Valguse peegeldumine Märt Pors 8.klass Aste Põhikool Omadused Siledatelt ja heledatelt pindadelt peegeldub valgus paremini. Tumedatelt ja ebatasastelt(mattidelt) peegeldub valgus halvemini. Osa valgusenergiast neeldub, osa valgusest hajub erinevates suundades. Langev kiir - pinnale langeva valgusvihu suund, noolega tähistatud sirgjoon, mis osutab valguse levimise suunas. Peegeldunud kiir - Noolega tähistatud sirgjoon, mis näitab valguse peegeldumise suunda. Langemisnurk - Tähistatakse tähega a(alfa), on nurk Pinna ristsirge ja Langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk Tähistatakse tähega B (beeta), on nurk Pinna ristsirge ja Peegelduva kiire vahel. Peegeldumise reegel nr. 1 Peegeldumisnurk on võrde langemisnurgaga. Peegeldumise reegel nr. 2 Valguskiire levimise ...
Valguse peegeldumine Maris Saar 8.Klass Valguse peegeldumine Valguskiired levivad keskkonnas sirgjooneliselt,kuni jõuavad mingi teise keskkonna lahutuspinnale, kus neeldub või muudab levimis suunda.Kui valguskiir sel juhul tagasi pöördub eelmisesse keskkonda, siis seda nimetatakse peegeldumiseks. Valgus võib peegelduda täielikult või osaliselt (osa valgust läheb üle teise keskkonda ja seal kas neeldub või läbib seda). valguse peegeldumine Peegeldumisseadus Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga Langev kiir, peegelduv kiir ja pinnanormaal (pinnaga ristuv sirge) asuvad samas tasapinnas. (Kui me joonistame need paberi peale, siis nad paratamatult on ühes, paberi tasapinnas.) Peegeldumiseseadus Lahutuspinnad jagatakse siledateks ja karedateks. Siledal pinnal on konarused väiksemad valguse lainepikkusest. Kui valgus peegeldub siledalt pinnalt, siis kogu valguskiirte kimp peegeldub ühtmoodi ja
KONTROLLTÖÖ NR 2 KORDAMINE 1. Mida nim. valguse peegelduseks ja sõnasta valguse peegeldumisseadus? Valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vsatasmõjus teiste kehadega. Seadus: Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal on ühes tasandis.Langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. 2. Konstrueeri kujutis tasapeeglis ja nimeta selle kujutise omadused? Omadused: näiline, sümmeetriline esemega, kaugused peeglist võrdsed. 3. Mida nim. valguse murdumiseks? Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise muutub. 4. Mida nim
Tähis: c Mida optiliselt tihedam on keskkond, seda väiksem on valguskiirus. Valge valgus koosneb osadest. (spekter, ehk vikerkaarevärvid) Spekteri värvid: Punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne Valguskiirte sõltumatuse seadus - Valguskiired läbivad teineteist sõltumatult. Sirgjooneline levimise seadus - Homogeennses keskkonnas levib valgus alati sirgjooneliselt. (homogeenne - ühtlane) Peegeldumisseadus - Peegeldumine on valgusnähtus kui valguskiir langeb kahe keskkonna lahutuspinnale ja pöördub sealt tagasi esimesse keskkonda. - peegel 1 - Langev kiir / 2 - Peegeldunud kiir / O - langemis- ja peegeldumispunkt / n - pinnanormaal / α - langemisnurk / β - peegeldumisnurk Peegeldumisseadus 2 - Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad samas tasapinnas. Langemisnurk ja peegeldamisnurk on alati võrdsed. (α = β) Mudumisseadus:
Tähis: c Mida optiliselt tihedam on keskkond, seda väiksem on valguskiirus. Valge valgus koosneb osadest. (spekter, ehk vikerkaarevärvid) Spekteri värvid: Punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne Valguskiirte sõltumatuse seadus - Valguskiired läbivad teineteist sõltumatult. Sirgjooneline levimise seadus - Homogeennses keskkonnas levib valgus alati sirgjooneliselt. (homogeenne - ühtlane) Peegeldumisseadus - Peegeldumine on valgusnähtus kui valguskiir langeb kahe keskkonna lahutuspinnale ja pöördub sealt tagasi esimesse keskkonda. - peegel 1 - Langev kiir / 2 - Peegeldunud kiir / O - langemis- ja peegeldumispunkt / n - pinnanormaal / - langemisnurk / - peegeldumisnurk Peegeldumisseadus 2 - Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad samas tasapinnas. Langemisnurk ja peegeldamisnurk on alati võrdsed. ( = ) Mudumisseadus:
OPTIKA. MURDUMINE JA PEEGELDUMINE. 1.Mis on valguskiir? 2.Selgitada varju tekkimist. 3.Mis on valguse peegeldumine? 4.Milline peegeldumine on difuusne peegeldumine? 5.peegeldumine on korrapärane peegeldumine? 6.Sõnastada valguse peegeldumisseadus. 7.Konstrueerida kujutis tasapeeglis ja kirjeldada seda. 8.Mis on valguse murdumine? 9.Sõnastada valguse murdumisseadus, teha joonis. 10.Mis on absoluutne murdumisnäitaja? 11.Kuidas on absoluutne murdumisnäitaja seotud valguse kiirusega? 12.Millist keskkonda nimetatakse optiliselt tihedamaks keskkonnaks? 13.Milles seisneb täielik sisepeegeldus? VASTUSED: 1.Valguskiireks nim kiirt, mis näitab valgusenergia levimise suunda. 2
valgusvihuks. Valgusvihku mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest, nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valguskiir. Hajuv valgusvihk. Paraleelne valgusvihk. Koonduv valgusvihk. *VALGUSE PEEGELDUMINE Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri neid nimetatakse vastaval langevaks kiireks ja peegelduvaks kiireks. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Langemis nurka tähistatakse: -ga. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel.
Kontrolltöö nr. 2. G3 klass A Kontrolltöö nr. 2. G3 klass B Valguse peegeldumine, murdumine ja spektrid Valguse peegeldumine, murdumine ja spektrid I Defineeri I Defineeri a.) valguse peegeldumisseadus b.) dispersioonkõver c.) spektraalanalüüs a.) täielik peegeldus b.) dispersioon c.) Fraunhoferi jooned II Vasta küsimustele II Vasta küsimustele 1. Mida nim. antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, selle füüsikaline 1. Mida nim
1. Mida valgus endast kujutab? Hygensi järgi kujutab valgus endast erilises keskkonnas nn. eetris levivate lainete voogu. 2. Valguse peegeldumine. Peegeldumisseadus. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Seda tõestab varjude tekkimine. Valguse peegeldumisel eristatakse hajuvpeegeldust (tekib, kui pinnakonaruse mõõtmed on valguse lainepikkusest suuremad) ja peegeldust, mille puhul pinnakonaruse mõõtmed on valguse lainepikkusest väiksemad – peegelpind. I seadus: Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud ristsirge asuvad ühel tasapinnal. II seadus: Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga
docstxt/13898081560904.txt
Heliõpetus Jana Sarnavskaja 2012 Sisukord Heli Heli levimine Heli peegeldumine Müra Füüsika ja muusika Kokkuvõte Heli Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist Inimene kuuleb heli vahemikus 16Hz kuni 20 000Hz Infraheli on heli, mille sagedus on väiksem kui 16Hz Ultraheli on heli, mille sagedus on suurem kui 20 000Hz Kindla helikõrgusega heli tekitamiseks kasutatakse heliharki Heli levimine Laineks nimetatakse võnkumise levimist keskkonnas Heli levimise kiirus sõltub
3. Koonduv valgusvihk moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest. Valgusel on energiat. Hajuvas valgusvihus olev ese saab seda vähem energiat (valgust), mida kaugemal ta valguallikast on. Koonduvas valgusvihus saab seda rohkem energiat, mida lähemal ta on valguskiirte lõikumiskohale. Paralleelses valgusvihus olev ese saab ühepalju energiat sõltumata eseme ja valgusallika vahelistest kaugustest. Valguse peegeldumine Peegelpinna ristsirge Langev kiir peegeldunud kiir A B A' B' peegelpind kiire peegeldumine paralleelne vahusvihk hajuv valgusvihk Valguse murdumine Valguse levimisel optiliselt hõredamast(õhk) keskkonnast
Valguse peegeldumine ja murdumine Langemisnurk (a) on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk (b) on nurk pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahel. Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga. Fookuseks ehk tulipunktiks nimetatakse punkti, kus koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. Valguse murdumiseks nimetatakse valguse suuna muutumist kahe erineva keskkonna piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole. Optiliselt tihedamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirgest eemale. Läätsed Läätsesid liigitakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerläätse liigid: a)kaksikkumer b)tasakumer c) nõguskumer Nõgusläätse liigid: a) kaksiknõgus b)tasanõgus c)kumernõgus Läätse põhiomadus on valguse koondamine või hajutamine. Kumerläätse omaduseks on valguse koondamine. ...
docstxt/13898081544129.txt
▲♦❡♥❣ ✶✵ ❖♣t✐❦❛ ❚❡❡♠❛❞✿ ●❡♦♠❡❡tr✐❧✐♥❡ ♦♣t✐❦❛✳ P❡❡❣❡❧❞✉♠✐♥❡✳ ▼✉r❞✉♠✐♥❡✳ ❉✐s♣❡rs✐♦♦♥✳ ▲❛✐♥❡♦♣t✐❦❛✳ ❋♦t♦❡❢❡❦t ❥❛ ❢♦♦t♦♥✐❞✳ ❑✐r❥❛♥❞✉s✿ ❋üüs✐❦❛ ❦äs✐r❛❛♠❛t✱ ❧❦ ✼✾✕✶✵✶✳ ●❡♦♠❡❡tr✐❧✐♥❡ ♦♣t✐❦❛ ●❡♦♠❡❡tr✐❧✐♥❡ ♦♣t✐❦❛ ❡❤❦ ❦✐✐rt❡♦♣t✐❦❛ ♦♥ ♦♣t✐❦❛ ❤❛r✉✱ ❦✉s ❡✐ ♦❧❡ ♦❧✉❧✐♥❡ ✈❛❧❣✉s❡ ❧❡✈✐♠✐s✈✐✐s✱ ✈❛✐❞ ❛✐♥✉❧t ❧❡✈✐♠✐sss✉✉♥❞✳ ❱❛❧❣✉s❦✐✐r ♦♥ ✈❛❧❣✉s❡♥❡r❣✐❛ ❧❡✈✐♠✐ss✉✉♥❞❛ ♥ä✐t❛✈ ❥♦♦♥✳ ●❡♦♠❡❡tr✐❧✐s❡ ♦♣✲ t✐❦❛ ü❧❡s❛♥❞❡❦s ♦♥ ♦❜❥❡❦t✐❞❡ ❦✉❥✉t✐s❡ ❧❡✐❞♠✐♥❡ ♣är❛st ♦♣t✐❧✐s❡ süst❡❡♠✐ ❧ä❜✐♠✐st✳ ❱❛❧❣✉s ❧❡✈✐❜ ü❤t❧❛s❡s ❦❡s❦❦♦♥♥❛s s✐r❣❥♦♦♥❡❧✐s❡❧t✱ ❦✉♥✐ ❥õ✉❛❜ ♠✐♥❣✐ t❡✐s❡ ❦❡s❦❦♦♥♥❛♥✐✳ ❑❛❤❡ ❦❡s❦❦♦♥♥❛ ♣✐✐r✐❧ ♠✉✉❞❛❜ ✈❛❧❣✉s❦✐✐r ❧❡✈✐♠✐ss✉✉♥❞❛✳ ❑✉✐ ✈❛❧❣✉s ♣öör❞✉❜ t❛❣❛s✐ ❡s✐♠❡ss❡ ❦❡s❦❦♦♥❞❛✱ s✐✐s ♥✐♠❡t❛t❛❦s❡ ♥ä❤t✉st ♣❡❡❣❡❧❞✉♠✐s❡❦s✳ ❋❡r♠❛t ♣r✐♥ts✐✐♣✿ ❧❡✈✐❞❡s ♣✉♥❦t✐st ❆ ♣✉♥❦t✐ ❇✱ ✈❛❧✐❜ ✈❛❧❣✉s t❡❡✱ ♠✐❧❧❡ ❧ä❜✐♠✐s❡❦s ❦✉❧✉♥✉❞ ❛❡❣ ♦♥ ♠✐♥✐♠❛❛❧♥❡✳ P❡❡❣❡❧❞✉♠✐♥❡ ❋❡r♠❛t ♣r✐♥ts✐✐❜✐st t✉❧❡♥❡✈❛❞ ♣❡❡❣❡❧❞✉♠✐s✲ ❥❛ ♠✉r❞✉♠✐ss❡❛❞✉s❡❞✳ P❡❡❣❡❧❞...
Valguse sirgjooneline levimine ja varju tekkimine Valgus levib sirgjooneliselt. Seda tõestab varju tekkimine. Väikese valgusallika korral tekib ekraanile kindlapiiriline vari. Suure valgusallika korral tekib ekraanile kaks varju: täisvari ja poolvari. Täisvari on piirkond, kuhu valgus üldse ei lange. Poolvarju piirkonda langeb valgust osaliselt. Valguse peegeldumine Valguse peegeldumine jaguneb kaheks: 1. peegeldumine peegelpinnalt 2. peegeldumine hajuspinnalt Peegelpind on sile klaasi pind, jää pind, veepind, poleeritud metalli pind jne. Alfa on langemisnurk ja beeta peegeldumisnurk. Peegeldumisel kehtib peegeldumis seadus. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Langev kiir ja peegeldunud kiir ning pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. Nõgus ja kumerpeegel Kumerpeegel hajutab valgust, temasttekiv kujutis on vähendatud. Neid nim. Panoraam peegliteks sest neis on näha suuremat tasapinda kui peeglites. Kasutatakse bussides.
Mida kirjeldab lainefront? Lainefront on pind, mis eraldab ruumist seda osa kuhu laine on juba levinud sellest, kuhu võnkumised veel jõudnud ei ole. Kuidas liigitatakse laineid nende frondi kuju põhjal + joonised Sõltuvalt lainefrondi kujust liigitatakse laineid tasa (lainefront on tasapind) ja keralaineteks (lainefront on kerapind). Mõnikord, kui lainefrondi pind tähtsust ei oma, kasutatakse laine levimise kirjeldamiseks ka kiire mõistet. Elektromagnetlainete korral on ühtlases keskkonnas levivat lainet kirjeldavad kiired sirgjooned. Millise valgusvihu korral on valgus tasalaine? Tasalainele vastab paralleelne kiirte kimp (kiired on paralleelsed sirged). Keralainele vastab kas koonduvate (kiired lähenevad üksteisele) või hajuvate valguskiirte kimp (kiired eemalduvad üksteisest). Koonduva kimbu korral kera pind kahaneb, hajuva kimbu korral aga kasvab. Millise valgusvihu korral on valgus keralaine? Eelmine Milliseid (valgus)laineid nimet...
Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna kehad peegeldavad valgust ja peegeldunud valguskiir jõuab silma. Inimene tajub kehi valguse levimise sihis. Heledad asjad paistavad heledana, kuna enamus valgusest peegeldub tagasi.
Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna kehad peegeldavad valgust ja peegeldunud valguskiir jõuab silma. Inimene tajub kehi valguse levimise sihis. Heledad asjad paistavad heledana, kuna enamus valgusest peegeldub tagasi.
Valguse peegeldumine Õp: 10-14 Tv: 8-17 Newtoni poolt formuleeritud neljale põhiseadusele. 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse peegeldumine: · Valguse peegeldumiseks nimetatakse nähtust,kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda Murdumise tõttu märgatakse eseme mõõtmete, kuju ja asukoha näivat muutumist. Kõrvalolev pilt iseloomustab seda kõige lihtsamalt. Veel mõningaid näiteid... Kui valgus läbib klaasi, siis ta murdub ning muudab suunda. Antud juhul on klaas mitmetahuline ning
Tartu Ülikoool/Filsosoofia teaduskond/Kunstide osakond Pedagoogika alused, VI moodul, õppejõud Jaan Mikk Põhikooli (IX kl.) õpilase ühe tunni õppematerjal: Valguse ja varju märkamine Johannes Vermeer´i kahte maali jälgides Õppevara koostamine Monika Sepp 2011 Madalmaade maalikunstnik Johannes Vermeer on meister valguse-varju kujutamises. Tema teos ,,naine kaaluga" on üheks suurepäraseks näiteks efektsetest valguse kujutamisest maalil (foto 1) . Otse läbi akna ning oranzi kardina paistev valgus peegelgub tagasi sintelt, laual lebavailt ehteilt, naisterahva näolt, rinnaes...
Vikerkaar Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. See optiline nähtus on enamasti vihmaga kaasnev. Vikerkaar tekib, kui päike paistab õhus olevatele vihmapiiskadele. Iga piisk on nagu imepisike prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivalguseks. Värvused: Vikerkaare värvid ülevalt alla: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, lillakas-violett. Udu korral tekib kahvatu vikerkaar, millel võib osa värvusi puududa. Vikerkaart nähes näeme tegelikult vihmapiiskades murduvat päikesevalgust. Seesugust värviskaalat nimetatakse spektriks. Ka paljud loomad näevad vikerkaart. Spekter: Prisma lahutab teda läbiva valge valguse mitmevärviliseks valgusribaks, milles värvide järjestus on alati ühesugune (punasest violetini). Seesugust värvide jaotust nimetatakse spektriks. Vikerkaares on k...
HELI MILLEST ME RÄÄGIME? Mis on heli? Kuidas heli tekib? Heliallikad Heli kiirus Kuuldav heli, infraheli ja ultraheli Heli peegeldumine ja kaja Müra Kasutatud kirjandus MIS ON HELI? Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist Heli iseloomustatakse helikõrguse (ühik 1 Hz) ja helivaljuse (ühik 1 B) abil Mida suurem on võnkesagedus, seda kõrgem on heli Mida suurem on võnkeamplituud, seda valjem on heli KUIDAS HELI TEKIB? Heli tekitavad võnkuvad kehad: Võnkuvkeha paneb võnkuma ka ümbritseva õhu
läbipaistmatute esemte taha. Kui valguskiired kohtavad tahket eset, siis peegeldub osa neist tagasi ja osa neeldub esemes seda veidi soojendades. Eseme taha valgust ei lange ja sinna tekib vari. Vari koosneb täisvarjust ja poolvarjust. Valguse neeldumine Valgus, mis jõuab pinnale, neeldub. See toimub erinevatel pindadel erinevalt. Must pind neelab enamuse valgusest (95%). Valge pind aga peegeldab enamuse valgusest (95%). Valguse peegeldumine Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist peegeldavale pinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasndis. Valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk () alati võrdne langemisnurgaga (). Peegeldumis seadus kehtib nii peegelpinna kui ka mattpinna puhul. Peegelpinnalt peegeldub valgus kindlas suunas. Mattpinnalt peegeldub valgus erinevates suundades. Valguse täielik peegeldumine Valguse langemise kahe keskkonna pinnale, osa valgust murdub ja osa valgust peegeldub.
Essee Valgusallikas Valgust on meil üldse vaja selleks , et me üldse näeks midagi ning valgusest (päikesevalgusest) saab inimorganism palju vajalikku , et üldse elada ning areneda ning seetõttu ma räägingi ,milline allikas valgus on meile .Peamine mõiste , kuidas valgusallikat lahti seletatakse on: valgusallikad on kehad , mis kiirgavad valgust . Valgusallikad on juba ammusest ajast liigitatud: kuumad või külmad, looduslikud, elus või eluta . Kuumad ,lisaks valgusele kiirgavad ka soojust( nt. Päike, hõõglamp ), külmad aga on ainult valgusallikaks ( nt. arvutiekraan, päevavalguslamp) . Elusolevad valgusallikad on näiteks jaanimardikas ning laternkala ning elutudeks võib lugeda päikese, tähe ja äikese. Valgus liigutub kolmeks põhiliseks liigiks . Nähtav valgus ,mis tekitab nägemisaistingu ja inimene saab vaadelda ümbritsevat keskkonda oma silmadega. Ultravioletkiirgus ehk u...
valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Tähis I. Ühik [1cd] 15. Valgustatuseks nim. mingile pinnale langeva valgusvoo ja pinna pindala suhet. Tähis E. Ühik [1lx] 16. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1lm jaotub 1m2 suurusel pinnal ühtlaselt. 17. Valguse peegeldumiseks nim. sellist nähtust, kus valgus langeb kahe kk lahutuspinnale ja pöördub osaliselt või täielikult esimesse keskkonda tagasi. Peegeldumise liigid: 1) difuusne peegeldumine (hajuv) tänu sellele peegeldumisele on esemed inimestele ümbritsevas ruumis nähtavad. Hajus peegeldumine esineb sellistelt pindadelt, mille konarused on palju suuremad valguse lainepikkuselt. 2) peegeldumine peegelpinnal selline peegeldumine, mis esineb pindadelt, mille konarused on väiksemad valguse lainepikkuselt või sellega võrreldavad. 18. Valguse peegeldumise seadused: I Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist lahutuspinnale tõmmatud
paindumist tõkete taha. Intefrents Intefrents kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruuumipunktides võnkumised tugedavad või nõrgendavad üksteist. Lainete liitumine Samas faasis olevate lainete liitumisel tugevndavad lained üksteist. Vastasfaasis olevate lainete liitumisel nõrgendavad või kustutavad lained üksteist. Valguse peegeldumise seadus valguse peegeldumise seadus- valguse langemisnurk on võrdne valguse peegeldumisnurgaga. Paralleelse valgusvihu peegeldumine tasapeeglilt Paralleelne valgusvihk peegeldub tasapeeglilt paralleelse valgusvihuna. Hajuva valgusvihu peegeldumine tasapeeglilt Hajuv valgusvihk peegeldub tasapeeglilt hajuva valgusvihuna. Paralleelse valgusvihu peegeldu mine kumerpeeglilt? Paralleelne valgusvihk peegeldub kumerpeeglilt hajuva valgusvihuna. Paralleelne valgusvihu peegeldumine nõguspeeglilt Paralleelne valgusvihk peegeldub nõguspeeglilt koonduva valgusvihuna. Hajuv valgus
1. Elektromagnetlaine ja selle omadused. Elektromagnetlaine keskkonda ei vaja, kuid ta võib liikuda ka keskkonnas. Elektromagnetlainete olemasolu ennustas Maxwell 1865. Aastal. Ta arvutas välja selle laine levimiskiiruse vaakumis ja selgus, et see on võrdne valguse kiirusega. (valem) Võrdluseks, hääle kiirus õhus on keskmiselt 330 m/s. Tulemus viis Maxwelli mõttele, et ka valgus on elektromagnetlaine. Hiljem selgus, et elektromagnetlaineid on veel väga mitmeid. (esimesena mõõtis valguse kiiruse 1675. Aastal Römer.) Veel tõestas Maxwell, et elektromagnetlaine on ristlaine, kus elektri ja magnetväljad võnguvad teineteise suhtes risti. Mudelina: hiljem tõestas seda väidet valguse polarisatsiooninähtus. Elektromagnetlaine levimine ruumis toimub Maxwelli arvates nii: kõigepealt tekitatakse muutuv elektriväli. See tekitab temast veidi kaugemale muutuva magnetvälja, see omakorda muutuva elektrivälja jne. Maxwelli teooria ilmumise järel ...
levimise seadus: valgus levib sirgjooneliselt (vari) 4.Valgusvihu kuju järgi jaotatakse valgusvihk: a.hajuv valgusvihk - koosneb teineteisest eemalduvatest valguskiirtest. b.Paralleelne valgusvihk - koosneb paralleelsetest valguskiirtest. c.Koonduv valgusvihk - selle moodustavad teineteisele lähenevad valguskiired. 5.Mis on korrapärane peegeldumine? Korrapärane peegeldumine on kindlas suunas peegeldumine. 6.Kuidas peegeldub hajuv valgusvihk tasapeeglilt? Hajuv valgusvihk on pärast peegeldumist tasapeeglilt ikka hajuv 7.Kuidas käitub paralleelne valgusvihk nõguspeeglil? Paralleelne valgusvihk on pärast peegeldumist tasapeeglilt ikka paralleelne. 8.Milline on valguse peegeldumine ja neeldumine valges kehas? Peegeldub tagasi enamus valgusest ja neeldub 5%. Valguse peegeldumine 1)Langemisnurk on langeva
eristama umbes 150 spektrivärvi. *VALGUSKIIRUS *Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. *Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. *Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. *Valgusallikas on valgust kiirgav keha. *Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. *VALGUSALLIKAD *Levimine *Peegeldumine *Hajus peegeldumine *Täielik peegeldumine *Neeldumine *Murdumine *VALGUSNÄHTUSED *Valguse levimiseks nimetatakse valguse energia kandumist ruumi. *Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. *VALGUSE LEVIMINE *Valguse peegeldumiseks nimetatakse valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda. *VALGUSE PEEGELDUMINE *Valguse murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril.
kaitseklaasiga. Kuna halogeenlambid kuumenevad 300600 kraadini, tuleks need asetada valgustatavast pinnast võimalikult kaugele. Naatriumlamp Naatriumlampe arendati peamiselt Hollandis ja Saksamaal. Neid lampe oli kergem toota. GECI, Philipsi ja Osrami koostöö tulemusena tehti madalarõhuline naatriumlamp 1932sel aastal. See oli keskmise tõhususega, kuid saavutas märgatava kasutusvõimsuse 1960ndaks aastaks. Valgusnähtused Levimine Peegeldumine Hajus peegeldumine Täielik peegeldumine Neeldumine Murdumine Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valguse energia kandumist ruumi. Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Valguse peegeldumine Valguse peegeldumiseks nimetatakse valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda. Valguse neeldumine Mida tumedam on keha Mitu %
24. Valguse peegeldumine- valgus pöördub pinnalt tagasi 25. Peegeldumisseadus- peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga 26. Valguse murdumine- valguse levimise suuna muutus 2-he keskkonna piiril 27. Murdumisseadus (sõnastus ja valem, ülesanded)- langemisnurga ja 28. murdumisnurga siinuste suhe on jääv sina/siny=const 29. Absoluutne ja suhteline murdumisnäitajavalguse kiirus aatomis/ 30. valguse kiirus antud keskonnas na=C/V Suhteline ns=v1/v2=sina/siny=n2/n1 31. Valguse täielik peegeldumine e sisepeegeldumine- nähtus, 32. kus valguse langemisnurk 33. levimisel tihedamast keskkonnast hõredamasse on nii suur,et murdumisnurk 34. oleks üle 90´ja valgus peegeldub täielikult tagasi 35. langemisnurk sina/murdumisnurk siny=v1/v2= 1/ 2=n2/n1=ns 36. Lääts ja läätse liigid- läbipaistev keha,mis koondab või hajutab valgust 37. (nõgus-kumerlääts) 38. Läätse optiline tugevus- kui palju lääts valgust murrab D=1/f 39. D=(dpt)f-fookuskaugus 40
Optika ehk valgusõpetus Valgusallikas - See on valgust kiirgav keha.Seda liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks. Valguse levimine - See on valgusenergia kandumine ruumi.Valguselevimise suund kujutatakse valguskiire abil.Valguskiirt kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. Valguse peegeldumine - See on füüsikaline nähtus. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisel kehtib seadus : valgusepeegeldumis nurk on ALATI võrdne langemisnurgaga. Peegeldunud kiire konstrueerimine - Peegelpinnale langenud kiire ja pinna kokkupuutekohta joonestatakse peegelpinna ristsirge, mõõdetakse langemisnurk,
Uurib kuidas valgus liigub erinevates keskkondades Valguskiir- näitab valgus energia levimise trajektoori Valguse levimine homogeenses keskkonnas - Füüsikalised omadused on kõikides ruumi punktides ühesugused. Valgus levib sirgjooneliselt. Täisvari on ruumiosa , kuhu valgusenergiat ei satu Poolvari Ruumi piirkond kuhu satub valgusallikas ainult osaliselt. Poolvarju piirkonnas on valgusallikas osaliselt nähtav Valguse peegeldumine ja selle seadus Liigid: 1) Tasapeegel 2) Kumerpeegel 3) Nõguspeegel Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine kahe keha kokkupuutepinnal. Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et ¨ langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutise leidmiseks tuleb eseme mingist punktist
Murdumisnurk ja langemis nurk ei saa olla võrdsed (). Valguse levimisel optiliselt ühtlases keskonnas levib valgus sirgjooneliselt. valguse murdumine optiliset hõredamast valguse murdumine prismas keskkonnast optiliselt tihedamasse keskonda näiteks õhust klaasi. *VALGUSE TÄIELIK PEEGELDUMINE Valguse täielikuks peegeldumiseks nimetatakse peegeldumistkahe läbipaistva keskonna piirpinnalt, kui sellega ei kaasne murdumist. Väiksemat langemisnurka , mille korral esineb täielik peegeldumine, nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Teatud langemisnurgast alates kaob murdunud valguskiir ja valgus peegeldub täielikult klaasi
füüsikaline nähtus, valgus levib sirgjooneliselt, valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valguvihku, mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valguse peegeldumine Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri neid nimetatakse vastavalt langevaks kiireks ja peegeldunud kiireks. Kohta, kus valguskiir langeb peegelpinnale, joonistame punktiirjoonega peegelpinnale ristsirge. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Langemisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega (alfa)
Julia Kjahrenova PÄIKESEENERGEETIKA 1 Loeng 2 KONTROLLTÖÖ TEEMAL „TUULEENERGIA“ 1.Alternatiivkütuste kasutamise põhjused 2.Tuuleenergia arenemise põhjused Julia Kjahrenova 3.Tuuleturbiinide tööpõhimõtted 4.Nimetage 3 generaatori liigid 5.Tuulejõuseadmete liigitus võimsuse järgi, otstarbe järgi, pöörlemissageduse järgi 6.Tuuleelektrijaamade tööpõhimõtted 7.Tuulenergeetika probleemid 2 PÄIKESEKIIRGUS Päikeselt tulevat kiirgust iseloomustab päikesekiirte Julia Kjahrenova risttasandi kiiritustihedus Maa atmosfääri ülapiiril (solaarkonstant) 1372 W/m2; sellest kiirgusest peegeldub atmosfäärist 31,0 % ja maapinnalt 4,2 % lühilainelise optilise kiirgusena kohe tagasi maailmaruum...
Ülesanded Muud mõisted: Valge valgus- valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest Värviline valgus- värvilised valgused, mis üksteisele küllalt kiiresti järgnevad või vahetuvad, liituvad aditiivselt?????? Valgus- valgus on liitvalgus ja erinevad spektri värvid selle koostisosad Spektrivärvid- punane – oranž – kollane – roheline – helesinine – sinine – violetne Valguse peegeldumine- valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vsatasmõjus teiste kehadega. Valguse neeldumine- ehk valguse levinime???? 18. Valguse lainepikkuse või sageduse arvutamine
Referaat ,,Mulle huvipakkuv loodusnähtus" Lähte ÜG Karin Torim 7.B 2 Mis on vikerkaar? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Seega ka päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist. Kui korraga paistab kaks üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks.
INSERT NAME Mis on vikerkaar Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine veepiiskades. Inimesele paistab ta spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Vikerkaar Miks tekib vikerkaar Vikerkaare põhjustab päikesekiirte eri lainepikkustel erinev murdumine ja peegeldumine ligikaudu kerakujulistelt vihmapiiskadelt vihmaseinal või vihmapilves, kui päikesevalgus langeb viimasele vaatleja selja tagant. Kui päike asub kõrgemal kui 42 kraadi, ei saa vikerkaart maa lähedalt üldse näha. Ümmargusse veepiiska sisenenud valgus murdub oma esialgsest suunast piisa tsentri poole. Osa sellest valgusest peegeldub piisa tagaseinal piisa sisse tagasi ja piisast väljumisel murdub veel kord. Ümmarguses veepiisas muudavad sel viisil kõige rohkem kiiri oma
Valguse levimisel kandub edasi energia. 5.Varjud (täis- ja poolvari) On ruumi osa, kuhu valgusenergiat ei sattu. Pinnal asuvat valgustamata ala nim. varju kujundiks, ruumis asuvat valgustamata ala, aga täisvarju ruumiks. Täisvarju piirkonda valgus ei levi, poolvarju piirkonda jõuab osa valgusallika valgusest. Kui valgusallikas oleks punkti kujuline, tekiks ainult täisvari. Poolvarjusid tekitavad suured valgusallikad või mitu valgusallikat. 6.Valguse peegeldumine, peegeldumisseadus Valguse peegeldumine on füüsiline nähtus. Langemisnurgaks alfa nim. nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks beeta nim. nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisel kehtib seadus: valguse peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga beeta=alfa Langev kiir, peeg. kiir ja pinnanormaal paiknevad ühel tasapinnal. 7.Sfäärilised peeglid (kumer ja nõgus)
lainepikkus kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel ( ) Neis punktides on koguaeg võnkumise hälve, kiiruse suurus ja suund ühesugused. Laine levimiskiirus iseloomustab võnkumise edasikandumist s v= v- laine levimiskiirus , s- nihe pikkus , t- aeg t v = = f - laine pikkus , T võnkeperiood , f- sagedus T Lainetega kaasnevad nähtused Lainete peegeldumine Kaja Ühtlases keskkonnas levib laine sirgjooneliselt Peegelduvad kõik lained sõltumata liigist Peegeldumine laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda Peegeldumisnurk = langemisnurk Lainete murdumine Murdumine laine levimissuuna muutumine ühest keskkonnast teise üleminekul Põhjuseks on laine levimiskiiruse erinevus keskkondades (laine pöördub sinna kus on levimiskiirus väiksem) Lainete interferents
Kuidas tekib vikerkaar? Rando Avarmaa Allan Ahu Mart Simisker Mis on vikerkaar? · Optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Kuidas vikerkaar tekib? · Päikesekiirte murdumine ja peegeldumine vihmapiiskadelt · Iga toon murdub spektris erineva nurga all, seetõttu muutuvad värvid eristatavaks Video vikerkaarest Täname kuulamast!
Optika Optika on füüsika haru, mis tegeleb valgusnähtuste uurimisega, st. uurib nende nähtuste tekke põhjuseid, kirjledab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi. Nähtused on näiteks liikumine (sirgjooneline, kõverjooneline) või valgusnähtused (murdumine, peegeldumine ja sirgjooneline levimine) Mille poolest erineb füüsikaline nähtus keemilisest nähtusest? Optika on elektromagnetlainete levimist käsitlev füüsikaharu Teooriad 17 sajandil leiti, et valgus koosneb väikestestest osakestest korpusklitest. Korpuskulaarteooria Suutis seletada varjude tekkimist. Ei suutnud seletada valgusvihkude üksteisest läbimist. Eestvedaja Newton. Laineteooria Laine saab levida teatud keskkonnas. Valgus levib eetris. Seletas
Kordamisteemad: III kursus ,,Elektromagnetism" 11.klass, Voolu genereerimise võimalused ja näited Mis on induktsioonivool? Induktsioonipliit, magnetkaardi lugemine jm Magnetvoog (valem) Elektromotoorjõud Faraday seadus (valem) Millega peab arvestama, et ehitada suure a) võimsusega generaatorit, b) efektiivset generaatorit Mis on EML? Kuidas tekivad EML? EML liigid ja rakendused EML mõõdetavad omadused kiirus, lainepikkus, sagedus, periood, energia, amplituud (2 valemit) EML omadused difraktsioon, interferents, ristlainelisus, neeldumine, murdumine, peegeldumine (seos rakendustega) Valguse polarisatsioon ja selle rakendused Valguse murdumine ja murdumisseadus (valem) Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja Rühm 1 1) Seleta lahti järgmised mõisted: Elektromagnetlaine Laine, mis tekib laetud osakeste kiirendusega liikumisel Induktsiooni vool vool, mis tekib mähises muutuva magnetvoo tõttu Polaroid laseb lä...
Valgustugevuseks nimetatakse valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Tähis I [1 cd(candela)]. 15. Valgustatuseks nimetatakse mingile pinnale langeva valgusvoo ja selle pinna pindala suhet. Tähis E [1 lx(luks)]. 16. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub 1m2 pinnale ühtlaselt. 17. Valguse peegeldumniseks nimetatakse nähtust, kus valguse langedes kahe keskkonna lahutuspinnale pöördub valgus samasse keskkona tagasi. Esineb kahte liiki: difuusne peegeldumine ja peegeldumine peegelpinnalt. 18. Valguse peegeldumis seadus: langev kiir ja peegeldunud kiir ning langemispunktis kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasapinnas. 19. Kujutise iseärasused tasapeeglis: kujutis on näiline ehk ebakujutis, kujutis on peeglis sama suur kui ese, kujutis on samapidine, kujutis tekib sama kaugele kui on ese peeglist, vasak ja parem pool on nagu vahetuses. 20. Sfääriline peegel on kera(sfääri) osa, millelt valgus peegeldub. Sfäärilised
Ristlaine ( mõiste, näide ) 8. Pikilaine (mõiste, näide ) 9. Mis liiki on helilaine? Kuidas helid jagunevad? 10. Ultraheli ( mõiste, kuidas inimene seda tajub, kasutamine ) 11. Infraheli ( mõiste, kuidas inimene seda tajub, miks on see ohtlik ) 12. Mille poolest erinevad muusikalised helid? 13. Helitugevus ( millest ja kuidas sõltub, ühik, kui suur helitugevus on inimesele surmav ) 14. Helikõrgus ( millest ja kuidas sõltub, kui kõrgeid helisid inimene kuuleb ) 15.Lainete peegeldumine ( mõiste, näide ) 16. Lainete murdumine ( mõiste, näide ) 17. Lainete interferents ( mõiste, näide,millal tekivad interferentsi maksimum ja miinimum ning mida see tähendab ) 18. Lainete difraktsioon ( mõiste, näide ) 19. Valemid ( Vt. RV 3.2 ja 3.4 ) 20. Ülesanded ( Vt. ül. vihikust nendele valemitele vastavad ülesanded ) 1. Mehaaniline võnkumine liikumine, mille puhul keha nihkub tasakaaluasendist kord ühele ja kord teisele poole.
8 klass 1 Sissejuhatus optikasse......................................................................................2 Valgusallikad............................................................................................. 3 Valguse levimine ........................................................................................ 3 Valguse peegeldumine .........................................................................................4 Valguse murdumine.................................................................................................4 .............................................................................................................................................6 Sissejuhatus optikasse
NISSI PÕHIKOOL Mihkel Heli Kirjaliktöö Juhendaja: Kaie Nissi 2015 1 Sisukord Heli ja hääl.............................................................................................................. 3 Heli ja inimene........................................................................................................ 4 Heli peegeldumine.................................................................................................. 5 Tämber................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 2 Heli ja hääl
Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinnal ristsirge vahel.Langemis nurga tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega .(alfa) Peegeldunud kiir ja pinna ristsirge moodustavad peegeldumisnurga. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel.Peegeldumis nurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega .(beeta) Langemis nurk ja peegeldumis nurk: Peegel Peegleid on kahte sorti. Nõguspeegel ja kumer peegel. Valguse hajus peegeldumine Valgust, millel puudub kindel suund, nimetatakse hajusaks valguseks.Ruumis võib olla nii otsene ehk suunatud valgus kui ka hajus valgus. Hajus valgus tekib enamasti valguse peegeldumise tulemusena. Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Keha pinda, mis peegeldab valgust kindlas suunas, nimetatakse peegelpinnaks. Keha pinda, mis peegeldab valgus hajusalt, nimetatakse mattpinnaks. Valguse peegeldumine mattpinnalt:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
