Facebook Like

Füüsika

Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes
Kategooriad
Faile
Aineehitus -
27
Alalisvool -
8
Analoogelektroonika -
5
Astronoomia ja astroloogia -
71
Bioloogiline füüsika - Tartu Ülikool
24
Dünaamika -
11
EHITUSFÜÜSIKA -
8
Elektriohutus -
4
Elektriõpetus -
60
Elektroenergeetika -
11
Elektromagnetvõnkumine -
7
Füüsika - Keskkool
3112
Füüsika - Põhikool
790
Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
236
Füüsika -
8
Füüsika - Kutsekool
127
Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
74
Füüsika - Eesti Maaülikool
22
Füüsika - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
26
Füüsika - Eesti Mereakadeemia
5
Füüsika - Tallinna Ülikool
4
Füüsika - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
3
Füüsika - Akadeemiline
22
Füüsika - Sisekaitseakadeemia
1
Füüsika - Tartu Ülikool
1
Füüsika (saksa keeles) - Põhikool
1
Füüsika ii - Tallinna Tehnikaülikool
142
Füüsika ii - Tallinna Tehnikaülikool
27
Füüsika ja elektrotehnika -
4
Füüsika loodus- ja tehiskeskkonnas - Tartu Ülikool
14
Füüsika praktikum -
43
Füüsika täiendusõpe -
16
Füüsikaline ja kolloidkeemia -
30
Füüsikaline maailmapilt - Tallinna Ülikool
12
Füüsikaline maailmapilt -
6
Gaaside ja vedelike voolamine - Tallinna Tehnikaülikool
7
Hüdromehaanika -
1
Keskkonafüüsika - Tartu Ülikool
10
Keskkonnafüüsika - Eesti Maaülikool
13
Kiirguskaitse - Tartu Ülikool
3
Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne -
9
Kompuuterfüüsika - Tartu Ülikool
2
Liikumine -
10
Lääts ja murdumine -
2
Läätsed ja kujutis -
6
Materjali füüsika ja keemia - Tallinna Tehnikaülikool
4
Materjaliteaduse ülevaatekursus -
1
Megamaailma füüsika -
4
Mehaanika -
10
Mehaanika ja soojuse valemid -
5
Mehaaniline liikumine -
3
Mikromaailm -
9
Molekulaarfüüsika -
4
Optika - Tallinna Tehnikaülikool
26
Parendamise töövahendid -
1
Rakendusfüüsika - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
9
Rakendusfüüsika - Kutsekool
1
Soojuskiirgus -
1
Soojusnähtused -
16
Staatika kinemaatika - Tallinna Tehnikaülikool
14
Termodünaamika - Tallinna Tehnikaülikool
11
Tihedus -
1
Tuumafüüsika-katastroofid -
3
biofüüsika -
1
magnetism -
3
optika ja elektromagnetlained -
2
tuumakatastroof -
1
võnkumine ja lained -
6


Kategooria füüsika populaarseimad õppematerjalid

TEST Loeng 1 Naturaalarv – loendamiseks ja järjestamiseks kasutatavad arvud 0 1 2 3 … Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja Täisarv – kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud Ratsionaalarv – reaalarvud mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline Reaalarv – kõik ratsionaal ja irratsionaalarvud mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud kokku Täidavad lü...
Füüsika eksami kordamine 1)Liikumise kirjeldamine: ? Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine) ? Kohavektor  ? Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub  ? Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi   ? Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi  2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine: Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning  samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu  väljas.  , kus a­kiirendus, v­kiirus, t­aeg.  Peale integreerimist saame  , kus v0­keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x­ koordinaat 3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus: Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõiguga: , kus ­ suvaline vektor, |a|­ moodul ja ­ ühikvektor. , kus an ­ normaalkiirendus, kus a? ­ tangensiaalne kiirendus, ? – nurkkiirendus 4)Ringliikumine , kus ?(nüü)­sagedus (täispöörded ajaühikus), T – periood (ühe täisringi tegemise aeg) , kus ? – nurkkiirus , ? – pöördenurk , kus ? – nurkkiirendus  Juhul, kui  5)Newtoni seadused Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. NEWTONI I SEADUS: Kui kehale ei mõju mingeid jõudusid, siis keha liigub ühtlaselt. On olemas taustsüsteem, mida  nimetatakse inertsiaalsüsteemiks: kui kehale ei mõju mingeid jõudusid või kui need on omavahel tasakaalus, siis keha  liigub ühtlaselt (ka seisab paigal). Inertsiaalsüsteem on kiirendusega liikuv süsteem. Kui me leiame vähemalt ühe  inertsiaalsüsteemi, oleme leidnud lõpmatu arv süsteeme. Nimetatakse ka inetrsiseaduseks. F=ma, kus F­jõud (N), m­keha mass (kg), a­kiirendus (m/s2) 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2 NEWTONI II SEADUS: Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva  jõuga.  , siit järeldub:  NEWTONI III SEADUS: Jõud esinevad ainult paariti. Iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline  vastumõju. 6)Impulss Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi(m) ja kiiruse(v) korrutisega. Süsteemi impulss  võrdub kõigi süsteemiosade impulsside summaga  (kg*m/s) IJS: Kui piirata süsteemi teda isoleerides välisjõududest, siis süsteemi kuuluvate impulsside summa ei muutu ajas.  Kehtib sõltumatuna energia jäävuse seadusest. 7)Galilei teise...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed tööd Õppeaines: Füüsika Teaduskond: Õpperühm: Üliõpilane: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2009 Laboratoorne töö nr 1 Helikiirus 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 24 OT allkiri: GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk Töövahendid Õhu erisoojuste suhte Clement´i-Desormes´i riist, määramine Clement´i- ajamõõtja. Desormes´i [klemani-dezormi] meetodil. Töö teoreetilised alused I...
Ühtlane sirgjooneline liikumine Kiirendus Teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Newtoni II seadus Gravitatsiooniseadus Raskusjõud Keha kaal (-) Hõõrdejõud Keha impulss e. liikumishulk Mehaaniline töö Võimsus (W) Potensiaalne energia (jaulides) Kineetiline energia (Jaulides) Nurkkiirus , kus ? (fii) on pöördenurk ja t on aeg (rad/s) Joonkiirus ringliikumisel (m/s) Võnkeper...
Mitmed materjalid kokku panduna.
Füüsika 2 - Mere - teooria küsimused ja vastused 1-15 eksamiks
Jkr nr Aeg s R1 R1(i/i0) R1ln(i/i0) Antud: U= 30 1 0 147 0,98 -0,020203 R= 200000 2 5 125 0,833333 -0,182322 i0= 150 3 10 116 0,773333 -0,257045 0,15 4 15 102...
Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by Cam...
Kokku korjatud siis mitmed praksid 12-optika 16-elektro
Materjalid kokkupakituna.
Materjalid kokkupakituna.
Vastseliina Gümnaasium Füüsikaline maailmapilt Gerda Vaher 12B Vastseliina 2009 Füüsikaline maailmapilt Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele. Füüsikaline maai...
Inertsimoment-Steineri valem r:l=Lo+mr2, def mingi telje suhtes.Et telg kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. võib olla mistahes sirge ruumis, siis võib kehal olla lõpmata palju. Impulsimomendi jäävuse seadus:ainepunktide isoleeritud süsteemi Potentsiaalne e-asukoha e, valemis pole parameetrit pöörlemisest E=mg impulsimoment ajas muutumatu suurus. See on inertsimomendi ja Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis Tln/Ekvaat...
vastatud eksamiküsimused, magneetuvus, induktsioon, vahelduvvoolu
ELEKTER Koostaja: Rühm: ? Elekteron energialiik, mille tekitab elektronideks nimetatud üliväikeste osakeste liikumine. ? Kaasaegses arenenud maailmas on see elutähtis energiaallikas. STAATILINE ELEKTER ? Staatilineelekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. ? Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama sii...
Füüsika 2009 kursuse töö ülesanded, vastused leiab failist \\\"Füüsika 2009 kursuse töö vastused\\\"
KONTROL LTO{) nr. b VONKUMISF i ja LAINED c',t-r,(r lt,{-' i = = 9,tt N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... 05. detsernber 2005 \/ . .. l\.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrrud orr 8 cm, nurksagedu,s 4 s-1, alffaas 2.3. ir4iiii.rata::iie ounl<ti kiirus hetkel. kui tema hd,lve on-0.6 cm. 2. Mii:ira.ta pccli in lul(riivsus, ieades, et selle aktiivtalcstus on 20 oomi ja 50 Hz r agedrxega ,100 \/ amplit.:rdpii ge teki;e.b -Do,)lis 3-amlrise amplituudiga rahelduwoc,ru- -...
Sissejuhatus Erinevad ühikud rad rad 1 2? = 1Hz ? 1 = Hz s s 2? Vektorid r F - vektor r F ja F - vektori moodul Fx - vektori projektsioon mingile suunale, võib olla pos / neg. r Fx = F ? cos? Vektor ristkoordinaadistikus Ükskõik millist vektorit võib esitada tema projektsioonide summana: r r r r F = Fx ? i + Fy ? j + Fz ? k , millest vektori moodul: F = Fx2 + Fy2 + Fz2 Kinemaatika ...
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun