Maa liikumine Martin Jaan Leesment XII klass Kiirus on u. 20,1 km/s Tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese Moodustab oma Kuuga graviteeriva osasüsteemi Pöörleb ome keset läbiva mõttelise telje ümber Pöörleb suunaga läänest itta Tiirlemine ümber päikese perioodiga u. 1 aastat Pöörlemine ümber telje perioodiga u. 1 ööpäeva Telje pretsessioon perioodiga u. 25725 aastat Maa keerlemise tõestused Coriolisi efekt Foucault pendel
Kinemaatika- teadus, mis tegeleb kehade punktmasside liikukumisega, ning liikumise geomeetrilisi seaduspärasid. Trajektoor- punktmassi liikumise tee kindlas taustsüsteemis. Liikumisseadus- Vektoriaalne määramisviis r=r(t) Koordinaatviisiline määramisviis (telef), Loomulik liikumisseadus s=f(t) Punktmass- materiaalne keha, mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata. Punkti kiirendus- tema kohavektor esimese tuletise järgi. Kiirus- vektor, mis on suunatud piki trajektooripuutujat liikumissuunas ja isel. Kohavektori pikkuse kui ka suuna muutus. (telef) Punkti kiirendus- kiirusvektori I tuletis aja järgi ehk kohavektori II tuletist aja järgi. Kiirendus- isel. Kiiruse muutust (telef) Rööpliikumine- kui keha liigub ühest punktist teise ja sellel olevad sirged on paralleelsed. (telef) Jäiga keha selline liikumine, mille puhul iga kohaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise kestel oma algsihiga paralleelseks. Ühe punkti liikumine t...
Õhu koosits normaalting: 72% N, 21% O2, 0.03 CO2, veeaurud(sõltub laiuskraadidest) *Veeaur oliliseim kasvuhoonegaas. Veeauruga +17 C, ilma selleta -20 C Lämmastik- sõltub atmosf igasugustest laguvprots käigus Hapnik- roheliste taimede fotosünt. käigus CO2- a) looduslikult (hingamine, vulkpursked, põlengud) b)inimtekkeline (fos.kütuste põletam.) Veeaur- aurustumisel Atmosfääri ehitus: Troposfäär: paikneb üle 80% õhkkonnas olevast õhumassist * kujunevad ilm ja kliima * isel temp vertikaalnatsionaalsus Stratosfäär: *osoonikiht neelab päikese UV-kiirgust, temp tõuseb Mesosfäär: *puudub veeaur, tolm ja temp langeb Termosfäär: *maale kaitsekihiks, kus temp tõuseb üle +1500 C ILM on ühe päeva ilmaelementide kogum KLIIMA on aastakümnete erinevate ilmade kogum ILMAELEM. mõõdetakse metereoloogia jaamades iga 3 h tagant, sarnase aparatuuri ja metooditaga. ILMAELEMENDID: 1- õhutemperatuur: kasut 2 skaalat, norm maailm celsius ja angloameerik. f...
Atmosfääri üldiseks tsirkulatsiooniks nimetatakse suure ulatusega õhuvoole nii maapinna lähedal kui kõrgemal atmosfääris. (lühidalt: õhuvoolud, õhumasside liikumine) Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest kohast teise. Tsirkulatsiooni algpõhjus: päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine maakeral. Kui Maa oleks ühtlase ehitusega ja ei pöörleks ümber oma telje, oleks atmosfääri üldine tsirkulatsioon palju lihtsam: maapind soojeneks ühtlaselt ning seda tugevamini, mida lähemal ekvaatorile. Ekvaatoril tõuseks kuum õhk üles ja liiguks pooluste suunas, poolustelt voolaks külm õhk ekvaatorile. Õhutsirkulatsiooni mõjutavad (muudavad keeruliseks): 1) gradientjõud Ladina keeles gradiens sammuv, gradient tähendab langus-, muutusastet. So õhurõhu langus või tõus mingi pikkusühiku kohta. Õhurõhu muutumist mingil territooriumil iseloomustab õhurõhu vahe kahe punkti vahel. Kui õhurõhu muutus on arvestatud ühe pikkusühiku kohta,...
gaasid, samuti aerosool. TUUL JA ÕHURINGLUS Õhurõhu teritoriaalsed erinevused põhjustvad õhu horisontaalse liikumise - tuule o TUULE KIIRUST MÕJUTAVAD TEGURID õhu paneb liikuma õhurõhuke erinevusest tekkinud GRADIENTJÕUD, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub. o TUULE SUUNDA MÕJUTAVAD TEGURID - CORIOLIS JÕUD e inertsjõud tekkib maakera pöörlemisel. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. On maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. HÕÕRDEJÕUD (aluspinnal) selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam
Geograafilise uurimustöö etapid: Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine Kuidas määrata asukohta? Tänapäeval kasutatakse asukoha määratlemisel kaarti. Kaart on maapinna üldistatud, tasapinnaline ja vähendatud kujutis, mis näitab kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Reaalse situatsiooni ja kaardi suuruse erinevusi antakse edasi mõõtkavaga, mis näitab mitu korda on reaalset maastikku kaardil kujutamiseks vähendatud. GPS - Globaalne positsioneerimise süsteem. Minimaalselt saab oma asukohta määrata 3-e satelliidi abil. Satelliidilt signaali kättesaamiseks on vaja spets. GPS-vastuvõtjat, mis odavamatel juhtudel on mobiiltelefoni suurune aparaat (käsi GPS, asukoha määramise täpus on paarikümnest kui mõne meetrini).Enamik käsiGPS-e on12-ne kanalised, st nendega on võimalik signaal...
onto the physics of wave formation, the forces which attack and the characteristics of water waves. Wave formation There are three different momentum responsible for the formation of waves. The moon, earthquakes and wind in variable intensities. Energy of waves vs. period and responsible momentum 2 Three forces to attack the waves There are three forces that are responsible for wave formation. Two of them (gravitational force and Coriolis force) are supporting the formation, one of them (surface tension) reduces the high of waves. At first the gravitational force: This one out of four forces in physics is dominant for wave generation. The gravitational force drives the water from the crest of a wave to wave through. Because of this the potential energy of the elevated water masses is converted into kinetic energy of the waves. The coriolis force is a minor one
Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond ÖKOLOOGILISED TSÜKLID Astronoomilised ja geosüsteemsed tsüklid Vee tsükkel Biogeokeemilised tsüklid Eesmärgid: Kirjeldada kolme olulisemat astronoomilist tsüklit. Selgitada atmosfääri tsükli põhjusi, protsesse ja selle seost globaalse õhusaastega. Kirjeldada kohaliku õhusaaste tüüpe ja põhjusi. Tutvustada geoloogilist aineringet, hüdroloogilist tsüklit. Tutvustada olulisemate elementide tsükleid. Aastaajad Maa tiirleb ümber Päikese elliptilisel orbiidil. Täistiir e. aasta vältab 365 päeva 5 tundi 48 minutit ja 46 sekundit. Aastaaegade vaheldumise põhjustab asjaolu, et Maa telg on orbiidi tasapinna suhtes kaldu (23°27'). Nurk muutub perioodiga ~4100 a. ±1,5°. Lõunapoolkera suvel (3.01) on Maa-Päike kaugus minimaalne (0.983 AU). Põhjapoolkera ...
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- mai...
iga geograafilise laiuskraadi kohta. Suurema gradiendi korral on ka tuul tugevam. Tuul pöördub paremale poole. Kui õhk saaks takistamatult voolata kõrgrõhualalt madalrõhualale, puhuks tuul täpselt õhurõhu gradiendi suunas. Tuule suunda mõjutavad aga mitmed tegurid. Kõige võimsamaks jõuks on Maa pöörlemine ümber oma telje, mis Maa põhjapoolkeral sunnib tuult kalduma gradiendist paremale, lõunapoolkeral vasakule poole. Esimene, kes seda nähtust uuris, oli Coriolis. Seepärast nimetatakse seda ka Coriolise jõuks. Gradiendi suunast kõrvalekaldumist näeme ja siis, kui tuul puhub mingis teises suunas - ka põhjast lõunasse. tuule kõrvalekalle esialgsest suunast on seda suurem, mida lähemal on poolus. Ekvaatoril ei kaldu tuul gradiendist kõrvale. Peale nende tegurite mõjutavad tuult veel õhuosakeste hõõrdumine vastu maakera pinda ja ka osakeste omavaheline hõõrdumine.Maapinna lähedal on tuule kõrvalekaldumine väiksem, sest
Geograafia 2006/07 Üldmaateadus Uurimismeetodid Geograafia on teadus, mis tegeleb kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimisala on lai ja seetõttu on see jagunenud kitsamateks valdkondadeks. Geograagia ülesandeks on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ja nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus, olevikus ja tulevikus. Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine Põhiküsimused, millele geograafid peavad vastama, on järgmised: 1) KUS? - Vastamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendiks on klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdistehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms)....
1833 Asutatakse Briti Teaduse Edendamise Ühing 1833 Heinrich Friedrich Emil Lenz avastab metallide elektrijuhtuvuse sõltuvuse temperatuurist. 1834 Lenz üldistab magneetilise induktsiooni seaduse. 1834 Benoit Paul Emile Clapeyron esitleb termodünaamika teise seaduse formuleeringut. 1835 Kirik eemaldab Galileo teosed keelatud kirjanduse nimekirjast. 1835 Henry leiutab elektromagneetilise relee. 1835 Gaspard de Coriolis hakkab uurima liikumist pöörlevas taustsüsteemis. 1835 Samuel Morse arendab välja morsetähestiku. 1836 John Frederic Daniell leiutab esimese usaldusväärse patarei. 1837 Louis Agassiz alustab oma jäätumisalaseid uuringuid, mis tõestavad, et maal on olnud vähemalt üks jääaeg. 1838 Friedrich Bessel kasutab parallaksi, et arvutada kaugus täheni. Tulemus kuus valgusaastat ehk 56 000 000 000 000km.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
