Maa liikumine Martin Jaan Leesment XII klass Kiirus on u. 20,1 km/s Tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese Moodustab oma Kuuga graviteeriva osasüsteemi Pöörleb ome keset läbiva mõttelise telje ümber Pöörleb suunaga läänest itta Tiirlemine ümber päikese perioodiga u. 1 aastat Pöörlemine ümber telje perioodiga u. 1 ööpäeva Telje pretsessioon perioodiga u. 25725 aastat Maa keerlemise tõestused Coriolisi efekt Foucault pendel
tasapinnaga. Seda võib lahutada tasapinnaliseks rööpliikumiseks ja pöörlemiseks. (telef) Liitliikumine- (telef) Abs. Liikumine- punkti liikumine liikumatu taustsüsteemi suhtes (nt Maa) Relatiivne liikumine- punkti liikumine liikuva taustsüsteemi suhtes. Kaasaliikumine- liikuva taustsüsteemi liikumine liikumatu taustsüsteemi suhtes. (telef) Abs. Kiirus- võrdeline relatiivse ja kaasaliikuva kiiruse vektorite summaga ja coriolise kiirendusega. Coriolis- Maakera liigub ja tekitab täiendava kiirenduse Ac (telef)
farhenheit (C= F-30 / 2) 2- õhurõhk: norm ÕR on 760 mm/Hg 3- õhuniiskus: näitab veeauru sisaldust õhus( abs 9 cm3...relakt %) 4- sademed 5- Tuul: tuulekiirus 1sõlm= 1meremiil/1tund 6- pilvisus Atmosfääri üldine tsirkulatsioon: kliima sõltub enim päikese kiirguse hulgast, mis omakorda sõltub geog. laiusest Õhuliikumist mõjutavad 3 jõudu: Gradientjõud- õhk kõrgema rõhuga alalt, madalama rõhuga alale. ALATI! Coriolis jõud: inertsjõud, mis on ting maa pöörlemisesr- kõik liikuvad kehad kalduvad otse suunast kõrvale, põhja poolkeral paremale, lõuna pk vasakule *hõõrdejõud kuni 1 km paksuses õhukihis 1.passaadid- püsivad tuuled, mis puhu väikestel laiustel ekv suunas. põhja pk kirde pas. ja lõuna pk kagu pas. (30-0-30) 2.parasv läänetuul- toob kaasa mandrite lääne osadesse niisket ja sademete roh õhku (30-60) 3. polaarsed idatuuled- toovad kaasa külma ja kuiva õhku.
Sadu külma frondi taga, võib kaasneda äike · Troopilised tsüklonid põhjustavad orkaane ja taifuune, kaasnevad paduvihmad. Tuule jõud tsüklonis on väga suur. · Taifuun Kagu-Aasia troopiline tsüklon. Hiina keeles tai - suur, fun - tuul. 3. POLAARNE ÕHURINGLUS · Polaaraladel, kus aastaringselt on väga külm, on õhurõhk palju kõrgem kui parasvöötme aladel. · Tuuled puhuvad pooluste poolt 50-60-ndate laiuskraadide poole. Coriolis`e jõu mõjul kalduvad kõrvale ja muutuvad idatuulteks moodustades polaaralade ümber poolkinnise ringsüsteemi.
gaasid, samuti aerosool. TUUL JA ÕHURINGLUS Õhurõhu teritoriaalsed erinevused põhjustvad õhu horisontaalse liikumise - tuule o TUULE KIIRUST MÕJUTAVAD TEGURID õhu paneb liikuma õhurõhuke erinevusest tekkinud GRADIENTJÕUD, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub. o TUULE SUUNDA MÕJUTAVAD TEGURID - CORIOLIS JÕUD e inertsjõud tekkib maakera pöörlemisel. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. On maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. HÕÕRDEJÕUD (aluspinnal) selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam
on tunduvalt madalam kui päikesel, siis on Maalt lahkuv kiirgus pikalaineline. Sageli kutsutakse seda ka soojuskiirguseks. Maakeral tervikuna on kiirgusbilanss aastate jooksul tasakaalustunud. Maa keskmine temp. on + 15 C ja see ei suurene ega vähene. Piirkonniti on aga kiirgusbilansid erinevad. Suurimad on kiirgusbilansi väärtused ekvatoriaalsetel aladel. Negatiivne kiirgusbilanss on aladel, kus aasta läbi on maapind kaetud jää ja lumega ( Gröönimaa, Antarktikas jm). Mis on Coriolis`i jõud? Maa pöörlemisel ümber oma telje tekib Coriolisi jõud - inertsijõud, mille mõjul kanduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolusel otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Nii kanduvad ekvaatorilt liikuvad tuuled põhjapoolkeral paremale ning lõunapoolkeral vasakule.Pikkadel jõgedel kujuneb kõrge parempoolne kallas, mida vesi pidevalt uhub ning lauge vasakkallas. Ka lennukite, rakettide ja püssikuuli lennule avaldab Coriolisi jõud mõju ja muudabnende suunda.
onto the physics of wave formation, the forces which attack and the characteristics of water waves. Wave formation There are three different momentum responsible for the formation of waves. The moon, earthquakes and wind in variable intensities. Energy of waves vs. period and responsible momentum 2 Three forces to attack the waves There are three forces that are responsible for wave formation. Two of them (gravitational force and Coriolis force) are supporting the formation, one of them (surface tension) reduces the high of waves. At first the gravitational force: This one out of four forces in physics is dominant for wave generation. The gravitational force drives the water from the crest of a wave to wave through. Because of this the potential energy of the elevated water masses is converted into kinetic energy of the waves. The coriolis force is a minor one
pikemad ööpäevad on märtsis ja kõige lühemad augustis. Pikemas plaanis Maa pöörlemine aeglustub. Ööpäeva kestus kasvab praegu 0.0023 sekundit sajandis. Ööpäeva pikenemist põhjustavad Kuu eemaldumine Maast (3 cm/aastas) ja tõusust-mõõnast tingitud hõõrdumine. Coriolisi jõud Coriolisi jõud Maa pöörlemisest põhjustatud inertsjõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihist kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremale, lõunapoolkeral vasakule. Coriolis Force moving objects deflect to the right in the northern hemisphere and to the left in the southern hemisphere due to the Earth's rotation. , . , . Kuu faasid Kuu teeb tiiru ümber Maa 27 päeva ja 8 tunniga. Noorkuu ajal on Kuu Päikese ja Maa vahel ning meile nähtamatu. Järgneb paremale suunatud kumerusega kuusirp. Valgustatud osal on Kuul päev, tumedal osal öö. Valgustatud osa muutub iga päevaga (ööga) suuremaks ja kuu loojub üha hiljem.
Maa efekt kiirgus: maa soojuskiirguse ja atmosfääri soojuskiirguse vahe: Ef=U-G. U- maapinnalt lahkunud pikalaineline kiirgus, G- neeldunud. Aluspinnaga risti langevate kiirte korral on kiirgusvoo tihedus pinnaühiku kohta suurem kui pinna suhtes kaldu kiirte korral. Maa ehitus maakoor, ülemine vahevöö, alumine vahevöö, tuum. Maa pöörleb ümber oma telje, mis tingib: Öö ja päeva vaheldumist, millest tuleneb perioodilisus õhurõhus, õhu liikumises, vee aurustumises, temp jne. Coriolis' e jõud- põhjapoolkeral kadub paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Tõusu ja mõõnalaine teke. Maa pöörlemistelje pikendusel asub Põhjanael. Maakera loodusgeogr. vöötmed: põhja-polaarvööde, arktiline, lähisarktiline, parasvööde, lähistroopiline, troopiline, ekvatoriaalne, troopiline, lähistroopiline, parasvööde, lähisantarktiline, antarktiline, lõuna- polaarvööde. Maakoor ja selle ehitus 0-100 km. Litosfäär- koor ja vahevöö ülemine tahke osa.
iga geograafilise laiuskraadi kohta. Suurema gradiendi korral on ka tuul tugevam. Tuul pöördub paremale poole. Kui õhk saaks takistamatult voolata kõrgrõhualalt madalrõhualale, puhuks tuul täpselt õhurõhu gradiendi suunas. Tuule suunda mõjutavad aga mitmed tegurid. Kõige võimsamaks jõuks on Maa pöörlemine ümber oma telje, mis Maa põhjapoolkeral sunnib tuult kalduma gradiendist paremale, lõunapoolkeral vasakule poole. Esimene, kes seda nähtust uuris, oli Coriolis. Seepärast nimetatakse seda ka Coriolise jõuks. Gradiendi suunast kõrvalekaldumist näeme ja siis, kui tuul puhub mingis teises suunas - ka põhjast lõunasse. tuule kõrvalekalle esialgsest suunast on seda suurem, mida lähemal on poolus. Ekvaatoril ei kaldu tuul gradiendist kõrvale. Peale nende tegurite mõjutavad tuult veel õhuosakeste hõõrdumine vastu maakera pinda ja ka osakeste omavaheline hõõrdumine.Maapinna lähedal on tuule kõrvalekaldumine väiksem, sest
4) Mis on geoinfosüsteem? 5) Nim meid ümbritseva looduse sfäärid 6) Litosfääri mõiste. Mis on astenosfäär? 7) Mis on laam? Millega tegeleb laamdektoodika? 8) Magma vertikaalne ringkäik 9) Mis on pedosfäär? 10) Mis on muld? Kuida muld tekib? 11) Mulla profiili horisnondid 12) Muldade degradatsioon. Selle liigid. 13) Atmosfääri mõiste. 14) Atmosfääri vertikaalne kihistumine 15) Lühi- ja pikalaineline päikesekiirgus. 16) Mis on Coriolis`i jõud? 17) Mis on passaadid? 18) Mis on mussoonid? 19) Tsüklonid ja antitsüklonid? NB! 20) Mis on transpiratsioon? 21) Mis on kastepunkt? 22) Osoonikihi hõremise põhjused. Osooni augud. 23) Kasvuhooneefekti olemus. 24) Mis on hüdrosfäär? 25) Väike ja suur veeringe. 26) Mis on põhjavesi? 27) Mis on veereziim? 28) Mis on hoovused? Nende liigid. 29) Geograafilise sfääri mõiste 30) Keskkonna seire ül-d. Eesti keskkonna seire struktuur. 31) Kyoto protkolli olemus.
1833 Asutatakse Briti Teaduse Edendamise Ühing 1833 Heinrich Friedrich Emil Lenz avastab metallide elektrijuhtuvuse sõltuvuse temperatuurist. 1834 Lenz üldistab magneetilise induktsiooni seaduse. 1834 Benoit Paul Emile Clapeyron esitleb termodünaamika teise seaduse formuleeringut. 1835 Kirik eemaldab Galileo teosed keelatud kirjanduse nimekirjast. 1835 Henry leiutab elektromagneetilise relee. 1835 Gaspard de Coriolis hakkab uurima liikumist pöörlevas taustsüsteemis. 1835 Samuel Morse arendab välja morsetähestiku. 1836 John Frederic Daniell leiutab esimese usaldusväärse patarei. 1837 Louis Agassiz alustab oma jäätumisalaseid uuringuid, mis tõestavad, et maal on olnud vähemalt üks jääaeg. 1838 Friedrich Bessel kasutab parallaksi, et arvutada kaugus täheni. Tulemus kuus valgusaastat ehk 56 000 000 000 000km.
annaabi.ee 
