Tac Mic näide kandekonstruktsiooni osast Asukoht: Rapla, Sadolini Spordihoone Pildil on tegemist spordihoone kandekonstruktsiooni põhi osadega. Konstruktsioon on valmistatud liimpuidust. Kahe detaili kinnitamiseks on kasutatud terasest plaate, mis asetsevad postide sees, antud pildil vasakult teise posti üla osas on seda hästi näha. Terasplaat on kinnitatud kahe posti kokkuhoidmiseks poltkinnitusega (joonis 1). Postil on ka jäik kinnitus vundamendi külge, mille ühendamiseks on samuti liimp...
Karl Laur s6enA 10.05.09 KAS ON HEAD ILMA HALVATA? Elus käib alati hea halvaga käsikäes ja ometi tahaks loota, et lõpptulemus on kõigil õnnelik. Kuid, kas alati peab tõesti õnneni jõudmiseks kogema nii palju valu? Kahtlusi? Pettumusi? Pisaraid? Lootuste purunemist? Samas, kui kõik oleks alati hästi, kas suudaksime armastusest, õnnest, sõprusest rõõmu tunda või seda üldse äragi tunda? Kas oskaksime ära tunda teist inimest tema õnnetuses ja hädas? Neid küsimusi vaatlen läbi kõikvõimalike inimsuhete prisma - alates kõikehaaravast õnnest kuni sügava hingevaluni välja. Kujutlen maailma, kus iga inimene teab juba sündides, kes on tema jaoks see õige. See ük...
Mina ja Eesti elu Kui küsida: miks me selles riigis ikka veel elame, kas see on meie jaoks perfektne keskkond, kas me oleme kindlad, et me üldse siia riiki kuulume, kas me jääme siia igavesti elama ja kui siis miks, kas kuskil on ka paremat paika kui see siin? Neid küsimusi on palju ja rohkemgi veel, aga kas kõigile neile on ka vastuseid? Kuna me siin riigis sündisime ja elasime kuni praeguse ajani, siis nimetame seda oma sünnikohaks selleks ilusaks paigaks, kus veetsime meeletult lõbusa lapsepõlve, kus kaklesime oma vanematega, õdede ja vendadega. See paik, kus laususime oma esimesed sõnad, astusime esimesed sammud ja leidsime oma esimese armastuse, need hetked kus nutsime ja naersime koos oma sõpradega. Seda kõike on meeletult palju ja see on lihtsalt liiga hea, et sellest kergekäeliselt loobuda. Need on ju ometigi meie mälestused. Meist keegi ei saa õelda, et just ...
Keemia teooria Metallide iseloomulikud füüsikalised omadused hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus metalne läige enamasti hallikas värvus (hõbevalgest terashallini). Metallide iseloomulikud omadused on tingitud metallilisest sidemest: metallides on aatomite väliskihi elektronid muutunud kõigile aatomitele ühiseks. Füüsikalised omadused, mille poolest metallid üksteisest erinevad tihedus (kergmetallid ja raskmetallid) sulamistemperatuur kõvadus (kõige kõvem on Cr ja pehmed on leelismetallid) värvus (Au kollane, Cu punane, ülejäänud valged või hallid) magnetiseeritavus (Fe, Co, Ni)
Orgaaniline keemia Aineklassid: Küllastumata ühendite Keemilised omadused Kordamiseks Aga tunneb ära, et molekulis on kordsed side(med), kas = või Kui = siis nimi on alkeen Kui siis nimi on alküün Sidemed koosnevad alkeenidel ühest - sidemest ja ühest -sidemest Alküünidel koosneb ühest -sidemest ja kahest -sidemest Vesinikhalogeniidi liitumine CH2=CH2 + HCl -> -CH2-CH2- -> CH3CH2Cl H Cl Moodustub halogeenühend Kordne side on alati küllastumata ühenditel reaktsioonitsentriks (nukleofiilne)! Kõik liitumised toimuvad kordsete sidemete arvelt, side lõhutakse ära ja seejärel toimub liitumine! Vee liitumine Tingimus katalüsaatoriks on hape
Süsinikievahelise kaksiksidemega ühendeid nimetatakse alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nimetatakse alküünideks. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Kaksikside koosneb -sidemest + -side sidemest ning selliselt seotud süsiniku aatomid on tasandilised. Kaksikside käitub nagu nukleofiilne tsenter. Seda ründavad elektrofiilid. Küllastumata ühendite reaktsioonid algavadki elektrofiili ühinemisega, millele järgneb nukleofiilseosakese ühinemine. Küllastumata ühenditega liituvad halogeenid, vesinikhalogeenid, vesi (hapekatalüütiliselt), vesinik (katalüsaatori abil). Kolmikside on -side + kaks -sidet. Kaksik- või kolmikside on nukleofiilne tsenter
METALLID •Metallide iseloomulikud omadused(metalne läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus) on tingitud metallides esinevast metallilisest sidemest. •Parimad elektrijuhid on hõbe, vask ja kuld. Suhteliselt hea elektrijuht on alumiinium. •Suhteliselt madala sulamistemperatuuriga on leelismetallid, neis esineb valdavalt metalliline side. Kõrgeima sulamistemperatuuriga on 5. ja 6.perioodi siirdemetallid(kovalentne side). •Metallide tihedus üldreeglina kasvab rühmas ülevalt alla. Praktikas olulised kergmetallid. Suurima tihedusega on 6.perioodi siirdemetallid. •Magnetilised omadused 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom, titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3. Diamagnetilised metallid - tina, vask, vismut - ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale. ...
Metallide füüsikalised omadused Sarnased omadused: tahked, läikivad, hea soojusjuhtivusega, hea elektrijuhtivusega, enamus on plastilised, hõbehalli värvi (va. kuld, vask). Erinevad omadused: sulamistemperatuurid, tihedus, kõvadus (pehmed: plii, kuld, naatrium), magnetiseerivus. Metallide iseloomulikud omadused on tingitud metallilisest sidemest: metallides on aatomite väliskihi elektronid muutunud kõigile aatomitele ühiseks. Metallide elektrijuhtivus Elektrilise juhtivuse ja elektritakistusega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Head elektrijuhid on ka head soojusjuhid. Metallide juhtivus tuleneb nende aatomite elektronkatte väliskihi elektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijuhtivus halveneb, temperatuuri langemisel paraneb. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites
pii-sidemeks. Seega kaksikside koosneb sigma (_) ja pii (_) sidemest. Kaksikside laguneb suhteliselt kergesti, Keemilistes reaktsioonides asendatakse kõrge energiaga ja ebastabiilsemad pii- sidemed stabiilsemate sigma sidemetega. 5. Millistest sidemetest koosneb kolmikside? Mis juhtub nendega keemilistes reaktsioonides ( 102 + konsp). Kolmikside - on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Alküünides sisalduv kolmikside koosneb ühest sigma ja kahest pii sidemest. Kolmiksidemes on süsiniku aatomite vaheline kaugus suhteliselt väiksem, kui on see kaksiksidemes. Sel põhjusel on kolmikside võrreldes kaksiksidemega veidi püsivam ning alküünidele iseloomulikud reaktsioonid kulgevad aeglasemalt võrreldes alkeenidega. 6. osata panna küllastumata süsivesinikele nime ja nime põhjal koostada valem ALKEEN ALKEENI NIMETUS C2H4 --- ETEEN C3H6--- PROPEEN C4H8 -- BUTEEN C5H10 --- PENTEEN C6H12 -- HEKSEEN C7H14 -- HEPTEEN C8H16 -- OKTEEN
FÜÜSIKALISED OMADUSED Metallilisest sidemest tingitud metallide üldised füüsikalised omadused: elektrijuhtivus soojusjuhtivus plastilisus metalne läige Füüsikalised omadused, mille poolest metallid üksteisest erinevad: tihedus (kergmetallid ja raskmetallid ) sulamistemperatuur (kergsulavad ja rasksulavad) kõvadus (kõvad ja pehmed) värvus (kollane Au, punane Cu, ülejäänud valged või hallid) magnetiseeritavus (Fe, Co, Ni)
ehted, märgid peenraha tööriistad Kuld/Hõbe ehted nõud elektrijuhtmed Plii akud bensiin tikud kuulid/haavlid Sulam metallide kokkusulatamisel saadud vastupidavam paremate omadustega materjal Teras, Malm Messing duralumiinium pronks joodis Metalliline side Metallilisest sidemest on tingitud enamik metallide omadustest Poolvaba elektron - + + Metall - - + Metalliioon Plastsus(sepistatavus) Au Ag Cu Sn Pb Zn Fe Mn Sb plastsus väheneb Metalne läige(peegeldumisvõime) Ag 90% Al 70% Fe 40%
Elektrolüüs elektrivoolu juhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. Metalliline side keemiline side metallide, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Kütuseelement keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. Metallide iseloomulikud füüsikalised omadused(4): Enamik metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Millest on tingitud metallide plastilisus, hea soojus ja elektri juhtivus? See on tingitud sellest, et metalli väliskihil on üldjuhul 1-3 elektroni, mida on kerge loovutada ja seega on ta aktiivne metall ja reageerib kiiresti ja on kergesti töödeldav . Soojusjuhtivus on ainuke soojuse ülekandumise moodus tahkes aines
· Ülejäänud raskmetallid Kõvadus Leelismetallid on pehmed ja kergesti lõigatavad Kergesti kriimustuvad Au, Sn, Pb Kõige kõvem Cr Sõltub puhtusest ja eelnevast töötlusest (lisandid suurendavad kõvadust) Metalliline side Elektronkihtide kattumine Elektronide siirdumine teise tuuma mõjualasse Väliskihi elektronid vahendavad kõikide aine aatomite vahelist vastastikmõju (vrdl kovalentne side) Elektronpilv Enamik metallide tüüpilisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest Vabad laengukandjad annavad ainele hea soojus- ja elektrijuhtivuse Plastilisus metalli kihid võivad üksteise suhtes nihkuda, ilma et metalliline side katkeks (elektrongaas hoiab metalli katioone koos ka nende muutunud asendis)
· Lärmata · Vanduda ega tülitseda · Rahvalauludes nimetatakse hiies elavaid hiie neitseid ja noormehi, samuti koeri ja hobuseid · Pole üheselt teada, keda hiies paluti, kuid arvatakse, et eestlased käisid Taara tammikutes Kiigeoru hiis · Hiies käidi kogumas jõudu ja hingerahu, palvetati, peeti nõu, küsiti nõu ning tänuks jäeti ande · Tihti seoti anniks punane pael, mis oli märk vaimsest sidemest nii püha paiga kui esivanematega · Pühapaikades käidi ka leevendamas kaotusvalu ja jagamas oma muresid, hirme ning rõõme Muhu Kapi küla Helskikivi aitab siis, kui kaotusvalust ei saa üle
Mis on trauma? - välise või psüühilise teguri tekitatud kahjustus Traumad ja lapsed v Haav (torke, lõike, marrastus) v Luumurd v Pehmete kudede äralöömine v Peatraumad v Õlaliigeste nihestus v Ninaverejookse § hoolikalt vesinikülihapendiga puhastama § ääred joodiga määrima (joodi ei tohi haava peale tilgutada) § lahtise haava peale ei tohi pulbrit raputada ega vatti panna § väikese verejooksu puhul piisab rõhuvast sidemest § Lapsed kukkuvad § Pea on suurem § Vigastusi pole näha § Oksendamine § Arsti kutsuma § Rahu § Panema midagi külma § õlaliigeste nihestus sagedane nähtus § täiskasvanu tõmbab last järsult § lapse kukkumisel või kohmaka liigutuse tõttu § äge valu § paistetab üles § ise paika venitada EI TOHI! § liikumatus § siduda § arsti juurde § ninajuurele ning laubale asetada midagi külma §
väliskihis hübridiseerunud nelja orbitaali asemel kolm orbitaali koosneb kahest süsiniku ja kahest vesiniku aatomist. Seega (üks s- ja kaks p-orbitaali).Süsiniku aatomi väliskihi kolmas p- paiknevad etüüni molekulis kõik neli aatomit ühel sirgel. orbitaal ei hübradiseeru ja jääb kõrgemale energeetilisele Alkeenides sisalduv kaksikside koosnes ühest sigma () ja ühest tasemele.P-orbitaalide kattumisel tekkinud ühise elektronpaari pii () sidemest. Alküünides sisalduv kolmikside koosneb ühest jaotamist mõlemale poole aatomi tuumi ühendavat sirget sigma () ja kahest pii()- sidemest. Lineaarsel ehk sp - süsinikul nimetatakse -(pii) sidemeks. Kaksiksideme moodustamises on väliskihis hübridiseerunud nelja orbitaali asemel kaks orbitaali mitteosalevad sp²-hübriidorbitaalid võivad moodustada -sidemeid (üks s- ja üks p-orbitaal). Süsiniku aatomi teine ja kolmas väliskihi
Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. Metallid on elektronjuhtivusega elektrijuhid. Nende juhtivus tuleneb metalliaatomite elektronkatte väliskihi elektronide ehk valentselektronide nõrgas t sidemest aatomituumaga. Kõik metallid on keemilised elemendid, mis asuvad Mendelejevi tabelis boori ja polooniumit ühendavast diagonaalist vasakul. Neil on väliskihis alla nelja elektroni ning nad on valmis neid ära andma, et saavutada stabiilsemat olekut. Elektrone saab vähese energiakuluga aatomitest lahti kiskuda, nii et neist võivad saada elektrivoolu kandjad. Parimad elektrijuhid on kuld ja hõbe. Et need materjalid on kallid, kasutatakse nende asemel enamasti vaske, mis on samuti
Sukk ja Saabas Ruth Vassel · Kuidas elavad isa ja tütar peale traagilist õnnetust oma elu. Kuidas nende eludest käib läbi kaks naist, koos nendega nii mured kui ka rõõmud. Kuidas 14 aastane tüdruk erineb oma koolikaaslastest ja ta on ikka hinnatud. Räägib tugevast ja heast sidemest isa ja tütre vahel. Kokkuvõttes see räägib armastusest. Igat sorti armastusest. · Alexandra saab teada, et tema ema ja vend ei surnud mitte sünnitusel vaid läbi sarimõrvari käe. See oli shokk. Isa , kes oli talle kõige kallim kogu maailmas, keda austas ja armastas kogu südamest .Issi oli talle valetanud. Rain Laheots ei suutnud otsustada kahe naise vahel. Alguses oli ta koos Katrinaga , aga siis Meritiga. Hiljem läksid nad meritiga lahku ning isa jäi üksikuks
võivaid elektrilaenguga osakesi ehk laengukandjad, mis ongi hea elektrijuhtivuse ja seega väikese elektritakistuse eelduseks. Elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. METALLID Parimad elektrijuhid on kuld ja hõbe. Et need materjalid on kallid, kasutatakse nende asemel enamasti vaske, mis on samuti hea elektrijuht. Metallide juhtivus tuleneb nende aatomite elektronkatte väliskihi elektronide ehk valentselektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Metalljuhte kasutatakse juhtmete ning elektriseadmete elektrit juhtivate detailide valmistamiseks. IOONJUHID Ioonjuhtivusega elektrijuhid on elektrolüüdid, harilikult hapete, aluste või soolade lahused. Nende juhtivus tuleneb sellest, et vees keemiline side dissotsieerub, s.t molekul laguneb katiooniks ja aniooniks, mis on vees vabalt liikuvad. DIELEKTRIKUD JA POOLJUHID Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse
Sukk ja Saabas Ruth Vassel Kuidas elavad isa ja tütar peale traagilist õnnetust oma elu. Kuidas nende eludest käib läbi kaks naist, koos nendega nii mured kui ka rõõmud. Kuidas 14 aastane tüdruk erineb oma koolikaaslastest ja ta on ikka hinnatud. Räägib tugevast ja heast sidemest isa ja tütre vahel. Kokkuvõttes see räägib armastusest. Igat sorti armastusest. Alexandra saab teada, et tema ema ja vend ei surnud mitte sünnitusel vaid läbi sarimõrvari käe. See oli shokk. Isa , kes oli talle kõige kallim kogu maailmas, keda austas ja armastas kogu südamest .Issi oli talle valetanud. Rain Laheots ei suutnud otsustada kahe naise vahel. Alguses oli ta koos Katrinaga , aga siis Meritiga. Hiljem läksid nad meritiga lahku ning isa jäi üksikuks
METALLIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Enamik metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Need omadused tulenevad põhiliselt sellest, et metalliaatomi väliskihi elektronid ei ole aatomiga tugevalt seotud, mis on tingitud nende madalast ionisatsioonienergiast. Metallidel on mitmeid ühiseid omadusi
dielektrikus. Pooljuhid on enamasti kristallstruktuuriga ained, s.t nende aatomid või molekulid paiknevad kindla korra kohaselt, moodustades kristallivõre. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Iseloomulik on elektrijuhtivuse (aines sisalduvate vabade laengukandjate arvu) järsk suurenemine temperatuuri kasvades, samuti võõraine aatomite mõjul. 6. Mis on vabadeks laengukandjateks pooljuhtides? Kuidas vabad laengukandjad pooljuhti tekivad? Soojendamisel sidemest eraldanud vabad elektronid. Tekivad soojendamise käigus. 7. Milles seisneb pooljuhtmaterjalide lisandjuhtivus? nublu ütles tellerile sakki tulli aitäh 8. Selgita n-tüüpi pooljuhi tekkimist. Selgita p-tüüpi pooljuhi tekkimist? N-tüüpi elektrivoolu kannavad elektronid ja p-tüüpi augud. 9. Millist materjali nimetatakse pn-siirdeks? Mis teeb selle materjali eriliseks? Mis ülesanne on dioodil? Kahekihiline pooljuht, mis tekib n- pooljuhi ja p- pooljuhi kokkupuutel
Kuidas võib vigastada hüppeliigest? Enamik hüppeliigese vigastustest tekib nii, et jalalaba pöördub sissepoole ja vigastada saavad hüppeliigese välimised osad. Käimisel pöördub jalalaba sissepoole, see on seotud hüppeliigese anatoomilise, ehitusliku eripäraga ja see ongi põhjus, miks jalalaba võib pöörduda sissepoole. Vigastuse erinevused tulevad sellest, et hüppeliigese sisepoolel asub üks tugev deltaside, aga välimine pool koosneb kolmest eraldi asetsevast sidemest. Liigeste sidemed on kiulise ehitusega, sarnaselt nailonköiele. Nikastuse momendil venitatakse sideme kiud välja ja tulemuseks on täielik või osaline sidemerebend. Ühe tugeva sideme vigastusel on alati kaebused suuremad, sest viga saab üks terviklik side. Kolme sideme olemasolul liigese välispoolel võtab sageli üks neist löögi enda peale ja säästab ülejäänuid. Kuidas diagnoositakse vigastust? Peale traumat on tavaliselt hüppeliiges valulik, tekib turse ja
oli ta piisavalt "suur", et täita kogu lava. Lisaks nukkudele kasutati ka helilinti teiste näitlejate häältega, kellega Helle vahepeal dialoogi pidas. Etendus "Ajarefrään" tutvustas vaatajatele üsna detailselt nukunäitleja elu, kus igapäevasteks tegevusteks olid etendused, proovid, väljasõidud ja kohvik. Kohati tüdimust tekitav, kuid samas ikka ja alati uus ja huvitav tänu intriigidele, armastusele, sõprusele ja muule. Lisaks sain aimu nukunäitleja ja nuku vahelisest sidemest. Õige nukunäitleja on võimeline iga nuku elama panema. Lavastuses oli kasutatud nukke erinevatest etendustest, mida Helle lavastanud oli-Koit ja Hämarik, Jänes, Krokodill, kuri Hunt ja teised. Helle kehastas mitut erinevat rolli ning suutis igat neist mängida usutavalt olgu see siis külamutt, poisiklutt, noor neiu või hoopis lits. Minu jaoks oli see hämmastav, kuidas üks näitleja oma jõu ja karismaga nii lühikese ajaga nii palju erinevaid emotsioone vaatajas tekitas
metallist keeleke. Kes on rohkem parmupilli mänginud, on kindlasti tähele pannud, et pärast mängimist on veidi teistsugune tunne. Tuleb see rütmistatud hingamisest, mis tekitab kerget eufooriat; võimsatest vibratsioonidest, mis mõjutavad aju alfa-, beta- ja gammalaineid, juhtides mängijat ülemisse, keskmisse või alumisse ilma; kosmilisest sidemest igavikuga, kogemata mängides viisi, mida 1000 aastat tagasi mängis samaan või millestki muust - on kõiksugu teooriaid, aga midagi parmupilli juures on, mis mõjutab teadvusseisundit tugevamalt kui näiteks kitarr. Parmupill on väga intiimne ja füüsiline instrument. Paljud mängijad laenaks võõrale inimesele igal juhul kergema südamega oma auto kui oma parmupilli. Võib-olla mängib selle
aldehüüdrühma CHO, milles C on O-ga seotud kaksiksideme (+)-sidemega ja C on sp2- valentsolekus see rühm on planetaarne; * Aldehüüdide molekulis asub -CHO rühm süsinikahela lõpus. 1.1 Molekuli üldvalem ja ehitus. * strukt. üldvalem - R-CHO (vt teistsugust kirjutist ka) * aldehüüdrühma elektroniline ehitus R-C+HO- - hapniku aatomi suurema elektronegatiivsuse tõttu on elektronpilv (elektronpaar) sidemest kandunud tema poole, põhjustades sellel negatiivse laengu, mille tõttu C-aatomile jääb positiivne laeng; need aatomid aldehüüdrühmas ongi reaktsioonitsentriteks. 1.2 Nimetamine. (vt töölehtedelt) 1.3 Saamine. a) primaarsete alkoholide oksüdatsioonil (O2, KMnO4) 2 R-CH2-OH + O2 2 R-CHO + 2 H2O Näide: CH3-CH2-CH2-OH + O2 kirjuta ise edasi 1.4 Keem. omadused. a) oksüdatsioon (tekib karboksüülhape, uus aineklass); kõrgel temperatuuril põlevad, tekitades CO2 ja H2O.
süsiniku aatomid peaahela ehk tüviühendi. Tsüklilise ühendi nimetamisel lisatakse vastava alkaani ette eesliide tsüklo-.) 2) Ahel nummerdatakse alustades ahela sellest otsast, mille algusele on lähemal kordne side. See on tingitud asjaolust, et numbrid kordse sideme ees peavad olema võimalikult väikesed (Mitmete kordsete sideme puhul tuleb valida peaahelaks selline ahel, kus kaksksidemeid on rohkem. Kui on tegemist tsüklilise ahelaga, siis nummerdamist alustatakse kordsest sidemest alates liikudes päripäeva.) 3) Loetakse süsinike arv peaahelas ja sellele vastavalt nimetatakse tüviühend. Kordse sideme tunnuse ees on sideme asukohta kajastav number. (Kui alkeeni molekulis on kaks, kolm või neli kaksiksidet, siis kirjutatakse alkeeni nimetamisel nende ette kreekakeelne arvsõna ehk vastavalt dieen, trieen, tetraeen) 4) Kui alkeeni molekul sisaldab ka asendusrühmi, siis kirjutatakse asendusrühmade nimetused tähestikulises järjekorras tüviühendi nimetuse ette
¤ kaks seadmust - kaks kirjutamisviisi - "rahusus" ja "rahulikkus" - esimene keskendumine mingile objektile, teine selle objekti igakülgset uurimist. ¤ Kannatus - Buddha Seadmust mittemõistvate sansaaras tiirlevate olendite elu pärisosa. ¤ Kollane rüü - munga rõivastus ¤ Kujustamine - budistlikus teostuses kujundliku mõtlemisega seotud meetod, mille abil välised nähtused tuuakse enese sisse ja kujundatakse sisemiselt omasteks. ¤ Kõrvaldanud ema ja isa - perekondlikust sidemest loobumine, pühendumine Seadmusele ¤ Lõputegija - Mara epiteet ¤ Maghavat - "võimekus", veedade peajumala Indra üks nimetusi ¤ Maja - janudest solute inimisiksus ¤ Mara - surmajumal India usundites, budismis Buddhha Seadmuse vastane, juhib inimesi hukatusse ¤ Meelemürgid - virgumise takistused ¤ Mõtlus - mõisteliselllll mõtlemisel rajanev budistliku teostuse vorm - kujustamine, keskendumine
Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm. Grafiidile andis nime 1789 Abraham Gottlob Werner, moodustades selle kreeka sõnast , mis tähendab 'joonistama' või 'kirjutama'. Struktuurilt koosneb grafiit tasandilistest lehtedest, millel süsiniku aatomid paiknevad korrapäraste kuusnurkadena. Lehtedevaheline side on nõrk, seetõttu on grafiit pehme (kõvadus Mohsi skaalal 12). Tema tihedus on 2,092,23 g/cm³. Grafiit juhib voolu läbi tasandite. Kihtide vahel on juhtivus halb. Erinevalt teemandist, mis elektrit ei juhi, on grafiit poolmetall ja seda saab kasutada näiteks kaarlambi elektroodides. Grafiiti võib käsitleda söe kõige väärtuslikuma vormina kütteväärtuse poolest, see on napilt suurem kui antratsiidil ja sellepärast nimetatakse grafiiti ka metaantratsiidiks. Sellegipoolest ei kasutata grafiiti harilikult kütusena, sest grafiiti on raske süüdata. Kuumutamisel reageerib grafiit õhuhapniku ja mõne muu ainega. Inertses keskkonna...
Kuid kas see on sellisel kujul ka eetiliselt õige?Sellele leiab vastuse igaüks. Traditsionalistid (tänapäeva poliitikas sagedamini parempoolsete vaadete esindajad) pooldavad traditsioonilist perekonda kogu selle nüüdisaegses variatiivsuses. Nende arvates võiks ajaloo tagasi pöörata olukorda, kus perekond on ühiskonna tuum ja tugiühik. Paraku perekondade arengujooned kinnitavad seda, et perekonnastruktuuride kese on nihkunud patriarhaalsele kiriklikule abielule põhinevast sidemest vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormina kui ka selle asendajana suureneb kogu maailmas. Muutuvad perekonnaga seotud väärtused, süveneb minakeskne kultuur, mis eelistab individuaalseid valikuid kogukondlikele huvidele. Minu ja ka paljudel teiste arvates on perekond üks oluliseim toetuspunke siin elus.Nad annavad mulle turvatunde ja ma tean alati,et kui minuga peaks midagi juhtuma,olenemata kas see on hea või halb,on nemad alati minu jaoks olemas
Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Metallid on elektronjuhtivusega elektrijuhid. Nende juhtivus tuleneb metalliaatomite elektronkatte väliskihi elektronide ehk valentselektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Kõik metallid on keemilised elemendid, mis asuvad Mendelejevi tabelis boori ja polooniumit ühendavast diagonaalist vasakul. Neil on väliskihis alla nelja elektroni ning nad on valmis neid ära andma, et saavutada stabiilsemat olekut. Elektrone saab vähese energiakuluga aatomitest lahti kiskuda, nii et neist võivad saada elektrivoolu kandjad.Parimad elektrijuhid on kuld ja hõbe. Et need materjalid on kallid, kasutatakse nende asemel enamasti vaske, mis on
1.2. Reaktsioonide iseloomustus Esimeses etapis atsüülitakse nukleofiilne aniliini lämmastik äädikhappe anhüdriidiga. Äädikhappe anhüdriidi elektrofiilne süsinik seotakse aniliini nukleofiilse lämmastiku aatomiga, saadusteks on atsetaniliid ja äädikhape. Teises etapis bromeeritakse atsetaniliidi aromaatse tsükli para-asend. Positiivse laenguga broomi aatom liitub aromaatse tuumaga, lõhkudes aromaatse tsükli. Keskkonnas olev vesi seob üleliigse prootoni, mis annab sidemest elektroni tsüklisse, taastades aromaatsuse. 1.3. Kasutatud ained · Esimene etapp: aniliin, äädikhappe anhüdriid, naatriumatsetaat, kontsentreeritud HCl, vesi Aine Mass (g) Ruumala (ml) Moolid Aniliin 5 4,9 0,05369 Äädikhappe 6 5,7 0,05877 anhüdriid Na-atsetaat 7,5 0,09143
omavahel seotud -1,4-glükosiidsete sidemete kaudu. Kuna iga teine glükoosi jääk ahelas asetseb eelmisega võrreldes 180o nurga all, siis pole ahela minimaalseks kordusühikuks mitte glükoosi, vaid tsellobioosi jääk. Tsellobioosi jääkidest koosnevad ahelad on lineaarsed ja täies pikkuses välja sirutunud. Ahela otstes paiknevad glükoosijäägid on teineteisest keemiliselt erinevad: redutseerivas otsas on glükoosi C1 hüdroksüülrühm sidemest vaba ning esineb tasakaal tsüklilise poolatsetaalse ja lineaarse aldehüüdse vormi vahel, mitteredutseerivas otsas on glükoosi anomeerne C1 hüdroksüülrühm kaasatud glükosiidsesse sidemesse ning on alati tsüklilises vormis. Kõrvuti asetsevad telluloosi ahelad interakteeruvad omavahel vesiniksidemete vahendusel, moodustades lehtstruktuure. Lehtstruktuurid interakteeruvad omakorda van der Waalsi jõudude kaudu moodustades mikrofibrille
Väärisgaasidel on stabiilne elektronkonfiguratsioon, teised aatomid soovivad reageerida saavutamaks samasugust stabiilsust. Lewis'i okteti reegel: kovalentsete sidemete moodustamisel saavutavad aatomid väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni, jagades selleks vajaliku arvu elektronipaare. Lewis'i struktuurid: sidet tähistame kriipsuga, ülejäänud elektrone punktidega. Formaalse laengu leidmiseks tuleb leida aatomi valentselektronide arv, kusjuures: igast sidemest kuulub aatomile 1 elektron; vabad elektronipaarid kuuluvad täielikult aatomile. Laengu leidmiseks tuleb valentselektronide arvust vastavas vabas aatomis lahutada sidemetes osalevate elektronide ja vabade elektronipaaride arv. V - valentselektronide arv vabas aatomis L elektronipaaride arv S sidemete arv ühendis V - (2L + S) Lewise struktuurvalemis: · Elektronide koguarv on võrdne kõigi aatomite valentselektronide summaga
1As elektron jääb aga vabaks suurendades sellega vabade elektronide arvu. Vaadeldes 4-valentset Germaaniumi moodustub 4 täiskovalentset sidet , iga aatomi ümber kui see moodustab koosluse 2 germaaniumi aatomiga, kusjuures kummagi aatomi valetselektronid tiirlevad ümber mõlema tuuma Kuna jõud, mis hoiab elektroni, kovalentses sidemes ei ole nii tugev, siis el. võib lahkuda jättes endast järgi augu, mida võib täita ning teine elektron mille lahkumisel sidemest jäi omakorda auk. Elektriväljas pos. Aukude suunatud liikumine tekitab voolutugevuse- Ia auk, elektroni suunatud liikumine tekitab voolutugevuse In, seega kogu I(voolutugevus) on arvuliselt võrdne nii aukude suunatud liikumisest voolutugevusega ja elektronide suunatud liikumisest voolutugevuste summadega. I=Ia+In Pooljuhtide suur kasutus on tingitud sellest, et nende elektrijuhtivust on suhteliselt lihtne suurendada, neid nt. soojendades termotakisteid valgustades.
J.D.Salingeri teose ,,Kuristik rukkis" analüüs Kristjan Nõmmik, 12d 1.Teoses on juttu noorte enesekesksusest ning kiusamisest. Caulfieldi toakaaslane on suurepärane näide enesekesksest ning ükskõiksest noormehest. Ta hoiab pigem oma ette ning ümberringi olevad inimesed on talle pea tähtsusetud. Hoolimata Jane'i ja Holdeni vahelisest sidemest, läks Stradlater ikkagi kohtingule Jane Gallagheriga, mis valmistas Holdenile pahameelt. Koolikiusamine on tänapäeval suur probleem. Lastel tekivad halvast peresisesest suhtlemisest kompleksid, mis omakorda suunavad neid veidi tumedamale käitumismaneerile. Selle tõttu hakkavad lapsed teisi omasuguseid ning ka loomi kiusama, piinama nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Pencey's juhtus säärane sündmus, kui koolipoisid läksid oma koolikaaslase tuppa ning nõudsid temalt vabandust teatud asja pärast, kuid poiss jäi endale kindlaks ...
METALL TEISE METALLI TEMA SOOLA LAHUSEST VÄLJA? MILLISED METALLID REAGEERIVAD VEEGA, MILLISED VEEAURUGA? V. KOKKUVÕTE ·METALLE JA NENDE SULAMEID KASUTATAKSE IGAPÄEVAELUS VÄGA LAIALDASELT · METALLIDE ISELOOMULIKUD FÜÜSIKALISED OMADUSED ON: - METALNE LÄIGE - HEA ELEKTRI- JA SOOJUSJUHTIVUS - PLASTSUS ISELOOMULIKUD OMADUSED ON TINGITUD METALSEST SIDEMEST · METALLIAATOMI ERIPÄRA: - VÄLISKIHIL 1-3 ELEKTRONI - SUUR AATOMIRAADIUS - NAD ON REDUTSEERIJAD · METALLILISED OMADUSED SUURENEVAD PERIOODILISUSTABELIS: - RÜHMAS ÜLALT ALLA - PERIOODIS PAREMALT VASAKULE · METALLIDE KEEMILIST AKTIIVSUST ISELOOMUSTAB PINGERIDA K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H2 Hg Ag Cu Pt Au AKTIIVSED KESKMISE AKTIIVSUSEGA VÄHEAKTIIVSED · METALLID REAGEERIVAD: - HAPNIKUGA
dielektrikul. Juhtivust saab parandada temperatuuri absoluutse nulli lähedale viimisega. Pooljuhte kasutatakse elektroonikas näiteks dioodide, transistorite ja kiipide valmistamiseks. 7. Kuidas tekib n- ja kuidas p-tüüpi pooljuht? Mis on neis põhilisteks laengukandjateks? N-tüüpi pooljuht on pooljuht, milles põhilised laengukandjad on elektronid. Tekib kui lisada kas 3 või 5 valentset ainest. Siis üks elektron jääb kovalentsestt sidemest üle ja selle energia on suurem. Tekib lisatase juhtivustsooni lähedale. Sellelt lisatasemelt saab elektron minna juhtivustsooni. Pooljuhis on ülekaalus vabad elektronid. P-tüüpi pooljuhid on pooljuhid, milles põhlised laengukandjad on augud. Tekib 3 valentse aine lisamisel. Sideme moodustamisel jääb 1 elektron puudu. Tekib lisatase valentstsooni juurde - akseptornivoo. Sellele võib tulla elektron valentstsoonist, kuhu tekib pos. auk. Pooljuhi takistus
süsiniku aatomid peaahela ehk tüviühendi. Tsüklilise ühendi nimetamisel lisatakse vastava alkaani ette eesliide tsüklo-.) 2) Ahel nummerdatakse alustades ahela sellest otsast, mille algusele on lähemal kordne side. See on tingitud asjaolust, et numbrid kordse sideme ees peavad olema võimalikult väikesed (Mitmete kordsete sideme puhul tuleb valida peaahelaks selline ahel, kus kaksksidemeid on rohkem. Kui on tegemist tsüklilise ahelaga, siis nummerdamist alustatakse kordsest sidemest alates liikudes päripäeva.) 3) Loetakse süsinike arv peaahelas ja sellele vastavalt nimetatakse tüviühend. Kordse sideme tunnuse ees on sideme asukohta kajastav number. (Kui alkeeni molekulis on kaks, kolm või neli kaksiksidet, siis kirjutatakse alkeeni nimetamisel nende ette kreekakeelne arvsõna ehk vastavalt dieen, trieen, tetraeen) 4) Kui alkeeni molekul sisaldab ka asendusrühmi, siis kirjutatakse asendusrühmade nimetused tähestikulises järjekorras tüviühendi nimetuse ette
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x ...
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused V. Redoksprotsessid 1. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine Redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek; redoksreaktsoonis muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed. oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis (eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel)); oksüdeerumine – elektronide loovutamine (redutseerija oksüdeerub, tema oks. aste kasvab), redutseerumine – elektronide liitmine (oksüdeerija redutseerub, tema oks. aste kahaneb). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. 2. Elektroodipotentsiaal ja redokspotentsiaal Elektroodipotentsiaal (E), V – potentsiaal, mille omandab metallelektrood tema soola lahuses pöörduva reaktsiooni Mz+ + ze- M tulemusena. x ...
REFERAAT TEEMANDID Juhendaja: Ulvi Tiisler Koostaja: Deivi Nool Jõgeva 2011 Teemandist üldiselt Inimkond tunneb teemanti üle kuue tuhande aasta. Juba püramiidide rajamisel töötlesid muistsed egiptlased kive teemandiga. Vääriskivide hulgas on teemat kõige ilusam ja kallim. Suure murdumisnäitajaga ja valguse dispersiooni tõttu helgivad lihvitud teemandid (briljandid) spektrivärvides ja paeluvad ka erakordse värvimänguga. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Teemandi hinna määravad 4 tunnust: mass, lihv, läbipaistvus ja värvus. Teemanti ja teiste vääriskivide massi mõõdetakse karaatides (ct), kusjuures 1 ct= o,2 g. Teemanti lihvimisel briljandiks väheneb tunduvalt selle mass. Kahekaraadise teemandi lihvimisel saadakse umbes ühekaraadine briljant.Teemandi kristallivõre moodustavad süsiniku aatomid, mis on omavahel ühendatud kovalentsete sidemetega. Iga süsinik...
- O + + vesinikside H H 18 "Osalaengute kaudu ei tõmbu siin midagi - vesinikside tekib ORBITAALIDE vahel !!!" Vesinikside on nõrk side, sest kattumine on orbitaalidel suhteliselt väike. Ioonilisest sidemest on vesinikside ligikaudu 10 - 20 korda nõrgem. Temperatuuri tõustes vesiniksidemed järk-järgult ja suhteliselt kergesti katkevad. Tänu vesiniksidemele esineb üleüldse vesi jt. assotsiaadid e. ühendid, kus on vesinikside: kogumid Näide: (H2O) n kusjuures a) vee puhul: n=2-3
16) Kovalentne aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel 17) Iooniline keemiline side vastasmärgiliste laengute ioonide vahel. 18) Metalliline keemiline side metallised, mis tekib metalli aatomite vahel ühiseks muutunud väliskihi elektronide abil 19) Vesinikside elektronegatiivse elemendi aatomi ja polaarse sidemega seotud Haatomi vaheline täiendav keemiline side. Nõrgem kovalentsest sidemest. 20) Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest 21) Liitaine aine, mis koosneb mitme keemilise elemendi aatomitest 22) Kristall korrapärase ehituse ja kindla kujuga tahke keha, mis koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest 23) Metall lihtaine, milles esineb metalliline side ja millel on seetõttu metallilised omadused 24) Mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallile iseloomulikud omadused.
2010 Sissejuhatus Antud referaadis kirjutasin Rootsi Kuningriigist. Infot sain nii internetist kui ka paari tuttava käest, kes seal maal elavad. Valisin just selle maa, sest Rootsi on päris tihedalt olnud seotud Eestiga ja ka sellepärast, et mu tulevane gümnaasium käsitleb seda maad väga palju. Referaadis on kirjutatud natuke ajaloost, riigikorrast, loodusest, aga ka eluolust ja Rootsi- Eesti sidemest. Üldiseloomustus Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on ühendatud Taaniga Öresundi silla kaudu.
10. Aldoolreaktsioonid Karbonüülrühma -vesinike happelisus Karbonüülühendite teiseks oluliseks iseloomuks on karbonüülrühmaga külgnevate süsinikuaatomite juures olevate vesinike happelisus. Selliseid vesinikuaatomeid nimetatakse -vesinikeks. O H O R C C C R H Karbonüülrühma -vesinike happelisuse põhjused on lihtsad. Karbonüülrühm on tugev elektronaktseptoorne rühm ja kui karbonüülühendist eraldub -prooton, siis tekkinud anioon on resonantsi poolt stabiliseeritud. Aniooni negatiivne laeng on delokaliseerunud. .. - .. .. - :O H :B :O :O : -.. C C C C C C + H B A B Resonantsi po...
lõhkuda. ● Selleks et katusepind saaks tasane, kasutatakse sakilist katuselabidat. Katusele ● Katusematerjaliks ei tohi lõigata eelmise aasta roogu. Vana ja uus roog on asetatud roovihke hoitakse paigal katuseroikaga ja kui vihkud on oma transpordi- selgesti eristatavad, vana on hall ja rabe. Katuseroog peab olema sirge, sidemest vabastatud, saab katuselabidaga katusepinna tasaseks koputada. kõver kõrs jääb katusest välja turritama. ● Katuseküljed kaetakse samaaegselt. Kui jõutakse harjani, pööratakse rookihtide ● Vanasti niideti roogu sirbi või spetsiaalse rauaga, tänapäeval on lisandunud ladvaotsad mõlemalt poolt üle katuseharja, siis laotatakse neile veel pikisuunalised
Nõrgalt seotud väliskihi elektronid võivad väga kergesti liikuda ühe tuuma mõjusfäärist teise aatomi mõjusfääri ja nii üle kogu kristalli. Väliskihi elektronid on ühistatud kõigi aatomite vahel ja niiviisi tekibki omapärane keeemiline side- metalliline side. Ühe aatomi mõjusfäärist teise aatomi mõjusfääri liikuvaid elektrone nimetatakse ka elektrongaasiks. Enamik metallide füüsikalisi omadusi (sooju- ja elektrijuhtivus, plastilisus jne.) on tingitud metallilisest sidemest. Vabalt liikuvad elektronid annavad võimaluse juhtida hästi soojust ja elektrit. Et elektronid ei liigu kõikides metallides ühesuguse vabadusega, siis on ka soojus- ja elektrijuhtivus, plastilisus, soojuspaisuvus erinevad. 2 Metallide füüsikaliselised omadused Läige- metallidel on iseloomulik läige ja peegeldusvõime, mis avaldub pärast metalli poleerimist. Parema peegeldusvõimega on Ag, In, Al, Rh, Pd.
halogeenide vahel. Mitmelaenguliste ioonide raadiused on tegelikult tinglikud suurused. Ioonilise sideme mittesuunalisus ja küllastamatus Elektrilaengute tõttu ioonid tõukuvad ja tõmbuvad. See määrab ka ühendi stöhhiomeetrilise koostise. Ioone võib vaadelda kui laetud kerakesi, mille jõuväli on ruumis kõigis suundades ühtlaselt jaotatud. Seetõttu võib ioon vastasnimeliselt laetud iooni igast suunast külge tõmmata. Seega erinevalt kovalentsest sidemest ei ole iooniline side kindlasuunaline. On selge, et kahe erinimeliselt laetud iooni koosmõju tulemusena nende jõuväljad ei kompenseeri teineteist täielikult. Järelikult võib ioon vastasnimeliselt laetud osakesi külge tõmmata ka teistest suundadest. Siit tuleb veel üks ioonilise sideme iseärasus: ta pole küllastunud. Iooniliste ühendite struktuur Et iooniline side pole suunaline ja küllastunud, siis on energeetiliselt kasulik, et iga iooni ümbritseks
omavahel seotud. Keemilise sideme liigi üle otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse x abil: mittepolaarne side (H2), polaarne side (HCl), iooniline side (NaCl). 10. Kovalentse sideme omadused. Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentse sidemega seonduvad ühe ja sama mittemetalli aatomid. 11. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme moju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmargiliste laengutega ioonide elektrilise tombumise tulemusena. Iooniline side erineb kovalentsest sidemest suurema elektronegatiivsuse poolest. Vesinikside on kuni 10 korda norgem kui kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
