1. Elektrilaeng. -Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Ainel vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus- Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb'i seadus. Punktlaeng.
suuna kohta. Voolu suund ja tugevus juhis ei muutu, kui vabad laengukandjad liiguvad kogu vaatlusaja samas suunas ning juhti läbib igas ajaühikus sama suurusega elektrilaeng. Jadamisi: I=I1=I2; U=nUj; R=R1+R2; R=nRj Rööbiti: U=U1=U2; I=I1+I2; R=Rj/n; 1/R=1/R1+1/R2 U=A/q; I=kU; I=U/R; R=1/k; R=U/I; R=roo*l/S roo=RS/l; I=q/t I=voolutugevus (1A) U=pinge (1V) (Uj=võrdne pinge) n=suvaline arv; t=aeg (s) R=elektritakistus (1 ) A=elektrivoolu töö (1J) q=osakeste kogulaeng (1 C) k=võrdetegur, iseloom. juhi om. juht. el. Voolu roo=eritakistus (1*m) Jadamisi: I=I1=I2; U=nUj; R=R1+R2; R=nRj Rööbiti: U=U1=U2; I=I1+I2; R=Rj/n; 1/R=1/R1+1/R2 U=A/q; I=kU; I=U/R; R=1/k; R=U/I; R=roo*l/S roo=RS/l; I=q/t I=voolutugevus (1A) U=pinge (1V) (Uj=võrdne pinge) n=suvaline arv; t=aeg (s) R=elektritakistus (1 ) A=elektrivoolu töö (1J) q=osakeste kogulaeng (1 C) k=võrdetegur, iseloom. juhi om. juht. el. Voolu roo=eritakistus (1*m)
Amisel aatomisse moodustub negatiivne ioon ja elektronide lahkumisel positiivne ioon. Keha, mis saab elektrone juurde, laadub negatiivselt. Keha, millelt elektronid ära rebiti , laadub positiivselt. Algosakestelt ei saa tema laengut ära võtta. Elementaarlaengu jagamatus väljendab algosakeste terviklikkust. Kui laetud osakeste niisugust liikumist ei toimu, nimetatakse süsteemi elektriliselt isoleerituks. Laengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Lihtsaim elektrinähtus tekib siis, kui kaks keha üksteise vastu hõõruda. Elektriseerunud kehade vahel mõjub jõud-. Elektriseerunud kehade kohta öeldakse, et nad on laadunud või omandanud elektrilaengu. Elektrilaeng on mingit keha iseloomustav füüsikaline suures. Tähis on Q või q. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Kui see keha on teiste laetud kehade suhtes paigal, mõjuvad talle elektrijõud. (Sõna laeng kasut
I osa AATOMIFÜÜSIKA 12. klass 2015/16 1 Kirjelda elektronide paiknemist ja liikumist Rutherfordi aatomimudelis? – Rutherfordi aatomimudeli kohaselt asub aatomi keskel positiivse laenguga aatomituum, millesse on kogunenud peaaegu kogu aatomi mass. Tuuma ümber tiirlevad kõikvõimalikel kaugustel ja tasapindades negatiivse laenguga elektronid. Aatomi kogulaeng on null, sest tuuma positiivne laeng ja elektronide negatiivne kogulaeng tasakaalustavad teineteist. Lühemalt kirjeldades: Aatomi keskel asub massiivne positiivse laenguga tuum, mille ümber tiirlevad suvalistel kaugustel ja tasapindadel negatiivse laenguga elektronid. 2 Milliseid vabadusi annab Bohri II postulaat aatomile? – 1913. aastal avaldas taani füüsik Niels Bohr kaks postulaadi, mis kõrvaldavad mõned Rutherfordi planetaarse aatomimudeli puudused
Elektrostaatika uurimisvaldkond- laetud kehade vastastikmõju uurimine Laeng- näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Kehad elektruseeruvad, sest kokkupuutel läheb osa elektrone üle teise keha aatomile. Kehad laaduvad hõõrdumisel võrdselt, vastastikmärgiliselt. Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoliseeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus, mille kehtivuse aluseks on laengud tekivad elektronide liikumise tõttu Laetud kehad mõjutavad- erinimelised tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Columbi seadus-Kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga K näitab seda kui kaks 1c suurust laengut, mis on teineteisest 1m kaugusel mõjutavad jõuga 9*109.
1. Kirjelda Rutherfordi planetaarset aatomimudelit? – Rutherfordi aatomimudel kohaselt asub aatomi keskel positiivse laenguga aatomituum, millesse on kogunenud peaaegu kogu aatomi mass. Tuuma ümber tiirlevad kõikvõimalikel kaugustel ja tasapindades negatiivse laenguga elektronid. Aatomi kogulaeng on null, sest tuuma positiivne laeng ja elektronide negatiivne kogulaeng tasakaalustavad üksteist. 2. Millised on planetaarse aatomimudeli puudused? – 1) ei selgita aatomi püsivust, sest klassikalise elektrodünaamika seaduste kohaselt kiirgab kiirendusega tuuma ümber tiirutav elektron elektromagnetlained, mille tõttu aatom kiirgab energiat, elektron läheb kiiresti tuumale ja aatom lakkab olemast väga lühikese aja jooksul. Tegelikult on aatomid aga väga püsivad. 2) ei selgita üksikute värvuste (spektrijoonte) kiirgamist aatomi poolt
lihtne, kiire, odav ning tundlik. Meetod baseerub orgaanilise värvaine - Coomassie brilliant blue G-250 (CBBG) (Joonis 1) ja valgu vahelise kompleksi kolorimeetrilisel detekteerimisel. Joonis 1. Coomassie brilliant blue G-250 struktuur Molekulaarsel tasemel põhineb Bradfordi meetod Coomassie Blue G-250 erinevalt protoneeritud vormide vahelisel tasakaalul ja selle nihutamisel CBBG valgukompleksi poolt. Kahekordselt protoneeritud CBBG kogulaeng on +1, see vorm esineb tugevalt happelises keskkonnas ja on punase värvusega (max470 nm). Ühekordselt protoneeritud CBBG kogulaeng on 0, see vorm on roheline ( max = 650 nm). Täielikult deprotoneeritud CBBG kogulaeng on -1, see vorm on sinine ( max = 590 nm). Valguga seostub peamiselt deprotoneeritud anioonne CBBG- vorm, mis lisandudes lahuses esinevale tasakaalulisele CBBG- vormile suurendab totaalse CBBG- vormi kontsentratsiooni lahuses ja seega ka valguse neelduvust lahuses 590 nm juures.
Mis on elektrilaeng? Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. e= 1,6x Mis on elemnetaarlaeng? Vähim katseliselt tuvastatud laengu väärtus Seleta laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Juhid. on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk mittejuhid. sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. Pooljuhid. Laengukandjaid ei ole pooljuhtides küll alati vabad, kuid neid saabsuhteliselt kergesti vabadeks muuta. Mis on elektrivool ja voolutugevus? Laengukandjate suunatud liikumine; näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Voolu suund. Positiivsete laengukandjate liikumise suund. Coulomb’I seadus. Kahe laetud keha vahel mõjuv elektrijõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga. F=G F= I=q/t ...
Elektrodünaamika uurib elektrilaengute liikumist ja vastastikmõju ning elektromagnetvälja omadusi. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagneetilise jõu tugevust. Mass on gravitatsiooni laeng. Laeng näitab kui tugev on jõud kehade vahel. Elementaarlaeng-looduses kõige väiksem olemasolev laeng. elektron on elementaarlaengu kandja. Kvargid-prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest. Laengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Elektronid ei teki ega kao, vaid jagunevad ümber. Elektrivool on liikuv laeng. Pooljuhtide juhtivus sõltub välistingimustest - saab juhtivust vajadusel muuta. Juhis on palju vabu laengukandjaid, mittejuhtides pole. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja 2 tingimust: vabasid laengukandjaid ja peab olema jõudu, mis need tööle paneb. voolutugevus I - laetud osakeste kiirus. q= laeng. Voolutugevuse ühik A (amper)Voolusuund on positiivsete osakeste
Soojusallika siseenergia muundub elektrivälja energiaks termoelemendis. Mehhaaniline energia muundatakse elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris. Valgusenergia muundatakse elektrivälja energiaks fotoelemendis, mitu omavahel ühendatud fotoelementi moodustavad päikesepatarei. Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge. Mida suurem on juhis ümberpaigutatavate laetud osakeste kogulaeng, seda suurem on töö, mida elektriväli nende ümberpaigutamisel teeb. See oli kõik aku laadimise kohta.
Elektrodünaamikaks nim. füüsika haru, mis lähtub nähtuste seletamisel laetud osakeste liikumisest ja vastastikmõjust. Elektrilaenguks nim. füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. Elektrivälja omadused: on üks mateeria vorme, ümbritseb nii seisvaid kui ka liikuvaid elektrilaenguid,vahendab elektromagnetilist vastastikmõju, levib ruumis valguse kiirusel, mõjutab laetud kehi elektrijõuga. Seisvate laengutega seotud elektrivälja nim elektrostaatiliseks väljaks. Coulombi seadus: kaks punktlaengut tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja põõrdvõrdeline nende laengute vahelise kauguse ruuduga.
Laengu jäävus-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Elektrilaeng-näitab, kui tugevasti keha osale elektromagneetilises vastastikmõjus q;1C Elementaarlaeng-vähim võimalik laengu väärtus, mida jagada ei saa. 1e= 1.6 10 -19 q Voolutugevus-tähis I;ühik A; I = ;näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. t Columbi seadus-kaks seisvat punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga,
Elektrilaeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 1 kulon elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1s jooksul voolutugevuse 1A korral. Elementaarlaeng vähim võimalik laeng 1,6 x 10-19C. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. + ioon: elektronide lahkumisel aatomist. ioon: elektronide lisandumisel aatomisse. Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega. Coulumb s- kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ning pöördvõrdeline nende laengute vahelise kauguse ruuduga. Võrdetegur k kaks ühe kuloni suurust laengut mõjutavad vaakumis teineteist 1m kauguselt jõuga 9 x 109N
elektrilaenguga osakeste liikumist ja vastastikmõju. Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaengu jäävuse seadus elektriliselt suletud süsteemi kogulaeng on muutumatu. Elektriväli 1) on üks mateeria vorme. 2) ümbritseb nii seisvaid kui ka liikuivaid elektrilaenguid. Seisvate laengutega elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. 3) põhitunnus seisneb selles, et laetud kehale mõjub elektrijõud. 4) vahendab elektromagnetilist vastastikmõju. 5) levib ruumis valguse kiirusega
Elektrijõud tõmbe (erinim) ja tõuke (samanim) Laengu arvväärtus määrab jõu suuruse, märk aga suuna. Elementaarlaeng (e) vähim võimalik laengu väärtus, suurus 1,6 10-19 C me 9,1 10-31 kg Iga keha laengu suurus algosakeste langute summa Prooton, neutron kvargist +( - Aatom + elektorn = neg ioon Keha + = keha laadub neg e jagamatus algosakeste terviklikkust. Laeng ei teki ega kao kehade süst laeng saab muutuda ss kui süst +/- osakesi. q = l t (elektriliselt isol süst kogulaeng on jääv suurus). Laengukandjate suunatud liikumine elektrivool. Laengukandjate sisalduse alus 1. Juhid vabad laengu kandjaid palju (metall) 2. Dielektrikud vähe vabu laengukandjaid 3. Pooljuhid Puuduvad kindlad piirid rühmade vahel. Voolutug (l) näit, laengu suurust, mis läbib ajaühik juht ristlõiget. l= voolu suund - pos laengukandjale suund voolutugevus 1 A 1A=1C Mahutavus vooluallika max laeng
elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivne ioon - Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Laeng - Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha osalemist vastastikmõjus. Elektrilaengut kannavad kõik elektriliselt laetud osakesed (elektronid, prootonid, ioonid). Laengu jäävuse seadus Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 3) Kuidas erinevad üksteisest juhid, dielektrikud ja pooljuhid. Juhid Elektrijuhid on ained, millel on väga palju vabasid laengukandjaid. Elektronid on laengukandjad. Dielektrikud ained, mis ei sisalda vabasid laengukandjaid. Pooljuhid ained, mis juhivad elektrit mingisuguse mõjutamise tagajärjel. 4) Mida nim. voolutugevuseks füüsikaline suurus, mis näitab, kuid suur laengu hulk läbib
Nt:Vask, soolvesi; 6.Pooljuhid-mis sisaldavad keskmiselt vabasid laengu kandjaid ja juhivad elektrivoolu mingitel tingimustel. Nt:Räni,germaanium; 7.Dielektrikud-ained või ainete segud, mis sisaldavad vähe vabasid laengu kandjaid ja juhivad elektrivoolu halvasti. Nt:Kumm, plastmassid; 8.q=+-ne q-keha elektrilaeng, e-elementaarlaeng,n-elektronide arv; 9.Elektrilaengu jäävuse seadus,isoleeritud süsteem-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on muutumatu; 10.Positiivne ioon on ioon millel on positiivne laeng; 11.Negatiivne ioon on ioon millel on negatiivne laeng;
Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Homogeenne elektriväli-väli, mille tugevus ja suund igas välja punktis on ühesugune. See väli tekitatakse kahe lõpmata pika paralleelse plaadi vahel. El.vool gaasides-norm.tingimustes gaasid el ei juhi kuna puuduvad laengukandjad. El.vool elektrolüütides-el.lüütides on laengukandjateks pos ja neg ioonid. Voolu toimel kandub aine edasi. Katkestus-ehk tühujooks on selline olukord, kus takistus on lõpmatasuur ja voolutug on praktil 0. Lühis-olukord, kus takistus on praktil 0 ja voolutug on max (väga suur). 1 volt- el.välja kahe punkti vahel on pinge 1V, kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise tehakse tööd 1J (1V=1J/1C). 1 oom-juhi takistus on 1oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A (1=1V/1A). Valemid: U=E*d (U-pinge, E- väljatugevus). Wp=qU/2 > 2 Wp=cU /2 (Wp-pot.en, q=e...
suurus. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Vähimat tuvastatavat laengu väärtust on hakatud nimetame elementaarlaenguks ja kõigi ainete aatomid koosnevad prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Prootonid ja neutronid moodustavad aatomi tuuma, mille ümber liiguvad elektronid. Prootonil on laeng +e, elektronil e, neutronil laeng puudub. jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk mittejuhid sisaldavad väga vähevabu laengukandjaid ning seetõttu on neis tekkiv elektrivool reeglina väga nõrk. Pooljuhid on juhtide ja dielektrikute kui kahe äärmuse vahel.Laengukandjad ei ole pooljuhtides küll alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta. Laengukandjate suunatud liikumist nimetatakse elektrivooluks.
Positiivseks, millel on elektronide puudujääk. Elektrilaengu tähendused: näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus, laetud leha, füüsikaline suurus. Laeng Q, 1C. Elementaarlaeng e on vähim laeng looduses, prootoni ja elektroni laengud on elementaarsed. Punktlaeng laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on alati jääv suurus. Laengukandjate suunatud liikumist nim. Elektrivooluks. e 1.6 *10 19 C. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruudugal coulombi seadus. F=Kq1q2/r2 F jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad 1N
kõrvalekalletest võivad olla väga suured. Mõnel üksikul juhul said osakesed esialgsele vastupidise suuna. Järeldused Rutherfordi katsetest Iga aatomiosakese mass eraldi on väiksem, kui alfaosakese mass. Elekrtoni mass on mitmeid tuhandeid kordi väiksem (1/8000) ning prootoni mass neli korda väiksem. Hajusalt paigutunud osakesed ei saaks seetõttu alfaosakese liikumise suunda muuta esialgsele vastupidiseks. Samuti on ka alfaosakese kogulaeng suurem, kui üksiku prootoni laeng ning vaheldumisi ning hajutatult aatomis paiknevad elektronid ja prootonid ei saaks oluliselt aatomist läbikihutava positiivse laenguga osakese suunda muuta. Nii suured mõjutused ja nii väikese arvu osakeste puhul, tähendasid, et aatom ei ole ühtlane vaid aatomil peab olema tema mõõtmetega võrreldes väga väike, kuid suure massiga ning positiivse laenguga keskosa - tuum. Rutherfordi aatomimudel
pooljuhid vahepealse elektrijuhtivusega ained, vabade laengukandjate arv on sõltuvuses temperatuurist, pealelangevast valgusest ja põhiaine lisandite sisaldusest Kahe keha hõõrumisel elektriseeruvad kehad, sest selle käigus liiguvad elektronid ühelt kehalt teisele ning seetõttu pole elektronid ja prootonid enam ühes kehas tasakaalus. Elektrone loovutav keha saab positiivse ja juurde võttev negatiivse laengu. laengute jäävuse seadus - elektriliselt isoleeritud laetud kehade kogulaeng on jääv suurus Elektrivälja tugevus näitab kui suur jõud mõjub elektrivälja poolt +1C-lisele laengule. Elektrivälja tugevus laetud keha ümber sõltub *välja tekitava laengu suurusest, võrdeliselt *kauguse ruudust, pöördvõrdeliselt *keskkonna dielektrilisest läbitavusest, pöördvõrdeliselt Aine dielektriline läbitavus näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines.
Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. N, 1W. Kehade elektriseerimine: Hõõrdumisel, elektriseeruvad mõlemad kehad st. Nad omandavad elektrilaengu. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriseeritud kehaks. Elektriseerumiseks nimetatakse kehale elektrilaengu andmist.(laetud kehade vastastikune mõju) Laengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on java suurus. Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laenguvahelise kauguse ruuduga Q= It,, l= q/t, I=U/R, U= A/q, A=Uq, A=Uit, N=A/t=IU A=U*U/R*t, 1J( 1J=1V*1A*1s) , 1C=1A*1s, 1W= 1V*1A, 1W=1V*1A, 1A*1s=1W*1s Si-süsteem: Füüsikaline suurus Tähis Ühikunimetus Ühik Pikkus Ell(l) meeter M Mass M Kilogram Kg
siis mõni side peab katkema, et ei tekiks absurdseid struktuure. Valige välja side, mis katkeb. Joonistage kaarnool valitud sideme keskelt ning lõpetage see sobivas kohas. 7) Kirjutage välja produkti struktuur, lõhkuge sidemed, millelt kaarnooled alguse said ning joonistage välja need, mis tekkisid. Võtke arvesse laetud aatomite mõju ning kontrollige, et kogulaeng ei ole reaktsiooni käigus muutunud. Kui kaarnooled on joonistatud, siis produkti struktuur on sellega juba kindlaks määratud. Kui struktuur tuleb välja vale, siis kaarnooled on valesti joonistatud ning minge tagasi algusesse ning muutke neid. 8) Korrake samme 5-7 kuni saate stabiilse produkti.
Elektrostaatika- tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega Punktlaeng- selline keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja elektrilaeng loetakse koondunuks ühte punkti Väli- välja mõiste kätkeb(sisaldab endas) jõu tekkimise võimalikkust Elektrostaatiline väli- Väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Ekvipotentsiaalpind- ühesugust elektrilist potentsiaali omavate väljapunktide kogum 2) laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv Isoleeritud süsteem on termodünaamiline süsteem, millel puudub ümbritsevaga energia- ja ainevahetus 3) Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur (kraanivesi, metallid) 4) Dielektrikud on isoleerivad, ehk elektrit mitte juhtivad ained(kummi, klaas, õhk) 5) Pooljuhid on vahepealsed juhid juhtide ja dielektrikute ehk kahe äärmuse vahel(mineraalid, räni) 6) Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget
Algosakesed- prootonid, neutronid, elektronid Aatomi tuum- prootonid (+) ja neutronid, selle ümber tiirlevad elektronid (-) Iga keha laengu suurus- algosakeste laengute summa Neutraalses aatomis on elektrone ja prootoneid ühepalju. E lisandumisel aatomisse moodustub negatiivne ioon, e lahkumisel positiivne ioon. Keha, mis saab elektrone juurde, laadub negatiivselt. Keha, mis eraldab elektrone, laadub positiivselt. Jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus Vaba laengukandja- liikumisvõimelised laetud osakesed Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrikud on isoleeritavad e. Elektrit mittejuhtivad ained. Sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. Pooljuhid- vahepealsed elektrijuhid Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget I=Q/t ühikuks on 1A Voolu suund- positiivsete laengukandjate liikumise suund
Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus Elementaarlaeng vähim võimalik laengu väärtus. Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv Elektrivool laengukandjate suunatud liikumine Juht laengu kandjate arv suur; juhib elektrit Dielektrik e isolaator e mittejuht laengu kandjaid vähe; aine, mis ei juhi elektrit Pooljuht laengukandjad ei ole alati vabad, neid võib saada suhteliselt kergesti vabadeks muuta; juhib elektrit mingil kindlal temperatuuril, valguses, lisandite sisaldusest põhiaines jne nt puhas vesi, räni Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget
Impulsi jäävuse seadus. Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. Coulomb´i seadus. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. Laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. Ampere´i seadus. Magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhtmes esineva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F=B I l sin Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Juhtmekeerus tekkiv induktsiooni
*Ühikuks on 1 C ,tähiseks q Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses esinevat laengu väärtust *1 e = 1,6 * 10 -19 C 3.Looduses leidub kahte liiki laenguid , neid nim positiivseks + ja negatiivseks -. Erinimelised laengud tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. 4.Kui üks keha saab positiivse laengu, siis laadub mingi teine keha negatiivselt. Kehade laengute summa jääb aga muutumatuks . Ehk : elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 5.Voolutugevus näitab ,kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. * Ühikuks on 1 amper (A), tähiseks on I * Leiame vooluga juhtmete magnetilise vastastikmõju kaudu. 6.Juhtides on vabade laengukandjate arv väga suur, mittejuhtides aga väga väike. * Head elektrijuht on nt metall * Halb elektrijuht aga nt puit 7
Tuumafüüsika Aatomi elektronkattes on elektrone niisama palju kui on tuumas prootoneid ja aatomi kogulaeng võrdub nulliga. Prootonite arvu tuumas ehk tuuma laengut elementaarlaengutes tähistatakse täisarvuga Z. Neutronid elektriliselt neutraalsed osakesed, mis vastavalt suurendavad tuuma massi. Massiarvuks nimetatakse prootonite ja neutronite koguarvu A=Z+N. Isotoobid erinevad aatomite tuumad või aatomite vastavate tuumadega, ühes elemendis. Tuumajõud prootonite ja neutronite vahel tõmbuv jõud ehk Nim. Tugevaks vastastikjõuks. Seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis oleks vaja osakesele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. Seda mõõdetakse elektronvoltides, tuuma puhul (MeV) -Radioaktiivsus ainest eralduvad mingid kiired osakesed ehk kiirgus. Plancki valem E-hf -lagunemine np+ + e- +v-. - lagunemisel paiskub tuumast välja -osake. Rikutakse stabiilsuse teist ti...
· Mis juhtub, kui ühendada juht vooluallikaga? Juhis tekib elektriväli Vabad laengukandjad hakkavad elektrijõudude mõjul suunatult liikuma · Kuidas leida mehaanilise töö suurust? A=Fs (töö = liikumist põhjustav jõud x läbitud teepikkus) Pinge · Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge. · A=Fxs · Mida suurem on kogulaeng, seda suurem on töö · Vaadates vooluringi, siis milliste osade vahel on kõige kõrgem pinge? Vooluallikaga ühendatud juhi otstel Pinge Pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamiseks juhi ühest punktist teise. Pinge on füüsikaline suuurus, mis iseloomustab voolu tekitavat elektrivälja. Elektrivälja A 1J Pinge = U= 1V
Dielektrikud ehk mittejuhid - Ained ja ainetesegud, mida mööda laeng ei kandu edasi. Väga halvad elektrijuhid ! Elementaarlaeng - Elementaarlaengu väärtus on 1.6*10^-19 C ( ^ = astmes ) Elementaarlaeng on prootoni või elektroni elektrilaeng. Elementaarlaengu tähis on e. -ELEKTRONID ON ALATI NEGATIIVSE, EHK (-) LAENGUGA, PROOTONID ON ALATI POSITIIVSE, EHK (+) LAENGUGA, NEUTRONID ON LAENGUTA ! -LAENGU JÄÄVUSE SEADUS- ELEKTRILISELT ISOLEERITUD SÜSTEEMI KOGULAENG ON JÄÄV SUURUS ! 1. mitu prootonit ja mitu elektroni on neutraalses heeliumi aatomis? vaasakul üleval see number on aatomnumber, ehk prootonite ja elektronide arv.. heeliumil on see 2, ehk 2 prootonit ja 2 neutronit, massi arv on 4, massiarv = prootonid + neutronid seega on 2 prootonit, 2 neutronit ja 2 elektroni 2. kui see aatom ioniseerida nii, et see saab maksimaalselt positiivse laengu, siis kui suur see saadud laeng on? Laeng on +2 .
negatiivne elektrilaeng. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, tähis 1 C. Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootoneid. Positiivse laenguga kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Vasta küsimustele. Vajadusel põhjenda! 1. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut. 2. Sõnasta laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on muutumatu. 3. Elektroskoop laetakse positiivse laenguga. Millise laengu saab elektroskoobi varras ja millise laengu saab elektroskoobi osuti? ................................................................................................................ 4. Millega saavuta Benjamin Franklin ülemaailmse kuulsuse? Piksevarda leiutamisega. 5. Mida uurib elektrostaatika? Elektriliselt laetud osakeste ja kehade elektrilist vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi. 6
Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks. Mis on lüliti ülesandeks? Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. Mida kirjeldatakse elektrivälja pinge mõiste all? Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis. Kuidas sõltub elektrivälja töö laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis osakeste kogulaengust? Mida suurem on juhis ümberpaigutatavate laetud osakeste kogulaeng, seda suurem on ka töö. Mida nimetatakse pingeks? Elektrivälja pingeks nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. Millega võrdub pinge juhi kahe punkti vahel? Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. Mis on pingeühikuks ja millega see võrdub?
4.Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus.5.Millal on keha elektriseeritud? Keha on elektriseeritud siis, kui ta omab elektrilaengut.6.Miks on keha laeng elementaarlaengu täisarvkordne? Keha laeng on alati elementaarlaengu täisarvkordne, sest tema elektrilaeng on tema koosseisus olevate elementaarlaenguga või selle vastandväärtusega osakeste elektrilaengute algebraline summa.7.Sõnasta laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.8.Mis on juhid, pooljuhid ja dielektrikud? Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur (juhivad väga hästi elektrit). Pooljuhid on ained, milles vabade laengukandjate arv keskmine. Dielektrikud on ained, milles vabade laengutekandjate arv on väga väike (isoleerivad ehk elektrit mittejuhtivad ained).9.Mis on elektrivool, voolutugevus? Valem, ühik. Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine
(metallid, maapind, soolade ja hapete lahused, inimese keha) Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine. (klaas, marmor, siid, kummid, õhk. Nendest valmistatud kehasid nimetatakse isolaatoriteks.) 12. Sõnastada elektrilaengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on muutumatu. Valemid: q=N|e| või q=Ne q1'=q2'=q1+q2/2 N1'=N2'=q1'/e Prootonid = järjekorranumber Elektronid = järjekorranumber Neutronid = järjekorranumber aatommass
on väike. Pooljuhid -Laengukandjad ei ole küll alati vabad kuid neid saab suhteliselt kergelt vabadeks muuta.(sõltub temperatuurist, valgusest-räni kristall töötab arvutites) Mittemetallid ei saa hõõrdumisega elektriseerida ( läheb maasse) 7. Elektrivälja tugevuse mõiste, valemid, ühikud? Elektrivälja tugevus näitab kui suur jõud mõjub elektrivälja poolt +1C-lisele laengule. E=F/q E=k*q/*r2 8. Elektrilaengute jäävuse seadus? · Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 10. Millest ja kuidas sõltub punktlaengu elektrivälja tugevus? · Elektrivälja tugevus laetud keha ümber sõltub 1) Elektrilaengu suurusest võrdeliselt 2)Kaugusest laetud kehast 3)Keskkonna dielektrilisest läbitavusest 11 .Mis on elektrivälja jõujoon ja milline on tema suund? · Jõujoon on mõtteline joon, mille puutujaks igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor.
Prootonil on laeng +e , elektronil e, neutronil laeng puudub. Aatomeid hoiab koos tuuma positiivsete prootonite ja tuuma ümber liikuvate negatiivsete elektronide vahel mõjuv elektriline tõmbejõud 11) Laengu jäävuse seadus ( mis see on, mis see tähendab, suletud süsteem, elektriliselt isoleeritud keha, laetud osakeste teke või kadumine, selgitus, mis juhtuks loodusega, kui kõik kehad oleksid samasuguste laengutega ) Elektrilaeng on jääv. Laeng ei teki ega kao. Kehade süsteemi kogulaeng saab muutuda vaid laetud osakeste sisenemisel süsteemi või väljumisel sellest. Kui laetud osakeste niisugust liikumist ei toimu, nimetatakse süsteemi elektriliselt isoleerituks. Tegemist on tüüpilise suletud süsteemiga. Kui üks keha saab positiivse laengu, siis laadub mingi teine keha negatiivselt. Kehade laengute summa jääb muutumatuks. Aga see ju ongi laengu jäävus. Kui kõigis kehades oleksid ühte liiki laenguga
El.laeng-keha iseloomustav füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Tähis q ühik1C Elementaarlaeng-vähim looduses eksisteeriv laengu väärtus=1,6*10-19C Laengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. El.juhid-ained milles vabade laengu7kandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk isoleerivad ehk elektrit mitte juhtivad ained. Nad sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. (Pooljuhid-vahepealsed el. Juhid) Elektrivool-laengukandjate suunatud liikumine. El voolu suund on positiivsete laengukandjate suund. Voolutugevus- näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Mõõtühik 1A-läbib 1s jooksul juhi ristlõiget laenguga 1C
· Elektrilaeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. · Kahte liiki laengud : positiivsed ja negatiivsed · Samanimeliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud ja erinimeliste vahel tõmbejõud. · Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses esinevat laengu väärtust. · 1,6 *-19 C · Laengu jäävuse seadus : väidab , et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Süsteem on isoleeritud kui laetud osakesed ei lahku süsteemist ega lisandu sinna. · Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. · Elektrivool tekib siis kui on olemas 2 tingimust : 1) on olemas vabad laengukandjad , mis saavad hakata liikuma , 2 ) vabadele laengukandjatele mõjuv elektrijõud. · Voolutugevus näitab , kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget.
laengu negatiivse laengu kaotamine tähendab ju positiivse saamist : 0 (-e) = +e (e tähistab siin elementaarlaengut). Kui laetud pulka endiselt ühe kera läheduses hoida ja metallkerad teineteisest eemale viia (joon. 1c), jääb keradele nende laeng alles ka siis, kui laetud pulk ära võtta (joon. 1d). Olemegi saanud kahe neutraalsest keha asemele kaks erinimeliselt laetud keha. Kas see pole vastuolus elektrilaengu jäävuse seadusega? Ei ole. Kahe kera kogulaeng oli null enne katset ja on null ka pärast. Aga energia jäävuse seadus? Enne omas elektrienergiat vaid üks keha (laetud pulk), nüüd aga kolm! Ka siin pole vastuolu kerade eemaleviimiseks tuleb teha tööd, sest erinimeliselt laetud kehad ju tõmbuvad. Tööd tehes aga kulutame oma energiat, mis salvestub laetud kerade elektriväljas. Nii et ilma tööd tegemata esemeid elektriseerida ikkagi ei saa. Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon
ELEKTRILAENG Laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevalt keha osaleb elektrilises vastastikmõjus. Sõnaga ,,laeng" tähistatakse ka tihti keha omadust või ka keha enda tähisena. Laeng ei ole lõpmatuseni jagatav. *Vähimat looduses vabalt eksisteerivat laengut nim. Elementaarlaenguks. Ioon on selline aatom, mis on juurde võtnud või ära andnud elektrone. Kehtib laengu jäävuse seadus : isoleeritud süsteemi kogu laeng on jääv. Kogulaeng süsteemi kõikide kehade laengu summa. MIS ON ELEKTRILAENG? Elektrilaeng on füüsikaline suurus omades mõõtühiku, on mõõdetav ja omades mingi arvväärtuse. Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teisele kehale. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti osalevad laetud kehad elektrilises vastastikmõjus. ELEKTRIVOOL ELEKTRIVOOL ...laetud osakeste suunatud liikumine. Voolusuunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. *Kui liiguvad neg
laengutevaheline mõjujõud: F= q1*q2/ r ruuduga töö elektriväljas: A= E*q*s elektriline pinge: U= A/q elektrivälja potensiaal: sabaga p= Ep/q elektrimahtuvus: C= q/U elektrivälja energia: Ep= E*q*d Seadused ja printsiibid: Coulumbi seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. F= k*q1*q2/r ruuduga Elektrilaengu jäävuse seadus: Elektriliselt iselooritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Superpositsiooniprintsiip elektriväljas: Superpositsiooni kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. S.t E- vektorid tuleb liita geomeetriliselt. Põhimõisted: Elektrilaeng- Laetud osakeste kogum. Elektriväljatugevus- Jõud, mis mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Potensiaal- Näitab, kui suur on elektrivälja punktis ühikulise positiivse laenguga keha pot
elektrilaengutega kehad tõukuvad.(+ ja + / - ja -) Erinevatelt kehadelt saadud elektrilaengud on eriliiglised, eriliigiliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad.( + ja - ) 4. Aatomi osakeste laengud: Elektrilaeng- Füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud kehade elektrilise vastastikmõju tugevust. 5. Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 6. Elektrijuhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. (näiteks: metallid, vask) Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtivad ained (sisaldavad väga vähe vabu laengukandjad). Näiteks: gaasid ja nende segud. Pooljuhid on ained, mis elektri juhtivusel jäävad elektrijuhtide ja mittejuhtide vahele (eritunnus- temperatuuri tõustes pooljuhtide takistus väheneb) Näiteks: räni ja
Elektrivälja Ee Elektrivälja energia Ee=CU2/2 energia Elektrivälja fii V volt (J/C) potensiaal Dielektriline läbitavus Seadused ja printsiibid: Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad üksteist jõuga vaakumis, mis on värdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga (F=k*(q1*q2/r2)). Elektrilaengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Superpostisiooniprintsiip elektriväljas: Laengute süsteemi väljatugevus võrdub üksikute laengute poolt põhjustatud välja tugevuste geomeetrilise summaga. Põhimõisted: Elektrilaeng mingit keha iseloomustav füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevatsti keha osaleb elektromagentilises vastasikmõjus. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Aine dielektriline läbitavus -
vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivne ioon - Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Laeng - Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha osalemist vastastikmõjus. Elektrilaengut kannavad kõik elektriliselt laetud osakesed (elektronid, prootonid, ioonid). Laengu jäävuse seadus Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 3) Kuidas erinevad üksteisest juhid, dielektrikud ja pooljuhid. Juhid Elektrijuhid on ained, millel on väga palju vabasid laengukandjaid. Elektronid on laengukandjad. Dielektrikud ained, mis ei sisalda vabasid laengukandjaid. Pooljuhid ained, mis juhivad elektrit mingisuguse mõjutamise tagajärjel. 4) Mida nim. voolutugevuseks füüsikaline suurus, mis näitab, kuid suur laengu hulk läbib juhtme ristlõiget ühes ajaühikus.
Kirjuta selle mõõtühik. 16.Ülesanded: voolutugevus, elektriväljatugevus, Coulomb´i seadus Vastused: 1.Elektrilaeng-keha omadus osaleda elektri ja magnetnähtustes.Tähis-q ja ühik 1C. 2.Elektroskoop-Mõõteriist, millega saab teha kindlaks elektrilaengu olemasolu. Põhineb samanimeliste laengute tõukumisel. 3.Elementaarlaeng-vähim looduses esinev laeng. Tähis-e,Prootonil +e ja elektronil -e.'' 4.Laengu jäävuse seadus-Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.5.Elektrijõuks nimetatakse jõudu, mille abil üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Tugevus sõltub elektrilaengute suurusest ja nende vahelisest kaugusest. 6.Coulomb´i seadus- Mida suuremad on kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud.F-N-laengute vahel mõjuvad jõud; q1 ja q2 - C - laengute suurused; r-m-laengutevaheline kaugus; F=k*q 1*q2/ ja siis see tagurpidi 3= suhteline dielektriline läbitavus. 7
C= q / U , kus q= ühe plaadi laeng ; U= pinge [C]= 1C / 1V = 1F (farad) 13.Plaatkondensaatori mahtuvuse valem: C= 1/4K × S/d 14.Kondensaatorite ühendamine patareiks, valemid: Jadaühendusel võrdub kondensaatoripatarei kogupinge U üksikutel kondensaatoritel tekkivate pingete summaga: U=U1+U2+U3+... Avaldades pinge U laengu q ja mahtuvuse C kaudu saame q/C=q/C1+q/C2+... Rööpühendusel on kõigil kondensaatoritel sama pinge U, patarei kogulaeng q aga koosneb üksikute kondensaatorite laengutest: q=q1+q2+q3+... ja C×U=C1U+C2U+... millest C=C1+C2+... 15.Laetud kondensaatori elektrivälja energia, valemid: A= q × U (U=const.) Et pinge plaatidel kasvab sujuvalt, siis tuleb valemis kasutada pinge keskmist väärtust U/2. A= W = q × U / 2 W= C × Uruudus / 2
Elektrienergiaks. Vooluring Kestev elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Elektri tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks. Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks. Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. Pinge Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge. Mida suurem on juhis ümberpaigutavate laetud osakeste kogulaeng, seda suurem on töö, mida elektriväli nende ümberpaigutamisel teeb. Pingeks nim elektrivälja poolt laetud osakeste tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne lektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. Elektrivälja töö Pinge = Elektri laeng A U=q J (jaul) 1V (volt)= 1C (kulon) Ohmi seadus/ Elektritakistus
Jadaühendusel võrdub kondensaatoripatarei kogupinge U üksikutel kondensaatoritel tekkivate pingete summaga: U=U1+U2+U3+...Avaldades pinge U laengu q ja mahtuvuse C kaudu saame q/C=q/C1+q/C2 6.Kondensaatorite rööpühendus Rööpühenduseks nimetatakse ühendust, kus kõik kondensaatorite positiivse laenguga elektronid ühendatakse omavahel ja negatiivse laenguga omavahel. Rööpühendusel on kõigil kondensaatoritel sama pinge U, patarei kogulaeng q aga koosneb üksikute kondensaatorite laengutest: q=q1+q2+q3+... ja CU=C1U+C2U+... millest C=C1+C2+...