Infrapunaastronoomia võimaldab registreerida alles tekkivaid või kustuvaid tähti. Infravalguse allikad on näiteks Päike, hõõglamp, ahi, automootor ning inimkeha. Infravalguse abil leiavad mitmed röövloomad, näiteks maod, öösiti oma saakloomi. Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalguse lainepikkus on väiksem kui 380nm. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad või ained: tähed, kaarleek, gaaslahenduslamp, plasma jt. Kõige igapäevasemaks ultravalguse allikaks on aga Päike. Kui Päikse käes viibida, siis muutub inimese nahk pruuniks organism kaitseb end UV-kiirguse eest. Päevitamisega ei tohi aga liiale mina, see võib põhjustada nahavähki. Suures koguses on UV kiirgus kahjulik kõigile elusorganismidele, sest põhjustab
Mõõdukas koguses on organismile kasulik, sest selle toimel kulgeb vitamiini D süntees. Suures kontsentratsioonis hävitab kõik mikroorganismid ja seda kasutatakse operatsioonisaalide steriliseerimiseks. Ultravalgus on tugeva fotokeemilise (mõjub filmilindile, fotosüntees, osooni tekkimine) ja bioloogilise toimega (päevitamine, D2 vitamiini teke, suurtes kogustes tekitab nahavähki ja silmahaigusi). Inimese silmi kaitsevad ultravalguse eest hästi klaasprillid, sest klaas neelab tugevalt ultravalgust. Päikeselt tuleva liigse ultravalguse eest kaitseb meid Maad ümbritsev osoonikiht, kus neeldib suur osa ultravalgusest. Ultravalgust kasutatakse meditsiinis, valgustehnikas kutsub esile luminestsentsi, salakirjade või kustunud tekstide kindlaks tegemisel. Aljona Treffner
pisut suurema lainepikkusega elektromagnetlaine, mida kiirgavad kõik kuumad kehad. Infravalgust tajume soojusena. Infravalgus võimaldab kehadevahelist soojusülekannet ka sel juhul, kui kehad tema poolt edasi kantav energiakogus väiksem. Mis on ultravalgus? Mida ta põhjustab? Millised on tema omadused? Ultravalgus on nähtavast valgusest pisut lühema lainepikkusega elektromagnetlaine. Ultravalgus tekitab meie nahas reaktsiooni, mille tagajärjel hakkab eralduma pigmenti nahk päevitub. Ultravalguse poolt edasi kantav energia on võrreldes nähtava valgusega suurem, mistõttu suurtes kogustes ultravalguse (eriti väga väikese lainepikkusega UV) neeldumine inimkehas võib olla tervisele kahjulike tagajärgedega. Päikeselt lähtuvast UVst jõuab Maapinnani vaid tühine osa suurem osa UVst neeldub Maa atmosfääris sisalduvas osoonikihis. Millist nähtust nimetatakse valguse peegeldumiseks? Valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda
Valguse teke Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel. Ergastatud kvantseisund püsib u 10-9...10-8s, pikaealine ehk metastabiilne seisund u 10-3s. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise vmt toimel. Vabakiirgus ja sundkiirgus · Kui footon energiaga hf=Er-Em tabab aatomit energiatasemel Ek, sunnib e stimuleerib ta aatomit kiirgama. Stimuleerib ja kiiratud footon on omavahel koherentsed, teineteise täpsed koopiad. · Aatomi vm kvantsüst energiatasemete vahel on võimalikud 3 liiki kiirguslikud siirded: footoni neeldumine, vaba-e spontaanne kiirgus ja stimuleeritud kiirgus. Footoni
4)teatud bioloogiline toime Kasutamine: 1)pindade kuivatamine 2)pimedas pildistamiseks 3)soojusravi 4)toidu küpsetamine Mis on ultravalgus? Ultravalgus ehk ultravioletkiirgus on nähtamatu valgus. Paikneb spiikri violetse valguse kõrval. Kutsub esile päevituse. Võib põhjustada nahavähki. Valgus, mille lainepikkus on väiksem kui 380nm. Ultravalguse omadused ja kasutamine Omadused: 1)tugev bioloogiline toime 2)fotokeemiline toime 3)väike läbitungimisvõime Kasutamine: 1)meditsiinis 2)kutsub esile luminestsentsi 3)salakirjade ja kustunud teksti kindlaks tegemine Valguse omadused Peegeldumine Murdumine
1) abiootilised - Kliima (temperatuur, niiskus, valgus, O2 sisaldus) - Elukeskkond (õhk, muld, vesi) 2) Bioloogilised- nt liigikaaslased, teised liigid - Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu) VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse suunale ja intensiivsusele, millest osad on kaetud valgust hajutavate heledate karvadega.
Metastabiilsus-pikaaeline tase(kahvatu kiirgus)kvantsiirde jooksul-võngub elektron aatomis erinevate leiulainete vahel.ergastatud kvantseisund püsib -10astmes-9....10astmel- 8sek.,metastab -10astmel-3s luminestsents-*külm helendus *tahkiste,vedelike,või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse,elektronkimbu,keemilise reaktsiooni vms toimel*luminofoorid- luminestsentsvalgust kiirgavad ained(nt:org.värvained,väixeid lisandihulki sisaldavad anorg.ained) *kristallfosfoorid-väikesed lisandihulki sisald.ained (ZnS,Cu) *luminests.footonid tekivad siiretel lisandiaatomis või ioonis *kristallfosfoorid katavad luminests.lampide,teleri,arvutikuvari ekraanide sisepinda !!!!1.kui footon energiaga hf=Ek-Em tabab aatomit ergastustasemel Ek stimuleerib ta aatomit kiirgama
temperatuuriga kehad või ained, näiteks on nendeks tähed, kaarleek, gaaslahenduslaps, plasma. Kõige igapäevasemaks ultravalguseallikaks on Päike. Päikese käes viibides muutub inimese nahk pruuniks. Pruun jume tekib tänu sellele, et organism kaitseb end UV-kiirguse eest. Vähestes kogustes on ultravalgus inimesele kasulik, kuid liigne päevitamine ja suurtes kogustes ultravalgust võib tekitada nahavähki, silmahaigusi ja tapab baktereid. Inimese silmi kaitsevad ultravalguse eest klaasprillid, sest klaas neelab tugevalt ultravalgust. Et UV-kiirgus hajub õhus märksa enam kui nähtav valgus, siis saab suvel päevituda ka varjus, kus pole kiirgus nii kõva. Maal olevaid organisme kaitseb liigse ja ohtliku UV-kiirguse eest osooni kiht, kus neeldub suur hulk ultravalgusest. Kuna osooni kihti on tekkinud augud freoonide laialdase kasutamisega, jõuab Maale nüüd rohkem ultravalgust kui varem. Ultravalgust kasutatakse meditsiinis hambaplommide
infrapunaastronoomia võimaldab uurida tähti. Ultravalgus- Nähtamatu, kuid väga lühikese (ultravioletne) lainepikkusega kiirgus, mis jääb nähtava valguse spektriosa ette. Seda tekitavad tähed, keevitamisel kaarleek, gaaslahenduslamp, plasma, Päikesekiirgus. Fotokeemiline (mõjub filmilindile, fotosüntees, osooni tekkimine) ja bioloogiline toime (päevitamine, D2 vitamiini teke, suurtes kogustes tekitab nahavähki ja silmahaigusi).Osoonikiht Maa atmosfääris kaitseb meid ultravalguse eest. 8. Mis on difraktsioon- Nähtust, kus lained painduvad tõkke taha, mis on mõõtmetelt samas suurusjärgus laine pikkusega. ja millal hakkab ilmnema difraktsioon? Vaadata valgusallikat läbi kitsa pilu, näiteks kahe sõrme vahelt, läbi ripsmete, läbi tiheda kammi piide, läbi ziletiga lõigatud pilu filmitükis. 9. Loetle difraktsioonpildi omadusi. Kõigil neil juhtudel on võimalik oma silmaga näha tumedatest ja heledatest värvilistest valgusribadest koosnevat difraktsioonipilti.
Füüsika 12.C klassi grupp, presenteerib Teile : Valguse Teke. Külm helendus. Mida nimetatakse külmaks helenduseks? Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise toimel. Luminestsentslambid on hõõglampidest mitmeid kordi ökonoomsemad ja annavad meeldivamat valgust. Luminofoor. Luminestsentsvalgust kiirgavad ained, mille hulka kuuluvad näiteks orgaanilised ained, mille spektraalne koostis ja intensiivsus ei vasta aine temperatuurile. Näiteks : ZnS:Cu (Kooloni järel on lisand.) Siiretel lisandiaatomis või- ioonis tekivadki luminestsentsifootonid. (Temperatuuril 293 K
Näiteks: virmalise,helendavad organismid ja teleriekraan. Valgus, mis tekitab valgusaistangu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Infravalgus on nähtamatu valgus, mille abil soojenevad kehad see päras nimetatakse seda ka soojus kiirguseks . Ultravalgus on organismidele ohtlik nähtamatu valgus. Ultravalguse eest kaitseb maad osooni kiht. *VALGUSE LEVIMINE Valguse levimiseks nimetatakse valguse kandumist ruumi . Valguse levimine on füüsiline nähtus. Valgus levib sirgjooneliselt . Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste.
vastavast seisulainest ja lõpeb suurema energiaga orbitaalil Spektrijoonte intensiivsus Mõne enetgiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva. Toimumissagedus on erinev Eredadjooned lühiealineseisund Tuhmid jooned pikaelaised (metastabiilsed) Külm helendus Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise toimel. Luminestsentslambid on hõõglampidest mitmeid kordi ökonoomsemad ja annavad meeldivamat valgust. Luminestseesivaid aineid kutsutakse luminofoorideks Luminofoor. Luminestsentsvalgust kiirgavad ained, mille hulka kuuluvad näiteks orgaanilised ained, mille spektraalne koostis ja intensiivsus ei vasta aine temperatuurile. Näiteks : ZnS:Cu (Kooloni järel on lisand.) Siiretel lisandiaatomis või- ioonis tekivadki luminestsentsifootonid
· Kuidas avaldub valguse laineline olemus? Laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetvälja perioodilises muutumises · Inglise füüsik, kes pani aluse elektromagnetteooriale. J.Maxwell · Mis on infravalgus, selle lainepikkus ja infravalguse allikad? Infravalgus ehk soojuskiirgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus on suurem, kui punsael valgusel. Allikad on Päike, hõõglamp, ahi, automootor. · Mis on ultravalgus, selle lainepikkus ja ultravalguse allikad? Ultravalgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. Allikad tähed, kaarleek, gaaslahenduslamp. · Mida tähendab väide, et valgevalgus on liitvalgus? Valge valgus on liitvalgus, sest selle saamiseks tuleb liita punast, rohelist ja sinist valgust · Mille poolest elektromagnetlaine erineb vee- ja helilainetest? Elektromagnetlaine ei pane võnkuma mingit keskkonda, vee- või helilaine paneb.
Suurust, mis on võrdeline E2-ga nim valguslaine tugevuseks ehk valguse intensiivsuseks. 8. Inimese silm on võimeline eristama erineva lainepikkusega lained erinevus 5 nm võrra. Erineva lainepikkusega lained tekitavad silmes erinevaid valgusaistinguid. Valge valgus 1 osa punast, 4,6 osa rohelist, 0,06 osa sinist. 9. Infravalguse omadused: :1)soojuslik toime 2)suur läbitungimisvõime 3)keemiline toime4)teatud bioloogiline toime Ultravalguse omadused: 1)tugev bioloogiline toime 2)fotokeemiline toime 3)väike läbitungimisvõime Infravalgus tekib, kui suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad või ained. 10. Valgusel on dualistlik iseloom st, et valgusel avalduvad nii lainelised kui ka korpuskulaarsed omadused. 11
silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. 2 Valguse liigitus Valgust liigitatakse spektri ehk värvi järgi. Värv tuleneb valguse lainepikkusest. 3 Ultravalgus inimese silmale nähtamatu valgus, mille lainepikkus on λ = 10…380 nm. Ultravalgust kirjeldab UV indeks, mis näitab ultravalguse intensiivsust ja mille mõõtühikuks on 1 mW/m2 . Ultravalgust indeksiga alla 2 võib pidada inimesele ohutuks, väärtustel 3-5 on mõistlik esmakordsel päevitamisel piirduda 30-60 minutiga. Kui indeksi väärtus on üle 5, tuleb päikese käes töötamisega olla ettevaatlik, ultravalguse ohtlik kogus võib tekitada nahavähi 4 Nähtav valgus laine sagedus jääb vahemikku 1014 Hz..
1.Mis on vahelduvvool ja sagedus? Vahelduvvool on elektrivool, mille korral tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. 2.Mis on voolutugevuse hetk, amplituud väärtus ja kuidas hetkeväärtus sõltub ajast? (VALEM) Hetkeväärtus on voolutugevus mingil kindlal ajahetkel. Amplituud väärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. 3. Mis on faasi- ja nulljuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab pinget maandatud eseme suhtes. Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. 4.Miks kasutatakse ja kuidas/kuhu ühendatakse kaitsmed? Et vältida elektriseadmetes suure voolutugevuse tekkimist. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmele. 5.Iseloomusta kaitsmete tüüpe (2). 1)Sulavkaitse- traaditükk, mis küllalt suure voolu läbiminekul üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. 2) Bimetallkaitse- automaatkork, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ja ühenduse katkestab. 6. Mis on generaator? Generaator on seade, mis muundab mingit teis...
Hulkraksetel loomadel on aga spetsiaalsed nägemisorganid silmad. Sinna jõudvad valguskiired ärritavad nägemisretseptoreid. Kujutise teravus ja värvide eristumine sõltub eri organismide silma ja närvisüsteemi ehitusest. Seejuures on tähtis ka valguskiirguse iseloom lainepikkus ja intensiivsus. Hämaras tegutsevatel videviku- ja ööloomadel on arenenud eriti suured silmad, seevastu maa all elavad mutil on nägemismeel tugevasti taandarenenud. Infravalguse ja ultravalguse toime: Valdav osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub mitmesugustes objektides ning muundub seejärel pikalainelisemaks infravalguseks, mida nim ka soojuskiirguseks. See võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada s.t tõsta oma kehatemperatuuri. Kui valguse intensiivsus muutub organismi jaoks liiga suureks ja tekib ülekuumenemise oht, siis püüab ta selle eest varjuda. Taimed ei saa oma asukohta muuta ning seetõttu on neil mitmesuguseid kaitsekohastumusi
4.millised kvantseisundid on metastabiilsed? Pikaealisi tsaemeid nim.metastabiilseteks. on selgunud, et kahvatuid jooni annavad siirded, mis lähtuvad pikaealistest seisundites, nt.10-3. laserites on aatomite metastabiilsed tsemed nende vahejaamadeks,kuhu,piltilikult öeldes,kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks,mis vallandab kiirguslaviini. 5.mis on luminestsents ja miks nim,seda külmaks helenduseks?Luminents on tahkiste, vedelike v.gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse,elektronkimbu, keemilise reaktsiooni vmt.toimel. Luminestsentskiirgust võib nimetada «külmaks» kiirguseks selles mõttes, et reeglina on ta hästi jälgitav eelkõige madalatel temperatuuridel, samas kui soojuskiirgus muutub märgatavaks alles piisavalt kõrgetel temperatuuridel (alles mitmesaja kraadini kuumutatud keha kiirgab silmale nähtavat punast kiirgust).
ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogilised tegurid. Mis on ökoloogilised tegurid? Ökoloogilised tegurid - Organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid on pärit eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkona ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade (õhu, mulla ja vee) mõju sõltub nende koostisainete omadusestest ja kontsentratsioonisr, Bioloogilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Mõlemad kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Milleks on vaja organismidele valgust? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, loomadele nägemiseks. Hulkraksetel on valguse nägemise jaoks spetsiaalsed organid-silmad. Mis toime on Infra- ja ultravalgusel? Inimene näeb valgust lainepikkusega 380...769nm. Sellest lühilainelisem on ultravalgus ja pikalainelisem infravalgus ehk soojuskiirgust. Infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soo...
Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse lühi-ja pikapäevataimed. Lühipäevataimed-riis,kanep,tubakas.Õied moodustuvad aint siis,kui päevavalguse periood ei üle 12h. Pikapäevataimed-vajavad õitsemiseks enam kui 12h.Sinna kuuluvad jänesekapsas,nisu-,odrasordid.Lisaks veel taimeliike,kuid mis ei sõltu päevapikkusest (võilill). Infra-ja ultravalguse toime: Soojuskiirgus- nim.osa maapinnale jõudnud valguskiirgusest needub objektides nind muundub pikalainelisemaks infravalguseks. *kõigusoojased loomad saavad end valguse käes soojendada-s.t tõsta temp. *kui aga intensiivsus muutub suureks ja tekib ülekuumenemine,siis püüab ta varju leida. *taimsed ei saa kohta muuta,sp esineb neil kaitsekohastumisi *õistaimsed keeravad oma lehed vastavalt valguse suunale ning osa on kaetud valgust hajuvate karvadega.
Võnkering. Võnkering koosneb kondensaatorist ja poolist. Teda kasutatakse elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks. Kirjeldame vabavõnkumist võnkeringis: (j1). Kondensaator on laetud. | Kondensaatro tühjeneb. Eneseinduktsiooni tõttu kasvab vool poolis aeglaselt. | Voolu kasvamine lõpeb siis, kui kondensaator on täielikult tühjenenud. |Vool ahelas ei katke järsku, sest voolutugevuse vähenedes indutseerib muutuv magnetväli pööriselektrivälja, mis püüab voolu säilitada. | Vool hakkab vähenema ja kondensaator laadub ümber. | Vool katkeb. Kondensaator on ümber laadunud. | Uuesti. || Vabavõnkumiste omavõnkesagedus sõltub pooli induktivsusest ja kondensaatori mahtuvusest. Omavõnkumiste periood leitakse Thomsoni valemiga: T=2LC. Pooli ja ühendusjuhtmete takistuse tõttu eraldub võnkeringis soojust, seega esinevad energiakaod ja võnkumine lakkab kiiresti. Sumbumise vältimiseks tuleb energiat perioodiliselt juurde anda (sundvõnkumine). Seda tehakse nä...
Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu kutsutakse seda ka soojuskiirguseks. Ultravalgus (UV) kutsub nahas esile punetust ja põletikku (pikemaajalisel päevitamisel). See on samuti nähtamatu ning seda liigitatakse kahte rühma ohtlik ja väheohtlik. Ohtlik võib tekitada nahavähki, mikroorganismidele mõjub surmavalt. Seetõttu kasutatakse seda haiglates mikroorganismide hävitamiseks. Maad katseb selle eest osoonikiht. Päevitami- sel tekkiv pruun pigment nahas kaitseb ultravalguse eest. Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgusvihud: 1. Hajuv valgusvihk moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirest. 2. Paralleelne valgusvihk moodustub paralleelsetest valguskiirtest. 3. Koonduv valgusvihk moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest. Valgusel on energiat. Hajuvas valgusvihus olev ese saab seda vähem energiat (valgust),
Eredaid spektrijooni annavad kvantsiirded mis lähtuvad lühiajalistest energiatasemetest (taseme üleminek toimub 10-8 10-9 s jooksul) Tuhme spektrijooni annavad kvantsiirded mis lähtuvad pikaajalistest energiatasemetest (10 -3 ) · Mis on luminestsents ja luminofoor? Luminofoorid on ained, mis kiirgavad luminestsentskiirgust Luminestsents on helendus mille pühjuseks ei ole kuumutamine vaid teised mõjutused ehk külm helendus. Toimub ultravalguse eletktrivälja mõjul või keemilise reaktsiooni toimel. · Mis on spontaanne ja stimuleeritud kiirgus? Kuidas viimane tekib? Spontaanne kiirgus- Iseeneseslikult tekkiv vabakiirgus. Stimuleeritud kiirgus ehk sundkiirgus tekib nii, et kui footon stimuleerib ja sunnib aatomit alla hüppama, siis see võngub seisundite vahel.Seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga. · Mis on tava ja tööhõive? Tavahõive on energiatasemete tavaasustus
Infravalgus on seotud kasvuhoone efektiga. 29. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhoone efekt on selline asi kus Päikselt maale tulev kiirgus läbib atmosfääri, kuid maapinnal neeldub ja maapind hakkab kiirgama soojuskiirgust ehk infravalgust ja see enam ei läbi atmosfääri neid kihte, mida läbis Päikse valguskiirgus. 30. Mis on ultravalgus? Valguslained, mis jäävad violetsest madalamale (alla 380 nm) nimetatakse ultravalguseks. 31. Mis on ultravalguse toimed? Ultravalgus teatud kogustes on kasulik, sest aitab toota vitamiin D2'te. Suures koguses hävitab ta baktereid ja põhjustab nahavähki ja silmahaigusi. 32. Mis on osooniaugud? Osooniaugud on kohad, kus osoonikiht on tavapärasest õhem. 33. Mida nimetakse difraktsiooniks? Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. 34. Mis on Huygensi printsiip? Iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. 35
o Taimeliike eristatakse kolme moodi: valguslembesed, varjutaluvad ja varjulembesed. o Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. o Lühipäevataimed: riis, kanep, tubakas ja daalia. (päevaperiood ei ületa 12 tundi) o Pikapäevataimed: jänesekapsas, nisu-, odra-, herne- ja kartulisordid. (päevapikkus enam kui 12 tundi) Infra- ja ultravalguse toime o Pikalaineline infravalgus soojuskiirgus. o Soojuskiirgus aitab kõigusoojastel organismidel tõsta oma kehatemperatuuri. o Taimed kaitsevad end valguse eest: *õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse intensiivsusele *osad taimede lehed on kaetud hajuvate heledate karvadega. o Suures koguses ultravalgus põhjustab rakkude sisemusse tungides DNA mutatsioone.
1.2. Jaotus Elektromagnetlained jaotatakse nende sageduse ja lainepikkuse järgi gammakiirteks, röntgen kiirteks (x- rays), ultraviolettkiirguseks (UV), nähtavaks valguseks(visible spectrum), infrapunakiirguseks(IR) ja raadiolaineteks (Clark 1997: 44). (Joonis 1) Joonis 1. Elektromagnetlainete skaala. (Ronan 2007) Raadiolainete allikaks on võnkeringid, muutuv elektrivool, liikuvad elektriliselt laetud osakesed, jms. Infravalguse allikaks on soojad kehad, ultravalguse allikaks kuumad kehad. Röntgenkiirguse allikaks on kiired elektronid, aatomid ning kiirte allikaks on aatomituumade sisesed protsessid nagu näiteks radioaktiivne lagunemine. (Voolaid 2005: lk 2- 3) Röntgenkiired - Röntgenkiired on elektromagnetlained, mis läbistavad gaase, põhjustavad fosforestsentsi ja tekitavad fotoplaatidel keemilisi muutusi. Neid kiiri tekitatakse 6
aatomeis. See on nö. "peatuseks" kulunud aeg. Mida lähemal elektroni omavõnke sagedusele on valguslaine sagedus, seda suurema amplituudiga pannakse elektron aatomis sooritama sundvõnkeid. Selle tekitamine ja lõppemine võtavad üha rohkem aega. See tähendab "peatuste" pikenemist ehk levimiskiiruse v vähenemist, järelikult absoluutse murdumisnäitaja suurenemist (n = c/v). Kuna enamikul läbipaistvatel ainetel on elektronide omavõnkesagedused ultravalguse piirkonnas, siis sellele lähenedes nähtava piirkonna poolt hakkab murdumisnäitaja suurenema. Näiteks prismasse sattunud valge valguse komponentidel on ühesugune kiirus, aga need on kogu aeg läbinud võrdse aja jooksul võrdsed teepikkused. Selleks, et samal viisil edasi levida, peavad lained, mille kiirus on suurem, läbima pikema vahemaa (t = s/v). See on ainult siis võimalik, kui läbib prismas surema teepikkuse ehk kaldub rohkem kõrvale oma esialgse levimise suunast.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
