Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"fookuseks" - 75 õppematerjali

fookuseks nimetatakse punkti, kus koonduvad läätse läbinud paralleelsed kiired või nende pikendused.
thumbnail
2
doc

Valguse peegeldumine, murdumine ja läätsed

Peegeldumisnurk (b) on nurk pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahel. Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga. Fookuseks ehk tulipunktiks nimetatakse punkti, kus koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. Valguse murdumiseks nimetatakse valguse suuna muutumist kahe erineva keskkonna piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole. Optiliselt tihedamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirgest eemale. Läätsed Läätsesid liigitakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerläätse liigid: a)kaksikkumer b)tasakumer c) nõguskumer Nõgusläätse liigid: a) kaksiknõgus b)tasanõgus c)kumernõgus Läätse põhiomadus on valguse koondamine või hajutamine. Kumerläätse omaduseks on valguse koondamine....

Füüsika
291 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füüsika kordamine 8.klass

Murdumisnurk on langemisnurgast suurem. · Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 17. Mis on läätse fookus? LÄÄTSE FOOKUS ­ punkt läätse optilisel peateljel, kus koonduvad optilise peateljega paralleelsed kiired. Fookuse tähis on F Kumerläätse fookuseks nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Nõgusläätse fookuseks nimetatakse punkti optilisel peateljel, kus koonduvad läätse läbinud hajuva kiirtekimbu pikendused. 18. Mis on läätse fookuskaugus? FOOKUSKAUGUS on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Fookuskaugus sõltub läätse materjalist ja läätse pinna kujust. Fookuskauguse tähis on f....

Füüsika
280 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Fotograafia referaat/mõisted

Fookuskaugusest olenevad optikasüsteemi suurendus, valgusjõud jt karakteristikud. Kui kaamera on objektile suunatud, siis väga kaugel asuvalt objektilt lähtuvad valguskiired sisenevad objektiivi paralleelselt optilise teljega. Läbinud läätse, koonduvad nad ühte punkti nagu suurendusklaasi puhulgi. Kaamera tagaseinal moodustub punktikujuline kujutis. Seda nimetatakse fotooptikas fookuseks . Lõpmatusele seatud objektiivi korral on tulipunkti tasandil , see on kaamera tagaseinal, kõik kauged objektid teravalt kujutatud. Filmitasandi ja objektiivi ühe peatasandi vahemik kujutab endast fookuskaugust. Peatasandeid on kaks, nad kujutavad endist teoreetilisi mõisteid. Normaalobjektiivis asuvad nad üpris lähestikku, diafragma lähedal. Diafragma paikneb objektiivi keskel läätsede vahel. Lõpmatusele seatud objektiivi korral saab teravalt pildistada üksnes kaugeid esemeid...

Fotograafia
102 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Litosfäär

4.MAAVÄRINAD Maavärin on maasiseste pingete äkilise vabanemise tagajärjel maapõues tekkinud tõuge. Eristatakse a) Tektoonilist maavärinat (põhjuseks Maa sisepinged) b) Vulkaanilist m-t (kaasneb vulkaanipurskega) c) Langatusvärinat (põhjustatud koobaste varisemisest) d) Tehnogeenset maavärinat Tõugete lähtekohta nimetatakse koldeks e fookuseks e hüpotsentriks Kolde kohal paiknevat paika maapinnal nimetatakse epitsentriks Maavärina kolle võib asuda kuni 700 km sügavuses Kus esineb maavärinaid? · Laamade äärealadel · Kuuma täpi piirkondades · Kontinentaalse rifti piirkonnas SEISMILISED LAINED: Jaotatakse keha- ja pinnalaineteks Kehalained · P-lained e pikilained · S-lained e ristilained Pinnalained · Rayleigh' lained · Love'i lained KEHALAINED PIKILAINED (P-lained) · levivad liikumise suunas...

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füüsika kordamine

Päikesesüsteem , koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). (+ eraldi lehtedelt vaadata) Valguse peegeldumine, Langemisnurk (a) on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk (b) on nurk pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahel. Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga. Fookuseks ehk tulipunktiks nimetatakse punkti, kus koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. Valguse murdumiseks nimetatakse valguse suuna muutumist kahe erineva keskkonna piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole. Optiliselt tihedam...

Füüsika
62 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Uurimistöö Portreefoto

31 1. Sissejuhatus 2 Portreefoto on foto individuaalist või väikesest grupist inimestest, millel domineerib nägu ja ilme sellel. Eesmärk on näidata inimese iseloomu, välimust ja tuju. Kuigi pildil võib olla terve keha ja tagataust, on pildi fookuseks nägu. Portreepilt ei ole ole tavaliselt hetkepilt, vaid kompositsioon inimesest, kes on paigalasendis. Mida rohkem on aeg edasi läinud, seda suhtelisemaks on muutunud ka mõiste "portreepilt"- tänapäeval nimetatakse nii ka neid pilte, mis on kunstiliselt lavastatud, millel on ainult üks kehaosa peal (ei pruugi olla isegi mitte nägu), modelli nägu on fookusest väljas või pildil on inimene aktiivses liikumises....

Kunst
198 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maailide kirjeldus

Tehnika: Õlivärvitehnika 4.Värvid: koloriidi põhivärvid , punane ja roheline 5.Kompositsioon: Kompositsioon on terviklik , midagi ei saa juurde panna ega ära võtta. Keskpunktiks on abielupaari käed ja peegel. Kompositsioon on tasakaalus , sest mees ja naine esiplaanil tasakaalustavad teineteist. Esemete ja figuuride kujutamisel on kasutatud valgust ja varju. Kasutatud on kontrasttoone ­ punast ja rohelist. 6.Pildi fookus: Fookuseks on peegel ja abielupaari käed. 7.Ruumi kujutamine: Abielu paar oli maalitud hubases toas. Tagaseinal rippuv peegel, mille kumeralt pinnalt peegeldub vastu kõik toas toimuv. 8.Teose sisu: Jan van Eyck kujutab kaupmees Giovanni Arnolfini kihluspäeva koduses abielukambris. Arnolfin hoiab oma noore naise Giovanna Cenami kätt - nii kinnitab ta pühalikult võrdväärset liitu. Mehe parem käsi õnnistab lapseootel naist....

Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Optika

19. Kujutise iseärasused tasapeeglis: kujutis on näiline ehk ebakujutis, kujutis on peeglis sama suur kui ese, kujutis on samapidine, kujutis tekib sama kaugele kui on ese peeglist, vasak ja parem pool on nagu vahetuses. 20. Sfääriline peegel on kera(sfääri) osa, millelt valgus peegeldub. Sfäärilised peeglid jaotatakse kumerateks ja nõgusateks. 22. Sfäärilise peegli fookuseks nimetatase punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglile optilise peateljega paralleelselt langevad valguskiired pärast peeglilt peegeldumist. 26. Valguse murdumiseks nimetatakse nähtust, kus valgus langedes kahe keskkonna lahutuspinnale muudab teises keskkonnas oma levimissuunda. 27. Murdumisseadus: valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna puhul jääv suurus, mida nimetatakse murdumisnäitajaks n. 28...

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Turundus

Väärtuseline-firma ettekujutus toote väärtusest võib suuresti erineda tarbija ettekujutusest ja arvamusest. 2.TURUNDUSKONTSEPTSIOONID Kontseptsioon (ld conceptio)-tähendab vaatestikku, vaadete süsteemi, käsitusviisi, üldist ettekujutust. Järgnevate kontseptsioonide analüüsimiseks on kasutatud nelja pidepunkti: lähtealust, fookust, vahendeid ja eesmärki. 1. TOOTMISKONTSEPTSIOON Lähtealuseks on tootjafirma, fookuseks selle firma tehniline ja majanduslik suutlikkus, vahenditeks unifitseerimine ja madal hind ning eesmärgiks kasum mastaabiefektist. Kõigest väest püütakse toota madalate kuludega ja see toodang võimalikult paljudele inimeste maha müüa. 2. TOOTEKONTSEPTSIOON Lähtealuseks on toode, fookuseks toote funktsionaalsed omadused, vahenditeks innovatsioon, tootearendus ja eesmärgiks kasum kvaliteedilt. Firma rõhutab tootearendusse, kuid turundus ja...

Turundus
732 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Läätsed

Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. Sarnaselt tasapeegliga tekitab ka lääts valgusallikate kujutisi. See tähendab, et mingist eseme punktist lähtuv valgus koondub pärast läätses murdumist uuesti ühes punktis. Tavaliselt valmistatakse läätsed klaasist. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus.Punkti, kus koonduvad läätse läbinud valguskiired nimetatakse fookuseks ehk tulipunktiks. Fookuskaugus on kaugus läätse keskpunktist fookuseni. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda rohkem ta valgust murrab, see tähendab seda suurem on tema optiline tugevus. Kumerläätsed Kumerläätsed on keskelt paksemad, kui servadest. Sellist tüüpi läätsed koondavad valgust. Koondavas läätses murrab õhus prisma kõiki kiiri aluse suunas ja sellepärast murduvad...

Füüsika
51 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kõrgem matemaatika

Assümtoote on 2. . x=a, x=-a; y=-b, y=b. Hüperbooli ekstsentrilisus Risthüperbooliks nim hüperbooli, mille reaal-ja imaginaartelg on võrdsed a=b. 2a- reaaltelg (a-reaalpooltelg) 2b- imaginaartelg (b-imaginaarne pooltelg) Parabool Parabooliks nim tasandi nende punktide hulka, mille kaugus antud punktist ja antud sirgest on võrdne. Mainitud punkti nim parabooli fookuseks ja sirget parabooli juhtsirgeks. Fookuste kaugus juhtsirgest tähistatakse p ja nim parabooli parameetriks. F(0; p/2) fookuse koordinaadid y= -p/2 juhtsirge võrrand 2p- fokaallaius Paraboolil, mille sümmetriatelg on x-telg, mille haripunkt on punktis (0,0), mille juhtjooneks on x=-p/2 ja fookus punktis (p/2;0) on võrrandiks y2=2px. 2p>0 parabool on sümmeetriline y-telje suhtes ja avaneb y-telje positiivses suunas....

Kõrgem matemaatika
477 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Maastikukujunduse võtted ja vahendid

Et kõik kujundatu ilusti välja tuua, on vaja seda õigest kohast näidata, ehk siis mängu tuleb vaade. Sellega saab näidata maastiku kujundust tervikuna või siis selle tähtsamaid osasid. Vaadet jaotatakse neljaks: vaatepunktist (vaatekohast); raamistusest; keskplaanist; vaate lõpetusest e fookusest. Vaatepunktiks on koht mis on kõige paremini vaadeldav. Keskplaani ülesandeks on tähelepanu juhtimine fookusele. Fookuseks võib olla suvaline objekt, mis oleks piisavalt tähelepanuväärne. Esitletava pildi viimistlemiseks on raamistus, ehk lihtsalt kunsti mõistes raam, mis määrab ära, millist ala näidata tahetakse. Siiski ei ole see kohustuslik, kuna osad vaated on juba niigi silmapaistvad. Kuid mitte alati ei piisa siiski ainult raamistusest, sellisel juhul tuleb kasutada ka keskplaani liigendamist, mis on siis vaatevälja jääva ruumi liigendamine vaatajast erinevatel kaugustel...

Kompa
52 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust ­ leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua...

Füüsika
282 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Läbipaistva aine mõju valguse levimisele

Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgus läätsedeks. Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse läätse kerapindade keskunkte ühendavaid sirgeid. Läätse optiliseks keskpunktiks O nimetatakse läätse keskel optilisel peteljel asuvat punkti. Paralleelse valgusvihu koondumise kohta läätse optilisel peateljel on nimetatud fookuseks (F). Fookuskauguseks (f)nimetatakse läätse keskpunkti ja läätse fookuse vahelist kaugust. Läätse optiöiseks tugevuseks nimetatakse fookuskauguse pöördväärtust : optiline tugevus = . läätseoptilist tugevust tähistatakse tähega : D....

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Valgusvihk

Lääts Läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust nimetatakse läätseks. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts: Nõguslääts: Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse lääte kerapindade keskpunkte ühendavat sirget. Läätse optiliseks keskpunktiks O nimetatakse läätse keskel optilisel peateljel asuvat punkti. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuse kaugus läätse keskpunktist sõltub läätse materjalist ja läätsepindade kumerusest. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda lähemal läätsele on fookus. Fookuskauguseks nimetatakse läätse keskpunkti ja läätse fookuse vahelist kaugust. Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust: optiline...

Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Jan van Eyck ja tema tööd

Ometi ei märka sellist ühtsuse puudumist kuigi teravalt. Detail Genti altaril · On öeldud kui vaadata Genti altari pilti "kummardamine", siis luubiga vaadates on mehel käes oleva raamatu tekst Prantsuse keeles, ning loetav. · Maalikunsti ajaloo üheks tippsaavutuseks on "Arnolfini abielupaar", millel Jan van Eyck kujutab kaupmees Giovanni Arnolfini kihluspäeva koduses abielukambris. · Pildi fookus: Fookuseks on peegel ja abielupaari käed. · Värvid: koloriidi põhivärvid , punane ja roheline · Tehnika: Õlivärvitehnika · Maail asukoht: National Gallery (rahvusgalerii) , Londonis · Luubiga jälgides võib näha toolile Graveeritud sünnitajate kaitsepühaku Margareta figuuri Margareta figuuri Legend · Margareta oli Antiookia paganliku preestri tütar, sündis 3. sajandil. Ta lasi end ristida ja andis tõotuse jääda neitsiks. Kui tüdruku...

Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kokkuvõte füüsikast

s ° ° ° ° ° ° ° Õhk Langemisnurk 0 10 20 28 35 40 42 ° ° ° ° ° ° ° Klaa Murdumisnurk 0 15 30 45 60 75 90 s ° ° ° ° ° ° ° Kumerläätseks nimetatakse läätse, mishajutab peeglile langeva valguskiire. Nõgusläätseks nimetatakse läätse, mis koondab peeglile langeva valguskiire. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Läätse fookuskauguseks (f) nimetatakse läätse optilise keskpunkti ja fookuse vahelist kaugust. Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust Silm on nägemiselund. Valguse murdumise tõttu silmas tekib silma võrkkestale vaadeldav eseme kujutis. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud erutuvad valguse toimel, erutus...

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
3
docx

OPTIKA küsimused ja vastused

Sfäärilised peeglid jaot. kahte suurde rühma: 1) nõguspeeglid 2) kumerpeeglid. Nõguspeeglid on sellised sfäärilised peeglid, mis koondavad valgust. (liiklusvahendi esituled) Kumerpeeglid on sellised sfäärilised peeglid, mis hajutavad valgust. (liiklus, poes inimeste jälgimiseks) 21. Sfäärilise peegli elemendid: (joonis) O-sfäärilise peegli keskpunkt R-peegli raadius P-peegli poolus F-peegli fookus 22. Nõguspeegli fookuseks F nim. punkti peegli optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglil peegeldunud kiired, mis langevad peeglile paralleelselt optilise peateljega. Kumerpeegli fookuseks F nim. punkti peegli optilisel peateljel, kus lõikuvad peegeldunud kiirte pikendused, mis langevad kumerpeeglile paralleelselt optilise peateljega. 23. Kujutise konst. sf. peeglites kasutatavad kiired: 1) kiir, mis langeb paralleelselt optilise peateljega, peegeldub tagasi läbi fookuse...

Füüsika
105 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Optika ehk valgusõpetus

Jõulukuus ehte läikivat pinda, poleeritud kulpi või lusikat võib käsitleda kõverpeeglina. Kerapinnakorral on pinna ristsirge raadiuse pikenduseks. Kumerpeegel hajutab peeglile langeva paralleelse valgusvihu. Nõguspeegel koondab peeglile langeva paralleelse valgusvihu. Paralleelne valgusvihk koondub peale peegeldumist nõguspeeglilt teatud punktis. Seda punkti nimetatakse peegli fookuseks . Valguse hajus peegeldumine Paber tervikuna peegeldab sellele langenud valguse kõikvõimalikes suundades. Valgust, millel puudub kindel suund nimetatakse hajusaks valguseks. Ruumis võib olla nii otsene ehk suunatud valgus kui ka hajus valgus. Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades,...

Füüsika
44 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Õhukese läätse fookuskaugus

Kui läätse mõlemad piirpinnad on sfäärilised (üks võib ka tasapind olla) siis nimetatakse läätse sfääriliseks ning sirget, mis läbib mõlema piirpinna keskpunkte ­ läätse optiliseks peateljeks. Sõltuvalt sellest, kas optilise peateljega paralleelsed kiired pärast läätse murdumist koonduvad või hajuvad, jagatakse läätsed vastavalt koondavateks või hajuvateks. Koondava läätse korral nietatakse fookuseks punkti, kus lõikuvad läätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist. Hajutavas läätses hajuvad optilise peateljega paralleelsed kiired pärast läätse läbimist nii, nagu oleksid nad väljunud ühest punktist. Seda punkti nimetatakse hajutava läätse näivaks ehk ebafookuseks. Läätse iseloomustamisel ning tema kasutamisel nii optilistes riistades kui ka üksikult on oluline teada fookuse kaugust läätsest...

Optika
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun