Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"radiaan" - 114 õppematerjali

radiaan on võrdne nurgaga, mis jääb tsentrist lähtuva kahe joone vahele, mis lõppevad kaare pikkusel, mis on võrdne raadiusega: 1 rad = 57o17’44,8’’. Nurga moodustavad kaks lõikuvat joont või tasapinda.
thumbnail
1
txt

Mõisted füüsikas

Tiirlemine - mis toimub mber punkti, mis paikneb kerast vljaspool. Prlemine - ringjooneline liikumine, mis toimub mber punkti, mis paikneb kerast seespool. Amplituud - suurim kaugus tasakaaluasendist. Tasakaaluasend - asend, kus pendel ei liigu. Vnkumine - selline liikumise liik, kus keha lbib perioodiliselt samu asukohti. Suundvnkumine - vnkumine, mida phjustab perioodiliselt mjuv vlisjud. laine - ruumis toimuv vnkumine. lainefront - piir, kuhu lainetus esimese laine nol judnud on. ringjooneline liikumine - liikumine, mis toimub ringjooneliselt. hlve - vnkuva keha kaugus tasakaaluasendist tisvnge - vnkuva keha liikumine hest amplituud asendist teise ja tagasi. periood - tisvnkeks kulunud aeg vaba vnkumine - vnkumine, mis toimub ilma vlise ju mjuta. laine pikkus - piki levimissihti mdetud vhim vahekaugus kahe samas taktis vnkuva punkti vahel. harmooniline vnkumine - kik vnkumised mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. 2) nurkkii...

Füüsika → Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Füüsika - Dünaamika mõisted.

Impulsi jäävuse seadus - väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv [m 1v1 - m2v2 = m1v1 ' + m2v2 '] Elastne põrge - kehad jäävad pärast põrget lahku Mitteelastne põrge - kehad jäävad kokku Gaasi rõhk tekib molekuli põrgetest vastu anuma seina Kontsentratsioon - osakeste arv ruumalaühikus [m -3] F = 1/3 m0 n S deltat v2 Rõhk [1/3 m0 n v-2] - molekulaarkineetilise energia põhivõrrand Reaktiivliikumine - liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa Hõõrdejõud/takistusjõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist, hõõrdejõud on vastupidine keha liikumise suunale Seisuhõõrdejõud - suurem, kui liugehõõrdejõud [F h = -F] Liugehõõrdejõud [Fh = müü * N; N = mg] Veerehõõrdejõud - tunduvalt väiksem, kui liugehõõrdejõud. Tehnikas üritatakse minna liugehõõrdejõult veerehõõrdejõule (laagrite kasutamine) Vedelikhõõre - takistusjõud on hästi suur, aga seisuhõõrde...

Füüsika → Dünaamika
31 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Füüsika mõisted kutsekoolile

Füüsika 1 deformatsioon-keha kuju muutus väikese jõu toimel 2 džaul-töö, energia ja soojushulga mõõtühik 3 elastsusjõud-keha kuju ja mõõtmete muutumisel(deformeerumine) tekkiv jõud 4 energia- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd 5 mehhaaniline energia-suurus, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha, tööd tehakse alati energia arvelt 6 kineetiline energia-energia, mis kehal on tema liikumise tõttu 7 potensiaalne energia-energia, mis kehadel on nende vahelise vastastikuse mõju tõttu 8 siseenergia-keha kõikide molekulide keskmise kineetilise energia ja kõikide molekulide omavahelise jõu keskmise potensiaalse energia summa 9 energia jäävuse seadus-isoleeritud süsteemis võib energia minna ühest liigist teise, kuid energia hulk jääb seejuures muutumatuks 10 gravitatsioonikonstant-iseloomustab gravitatsioonijõu tugevust(kaks keha tõmbuvad tein...

Füüsika → Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

ÜHTLANE RINGLIIKUMINE

ÜHTLANE RINGLIIKUMINE Ühtlasel ringliikumisel trajektoor on ringjoon ja kiirusvektori pikkus ei muutu. Samuti on konstantne nurkkiirus. Nurkkiirus on suurus, mida mõõdetakse pöörlemisnurga ja selle tekitamiseks kulunud aja suhtega. Z P z r P0 X x O 0 xz-tasandil on ringjoon raadiusega r. Mööda seda ringjoont toimub liikumine vastupäeva. Liikumine algab punktist P0, millele vastab nurk 0. Seda nurka nimetatakse algfaasiks. Teatud aja t pärast on punkti asukoht P ja sellele vastav pöörlemisnurk . - 0 Nurkkiirus = t Nurka mõõdetakse radiaanides. Radiaan on kesknurk, millele vastava kaare pikkus on võrdne raadiuseg...

Matemaatika → Matemaatika
27 allalaadimist
thumbnail
2
docx

VAHELDUVVOOL KT

Mis on vahelduvvool? Eestis kasutatava vahelduvvoolu põhinäitajad. Vahelduvvooluks nim elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Eestis T=1/F T=1/50 = 0.02s =20ms Mõisted: hetkväärtus, amplituudväärtus,periood,faas, radiaan Hetkväärtus – voolutugevuse väärtus antud ajahetkel Amplituudväärtus – voolutugevuse max võimalik väärtus Periood – aeg, mis kulub täisvõnke tegemiseks Faas – võnkeperioodi iseloomustav suurus.Mõõdetakse kraadides v radiaanides. Radiaan – raadiusepikkusele kaarele toetuva nurga suurus on 1 radiaan 1rad=180/ Mis on faasijuhe ja nulljuhe? Nulljuhe on see, mis on maaga ühendatud

Füüsika → Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ringliikumine

RINGJ.LIIKUMINE-KEHA PUNKTIDE TRAJEKTOORIKS ON RINGJOON V SELLE OSA JA MILLE KIIRUSE MOODUL EGA SUUND EI MUUTU.KUI KÕVERUSKESKPUNKT ON KEHA SEES ON TEGEMIST PÖÖRDLIIKUMISEGA.PÖÖRDNURK-NURK,MILLE VÕRRA PÖÖRDUB RINGJOONELISELT LIIKUV KEHA,TRAJEKTOORI KÕVERUSKESKPUNKTI ÜHENDAV RAADIUS.RADIAAN-KESKNURK,MIS VASTAB RINGJOONE KAARELE,MILLE PIKKUS ON VÕRDNE SELLE RINGJOONE RAADIUSEGA.JOONKIIRUS- LÄBITUD TEEPIKKUSE JA LIIKUMISAJA SUHE.NURKKIIRUS-PÖÖRDENURGA JA SELLE SOORITAMISEKS KULUNUD AJAVAHEMIKU JAGATIS.PERIOOD-AJAVAHEMIK,MILLE JOOKSUL LÄBITAKSE ÜKS TÄISRING.SAGEDUS-AJAÜHIKUS TEHTAVATE TÄISRINGIDE ARV.KESKTÕMBEKIIRENDUS-ALATI RISTI JOONKIIRENDUSE VEKTORIGA,SUUNATUD RINGI KESKPUNKTI POOLE,SÕLTUB TRAJEKTOORI KÕVERUSRAADIUSEST,KEHA KIIRUSEST.

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Trigonomeetria

1. (Nurgakraad) 10 on 1/90 osa täisnurgast ehk 1/360 osa täispöördest. 2. (Nurgaminut) 1' on 1/60 kraadist. 3. Teravnurga sin,cos,tan täisnurkses kolmnurgas- sin=a/c, cos=b/c, tan=a/b 4. Seosed ühe nurga sin,cos, tan jaoks- sin2+cos2=1, tan=sin/cos, 1+tan2=1/cos2 5. Täiendusnurga tri. funkt. sin=cos(90º-), cos=sin(90º-), tan=1/tan(90º-) 0o 30 o 45 o 60 o 90 o sin 0 1/2 2 /2 3 /2 1 cos 1 3 /2 2 /2 1/2 0 tan 0 3 /3 1 3 ­ 6. 7. nurga sin nim nurga lõpphaara mistahes punkti ordinaadi suhet selle punkti kaugusesse koordinaatide alguspunktist s.t. sin=y/r 8. nurga cos nim nurga lõpphaara mistahes punkti abstsissi suhet selle punkti kaugusesse koordinaatide algu...

Matemaatika → Matemaatika
333 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Füüsikalised suurused

Kehadevahelise vastastikmõju tugevus jõud F 1 njuuton 1N (ägedus) Kulgevalt liikuva keha suutlikkus teisi kehi impulss p 1 kilogramm korda meeter sekundis 1 kg m/s liikuma panna (liikumishulk) Keha omadus osaleda gravitatsioonilises raske mass mr 1 kilogramm 1 kg vastastikmõjus Keha asend pöörleval liikumisel vajadus pöördenurk 1 radiaan 1 rad kirjeldada sihtide erinevust Keha liikumisolek pöörleval liikumisel nurkkiirus 1 radiaan sekundis (1 pöördsekund) 1 rad/s 1 (pöörlemisolek) s­1 Keha liikumisoleku muutumine pöörleval nurkkiirendus 1 radiaan sekundi ruudu kohta 1 rad/s 2 liikumisel (pöörlemisoleku muutumine)

Füüsika → Füüsika
39 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika KT - ringliikumine ja võnkumine

Pikilaine: laine, mis levib keskkonna võnkumisega samas suunas (nt. heli) Keralaine: laine, mis levib kõikides ruumi suundades (nt. granaat, ilutulestik) Lainepikkus ­ piki levimissihti mõõdetud vähim vahekaugus kahe samas taktis võnkuva punkti vahel Lainete difraktsioon ­ lainete paindumine tõkete taha Elementaarlaine ­ väikseim võimalik laine Huygens printsiip ­ keskkonna iga punkt, milleni laine on jõudnud, on ka uue elementaarlaine allikaks 2. Defineeri radiaan Üks radiaan on nurk, mis saadakse raadiuse pikkusega kaare otspunktide ühendumisel ringjoone keskpunktiga. 1RAD=57kraadi 18sekundit 3. Nurkkiiruse definitsioon, valem+selgitus Näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. W= nurkkiirus (RAD/s) = nurk (RAD) t = aeg (s) 4. Sageduse definitsioon, valem+selgitus Näitab mitu täisvõnget teeb keha ühes sekundis. f = sagedus (Hz) T= periood (s) 5. Kesktõmbekiirenduse =//=

Füüsika → Liikumine
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika mõisted- Perioodilised liikumised

Ringliikumine on liikumine,kus keha punktide trajektoorid on ringjoonekujulised.Ringliikmuise erijuhid on ringjooneline liikumine ja pöörelmine. Kesktõmbekiirendus väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. ak = v2/ r , ak = 2 r Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. = / t . Nurkkiiruse SIühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s1. Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. T , = 2 / T, T=2 / Sagedus v või f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SIühikuks on herts (1 Hz = 1/s). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T, = 2 v e f= /2 Hälve kaugus tasakaaluasendist antud ajahetkel Võnkeamplituud suurim kaugus tasakaaluasendist e max hälve , ühik on m.

Füüsika → Füüsika
38 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika KT 2 teooria. spikker

Vektori summa ja vahe projektsioon on üksikute vektorite projektsioonide summa või vahe. Ringliikumine on kõverjoonelise liikumise erijuht. Trajektooriks on ringjoon. Tiirlemine ­ kõveruskeskpunkt asub väljaspool keha. Näiteks Maa tiirleb ümber Päikese. Pöörlemine ­ Kõveruskeskpunkt on keha sees näiteks. Maakera pöörleb. Pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuv keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. 1 radiaan on kesknurk, mis vastab ringjoone kaarele, mille pikkus on võrdne selle ringjoone raadiusega. Nurkkiirus ­ keha liikumist saab iseloomustada erinevate kiirustega. 1)joonkiirus (tavaline kiirus v=l/t) 2) nurkkiirus- pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis. Nurkkiirus näitab millise nurga võrra pöördub keha ja liikumise kõveruskeskpunkti ühendav raadius ajavahemikus. ME vaatame sellist liikumist, kus keha kiiruse moodul ühtlasel ringjoonelisel liikumisel ei muutu

Füüsika → Füüsika
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika tähised ja valemid 10. klassi esimeses pooles

Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk  radiaan; (kraad) rad; (deg) joonkiirus v m/s m/s nurkkiirus  radiaani sekundis rad/s sagedus f pööret/sekunids; Pööret/s herts Hz Periood T sekund s  Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.  Newtoni teine seadus väidab...

Füüsika → Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
7
doc

RAKENDUSFÜÜSIKA

Valgustugevus kandela cd J Ainehulk mool mol N Tuletatud suurused Pindala ruutmeeter m2 L2 Ruumala kuupmeeter m3 L3 Kiirus meeter sekundis m/s LT-1 Nurkkiirus radiaan sekundis rad/s T-1 Kiirendus meeter sekundi ruudu kohta m/s2 LT-2 Nurkkiirendus radiaan sekundi ruudu kohta rad/s2 T-2 Jõud njuuton N 1N=1 kg m/s2 LMT-2 Rõhk (meh.pinge) paskal Pa 1Pa=1 N/m2 L-1MT-2 Töö, energia dzaul J 1J=1Nm=1 Ws L2MT-2

Füüsika → Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Pöördliikumine

Järelikult pole erinevalt kulgliikumisest pöördliikumise korral mõtet rääkida teepikkusest, kuna erinevad keha punktid läbivad erinevad teepikkused. Jooniselt on näha, et läbitud teepikkused s on võrdelised kaugustega r pöörlemisteljest. Suhet s s s = 1 = 2 = , (2.1) r1 r2 r mis on kõigi punktide jaoks ühesugune, nimetatakse pöördenurgaks. Pöördenurga ühikuks on SI-s üks radiaan: [] =1rad kui selline nurk, mille kaarepikkus võrdub raadiusega. Täispööre sisaldab seega 2 radiaani. Ühtlase liikumise korral ka nende punktide joonkiirused s v= (2.2) t on seetõttu erinevad ja on seda suuremad, mida kaugemal paikneb vaadeldav punkt pöörlemisteljest. Märgime siinkohal, et pöörleva keha punkti joonkiirus on alati risti sellest punktist

Füüsika → Füüsika
245 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Füüsika tabelid põhikoolile

Pikkus meeter Mass kilogramm Aeg sekund Temperatuur kelvin Ainehulk mool Elektrivoolu tugevus amper Sagedus herts Nurkkiirus radiaan sekundis Kiirus meeter sekundis meeter sekund ruudu Kiirendus kohta 2 kilogramm Tihedus kuupmeetri kohta Jõud njuuton

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

RINGJOONELINE LIIKUMINE

Ühtlane ringjooneline liikumine on kiirendusega liikumine. Meeldetuletuseks: Ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel on kiirendus. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. Valem a=(v-vO)/t Ringjoone pikkuse valem: c=2πr ehk c=πd (sest 2r=d) seega π=c/d (π on ümbermõõdu ja läbimõõdu suhe) Meeldetuletuseks: π=3,14 Ringi pindala valem: S=πr2 1 radiaan (rad) on kesknurk, mis vastab kaarele pikkusega raadius. Kesknurk on kahe raadiuse poolt moodustatud nurk. Joonkiiruse valem: v=2πr/T Joonkiirus on suunatud mööda puutujat ning on risti raadiusega. 360O=2π*rad ==> 1 rad=360O/2π=360O/6,28=57O18I Nurkkiiruse valem: w=2π/T (rad/s) Nurkkiirus näitab millise nurga võrra pöördub raadius. Valemitest v=2πr/T ja w=2π/T järeldus nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos v=wr

Füüsika → Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika KT LAINED

Ultraheli sagedus on suurem kui 20 000Hz Vaakumis heli ei levi. Heli levimiskiirus 0°C õhus ja normaalse õhurõhu puhul on 332m/s. Temperatuuri tõustes heli kiirus kasvab. Näiteks 15°C juures on 342m/s ja 100°C juures 386m/s. Helivaljust mõõdetakse detsibellides. Inimese valulävi on 130db. Muusikaline heli: Müra: Ülesanded: KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS ,,Perioodilised liikumised". 1. Tiirlemine. 2. Pöörlemine.. 3. Raadiuse pöördenurk. 4. Radiaan. 5. Nurkkiirus. 6. Periood. 7. Sagedus. 8. Kesktõmbekiirendus. 9. Võnkumine. 10. Vabavõnkumise tingimused. 11. Sundvõnkumine. 12. Harmooniline võnkumine. 13. Hälve. 14. Amplituud. 15. Matemaatiline pendel. 16. Ristlaine. 17. Pikilaine. 18. Lainepikkus. 19. Laine levimiskiirus. 20. Lainete interferents. 21. Lainete difraktsioon. 22. Infraheli. 23. Ultraheli.

Füüsika → Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mehaanika mõisted

Mõisted 1. Ringjooneline liikumine ­ toimub siis kui keha liigub mööda ringjoonelist trajektori. 2. Pöördliikumine ehk pöörlemine ­ toimub siis kui punkt asub keha sees. (grammofoniplaat ja auto rattas) 3. Pöördenurk ­ nurk mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuva keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav radius. 4. Radiaan ­ nendes mõõdetakse pöörde nurka. 5. Joonkiirus ­ ringliikumisel läbitud teepikuse ja liikumisaja suhe. 6. Nurkkiirus ­ pöörde nurga ja selle sooritamiseks kuluva aja suhe. 7. Periood seos nurkkiirusega ­ T= 2/ 8. Sagedus ­ 9. Sageduse seos nurkiirusega ­ =2f 10.Kesktõmbekiirendus ­ suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirus vektoriga risti. 11.Jõu õlg ­ jõu mõjusirge kaugus pöörlemis punktist. 12

Füüsika → Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ringliikumine

Ringliikumine Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk radiaan; (kraad) rad; (deg) joonkiirus v m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f; pööret/sekunids; Pööret/s herts Hz Periood T sekund s Ringliikumine. Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused, nim ühtlaseks ringliikumiseks ehk ühtlaseks tiirlemiseks. Ringliikumisel asub telg, mille ümber lii...

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Töö, energia ja perioodilised liikumised

Töö tingimusteks on jõud ja liikumine. Tööd teeb liikumise sihiline jõukomponent. Kui jõud soodustab liikumist, on töö positiivne. Kui jõud takistab liikumist, on töö negatiivne. Võimsus (vattw) on töö tegemise kiirus. Energia (dzaulJ) on kahe keha võime teha tööd. Liikumisenergia on kineetiline. Kineetiline energia sõltub kiirusest ja massist. Potensiaalne ehk vastastikmõju energia sõltub kehade vastastikusest asendist. Potensiaalne energia sõltub nullnivoo valikust. Potensiaalne energia saab olla ka negatiivne. Koguenergia on kineetilise ja potensiaalse energia summa. Potensiaalne energia on energia, mis on põhjustatud keha või kehade erinevate osade vastastikusest asendist. Seda omavad *ülestõstetud kehad: (mkeha mass, graskuskiirendus, h kõrguste vahe) potensiaalne energia on seda suurem, mida suurem on kehale mõjuv raskusjõud ja mida kõrgemale ta on tõstetud. Maale langedes potensiaalne energia = 0. Energia jäävuse seadus on fü...

Füüsika → Füüsika
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika: Ringliikumine

Ringliikumine Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk  radiaan; (kraad) rad; (deg) joonkiirus v m/s nurkkiirus  radiaani sekundis rad/s sagedus f;  pööret/sekunids; Pööret/s herts Hz Periood T sekund s Ringliikumine. Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused, nim ühtlaseks ringliikumiseks ehk ühtlaseks tiirlemiseks. Ringliikumisel asub telg, mille ümber l...

Füüsika → Liikumine
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika mõisted

Füüsika Tiirlemine ­ ringjoonieline liikumine mis toimub ümber punkti mis paikneb kehast väljaspool Pöörlemine - ringjooneline liikumine mis toimub ümber punkti mis paikneb keha sees Amplituud ­ max kaugus tasakaaluasendist Tasakaaluasend - asend kus võnkuv keha ei liigu Võnkumine ­ liikumisviis kus keha läbib perioodiliselt ühtesid ja samu asukohti Sunnitud võnkumine ­ võnkumine mida põhjustab perioodiliselt mõjuv välisjõud Vaba Võnkumine - võnkumine mis toimub ilma välise jõu mõjuta Hälve ­ kõrvalekalle tasakaaluasendist Laine ­ ruumis leviv võnkumine Lainefront ­ piir kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on Ringjooneline liikumine ­ kui keha punktid tiirlevad mööda peaaegu ühesuguseid ringjoone kujulisi trajektoore Täisvõnge ­ võnkuve kehaliikumine ühest amplituud asendist teise ja tagasi Periood ­ täisvõnkeks kuluv aeg Lainepikkus ­ kaugus kahe punkti vahel mis võnguvad samas taktis(m) Nurkkiirus on pöördenurga ja sell...

Füüsika → Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Võnkliikumine

Pöördenurk- nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. Tähis (fii), ühik 1 rad (radiaan). l Valem = r , kus l-kaarepikkus, r-raadius. Joonkiirus - ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe, suunatud alati mööda ringjoone puutujat. Näitab kui suur vahemaa läbitakse ajaühikus l (1s). Tähis v , ühik 1 m/s. Valem v= t Nurkkiirus - pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhe. Näitab kui suure nurga võrra pöördub keha ajaühikus. Tähis , ühik 1 rad/s. Valem = t l v Joonkiiruse ja nurkkiiruse vaheline seos = t = = tr r ja v = r Periood ­ ajavahemik, mille jooksu...

Füüsika → Füüsika
39 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ringliikumine

väljaspool Pöörlemine- ringjoone keskpunkt on kehas sees. 3. Mida nimetatakse pöördenurgaks? Definitsioon, valem, seletused, radiaani definitsioon. Nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. φ- pöördenurk (rad) l- kaarepikkus (m) r- ringjoone raadius (m) Radiaan (tähis rad) on SI-süsteemi tasanurga mõõtmise ühik. 4. Mida nimetatakse joonkiiruseks? Valem, seletused, mõõtühikud, vektori suund. Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. v- joonkiirus m/s l- kaarepikkus (m) t- aeg (s) Joonkiiruse vektor on suunatud igas ringjoone punktis piki sinna tõmmatud puutujat. 5

Füüsika → Füüsika
38 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ringliikumine

Ringliikumine-Punktmassi liikumine mööda ringikujulist trajektoori. Tiirlemisel asub kõverus keskpunkt kehast väljas. Pöörlemisel, asub keha sees. Ringliikumise iseloom. suurused:kesktõmbekiirendus,pöördenurk,joonkiirus,periood,sagedus. Pöördenurk- Nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvalt keha ja trajektoori kõverus keskpunkti ühendav raadius. Tähis : (fii) Ühik: kraaad , rad. = -pöördenurk, l-kaare pikkus, r-radiaan. Nurkkiirus- Füüsikaline suurus,mis on võrdne pöördenurgaga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatisega. Tähis:W Ühik:rad/s W= W-nurkkiirus, -pöördenurk , t-aeg. Periood- Ajavahemik,mille jooksul keha läbib täisringi.Tähis:T , ühik:sek. T= t-aeg, n-täisringide arv. Sagedus-Täisringide arv ajaühikus.Tähis:f , ühik:Hz= .Kesktõmbekiirendus-Ringliikumise kiirendus. Tähis:ak , ühik:m/s2 . ak= v-joonkiirus,r-raadius. Sõltub nii trajektoori kõverusraadiusest (r), kui ka keha kiirusest (v). Suunatud erinevalt , ...

Füüsika → Füüsika
34 allalaadimist
thumbnail
6
xlsx

Solenoidi magnetväli

Voolutugevuse muutumise ringsagedus solenoidis ω 314.159265359 rad/s Voolutugevuse efektiivväärtus Ie 0.85 A Solenoidi läbiva voolu tugevus i 0.85 A Pinge efektiivväärtus mõõtepooli otstel Ue(x) V Magnetiline induktsioon B(x) T (tesla) 1 radiaan = 180/π kraadi 57.2957795 kraadi 360° = 2π radiaani |x|, m Ue(x), mV 0 1 0 230 2 0.02 228 3 0.04 222

Füüsika → Füüsika
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valgus

Valguse murdumine on valguse levimiss. Muut. kahe kesk. piiril. Optika uurib valguse jm kiirguste olemust, levimist, mõju Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete ainetele, tekkimist, rakendusvõimalusi. VALGUSE puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. OLEMUS: Newton: valgus on osakeste voog, mis levib Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. sirgjooneliselt. Huygens: valgus on laine, mis saab levida b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis kogu universumit täitvas nähtamatus keskkonnas e eetris. aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks Maxwell tõestas 19 saj, et valgus on elektromagnetiline ja hajutamiseks jne. laine. Valgusosakesi nim valguskvantideks e footoniteks. Täielik sisepeegeldus on kasut. Optilis...

Füüsika → Füüsika
136 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Füüsika kordamisküsimused: VÕNKUMINE

Füüsika kordamisküsimused 1. Mis on pöördepunkt? Nurk, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruspunkti ühendatav raadius, nim. pöördenurgaks 2. Defineeri 1 radiaan Ühele täisringile vastab pöördenurk 2 rad, seega 1 rad=360 /2 57. Kasutades sellist defineeritud nurgühikut, kehtib pöördenurga ja kaarepikkuse vahel lihtne seos 3. Mis on periood ja mis on sagedus? Perioodiks nim. ajavahemiku, mille jooksul läbitake üks täisring. (T) Sageduseks nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. (f) 4. Mis vahe on nurkkiirusel ja joonkiirusel? Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga ( -oomega)

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika kordamine: pöördepunkt, periood, sagedus

Füüsika kordamisküsimused 1. Mis on pöördepunkt? Nurk, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruspunkti ühendatav raadius, nim. pöördenurgaks 2. Defineeri 1 radiaan Ühele täisringile vastab pöördenurk 2 rad, seega 1 rad=360 /2 57. Kasutades sellist defineeritud nurgühikut, kehtib pöördenurga ja kaarepikkuse vahel lihtne seos 3. Mis on periood ja mis on sagedus? Perioodiks nim. ajavahemiku, mille jooksul läbitake üks täisring. (T) Sageduseks nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. (f) 4. Mis vahe on nurkkiirusel ja joonkiirusel? Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga ( -oomega)

Füüsika → Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika kordamisküsimused - VÕNKUMINE

Füüsika kordamisküsimused 1. Mis on pöördepunkt? Nurk, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruspunkti ühendatav raadius, nim. pöördenurgaks 2. Defineeri 1 radiaan Ühele täisringile vastab pöördenurk 2 rad, seega 1 rad=360 /2 57. Kasutades sellist defineeritud nurgühikut, kehtib pöördenurga ja kaarepikkuse vahel lihtne seos 3. Mis on periood ja mis on sagedus? Perioodiks nim. ajavahemiku, mille jooksul läbitake üks täisring. (T) Sageduseks nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. (f) 4. Mis vahe on nurkkiirusel ja joonkiirusel? Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga ( -oomega)

Füüsika → Füüsika
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Matemaatika mõisted

12. Vektoreid saab liita, kui liita vektorite vastavad koordinaadid. 13. Vektori vastandvektoriks nim. vektorit, millel on antud vektoriga sama siht ja pikkus, kuid vastupidine suund. 14. Vektorid on kollineaarsed ehk samasihilised, kui nad asuvad ühel ja samal sirgel või paralleelsetel sirgetel. 15. v= lp - ap 16. Vektori pikkus võrdub koordinaatide ruutjuure summast. 17. sin= vastask./hüp. cos= lähisk./ hüp. tan= vastask./ lähisk. 18. 1 radiaan on raadiuse pikkusele kaarele toetuv kesknurk. 19. Skalaarkorrutis: a ja b skalaarkorrutiseks a*b nim. nende vektorite pikkuste ning vektoritevahelise nurga koosinuse korrutist. a * b = |a|* |b| * cos 20. Skalaarkorrutis koordinaatides: skalaarkorrutis koordinaatides võrdub vastavate koordinaatide korrutiste summaga. a * b = x1 * x2 + y1 * y2 21. = a * b = 0 22. a || b = x1/x2 = y1/y2 23

Matemaatika → Matemaatika
11 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Elekrivool kontrolltöö vastuses

Um – pinge maksimumväärtus, mõõdetakse voltides (V). 4. Millist funktsiooni nim. harmooniliseks funktsiooniks? 5. Mis on faas? ühtlase keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega süsteem või süsteemi osa 6. Mida näitab ringsagedus? Kontrolltöö Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω) on võnkuva keha 2π sekundi jooksul sooritatud võngete arv. Ühikuks on radiaan sekundis (rad/s). , kus V on võnkesagedus hertsides T võnkeperiood. 7. Mis on generaator? Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks 8. Mis on trafo? Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. 9. Mis on trafo primaarmähis?

Füüsika → Elektriõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Mahtuvustakistus ja induktiivtakistus

Mahtuvustakistus - elektritakistus, mis esineb mahtuvust omavatel elektriahela elementidel (näiteks kondensaatoril) vahelduvvoolu korral. Tähistus on XC. Mahtuvustakistuse mõõtühik on 1 Ω. Mahtuvustakistus avaldub kujul: 1 Xc = 2⋅ π ⋅ f ⋅C Ringsagedus - võnkuva keha 2π sekundi jooksul sooritatud võngete arv. (tähis ω) on Ühikuks on radiaan sekundis (1 rad/s) Sageduse kaudu avaldub see valemiga: ω = 2·π·f Võnkumise periood - aeg, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks. Tähis T ja mõõtühikuks on sekund. Sagedus - täisvõngete arv ajaühikus. Tähis f ja ühikuks 1 Hz. Mahtuvus - on füüsikaline suurus, mis näitab kui suure laengu peab kondensaatori katetele andma, et tõsta kondensaatori elektroodide potentsiaalide vahet (pinget) ühiku võrra: C = q/U. Mahtuvus

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Füüsika võnkumised ja lained

Võnkumised ja lained 1. Võnkumine •Võnkumine – perioodiline edasi-tagasi liikumine teatud tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole. •Võnkumine toimub võnkesüsteemis. •Võnkesüsteem – iga mitmest vastastikmõjus olevast kehast koosnev süsteem, milles võib tekkida võnkumine. •Vabavõnkumine – süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine. *Selle tekkimiseks peab olema: püsiv tasakaal, inerts ja väline tõuge. *Sumbuv •Sumbuv võnkumine – võnke amplituud aja jooksul väheneb. Hõõrdumise kiirus väheneb. •Sumbumatu võnkumise saamiseks tuleb hõõrdumist millegi välisega kompenseerida. •Sundvõnkumine – võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul. *Selle tekitab perioodiline välismõju. •Võnkumist iseloomustavad suurused: 1.Periood – ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg. Tähis: T Ühik: s Valem: T = t/N 2.Sagedus – täisvõngete arv ajaühikus. Tähis: f Ühik: Hz Valem: f = 1/...

Füüsika → Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Üldine

· Mass - kilogramm [kg] · Aeg - sekund [s] · Elektrivoolu tugevus - amper [A] · Temperatuur - kelvin [K] · V l Valgustugevus t - kandela k d l [[cd]d] · Ainehulk - mool [mol] Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 2 lisaühikut · tasanurga mõõtühik - radiaan [rad] · ruuminurga mõõtühik - steradiaan [sr] Elektriliste suuruste tähi t tähistused d jja mõõtühikud õõtühik d Elektrotehniline suurus Mõõtühik Suuruse nimetus Tähis Nimetus Tähis Potensiaal, pinge, emj

Tehnika → Elektrotehnika
120 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Perioodilised liikumised

Perioodilised liikumised / see tähendab jagamist. Perioodilisteks liikumisteks nimetatakse liikumist, mis korduvad kindla ajavahemiku tagant. Perioodilisi liikumisi võib jagada ringliikumisteks ja võnkumisteks. Ringliikumisel on keha punktide trajektooriks ringjoon või selle osa. Ringjoonel on olemas kõveruskeskpunkt , mille ümber liikumine toimub. Kui kõveruskeskpunkt on kehast väljaspool siis nimetatakse seda tiirlemiseks, kui aga keha sees siis nimetatakse seda pöörlemiseks. Ringliikumist iseloomustavad järgmised suurused: pöördenurka, keha punkti ja kõveruskeskpunkti ühendava raadiuse poolt läbitud nurk. Valem: = l/r. = pöördenurk(1rad) l = kaarepikkus(1m) r = raadius(1m) Radiaan nurgakraadiseks. Valem: xrad=x*180°/ 1rad=1*180°/ =57,3°=57°18' Kraadid radiaanideks Valem: x°=x°* /180° 360°=360°* /180° = 2rad = 6.28rad 180°= 180°* /180° = rad =...

Füüsika → Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Matemaatika füüsikas

TRIGONOMEETRIA c a b a b a sin = cos = tan = a2 + b2 = c2 c c b VEKTORID Vektor on matemaatiline suurus, mida iseloomustavad 1) arvväärtus ja 2) suund mingil sihil. Vektorit esitatakse suunaga sirglõiguna. Kahe vektori liitmiseks nihutatakse vektoreid iseendaga paralleelselt nii, et 1) teise vektori algus oleks esimese vektori lõpus. Nende summa vektor algab esimese algusest ja lõpeb teise lõpus. 2) Liidetavate vektorite algused on ühes punktis. Nende alusel moodustatakse rööpkülik, nende summa vektor algab ühisest algusest ja on mööda rööpküliku diagonaali ...

Füüsika → Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
4
odt

FÜÜSIKA: DÜNAAMIKA II küsimused

DÜNAAMIKA II 1.Hõõrdejõu liigid, järjestus tugevuse järgi. Näited Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud 2.Millest sõltub hõõrdejõud? Kuidas on võimalik hõõrdejõudu suurendada/vähendada? Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust, mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem on hõõrdejõud ja vastupidi. • Hõõrdejõu suurendamisekspuistatakse jääle liiva, autole pannakse naastrehvid. • Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele. Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad teineteisest ning takistab seega konaruste kokkupuutumist. 3. Mis on hõõrdetegur? Hõõrdetegur on mõõtühikuta suurus, mis näitab, mitu korda on hõõrdejõud suurem rõhumisjõust. 4.Valem hõõrdejõu arvutamiseks. Fh = µ • Fr. 5.Mis on elastsusjõud? Selle liigitus. Näited Elastsusjõu abil taastab keha oma algse kuju, kui seda kuidagi muudetud on. Liigid: venitus, nihe ja ...

Füüsika → Dünaamika
7 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Geodeesia, geomaatika, geoid, ellipsoid, koordinaadid

* Geodeesias (kartograafias) kasutatavad ristkoordinaatteljed on vastupidised matemaatikas kasutatavatele MÕÕTÜHIKUD * Nurgaühikud * Pikkusühikud * Pinnaühikud Nurgaühikud Kasutusel on kolm erinevat tasanurkade mõõtühikute süsteemi: 1. Kuuekümnendsüsteem - nurga mõõtühik on kraad 1°=60=3600 täisnurk on 90° täisring on 360° 2. Tsentesimaalsüsteem - nurga mõõtühik on goon täisnurk on 100g täisring on 400g 1g = 0,9° 3. Radiaansüsteemi - nurga mõõtühik on radiaan 1 radiaan (1 rad) on kesknurk, mille haarade vahele jääva ringjoonekaare pikkus K on võrdne selle kaare raadiusega R. On SI-süsteemi lisaühik. Pikkusühikud Meeter võrdub vahemaaga, mille valgus läbib vaakumis 1:299 792 458 sekundiga (valguse kiirus). Eestis on alates 1. jaan 1929 kasutusel meetermõõdustik 1 km = 1000 m 1 m =10 dm =100 cm = 1000 mm 1 m = 0,4687 sülda =1,4061 arssinat = 3,2809 jalga = 39,37040tolli 1 dm = 10 cm 1 cm = 10 mm = 0,01 m 1 toll =2,54 cm =0,0254 cm

Geograafia → Kartograafia
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Impulsi jäävuse seadus

1. Moisted: · Inertsus ­ keha voime sailitada oma kiirust, ka paigalseisu, soltub vordeliselt keha massist. · Impulss ­ liikumshulk, p=mv (kg*m/s) · Impulsi jaavuse seadus ­ vastastikmojus olevate kehade impulss on jaav. p1+p2 = p1'+p2' => m1v1 + m2v2 = m1v1' + m2v2' · Too ­ A=F*s*cos (J) · Voimsus ­ N=A/t (w), uhtlasel liikumisel N=Fv · Kineetiline energia ­ liikuva keha energia, K=mv2/2 (J) · Potensiaalne energia ­ vastasmoju energia, P=mgh · Tood tehakse energia arvelt, A=K, A=P. · Uldine energia jaavuse seadus ­ energia ei teki ega kao, vaid muutub uhest liigist teise voi kandub uhelt kehalt teisele. · Energia jaavuse seadus mehaanikas ­ kineetilise ja potensiaalse energia summa on jaav. Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk ...

Füüsika → Füüsika
110 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keha liikumisvõrrand

Keha liikumisvõrrand r(t)=x(t)i+y(t)+z(t)k, kus x(t), y(t), z(t) on kolm sõltumatut funktsiooni. Teist järku diferentsiaalvõrrand (Newtoni II) r=a= d²r/dt² = 1/m *F Ruutpolünoomi r(t) = r0+v0+ a/2 *t² -ühtlaselt muutuva liikumise valemit, kus r0 algasend, v0 algkiirus, a kiirendus Keha pöörlemisvõrrand (t)=0 + 0 *t + /2 *t² - ühikud on radiaan Newtoni II seadus (kiirendus- ja impulssesitus) r=a= 1/m *F Impilss ehk liikumishulk p= mv Kulgliikumise diferentsiaalvõrrand a=1/m *F r= d²r/dt²=1/m *F Kulg diferentsvõrr lahendamine jõu puudumisel ning konstantse jõu korral (tuletusega) a) kui jõud on null, x=0 d/dt (dx/dt)=0 dx/dt=v0x=const, dx=voxdt voxdt=voxt+x0 , kus vox ja x0 on koordinadi väärtusega ajahetkel t=0. b) kui j]ud on konstantne (raskujõud: F=mg, hõõrdejõud: F=P), on võrrandi lahendiks

Matemaatika → Algebra ja analüütiline...
33 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mehaanika ja dünaamika

Keha kaal: P=m(g+-a) Elastsusjõud, elastsusmoodul Fe=-k(l-l0) k-keha jäikus (N/m), l-l0 pikkuse muut Mehaaniline pinge on kehas tekkiv elastsusjõud keha ristlõike pindala kohta =Fe/S Mehaaniline pinge on võrdeline suhtelise pikenemisega ~λl/l0 =E(λl/l0) Võrdetegur iseloomustab deformeeritava keha ainet ja seda nimetatakse elastsusmooduliks Jäikus iseloomustab keha, elastsusmoodul materjali millest keha on valmistatud Ringliikumine Üks radiaan lõikab ringjoonest välja raadiusega võrdse kaarepikkuse α=l/r 360°=2πr 360°=2π≈6,28 Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatud pöördenurgaga ω=α/t (rad/s) Ühtlane ringliikumine Ühtlase ringliikumise korral keha trajektoor on ringjoon ja kiiruse moodul on muutumatu Ühtlasel ringliikumisel esineb kiirendus, mis on tingitud kiirusvektori suuna muutumisest Ühtlasel ringliikumisel on kiirendus suunatud ringjoone keskpunkti poole Ringliikumise dünaamika

Füüsika → Dünaamika
32 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Sissejuhatus füüsikasse

nulltemperatuuri vahe jagamise1273,16 osaks. · 1 mool (mol) on ainehulk, mis sisaldab samapalju osakesi kui on aatomeid 0,012 kg süsiniku isotoobis 12 C (see on Avogadro arv NA= 6,02 x1023). Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga · 1 kandela (cd) on võrdne sellise monokromaatse ja sageduse1540 x 1012 Hz toimiva valgusallika valgustugevusega, mis 1 sekundis kiirgab antud suunas ruuminurka 1 sr valguslaine energiaga 1/683 J. · 1 radiaan (rad) on võrdne kesknurgaga, mis toetub raadiusega võrdse pikkusega kaarele. · 1 steradiaan (sr) on võrdne ruuminurgaga, mis toetub raadiuse ruuduga võrdsele kerapinna osale. Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga · Iga mõõtmisega kaasneb mõõteviga. See ei tähenda, et me mõõdaksime valesti või hooletult, vaid põhimõtteliselt pole mõõtmist võimalik teha absoluutselt täpselt. · Mõõteviga näitab mõõtetulemuse erinevust

Füüsika → Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
12
doc

MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA, PÕHIMÕISTED NING SEADUSED

Kiirus muutub sel juhul ajas seaduse v = v0 + a t järgi. Ühtlaselt kiireneval või aeglustuval liikumisel läbitud teepikkus on leitav seosest s = v0 t + a t2/ 2 . Algkiirus v0 , lõppkiirus v ja liikumisel läbitud teepikkus s on omavahel seotud kujul v2 - v02 = 2 a s . Ringliikumises olevat keha (punktmassi) ja ringjoone keskpunkti ühendav lõik r (trajektoori raadius) pöördub aja t jooksul mingi nurga võrra. Seda nurka nimetatakse pöördenurgaks. Pöördenurga SI ühikuks on radiaan (1 rad). Üks radiaan on nurk, mille korral ringjoone kaare pikkus s võrdub raadiusega r . Sellest = s / r ja s = r . Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. = / t . Nurkkiiruse SI-ühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s-1. Perioodiks T nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti). Pöördliikumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul pöörlev keha

Füüsika → Füüsika
154 allalaadimist
thumbnail
24
docx

MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA

Kiirus muutub sel juhul ajas seaduse v = v0 + a t järgi. Ühtlaselt kiireneval või aeglustuval liikumisel läbitud teepikkus on leitav seosest s = v0 t + a t2/ 2 . Algkiirus v0 , lõppkiirus v ja liikumisel läbitud teepikkus s on omavahel seotud kujul v2 - v02 = 2 a s . Ringliikumises olevat keha (punktmassi) ja ringjoone keskpunkti ühendav lõik r (trajektoori raadius) pöördub aja t jooksul mingi nurga võrra. Seda nurka nimetatakse pöördenurgaks. Pöördenurga SI ühikuks on radiaan (1 rad). Üks radiaan on nurk, mille korral ringjoone kaare pikkus s võrdub raadiusega r . Sellest = s / r ja s = r . Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. =/ t . Nurkkiiruse SI-ühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s-1. Perioodiks T nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti). Pöördliikumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul pöörlev keha

Füüsika → Aineehitus
8 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Kinemaatika

kiirus: , kus r on raadius, T on tiirlemisperiood ja v on tiirlemissagedus dimensiooniga . tähistab nurkkiirust. Nurkkiirus on radiaanides mõõdetava pöördenurga suurenemise kiirus. Ühik: radiaani sekundis. Radiaan on nurk, millele vastav ringi kaare pikkus on võrdne raadiusega. Seega, täisring 360 kraadi vastab 2 radiaanile (1 rad=57.3 kraadi) ja üks tiir sekundis tähendab nurkkiirust 2 radiaani sekundis. Radiaan on dimensioonitu suurus. Nurk, millele vastab raadiuse pikkusega võrdne kaar. Punkti kiirus Kiiruseks antud hetkel nimetatakse punkti siirdevektori ja ajavahemikku, mille kestel see siire toimus, suhete piirväärtust, kui see ajavahemik läheneb nullile. Punkti kiirus võrdub punkti kohavektori tuletisega aja järgi. Punkti kiirus on vektor , mille suund on piki trajektoori puutujat punkti liikumise suunas. Kiiruse dimensioon on

Mehaanika → Abimehanismid
21 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rakendusmehhaanika

Pöörlevliikumine-kui leidub kehaga seotud sirge,mis jääb kogu liikumise keskel paigale.Pöörlemistelg.Kõik keha punktid liiguvad ringjoont mööda. 20. Nurkkiirus ja ­kiirendus Nurkkiirus jäiga keha pöörlemisel ümber kinnistelje nim. keha pöördenurga esimest tuletist aja järgi keha nurkkiiruseks. Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. = / t . Nurkkiiruse SI-ühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s-1 Nurkkiirendus-jäiga keha pöörlemisel ümber kinnistelje nim. Keha nurk kiiruse esimest tuletist aja järgi keha nurkkiirenduseks. Nurkkiirendus ß näitab, kui palju muutub nurkkiirus ajaühiku jooksul. ß = ( - 0) / t . Nurkkiirenduse SI-ühik on üks radiaan sekundi ruudu kohta (1 rad /s2 ehk 1 s-2). Kiiruse suuruse muutumist ajas näitab tangentsiaalkiirendus at . Kuna v = r , siis at =ßr

Füüsika → Füüsika loodus- ja...
56 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Füüsika mõisted ja valemid

N=A/t ; N=Fv Kineetiline energia ­ Liikuv keha energia. Ek=mv2/2 Potsensiaalne energia ­ Keha võib, aga ei pruugi teha tööd.Ep=mgh Energia- Keha või kehade võime teha tööd. Energia jäävuse seadus ­ Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele.E=const Perioodilised liikumised Pöördenurk ­ nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuv keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. fii =l/r Radiaan ­ Üks radiaan on kesknurk, mis vastab ringjoone kaarele, mille pikkus on võrne selle ringjoone raadiusega. (Kraadi ja radiaani seos) Nurkkiirus ­ on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. l = 2f = = t r Nurkkiiruse ja joonkiiruse seos v = r t T=

Füüsika → Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Füüsika eksam

Hõõrdetegur Näeme, et hõõrdetegur on võrdne hõõrdejõu ja toereaktsiooni jagatisega. Hõõrdetegur ei iseloomusta mitte keha, millele hõõrdejõud mõjub, vaid libisevaid pindu. See sõltub kokkupuutuvate kehade materjalist, pindade töötlusest ja puhtusest. Samas ei sõltu hõõrdetegur kokkupuutepinna suurusest ega libisemise kiirusest, kui surve ja kiirus pole väga suured. ______________________________________ 30.Sõnasta mõisted: joonkiirus, nurkkiirus, radiaan, periood, sagedus Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel nimetatakse teepikkuse (läbitud joone pikkuse) ning aja jagatist mitte lihtsalt kiiruseks vaid joonkiiruseks. Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga. Radiaan (tähis rad) on SI-süsteemi tasanurga mõõtmise ühik Perioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring Sageduseks nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. 31.Mis on kesktõmbekiirendus ja kesktõmbejõud?

Füüsika → Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mehaaniline töö

Mehaaniliseks tööks nimetatakse keha nihke ja seda põhjustanud jõu korrutist. A=Fs, ühik 1 J (dzaul) 1 J=1N*1m. Tõstes 102g 1m kõrgusele teeme umbes 1 J tööd. Kui keha ei liigu täpselt jõu suunas, tuleb jõud lahutada kaheks komponendiks (mõttelisteks osadeks). Tööd teeb liikumissuunaline komponent F1, järelikult A=F1s. Kuna F1 ei saa mõõtta, teeme asenduse F1=Fcos ning A=Fs*cos See ongi töö üldvalem. Töö tegijaks on kõik kehad. Kui keha ei oma tähtsust, siis töö tegijaks on F. Et tõsta massi m kõrgusele h, tuleb rakendada selle raskusjõuga võrdne jõud F(algul veidi suurem, lõpul väiksem). Seega A=Fh=|Frh|=mgh Võimsus nim. ajaühikus tööd. N= A/t, ühik 1W=1J/1s, 100W=100J/1s. Kuna A=Fs, siis N=Fv seega võimsus on kiiruse ja jõu korrutis. Vanad võimsuse ühikud: 1hj (hobujõud Ida- Euroopas =735W); 1HP(Anglo-Ameerika hobujõud=745W). Mehaaniline energia tähendab maksimaalset tööd, mida keha antud tingimustes võib teha (kuid pole veel teinud)....

Füüsika → Füüsika
75 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun