OHUTUSMÄRGID ELEKTRIOHUTUS Valdis Jõgi Viljandi Kutseõppekeskus Vana-Võidu 2015 Elektriohu Märk Eluohtliku elektrilöögi märk Elektrostaatikale tundlikud seadmed Lüliti asendi muutmise keeld Märja käega kasutamise keeld Silt: Mitte Lülitada Silt: Ronida siit Silt: Elektrioht Teimipinge Silt: Maandusmärk Silt: Ohtlik 240/415/...V Euroliidu Märgid Tänan kuulamast!
Elektriohutus. Kaitsmete tööpõhimõte Autor: Mario Kallaste Elektriohtu saab vältida: mitte lähenedes maha langenud elektriliinile; mitte süüdates lõket elektriliini postide läheduses; äikesetormi ajal mitte seistes elektripostide ja puude all Elektrivoolu toime inimesele Kahjustused elektrivoolu toimel: elektrilöök, elektritraumad, põletused Elektriohud Halvad, mittekvaliteetsed elektrijuhtmed Isetehtud pikendusjuhtmed Elektriohu tunnused lüliti või pistikupesa lähedal on märgata suitsu; on kuulda sädelusele iseloomulikku praksuvat heli; tunda on kõrbeva kummi või plasti lõhna; elektriseadet lülitist sisse või välja lülitades on märgata sädelust Kus on elektriohutus tähtis? Maakodudes Suvilates Aias Talumajapidamistes (elektrikarjused) Elektritöid tehes Elektritöid tehes Elektritöid peab juhtima isik, kes teab elektriohutusest, sest tema on see , kes tagab ohutuse töö ajal.
tekitavat seadet ning selle suhtes liikuvat juhtmemähist. Vahelduvvoolugeneraator Mehaanilise generaatori kahe peamise detailina võib nimetada paigalseisvat osa ehk staatorit ja pöörlevat osa ehk rootorit. Faasijuhe ja nulljuhe Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. Sõna faas tähistab võnkumiste olemasolu. Faasijuhe on maandamata juhe. Nulljuhe on maandatud juhe Nulljuhet kasutakse elektriohu vähendamiseks tarvitite ühendamisel. Kaitsmed ja automaatkaitse Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmesse, sest elektriseadmetes ei tohi lubada ülemäära tugevate voolude tekkimist. Sellega kaasneks ohtlik soojuseraldumine. Sulavkaitse lihtsamat liiki kaitse ehk traaditükk, mis küllalt suure voolu korral üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. Bimetallkaitse ehk automaatkaitse. Joonpaisumisteguriga
elektrisüsteemi talituses on töö sooritamiseks vaja teha ning millistes toimingutes seisneb kavandatav töö. 3. Elektriohuteadlikus Enne töötoimingu sooritamist või käiduga seotud tegevust elektripaigaldises, selle juures või lähedal tuleb selgeks teha elektriohud, nende allikad ja riski olemus. Seejuures tuleb üksikasjaliselt kavandada tegevuse või töötoimingu sooritamise selline viis, mis tagaks elektriohutuse. Tööd, mille juures elektriohu või trauma vältimiseks on vaja tehnilisi teadmisi või kogemusi, tohib ette võtta ainult isik, kellel on sellised teadmised või kogemused või kes töötab pideva järelvalve all. Kõigile elektripaigaldises, selle juures või lähedal töötoimingutega seotud isikutele tuleb nende tööks vajalikus mahus selgeks teha ohutusnõuded, ohutuseeskirjad ja ettevõttesisesed juhised. Töötajad on kohustatud neid nõudeid, eeskirju ja juhiseid jälgima. 4. Dokumentatsioon
45. 46.Päästemeeskonna vastuvõtmine tulekahju tekkekohast ja ulatusest; võimalikust ohust inimestele; muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid vms). 47.Põhilised päästevahendid Esmane tulekustutusvahend Tuleohutusmärk Tuletõrje-veevarustus Tulekahjusignalisatsioon Automaatne tulekustutussüsteem Suitsutõrje süsteem Turvavalgustuse süsteem Piksekaitsesüsteem 48.Elektri- ja plahvatusohutus kuidas elektriohu korral käituda, keda 49. teavitada? 50. Lülitada välja vooluvõrk, teavitada isikuid ohust, evakueerida isikud, teatada päästeametisse. 51. 52.Evakuatsiooniplaani tähtsus ja paiknemine 53. Asukoht, tulekustuti, tuletõrjekraan, evakuatsioonitee, häirenupud, hädaabi telefon (kast+rist=lift) 54. 55.
infrapunakiirgust, mis on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Seetõttu on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või silmade tundlikkusele reguleerida.Antud tööruumis olid töötajatele maskid olemas. Elektrivool Elektriohu vältimiseks ei tohi kasutada vigaseid elektriseadmeid, kaableid tuleb hoida teravate ja kuumade detailide ning kaarleegi eest. Keevitusseadme sisemisi lülitusi, nende muutmisi ja remonti ning
teised tegurid. Organismi läbiva voolu suuruse määrab peamiselt kasutatava pinge ja inimese keha takistus. Normaalsetes tingimustes, kuivas ruumis võib see olla 10000...100000 , kuid naha välispinna märguse, mustumise, vigastuste korral väheneb kuni 400...800 -ni. Arvutustes võetakse inimese keha takistuseks 1000 . Ohutustehnika seisukohalt jagunevad elektriseadmed pingega kuni 1000 V (madalpingeseadmed) ja pingega enam kui 1000 V (kõrgepingeseadmed). Elektriohu suuruse järgi jagatakse ruumid ja maa-alad järgmiselt: 1. Väheohtlikud ruumid. 2. Ohtlikud ruumid (rõsked, tolmused, voolujuhtiv põrand, kõrge temperatuur) 3. Eriti ohtlikud ruumid (märjad, õhu suhteline niiskus ligikaudu 100 %, keemiliselt aktiivne keskkond). Maandamise all mõistetakse normaalselt mittepingestatud, kuid mingisuguse ebanormaalsuse (isolatsiooni rike, ebasümmeetriline koormus jne) tagajärjel pingestuda võivate
põhjustada seadme iseenesliku käivitumise ja tekitada raskeid vigastusi. Töötaja on kohustatud teatama mistahes rikkest või puudusest, mis ilmneb töövahendi kasutamisel Seadmele paigaldatud ohutusmärgistuse tutvustus Akutrelli kasutamisel on nõue täita juhiseid ja suuniseid, mida näeb ette tööriistadele või tööde teostamise piirkonda paigaldatud ohutusmärgistus. ELEKTRIOHT- hoiatab seadmest tuleneva elektriohu eest KANNA NÄOKAITSET- märk on paigaldatud seadmele, mille töö käigus võivad tekkida sädemed, lenduv laast, tolm KANNA KUULMISKAITSEVAHENDEID- märgiga tähistatakse seade, mille töötamisel tekib müra või ala, kus tausmüra võib ületada ohtliku, 85dB, taseme KANNA HINGAMISTEEDE KAITSEVAHENDIT hingamisteid tuleb kaitsta elektrikäsitööriistaga töötamisel tekkiva metalli, betooni, vaigu, puidu või muu tolmu eest, mis
Selle alusel tuleb kavandada tegevuse või töötoimingu sooritamise selline viis, mis tagaks elektriohutuse. Vastutus nii töötoimingutega seotud isikute ohutuse eest kui ka töötoimingu tagajärjel kahjustada saanud või kahjustuda võivate isikute eest on määratud Eesti Vabariigi töötervishoiu ja tööohutuse seadusega, elektriohutusseadusega, kehtivate tööohutuseeskirjadega ja ettevõttesisese töökorraldusega. Tööd, mille juures elektriohu või trauma vältimiseks on vaja tehnilisi teadmisi või kogemusi, tohib ette võtta ainult isik, kellel on sellised teadmised või kogemused või kes töötab pädeva järelevalve all. Töö keerukus tuleb asjatundjate kaasamisel kindlaks teha enne töö alustamist, et valida töö teostamiseks vastavalt vajadusele elektrialaisikuid, ohuteadlikke või tava- isikuid. Juurdepääs paikadele, mis võivad olla tavaisikutele elektriohtlikud, peab olema piiratud
õnnetusest, millega kaasnes tervisekahjustus või muu raske tagajärg, teatataks viivitamata Tehnilise Järelevalve Ametile Elektritöö juht peab olema kättesaadav ohutuse tagamiseks ja riiklike järelevalvetoimingute teostamisel. Pädev personal: Käidu- ja elektritööd võib teha ainult isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi. Käidu- ja elektritööd tegeva isiku elektriohu- teadlikkust ja kogemusi kontrollib elektritöö juht või käidukorraldaja. Elektritöö tegija elektriohuteadlikkust võib kontrollida ka elektritööd tegeva personali sertifitseerimise organ. Elektritöö ettevõtja peab tagama, et elektritööd teeksid selleks piisava elektri- ja elektriohutusalase ettevalmistusega isikud. Dokumenteerimine: Elektritöö ettevõtja peab valdama piisavaid vahendeid ja dokumentatsiooni elektritöö tegemiseks
õnnetusest, millega kaasnes tervisekahjustus või muu raske tagajärg, teatataks viivitamata Tehnilise Järelevalve Ametile Elektritöö juht peab olema kättesaadav ohutuse tagamiseks ja riiklike järelevalvetoimingute teostamisel. Pädev personal: Käidu- ja elektritööd võib teha ainult isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi. Käidu- ja elektritööd tegeva isiku elektriohu- teadlikkust ja kogemusi kontrollib elektritöö juht või käidukorraldaja. Elektritöö tegija elektriohuteadlikkust võib kontrollida ka elektritööd tegeva personali sertifitseerimise organ. Elektritöö ettevõtja peab tagama, et elektritööd teeksid selleks piisava elektri- ja elektriohutusalase ettevalmistusega isikud. Dokumenteerimine: Elektritöö ettevõtja peab valdama piisavaid vahendeid ja dokumentatsiooni elektritöö tegemiseks
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Elektritöö juht peab olema kättesaadav ohutuse tagamiseks ja riiklike järelevalvetoimingute teostamisel. Pädev personal: Käidu- ja elektritööd võib teha ainult isik, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi. Käidu- ja elektritööd tegeva isiku elektriohu- teadlikkust ja kogemusi kontrollib elektritöö juht või käidukorraldaja. Elektritöö tegija elektriohuteadlikkust võib kontrollida ka elektritööd tegeva personali sertifitseerimise organ. Elektritöö ettevõtja peab tagama, et elektritööd teeksid selleks piisava elektri- ja elektriohutusalase ettevalmistusega isikud. Dokumenteerimine: Elektritöö ettevõtja peab valdama piisavaid vahendeid ja dokumentatsiooni elektritöö tegemiseks
Käidu korraldaja on spetsialist on pädev ja lepingu suhte alusel eelkõige korraldab(organiseerib elektripaigaldise nõuetekohase käidu) Elektripaigaldise omanik on kohustatud määrama pädevustunnistusega käidukorraldaja ehitise madalapinge elektripaigaldisele kui selle pea kaitse nimivool on üle 100A. Kui peakaitsme nimivool on 100A või alla selle võib käidu tunnistusega elektrik, kelle teadmistes on kontrollitud vaid elektriohu teadlikkust. Sellise väiksema elektripaigaldise käitu võib korraldada ülalpooltoodud nõuetele mittevastav omanik ise, kui ta eletritöid laseb teha elektrikul või elektritöö ettevõtjal. Elektriohutusseadus eristab teineteisest käidukorraldaja ja elektritööd juhtiva isiku ning sätestab neile erisugused õigused ja kohustused, seetõttu on eraldi nimetatud, et käidukorraldaja võib olla selle eletripaigaldise elektritööd juhtivaks
Ajas perioodiliselt muutuv pinge on olemas vaid ühel pistikupesa klemmidest. Selle klemmini toovat juhet nimetatakse faasijuhtmeks. Sõna faas ei tähista siin enam võnkeseisundit vaid võnkumiste olemasolu üldse. Teist klemmi, millel pinge Maa suhtes puudub, nimetatakse nullklemmiks ja vastavat juhet nulljuhtmeks. Elektrijaam tekitab faasijuhtmes pinge Maa suhtes. Vooluring moodustub faasijuhtme ühenda- misel mitte ainult nulljuhtmega vaid ka Maaga. Elektriohu vähendamiseks kasutatakse tarvitite ühendamisel siiski nulljuhet. Ülemäära tugevate voolude vältimiseks kasutatakse kaitsmeid, mis paigaldatakse faa- sijuhtmetele. Sulavkaitse on traaditükk, mis küllalt suure voolu läbiminekul üles su- lab ja nõnda ühenduse katkestab. Bimetallkaitse on kahest erineva joonpaisumis- teguriga metallist koosnev plaadike, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ja ühenduse katkestab
kõrvaldamisele Müüja kulul Poolte poolt kokkulepitud tähtajaks 43. Juhtmete ristlõike arvutamine. 44. Ülevaade elektriohutusest, normatiivne baas. Käiduohutus Enne töötoimingu sooritamist või käiduga seotud tegevust elektripaigaldises, selle juures või lähedal tuleb selgeks teha elektriohud, nende allikad ja riski olemus. Seejuures tuleb üksikasjaliselt kavandada tegevuse või töötoimingu sooritamise selline viis, mis tagaks elektriohutuse. Personal Tööd, mille juures elektriohu või trauma vältimiseks on vaja tehnilisi teadmisi või kogemusi, tohib ette võtta ainult isik, kellel on sellised teadmised või kogemused või kes töötab pädeva järelevalve all. Elektritöödele lubatakse isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja kelle pädevus ja tervislik seisund vastavad tehtavale tööle. Töökorraldus Juurdepääs paikadele, mis võivad olla tavaisikutele elektriohtlikud, peab olema piiratud. Piiramis- ja juurdepääsuviisi eest vastutab käidukorraldaja.
Selle klemmini toovat juhet nimetatakse faasijuhtmeks (isolatsioon on kas pruun või must). Sõna faas ei tähista siin enam võnkeseisundit vaid võnkumiste olemasolu üldse. Teist klemmi, millel pinge Maa suhtes puudub, nimetatakse nullklemmiks ja vastavat juhet nulljuhtmeks (isolatsioon sinine). Elektrijaam tekitab faasijuhtmes pinge Maa suhtes. Vooluring moodustub faasijuhtme ühendamisel mitte ainult nulljuhtmega vaid ka Maaga. Elektriohu vähendamiseks kasutatakse tarvitite ühendamisel siiski nulljuhet. Ülemäära tugevate voolude vältimiseks kasutatakse kaitsmeid, mis paigaldatakse faa- sijuhtmetele. Sulavkaitse on traaditükk, mis küllalt suure voolu läbiminekul üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. Bimetallkaitse on kahest erineva joonpaisumisteguriga metallist koosnev plaadike, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ja ühenduse katkestab
annaabi.ee 
