Aatompomm Kuidas on võimalik aatomitest energiat kätte saada? Saksa füüsikult Albert Einsteinilt pärineb teaduse ehk kõige kuulsam valem. See kõlab järgmiselt: energia võrdub massi ja valguse kiiruse ruudu korrutisega (E=m x c2) ning tõestab, et mass ehk mateeria pole midagi muud kui üks energia liike. Teoreetiliselt on seega võimalik mateeriat energiaks muundada ning saadud energia hulka selle valemi abil välja arvutada. Esimeseks sellise "muundamise "tulemuseks praktikas olid aatomipommid, mis lõhkesid Teise maailmasõja lõpus esmalt (katsetamise eesmärgil) New Mexico kõrbes (USA) ning heideti ...
TUUMA- JA AATOMPOMM Jaanika Parm Katre Suits 11a Mis on tuumapomm? · Tuumapomm = tuumalõhkepea + kandur · Tuumapommi lõhkepea võimsust mõõdetakse kilotonnides (kT) või megatonnides (MT) Kuidas toimub plahvatus? Tuumapommi kandurid Tuumaplahvatus õhus Maapealne tuumaplahvatus Kahjustatavad mõjud · Valguskiirgus · Lööklaine · Läbistav kiirgus · Radioaktiivne saastumine · Elektromagnetimpulss Valguskiirgus Mõõtmed: · taktikaline tuumarelv - mõnisada meetrit · strateegiline tuumarelv - mitu kilomeetrit Temperatuur - üle 10 miljoni kraadi Kestus - 3-30 sekundit Lööklaine Purustusi ja vigastusi tekitava jõu määrab lööklaine ülerõhk (kPa) Ülerõhu mõju inimesele: · Üle 300 kPa surmav · Üle 100 kPa kopsude vigastused · Üle 30 kPa kõrva trummikile purunemine Läbistav kiirus Kestab umbes 10-15 sekundit Tekitab: · kiiritustõbe -kõrgete radiatsioonitasemete juures · vähki -madalate radiatsioonitasemete...
Aatompomm Aatompommi ülesehitus Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energi vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Ilma neutronpeeglita kriitiline mass on 11kg. Be neutronpeeglitega minimaalne kriitiline mass on 190g. Neutroneid peegeldab paari cm paksune Be kiht, mitte aga BE
Seosenergia- energia , mis kulub tuumaosakeste eraldumiseks. Sõltub massiarvust. Termotuumareaktsioon- tuumad ühinevadm korraldavad end ümber ja lagunevad. Kriitiline mass- väikseim kogus uraani , mis reageerib 50 kg uraani , 250g uraan + peegelseinad. Ahelreaktsioon- aine liikumine edasi ja muutumine teiseks aineks( kasutatakse nt tuumareaktoris). Tuumareaktor- kasutatakse energiablokkidena tuumaelektrijaamades ja laevades. Kiiritustõbi- äge( lühiajaline , suur kiirgus), krooniline ( pikkaajaline , võike kogus) ( pealvalu , iiveldus, palavik, pearinglus- teris parneb- uus haigus- paraneb, haige... ). Tosimeeter- sedae kiirguse kindlask tegemine. · Keemiline reaktsioon-1. Toimub molekulide ja aatomite vahel, C+=2-> CO2; 2.saab vähem energiat ,kulub vähem energiat; 3. Ei vaja erilist vahendit. · Tuumareaktsioon- 1. Toimub tuumade muutumine, Fe -> Au; 2. Saab rohkem energiat kulub rohkem energiat. Vajab spetsia...
Vesinikupomm Vesinikupomm, ehk termotuumapomm on suurima ja tugevaima löögijõuga pomm, mille on inimene kokku pannud.Tänapäeval on vesinikupommi katsetused keelatud. Siiski on neid varem mitmel pool tehtud. Novaja Zemlja elanikkonna enamiku moodustavad sõjaväelased: saartel on Venemaa tuumapolügoon. Suur osa saartest on radioaktiivselt saastatud: alates 1950ndatest lõhati seal Nõukogude tuumapomme ja 1961 maailma suurim vesinikupomm. Pärast tuumakatsetuste keelustamist atmosfääris lõhati pomme maa-alustes sahtides ja atmosfäärist väljas, kosmoses. Marshalli saarte hulka kuuluval Enewetaki saarel paiknes USA sõjaväebaas ja seal viidi läbi tuumapommi katsetusi. 19481958 toimus atollil 42 tuumapommi katsetust. Seal toimus 1953. aastal ka esimene vesinikupommi katsetus, mille tagajärjel hävis Elugelabi saar. 1970ndatel hakkasid inimesed Enewetakile naasma. 1977 hakati saari radioaktiivsete...
Tallinna Nõmme Põhikool Massihävitusrelvad ajaloo arutlus Koostaja: xxx Klass: 9b Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................3 1.Aatomipomm.....................................................................................................................................4 1.1 Tuumapommi kasutamine ja tagajärjed........................................................................................4 2. Bioloogilised relvad..........................................................................................................................5 2.1 Bioloogilise relvana kasutatud haigused....................................................................................5 2.2 Bioloogiliste relvade kasutamine....................
suurem osa Poolast, NL-ile Leedu ja Ida-Poola. 7. detsember 1941 1939 november 1940 märts Jaapani rünnak USA laevastiku 1943 peabaasile Pearl Harbour'is. Talvesõda Teherani konverents USA sai lüüa (häbipäev). Roosevelt ja Churchill 9. august 1945 aatompomm nõustusid, et jätte Baltimaad Nagaskile. Nõukogude Liidule. Holokaust Ameerika kindrali Dwight Eisenhoweri ülemjuhatuse all avati teine rinne, Normandias, 6.06.1944 (D-Day) 1945 30. aprill: Hitleri surm 2. mai: Berliini langus 8. mai: Saksamaa kapituleerus Potsdami konverents Kinnitati sõjajärgne maailma jaotus. USA-s töödeti välja aatompomm. 6. august 1945 aatompomm Hiroshimale
Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Koostaja : Marit Kermas Ernst Öpik on maailmakuulus Eesti astronoom, kes saavutas oma tuntuse vanemas eas. Ta oli erakordselt mitmekülgne teadlane, kes esitas oma ajast ettejõudnud algupäraseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondades. Täisnimi Ernst Julius Öpik Sündinud 22. Oktoobril 1893 Kundas. Pereliikmed Isa Tallinnas mereväe üleajateenija- allohvitser. Hiljem tolliametnik Kundas. Vend Armin Öpik - geoloogia- ja paleontoloogiaprofessor, filosoof, keeleteadlane, luuletaja ja maletaja Vend Oskar Öpik - diplomaat Vend Paul Öpik - pankur Õde Anna - valdas 14 keelt, sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost. Keskharidus - Tallinna Nikolai Gümnaasium(praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) Moskva ülikool Tartu ülikool Moskva Rahvaülikoolide Seltsi observatoorium - juhataja,lektor Moskva Ülikool - ass...
veresoonkonna haigusi, kilpnäärne haigusi, neerude talitluse uurimine, pahaloomuliste kasvajate kindlakstegemine mitmesugustes organites. Ravitakse: võitlus mürgituse vastu, kiiritusravi (nt pahaloomuliste kasvajate kiiritamine), kilpnäärmeravi · Kriminalistika aitavad kindlaks teha erinevad aineid, aitavad määrata inimesele kuuluvaid juuksekarvu ja sõrmejälgi Aatompomm ja vesinikpomm - mõlemad on tuumapommid. Aatompomm põhineb raskete tuumade lõhustamisel, vesinikpomm kergete tuumade sünteesil vabaneval energial -radioaktiivsus ZAX* ZAX + -radioaktiivsus - ZAX -10 e + AZ+1Y radioaktiivsus ZAX 24He + A-4Z-2Y
mõlemad osapooled annavad endast parima, et just nende relvad, taktika ja tehnoloogia peale jääks. Sõja võidab see, kelle relvad on kergemad, täpsemad ja lasevad kaugemale. Aatompomm leiutati USA poolt selleks, et oma riigi inimeste elusid päästa. Ka tsiviilkasutuses olevad relvad on algselt loodud rahu tagamiseks. Mida vabamaks lastakse aga reziimi, seda kergemalt võivad need relvad sattuda valedesse kätesse. Kui aatompomm peaks sattuma näiteks Al Qaeda või mõne ebastabiilse riigi kätte, oleks tulemuseks katastroof ja selle algne leiutamise põhjus oma eesmärki ei täida. Väga lihtne on iseennast oma enese vahenditega hävitada. Kui terroriorganisatsioonid kasutavad meie enda loodud relvi, siis tegelikult näeme me sarnast käitumist meie endi poolt iga päev. On inimesi, kes on narkootikumide sealhulgas kanepi legaliseerimise poolt, ja on inimesi, kes on selle vastu
ISOTOOBID Isotoobid kujutavad endast ühe ja sama prootonite arvuga (Z), kuid erinevate massiarvudega (A) tuumi, st erinevate neutronite (N) arvuga tuumi. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega, kuid nad erinevad radioaktiivsuse suhtes. Isotoobid on Mendeleejevi tabelis ühes ja samas ruudus. Igal elemendil on isotoobid, kuid kõikidel elementidel pole nad stabiilsed. Vesinikul on kolm isotoopi aatommassidega 1,2 ja 3. Isotoopi aatommassiga 2 nim DEUTREERIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 1 neutronit. Isotoopi aatommassiga 3 nim TRIITIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 2 neutronit. Deuteeriumi ühinemisel hapnikuga saame nn raske vee. NIHKEREEGEL Radioaktiivsed muundumised alluvad nn nihkereeglile, mille sõnastas inglise füüsik Soddi. 1) alfa lagunemisel (eraldub alfa-osake, st He tuum) väheneb elemendi mass nelja aatommassi ühiku (2 prootoni + 2 neutroni mass) ja laeng 2 laenguühiku võrra (2 prootoni laeng). ...
Tuumapomm Aatompomm · Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · Aatompommis kasutatakse U-235 ja Pu-239. Tuumapommis on kaks vastastikku asetatud, aga teineteisest eraldatud radioaktiivse aine (Uraan või Plutoonium) poolkera. Kummagi poolkera mass on napilt alla kriitilise massi (kriitiline mass on mass millest alates algab tuumade lõhustumise ahelreaktsioon). Tuumapommi
Tuumapommi ajalugu Aatomi- ehk tuumapommi leiutasid USA-s teadlased, keda juhtis füüsik Robert Oppenheimar, ning see valmis 1945. aastal. Kasutatud ainult kahel korral 1963. aastal sõlmiti leping tuumakatsete keelustamiseks atmosfääris, kosmoses ja vee all. 1990. aastaks oli selle lepinguga ühinenud 113 riiki, kuid nende hulgas ei olnud tuumarelvi omavat Hiinat ja Prantsusmaad. Tuumapomm Tuumapomme on kahte erinevat liiki: aatompomm ehk tuumapomm. Vesinikpomm ehk termotuumapomm. Nii aatomi, kui ka vesinikpommide hävitustegurid on praktiliselt hetkeliselt leviv valguskiirgus, mis tekitab tulekahjusid, seejärel väga tugeva purustava lööklaine ja lõpuks kõike elavat hävitav radioaktiivne kiirgus. Tuumareaktorid on kiirgusohtlikud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
USA pärast II maailmasõda II maailmasõjale järgnenud aastad President: Harry Truman 1947 võetakse vastu Trumani doktriin Pidurdamiskontseptsioon NSVL ekspansionistlike taotluste tõrjumiseks Marshalli plaan USA ulatuslik abi majandusabi Euroopa riikidele 1948 kongress võtab vastu resolutsiooni, millega loobutakse isolatsionismist 1949 luuakse NATO Makartism (tuleneb nimest McCarthy) kontrollitakse riigiametnike lojaalsust Võidurelvastumine ja tähtede sõda Võidurelvastumise tõttu panustatakse rohkem relvatööstusse Sõjatööstuse osakaalu kasvamine USA võtab kasutusele esimese tuumapommi, NSVL katsetab tuumapommi Tekivad massihävitusrelvad e. ABC-relvad (aatompomm, bioloogiline relv, keemiline relv) 1957 NASA asutamine Suurejoonelised kosmoseprogrammid, NASA-le eraldatakse suuri summasid 1969 esimene inimene Kuul: ameeriklane Neil Armstrong Ü...
Tuumaenergia Koostaja: Tuumajaama poolt või vastu? Antiikajal olid erapooletud..............idioodid Põlevkivi · 90% elektrist toodetakse põlevkivist · Igal aastal 10 miljonit tonni põlevkivi · Energeetiline efektiivsus madal - 15% · Suurel hulgal ohtlikke tahkeid jäätmeid · 450 km2 Ida-Virumaa territooriumist kaevandused Esimene tuumareaktor Fermi USA-s 1942. aastal -kiirgus 238 92 U + 01n 23992U23993Np + -10 e 239 93 Np23994 Pu + -10 e -kiirgus Tuumaenergia · Süsinikuvaba · Ei ole taastuv energia · Uraani varud ammenduvad saja aasta jooksul · 1 kg kohta 3,38*1014 J · Looduslikus uraanis 0,7% lõhustuvat isotoopi 235 U Tuumaenergia ohtlikkus · Tuumajaamade töökindlus · Radioaktiivsete tuumajäätmete käitlemine · Tuumapommi valmistamise võimalus tuumaelektri...
Mõisted. Tuumareaktsioon-tuumade ühinemine, ümberkorraldumine ja lagunemine. Termotuumareaktsioon-kergete tuumade ühinemist, mis saab toimuda ainult väga kõrgetel temp.(nt. päike) Raskete tuumade lõhustumine-toimub eelkõige peri. Tabeli lõpus olevate suurte tuumadega, sest nende tuumajõud ei suuda neid enam hästi koos hoida ja piisab ainult 1 neutronist, et neid tuumi ergastada- deformeerub-laguneb 2 kildtuumaks. Tekkinud tuumad hakkavad üksteisest kiirelt eemalduma ja selle käigus vabaneb paar kolm neutronit. Tuuma seoseenergia-on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Vesinikpomm-toimub kergete tuumade ühinemine. Seal saadakse vajalik temp.aatompommilõhkamisel, mille tulemusena pannakse ühinema vesiniku raskete isotoopide(D) ja liitiumi tuumad. Kriitiline mass-aine kogus, mille ületamisel toimub kiire ahelreaktsioon ja ainehulk plahvatab u. mikrosekundi jooksul.( Uraan235 on see 50 kg, kasuta...
Koostas:Kadi Vildersen TUUMAPOMM Mis on tuumapomm? o Aatompomm o Suure plahvatusjõuga lõhkekeha. o Lõhkekeha,kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. o Tuumapommi plahvatusel vabaneb palju energiat. o Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas. o Pommis toimub kontrollimatu ahelreaktsioon. ülesehitus o Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, vastasel korral lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. o Kütusena kasutatakse plutoonium-239. o
Aegruum-aegruum, füüsikaliste sündmuste neljamõõtmeline ruum, mille koordinaadid on aeg t (sel juhul pikkusühikutes) ja kolm ruumikoordinaati x, y ja z Kaksikute paradoks- Aja dilatatsioon aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid, näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellakäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub) pikkuse kontraktsioon e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab lihtsalt aja ja ruumi vahelisi seoseid (näib nii pikana). Väikeste liikumiskiirustel on pikkuse erinevus väike. l omapikkus; l' näiv pikkus liikudes l' = l1 v²/c²; tuletame kiiruse v = c 1 l'²/l² ma...
NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon Avaldusvormid: • vastastik propaganda • vastastik ideoloogia • vastastik luure • vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO) • võidurelvastumine • 3.Milles seisnes võidurelvastumine külma sõja aastail? USA ja NSVL vahel toimus võidurelvastumine. 1945.a võeti USAs kasutusele esimene tuumapomm. 1949.a katsetas NSVL tuumapommi. Tekkisid massihävitusrelvad ehk ABC relvad. • Aatompomm • bioloogiline relv • keemiline relv 1950.aastatel hakati valmistama rakette, sõjalaevu ja allveelaevu. Koguti kokku tankid, kahurid ja lennukid. 1961.a rajati Berliini müür. 4.Millal loodi NATO, loojad riigid jne? Nato loodi 1949.aasta aprillis. Eesmärgiks vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile. Ühenduse asutajateks olid Beneluxi riigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, USA jne. Lepingu võtmeosa oli artikkel number viis
USA ja NSVL vahel toimus võidurelvastumine. 1945 võeti USAs kasutusele esimene tuumapomm.1949 katsetas NSVL tuumapommi.Tekkisid massihävitusrelvad ehk ABC relvad. Aatompomm,Bioloogiline relv,Keemiline relv.1950- ndatel aastatel hakati valmistama rakette, sõjalaevu, allveelaevu. Koguti kokku kõik tankid, kahurid ja lennukid. Euroopa seisis uue maailmasõja lävel. 1980 kuulutas USA välja tähtede sõja.1961 rajati Berliini müür.Kriisid:Korea sõda (1950-1953)Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa
07. detsember 1941 Jaapan ründab USA mereväebaase Pearl Harboris 06 juuni 1944 Liitlasväed tungisid Saksa poolt okupeeritud Euroopasse 08. mai 1945 Teise maailmasõja lõpp USA heitis Teise maailmasõja ajal kahele Jaapani linnale aatompommi. Nimeta need kaks Jaapani linna. Hiroshima ja Nagasaki Mis aastal leidsid pommitamised aset? 6 august 1945- Hiroshima, 8 august 1945 - Nagasaki Anna oma hinnang USA tegevusele. Aatompomm polnud hea mõte, kuna hukkus palju tsiviilisikuid, ka hjustused, hävitas loodust. Dateeri ja reasta ajaliselt, alustades varaseimast sündmusest. 4 Jalta konverents 1945 1 Atlandi harta 1941 5 Potsdami konverents 1946 3 Teherani konverents 1943 2 Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni allkirjastamine 1942 Teise maailmasõja ajal toimus liitlasriikide vahel kolm tippkohtumist. Kirjuta iga otsuse juurde, millisel konverentsil vastav otsus vastu võeti.
Tuumajõud - maailma tugevaim jõud m.ü. kohta. Tänu neile on tuum tohutult püsiv kooslus, lõhkumiseks vaja suurt energiat. Need mõjuvad ka väljaspooltuuma väikses raadiuses. Seosenergia - energia, mida läheb vaja tuuma täielikuks lõhkumiseks üksikuteks osadeks. Tänu tuumajõule on see suur. Massidefekt - tuuma seisumass on alati väiksem tema modustavate osakeste seisumasside summast. Energia jäävuse seaduse põhjal eraldub samasugune energia nagu seosenergia tuuma moodustamisel, see energia tekib massidefektist. Eriseosenergia - seosenergia m.ü. kohta. Oleneb elemendist. Tuumareaktsiooni energiat on võimalik eraldada kas viimaste elementide lagunemisel või esimeste ühinemisel. Uraan - looduslik U(92,238). Tuumafüüsika jaoks on oluline U(92,235), mis moodustab 1/140 looduslikust uraanist. Selle eraldamiseks kasutatakse rikastustehaseid. Ahelreaktsioon - U-235 pommitades neutroniga, neutron lööb U-235 2-ks kildtuumaks ja tekib krüptoon,...
Lähte Ühisgümnaasium Hiroshima pommitamine 6. august 1945 Ilmuvad massihävitusrelvad Referaat Koostaja: Tauri Turk Lähte 2008 Sisukord Pommi transport..........................................................................................................................3 Mida aatompomm suudab?.........................................................................................................3 Aatompommi katsetamine..........................................................................................................3 Rahumeelne rahu.........................................................................................................................4 Rahumeelse rahu lahendamine..................................................................................
Apr kohtumine Elbe jõel (NSVL+ liitlased) NSVL Stalin 30. Apr Hitleri enesetapp Sõjajärgse maailma 2. Mai Berliin alistub jagamine. NSVL lubab 8. mai Sm kapituleerub astuda sõtta Jap vastu 11. mai- viimased Sm üksused annavad alla 3k pärast Sm alistumistJap jätkab võitlemist Jul-Aug Potsdam- 6. Aug aatompomm Hiroshimale Sm saatus- läheb 4ks, 9. Aug Nagasakile P-Korea ja Kuriili 15. aug Jap alistub saared 2. sept Jap kapituleerb Nürngergi kohtuprotsess Tokio protsess Pariisi rahukonverents 1946 Juuli-Okt, rahuleping 1947. NSVL saab Baltimaad.
1941 SM-NSVL sõda. c) dets 1941- nov 1942 Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine(usa sõttaastumine, SM edu NSVL vastu) II nov 1942- juuli 1943 SM lüüasaamise algus- Stalingradi lahing,El Alamein, Kursk III aug 1943-aug 1945 Sakslaste ebaedu, Hitleri vastane koalitsioon, II rinde avamine euroopas, Sm kapitulleerumine, Hiroshima ja nagasaki aatompomm, 2.sept Jaapan kapitulleerus. Lääneriikide nõrkus-ei olnud veel sõjaks valmis. Kui NSVL oleks astunud liitu lääneriikidega poleks SM julgenud sõda alsutada. Eesti proovis teha kõik konflikti vältimiseks, NSVL aga sellele tähelepanu ei pööranud. Arvan et valitsus tegi õige otsuse, et Eesti käest ära andis ilma sõjata, sest vastasel korral oleks eesti pihuks ja põrmuks tehtud.
Tuumaenergeetika *Tuumapomm ehk aatomipomm (ka: aatompomm) on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade õhustumisel. *Aatomituum on aatomi keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist. Aatomituuma koostisse kuuluvad alati positiivse laenguga prootonid ja peaaegu alati neutraalse laenguga neutronid (viimast ei ole vaid vesiniku evinuimal isotoobil). Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 1015 m, seega umbes 100 000 korda väiksem teda ümbritsevast negatiivse elektrilaenguga elektronkattest. Kui aatomituuma oleks võimalik suurendada nööpnõelapea suuruseks, siis terve aatom oleks suure staadioni suurune. *Tuumareaktsioon on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaaro...
Neutronite paljunemistegur võrdne ahelreaktsiooni mingi põlvkonna neutronite arvu suhtega eelmise põlvkonna neutronite arvusse ning näitab ahelreaktsiooni kiirust. Tähis- k Ahelreaktsiooni kiiruse sõltuvus : 1) k<1 siis ahelreaktsiooni ei teki,tekivad ainult mõned spontaansed tuumade lõhustumised. 2) k=1 siis algab ahelreaktsioon. 3) k<1.01 ja k>1 siis on ahelreaktsioon juhitav. 4) k>1.01 ahelreaktsioon ei ole juhitav ehk see on aatompomm. 5.Mis on kriitiline mass? Kriitiline mass- tuumakütuse mass, mille juures k=1 ja ahelreaktsioon tekib iseenesest. 6.Millised isotoobid võivad olla tuumapommi kütuseks ja kuidas neid saadakse? 1) Looduslik uraan - isotoobid lõhustuvad hästi aeglaste neutronitega. 2) baasil töötavad reaktorid kasutatakse rikastatud uraani,mis sõelutakse uraanimaagist välja. 3) Pu-d (plutooniumi) tootvad reaktorid seda looduslikul kujul ei esine. Seda toodetakse - st. 7
AHELREAKTSIOON reaktsioon, mis põhjustab iseenda jätkamist- Toimub raskete tuumade lõhustumisel. Neutronite paljunemistegur- Neutronite paljunemistegur võrdub ahelreaktsiooni antud lülis olevate neutronite arvu ja sellele eelnevas lülis osalenud neutronite arvu suhtega. Nn- ahelreaktsiooni n-das lülis osalevate neutronite arv Nn-1- ahelreaktsiooni (n-1)-ses lülis osalenud neuronite arv k- Neutronite paljunemistegur kui k>=1, siis neutronite arv ajas kas suureneb või jääb samaks ja ahelreaktsioon toimub. Kui k<1, siis neutronite arv ajas väheneb ja ahelreaktsiooni ei toimu Neutronite paljunemistegur oleneb suurustest- 1. Soojuslike neutronite arvust, mis põhjustavad uute 235U tuumade lõhustumise ahelreaktsiooni järgmises lülis 2. Tõenäosusest, et vabanenud neutronid ei neeldu 238U tuumades 3. Tõenäosusest, et neutronid ei neeldu aeglustis- grafiidi puhul p=0,84 4. Tõenäosus, et neutronid ei välju lõhustuvast ain...
§ Esmaspäev, 6. august 1945, algas nagu eelmisedki sõjapäevad. Pärast kahte öist õhuhäiret ei pööratud kolmandale, hommikusele, suuremat tähelepanu. § 6. augusti hommikul kell 2.45 alustas Enola gay prozektorite valguses pikka hoovõttu ning rebis end vaevaliselt maast lahti. Tema lennukaal oli 52 tonni, 7 tonni lubatust rohkem. § Kell 8.14.15 avanesid pommiruumi luugid ja "Little Boy" nimeline aatompomm sööstis maapinna poole. § Aatomiseent kirjeldas meeskonnaliige Caron: "Ma pildistasin. See oli vapustav vaatepilt. Punase südamikuga tuhkhall seen. Oli näha, et selle sisemuses kõik põleb. Mulle oli tehtud korraldus loendada tulekahjusid. Võimatu! See oli pöörlev ja kihisev hämarus, mis sarnanes laavaga, see oli katnud linna ja roomas mööda künkaid edasi." Click to edit Master text styles Second level Third level
(kuu, aasta) 09.1944 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Teherani konverents? 1943 Mis aastal toimus Ungari ülestõus? 1956 Mis aastal loodi NATO? 1949 Mis aastal loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu? 1949 Mis aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseliit, millega pandi alus Euroopa Liidule? 1952 Millal kapituleerus Jaapan II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 02.09.1945 Millal heideti ameeriklaste poolt aatompomm Hiroshimale? (kuupäev, kuu, aasta) 06.08.1945 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Potsdami konverents? 1945 Mis aastal loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon? 1955 Millal kapituleerus Saksamaa II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 08.05.1945 Mis aastal sõlmisid võitjariigid San Franciscos rahulepingu Jaapaniga? 1951 Mis aastatel toimus Berliini blokaad? (alguse- ja lõpuaasta, vahel sidekriips) 1948-1949 Mis aastal loodi ÜRO? 1945 Millal algas liitlasvägede dessant Normandias
kasvab, seda nimetataksegi paljunemisteguriks. 24. Miks ehitatakse termotuuma- ehk vesinikupomme selle asemel, et suurendada tavalise tuumapommi võimsust? Termotuumapommi plahvatusel vabanev energia on palju suurem kui tuumapommil. 25. Kirjelda termotuumareaktsiooni. Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate tuuma ühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. 26. Selgita mõistet tuumapomm. Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatus jõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. 27. Miks on radioaktiivsed isotoobid looduses haruldased? 28. Mida nimetatakse nukleoniks? Nukleon on prootoni ja neutroni ühinenimetus. 29. Mida kujutab endast radioaktiivsus? Radioaktiivsuseks nimetatakse aine võimet iseeneslikult kiirguda. 30. Kirjelda ahelreaktsiooni. Ahelreaktsioon on protsess, millepuhul tuuma lõhustumisel vabanenud neutronid kutsuvad esile uusi lõhustumisi. 31
aprillil 1961 Juri Gagarin lendas ümber maakera. III Välispoliitika (sellest punktist on suur osa räägitud § 24 Külm sõda. Raudne eesriie) Kogu Teise maailmasõja järgne periood NSV Liidus oli külma sõja periood. NSV Liidu suhted kapitalistlike riikidega (eriti USAga) olid väga jahedad. Erandiks oli Soome. Seevastu sidemed sotsialistlike riikidega olid väga tihedad. NSV Liit pööras suurt tähelepanu relvastumisele. Juba 1949 oli tal aatompomm. Stalini ajal olid NSV Liidu suhted Läänega väga teravad. Välispoliitikas ilmnes jäikus, kangekaelsus. Hruštšovi ajal suhted veidi paranesid, Hruštšov ise käis 1959 USAs, vaimustus seal maisikasvatusest.
aprillil 1961 Juri Gagarin lendas ümber maakera. III Välispoliitika (sellest punktist on suur osa räägitud § 24 Külm sõda. Raudne eesriie) Kogu Teise maailmasõja järgne periood NSV Liidus oli külma sõja periood. NSV Liidu suhted kapitalistlike riikidega (eriti USAga) olid väga jahedad. Erandiks oli Soome. Seevastu sidemed sotsialistlike riikidega olid väga tihedad. NSV Liit pööras suurt tähelepanu relvastumisele. Juba 1949 oli tal aatompomm. Stalini ajal olid NSV Liidu suhted Läänega väga teravad. Välispoliitikas ilmnes jäikus, kangekaelsus. Hruštšovi ajal suhted veidi paranesid, Hruštšov ise käis 1959 USAs, vaimustus seal maisikasvatusest.
Lööklaine (Blast)--40-60% energiast Termiline radiatsioon (Thermal radiation)--30-50% energiast Ioniseeriv radiatsioon (Ionizing radiation)--5% energiast Jääk (Residual radiation)--5-10% kogu energiast Tuumapommide testimine Tuumapommide testimine annab informatsiooni: kuidas relvad töötavad, kuidas käituvad erinevates olukordades ja millist mõju ümbritsevale osutavad. Esimese aatompommi Trinity testimine oli USA-s 16. juunil 1945 (võimsus umb. 20 kt). Suurim, seni testitud, aatompomm on "Tsar Bomba" (võimsus umb. 50 mt). Katse viis läbi NSVL 30.okt. 1961. aastal Novaja Zemljas. 1963. aastal kirjutasid paljud riigid alla Testide Piiratud Keelustamise Lepingule (Limited Test Ban Treaty), et ära hoida tuumarelvade testid atmosfääris, vee all või kosmoses. Leping lubas maaaluseid teste. Testide Laiahaardelise Keelustamise Lepinguga (Comprehensive Test Ban Treaty) 1996. aasta on enamus tuumariike tõotanud, et ei soorita enam tuumakatsetusi.
1.Tuuma ehitus.nukleon. Tuum: *on kerataoline keha aatomi keskmes,mille ümber tiirlevad elektronid *mõõtmed 10- 15 m *koosneb prootonitest ja neutronitest *nukleon on prootoni ja neutroni ühisnimetus *prootonil positiivne laeng *neutron on elektriliselt neutraalne tuuma osake Tuuma ehitus: *tuuma osakesed asuvad teatud energiatasemetel *ühel energiatasemel saab olla piiratud arv osakesi *prootonite ja neutronite energiatasemed on üksteisest sõltumatud *prootonite seoseenergia on väiksem kui neutronitel *seoseenergia-energia, mis oleks vaja osakesele anda,et teda täielikult tuumast vabastada 2.Isotoobid *Ühel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi ehk isotoope. *massiarv-neutronite ja prootonite koguarv (A=Z+N)(Sama Z juures võib N, seega ka A olla erinev) 3.Stabiilse tuuma tingimused 1.Tuuma võimalik suurus on piiratud 2.Stabiilsel tuumal on energiatasemed täitunud järjest 3.Neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid 4.Radioakti...
Ajalugu Kõikkide ühiskonna liikmete jälgimine Inimeste vaba aja riiklik organiseerimine Ideoloogia ja kultuur Riiklik ja ideoloogiline propaganda Range tsensuur Sovinistlik natsionalism Nõukogude Liit kahe maailmasõja vahel Õpikust par. 14 (,,Kommunistlik struktuur Venemaa") Enne 1917. Aastat Tsaari Venemaa Oktoober 1917-1922 Nõukogude Venemaa 1922-1991 Nõukogude Sotsalistlike Vabariikide Liit (NSVL) Aastast 1919 oli Leninile tehtud atendaat, kust jäi tal pähe 2 kuuli. Üks kuul eemaldati, aga teine oli ajule liiga lähedal, mis põhjustas 1922. aastal halvatuse. Ta ei saanud enam rääkide korralikult, kirjutada, parem käsi ei funktsioneerinud õigesti. Ta kirjutas ka raamatu, mis müüdi esimesel päeval välja... Lenini kirjutatud 31. köide vms. ,,Kiri kongressile" Stalini la...
operatsioonidel suri tunduvalt väham inimesi. Keemia • Nobel- dünamit 1) Mõlemate leiutised olid inimkonnale • M. Curie- radioaktiivsus nii kahjuks kui kasuks. Tulevikus valmistati aatompomm ja dünamiti kasutati lõhkekehade valmistamiseks. Positiivsus tulevikus tuumaelektrijaamade ja tunnelite ehitamisel. Film • Vennad Lumiere'id- 1) Meelelahutus, silmaringi avardamine kaamera
natsionaliseerimist;kontrolliti inimeste meelsust;kriisi ajendiks sai saksamaa läänetsoonides läbiviidud rahareform 21.07.1948;NSVL viis rahareformi läbi 2 päeva hiljem;NSVL blokeeris Berliini linna läänesektori ühendusteed läänetsoonidega;blokaad kestis 25.06.1948-12.05.1949;tulemuseks oli saksamaa ja berliini lõhestatus;kuulutati välja 2 erineva ühiskonnakorraga saksa riiki-saksamaa liitvabariik ja demokraatlik vabariik;sõjajärgsed demonstratiivsed vastasseisud: aatompomm USA1945/NSVL 1949;marshalli plaan 1948/vastasikkuse maj.abi nõukogu loomine 1949; NATO 1949/varssavi lepingu org(VLO)1955;NSVL tegevus Euroopa lõhestamiseks:riikides,kus al 1944 oli punaarmee läbi marssinud,aidati võimule kommunistid;riiki jäid nõukogude väeüksused ja instruktorid;alustati maj industrialiseerimist ja kollektiviseerimist Nõukogude mudeli järgi;vägivald teisitimõtlejate ja rahvuslaste vastu;demokraatia piiramine,demokraatlikult moodustatud valitsuste
kodutütred ja noorkotkad. Tundide ajal oli kohustuslik tsiviilkaitseõppus õhuhäire. Anti kolm korda kella. Siis tuli gaasimask pähe panna ja klasside kaupa rivistatult rahulikult minna koolimaja taha. Kui terve kool oli seal, ütles õpetaja, et õppus on läbi ja õpilased võivad klassidesse tagasi minna. Gaasimaskide pähepanemist õpiti. Kodus kästi õmmelda vatimarlimask, mis tuli kooli tuua. Tsiviilkaitse õppus oli selleks, et kui aatompomm visatakse Nõukogude Liidule, siis teavad õpilased, kuidas käituda. Tegelikult oleks pidanud minema keldrisse, sest kui tuleb aatompomm, on see nagu maavärin, mis lõhub kõik ära. See saastab õhku. Seetõttu ei olnud see õpe reaalne, kuna ei olnud keldrit, kuhu terve kool oleks mahtunud. Aga gaasimaski pähe panemine oli hea oskus. Oli hommikune ja õhtune pikapäevarühm. Pikapäevarühmas sai õppida ainult neid aineid, milles õpilane ei olnud hea, teised tuli õppida kodus
NSV Liit kui võimsaim sotsialistlik riik oli külma sõja ühe osapoole juhtiv riik, üks "poolus" kahepooluselises maailmas. Külm sõda lõppes NSV Liidu lagunemisega 1991 (kuigi Gorbatsovi ajal suhted Läänega juba kõvasti paranesid). Ühesõnaga NSV Liidu suhted kapitalistlike riikidega (eriti USAga) olid väga jahedad. NB! Erandiks oli Soome. Seevastu sidemed sotsialistlike riikidega olid väga tihedad. NSV Liit pööras suurt tähelepanu relvastumisele. Juba 1949 oli tal aatompomm. Stalini ajal olid NSV Liidu suhted Läänega väga teravad. Välispoliitikas ilmnes jäikus, kangekaelsus. Hrustsovi ajal suhted veidi paranesid, Hrustsov ise käis 1959 USAs, vaimustus seal maisikasvatusest. 1970. aastatel, Breznevi ajal, oli päevakorral pingelõdvenduspoliitika. (Breznev käis visiitidel Prantsusmaal, USAs, Saksa LVs; Nixon käis Moskvas) Peale NSV Liidu vägede viimist Afganistani 1979 NSV Liidu suhted Läänega halvenesid taas. Suhete madalseis oli
• eestlane, kes hakkas soomlaseks • “Niskamäe naised”, “Niskamäe leib” ja teised Niskamäe jutud Sõjaaastad- põlvkond sõja varjus Soomele raske aeg kaotati osa riigi valdustest ning samuti oldi kohustatud maksma Nõukogude Liidule hüvitist. Tove Jansson (1914-2001) • kunstnik ja kirjanik • maalis joonistas tegi koomikseid, oli kunstnikuna ka Pariisis ja Itaalias • Esimesed Muuioru raamatud olid seotud sõja teemadega: sõda ja aatompomm Lauri Viita (1916-65) • geniaalne kirjanik, alustas luuletajana • “Betoonimölder”, “Moreen” 50nd -modernism ja realism Proosas valitseb asjalik ja keskendunud stiil, jutustajad jäävad meelsasti kõrvalvaatajaks ja hoiduvad kommentaaridest. Olümpiamängud- coca cola ja neegrid Sooomes, elu hakka sminema jälle paremaks Aila Meriluoto (1924-..) modernist Väinö Linna (1920—1992) realist
KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid ...
Ühendriigid võtsid enda peale Vaba Maailma kaitsmise, kuid samal ajal ka selle juhtimie, nõudes puhuti järelandmisi ja vastutulekut neilt riikidelt, kes vajasid kaitset. 1949: Mao Zedong Hiina Rahvavabariiki välja kuulutamas Hiina kodusõjas tugevdas kommunistide võit Hiinas tugevndas kommunistide positsioone kogu maailmas, aidates eriti kaasa nende mõjuvõimu laienemisele Aasia. NSV Liidul valmib aatompomm Nõugkogude luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi tootmist puudutavad salajased dokumendid ja 1949.a katsetas NSV Liit edukalt oma pommi, lõpetades sellega Ühendriikide tuumamonopoli. Korea sõda (1950-53) Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja käigus. Kommunistlik Põhja- Korea tugis NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle terriotooriumist. USA nõudis ÜRO julgeolekunõukogult
Sissejuhatus 1. Tuumapommid 1.1 Termotuumapomm 1.2 Neutronipomm 2. Tuumakatsetused 3. Izdelie 202 4. Tähesõdade programm 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisad Sissejuhatus Minu referaat räägib massihävitusrelvadest ehk ABC tuumapommidest külmas sõjas. ABC relvad- atomic, biological, chemical (atoomiline, bioloogiline, keemiline). Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16. juulil 1945 New Mexico põhjaosas (Pilguheit ajalukku Manhattani projekt, 2013). Kahekümnendat sajandit võib täie õigusega nimetada ka aatomi- ehk tuumasajandiks. Sündis aatomifüüsika. Tänaseks on maailmas kokku plahvatanud üle 2000 tuumapommi. Sõjategevuses ainult kaks (Hiroshima ja Nagasaki Jaapani linnades 1945. aastal). Külma sõja ajal oli maailmas 6 tuumariiki- Nõukogude Liit, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina, India. (Õun, 2008, lk 64)
Neutraalsed riigid Rootsi, Iirimaa, Hispaania, Portugal, Sveits, Türgi Sõjategevuspiirkonnad Aafrika, Jaapan, Idarinne Sõdimisviisid I ms kasutatud relvad - aatompomm Tagajärjed Majanduskriis Tohutud inimkaotused 22. Seleta mõisted: · Suur-Saksamaa Hitleri plaan koondada kõik sakslased ühte riiki, tagasi nõuda saksa alad · Lepituspoliitika poliitika, mida ajasid Lääneriigid: olla rahumeelne diktaatorite suhtes · Teljeriigid - Saksamaa liitlased · "kummaline sõda" - Lääne ehk Prantsusmaa rindel valitses peaaegu täielik vaikus,
kuulsid valju mürinat, nagu oleks kiirrong läbi metsa nende poole tormanud. Tohutu suur must pilv varjutas hetkega taeva ja päikesepaiste. Lööklaine lõi mehed pikali, kuhjas neile peale puutüved ja mattis tulikuuma tuhaga. Murtud puutüved ummistasid koguni 120 kilomeetri kaugusel asuva Columbia jõe. Muda oli nii kuum, et kalad hüppasid jõgedest välja. Teadlaste hinnangul oli St. Helensi purse 700 korda võimsam kui Hiroshimale visatud aatompomm... Teadlased arvutasid hiljem välja, et vulkaani plahvatamisel tekkinud rohkem kui 300-kraadiline lööklaine levis kiirusega kuni 1000 km/h. Vulkaanist 6,5 km kaugusel asuva Windi Ridge´i elanikud hukkusid kõik ning isegi veel 20 km kaugusel St. Helensi mäest hukkusid inimesed vulkaani kuumas hinguses. Hiljem on välja arvutatud, et lisaks inimohvritele kaotas oma elu orienteerivalt 1500 põtra, 11 000 jänest, 15 puumat, 5000 hirve ja 200 karu
" (Churchill) · ,,On paljusid, kes omavad mitmesuguseid teadmisi, kuid ei oma tarkust." (Demokritos) · ,,On üllatav, et ajalugu nii igav on, arvestades, et palju sellest on välja mõeldud." (Jane Austen) · ,,Põgenemisel ja hädaohus õpitakse imesid uskuma; muidu ei elataks seda kõike üle." (,,Lissaboni öö", Erich Maria Remarque) · ,,Pole olemas nii leegitsevat raevu, mis aja möödudes ei jahtuks." (Giovanni Boccaccio) · ,,Probleem ei ole aatompomm, probleem on inimese süda." (Albert Einstein) · ,,Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." (T. Szasz) · ,,Soov teada on inimesele loomupärane." (Aristoteles) · ,,Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat." (H.Fielding) · ,,Tõde otsides peab otsima jutu mõlemat poolt." (Walter Cronkite) · ,,Toores jõud võib allutada kõik oma teel, kuid tema võidud on lühiajalised
Sissejuhatus Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja NSVL vastasseisu, mis väljendus nii ideoloogiliste, majanduslike kui ka sõjaliste konfliktide näol. Väljendi külm sõda võttis kasutusele USA poliitik B. Baruh. Reaalset sõjalist tegevust kahe riigi vahel hoidis tagasi külma sõja põhirelv - aatompomm. Enamus konflikte toimusid mõnes kolmandas riigis, USA ja Nõukogude Liit vaid toetasid sealseid osapooli - nii rahaliselt, relvadega kui ka sõduritega. Põhiline tegevus toimus sõjatööstuses - valmistati ohtralt relvi ja sõjamasinaid. Kõige tormilisem areng toimus lennunduses - võeti ju kasutusele reaktiiv- ja raketimootor, mis võimaldas külvata senisest kordades suuremat hävingut. Külmale sõjale maharani on teaduse ja tehnoloogia ülikiire
) Nõukogusse astujad lootsid soodsat koostööd kuid tegelikkuses ei tekkinud ühtset majandus süsteemi, sest kõik lepingud tuli kooskõlastada Moskvaga ja tuli hakata täitma eelkõige NSVL soove. Koos NSVL lagunemisega lagunes ka VMN. 4.Võidurelvastumine ja sõjaliste blokkide loomine. Võidurelvastumine lääneriikide ja sotsialismi maade pidevat sõjatehnika täiustamist et mitte vastaspoolele alla jääda. Näiteks 1949. aastal oli Venalastel olema aatompomm. Lääne-Euroopa riigid kelle tegi muret NSVL kasvav agresiivsus, otsustasid 1949. aastal ühineda ja hakata tegema koostööd USA-ga. Tekkis Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). NATO-sse kuulusid ENG, FRA, BEL, NED, LUX, ITA, POR, DEN, NOR, ICE, USA, CAN Esialgu teatati et blokk moodustati juhuks kui Saksamaal peaks tekkima soov alustada taas sõda. Kui saksamaa 1955. aastal võeti NATO-sse otsustas NL astuda vastusamme. Tema eestvedamisel loodi Varssavi
järjekorras, et näha originaali." (Louis Armstrong) · ,,Paljud, kes saadavad korda kõige häbiväärsemaid tegusid, räägivad kauneid sõnu." (Demokritos) · ,,Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." (Cicero) · ,,Pole olemas nii leegitsevat raevu, mis aja möödudes ei jahtuks." (Giovanni Boccaccio) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · ,,Probleem ei ole aatompomm, probleem on inimese süda." (Albert Einstein) · ,,Põgenemisel ja hädaohus õpitakse imesid uskuma; muidu ei elataks seda kõike üle." (,,Lissaboni öö", Erich Maria Remarque) · ,,Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud." (Mark Twain) · ,,Pärast mind tulgu või veeuputus." (Louis XV) · ,,Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." (A. Schopenhauer) · ,,Saatanat petta pole patt." (Daniel Defoe)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
