Looduses eksisteerib kaht liiki elektrilaenguid (+ ja -), seega võib elektromagnetiline vastasmõju avalduda nii tõmbumise kui ka tõukumisena. Ka el.magn. vastasmõju ei kasutata osakeste liigitamisel. 3) Tugeva vastasmõju jõududeks nimetatakse jõudusid, mis mõjuvad tuumaosakeste(prootonite ja neutronite ehk nukleonide) vahel. Uuema teooria kohaselt mõjuvad tugeva vastasmõju jõud mitte nukleonide vaid hoopis kvarkide vahel. 4) Elementaarosakesed võivad vastastikku muunduda- selle põhjuseks on fundamentaalosakeste vahel õjuvad nõrga vastasmõju jõud. Nad mõjutavad nii kvarkide kui teist liiki fundamentaalosakeste- leptonite vahel. Leptonid on osakesed, mis ei osale tugevas vastasmõjus. Tüüpilisteks leptoniteks on elektronid. KVARGID On prootonite ja neutronite ehituskivid, mis osalevad tugevas vastasmõjus. Kvarke on 6 liiki.
Kiirendamine toimub kõrgvaakumis, et vältida põrkeid õhu osakestega. Laetud osakesi kiirendatakse elektriväljaga. Kiirendamisel korvatakse massi puudujääk kineetilise energiaga. Kiirendites koondatakse, kallutatakse ja kiirendatakse osakesi. Sirgeid kiirendeid nim lineaarkiirenditeks, ringikujulisi aga tsüklilisteks kiirenditeks. 2. Kvargid ja kvarkide(antikvarkide) laengud. Mateeriaosakeste tabel jaguneb kaheks leptonid ja kvargid. Kvargid on tugeva vastastikmõjuga osakesed. Kvarkide arv universumis on jääv. St, nad ei teki ega kao, vaid muutuvad üksteiseks nõrga vastastikmõju toimel. raskemad kvargid muutuvad iseeneslikult kergemateks nii, et eraldub lepton ja vastav antineutriino. Kvargi muutumine toimub elementaarosakese sees ja vastavalt muutub ka see osake. Kvargid on alati kolmekaupa koos tuleb sellest, et neil on värvilaeng. Looduses on ainult valged elementaarosakesed. Igale fundamentaalosakesele vastab antiosake. Need on
elementaarosakese ainult nii , et koos on kõik 3 eri värvi.looduses on ainult ,,valged" elementaarosakesed.kuna 1 kvark kannab ühte värvi korraga, siis peab el.osakeses olema 3 kvarki.kuna kvark ei saa olla värvitu, ei saa ta vabana eksisteerida. Igale fundamentaalosakesele vastab oma antiosake, mis on kõiges samasuguste omadustega ainult laeng on vastasmärgiline.elektroni antios. on positron.antikvarkide värvid ei lange kvarkide värvidega kokku, on vastandvärviga.osakese, kohtudes antiosakesega saab tekkida ja ka kaduda.kvarkide arv miinus antikvarkide arv on jääv. ,,valgeid" osakesi saab oodustada kvarkidest ka paarikaupa, sidudes kvargi antikvargiga.seosed pole püsivad, kuna kvarkide jäävuse seadus neid ei kaitse.lagunevad eriti kiiresti kui kvark on seotud omaenda antikvargiga-nim mesoniteks. Footon esineb elektromagnetilise jõu kandjana. El.magneetilise vastastikmõju teooria seletab 2 el
Kvargid on tugeva vastatikmõjuga osakesed, leptonid mitte. Kvargid ja leptonid on mõlemad fundamentaalosakesed. Leptoneid esineb ka vabade osakestena, kvargid aga ei saa vabana eksisteerida. 5. Millistest kvarkidest koosneb neutron ja millistest prooton? Prooton koosneb kahest u-kvargist ja ühest d-kvargist( p=(uud)); neutron koosneb aga ühest u-kvargist ja kahest d-kvargist(n=(udd)) 6. Milline seaduspära kehtib universumis eksisteerivate kvarkide- antikvarkide arvu kohta? Kvarkide ja antikvarkide koguarv on jääv. 7. Miks võeti kasutusele suurus "värvilaeng"? Mikromaailmas kehtib Pauli keeluprintsiip mille kohaselt samas süsteemis ei tohi olla kahte täpselt samasugust elementaar osakest. Et eristada prootonis ja neutronis olevaid ühesuguseid kvarke võeti kasutusele uus omadus värvilaeng millevõrra kvargid teineteisest erinevad. 8. Selgita värvilaengu iseärasusi ja seost valgusega?
a footon 10-7, elektromagnetiline vastastikmõju elektriliselt laetud osakestele mõjub 1, kõige tugevam tugev tuumajõud hoiab kvarke koos - 20 2) elementaarosake, mis ei koosne mingitest algosakestest, on fundamentaalosake, 3) mateeriaosakesed ehk aineosakesed nn aine ehituskivid: kvargid (tugeva vastastikmõjuga) ja leptonid (pole tugeva vastastikmõjuga), vaheosakesed footonid (elektromagnetilise jõu kandjad) ja gluuonid (vahendavad tugevat vastastikmõju kvarkide vahel), 4) kvark jääv elementaarosa, mis osaleb tugevas vastastikmõjus, ei saa olla värvitu, tugeva vastastikmõju omamiseks on igal kvargil värvilaeng ( pun, roh, sinine, mis koos annavad valge), mille abil moodustatakse elementaarosakesed, mis on valged, 5) antiosakesed on elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga ja antiosakese seisumass on osakese massiga võrdne, antiosake saab
Kvarke iseloomustab veel teinegi laeng, mida nimetatakse värvilaenguks ehk värviks. Värvilaenguid on kolm: punane, roheline ja sinine. Elementaarosakese koosseisus peab olema korraga kõik kolm värvilaengut. Kuna punane , roheline ja sinine annavad kokku valge värvuse, öeldakse, et kõik elementaarosakesed on valged. Värvilaengute vahel mõjub tugev vastastikmõju (tõmbe- või tõukejõud, mis toimib siis kui osakesed on lähemal teineteisele kui 10 -15 m). Kvarkide massid on väga erinevad, ulatudes 8 elektroni massist kuni 350 000 ni. Leptonid, milledest tuntumad on elektron ja neutriinod (elektronneutriino, müü-neutriino, tau- neutriino) , seisumass arvatavasti null, elektrilaengut pole. Vaheosakesed on footon, gluuonid ja vahebosonid ka graviton, kuigi neid pole veel avastatud. Omavahel nad ei reageeri, ainult gluuonid teiste gluuonitega muunduvad vastatsikku. Footon on elektromagnetvälja kvant. See ei oma elektrilaengut ega seisumassi.
Elektrimagnetiline jõud Elektrilised ja magnetilised jõud esinevad alati teineteisest lahutamatult üheskoos. Looduses eksisteerib kaht liiki elektrilaenguid (+ ja -), seega võib el.magn vastasmõju avalduda nii tõmbumise kui ka tõukumisena. Tugev vastastikmõju - hoiab kvarke koos ja hoiab aatomeid kristallvõres kinni. Nõrk vastastikmõju aitab elementaarosakestel vastastikku muunduda, väga väikese mõjuraadiusega.Nad mõjuvad nii kvarkide kui teist liiki fundamentaalosakeste leptonite vahel. Leptonid on osakesed, mis ei osale tugevas vastasmõjus. mateeriaosakesed -on aine ehituskivid, kuigi ainult väike osa neist võtab osa meile elutähtsa stabiilse aine ehitusest. Jaguneb kaheks: kvargid ja leptonid Leptonid -on elementaarosakesed, mis ei osale tugevas vastasmõjus Leptonid ei koosne kvarkidest vaid on sisemise struktuurita Leptonid on näiteks: Elektron neutriinod tauonid müüonid KVARGID
o müüon 0 +1 0 müüneutriino 0 +1 0 tauon 0 0 +1 tauneutriino 0 0 +1 Kvargid Kvargid on fundamentaalsed nullist erineva massiga osakesed, mis seniste katsete andmetel on sisemise struktuurita ja punktikujulised. Kvarkide arv universumis on jääv. See tähendab, et nad ei teki ega kao,vaid muutuvad üksteiseks nõrga vastastikmõju toimel. Kvargid omavad värvilaengut ning osalevad seetõttu tugevas vastastikmõjus. Tulenevalt tugeva vastasmõju eripärast ei saa kvargid eksisteerida üksinda, vaid peavad moodustama liitosakese, mille värvilaeng on neutraalne. Selliseid liitosakesi nimetatakse hadroniteks. Et värvilaenguid on kolm (punane, sinine ja roheline) ja igale värvilaengule vastab
Nii tugeva kui ka nõrga vastastikmõju algseteks mõjuobjektideks pole mitte prootonid ja neutronid, vaid kvargid nende sees. Vastastikmõjude tugevusi ei saa täpselt võrrelda sest nende vahekord on erinevatel kaugustel erinev.Mateeriaosakesed jagatakse kaheks: Leptonid ja Kvargid. Leptonid võivad vabadena olla. On ise seisvad. Kvargid U , D esinevad 3 kaupa koos. Ei ole seisvad.Kvargid U, D asuvad prootoni ja neutroni sees. Nad on tuhat korda väiksemad. Kvarkide arv on universumis jääv. Juurde ei tule ja ära ei kao. Nad võivad muutuda ainult üksteiseks nõrga vastastikmõju toimel. Kvarkidel on värvid. Nad omanadavad tugevat laengut. Antiosakesed. Igal osakesel on olemas antiosake. Antiosake on sama massiga aga vastandllaenguga kui laeng on. Elektroni antiosake on positron. Antiaine Vastandosake. Kui on aine ja antiaine ja kohtuvad siis nad kaovad ära ja tekib energia. Kui osake kohtub oma antiosakesega, siis nad koos annihileeruvad s.o
· osalevad nõrgas ja tugevas vastasmõjus Kvargid · omavad elektrilaengut · osalevad tugevas ja nõrgas vastasmõjus · ei saa vabal kujul (üksikult) eksisteerida, sest peale elektrilaengu on ka värvilaeng. Looduse põhimõte: vabalt saavad eksisteerida osakesed, mille värvilaeng on valge. · kannavad tugeva vastasmõju laengut värvi · on punased, kollased või sinised neist saame moodustada valgeid osakesi · universumis on kvarkide arv jääv · prootonid, neutronid koosnevad kvarkidest, mis omakorda moodustavad tuuma Leptonid · osalevad vaid nõrgas vastasmõjus · eksisteerivad ka iseseisvalt · lepton elektron Antiosakesed · igal fundamentaalosakesel on oma antiosakesed · antiosakese omadused on samasugused nagu osakesel endal, ainult laeng on vastandmärgiline · elektron positron · kvark antikvark · prooton antiprooton · antiprooton koosneb antikvarkidest
Standardmudel klassifitseerib kõik teadaolevad elementaarosakesed. Kvargid Kvargid on fundamentaalsed nullist erineva massiga osakesed, mis seniste katsete andmetel on sisemise struktuurita ja punktikujulised. Kvargid alluvad tugevale interaktsioonile ning vastavaltkvarkmudelile on kvargid barüonide ja mesonite koostisosadeks, mis on tugevaim teadaolev elementaarosakeste interaktsioon e. vastastikmõju. Kvargid esinevad alati koos teiste kvarkide või antikvarkidega, mitte kunagi üksinda. Katsetes kiirenditega on püütud küll kvarke barüonidest välja lüüa, kuid see pole õnnestunud. Püüdes kvarki barüonist välja lüüa, muutub kvarkidevaheline jõud algul tugevamaks, seejärel jääb muutumatuks. See tähendab, et kvargid on igaveses vangistuses (nende vabastamiseks kuluks lõpmata palju energiat), seda seisundit nimetataksegi kvarkvangistuseks. Kvarke on teada 6 ning igale kvargile vastab ka antikvark
Sellised on näiteks kõik mesonid, mille koostises on sama kvargi kvark-antikvark paar. Vaheosakesed Tavaline footon kannab energiat ja impulssi kindlas seoses ja vastavalt liikumise suunale, ,,ebatavaline" aga suudab jäävaid füüsikalisi suurusi kahe ruumipunkti vahel nii üle kanda, et ta ise pole jäävuse seadustega seotu. Niisugused vahendavad virtuaalsed osakesed on omased kõigile vastastikmõju liikidele. Tugevat vastastikmõju vahendavad kvarkide vahel gluuonid. Gluuoneid on kaheksa erivenat tüüpi, neist ühelgi pole seisumassi ega elektrilaengut, kuid neil ei puudu tugev laeng. Teisiti öeldes , nad on ,,värvilised". Seega on nt prootonis nii kvargid kui gluuonid, kuid kvarke on laati kolm, igal hetkel kolme erinevat värvi, gluuonite arv pole määratud, nad aina tekivad ja kaovad, vahetades kvarkide värve. Nõrga vastastikmõju vaheosakesi on reaalsete osakestena tekitatud ainult kõige suuremate kiirendite abil
DosimeeterMõõteriist millega mõõdetakse kiirgusdoosi.elementaarosakesteks nim.mikroosakest,mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui jagamatu tervik.Klassifitseeritakse:1)Leptonidneed on osakesed,mis ei osale tugevas vastastikmõjus.neil puudu sisemine struktuur.2)HadronidNeed on osakesed ,mis osalevad tugevas vastastikmõjus.Koosnevad kvarkidest ja antikvarkidest,mis vabas olekus ei esine . Übritseva mateerja moodustumine u ja d kvarkide kombinatsioonide moodustuvad nukleonid:prootonid ja neutronid.Viimastest koosnevad aatomituumad mis koos elektronidega moodustavad aatomid.aatomid ühinevad molkeulideks.Kvarkidest aatomituumadeni on esikohal tugev vastastikmõju.Elektromagnetilise vastastikmõju tõttu seisavad koos aatomid ja molekuli.Universumi struktuuri kujundamisel on esikohal gravitatsioniline vastastikmõju.Looduslikus uraani tuum neelab neutroneid ,kuid ei lõhustu.seetõttu ei saagi looduslikus uraanis
Vastastikmõjude tugevusi ei saa täpselt võrrelda, sest nende vahekord on erinevatel kaugustel erinev. 6 Värv- tugeva vastastikmõju laeng Kvargid on kolmekaupa koos, sest neil on lisaks elektrilaengule veel üks täiendav laeng, milles seisnebki nende tugev vastastikmõju. Tugevat laengut nimetataksegi värvilaenguks, sest nii nagu värvuste hulgas on kolm võrdväärset põhivärvust, nii on kvarkide jaoks võimalikud kolm erinevat tugevat laengut. Niisiis, värvilaengute tähistamiseks ei aita ainult kahest märgist- plussist ja miinusest, vaid vajame kolme märki. Võime nimetada neid nii: P- punane, K-kollane ja S-sinine. Nii katsed kui ka vastav teooria kinnitavad, et igas iseseisvas elementaarosakeses peab olema korraga kõik kolm erinevat värvi. Reegel on , et kõik elementaarosakesed on valged. Ka värviteleri ekraan on valge ainult siis, kui kõik värvitäpid helendavad võrdselt
1. Vastastikmõjusid on nelja erinevat liiki: Gravitatsioon, Tugev jõud, Nõrk jõud, elektromagnetiline jõud. 3. Kvargid on elementaarosakeste sees olevad värvilaenguga laetud osakesed. 5. Neutron koosneb ühest u kvargist ja kahest d kvargist 7. Elementaarosakesed on valged kuna elementaarosakesed koosnevad põhivärvidega kvarkidest(kollane, punane, sinine), mis annavad koos alati valge värvi 9. Vaheosakesed on osakesed, mis on kvarkide vahel üldiselt. 11. Kiirendit kasutatakse elementaarosakeste uurimiseks erandtingimustes. Näiteks on need umbes 10cm laiused ja kuni 15km pikkused.
5 3.) Tugev vastastikmõju toimib värvust omavate elementaarosakeste (kvarkide) vahel. Tugeva vastasmõju kandjad ehk vaheosakesed on gluuonid, mis omavad värvilaengut. See tähendab, et ka gluuon ise osaleb aktiivselt vastasmõjus. Üksikud kvargid ja gluuonid on ainsad elementaarosakesed, millel on värvilaeng ja mis osalevad tugevas vastasmõjus. 4.) Nõrk vastasmõju toimib nii kvarkide kui ka leptonite vahel. Nõrk vastastikmõju on peamine radioaktiivsete elementide sünteesija tähtede supernoovaplahvatusel, mille tulemusena on tekkinud kõik rauast suurema järjekorranumbriga keemiliste elementide perioodilisussüsteemi elemendid. Standardmudeli kohaselt kannavad nõrka vastasmõju massiivsed Z- ja W-bosonid. 6 Mateeriaosakesed ja värvilaeng
Esmases kosmilises kiirguses on kõige rohkem prootoneid (86%), teiseks heeliumi tuumi (13%) ja ülejäänud (1%) on põhiliselt raskete elementide tuumad. 8.Milleks on vaja osakesi kiirendada? Kiirendites kiirendatakse elektriliselt laetud osakesi: elektrone, prootoneid ja vahest ka nende antiosi. Kiirendused on vajalikud osakeste katsetamiseks.9.Miks pole olemas stabiilset mesonit? Sest mesoneis on kvarke ja antikvarke võrdne arv. 10.Mille poolest erineb tugev vastastikmõju kvarkide vahel jõust tuumaosakeste vahel? Kvarkide vahel on jõud tugevam ja ei kahane kaugusega. Tuumaosakestel tervikuna pole värvilaengut, sp gluuonid neid nende läbimõõdust kaugemal ei seo ja jõud nende vahel kahaneb kaugusega kiiresti.11.Milline jäävusseadus ei luba elektronil laguneda? Energia jäävuse seadus. Elektronist väiksemat laetud osakest pole olemas. 12.Mille pooolest erinevad aineosakesed vaheosakestest. Aineosakesed ei kao, nad saavad vaid üksteiseks muuuda
märksa keerulisem seade sünkrotron Sünkrotroni skeem OSAKESTE REGISTREERIMINE: Ionisatsioonikambrite meetod Sädekambri meetod Udukambri meetod Mullikambri meetod Fotoemulsioonmeetod Elektroonsed mõõtesüsteemid Osakeste omaduste kindlakstegemiseks on vaatluskamber tavaliselt magnet ja elektriväljas Alguses üritati osakesi süstematiseerida Hakati uurima nende võimalikku koostist KVARKMUDEL: Murray GellMann ja Georg Zweig Kvarkide energiaseisundit osakeses määraksid: veidrus ja isospinn Tänaseks lisandunud veel: värvus ja sarm Prootoni ja neutroni kvarkmudelid: Euroopa Tuumauuringute nõukogu kiirendikompleksi skeem: TÄNAN KUULAMAST ! :)
• Teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku • Ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühinetekkimine algsest singulaarsusest • Suurt Pauku ei saa senituntud füüsikateooriate abil kirjeldada • Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle SUURE PAUGU FAASID 1. Plancki aeg ja Suure Ühenduse periood 2. Inflatsiooniline Universum 1 sek 3. Kvarkide periood 4. Topofaas 5. 4 vastasmõju 6. Hadronite perioodi algus 7. Leptonite perioodi algus 8. Tuumasünteesi algus 9. Kiirgusajastu lõpp/ aineajastu algus 10. Taustkiirguse vabanemine 11. Suuremastaabilise struktuuride moodustumine 12. Galaktikate ja tähtede tekkimine 13. Päikesesüsteemi tekkimine Video ALLIKAD • http://arvamus.postimees
VASTASTIKMÕJUD: VASTASTIKMÕJUD TUGEV NÕRK GRAVITATSIOON ELEKTROMAGNETILINE VASTASTIKMÕJU VASTASTIKMÕJU Osakesed, mille vahel Mõjub kõikide Kõikidel osakestel millel + mõjub osakeste vahel või - laeng Kvarkide vahel Kvarkide vahel Osake, mis Graviton- pole veel vahendab tõestatud footon gluuon vahebosonid Seot. aineosakeste väljadega.( -
Evolutsiooni etapid Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Geoloogiline areng Bioloogiline evolutsioon Füüsikaline evolutsioon Evolutsioon algab sellega, et pärast plahvatust toimus tohutu laialipaiskumine ja gravitatsiooni eraldumine. Seejärel toimus inflatsioon, mille käigus sündisid kvargid. Kvargid e. Tugevas vastastikmõjus elementaarosakesed. Pikka aega valitses universumis kvarkide ülekaaluga osakeste supp. Kvarkide kolmikud moodustasid prootonid ja neutronid. Ajajärgus, mis kestab tänapäevani liigitatakse mateeriadominantseks gravitatsioonitekitajaks aine. Sündisid osakesed, mis moodustavad nn. massi. Tekivad tuumad ( n + p ), mis hakkavad püüdma elektrone. Keemiline evolutsioon Keemiline evolutsioon oli Sõltuvalt tähe massist võimalik ainult tänu sünteesitakse füüsikalisele evolutsioonile, termotuumareaktsioo
asemel positronid. ANTIAINE AJALUGU ● Esimest korda kasutas terminit antiaine Arthur Schuster oma kirjades ajakirjale “Nature” aastal 1898. ● Tõi esile antiosakeste ja annihilatsiooni hüpoteesi. ANTIAINE AJALUGU ● Modernne antiaine teooria sai alguse 1928. aastal Paul Diraci uurimusega. ● Täielik anti-perioodilisustabel koostati 1929. aastal Charles Janet poolt. ANTIOSAKE ● Osakene, mille kõik laengud on vastupidise märgiga. ● Kvarkide puhul on tegu vastandvärvidega: ○ Antipunane (punase täiendusvärv - helesinine) ○ Antiroheline (purpur) ○ Antisinine (kollane) ANNIHILATSIOON Kui osake kohtub oma antiosakesega, siis nad annihileeruvad. ● See tähendab, et nad kaovad ja nende massid muutuvad energiaks. ● Energia vabanemisel tekib silmi pimestav valgussähvatus. LEIDUMINE UNIVERSIUMIS ● Satellitide abil läbi viidud eksperimendid on leidnud tõendid positronide ja antiprootonite
palju suurema massiga osakesi, mis olid tõukava, so po.laenguga ja võtsid enda alla väikese osa ruumist. Need olidki kulla aatomite tuumad. 3)prooton-erinevad laengud, elekt.suurused võrdsed Neutron-ilma laenguta, suurem kui prooton,elekt.mass on tühine. 4)Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel olev jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Tuumajõud põhineb tugeval vastastikmõjul. Prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tõmbuvad tuumajõud. Tugev vastastikmõju on kvarkide vahel, kuid põhjustab ka tuumajõude. Nõrk vastastikmõju avaldub peamiselt lagunemistes. (nt.neutr.lagunemise prootoniks,elektr,antineutriinoks) 5Tuuma ehitus o Tuuma osakesed asuvad teatud energiatasemetel. o Ühel energiatasemel saab olla ainult piiratud arv osakesi (see arv on igal tasemel erinev) o Seoseenergia iseloomustab osakeste seotust tuumaga. o Seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis oleks vaja osakestele anda, et teda täielikult tuumast vabastada
KORDAMINE FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖKS ,,TUUMAFÜÜSIKA" Katre Pohlak XII klass Tuuma koostisosad on prootonid ja neutronid. Laenguarv, prootonite arv > 19 Massiarv > 39,10 Neutronite arv > 39 19 = 20 Z luumalaeng, prootonite arv A mass (A=Z+N) ja määrab ära tuumaosakeste arvu Nukleone hoiab tuumas koos tugev vastasikmõju. Vastastikmõju liigid on: gravitatsioon, elektromagneetiline vastastikmõju (laetud kehad), tugev vastastikmõju (tuuma osad) ja nõrk vastastikmõju (kvarkide vahel). Suured tuumad teeb ebastabiilseks prootonite tõukumine. Seega kaob ära tugev vastastikmõju, mis mõjub vaid väikese distantsi peal. Kiiratav osake Heeliumi tu...
Osakestefüüsika kordamine 12D 1) Fermionid ja bosonid. Mille alusel jaotatakse. Millised osakesed kummagi alla kuuluvad (näide) Osakesi eristatakse spinni alusel. Bosonid: Null või täisarvulise spinnkvantarvuga osakesed. Nt: footon, gluuon, W ja Zboson Fermion: Poolearvulise spinnkvantarvuga osakesed. Nt: elektron, prooton neutron. 2) Pauli keeluprintsiip Pauli keeluprintsiip: Aatomis ei saa olla mitu elektroni, mille olek on määratud 4 kvantarvu ühesuguse kombinatsiooniga. Fermionid järgivad Pauli keeluprintsiipi. Bosonid ei allu Pauli keeluprintiibile 3) Hadronid ja leptonid. Mis on jaotuse aluseks, millised on vastavate liikide näited. Osakeste jaotus neile mõjuvate jõudude alusel Hadronid: Osakesed, millele mõjub tugev vastastikmõju. Nt: prooton, neutron, piion (pi meson) Leptonid: Osakesed, millele ei mõju tugev vastastikmõju. Nt: elektron, n...
Värvilaeng on tugev laeng, tähistatakse P (punane), K (kollane), S (sinine), P (roheline), K (lilla), S (oranz). Kõik elementaarosakesed on valged, kõik kvargid värvilised. Igale fundamentaalosakesele vastab samasuguste omaduste, ent vastandmärgilise laenguga antiosake. Kui osake kohtub oma antiosakesega, siis nad annihileeruvad e. kaovad ära, mass muutub puhtaks energiaks footoniks. Kvarkide arv miinus antikvarkide arv on jääv. Kui osakese moodustavad kaks kvarki, tekib värviline meson (ebastabiilne, laguneb mõne aja pärast). Vaheosakesed on footon e valgusosake e valguskvant (puudub seisumass, ainest footoni välja kiirgamisel hakkab ta kohe liikuma valguskiirusega ühtlaselt sirgjooneliselt, suurte masside läheduses kõverdub ka valguskiire trajektoor) ning gluoon (ei oma elektrilaengut ega seisumassi, värviline, kannab üht värvi ja üht antivärvi, põhjustab
-32 kuni 10 astmel -5 sekundit. Temperatuuri langemisel ühinevad kvargid hadsoniteks. Vastastikumõjude eristamine 10 astmel -12 sekundit pärast Suurt Pauku eristuvad elektronmagnetiline ja nõrk vastasmõju. Elektronmagnetilist jõudu kannavad edasi footonid. Tänu nende interaktsioonidele sai võimalikuks prootoni eristamine neutronist. Aatomi tuumade teke 10 astmel -5 sekundit pärast Suurt Pauku on universum jahtunud 1 triljon K ning kvarkide triod hakkavad moodustama prootoneid ja neutroneid. Edasisel jahtumisel prootonid ja neutronid ühinevad tulevaste aatomite tuumadeks(heelium). Kergemate aatomite teke Kui temperatuur oli langenud mõne tuhande kraadini, oli elektronide liikumine aeglustunud ning kerged tuumad suutsid neid haarata. Moodustusid kergemad aatomid nagu vesinik, heelium ja liitium. Galaktikate teke Esimesed galaktikad sünnivad 200 miljonit aastat pärast
veerandil suurt erinevust olevat, peegeldab kollektiivne kogukonna maailmavaadet, sotsiaalne aga kogukonna maailmavaate materiaalset baasi. Huvitav oli aga see, et ka mitteinimhoolonitel on ühine maailmavaade, justkui ühine kultuur. Ühesuguse välimusega hoolonitel on ka ühesugune sisemus. Kvargid ei ole võimelised reageerima kõigile keskkonna stiimulitele, sest nad reageerivad vaid väga kitasle spektrile. Seega kõik stiimulid nendeni ei jõua, need on kui võõrkeel, mahtumata kvarkide maailmaruumi. See ei tähenda, et neid stiimuleid olemas ei oleks. Minu jaoks oligi see raamatu üks olulisi punkte sellega on edukalt tõestatud paralleelmaailmad ja ka jumal. Küll aga pean väitma, et mulle Wilberi ideed eriti ei meeldinud. Näiteks on tema meelest kõik matriarhaalsed ühiskonnad paremal juhul võrdõiguslikud ning tegelikult ei ole ühtegi matriarhaalset ühiskonda kunagi eksisteerinudki. Ta kasutab paljude lihtsamalt seletatavate mõistete jaoks väga
Kui see keha on teiste laetud kehade suhtes paigal,mjuvad talle elektrijud.Liikuvale laetud kehale aga vivad mjuda ka magnetjud.Laengu olemasolu kehal saab kindlaks teha vaid elektri-ja magnetjudude phjal. ELEMENTAARLAENG- on prootoni (positiivne) vi elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne fsikaline konstant ja tema this on e. e=(1,6021892 pm 0,0000046) cdot 10{-19} C. Iga keha elektilaeng on alati elementaarlaengu tisarvkordne. Sellel reeglil on kaks erandit. Kvarkide elektrilaeng on e/3 tisarvkordne. Samuti vib teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng. Teoreetiliselt testas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal saksa fsik Hermann von Helmholtz. Eimesena sai mtmistulemused ja testas elementaarlaenu olemasolu ameerika fsik Robert Andrews Millikan aastatel 19091916. ELEKTRILAENGU JVUSE SEADUS-Makroskoopilise keha elektrilaeng vib muutuda. Sel juhul annab ta osa oma laengust le kehale, millega ta on kokkupuutes.
Gravitatsiooniline vastastikmõju: toimub kõikide kehade vahel vastavalt nende massile;mõjub kõikide kehade vahel ühtviisi tõmbuvalt;GVM-i mõju on tuntav suuremate kehade juures;GVM hõlmab kogu mateeriat;GVM on suhteliselt nõrk(väike) ja tema mõju ei ole üksikute osakeste vahel võimalik mõõta.Elektromagnetiline vastastikmõju:on omane kõigile elektriliselt laetud osakestele;on seotud aatomitele ja makrokehadele mõjuva jõuga.Tugev vastastikmõju:on kvarkide vahel,kuid ta põhjustab ka tuumajõudusid;tuumajõud esinevad prootonite ja neutronite vahel;on väga lühikese mõjuraadiusega;on väga tugev.Nõrk vastastikmõju:väga väikese mõjuraadiusega; toimib kõikidesse osakestesse peale footoni;avaldub peamiselt osakeste lagunemistes.NIseadus:Kui kehale mõjuvate teiste kehade mõju kompenseerub(tasakaalustub),siis liigub see keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt.Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem,kus kehtivad Newtoni seadused
a Tallinn 2013 Sisukord 1. Suur Pauk...................................................................................................................3 1.1 Universumi varajane ajalugu................................................................................4 1.2 Inflatsiooniline universum...................................................................................6 1.3 Kvarkide periood..................................................................................................7 1.4 Topofaas...............................................................................................................7 1.5 Neli vastasmõju....................................................................................................8 1.6 Hadronite perioodi algus......................................................................................8 1
spiraalseudukogu mõhnana. Ketta areng on palju pikem protsess. Kettas tekivad tähed tänu sellele, et ümaratel orbiitidel liikuvate tähtede üksteisest möödumisel kaasneb gravitatsiooniline vastastikmõju, mille mõjul sisemine täht liigub sissepoole ja välimine keskmest kaugemale. Ketas laieneb ja saab stabiilseks, kui orbiitide nurkkiirus on sama. Universum tekkis Suurest Paugust. Kronoloogiliselt tähtsaimad vaheetapid on kvarkide sünd, prootonite ja neutronite moodustamine kvarikide kolmikute poolt, neutraalsete aatomite teke, Universumi rakustruktuuri kujunemine, galaktikate sünd.
muunduda. · Võeti kasutusele kvant (energiaportsjon) ja footon (optilise kiirguse piirkonda kuuluv kvant). · Seisukoht: klassikalise füüsika seadused ei kehti aatomisiseste protsesside korral. Teisiti mikro- ja makromaailma seadused on erinevad, see tähendab seati kahtluse alla füüsikaseaduste universaalsus. · Energia kiirgub portsjonite kaupa. · Mateeriaosakeste leptonite ja kvarkide - vastastikmõju toimub igale väljale iseloomulike vaheosakeste, väljakvantide vahendusel. 1.4. Kaasaegne maailmapilt Kaasaegne maailmapilt kujunes välja 20. sajandi teisel poolel spinni jõudmisega statistilisse füüsikasse (fermionide ja bosonite eristamine), tugeva ja nõrga vastastikmõju avastamisega, atomistliku printsiibi laiendamisega väljale (kvantväljateooria) ning algosakeste standardmudeli loomisega. 15 14
ISOTOOBID Isotoobid kujutavad endast ühe ja sama prootonite arvuga (Z), kuid erinevate massiarvudega (A) tuumi, st erinevate neutronite (N) arvuga tuumi. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega, kuid nad erinevad radioaktiivsuse suhtes. Isotoobid on Mendeleejevi tabelis ühes ja samas ruudus. Igal elemendil on isotoobid, kuid kõikidel elementidel pole nad stabiilsed. Vesinikul on kolm isotoopi aatommassidega 1,2 ja 3. Isotoopi aatommassiga 2 nim DEUTREERIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 1 neutronit. Isotoopi aatommassiga 3 nim TRIITIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 2 neutronit. Deuteeriumi ühinemisel hapnikuga saame nn raske vee. NIHKEREEGEL Radioaktiivsed muundumised alluvad nn nihkereeglile, mille sõnastas inglise füüsik Soddi. 1) alfa lagunemisel (eraldub alfa-osake, st He tuum) väheneb elemendi mass nelja aatommassi ühiku (2 prootoni + 2 neutroni mass) ja laeng 2 laenguühiku võrra (2 prootoni laeng). ...
2 Välja saatma, välja paiskama 3 Kvantgravitatsioon on teoreetilise füüsika valdkond, mis püüab ühendada nelja fundamentaalset jõudu ehk vastastikmõju: 1. tugev vastastikmõju (hoiab koos aatomituumi); 2. elektromagnetiline vastastikmõju (mõjub elektrilaenguga osakeste vahel, hoiab koos aatomituumi ja elektrone); 3. nõrk vastastikmõju (mõjub leptonite ja kvarkide vahel); 4. gravitatsiooniline vastastikmõju. 5 Üldrelatiivsusteooria Vastavalt Albert Einsteini poolt 1916.a. esitatud üldrelatiivsusteooriale on universumit matemaatiliselt kõige sobivam kirjeldada kui neljamõõtmelist kõverat aegruumi. Kõvera aegruumi geomeetriat seob füüsikanähtustega väide, et osakeste neljamõõtmelised
näitlikustamiseks (kolm põhivärvi, mille ühendamisel saame valge värvuse). · Antiosakesel on kõik omadused samasugused nagu talle vastaval fundamentaalosakesel , aga laeng on vastupidine. · Annihileerumine nähtus kus fundamentaalosake ja talle vastav antiosake kohtuvad, mille tulemusena mõlemad kaovad ja järgi jääb energia. · Vaheosakesed, mõndade nimetused vahendavad vastastikmõju. Näiteks gluuonid vahendavad kvarkide vahelist vastastikmõju ja -mesonid vahendavad prootonite ja neutronite vahelist vastastikmõju.
13. Suur Pauk. Umbes 13, 7 mljrd aastat tagasi hakkas universum plahvatuslikult paisuma. Sellega koos tekkisid singulaarsusest korraga, ruum, aeg ja mateeria. Keegi ei tea, kuidas nägi universum välja alghetkel või natuke hiljem. Tihedus oli alghetkel 10 94 g/cm3. temperatuur 1032K. Tänapäeva füüsikaseadused algfaasis ei kehtinud. Universumi arengut peale Suurt Pauku on tavaks jagada järgmistesse etappidesse: · Plancki aeg · inflatsiooniline universum · Kvarkide periood · Tropofaas · 4 vastasmõju tekkimine: gravitatsioon, elektromagnetiline vastasmõju, tugev vastasmõju, nõrk vastasmõju. · Hadronite perioodi algus (prootonid, neutronid) · Leptonite perioodi algus · Tuumasünteesi algus · Kiirgusajastu lõpp ja aineajastu algus · Taustkiirguse vabanemine · Suuremate struktuuride tekkimise aeg · Galaktikate ja tähtede tekkimine · Päikesesüsteemi teke
Täht – on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Universumi evolutsioon Plancki aeg ja Suure Ühenduse periood Inflatsiooniline Universum Kvarkide periood Topofaas 4 vastasmõju Hadronite perioodi algus Leptonite perioodi algus Tuumasünteesi algus Kiirgusajastu lõpp/ aineajastu algus Taustkiirguse vabanemine Suuremastaabilise struktuuride moodustumine
Suur Pauk Allikas: Vikipeedia WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolainetaustast ehk reliktkiirgusest. Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. Suure Paugu teooria on kosmoloogias valdav teaduslik ...
antineutron ning elektroni antiosake on positron ja ta on vastaslaenguga. Vooton on oma antiosakesega aga täiesti identne. 57. Paari teke ja annihilatsioon Kui vaakumile anda piisavalt energiat, siis tekib osake ja tema antiosake. Kui osake oma antiosakesega aga kokku põrkab, siis vabaneb gamma kvant energiana ning osake ja antiosake annihileeruvad. 58. Kvargid Kvargid on subatomaarsed osakesed, milles koosnevad prootonid ja neutronid ning paljud teised osakesed. Kvarkide perekondi on kokku kolm, neil on murrulised laengud: Kvark Laeng u ehk up 2/3 d ehk down -1/3 c ehk charm 2/3 s ehk strange -1/3 t ehk top 2/3
1. Mass 2. Elektrilaeng 3. Spinn (iseloomustab osakese pöörlemist) 4. Eluiga Elementaarosakesed jaotatakse: 1. Leptonid 2. Mesonid 3. Barüonid Mõisted: Antiosakesed massid võrdsed, laengud vastupidised (elektron positron). Avastati 1928.a. inglise füüsiku Paul Diraci poolt. Kvargid kõik mesonid, barüonid ja resonantsosakesed koosnevad kvarkidest ja antikvar- kidest, kusjuures iga osake moodustab erineva kvarkide kombinatsiooni. Avastati 1963.a. M. Gell-Manni ja G. Zweigi poolt. Olulisemad elementaarosakesed: 1. Elektron J. Thomson 1897.a. 2. Prooton E. Rutherford 1919.a. 3. Neutron J. Chadwick 1932.a. 4. Meson 5. Neutroni -lagunemisel eralduv neutriino 6. Kiirguskvant footon VALGUSE KIIRGUMINE JA NEELDUMINE 1. Selleks, et elektron läheks suuremale orbiidile, peab aatomis energia neelduma. 2
kosmilise päritoluga mikrolaineline raadiomüra, mis ei pärine meie galaktikast, hilisemate uurimiste käigus osutus see universumi tekke algusega seotud nn reliktkiirguseks ehk foonkiirguseks, mis pärines aastatest 100000-300000 pärast Suurt Pauku. Arno A. Penzias ja Robert W. Wilson 41. Kui vana on universum? 13,7 miljardit aastat 42. Kirjeldage Suurele Paugule (Big Bang) järgnenud sündmusi. 10/-33 sekundit pärast Suurt Pauku tekivad kvargid,10/-5 sekundit pärast Suurt Pauku hakkavad kvarkide kolmikud moodustama prootoneid ja neutroneid algab kvarkide 10/40 aastat vältav vangipõli. Vesiniku ja heeliumi tuumade süntees on 1-3 minutit pärast Suurt Pauku lõppenud. Esialgne universum oli footonite ajastulkiirgusdominante, täidetud valguskiirgusega, mis lõppes 300000 aasta pärast. Sellele järgnes siiani kestev ainedominantne ajastu, mis sai alata temperatuuri alanedes aatomite tekkimisega 500 000 aastat pärast Suurt Pauku
(kauguse) dimensiooni, kaks ülejäänut on nurgad, mis määravad selle liikumise suuna, mida mööda minnes määratud punkti jõutakse. Esimene on nurk (teeta), mis määrab erinevuse vertikaalsihist ja teine on nurk ϕ, mis määrab erinevuse kokkuleppelisest horisontaalsihist x. Kasutatakse nt elektroni orbitaalide kvantmehaaniliseks kirjeldamiseks vesiniku aatomis ja geograafias. 61. 4 põhijõudu füüsikas. Nim + isel mõjupiirkonda. mõjub kvarkide vahel) , elektromagnetiline (mõjub elektriliselt laetud osakeste vahel, kaugmõju), nõrk (mõjub leptonite vahel, sellega on seotud nt tuumade beeta lagunemine), gravitatsiooniline (mõjub kõikide kehade vahel, ainuke jõud, mis alati põhjustab tõmbumist,kaugmõju). 62. Valentselektronide kiht määrab perioodilisusesüsteemi mille perioodi ja valentselektronide arv ühtib rühma numbriga. 63. Mis on liikumine. Liikumine on keha asukoha muutumine ajas. 64
Ka sel juhul võib elektrilaengu väärtuseks osutuda 0. Elektrilaengu tähis on tavaliselt Q või q. Elektrilaengu mõõtühik SI-süsteemis on kulon (tähis: C). 3. Elementaarlaeng Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne füüsikaline konstant ja tema tähis on e. ga keha elektilaeng on alati elementaarlaengu täisarvkordne. Sellel reeglil on kaks erandit. Kvarkide elektrilaeng on e/3 täisarvkordne. Samuti võib teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng. Teoreetiliselt tõestas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal saksa füüsik Hermann von Helmholtz. Eimesena sai mõõtmistulemused ja tõestas elementaarlaenu olemasolu ameerika füüsik Robert Andrews Millikan aastatel 19091916. 4. Elektrivool Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine
Schroedinger, W.Heisenberg, jt., 1926) Kunstlik radioaktiivsus (F. ja I. Joliot-Curie, 1934) Uraani tuuma lagunemine (O.Hahn, F.Strassmann 1938): Ahelreaktsioon (E.Fermi jt., 1942) Aatomipomm (1945) Holograafia (D.Gabor ,1948) Termotuumareaktsioon (1952) 14 Vesinikupomm (1953) Laser (N. Bassov, A. Prohhorov, Ch.Townes, T. Maiman, jt., 1958 – 1960) Kvarkide hüpotees (M. Gell-Mann, G. Zweig,1964) Antituum (antideutron), (1965) Üksikute aatomite vaatlemine elektronmikroskoobis (1970) Kvarkide avastamine (1975) Kõrgtemperatuurne ülijuhtivus (G. Bednorz, A. Müller, 1987). Edasised arengusuunad on mikromaailma sügavusse (elementaarosakesed, juhitav termotuuma reaktsioon, antiaine jne) ja megamaailma avarustesse (mustad augud, varjatud mass jne). 1.3. Füüsikaline maailmapilt Mis on maailmapilt
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kun...
universumi tekke algusega seotud nn reliktkiirguseks. 41. Kui vana on universum? 100000-30000 aastat? 42. Kirjeldage Suurele Paugule (Big Bang) järgnenud sündmusi. Suurele Paugule ajahetkel 0 järgnes järgmine ajaline stsenaarium, mille vältel toimus füüsikaseaduste evolutsioon ja kergemate elementide nagu vesiniku ja heeliumi tuumade süntees (nukleosüntees). 43. Mida tähendab kosmilise evolutsiooni printsiip? Füüsikaseaduste evolutsioon, kvarkide, aatomituumade ja aatomite tekkimine, tähtede tekkimine ja evolutsioon, galaktikate tekkimine ja evolutsioon, Päikesesüsteemi ja Maa tekkimine, keemiline evolutsioon, biogenees, antropogenees, mis jätkub sotsiogeneesiga. 44. Mida tähendab kosmiline antroopsusprintsiip ja kes selle formuleeris? Brandon Carter. Universum peab olema selline, et mingil etapil oleks võimalik vaatlejate eksisteerimine. 45. Kes juhtis Inimese Genoomi Projekti ja mis on ta populaarse raamatu pealkiri?
magnetvälja tekkimine. Paigalolev alalisvooluga juhe tekitab ruumis muutumatu magnetvälja. Kuid mõne teise inertsiallsüsteemi suhtes võib see juhe liikuda. Selle süsteemis suhtes on magnetväli muutuv ja tekitab pööriselektrivälja. Seega väli, mis mõnes süsteemis on puhtalt elektriline või magnetiline, in teises süsteemides ühtne elektromagnetväli. 3.3. Tugev ja nõrk vastastikmõju Tugev ja nõrk vastastikmõju esineb ainult mikromaailmas. Tugev vastastikimõju esineb kvarkide vahel ja on tingitud eriliste elementaarosakeste, gluuonite vahetamisest. See avaldub peamiselt tuumajõududena. Need on jõud, mis 7 hoiavad nukleone koos, kuid avalduvad ka tuumareaktsioonide korral. Selle mõjuraadius on väga väike, kuni 10-15 m ( 1 fermi), see on ka aatomituuma läbimõõdu suurusjärk. Tuumajõud esineb nii elektriliselt laetud kui laadimata osakeste vahel.
Bosonid ei allu tõrjutusprintsiibile ja seega ka vastavatele ajalis-ruumilistele piirangutele. Kvargid (d, s ja b elektrilaenguga 1/3 e ning u, c ja t elektrilaenguga +2/3 e) osalevad kõigis vastastik- mõjudes. Elektrilaengut ( 1e) omavad leptonid (elektron, müoon ja tauon) ei osale tugevas mõjus. Elektrilaenguta leptonid (elektron-, müü- ja tauneutriino) osalevad vaid nõrgas ja gravitatsioonilises mõjus. Leptonite seisumassid on oluliselt väiksemad kvarkide omadest (lepton kr.k. väike münt). Kvarkidest koosnevad osakesed on alati valged. See tähendab, et nende värvilaeng on tasakaalus. Erinevad värvilaengud tõmbuvad (nii nagu ka erimärgilised elektrilaengud). Stabiilne seisund võib tekkida kahel viisil: 1)värvus esineb koos antivärvusega. Nii tekkivaid liitosakesi nimetatakse mesoniteks; 2)esineb segu kolmest värvusest või siis kolmest antivärvusest. Nii tekivad vastavalt kas siis barüonid või anti- barüonid
Bosonid ei allu tõrjutusprintsiibile ja seega ka vastavatele ajalis-ruumilistele piirangutele. Kvargid (d, s ja b elektrilaenguga 1/3 e ning u, c ja t elektrilaenguga +2/3 e) osalevad kõigis vastastik- mõjudes. Elektrilaengut ( 1e) omavad leptonid (elektron, müoon ja tauon) ei osale tugevas mõjus. Elektrilaenguta leptonid (elektron-, müü- ja tauneutriino) osalevad vaid nõrgas ja gravitatsioonilises mõjus. Leptonite seisumassid on oluliselt väiksemad kvarkide omadest (lepton kr.k. väike münt). Kvarkidest koosnevad osakesed on alati valged. See tähendab, et nende värvilaeng on tasakaalus. Erinevad värvilaengud tõmbuvad (nii nagu ka erimärgilised elektrilaengud). Stabiilne seisund võib tekkida kahel viisil: 1)värvus esineb koos antivärvusega. Nii tekkivaid liitosakesi nimetatakse mesoniteks; 2)esineb segu kolmest värvusest või siis kolmest antivärvusest. Nii tekivad vastavalt kas siis barüonid või anti- barüonid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
