nõguspeegel. Reflektor leiutati 17. Sajandil. Tavaliselt arvatakse, et esimese reflektori ehitas Isaac Newton aastal 1668. Reflektor leiutati alternatiivina refraktorile. Reflektor oli oma olemuselt suur ja tänu sellele saad sa vaadata objekte mis on väga laia diameetriga. Peaaegu kõik teleskoobid, mida kasutatakse astronoomias on reflektorid. Reflektoreid võib näha paljude erinevate disainidega ja erinevate optikaliste elementidega, mis teevad nähtava pildi teleskoobis kvaliteetsemaks. 3 (joonis 2) Refraktor Refraktor on optiline teleskoop.Refraktor kasutab läätsesid et moodustada pilti. Refraktori disaini kasutati algselt astronoomilistes teleskoopides. Suured refraktorid olid väga populaarsed 19. Sajandi teisel poolel. Enamik teadusuuringuid on ikkagi tehtud reflektoriga.
Marss Marss on päikesest neljas planeet. Marss asub päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab sellepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet. Hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal. Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 miljonit kilomeetrit. Sel ajal paistab Marss taevas niisama. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Oma nime on ta saanud sõjajumala järgi. Vett seal ei ole, kuid on avastatud pinna vorme (näiteks jõesängid), mille teket seostatakse voolava veega. Samuti on leitud mäeahelikke, kustunud vulkaane, kraatreid ja madalikke. Seega usutakse, et kauges minevikus on Marsil olnud jõed ja ookeaind ja võimalik, et ka elu. Marsil on kaks kuud.
Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Jupiteri magnetväli on umbes 14 korda suurem kui Maal. Planeedi orbiit on ovaalse kujuga. Jupiter teeb tiiru ümber Päikese 4333 Maa päevaga ( st peaaegu 12 Maa aastat). Ta tiirleb kiiremini, kui ükski teine planeet. Üks ring ümber oma kujutletava telje võtab aega 9 tundi ja 56 minutit. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega.Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja
· 1 ööpäev = 176 Maa päeva · Orbiit piklik · Liikumine orbiidil ebaühtlane · Atmosfäär puudub, meenutab välimuselt kuud · Suured temp. Erinevused 2.VEENUS · Maale lähim · Umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga, üleni pilvedega kaetud · Orbiit praktiliselt ringikujuline · Pöörlev väga aeglaselt, tiirlemisele vastassuunas · Telg orbiidi tasandiga enam-vähem risti · Aastaaegade vaheldumine puudub · Teleskoobis paistab suur ja hele · Tahke ülikuum(480°C) pind asub pilvekihist 60km allpool · Pinnavormidelt sarnane Maaga · Tardkivimite olemasolu, vulkaanid · Vähe meteoriidikraatreid · Atmosfääri koostised domineerib süsihappegaas · Magnetväli puudub 3.MARSS · Mõõtmetelt väike · Orbiit piklik · Läbipaistev atmosfäär · Esinevad polaaralade lumeväljad (õrn härmatise kiht), tumedad ,,mered" ekvaatori lähedal, pilved
Jupiteri tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Jupiteri tihedus on väike- see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs. Et Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum. Jupiteri atmosfääri heidetud sondi andmetel moodustab vesinik 86% Jupiteri atmosfäärist. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed - Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli; nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik. 12. Saturni välisilme, atmosfäär, pinnaehitus.
Kuna kaksikuid on palju, tuleb neid klassifitseerida. Olemas on visuaalsed kaksikud, spektraalsed kaksikud, varjutusmuutlikud kaksikud ja lähiskaksikud. Visuaalsed kaksikud 2 Palja silmaga nähtavate tähtede hulgast on umbes 20 protsenti tuntud kui visuaalsed kaksik- või mitmiktähed. Pea kõik heledad tähed on visuaalsed kaksikud või mitmikud. Visuaalsete kaksiktähtede komponendid on teleskoobis nähtavad kahe lähestikuse tähena, mis võivad liikuda teineteise suhtes kas orbitaalselt või paralleelselt. Nende komponendid tiirlevad ümber ühise masskeksme. Kui komponentide vaheline kaugus on küllalt suur ja kaugus meieni suhteliselt väike, võime teleskoobis näha mõlemat tähte eraldi. Visuaalsete kaksiktähtede orbiidid on suuremalt osalt suure ekstsentrisusega ehk piklikud ellipsid. Pilt 3 Visuaalse kaksiktähe näiv orbiit Spektraalsed kaksikud
· Mass: 1, 0243x 1026 kg · Pöörlemisperiood: 16 h 7 min · Kaaslaseid: 14 · Keskmine kaugus Päikesest: 4 497 mil km · Atmosfääri temperatuur: -235o Kaaslased · Viimane kuu avastati 2013. aastal · 1846. aastal avastati Neptuuni kõige suurem kuu Triton · 1949. aastal leiti Nereid · Suuruselt teine kaaslane Proteus Rõngad Väga tumedad Koostis teadmata Huvitavad faktid · Võib omada tahket tuuma · Külastanud ainult üks kosmoselaev · Nähtav vaid teleskoobis · Koostis sarnane Uraanile Huvitavad faktid · Sinaka varjundi annab metaan · Päikesesüsteemi kõige tuulisem planeet · Scooter · Must Laik Täname tähelepanu eest ! Kasutatud kirjandus · http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/tekst.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun · https://sites.google.com/site/ttgmaailmaruum/uuri-paeikesesuesteemi/ura · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/n · http://web.zone
Päikesesüsteem ja Maa-tüüpi planeedid Katre Pohlak XII klass Rakke Gümnaasium Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Pluuto Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte. Päikesesüsteem mis see on? Päikesesüsteemi tsentriks on Päike - hõõguvkuum gaasikera, mille mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist Lisaks päikesele kuulub päikesesüsteemi üheksa suurt planeeti ja hulgaliselt väikekehi Päike moodustab 99,8% süsteemi kogumassist ja on selle ainus energiaallikas Plaaneedid on päikesega gravitatsiooniliselt seotud Planeedid live-s Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
eristada hoopis pisemaid detaile kui optilise mikroskoobiga (kuni 2 nm), näiteks eristada aatomeid teineteisest. Teravikmikroskoobid annavad veel suuremaid suurendusi. Nende abil on võimalik eristada detaile mõõtmetega kuni 0,2 nm. 2 Mis segab taevatähtede eristamist teleskoobiga? Teleskoobiga vaadatakse taevatähti. Need asuvad meist nii kaugel, et paistavad taevas helendavate punktidena. Teleskoobis aga saame kujutiseks hoopis heledate ja tumedate rõngaste süsteemi. Selle põhjuseks on valguslainete difraktsioon teleskoobi objektiivi raamil. Ümmarguse ava korral on difraktsiooniribad rõngakujulised. Miks on difraktsiooniribad ümmarguse ava korral rõngakujulised? Seda saab seletada filmitükiga tehtud katse abil. Tuletame meelde katset filmitükis oleva piluga, mida me pöörasime ümber vaatesuuna. Katses tekkivad ribad olid alati pilu servadega
W. Ritchey Saint-Gobainist (Pariis) · Peegel on kaetud hõbedaga. · Esmane peegel oli paraboolne ning teine peegel oli hüperboloidne. · Teleskoobi liigutamine käis elektriliselt tänu 30 mootorile. · Esimest optilist interferoonmeetrit kasutati just Hookeri teleskoobil, et mõõta tähe diameetrit. · Teleskoobil oli 3 erinevat optilist seadistust, et oleks võimalik vaadelda erinevaid objekte eri kaugustel. · fokaalseks suhtarvuks on f/5, 16, 30 · Teleskoobis kasutatakse väga kõrge resulutsiooniga spektrograafi, mis asub Coudé fookuses. · Algselt oli raske saada teravat pilti, sest observatooriumi temperatuur kõikus liiga palju, mis muutis peegli kuju ning seega oli raske paika reguleerida. · Teleskoop suleti 1986, sest valgusreostus antud piirkonnas oli liiga suur. Allar Sats
mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika - Andromeeda udukogu asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. ( 3 ) UDUKOGUD Udukogud on gaasi- ja tolmupilved. Neid võib hajutatult näha kõikjal universumis. Paljud neist on heledad, kuna tähed nende sees valgustavad neid. Mõned udukogud on tumedad. Nende sees pole tähti ja nad paistavad tähtede taustal tumedate laikudena. Paljud heledad udukogud on nähtavad binoklis või väikeses teleskoobis ning väheseid võib näha ka palja silmaga. Üks neist on Orioni udukogu teleskoobi või binoklita vaadeldes vaid nõrk valguslaik. Tumedaid udukogusid on väga raske näha. Nende vaatlemiseks on tarvis suurt teleskoopi. ( 4; lk.30 ) 6 TÄHEPARVED Gaas Orioni udukogu sees tiheneb, moodustades tähti. Lõppjärgus tekitab pilve kokkuvarisemine täheparve. Mõningate udukogude sees on sündinud tähti kogu aeg.
leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Maa Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. TÄNAME TÄHELEPANU EEST!!!
JUPITER Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küündivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo
Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet. (minimaalne kaugus 42 milj. Km) Hele (heledamad vaid Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. PILVED Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas. Pilvka...
Hiidplaneedid Hiidplaneedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Puudub tahke pind, vaadeldav vaid pilvkatte välispind Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Jupiter Ta on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet Asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega Magnetväli on jupiteril 20 korda tugevam kui Maal Kaaslasi on Jupiteril 67 Suur Punane Laik Jupiter Saturn Ta on kuues planeet Päikesest ning suuruselt teine Planeet näib hele-kollane atmosfääri ülemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tõttu Saturnil võib tuul puhuda kiirusega 1800 km/h
Kuna öö on väga pikk siis võiks arvata, et selle ajaga jahtub pool planeedist ära. Kuid kuna seal on väga kõvad tuuled, mille kiirus on 300 kuni 400 kilomeetrit tunnis, mis toovad kogu aeg soojust sealt poolt kuhu päike paistab, siis püsib planeet kogu aeg sama kuum. Pilved on kollakasvalged, sest nad koosnevad põhiliselt väävelhappest. Veenusel oli kunagi vesi, aga see kõik aurustus rohkete vulkaanipursete tagajärjel. Veenus ja Maa on peaaegu sama suured. Veenus paistab teleskoobis alati sirbikujulisena. Ta orbiit on praktselt ringi kujuline. Esimese kosmosejaama saatis sinna Nõukogude Liit. Veenusel puuduvad looduslikud kaaslased. Tal on ainult tehiskaaslased. Veenus on teine planeet päikesesüsteemis. Ta on taevast kergesti leitav kuna temast on heledamad ainult Päike ja Kuu. Veenust mida nähti hommikul kutsuti Koidutäheks, aga kui teda nähti õhtul siis kutsuti teda Ehatäheks. Veenus on saanud oma nime Rooma mütoloogia jumalanna järgi
Marss Koostas: Kadri Jõgi 2010 Andmed: · Kaugus Maast: 55400 mln km · Läbimõõt: 6750 km · Aasta pikkus: 687 Maa päeva · Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min · Pinnatemperatuur: +25°C kuni -125°C · Gravitatsioon: u 40% Maa omast · Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s · Paokiirus: 5,0 km/s Marss · Päikesesüsteemi neljas planeet · asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa · saab seepärast 2 korda vähem soojust · Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet · hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal · Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune · Marsil ilmnevad aastaajad ja kliimavöötmed · Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u 0,02 mm paksuse veekihi · Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi.
Suuruselt kolmas planeedi kaaslane päikesesüsteemis (Jupiteri kaaslastest jääb suuruselt alla vaid Ganymedesele). Callisto läbimõõt on umbes 99% Merkuuri läbimõõdust, samas mass vaid umbes kolmandik. 3 12. Milline on Jupiteri atmosfäär? Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiseltvesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri
rändav taevakeha oleks avastatud. Otsitava planeedi oodatav liikumine oli umbes 30 kaaresekundit tunnis, mis pidi olema igale vaatlejale eristatav. Uuele planeedile oli juba valmis mõeldud nimi Phaeoon. Komeedid Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Nad ilmuvad enamikus ootamatult (korduvalt nähtud nn. perioodilisi komeete on teada vaid mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; kuid selliseid ilmub paraku harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas
Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Et raskusjõud on palju suurem kui Kuul, siis väljapaisatud materjal jõuab 65%-ni sellest kaugusest mis Kuul. Välimus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. lick to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
- päike kiirgab lisaks valgusele ka laetud osakesi, seda osakeste voolu nim päikese tuuleks. Kui laetud osakesed satuvad maa lähedusse siis jäävad nad maa magnetvälja lõksu pendeldades pooluste vahel. Sellepärast ümbritsevad maad kiirgusvööndid. Aegajalt päike purskab aga laetud osakesi tugevamalt, suurema kiirgusega osakesed võivad tundiga(polaaraladel)atmosfääri. Ja panevad õhu helendama- see nähtus ongi virmalised.Virmalisi on võimalik ette ennustada ,kui teleskoobis on näha päikesepurskeid siis need laetud osakesed jõuavad maale paari päeva pärast.
· 17% asteroide näivad eredaina ning neil arvatakse olevat raud-nikkel tuum. · Asukoha järgi liigitatakse: 1. Maalähedased asteroidid 2. Peamine asteroidide vöö Marsi ja Jupiteri vahel 3. Veenuse ja Maa vahel tiirlevad mõned asteroidid 4. Kentauri "asteroidid" Päikesesüsteemi äärealadelt Asteroidide kuju · Ebakorrapärase kujuga · Nende pinnal leidub meteoriidikraatreid · Väikeste kuude sarnased · Väikeste läbimõõtudega · sarnanevad nad teleskoobis tähtedega · Enamik asteroide liigub akliptika tasandis perioodiga 3-6 aastat Kui Maale lähenevad asteroidid · Enamik asteroide on Maale ohutud. · Umbes 160ne asteroidi trajektoor võib lõikuda Maa orbiidiga. · Juhuslike kõrvale kallete tõttu võivad orbiidid ka muutuda. · Atmosfäär kaitseb Maad väikeste, kuni 10-meetriste kosmiliste kehade eest. · Atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest
Kärdla Ühisgümnaasium Planeet Uraan Uurimustöö Õpilane: Kaarel Trumm Juhendaja: Juta Noorkõiv Kärdla 2010 Uraan Uraan, esimene "teleskoobiplaneet", avastati W. Herscheli poolt 1781. a. Olles Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on temagi atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeed...
Suurendus - objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe. Valgusjõud - objektiivi läbimõõdu ning fookusekauguse suhe, nn suhteline ava. Mida suurem see on, seda nõrgemaid objekte me taevas näeme. Kuna fookusekauguse lühendamine vähendab suurendust, viis just see tingimus hiidteleskoopide tekkeni. Vaateväli - mida suurem on suurendus, seda väiksem on vaateväli. Lahutusvõime - (vähim nurk, mille all paistvad tähed on teleskoobis eristatavad) on seotud suurendusega: mida suurem on suurendus, seda suurem on ka lahutusvõime. Kuidas kasutatakse? Liikuva teleskoobi asendit saab liikumatu aluse suhtes väga täpselt mõõta ja see loob eelduse märksa täpsemate tähekaartide koostamiseks. Mõõdetav on teleskoopi läbinud valgus: - On võimalik määrata tähelt tuleva valguse omadusi ning võrelda neid maapealsete allikate kiirgusega.
1. slaid Suurte kauguste ja väikeste mõõtmete tõttu jääb enamus kosmilisi kehi astronoomidel siiski nägemata. Märkame neid vaid siis, kui nad oma teekonnal satuvad Maa või Päikese lähedale. Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Nad ilmuvad enamikus ootamatult (korduvalt nähtud nn. perioodilisi komeete on teada vaid mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks (vt. fotot). Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; selliseid ilmub paraku aga harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas
Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja on ühtlasi ka Maale kõige lähem planeet. Marssi on nimetatud ka Punaseks Planeediks,sest tema pinda katavad punase liiva kõrbed. Marsi tiirlemine ümber Päikese kestab 2 Maa aastat. Marss pöörleb peaaegu sama kiiresti kui Maa, 1 pööre kestab 1 ööpäeva. Elu ei ole Marsilt leitud, aga oletatakse, et mingisugune algeline elu võis seal kunagi olla. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste
liikumise põhiliselt Maa liikumine - sünoodiline periood on umbes üks aasta. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline, kuid siiski piklikum Maa ja Veenuse omadest. Nagu teisedki selle rühma planeedid, pöörleb Jupiter kiiresti, kusjuures pöörlemisperiood sõltub "geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9°), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed -- Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli; nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini ja mis püsib - erinevalt
ebamugavaks ja seepärast ongi maailma suurim refraktor "ainult" ühemeetrise läbimõõduga (10 korda väiksem suurimast reflektorist!) ning valmistatud rohkem kui 100 aastat tagasi. Väikeste (kuni 20 cm) teleskoopide seas on refraktoreil siiski oma roll: planeetide visuaalsel vaatlemisel eelistab enamik amatöörastronoome neid reflektoreile. Optilise skeemi järgi jagunevad refraktorid Galilei ja Huygens'i tüübiks; esimesel neist on okulaariks nõguslääts ning kujutis teleskoobis on päripidine. Huygens'i teleskoop koosneb kahest kumerläätsest ning pöörab kujutise ümber. Sellele vaatamata kasutatakse tänapäeval vaid viimast skeemi. Põhjuseks on nõgusokulaari väiksem vaateväli. · Reflektor ehk peegelteleskoop: objektiivi osa täidab nõguspeegel, okulaariks on tavaliselt lääts (läätsede süsteem). Et peegel muudab kiirte suuna vastupidiseks, asub peafookus teleskoobi torus. Suure teleskoobi puhul
umbes 1 km. Selgus, et Jupiteri rõngas koosneb väga tumedatest osakestest, seetõttu on neid Maalt väga raske märgata, kuid koheselt peale avastamist õnnestus Jupiteri rõngaid ka ühest maapealsest observatooriumist pildistada. JUPITERI VAATLEMINE Jupiter on suurim planeet ja ta asub hiidplaneetidest meile kõige lähemal. Seetõttu on ta tähistaevas hästi nähtav. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli, nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad ka juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega. Kui ilm on hea, võib püüda leida ka Suurt Punast Laiku ning selle leidmisel jälgida Jupiteri pöörlemist. JUPITERI KAASLASED
Mars Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15-17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55-60 milj. km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapni...
ebakorrapärased *orbiidilt ringikujulised*on ka piklike ja tasandist väljuvaid orbiite*enamik tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel Meteoriidid: *planeetidevahelisest ruumist Maale langenud tahke keha *Maaga kokkupuutel tekitavad m-i läbimõõdust suurema lohu e löögikraatri, mida ümbritseb vall*koosnevad põhil raua ja nikli sulameist Komeedid: *pärit päikesesüsteemi äärialadelt* ilmuvad ootamatult*paistavad teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis lähenedes kasvab ,,sabatäheks" *suurem kuust *ilmub kümmekond igal aastal *tiirlevad kõikvõimalikes suundades ja tasandites Galaktika: * nim tähesüst-i , millesse kuulub Päike koos oma planeetidega Linnutee: *nõrgalt helendav *ebaühtlase helendusega riba*meie kodu-tähesüsteem on tavaline spiraalgalaktika, õhuke, tähtedest ja gaasist-tolmust ketas, mida ümbritseb kerakuj, vanadest tähtedest ja täheparvedest
Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum.Kõige suurem mass on Jupiteril (317,8 Maa massi), järgnevad Saturn (95,152 Maa massi), Neptuun (17,147 Maa massi) ja Uraan (14,536 Maa massi).Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased. Teleskoobis silmaga nähtavad rõngad on vaid Saturnil, kuid täpsete maapealsete vaatluste või kosmoseaparaatide abil on avastatud rõngad ka Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil. Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem.Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind
umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. JUPITER Jupiteri mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetiel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega.. PÖÖRLEMISPERIOOD Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50,5 minutit ning 9 tundi ja 55,7 minutit. ATMOSFÄÄR Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi),
tõttu on atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. 9. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet. Kuna ta on piisavalt hele, on ta taevast kergesti leitav. Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul kiirusega 300-400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast, rõhk on 9 MPa ehk 90 at, süsinikdioksiidi sisaldus on 96,5%, lämmastikku 3,4%, argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral on CO, SO2 ja veeauru
paokiirus: 4, 2 km/s (0, 38 Maa paokiirust) (2) Veenus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline, kaugus Päikesest 108 miljonit km (0, 73 aü.), tiirlemisperiood 225 ööpäeva, pöörlemisperiood 117 ööpäeva. Atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96, 5 %), ülejäänu on lämmastik. Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust); mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi); keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust); raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust);
miljonile kilomeetrile. Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni. Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb; seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes
Milline on seos tähe massi ja eluea vahel? Mida suurem on mass, seda lühem on eluiga. Milline on seos tähtede värvuse ja temperatuuri vahel? mida eredam täht, seda kuumem Sinakatel ja valgetel tähtede peaks temperatuur olema kõrgem, kollastel madalam ja punakatel veelgi madalam. Mis on visuaalsed kaksikud; varjutus muutlikud kaksikud? Kui tiirlemistasand on vaatekiirtega risti või üsna vähe kaldu, võib tähepaari liikumine olla suuremas teleskoobis hästi jälgitav, on tegemist visuaalkaksikuga. Kaksikute tiirlemistasand võib aga olla üsna kaldu või meie poole serviti , nii et paarilised perioodiliselt teineteise suhtes peitu poevad. Süsteem paistab meile siis varjutusmuutliku (kaksik) tähena. Tsefeiidid- Kõige omapärasemad ja astronoomidele väga kasulikud muutlikud tähed. Kaksiktähed ehk mitmiktähed- 2 või enam tähte, mis on omavahel gravitatsiooniliselt seotud. Nad tiirlevad
0,001 tähesuurust. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³.Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). 2. Granulatsioon- Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb. Graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3
kõige lähedamal. Aphrodite (Rooma Venus) oli Zeusi ja Dione tütar, armastuse- ja ilujumalanna. Meie esivanemad tundsid Veenust Eha- ja Koidutähena, kuna Maal on ta nähtav ainult kas hommikuti või õhtuti. Mõõtmetelt on Veenus Maale väga sarnane. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Kaugus Päikesest 108 miljonit km, tiirlemisperiood 225 ööpäeva, pöörlemisperiood 117 ööpäeva. Veenus on üks kahest planeedist, mis pöörleb vastupidi tiirlemise suunale (teine on Uraan). Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur ja väga heleda pinnaga (pilved peegeldavd tagasi 77% pealelangevast valgusest ). Veenuse pinda ei oleks võimalik näha ka pilvekihi puudumisel, sest Veenuse atmosfäär on liiga paks ja tihe. Peale meteoriidikraatrite, mida on suhteliselt vähe, on pinnalt avastatud ka lõhesid ja tuhaneid vulkaane, mis võivad olla aktiivsed. Atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96, 5 %), ülejäänu on lämmastik. Magnetväli ja ka kaaslased Veenusel puuduvad.
Veenus Kati Nevzorov 12.H Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse orbiit on ringikujuline. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Veenuse uurimine "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. "Venera 13", mille kaamera la...
risti neptuun-Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omastKaaslasi on Neptuunil kaks: Triton ja NereisNeptuunil on ka kolm nõrka rõngastAsteroididSuuruselt jäävad nad alla ka planeetide kaaslastele Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite Komeedid-Nad ilmuvad enamikus ootamatult paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaasMeteoore võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm ja meil piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse
plahvatuse lööklaine, mis põrkudes seal asuvate gaasipilvedega võib neis esile kutsuda uute tihendite tekkimise ning neist omakorda võivad saada kolded tähetekke uuele ringile. PILDIL: HKT foto meist 2500 valgusaasta kaugusel umbes 15000 aastat tagasi plahvatanud supernoova -6- Mitmiktähed e. kaksiktähed Mitu tähte on taevas? Palja silmaga loendades umbes 800. Tegelikult on neid enam, kui 1600, sest peaaegu kõik, nii palja silmaga kui teleskoobis punktina paistvad tähed on kaksik- või mitmiktähed. Mõned uurijad on veendunud, et kaksikkuid / mitmikuid on vähemalt 90% ja üksikuid on vaid planeedisüsteemi päiksed, mitmiktähest lahti pääsenud jooksikud või ühtesulanud kunagised kaksikud. Kaksiktähe komponendid tiirlevad ümber ühise masskeskme. Kaksiktähtedes avastatud liikumised andsid Newtoni gravitatsiooni seadusele hiilgava tõenduse; just kaksiktähtede uurimised kinnitasid, et gravitatsioon on
elongatsioonis on küllalt suur (47°), ei sega päike tema vaatlemist; küll häirib vaatluste planeerimist elongatsioonide vahelise perioodi - nn. sünoodilise aasta - suur pikkus (584 päeva e. 1,6 aastat). Valgusfiltrite abil võib näha muutuva kujuga tumedamaid ribasid ja laike; hästi on näha faasid. Maale lähedases asendis (nn. alumine ühendus Päikesega) ulatuvad Veenuse sirbi otsad märgatavalt üle keskjoone - seal näeme päikese poolt läbivalgustatud atmosfääri." Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Veenuse atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Veenuse atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, mida on 96,5%, sisaldades veel 3,4%
Kool TEEMA referaat Koostaja: Juhendaja: Klass: Asutus, aasta SISUKORD LINNUTEE.............................................................................................................................. ...2 TEISED GALAKTIKAD............................................................................................................3 GALAKTIKATE KLASSIFIKATSIOON..................................................................................4 DÜNAAMIKA......................................................................................................................... ...5 PÖÖRLEMISKÕVER JA MASSIJAOTUS...............................................................................6 PINDHELEDUS, VÄRVUS, KOOSTIS..............................................................................
Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu. Suurus, mõõtmed, kuju Merkuur on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist) Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Raskuskiirendus on 3,71 m/s² (0,38 raskuskiirendusest Maal). Pinnavormid Kuigi teleskoobis ei paista Merkuuril mingeid pinnavorme (eristatavad on ainult heledad ja tumedad laigud), on kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega.
· Galilei pööras tähelepanu sõjakunstile ja uuris suurtükikuulide lendu. · Ta avastas, et kuulid lendavad mööda paraboolset trajektoori · Nende uuringute käigus leiutas Galilei kahest joonlauast kokku volditava arvutusseade, mida algselt kasutati suurtükkide laskekauguse arvutamiseks. Galilei teleskoop · 1609 Kui Galilei teleskoobist kuulis, siis tegi ta endale ka selle, olemata varem ühtki sellist riista näinud ja teades vaid, et teleskoobis kasutatakse kahte läätse ja toru. · Teleskoop, mille ta kiirustades tegi oli parim, mis tolleks ajaks üldse tehtud. · See andis ümberpööratud kujutise asemel õigetpidi kujutise. Mikroskoop · 1624 Galileo täiustas oluliselt oma juba 1609. aastal leiutatud mikroskoopi. · Roomas levisid tema poolt joonistatud pildid putukatest. Raamatud Tsitaadid · Galilei kirjutas mitu · Galileo Galilei on öelnud:
Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km), mida tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilv...
sarnane. On kaetud kogu ulatuses läbipaistmate pilvekihiga. Kosmosest on Veenust uuritud põhjalikult nii hõljukite kui maanduritega. Veenuse tahke, ülikuum (480 kraadi) pind asub pilvekihist 60km allpool. Pinnavormidelt samuti sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Planeedil on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla aktiivsed. Marss Kõige rohkem uuritud planeet ja mõõtmetelt üsna väike. Marss pöörleb samal kombel kui Maa. Teleskoobis on seda näha palju paremini kui Veenust või Merkuuri. Marss on kõige paremini vaadeldav planeet Maa pealt (kuna päike paistab pmts tagant). 1997. aastal jõudsid Marsile USA automaatjaamad. Marsil on kaks kaaslast. Puudub hapnik. Maa tüüpi planeedid erinevad teistest planeetidest selle tõttu, et nad on tahked. Nad sarnanevad kõik Maale. Neil kõigil on keskmes rauast tuum ja mida ümbritseb ,,mantel", vähem kaaslasi kui hiidplaneetidel. 7. Jupiter ja tema kuud. Suur Punane Laik
aukudena, kus ei ole tähti. Tuntumad tumedad udukogud on Hobusepea Orioni ja Söekoti Lõunaristi tähtkujus. Infrapunatehiskaaslaselt tehtud fotodel võib neis kohtades näha tihedaid tolmupilvi. Peegeldusudud Kui tolmupilve lähedal on hele täht, muutub tolm nähtavaks. Tolmuosakesed nimelt peegeldavad tähevalgust sarnaselt lumehelbekestega ja nii saab tolmupilvest helendav peegeldusudu. Sõel ehk Sõelatähed on hajusparv Sõnni tähtkujus. Teleskoobis on näha, et Sõela kõiki heledamaid tähti ümbritseb peegeldusudu. Infrapunakiirguse mõõtmisest on teada, et peegeldusudud on tumedatest ududest palju kuumemad. Peegeldusudus võib osakeste temperatuur küündida 200 kraadi üle nulli, tumedas jääb see -250 C° piiresse. Helendavad difuussed udud Mõnikord võib väga kuumade tähtede ümber näha helendavat pilve, nn. emissioonudu.
maailma suurim refraktor "ainult" ühemeetrise läbimõõduga (10 korda väiksem suurimast reflektorist!) ning valmistatud rohkem kui 100 aastat tagasi. Väikeste (kuni 20 cm) teleskoopide seas on refraktoreil siiski oma roll: planeetide visuaalsel vaatlemisel eelistab enamik amatöörastronoome neid reflektoreile. Optilise skeemi järgi jagunevad refraktorid Galilei ja Huygens'i tüübiks; esimesel neist on okulaariks nõguslääts ning kujutis teleskoobis on päripidine. Huygens'i teleskoop koosneb kahest kumerläätsest ning pöörab kujutise ümber. Sellele vaatamata kasutatakse tänapäeval vaid viimast skeemi. Põhjuseks on nõgusokulaari väiksem vaateväli. 3 2. Reflektor ehk peegelteleskoop: objektiivi osa täidab nõguspeegel, okulaariks on tavaliselt lääts (läätsede süsteem). Et peegel muudab kiirte suuna vastupidiseks, asub peafookus teleskoobi torus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
