10. klass iseseisev töö : KIUDOPTIKA ....on tehnoloogia andmete edastamiseks klaas- või plastikkiudude mööda. Võrreldes tavaliste telefonivörkudega või raadiosagedusel töötavate mobiilsidevõrkudega on kiudoptilise võrgu läbilaskevõime palju kordi suurem. Seepärast kasutatakse kiudoptilisi kaableid e. valguskaableid järjest laialdasemalt. Nende installeerimine ja hooldamine on vaskkaabliga võrreldes oluliselt kallim. Kui võrrelda seda vaskkaabliga, siis tal on eeliseid: * Suurem ribalaius * Väiksem kaal * Väiksem diameeter * Suurem häirekindlus * Nad sobivad eriti hästi info edastamiseks digitaalsel, mitte analoogkujul Eestis toimub vaskkaablite asendamine valguskaablitega üsna kiiresti. Tuleb ette, et haritumad vasevargad varastavad eksikombel valguskaablit. Seda ei õnnestu neil metallikokkuostjatele müüa. Alguses võeti kasutusele kiudvõrkudes (LAN) ning hiljem hakkasid telefonifirmad nei...
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 2 Valguskaabli ajalugu......................................................................................................3 Valguskaabel.................................................................................................................. 5 Kaod valguskaablis........................................................................................................ 7 Valguskaabli tööpõhimõte..............................................................................................8 Kokkuvõte.......................................................................................................................
Geomeetriline optika Uurib kuidas valgus liigub erinevates keskkondades Valguskiir- näitab valgus energia levimise trajektoori Valguse levimine homogeenses keskkonnas - Füüsikalised omadused on kõikides ruumi punktides ühesugused. Valgus levib sirgjooneliselt. Täisvari on ruumiosa , kuhu valgusenergiat ei satu Poolvari Ruumi piirkond kuhu satub valgusallikas ainult osaliselt. Poolvarju piirkonnas on valgusallikas osaliselt nähtav Valguse peegeldumine ja selle seadus Liigid: 1) Tasapeegel 2) Kumerpeegel 3) Nõguspeegel Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine kahe keha kokkupuutepinnal. Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et ¨ langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutise leidmiseks tuleb e...
Tänapäeval aga põhiline meediakanal Internet Tehnoloogia 20. sajandil 1. Elektriseerimine 2. Autod 3. Lennukid 4. Veevarustus ning selle jaotus 5. Elektroonika 6. Raadio ning televisioon 7. Põllumajanduse mehhaniseerimine 8. Arvutid 9. Telefonid 10. Konditsioneer / jahutus 11. Kiirteed 12. kosmoselend 13. Internet 14. Pilditehnika 15. Kodumasinad 16. Tervise tehnoloogiad 17. Naftasaaduste töötlemis tehnoloogiad 18. Laser ja kiudoptika 19. Tuumatehnoloogia 20. Nanotehnoloogia Tehnoloogia 21. sajandil 1. Energia säästmine (Energy conservation) 2. Ressurside kaitse (Resource protection) 3. Toidu ja vee tootmine ning selle jaotamine (Food and water production and distribution) 4. Jäätmekäitlus (Waste management) 5. Haridus ning õppimine (Education and learning) 6. Meditsiin ning eluiga pikkendamine (Medicine and prolonging life) 7. Turvalisus ning terrorismivastane võitlus (Security and counter-terrorism) 8
VALGUSALLIKATE TÜÜBID Hõõglamp PLUSSID: Kiirgab meeldivat sooja valgust. Süttib kohe (erinevalt luminogoorlampidest, mis peavad hetke soojenema) MIIUSED: Hõõgniidi põlemistemperatuur on 2 482˚C ja valgustamiseks kulub vaid viiendik energiast – ülejäänud 95% läheb raisku ja muundatakse soojuseks. Lambipirnist eralduv kuumus võib olla ohtlik ja põletada puudutamisel sõrmed või kõrvetada lambivarjud, mis pirnile liiga lähedal asuvad. Halogeenlambid Põleb eredamalt ja heledama valgusega kui hõõglamp, andes kerget ja puhast valgust, mis meenutab hommikust päikesevalgust ja seetõttu täiendab halogeenlamp sobivalt moodsaid heledaid inerjööre. Sädelev valgus on võimalik tänu halogeeni sisaldusele hõõglambi gaasides. Madalapinge halogeenlamp on jahedam, energiasäästlikum ja odavam kui tavalin...
76. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Suurendades langemisnurka , jõuame olukorrani, kus =900 ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus. Langemisnurk, mille juures murdumisnurk on 900 on antud keskkondade jaoks sisepeegeldumise piirnurk. Detailsemal uurimisel selgub, et valguslaine sukeldub teise keskkonda poole lainepikkuse ulatuses ja naaseb siis. See efekt on energeetiliselt 100%-se kasuteguriga. Kiudoptika, veekogu, kalade nägemine. Ka siin kehtib kiire pööratavus. 77. Mis on Fermat' printsiip? Optiline teepikkus kui järeldus Fermat' printsiibist. Fermat' printsiip. Fakt: Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja mittehomogeenses keskkonnas kõverjooneliselt. Fermat' printsiip: valgus levib mööda sellist teed, mille läbimiseks kuluv aeg on minimaalne. ...
ahelaid, kusjuures kommuteeritav võimsus ületab tüürvõimsuse miljoneid kordi. Ümberlülitamiskiirus on vahemikus 1...50 ms. Joonis 4.29. Optronite tingmärgid (vasakult paremale: dioodoptron, türistoroptron, transistoroptron ja resistoroptron) [3]. Pikkov lk 49 Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 35 (43) 4.5 Kiudoptika Kiudoptika on teaduse ja tehnika haru, mis uurib valguse levimist peentes kiududes. Kiudoptika seadiseid kasutatakse peamiselt informatsiooni optiliseks ülekandeks nii analoog- kui digitaalsignaalide näol. Lihtsaima kiudoptilise infoedastus-süsteemi saame, kui valguslainejuhi ühte otsa ühendame saatja ja teise vastuvõtja (joonis 4.30). Joon. 4.30. Kiudoptiline sideliin [2]. Spetsiaalsest valgusjuhist kiudu siseneb saatjapoolses otsas valguskiir, mis langedes
docstxt/125482860476476.txt
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
1.Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 -1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilis...
Näiteks fiiberoptilised kaablid on müradele vähemtundlikud kui metallkaablid. Kanalis võib olla erinevat tüüpi mürasid: termiline müra ("valge" müra), intermodulatsioonimüra, ülekostvus, impulssmüra. 51. Kodeerimine Kodeerimine on andmete viimine analoog kujult digitaalkujule, st tegelikele andmetele seatakse vastu mingi binaarkood. Andmed kodeeritakse digitaalkujule kuna sel puhul on edastamine odavam, samas on olemas meediaid, mis edastavad just analoogsignaale näiteks kiudoptika, raadiolained ja analoogtelefonivõrk. Analoogsignaalid on ka mõningate häirete suhtes vähemtundlikud. Seega kodeerimine on vajalik, et viia andmed kujule, mida on hõlpsam transportida. Kasutatakse sageduskodeeringut, faaskodeeringut ja amplituudkodeeringut. Põhjused, miks edastada analoogsignaale digitaalkujul: digitaalkanalid ja digitaalkommuteerimine, häirekindlus, võimendi asemel kordaja (repeater), filtrite asemel odavam digitaaltehnika. 52. Asünkroon-ja sünkroonedastus
ja langemisnurk on suurem täieliku peegelduse piirnurgaks. Kui langemisnurk on võrdne piirnurgaga p , siis on murdumisnurk 90°ja kiir libiseb keskkondade lahutuspinnal. Kui langemisnurk on suurem kui piirnurk, siis peaks murdumisnurk olema suurem kui 90°. Kuna see pole võimalik, siis valgus ei saa murduda teise keskkonda ja peegeldub esimesse tagasi. Täielikul peegeldusel on mitmeid rakendusi, sest siis ei esine energia kadusid: kiirte suunda muutvad prismad, valgusjuhid, kiudoptika (kiu läbimõõt ca 1 mikromeeter - meditsiin, side, TV) 7.12.3. Läätsed ja peeglid Läätseks nimetatakse kõverpindadega piiratud läbipaistvat keha. Tavaliselt on kõverpindadeks kerapinna ehk sfääri osad. Kui läätse paksus on palju väiksem kerapindade kõverusraadiustest, siis on tegu õhukese läätsega. Sirget, mis läbib läätse pindade kõveruskeskpunkte, nimetatakse optiliseks peateljeks. Läätse, mis on keskelt paksem kui äärtest, nimetatakse kumerläätseks (koondavaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
