orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. keeluprin: Ühes ja samas aatomis pole2 elektroni ühesuguses kvantolekus, mis määratud kvantarvude nelikuga n, l, ml, ms, võimaldab seletada, miks mitmeelektroniliste aatomite elektronkate on kihiline.Kõik aatomi elektronid ei või olla ühel energianivool. Reegli kohaselt määrab aatomite energianivoode täitumise madalamalt kõrgemale. Seega on vabas aatomis põhiolekus kõik madalamad energianivood täidetud peakvant nr:määrab ära energianivoo, kuhu elektron kuulub orbitaal:iseloomustab elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust, määrab kindlaks võimalikud orbiidid antud n korral on stabiilsed.Magnetnr: liikumishulga momendi vektori võimalikku suunda, määrab ruumis orbitaali suuna . Shördigun: arendas välja mikroosakeste mehaanika, mis võttis arvesse ka osakeste laineomadust. Võrrand võimaldab arvutada aatomi erinevaid olekuid ja nende vaheldumise tingimusi.
Nõnda ei saa süsteemi olekut enam määrata näiteks koordinaadi ja impulsi väärtuse kaudu, vaid olek tuleb vaadeldavatest suurustest ja nende väärtustest lahutada. Ei tohi unustada ka Albert Einsteini, kes tuli fotoefekti seletuseks välja teooriaga, et valguse energia on ise kvantiseeritud. Lähtudes vaadeldud asjaolust, et energiahulgad, mis valguskiir saab ainele ära anda, on võrdelised valgusesagedusega, seega valguse enda omadusega, leidis Einstein, et energianivood ei ole kvantiseeritud ainult aines, .vaid valgus ise koosnebki ainult teatud energiaportsjonitest. Selline kontseptsioon ei ole ühitatav valguse puhtlainelise iseloomuga. Seega tuli välja, nagu ei käituks valgus ei klassikalise valgusena ega ka klassikalise osakeste vooga. Nagu jutust aru võib saada, siis kvantmehaanika on üpriski keeruline teema ning selle kohta on iga üks paika pannud oma teooria. „Kas kass on elus ja surnud samal ajal?“ - oleks minu küsimus
elektronide vastastikmõju energiatega. Mida suuremad on elektronide energiad tuuma suhtes, seda suurem on ka aatomi energia. Elektroni energia aga on seda suurem, mida suurem on elektroni tõenäolisim kaugus tuumast. Sarnane olukord valitseb ka näiteks raskusjõu korral: mida kõrgemale maapinnast keha tõsta, seda suuremaks keha potentsiaalne energia muutub. Elektronide lubatud energiaid kirjeldavad energiatasemed ehk energianivood. on toodud ühe elektroni mõne energiataseme skeem, kus tasemeid kujutatakse horisontaalsete lõikudena. Mida kõrgemal lõik on, seda suurem energia sellisele olekule vastab. Mingile energiatasemele vastav energia väärtus on määratud ühe täisarvuga, mida kutsutakse
7. Mis on aatomnumber? Antud keemilisele elemendile ainulaadne nr mis näitab elemendi prootonite ja elektronide arvu normaalolekus. 8. Millised aatomi koostisosad määravad ära aine elektrilised ja keemilised omadused? Elektronid ja prootonid 9. Mis on isotoopide tekke aluseks? Ühesuguse elektronide ja prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga elemendid 10. Mis määrab ära aine keemilise intediteedi?aine keemilised omadused??? 11. Millistel energianivood on elektronile lubatud aatomis? isoleeritud aatomites võivad elektronid olla vaid diskreetsetel 4 kvantarvuga ja Pauli keeluprintsiibiga määratud energianivoodel. 12. Mis on footon? Vabanev või neelatav energia hulk, mis on vajalik, et elektron vahetaks energianivood. 13. Kirjutage Planck'i võrrand? = h kus, h - Plancki konstant = 6,63 . 10-34 J.sek. 14. Bohri mudel aatomi ehitusele? 15. Defineeri Heisenberg'i määramatuse printsiip? 16
Tahkes aines saavad aatomites olevad elektronid energiat teisiti. Näiteks hõõglambis voolu toimel eralduv soojus paneb ioonid kiiremini võnkuma (suureneb ioonide energia). Osa sellest energiast antakse elektronidele, mis eemalduvad tuumast ja kui nad tulevad tuumale lähemale, siis kiirgubki valgus. Miks nüüd ei kiirga aatomid kindla värvusega valgusi? Kiirgab küll, ainult nüüd pole aatomid isoleeritud, st pole üksteisest sõltumatud. Mida see tähendab? See tähendab, et elektronide energianivood ei ole igas aatomis täpselt sellised nagu nad üksikus, "normaalses" aatomis. Teiste aatomite elektronide laengud nihutavad natuke vaadeldava elektroni kaugust tuumast ja see muudab elektroni energiat. Miks? Sest elektronid on laetud osakesed. Me teame, et kui laetud kehale lähendada teine sama laenguga keha, siis tekib nende vahel tõukejõud ja kehad nihkuvad teineteisest kaugemale. Nii on ka elektronidega aatomis: nende kaugus tuumast muutub teiste aatomite toimel. Kui aga muutub kaugus
Pauli keeluprintsiip Ühes ja samas aatomis ei saa olla kaht elektroni ühesuguses kvantolekus, mis on määratud kvantarvude nelikuga n, l, ml, ms Keeluprintsiip võimaldab seletada, miks mitmeelektroniliste aatomite elektronkate on kihiline Kõik aatomi elektronid ei või olla ühel energianivool Reegli kohaselt määrab Pauli printsiip aatomite energianivoode täitumise madalamalt kõrgemale Seega on vabas aatomis põhiolekus (mitteergastatud olekus) kõik madalamad energianivood täidetud Kvantarvud Peakvantarv · tähis n · väärtuseks suvaline täisarv · määrab ära energianivoo, kuhu elektron kuulub Orbitaalkvantarv · tähis l · võib omada täisarvulisi väärtusi l= 0,1,2,...,n-1 ·iseloomustab elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust ·määrab kindlaks, millised võimalikud orbiidid antud n korral on stabiilsed Magnetkvantarv · Kui kõik ausalt ära rääkida..... tähis ml ·võib omada väärtusi ml=0,±1,±2,...,±(l-1),±l
energiataseme aatomis. · Kui n = 1 , on aatom põhiolekus, kui n > 1 , on aatom ergastatud olekus. · Samale peakvantarvule vastavat elektronide kogumit nimetatakse elektronkihiks. · Peakvantarvule n vastavas elektronkihis saab olla maksimaalselt 2n2 elektroni. Bohri aatomimudel (demo) · Energianivoo peakvantarvule n vastav energeetiline väärtus. · Ühelt energianivoolt teisele minekuga on seletatav ka joonspektrite teke. Vesiniku aatomi energianivood: Kvantmehaanika teke ja põhiideed · Kvantmehaanika e. lainemehaanika on laineomadustega mikroosakeste ja nende kogumite käitumist käsitlev füüsika osa. Kvantmehaanika põhiideed · Kvantmehaanika teoreetiliseks aluseks on Schrödingeri võrrand diferentsiaalvõrrand, mille kaudu saab arvutada leiulaine (mikroosakese leiutõenaosust määravad lained) sõltuvuse koordinaatidest ja ajast, kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud.
· Ühes ja samas aatomis ei saa olla kaht elektroni ühesuguses kvantolekus, mis on määratud kvantarvude nelikuga n, 1, ml, ms. · Keeleprintsiip võimaldab seletada, miks mitmeelektrooniliste aatomite elektronkate on kihiline · Kõik aatomi elekttronid ei või olla ühel energianivool · Reegli kohaselt määrab Pauli printsiip aatomite energianivoode täitumise madalamalt kõrgemale · Seega on vabas aatomis põhiolekus (mitteergastatud olekus) kõik madalamad energianivood täidetud. HEISENBERGI MÄÄRAMATUSE PRINTSIIP · Liikuva osa koordinaadi ja liikumishulga määramisel eksisteerib alati teatud ebatäpsus ning nende füüsikaliste suuruste vigade korrutis ei saa kunagi olla väiksem kui Plancki konstant h. · Võrratus või h:2, kus p ja x on ebatäpsed mõõtmisel. · Osakeste asukoha täpsel määramisel jääb osakeste impulss täiesti määramatuks. · Määramatuse printsiip ütleb, et teatud väikesed vead on loodusseadustesse,,sisse
Tahkes aines saavad aatomites olevad elektronid energiat teisiti. Näiteks hõõglambis voolu toimel eralduv soojus paneb ioonid kiiremini võnkuma (suureneb ioonide energia). Osa sellest energiast antakse elektronidele, mis eemalduvad tuumast ja kui nad tulevad tuumale lähemale, siis kiirgubki valgus. Miks nüüd ei kiirga aatomid kindla värvusega valgusi? Kiirgab küll, ainult nüüd pole aatomid isoleeritud, st pole üksteisest sõltumatud. Mida see tähendab? See tähendab, et elektronide energianivood ei ole igas aatomis täpselt sellised nagu nad üksikus, "normaalses" aatomis. Teiste aatomite elektronide laengud nihutavad natuke vaadeldava elektroni kaugust tuumast ja see muudab elektroni energiat. Miks? Sest elektronid on laetud osakesed. Me teame, et kui laetud kehale lähendada teine sama laenguga keha, siis tekib nende vahel tõukejõud ja kehad nihkuvad teineteisest kaugemale. Nii on ka elektronidega aatomis: nende kaugus tuumast muutub teiste aatomite toimel
kindlate energiateg olekutes. Elektroni üleminekul suurema energiaga olekust (kõrgemalt energeetiliselt nivoolt) väiksema energiaga olekusse (madalamale energianivoole) kiirgab aatom kvandi, mille sageduse saab arvutada seosest: 1E2EnEmEnE hEhEEmnnm=-=, kus on Plancki konstant. Sellele sagedusele vastab lainepikkus hc= (c on valguse kiirus). Kuna keemiliste elementide aatomid erinevad üksteisest prootonite ja elektronide arvu poolest, siis on igal elemendil teistest erinevad lubatud energianivood ja erinevad elektronide üleminekutõenäosused ühelt energianivoolt teisele. Järelikult annavad erinevate elementide aatomid erinevat spektrit. Ülalöeldu on täpselt õige ainult juhul, kui aatomid on üksteisest isoleeritud (puudub vastasmõju aatomite vahel). Kui muutub aine olek, võib muutuda ka kiirgusspektri tüüp. Näiteks tahkes või vedelas olekus hõõgumiseni kuumutatud kehad kiirgavad pidevat spektrit ja
Ergastus Sisekihi Valentsele Võnkumised Pöörlemised Tuumade molek elektroni ktron spinnid ulis d id Nimetus gamma X-kiirgus UV-vis infrapunane mikrolained raadiolained Lainepikkus 10-13...10-11 10-11...10-8 10-8...10-6 10-6...10-4 10-4...10-1 10-1...101 [m] Aatomite energianivood Kvantarvud n=1,2,3,... peakvantarv l=0,...n-1; tähistus s,p,d,f, orbitaalne kvantarv m=-l,...,l; magnetkvantarv s=-1/2, 1/2; spinn spektraalsed seeriad 1s, 2s, 3s,... S 2p, 3p,...P 3d,...D Molekulide energianivood Molekulide energiad esitatakse sôltuvusena aatomitevahelisestkaugusest molekulis Molekul ergastatakse madalamalt nivoolt kôrgemale, nii, et aatomitevaheline kaugus ei muutu
Selle kõrval on noolega näidatud elektroni ergastamiseks 2 n = 3 0 1 W i 1 n = 2 0 W n = 1 valentsnivoolt nivoole n=3, l=0 vajalik energiakvant. Kristallis 0 elektronide energianivood nihkuvad, nihe on umbes 10-20 eV (Pauli printsiip!) Tekivad energiatsoonid. Valentsnivoodel on naaberaatomite elektronide vastastikune mõju suurem ja nivoodest tekivad laiemad tsoonid Tsoonide teke - Valentsnivoode nihkumisega tekib valentstsoon. Liituvad ka valentselektronide nivoodest kõrgemal asuvad elektronidega täitmata energianivood. Neist moodustub vabatsoon. Kui valentstsoonis osa võimalikke olekuid on elektronidega täitmata, tekib nende vaba liikumise võimalus kristalli piires
11.Mis määrab ära polümeermaterjalide läbipaistvuse astme? Polümeermaterjali läbipaistvuse määrab kristalsete osade suurus. Kui nende suurus on suurem kui langeva vlaguse sainepikkus siis osa valgust hajub peegeldumise ja murdumise tõttu. 12.Analüüsi piiramatu lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammi. 3 1.Mis määrab ära materjalide omadused? Tema struktuur 2.Mis on peakvantarv ja millised on tema lubatud väärtused? Annab elektroni lubatud energianivood, kus tõenäosus vastava kvantarvuga elektroni leidmiseks on suurim. Väärtused on vahemikus 1-7 3.Miks katioonide mõõtmed muutuvad ioonilise sideme tekkimisel ja kuidas? Mõõtmete muutumine on tingitud naatriumi 3s1 elektroni äraandmiseks ja vastavalt elektron/prooton suhte muutumisest. Positiivselt laetud tuum Na ioonis Na+ tõmbab elektronpilve endale ligemale, põhjustades raadiuse vähenemise ionisatsioonil.
12.Analüüsi piiramatu lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammiKui mõlema komponendi osakeste mõõtmed on teineteisele lähedased, võib üks asendada teise komponendi aatomeid või molekule tema kristallvõres tingimusel, et mõlema aine kristallstr on lähedased. 3 pilet 1.Mis määrab ära materjalide omadused?Tema struktuur,ehk osakeste paigutumine materjalis 2.Mis on peakvantarv ja millised on tema lubatud väärtused? Annab elektroni lubatud energianivood, kus tõenäosus vastava kvantarvuga elektroni leidmiseks on suurim. Väärtused on vahemikus 1-7 3.Miks katioonide mõõtmed muutuvad ioonilise sideme tekkimisel ja kuidas? Mõõtmete muutumine on tingitud naatriumi 3s1 elektron äraandmiseks ja vastavalt elektron/prooton suhte muutumisest.Positiivselt laetud tuum Na ioonis Na+ tõmbab elektronpilve endale ligemale, põhjustades raadiuse vähenemise ionisatsioonil.Elektron/prooton suhte suurenemise tõttu kloori aatomi mõõdud
silmaga nähtavas maailmas ehk makromaailmas. Näiteks mikromaailmas on mõned füüsikalised suurused kvantiseeritud. See tähendab, et neil ei saa olla suvalisi väärtusi, vaid ainult teatud kindlaid väärtusi. Need väärtused saavad üksteisest erineda vaid kindlate suuruste nn kvantide kaupa. Üheks selliseks suuruseks on energia. Tuleb välja, et aatomitel saab olla ainult teatud kindla väärtusega energiaid. Elektronide lubatud energiaid kirjeldavad energiatasemed ehk energianivood. Mingile energiatasemele vastav energia väärtus on määratud ühe täisarvuga, mida kutsutakse peakvantarvuks ja selle tähiseks on n. Kui elektron satub mingil põhjusel kõrgemale energiatasemele, siis öeldakse, et aatom on ergastatud. Sellele vastab suurem energia kui on aatomil põhiolekus. Iga keemilise elemendi aatomid kiirgavad ainult sellele elemendile iseloomulikku valgust, sest ühe aine kõikidel aatomitel on ühesugune elektronide energiatasemete süsteem
Ülaltoodu alusel võime väita, et aatomi tuum (prootonite arv) määrab ära tema keemilise identifiteedi. Järgnevalt aga näeme, et keemilise sideme teke on otseselt seotud aatomites olevate elektronidega (nende orbitaalidega). 2.3. Aatomite elektronstruktuur. Vesiniku aatom. Vesiniku aatom on lihtsaim aatom ja ta sisaldab endas vaid ühe elektroni, mis ümbritseb vaid ühest prootonist koosnevat tuuma. Liikudes ümber aatomi tuuma on elektronil lubatud vaid kindlad energianivood (orbitaalid). Ülaltoodud on seletatav asjaoluga, et elektron aatomis allub kvantmehhaanika seadustele, mis lubavad talle mitte suvalisi vaid kindlaid energiaväärtuseid. Ergastamisel s.o. energia juurdeandmisel võib elektron minna üle vaid kindlale uuele energianivoole. Üleminek toimub antud üleminekule vastava energia, s.o. uue energianvoo ja esialgse energianivoo energiate vahele vastava energia, neeldumisel. Kui
Elektrostriktsioon Pinge, deformatsioon Deformatsioon, pinge Deformatsioon, Magnetostriktsioon Magnetväli, deformatsioon magnetväli 2.1 Energiatsoonid pooljuhis.Vabade laengukandjate energia sõltuvus impulsist. Pooljuhtide elektrijuhtivus Teatavasti on kristallis aatomite diskreetsed energianivood elektronidele laienenud energiatsoonideks (joonis 2.1). Näiteks Si ja Ge korral on väliskihis 4 elektroni (kaks s ja kaks p elektroni), aga seal on 8 lubatud olekut (nivood): 2 s nivood ja 6 p nivood. Tsoonide moodustamisel jääb 4N nivood valentstsooni ja 4N nivood juhtivustsooni (N on aatomite arv kristallis). Elektronide arv on aga 4N. Seega on kõik valentstsooni nivood täidetud ja juhtivustsooni nivood tühjad (selline on pilt 0 K juures).
võredefektid, pinnad ja aatomite soojuslik vibratsioon 12. Millest sõltub metallide takistus? -Kristallvõre defektid hajutavad elektrone, seetõttu need suurendavad takistust . term soojuslikust vibratsioonist, lisand lisanditest materjalis, deform deformatsioonist indutseeritud punktdefektid. 13. Mida reguleerib Pauli printsiip? -selle kohaselt ei saa ühes kvantolekus olla korraga rohkem kui üks elektron. 14. Kuidas jagunevad elektronide energianivood tahkises? -Kui N aatomit tahkises on üksteisest suhteliselt kaugel, siis nad ei avalda üksteisele vastasmõju. tahkes aines tekib nn. energiatsoonide valentsja juhtivustsoon 15. Mis on valents- ja juhtivustsoon? -mille vahel asub energeetiline piirkond, kus elektrone on väga vähe või ei ole üldse. Valents ja juhtivustsoon on eraldatud teineteisest nn. keelatud tsooniga. 16. Miks dielektrikud ei juhi elektrit?
eluenergia vabast voolust. Eesmärk: stress kindlaks teha ja inimene uuesti tasakaalu viia. Kinesioloogilises mõttes on inimene siis terve, kui ta on võimeline negatiivset stressi ikka ja jälle tasakaalu viima ja tema eluenergia saab vabalt voolata. Stressorid võivad olla pärit erinevatest valdkondadest: valest kehahoiakust, ebasobivast toidust, negatiivsetest tunnetest jms. Kinesioloogiliste meetodite abil saab tõsta inimese organismi energianivood, aktiveerida enesetervenduslikke jõude ja parandada selle abil tema tervist. Olulise osa moodustavad siin harjutused, mida inimene ise oma energeetilise tasakaalu saavutamiseks teha saab. Kinesioloogia on eelkõige eneseabi meetod. Maailma ulatuses kõige enam laienenud kinesioloogia meetod on "Touch for Health". Lühendatult TfH ( Terveks puudutuse kaudu). See arendati välja 60.-ndate aastate lõpus California kiropraktiku John Thie poolt ja mida ta 70-ndate aastate algul esmakordselt
Kehade värvus. Peegeldumine ja murdumine. Valguse difraktsioon ja interferents. Kvantnähtused. Valgus tekib siis, kui elektron tuleb tagasi tuumale lähemale. Kuna elektron saab olla ainult mingitel kindlatel kaugustel tuumast, siis kiirgab aatom ainult kindlate lanepikkustega valgust. Kui vaadata sellist valgust läbi spektroskoobi, näeme ainult mingite kindlate värvustega jooni. Hõõguvad gaasid annavad joonspektri. Hõõguvad tahked ained annavad aga pideva spektri. Elektronide energianivood ei ole igas aatomis täpselt sellised nagu nad on üksikus, “normaalses” aatomis. Teiste aatomite elektronide laengud nihutavad natuke vaadeldava elektroni kaugust tuumast ja see muudab elektroni energiat. Miks? Sest elektronid on laetud osakesed. Me teame, et kui laetud kehale lähendada teine sama laenguga keha, siis tekib nende vahel tõukejõud ja kehad nihkuvad teineteisest kaugemale. Nii on ka elektronidega aatomis: nende kaugus tuumast muutub teiste aatomite toimel
kustutavad lained teineteist (tekib Lähtudes vaadeldud asjaolust, et interferentsi miinimum, energiat on energiahulgad, mis valguskiir saab ainele ära keskmisest vähem). Selektiivselt (kindla anda, on võrdelised valguse sagedusega, lõpptulemusega) võivad interfereeruda vaid seega valguse enda omadusega, leidis koherentsed lained. Einstein, et energianivood ei ole kvantiseeritud ainult aines, vaid valgus ise Valgus on teatavasti dualistliku olemusega: koosnebki ainult teatud energiaportsjonitest. 1. Seda saab vaadelda valgusosakeste ehk Selline kontseptsioon ei ole ühitatav valguse footonite voona, mida iseloomustab energia puhtlainelise iseloomuga. Seega tuli välja, E: nagu ei käituks valgus ei klassikalise
energiaringlus meridiaanis on takistatud. Kinesioloogia eesmärgiks on stress kindlaks teha ja inimene uuesti tasakaalu viia. Kinesioloogilises mõttes on inimene siis terve, kui ta on võimeline negatiivset stressi ikka ja jälle tasakaalu viima ja tema eluenergia saab vabalt voolata. Stressorid võivad olla pärit erinevatest valdkondadest: valest kehahoiakust, ebasobivast toidust, negatiivsetest tunnetest jms. Kinesioloogiliste meetodite abil saab tõsta inimese organismi energianivood, aktiveerida enesetervenduslikke jõude ja parandada selle abil tema tervist. Olulise osa moodustavad siin harjutused, mida inimene ise oma energeetilise tasakaalu saavutamiseks teha saab. 2.1 Mis on kinesioloogia? Sõna kinesioloogia tuleneb kreeka keelsest silbist " kin-", mis tähendab liikumist. See on õpetus liikumisest, mis baseerub Hiina energiaõpetusel ja tegeleb energia ringlusega inimese kehas. Hiina energiaõpetuse kohaselt sõltub inimese tervis tema eluenergia vabast voolust.
kusagil 600 °C juures. T*i edasisel tõstmisel hakkab domineerima järjest lühemalainelisem kiirgus, muutudes silmale nähtavalt kollakaks, edasi valgeks (nagu Päike) või isegi sinakaks (nagu kuumad tähed). Miks kuumutatud tahkete kehade kiirgus on pidev spekter? Tahketes kehades aatomid (molekulid) võnguvad tasakaaluasendi ümber ja seegi võnkeenergia on kvantiseeritud. Kuna aatomeid on väga palju, siis on ka lubatud energianivood väga tihedalt ligistikku, nii et praktiliselt igasuguse energiaga kvantide kiirgumine on võimalik. Miks on taevas sinine ja pilved valged? Sinine hajub punasest (0,7/0,4)4=9 korda rohkem. Need otseteelt kõrvalekaldunud sinise valguse footonid võivad veel korduvalt hajuda enne kui kellelegi silma satuvad. Seega ükskõik kuhu vaatad, sinist valgust tuleb ikka. Seevastu suurema lainepikkusega valgus pääseb õhukihist ilma oluliste kaotusteta läbi
Absoluutselt mustaks kehaks nimetatakse keha, mis neelab valikuta kogu kiirguse, mis talle väljastpoolt langeb. Footon on elektromagnetvälja kvant. See ei oma elektrilaengut ega seisumassi. Footon ehk "valguskvant" on aine (keskkonna) poolt kiiratav või neelatav minimaalne energiakogus, mis on võrdeline kiiratava valguslaine sagedusega. kvant (lad. quantum - ports, kogus) 20. Aatomifüüsika Põhimõisted: pidev spekter, joonspekter, spektraalterm, planetaarmudel, Bohr'i mudel, energianivood. Kvant-teooriast: osakese lainepikkus, määramatuse relatsioon, kvantarvud, Pauli keeld. Spekter optikas on kiirgusvõime sõltuvus sagedusest. Spekter üldse on jaotusfunktsioon, mis sõltub oma argumendist (nt. sagedus) kiirguse hulk mingil parameetril, mis on jaotatud vastavateks (spektri) vahemikeks. Liigitus: pidev-ebaühtlane, joon- v. ribaspekter. pidev spekter on omane kehale tervikuna, siis joonspekter iseloomustab just kehade koostisse kuuluvate aatomite kiirgust.
Absoluutselt mustaks kehaks nimetatakse keha, mis neelab valikuta kogu kiirguse, mis talle väljastpoolt langeb. Footon on elektromagnetvälja kvant. See ei oma elektrilaengut ega seisumassi. Footon ehk "valguskvant" on aine (keskkonna) poolt kiiratav või neelatav minimaalne energiakogus, mis on võrdeline kiiratava valguslaine sagedusega. kvant (lad. quantum - ports, kogus) 20. Aatomifüüsika Põhimõisted: pidev spekter, joonspekter, spektraalterm, planetaarmudel, Bohr'i mudel, energianivood. Kvant-teooriast: osakese lainepikkus, määramatuse relatsioon, kvantarvud, Pauli keeld. Spekter optikas on kiirgusvõime sõltuvus sagedusest. Spekter üldse on jaotusfunktsioon, mis sõltub oma argumendist (nt. sagedus) kiirguse hulk mingil parameetril, mis on jaotatud vastavateks (spektri) vahemikeks. Liigitus: pidev-ebaühtlane, joon- v. ribaspekter. pidev spekter on omane kehale tervikuna, siis joonspekter iseloomustab just kehade koostisse kuuluvate aatomite kiirgust.
kaasates ka d-orbitaaale. Näiteks viie elektronipaari asendit kirjeldav trigonaalne bipüramiid vastab sp3d-hübridisatsioonile, kuue elektronipaariga oktaeedriline konfiguratsioon aga sp3d2 või d2sp3-le. NB! Hübridisatsionn on vaid matemaatiline mudel, hõlbustamakss eksperimentaalsett vaadeldavate sidemenurkade all paiknevate keemiliste siddemete kirjeldamist. Tegelikus molekulis spektraalselt mõõdetavad orbitaalide energianivood erinevad üksteisest ja tekkinud hübriidsed orbitaalid pole ühetaolised. Hübridisatsiooniga kaasneb orbitaalide ja seega kogu aatomi energia muutus. Hübridiseeritud orbitaalidega aatom kujutab endast ergastatud olekut, mida mõnikord väljendatakse alljärgneva skeemiga (sp3-hübridisatsiooni näitel): Hübriidorbitaalid ja molekulide kuju Hübriidorbitaalide kaudu on kerge seletada keemiliste sidemete moodustumist ühendites,
Tahkes aines saavad aatomites olevad elektronid energiat teisiti. Näiteks hõõglambis voolu toimel eralduv soojus paneb ioonid kiiremini võnkuma (suureneb ioonide energia). Osa sellest energiast antakse elektronidele, mis eemalduvad tuumast ja kui nad tulevad tuumale lähemale, siis kiirgubki valgus. Miks nüüd ei kiirga aatomid kindla värvusega valgusi? Kiirgab küll, ainult nüüd pole aatomid isoleeritud, st pole üksteisest sõltumatud. Mida see tähendab? See tähendab, et elektronide energianivood ei ole igas aatomis täpselt sellised nagu nad üksikus, "normaalses" aatomis. Teiste aatomite elektronide laengud nihutavad natuke vaadeldava elektroni kaugust tuumast ja see muudab elektroni energiat. Miks? Sest elektronid on laetud osakesed. Me teame, et kui laetud kehale lähendada teine sama laenguga keha, siis tekib nende vahel tõukejõud ja kehad nihkuvad teineteisest kaugemale. Nii on ka elektronidega aatomis: nende kaugus tuumast muutub teiste aatomite toimel
annaabi.ee 
