Tingimused. Kondensaator on kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev seadis. 3)Mis on jadaahel? Omadused. Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestikehk jadaühenduseks. 4)Mis on rööpahel?Omadused. Kui mitu takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite paralleel- ehk rööpühenduseks. 8)Mida iseloomustavad vahelduvvooluahelas aktiiv-,reaktiiv- ja kogutakistus? Aktiivtakistus on üks kolmest vahelduvvooluahelas esinevast takistuse liigist. Füüsikaliselt sisult on see põhijoontes sama mis tavaline elektritakistus alalisvooluahelas. Aktiivtakistuse tõttu muutub osa elektrivoolu energiast eeskätt soojuseks (või mõneks muuks energialiigiks peale elektrienergia). Reaktiivtakistus ehk reaktants on näivtakistuse komponent, mis iseloomustab perioodilist (võnkuvat) energiavahetust elektriahela elementide vahel.
Hinne 1,00 / 1,00 Flag question R1 = 40 ; R2 = 22 ; R3 = 33 ; R4 = 20 ; U2 = 44 V. Leida pinged: U1 = 80 V, U3 = 66 V, U4 = 40 V, U= 230 V, vool I = 2 A ja kogutakistus R = 115 . Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question U = 60 V, I = 15 A, I1 = 3 A ja R2 = 30 . Leida R3. Answer: 6 Küsimus 4 Õige
Tähis: Xc. Valem: Xc=1/2fc 10. Pooli juhtmete takistus ei sõltu voolu liigist, seega peab vah.voolu korral pooli juhtmetega takistusele lisanduma veel üks takistus-ind.tak. Selle tekke põhjuseks on eneseind. Nimelt vah.voolu korral tekib poolis eneseind.vool, mille suund on vastupidine ehk ra takistab põhivoolu liikumist. Tähis: X(L)=2fL(oom). Ideaalse pooli korral (traadi takistus on tühine) kehtib Ohm'i seadus I=U/X(L) 11. Sellise vooluringi kogutakistus, kus on asetatud kõik kolm takistuse eriliiki jadamise vah.voolu võrku, ei võrdu üksikute takistuste summaga. Tähis:Z. Valem: Z=R² +(X(L)-Xc)² (X(L)- ind.tak; Xc-mahtuvustakistus) 12.Osutub, et teatud parameetrite korral võib vah.voolu ringis tekkida lühis e voolutug. tohutu kasv. Kuna on tegemist võnkumisega, siis kasvab voolutug. aplituud e tekib resonants. Ohm'i seadusest I=U/Z näeme, et see tekib kui Z läheneb nullile. Resonants võib tekkida ideaalses
pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R 2) Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. I=αU 3) Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. I=ε/R+r JADAÜHENDUS: Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on VOOLUTUGEVUS sama. I=I1=I2 PINGE juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U=U1+U2 KOGUTAKISTUS on võrdne juhtide takistuste summaga. R=R1+R2 Kui jadamisi on ühendatud n ühesuurusega takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n-korda suurem üksikjuhi takistusest. R=nR RÖÖPÜHENDUS: PINGE rööbiti ühendatud juhtide otstsel on sama vaartusega. U=U1=U2 VOOLUTUGEVUS vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. I=I1+I2 Rööbiti ühendatud juhtide KOGUTAKISTUSE pöördvaartus
tugevusega üks amper 8) Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja ainest R=P * l/s p- eritakistus s-ristlõike pindala m2 l-juhi pikkus (m)9)Eritakistus on takistuse sõltuvus ainest. 10) m, * mm2/m11)juhi takistuse sõlt. temperatuurist: Kui temperatuur tõuseb siis takistus suureneb.VALEM!! 12) Ülijuhtivus on sis kui takistus on null. 13) 1.Voolutugevus on kõikdes takistites ühesugue I1=I2=I3=I 2. Kogupinge on võrdne üksikute pingete summaga U=U1+U2+U3 3. Kogutakistus on võrdne üksikute takistuste summaga. R=R1+R2+R3 14) 1. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne üksikute voolutugevuste summaga vooluringi hargnenud osas. I=I1+I2+I3 2. Pinge on kõikidel takistitel ühesugune. Kogu takistuse pöördväärtus on võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. U=U1=U2=U3 3. 1/R= 1/R1+1/R2+1/R3 15) Kõrvaljõududeks nim igasuguseid laetud osakestele mõj. Jõude, mis ei ole elektrilise olemusega. 16) Elektromotoorjõuks suletud
laaduri L180 tsükli aeg 1 kaevandatavuse klassi pinnasega on 0,58 min (tabel 9) 1 kopatäis 0,1 min (laadur ootab täis kopaga ja tühjendab selle) 2 " 0,58 min 3 " 0,58 min 4 " 0,58 min Dumperi laadimisaeg: tla = 1,84 min 11. Määrame dumperi täislastis liikumise aja: teelõik A B pikkus 500 m kogutakistus 4 + 2 = 6% (s.o. kaldetakistus + veeretakistus) pinna struktuuri klass 0.0 haardetegur 0,9 Lisast 2 diagrammilt 1 näeme, et haardumisega probleeme pole. diagrammilt 2 määrame täislastis liikumise aja: teelõigu kogupikkus on 500 m, võtame diagrammilt: sõltuvalt kogutakistusest 5% on aeg 1,4 min sõltuvalt strukt. klassist 0.4 on aeg 0,6 min
1. Milliste juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. Jadaühendus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul on kõik elemendid ühendatud vooluahelasse järjestikku. 2. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühandatud juhtide jaoks. Kõigi juhtide voolutugevus on sama suur. I = I1 = I2 = ... = In 3. Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi juhtide takistuste summaga. R = R1 + R2 + ... Rn 4. Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kui pinge üksikutel juhtidel on teada? Kogupinge on võrdne üksikute lõikude pingete summaga. U = U1 + U2 + ... Un 5. Millist juhtide ühendust minetatakse rööpühenduseks? Kujutage seda skeemilt.
Juhtide jada- ja rööpühendus Jadaühendus ja rööpühendus on juhtide kaks ühendusviisi. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel. Mida suurem on takistus, seda suurem on pinge juhi otstel. Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, on pinge kõikide juhtide otstel sama väärtusega. Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuse summaga. Ppinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. Rööbiti ühendatud elektritarvitid töötavad üksteisest sõltumatult. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistus on väiksem üksikjuhi takistusest. Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga.
Millist juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. jadaühendus on voolutarvitite selline ühendusviis mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistustel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. SKEEM: 1. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühendatud juhtide jaoks? Järjestikku ühendatud juhtide puhul on ühiseks elektriliseks suuruseks voolutugevus(Amper). 2
Tartu Kutsehariduskeskus Maare Simo EV113 Iseseisev töö füüsikas Tartu 2014 2.Millist juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. jadaühendus on voolutarvitite selline ühendusviis mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistustel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. SKEEM: 3. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühendatud juhtide jaoks? Järjestikku ühendatud juhtide puhul on ühiseks elektriliseks suuruseks voolutugevus(Amper). 4.Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused?
U = nUi Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistuse arvutamiseks tuletama meelde , et juhi takistus sõltub juhi pikkusest. Mida pikem on juht , seda suurem on selle takistus. Ühendades mitu juhti jadamisi, saaksime nagu uue juhi, mis on pikem igast üksikust juhist. Loomulikult on sellise juhi takistus suurem ka iga jadasse ühendatud juhi takistusest. Mõõtmistest selgub, et jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuste summaga. R = R1 + R2. Tähega R on valemis tähistatud jadamisis ühendatud juhtide kogutakistus. Kui judamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, saab juhtide kogutakistuse arvutada valemiga R = nRi kus n on juhtide arv jadas ja Ri üksikjuhi takistus. 1. Kõikides jadamisis ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega.
1. Mida nimetatakse elektriliseks induktsiooniks ja mis seda nähtust põhjustab? 2. Mida näitab aine dielektriline läbitavus? Kus on dielektriline läbitavus kõige väiksem? 3. Mis on alalisvool? Mis ühikutes mõõdetakse? Too mõned näited seadmetest, mis tarbivad alalisvoolu. 4. Mida näitab laengukandjate kontsentratsioon aines? 5. Kuidas leitakse takistite süsteemi kogutakistus rööpühendusel, kuidas jadaühendusel? 6. Kui suur takistus peaks olema tolmuimejal, et teda läbiks 220-voldisel võrgupingel 5-ampriline vool? 7. Arvuta voolutugevus 300 takistusega elektromagneti mähises, kui toitepinge on 12V. 8. Takistid 20 ja 200 on ühendatud rööbiti. Pinge on 100V.Arvuta voolutugevus mõlemas takistis. Leia koguvoolutugevus ja kogutakistus. *9. Korteri kaitsmed taluvad voolu tugevusega 10A. Sisse on lülitatud valgustid
Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega I=I1=I2 Pinge juhitide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U=U1+U2 Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on pinge iga juhi otstel n korda väiksem pingest juhtide jada otstel. Ui=U:n Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide taksituste summaga R=R1+R2 Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti on nende juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest. R=nRi
Kordamisküsimused 1. Milliseid numbrivalimismeetodeid kasutatakse analoogtelefonides? Analoogtelefonides kasutatakse impulss- ja toonvalimist. 2. Analoogtelefoni eelised ja puudused digitaaltelefoniga võrreldes? Analoogtelefonissteemi suurim eelis on ssteemi lihtsus ja madal hind, miinuseks on andmesidevimaluse ja muude teenuste puudumine. 3. Milleks on tarvis määrata abonendiliini suurimat lubatavat kogutakistust? Suurim liini kogutakistus on piiranguks abonendi ja keskjaama vahelisele kaugusele mida peab eriti arvestama maakohtadesse liinide rajamisel ning korraliku ühenduse kindlustamisel. 4. Selgitada liinitakistuse ja telefoniaparaadi takistuse arvutamise käiku. Telefoniaparaadi takistuse mõõtmiseks lisatakse lisatakistus enne telefoniaparaati. Tuleb mõõta pinget aparaadi otstel rahu- ja hõiveseisundis. Seejärel arvutatakse aparaati läbiv vool Ohm-i valemist I = U / R.
Juhtide rööpühendus Toa valgustusvõrku pingega 220 V on ühendatud kaks lampi takistusega 250 ja 300 . Määra voolutugevus kummaski lambis ja peajuhtmes (s.t. enne hargmikku) ning kahest lambist koosneva lõigu kogutakistus. Lahendus: Andmed: Lahendus: Pinge igal lambil võrdub võrgupingega, sest lambid on ühendatud rööbiti: Voolutugevuse igas lambis saame leida Ohmi seaduse abil: Voolutugevus peajuhtmes võrdub lampe läbivate voolutugevuste summaga: Kahe rööbiti ühendatud lambi kogutakistuse leiame Ohmi seaduse abil Vastus: I2 0,73 A; I2 = 0,88 A; R = 136,65 Juhtide jadaühendus Kaks juhti takistusega R1 = 3 ja R2 = 4 on ühendatud jadamisi. Voolutugevus vooluringis on 1 A. Leia
J=U/R Pinge olemasolul tekib elektrovool. Vooluring- Osad: vooluallikas, juht,lüliti, voltmeeter(ühendatud vooluringi paralleelselt ehk rööbiti.) Vooluring koosneb vooluallikast, tarvitites, mõõteriistadest. Elektrijuhtide ühendused Jadaühendus- Jadaühenduse korral elektrivoolei hargne. Kõik elektrilaengu osakesed peavad olema järjest. Ühe el. väljalülitamisel kogu elektrilaeng katkeb. Voolutugevus jadaahelas on igal pool ühesugune. Kogutakistus: R=R1+R2+R3+R4+… Kogutakistus on võrdne jadamisi lülitatud takistuste takistuste summaga. Pige jadaühenduse otsetel on võrde üksikutele jadaühenduse el. rakendatud pingete summaga. Rööpühendus Voolutugevus hargnemata otsete osas on võrde hargnike voolutugevuse summaga. J=J1+J2+J3+…. U=U1+U2+U3+…. Rööbiti ühendatud el, on rakendatud ühesugune pinge, U/R=U/R1+U/R2= 1/R = 1/R1 + 1/R2 + 1/R3 + Rööpahela kogutakistus on võrdne rööbiti ühendatud takistite takistuste pöördväärtuste summaga.
RS p (roo) = l ________________________ Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. Juhtide jadaühendus Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. I = I 1 = I2 Pinge juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U = U1 + U 2 Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga. R = R 1+ R 2 Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest. R = nR i _________________________________________________________________________ Juhtide rööpühendus Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. U = U1 = U 2 Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. I = I 1 + I2
Kõigi takistite takistused on 7 Ω. Arvutage vooluringi välistakistus. 2. Kui suur vool läbib korteri kaitset, kui korteris on sisse lülitatud laevalgusti, milles on neli 100 W võimsusega hõõglampi. Võrgu pinge on 220 V. Arvutage, kas 10 amprine kaitse peab vastu, kui lisaks valgustile lülitada sisse veel elektripliit, mille võimsus on 1 kW. Lahendused: 1. Ülesanne Takistite takistused: R1 = 7Ω R2 = 7 Ω R3 = 7 Ω R4 = 7 Ω Rööpühenduse kogutakistus: 1 1 1 1 = + + … R Kogu R1 R2 R3 1 1 1 1 3 = + + = R kogu 7Ω 7Ω 7Ω 7Ω 7Ω R= 3 = 2,3Ω Jadaühenduse kogutakistus RKogu = R1 + R2 + R3 + ... Rööpühenduse kogutakistusele liidan jadaühenduse takistuse R = 2,3Ω + 7 Ω = 9,3 Ω Vastus: Vooluringi välistakistus on 9,3 Ω 2. Ülesanne
töö ja laengu suuruse suhet. (-elektromotoorjõud, A-kõrvaljõudude töö, q-laeng). 1.Ohmi seadus-voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstel ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega.( (I-voolutugevus, U-pinge, R-takistus). 2.Ohmi seadus- voolutugevus vooluringis on võrgeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. (I-voolutugevus, -elektromotoorjõud, R-väliskeha takistus, r-vooluallika sisetakistus, R+r-kogutakistus). Lühis leiab aset siis, kui väliskeha takistus saab väga väikeseks, mille tulemusena voolutakistus muutub hirmus suureks. Jadaühendus- I=I=I=..., U=U+U+..., R=R+R+... (I-voolutugevus, R-kogutakistus, U-pinge).Rööpühendus- I=I+I+..., U=U=U=..., ... Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrgeline tema ristlõikke pindalaga ning sõltub materjalist. (R-takistus, -juhi eritakistus, l-juhi pikkus(m), S-juhi ristlõike pindala).
22. Kui suur on ahela takistus kui ühendada juhid 25, 50 ja 75 rööbiti? 23. Jadaahel koosneb kahest tarbijast, mille takistused on 30 ja 120. Jadaahela otstele on 23. Jadaahel koosneb kahest tarbijast, mille takistused on 30 ja 120. Jadaahela otstele on rakendatud pinge 1,5V. Arvuta voolutugevus aheleas ja pinged kummagi juhi otstel ning rakendatud pinge 1,5V. Arvuta voolutugevus aheleas ja pinged kummagi juhi otstel ning ahela kogutakistus. ahela kogutakistus. 24. Rööpahel koosneb kahest tarbijast, mille takistused on 25 ja 100. Ahela otstele on 24. Rööpahel koosneb kahest tarbijast, mille takistused on 25 ja 100. Ahela otstele on rakendatud pinge 20V. Arvuta voolutugevus kummaski juhis ja ahela hargnemata osas rakendatud pinge 20V. Arvuta voolutugevus kummaski juhis ja ahela hargnemata osas ning rööpahela kogutakistus
Milline on voolutugevus jadamisi ühendatud juhtides? · Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega, sest üheski juhis ei saa laetud osakesed kaduda, tekkida ega kuhjuda. Milline on pinge juhtide jada ja iga juhi otstel? · Kuna voolutugevus jadamisi ühendatud juhtides on sama väärtusega siis on pinge suurem selle juhi otstel, mille takistus on suurem. Millega võrdub jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus? · Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuste summaga. Miks võib pinge iga jadamisi ühendatud juhi otstel olla erinev? · Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti on pinge kõikide juhtide otstel sama väärtusega.(SEE EI VASTA KÜSIMUSLE!) · Oomi seaduse kohaselt võrdub pinge juhi otstel ju voolutugevuse ja juhi takistuse korrutisega U=IR. Kuna voolutugevus on jadamisi ühendatud juhtides sama, siis peab
Rrööp R 1 R 2 R 3 Joonis 3 Juhtide jadaühendus Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. I =I 1=I 2 Pinge juhtide otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U=U 1+U 2 Kui jadamisi ühendatud n ühesuuruse takistusega juhtu, on pinge iga juhi otstel n korda väiksem pingest juhtide jada otstel. U Ui= n Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga. Rjada=R 1+R 2+R 3+… Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest. R=nRi Juhtide rööpühendus Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. U=U 1+U 2 Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. I =I 1+ I 2 Rööbiti ühendatud n ühesuuruse takistusega juhi kogutakistus on n korda
Rtel.a. Rliin = (56V 20V)/0,042A = 857,1 Rtel.a. = 20V/0,042A = 476,2 5.4 ootetooni nivoo, sagedus (f) ja skitseeritud kuju Oootetooni nivoo ja sageduse määrasime ostsillograafiga. Ootetooni sageduse määramiseks leidsime ootetooni perioodi T = 2ms f = 1/T = 1/0,002 = 500Hz signaali amplituud UA = 0,3V U s 5.5 liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool toon kadus R1 = 5345 toon tuli tagasi R2 = 5330 pingelang U = 45,7 V liini suurim lubatav kogutakistus R = (R1 + R2)/2 + R tel.a. + Rliin = = (5345 + 5330)/2 + 476,2 + 857,1 = 6670,8 telefonijaama abonomentkomplekti rakendumisvool I = U/R = 45,7/6670,8 = 6,85 mA 5.6 valimisimpulsi parameetrid ja skitseeritud kuju pinge rezhiimis "toru hargil" Uh = 54 V pinge rezhiimis "toru võetud" Uv = 20 V
7. Toonvalimise signaali parameetrid ja kuju ning spekter ja sagedused. Amplituut U/2=800mV Periood T=2,1 ms Sagedus F=1/T= 476,2Hz Vajutasime klahvi 8 ja 2 Klahv 8 vajutamisel Cursor1 asetseb kohal 850 Hz Cursor2 asetseb kohal 1,33kHz Tabelis asetseb number 8 vastavalt 852 Hz ja 1336 Hz Klahv 2 vajutamisel Cursor1 asetseb kohal 700 Hz Cursor2 asetseb kohal 1,33 kHz Tabelis asetseb number 2 vastavalt 697 Hz ja 1336 Hz 8. Liini suurim lubatav kogutakistus ja pikkus ning suurima lubatava pikkusega liini läbiv vool. Tehtud 5 katset suurendades liini järjestikku ühendatava takistusmagasini takistust ja kuulates valimistooni. Valimistoon Katse 1 Katse 2 Katse 3 Katse 4 Katse 5 5570 5540 5590 5590 Rvalimistoon kaob [] 5550 5510 5520 5550 5520 Rvalimistoon tagasi [] Rvalimistoon kaob [] keskmine= 5570
järjestikku. Kui üks tarvititest läbi põleb või kui üks tarviti välja lülitada, katkeb elektrivool kogu vooluringis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega (I=I1=I2). Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel (pinge on suurem selle jada otstel, mille takistus on suurem). Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, on pinge kõikide juhtide otstel sama väärtusega (U=nUj). Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuste summaga (R=R1+R2). Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest (R=nRj). Rööp- e. paralleelühenduse korral on tarvitid ühendatud rööbiti e. paralleelselt. Kui siin üks tarviti läbi põleb, katkeb elektrivool vaid ühes harus (elektritarvitid töötavad üksteisest sõltumatult). Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega (U=U1=U2)
Kogutakistuse arvutamine jadaühenduses : Jadamisi ühendatud Rkogu = R1 + R2 + R3 takistite kogutakistus on võrdne kõigi ahelas olevate takistite -1 takistuste summaga. 1 1 1 R = + + Kogutakistuse arvutamine rööpühenduses : Rööbiti kogu R R3
Rööpühendust kasutatakse ühesuguse nimipingega seadmete ühendamiseks vooluallikaga ( võrku) Takistite asemel kujutage ette, et on riistad (tööriistad) R1=8, R2=24,R3=12 ja U=12V. Leia voolud takistites ja ahela kogutakistus Rk I1=U/R1=12V:8 =1,5A; I2=U/R2=12V:24 =0,5A; I3=1A Kogu vool Ig=1,5A+0,5A+1A=3A Kogutakistuse Rk=U/ Ig=12V:3A=4 Teil on vaja ühte 2,5k takistit. Poemüüjal on poes ainult 5k takistid. Loll kah teine!
I1)=12= ... = In = I *pinged üksikosade otstel on võrdelised ükaikosade takistusega (=pinge on seda suurem , mida suurem on üksikosa takistus ) : Jada otstel olev pinge e . kogupinge võrdne üksikosade otstel olevate pingete summaga U=U1+U2+...+U+UN Kui jadamisi on ühendatud n ühesuguse takistusega üksikosa , on kõigi üksikosade otstel pinge (Ui) Ühesugune ja jada otstel olev pinge on leitav seosega U=nUi *Jada kogutakistus on võrdne jada kõikide üksikosade takistuste summaga R=R1+R2+...+Rn Kui jadamisi on ühendatud n ühesuguse takistusega (Ri) ÜKSIKOSA , ON NENDE KOGUTAKISTUSEGA LEITAV SEOsega : R=nRi Rööpühenduse seosed : *pinge kõigi üksikosade otstel on ühesuurune ja võrdne kogupingega e . vooluallikaga U1=U2= Un= u Voolutugevused üksikosades (harudes ) on pöördvõrdelised üksikpsade takistusega (= voolutugevus on seda suurem , mida väiksem on üksikosa takistus )
· R on vooluringi lõigu takistus, mida mõõdetakse näiteks oomides (). 6. KUS KASUTATAKSE JADA- JA KUS RÖÖPÜHENDUST? (tabel) 7. MILLEST SÕLTUB JUHI TAKISTUS? SELGITUS ,,KUIDAS?" (R=(ROO)*L/S) Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja materjalist. *juhi takistus R on võrdeline tema pikkusega l - - - ntx. Suurendada juhi pikkust kaks korda on sama, mis ühendada teine täpoelt sasugune juht esimesega jadamisi. Niisuguse ühenduse kogutakistus on esialgsest kaks kroda suurem. *juhi tkaistust R on pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga S - - - juhi ristlõikepindala kahekordne suurendamine teise samasuguse juhi ühendamsit esimsesega rööbiti. See põhjsutab taksituse kahekordse vähenemise. *maetrjalist *tembepratuurist *omadustest --KUS KASUTATAKSE TAKISTUSEL T0 SÕLTUVUST? SELGITA.. 8. MIS ON ÜLIJUHT JA KUS NEID KASUTATAKSE? Ülijuht on juht, millel puudub takistus. 9. ALALISVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS. TÄHIS JA ÜHIK
1A 7. *Voltmeeter ühendatakse vooluringi uuritava osaga paralleelselt e rööbiti*voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur*ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi e järjestikku *ampermeetri takistus peab olema väike*oommeeter8. Jadaühendus- jada otste vaheline pinge võrdub üksikutel takistitel tekkivate pingete summaga Uj=U+U... +Un *kõiki takisteid läbib sama vool I* jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite takistuse summaga*kui jadamisi on ühendatud n ühesugust juhti takistusega R, siis jada kogutakistus on nR.*kõigil takistilel on sama pinge U, sest ühendusjuhtmetel pinget ei teki*rööpühendust tervikuna läbiv vool Ir aga summerub üksikuid takisteid läbivatest vooludest Ir=J1+I2+...In*ajaühikus rööpühendust läbiv kogulaeng on üksikuid takisteid läbivate laengute summa U/Rr=U/R1+U/R2+...U/Rn=>1/Rn=1/R1+1/R2+...1/Rn*rööpühenduse kogutakistuse
Kirjelda ka elektronide liikumist. Voolutugevus jaotus roopuhendusel 2-ks. Vastus: Pinge lambi klemmidel ei muutunud. Pinge lampide klemmidel oli U1 = ____50______________V ja U2 = _____50_____________V Kui lambi takistus muutus 2 korda suuremaks siis voolutugevus _muutus______2 korda vaiksemaks_______________; kui teise lambi takistus muutus 2 korda vaiksemaks siis voolutugevus ____muutus 2 korda suuremaks__________________; 15. Leia vooluringi kogutakistus, vooluringi pinge ja vooluringi voolutugevus. Kokkuvote: Kirjuta siia roopuhenduses kehtivad seadusparad Pinge, Voolutugevuse ja Takistuse kohta. Pinge: Uk = U1 + U2 Pinge roobiti uhendatud juhtide otstel otstel on sama vaartusega. Voolutugevus: I= I1 + I2 Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on vordne voolutugevuste summaga roobiti uhendatud juhtides. Takistus: Rk = 1:R1 + 1: R2 Roobiti uhendatud juhtide kogutakistus on vaiksem uksikjuhi takistusest
Telefoniliini ja telefoniaparaadi takistuste arvutamist selgitavad skeemid Telefoniliini ja telefoniaparaadi takistuste arvutamise valemite lahenduskäik: >> = RTA =358 ja RL =903 4. Ootetooni nivoo, sagedus ja skitseeritud kuju Ostsillograafiga määrasime ootetooni signaali amplituudi ja perioodi. Nendeks saime Usignaali amplituud = 0,25 V Tsignaali periood = 2,5 ms Kuna f = 1/T, siis sageduseks saime f = 1/0,0025 = 400 Hz 5. Liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool Rmagasin = 6200 RTA =358,0 RL =902,6 Liini suurim lubatav kogutakistus: RL max = Rmagasin + RTA + RL RL max = 6200 + 358,0 + 902,6 = 7461 Telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool: Irak = U/ RL max Irak = 55/7461 = 7,37 mA 6. Valimissignaali parameetrid ja skitseeritud kuju Pinge nivood: toru võtmise eel: Utoru hargil = 55 V toru võtmise järel: Utoru võetud = 15 V valimisketta keeramise ajal: Uk = 0 V
(Pinget,voolutugevust, takistust) 13. Tavaliselt lülitatakse vooluringi korraga mitu tarbijat. Tuleb arvutada Pinge, voolutugevus ja takistus. Põhiliselt võib tarbijaid vooluringi lülitada kahel moel: 1)Järjestikku ehk jadamisi. 2) Paralleelselt ehk rööbiti. Kui kasutatakse ühes vooluringis mõlemat ühendusviisi korraga siis saame segaühenduse. Lahendame selle vooluringi järgi kolm ülesannet: 1) voolutugevus- on kõikides vooluringi osades ühesugune.I=I1=I2 2) Kogutakistus - võrdub üksikute tarbijate takistuste summaga.R1+R2+R3.....=R 3)Igale tarbijale rakenduva pinge saame arvutada Oomi seaduse järgi. Üksikute pingelangude summa võrdub vooluallika pingega. 14. Lisa; rööpühenduse korral saab tarbijate kogutakistust arvutada veel järgmiselt: kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga. kogutakistuse enda saamiseks võtame tema pöördväärtusest pöördväärtuse. 1/R-1 =R
millest juht on valmistatud: R = p I/S Kus p on aine eritakistus, I juhi pikkus ja S juhi ristlõike pindala. töötamise jooksul. Valem: N=A/t. Üks kilovatt-tund on energia, mida tarbib (või toodab) ühtlaselt JADAÜHENDUS: Jadamisi ühendatud vooluringis on voolutugevus kõikjal üjesugune I = I1 = I2 = ...In. võimsusel üks kilovatt töötav seade ühe tunni jooksul. OHMI seadus KOGU vooluringi kohta: Jadamisis ühendatud vooluringi kogutakistus on võrdne kõikide vooluringi ühendatud juhtide summaga Elektromotoorjõud. Valem. Vooluallikas On seade, mis muundab mitteelektrilist energiat R = R1 + R2 + ...Rn. Jadamisis ühendatud vooluringis on kogupinge võrdne üksikute lõikude pingete elektrienergiaks. Vooluallikas toimivad jõude nim kõrvaljõududeks, sest nad ei ole elektrilise päritoluga. summaga U = U1 + U1 + ..
Mida väiksem sisetakistus, seda parem vooluallikas. Vooluallikas jagunevad energia tarbimise järgi: 1)keemilised vooluallikad[akud] 2)mehaanilised [generaatorid] 3) valguslikud [fotoelemendid] 4)soojuslik [termoelement]. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus vooluringis on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. I=/R+r, kus I- voolutugevus (A), -elektromotoorjõud, R-välisahela takistus (), r-sisetakistus (), R+r- kogutakistus. Ep=Uq/2 ; Ep=CU2/2 (C=2Ep/U2); Ep=q2/2C (C=q2/2Ep). Ep-elektrivälja energia (J), U-pinge (V), q-laeng (c), c- mahtuvus (f). Elektrivälja energiatihedus näitab selle elektrivälja ruumala ühiku energiat. W=Ep/V, kus W-energiatihedus (J/m2); Ep-energia (J); V-ruumala (m2). W=0E2/2, kus - aine dielektriline läbitavus, E- elektrivälja tugevus (V/m), 0-8,85*10-12 (F/m). C=q/U ; E=q 0S Alalisvoolu tekkeks: 1)aine oleks juht; 2)ajas muutumatu elektriväli tekitada
võib aga võimendi rikutud saada. Seega on enne ühendamist vaja teada, et mis on kogutakitus kõlaritel, mis võimendi järgi on ühendatud. Takistuse arvutamine aga sellisel juhul käib erinevalt sõltuvalt sellest, kas kõlarid on ühendatud paralleelselt või jadamisi ehk järjestikku. Jadamisi ühenduse korral tuleb kogutakistuse saamiseks lihtsalt kõik üksikute elementide takistused liita: Paralleelsel ühendamisel aga saadakse kogutakistus järgneva valemiga: R - kogutakistus R1, R2, Rn - kõikide järgi ühendatud kõlarite takistused. Võimsus Võimsust on vaja, et tööd teha Võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdeline tehtud tööga ning pöördvõrdeline selle töö tegemiseks kulunud ajaga. Mingi asja liigutamiseks on vaja tööd teha. Võimsus on aga töö hulk mingil ajahetkel. Kui tööd on vaja teha kiiremini, peab olema rohkem võimsust. Kuna töö on võrdeline rakendatava jõuga, siis suurema jõu
Lühis ja kaitsmed Mis on lühis? Lühiühendus e lühis vooluringi osa otste ühendus juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike Lühis Juhtmed kuumenevad üle Voolutugevuse suurenemine Kogutakistus on väga väike Miks tekib lühis? Riknenud isolatsiooniga faasi ja nulljuhtme juhuslikul kokkupuutel Faasijuhtme kokkupuutel elekriseadme Maaga ühendatud metallkerega Elektriohutuse nõuete rikkumisel Kaitse Kaitseb vooluallikaid, elektriseadmeid, juhtmeid Katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Jadamisi elektritarvitiga Elektrivõrkudes, liiklus vahendites jm seadmetes Sulavkaitse sulavast materjalist traat portselanist korgis Traat sulab, katkestab voolu
Seega on enne ühendamist vaja teada, et mis on kogutakitus kõlaritel, mis võimendi järgi on ühendatud. Takistuse arvutamine aga sellisel juhul käib erinevalt sõltuvalt sellest, kas kõlarid on ühendatud paralleelselt või jadamisi ehk järjestikku. Jadamisi ühenduse korral tuleb kogutakistuse saamiseks lihtsalt kõik üksikute elementide takistused liita: Paralleelsel ühendamisel aga saadakse kogutakistus järgneva valemiga: R kogutakistus R1, R2, Rn kõikide järgi ühendatud kõlarite takistused. U I= R Tänapäeval esitatakse Ohmi seadus takistuse kaudu. I = G U Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline pingega. U pinge I = voolutugevus = R takistus
WL=wL, XL - induktiivtakistus, L-induktiivsus. Induktiiv poolis on pinge voolutugevusest faasis II2 ees. Kogu takistus, mis arvestab kõiki kolme takistuse liiki Z kogutakistus. Võnkeringis võngub pinge kondesaatoril ja voolutugevus poolis. T=2II^LC Thomsoni valem. T- periood(s), L-induktiivsus(H), C- mahtuvus(F). Kasutatakse raadiosaatjates.
kasutas Ohm termopaari. Termopaari pinge muutmiseks muutis ta jootekohtade temperatuuride vahet. Ohm leidis ka juhi takistuse sõltuvuse juhi pikkusest ja ristlõike pindalast. Jadaühendus e. jadalülitus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul kõik elemendid on ühendatud vooluahelasse järjestikku. Ahela katkemisel katkeb vool kõigis elementides. Kõiki vooluringi elemente läbib ühe ja sama väärtusega voolutugevus. I = I1 = I2 = ... = In Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi elementide takistuste summaga. R = R1 + R2 + ... Rn Tarbijate jadalülituse korral on R alati suurem kui kõige suurema takistusega elemendi takistus eraldi võetuna. Vooluallika pinge jaguneb jadalülitusse ühendatud elementide vahel võrdeliselt nende takistusega. Mida suurem on elemendi takistus, seda suurem on temale langev osapinge ehk nn. pingelang. Jadaühendusel kogupinge võrdub üksikute pingete summaga. Kogu pinge jaguneb üksikute takistuste vahel.
Iga vooluallika ehk generaatori üks poolus on elektrijaamas ühendatud Maaga. 3. Kui voolutugevus ületab selle väärtuse, võivad juhtmed kuumeneda nii kõrge temperatuurini, et neid kattev isolatsioonikiht sütib. Järsk voolutugevuse kasv võib olla tingitud lühise tekkest. 4. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Kuna see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool. 5. Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Sulavkaitsmete põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Traat on
Jadaühenduses vool ei hargne. Jadamisi on kõik vooluringi hargnemata osad. Jadamisi vooluahelas on voolutugevus kõikides juhtides ühesugune(laeng q ei kogune, ei hargne jne) => J=J1=J2=...=Jn (n juhtide arv) Jadaühendusel kogupinge võrdub üksikute pingete summaga. Kogu pinge jaguneb üksikute takistuste vahel. (U=A/q : kuna tehtavad tööd liituvad, siis ka pinged liituvad.) => U=U1+U2+..+Un. Kui on n ühesugust juhti => U =n*U1 . Jadaühenduse korral on juhtide kogutakistus võrdne juhtide takistuste summaga.=> R= R1+R2+R3+..+Rn Kui on n ühesugust => R=n*R1. Jadaühenduse korral jaguneb pinge takistuste vahel võrdeliselt takistuste suurustega.=> U1:R1 = U2:R2 2)Rööpühendus ehk paralleelühendus. Rööbiti on omavahel ühendatud vooluringi hargnenud osad. Vool hargneb. Kogu voolutugevus hargnemata osas võrdub harude voolutugevuste summaga. => J=J1+J2+..+Jn. Kui on n ühesugust haru. => J=n*Jn
positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi, see võrdub välistakistusel ja sisetakistusel tekkivate pingete summaga (5). Voolutugevuse leidmiseks tuleb elektromootorjõud jagada vooluringi kogutakistusega (6). Seda seost nimetatakse Ohmi seaduseks kogu vooluringi kohta. Kindlat takistust omavaid juhte nim. elektrotehnikas takistiteks. Jadaühendusel võrdub jada otste vaheline pinge üksikutel takistitel tekkivate pingete summaga. Jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite takistuste summaga. Rööpühenduse korral on kõigil takistitel sama pinge U, sest ühendusjuhtmetel pinget eiteki. Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistite takistuste pöördväärtuste summaga. Vooluallikaks nim. seadet mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks.Voltmeeter (pinge) ühendatakse vooluringi uuritava osaga paralleelselt ehk rööbiti. Ampermeeter (voolutugevus) ühendatakse
voltmeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Jadaühendus on ühendusviis, mille puhul kõik elektriahela elemendid on ühendatud vooluahelasse järjestikku. Ahela katkemisel katkeb vool kõigis elementides. Jadaühenduses vool ei hargne. Voolutugevus jadaahelas on kõikides juhtides sama ( I=I1=I2=...=In ) Kogupinge jadamisi vooluahelas on võrdne juhtide pingete summaga ( U=U1+U2+..+Un ) Kogutakistus jadamisi vooluahelas on võrdne juhtide takistuste summaga ( R= R1+R2+..+Rn ) Jadaühenduse korral jaguneb pinge takistuste vahel võrdeliselt takistuste suurustega (U1:R1 = U2:R2) Jadaühendust kasutatakse tavaelus üpriski harva, nii on nt. ühendatud elektriküünlad jõulupuul. Rööpühendus on ühendusviis, mille puhul kõik elektriahela hargnenud osad on ühendatud vooluahelasse rööbiti ehk paralleelselt. Rööpühenduses on kõik elemendid üksteisest sõltumatud. Vool hargneb.
Termopaari pinge muutmiseks muutis ta jootekohtade temperatuuride vahet. Ohm leidis ka juhi takistuse sõltuvuse juhi pikkusest ja ristlõike pindalast. Jadaühendus e. jadalülitus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul kõik elemendid on ühendatud vooluahelasse järjestikku. Ahela katkemisel katkeb vool kõigis elementides. Kõiki vooluringi elemente läbib ühe ja sama väärtusega voolutugevus. I = I1 = I2 = ... = In Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi elementide takistuste summaga. R = R1 + R2 + ... Rn Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: Kusjuures mõõtühikuteks on: Voolutugevus amper (A pinge volt (V); takistus oom (). Ohmi seadust käsitledes tuleb välja et alalisvooluringis paikneva juhi otstele on rakendatud pinge. Pinge ongi töö, mida teevad elektrijõud ühikulise laengu nihutamisel ühest punktist teise.
Alalisvoolu ahelas indukt. suurendamine ei muuda voolu tugevust, vahelduddooluahelas aga voolutug väheneb. Mida suurem on sagedus, seda väiksem voolutugevus. 7)Mahtuvustakistus (RC) - takistus, mida vahelduvvoolule avaldab ahela takistus. (PEAB OLEMA KONDENSAATOR). SÕLTUB: mahtuvusest ja voolu sagedusest. RC = = ----------------------------------------------------------------- C=C1+C2 ; C= VÕIMSUS: p=IU ; p ; z z-kogutakistus ehk näivtakistus Ohmi seadus vahelduvvoolu ringis: 1) I= ; 2) I= ; 3) I= KUI KONDENSAATORIST EI OLE JUTTU ÜL. ON C=0 !!! 8)Resonants, millal tekib? - Nähtus, kus võnkeamplituut teadud sagedusel saavutab maksimaalse väärtuse. Tekib kõikvugu võnkumiste ja lainete korral, näiteks on olmeas: akustiline, mehhaaniline, elektromagnetiline resonants jne. 9)Trafo e. transformaator-ehitus ja ülesanne. - U1 - primaarmähisele rakendatud pinge U2 - sekundaarmähisele -:-
Tartu Kutsehariduskeskus Füüsika Iseseisev töö Ljudmila Kovaltšuk Õpetaja: Arno Ratas Tartu 2014 1. Jadaühendus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul on kõik elemendid ühendatud vooluahelasse järjestikku. 2. Kõigi juhtide voolutugevus on sama suur. I = I1 = I2 3. Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi juhtide takistuste summaga. R=R1*R2 / R1+R2 ( R=R1+R2+R3 ) 4. Kogupinge on võrdne üksikute lõikude pingete summaga. U= I*R 5. Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendusviisi, kus voolutugevus jaguneb kõikide juhtide vahel võrdselt. 6. Kõigil juhtidel on pinge sama. U=U1+U2+U3 7. Voolutugevud on võrdne kõikide rööbiti ühendatud juhtide voolutugevuse summaga. 8. Kaks korda. 9. 1/R= R1 + R2 10. Rööbiti. 11. Tähis V-volt
5. Aine eritakistus. Aine eritaksitus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistusega. R·S · 1m 2 Eritakistus = ; 1 · m = l 1m 6. Jagamisi ühendatud juhtide voolutugevus. Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. I = I1 = I2 = jne 7. Pinge juhtide jadamisi ühendatud juhtidel. U = U1 + U2 8. Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus. R = R1 + R2 9. Pinge rööbiti ühendatud juhtidel. U = U1 = U2 10. Voolutugevus rööbiti ühendatud juhtides. I = I1 + I2 11. Rööbiti ühendatud juhtide kogutaksitus. 1 1 1 = + R R1 R2 12. Elektrivoolu töö Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. U2 A = U I t; A = I2R t; A = ·t R 13
· Tingmärgid? Vooluallikas ; Ampermeeter ; lüliti ; Reostaat ; takisti ; patarei ; lamp ; Voltmeeter ; kondensaator . · Mida tähendab juhtide jadaühendus ja sõnasta selle seaduspärasused. Juhid on järjestik ühenduses. Voolutugevus jääb muutumatuks. J1=J2=...=J=const. Jada kogupinge võrdub üksikute pingete summaga.U=U1+U2+... Jada kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. R=R1+R2+... Jada kogumahtuvuse pöördväärtus võrdub üksikute mahtuvuste summaga. 1/C=1/C1+1/C2+1/C3+... Vooluring ei hargne( nt. Elektriküünlad kuusel) · Mida tähendab juhtide rööpühendus ja sõnasta selle seaduspärasused. Juhid on paralleelses ühenduses. Koguvoolutugevus võrdub üksikute voolutugevuste summaga. J=J1+J2+J3+... Rööpühenduse pinge jääb muutumatuks. U1=U2=U3=...=U=const. Rööp
Q=I2Rt 7. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta (kõrvaljõud elektrimolaarjõud) kfxrsf 8. Tühijooks/lühis · Tühijooks Vooluallikas on siis, kui seda ei kasutata. Tarbijat ei ole, selle asemel on juhe , ja tekib lühis · Lühis Välistakistus on lähedane nullile · vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika 9. Elektrivool gaasides · Pole vabasid laenguid · Vabad laengukandjad tuleb tekitada · Gaas tuleb ioniseerida Gaasi saab ioniseerida: Kõrge temp, kiirgused
annaabi.ee 
