Oksiidid. · Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. · Oksiidid on elemendi ühendid hapnikuga. · Oksiide liigitatakse: 1. happelised S03 3. amfoteersed Al203 2. aluselised K20 4. inertsed (neutraalsed) CO · Oksiididele nimetuste andmine: 1. IA, IIA ja IIIA rühma metalli oksiididele nimetuse annan järgmiselt: Nimetan metalli ja lisan sõna oksiid K20 - kaaliumoksiid 2. Mittemetallioksiidide nimetused annan eesliidetega: mono-, di-, tri-, tetra-, penta-, heksa-, hepta-, okta-, nona-, deka- N205- dilämmastikpentaoksiid 3
H+ on liikuvam kui Cl-, tekib laengute erinevus. Piirpinna lahjem pool omandab positiivse laengu tänu H+, kontsentreeritum pool negatiivse laengu tänu Cl-. *Elimineeritakse soolasillaga, mis asetatakse kahe lahuse vahele. KCl- kus katioon ja anioon on sarnaste mõõtmetega. Ed ~ mõni mV Indikaatorelektroodid *Ideaalne indikaatorelektrood reageerib kiirelt ja reprodutseeritavalt analüüsitava iooni kontsentratsiooni muutustele. *2 tüüpi: 1. Metallilised: I liiki, II liiki ja inertsed redoks 2. membraan I liiki metall elektroodid Metall, mis on tasakaalus selle metalli katiooniga Mn+ + ne- = M(t) Metallid: Ag, Hg, Cd Ei saa kasutada: Cr, Co, Fe, W, Ni kus Eind on metallelektroodi potentsiaal II liiki metall elektroodid · Metall on indikaatorelektroodiks ka anioonidele,mis moodustavad rasklahustuvaid sademeid nende katiooniga. · Ag elektroodi potentsiaal sõltub kloriidioonide kontsentratsioonist lahuses mis on küllastatud AgCl-ga. · Elektroodreaktsioon:
Alkaanide füsioloogilised omadused: · On inertsed ühendid ja enamik erinevatega reageerivad aeglaselt või üldse mitte. Gaasilised ja alkaanide aurud elusorganismidele ohtlikud · Inimestele ja loomadele narkootiline toime. Ei lahustu vees ja ka veres. · Kahjustavadkeknärvisüsteemi, perifeerset süsteemi hiljem, võib olla surmav ALKAANIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED : · Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Vett-tõrjuvad · Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. · Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH 2 - võrra. · Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSED: ·
asendusreaktsioon) CH4 + Cl2 -> CH3Cl + CH3Cl + Cl2 -> CH2Cl2 + CH2Cl2 + Cl2 -> CHCl3 + CHCl2 + Cl2 -> CCl4 + 3) Oksüdeerumine 2CH3CH2CH3 + O2 -> Propanool Füüsikalised omadused: veest kergemad hüdrofoobsed, veest raskemad hüdrofiilsed, esimesed 4 gaasid, ülejäänud vedelikud, inertsed,gaasid narkootilise toimega ja ohtlikud, kõrgel temp. lagunevad, moodustades radikaalid. Kasutamine: metaan maagaas(lõhnatu, värvitu), propaan ja butaan majapidamis-, mootorikütused(vedelgaasid), alkaane vedelkütused, määrdeõlid, parafiin- toiduainetööstuses, meditsiins.
Nitreerimine. Nitreerimine on nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse temasse lämmastikoksiidide (auru- või vedelfaasis) või nitreerimisseguga (kontsentreeritud lämmastik- ja väävelhappe seguga) toimides. Saadud nitroühendeid kasut. lahustite ja lõhkeainetena (nt. nitroglütseriini), nad on ka värv- ja lõhnaainete, ravimite ja muu sellise sünteesimise vahesaadused. Nitreerimine on ka termokeemiline töötlemine, mille puhul teras-, malm- või titaanisulameist detailide pinnakihti rikastatakse lämmastikuga kõvaduse, kulumis- ja korrosioonikindluse ning väsimustugevuse suurendamiseks. Nitreeritakse temperatuuril 500-600 kraadi Celcius'e järgi harilikus amoniaagis, vähem karbamiidi ja tsüanaate sisaldavaid sulandeis. 20-100 tunni jooksul tekib 0,2-0,8 mm paksune rikastatud kiht, mis sisaldab ka nitriide. KIhi omadused säilivad umbes temperatuurini 500-600 kraadi Celcius'e järgi. Nitreerita...
Freoonid Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Kuna freoonid on inertsed on nad inimestele ohutud. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2). Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Sel põhjusel kasutatakse freoone külmutusmasinates, nt kõlmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustatava vahendina
hargnemata süsinikuaatomite ahel või asendusrühmadeta tsükliline süsteem. Hüdrofiilne aine -Tekivad vesiniksidemed, tekib veemolekulidega vastastikmõju. *Alkaanide füüsikalised omadused-tavatingimustes gaasilised, vedelad või tahked. Vedelas ja tahkes olekus on nad veest kergemad. Vees peaaegu lahustamatud. Molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulidega, mistõttu alkaanid ei segune veega ega märgu. *alkaanide füsioloogilised omadused-keemiliselt üsna inertsed. Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale võivad alkaanid toimida ärritavalt ning loomadele tekitavad nad karvkatte kahjustusi.
ruumilist struktuurivalemit, molekuli mudelit. LK19 3.Süsinik-4 Vesinik-1 Hapnik-2 Lämmastik-3 4.Alkaanid-süsivesinikud, mille molekul sisaldab ainult ühekordseid sidemeid. 5.Alkaanide füüsikalised omadused: Võivad olla kas vedelad, gaasilised või tahked ained. Vett-tõrjuvad ehk hüdrofoobsed. Puudub vastastikmõju veega. Ei lahutsu vees. Ei saa moodustada vesiniksidemeid. 6.Alkaanide füsioloogilised omadused(mõju organismile): Keemiliselt üsna inertsed ehk enamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldse mitte. Tugev narkootiline toime inimestele ja loomadele. Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale toimivad ärritavalt ja loomadele tekitavad karvkattekahjustusi. Tahked alkaanid ei tungi organismi ning seetõttu on ohtutud. 7.Nomenklatuur ja isomeeria(vihikus) 8. Alkaanide esindajad: Metaan CH4 lõhnatu, värvitu, gaasiline. Loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa
kloroderivaadid. • Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. • Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan. CCl2F2 MIS ON FREOONID? • Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). • Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. MIS ON FREOONID? • Freoonide tootmine algas 1931. a ja kasvas pidevalt, kuni hakati täheldama osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate looduslike osooniaukude laienemist.
Kordamisküsimused 10.klass KONTROLLTÖÖ nr.2 1. Millised on alkaanide füüsikalised omadused? - omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis - mol. kasvuga suureneb ka alk. tihedus ning kasvab sul. ja keemistemp. 2. Millised on alkaanide füsioloogilised omadused? - keemiliselt inertsed st reageerivad ainetega aeglaselt või ei reageeri üldse, sellegipoolest on alkaanide aurud elusorganismidele ohlikud - omavad tugevat narkootilist toimet, võivad kahj. kesknärvisüsteemi ja olla surmavad sissevõtmisel/-hingamisel - tahked alk. on ohutud 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. - iseloomulik asendusreaktsioon CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2
Kordamisküsimused 10.klass KONTROLLTÖÖ nr.2 1. Millised on alkaanide füüsikalised omadused? - omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis - mol. kasvuga suureneb ka alk. tihedus ning kasvab sul. ja keemistemp. 2. Millised on alkaanide füsioloogilised omadused? - keemiliselt inertsed st reageerivad ainetega aeglaselt või ei reageeri üldse, sellegipoolest on alkaanide aurud elusorganismidele ohlikud - omavad tugevat narkootilist toimet, võivad kahj. kesknärvisüsteemi ja olla surmavad sissevõtmisel/-hingamisel - tahked alk. on ohutud 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. - iseloomulik asendusreaktsioon CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2
peab külmutamine toimuma selleks ettenähtud külmutamisseadmes võimalikult kiiresti. Külmutamise käigus peab külmutatav toit läbima jääkristallide moodustumise etapi võimalikult kiiresti ning saavutama kogu toidu ulatuses püsiva temperatuuri, mis on -18 °C või sellest madalam. Toidu külmutamise käigus võivad toiduga otseselt kokku puutuda õhk, lämmastik ja süsinikdioksiid. Toiduga kokkupuutuvad külmutusained peavad olema piisavalt inertsed ning nendest ei tohi migreeruda toidule koostisosi sellises koguses, mis võiks ohustada inimese tervist, saastata toitu või halvendada selle omadusi. Külmutatud toidu valmistaja või pakendaja peab tarbija jaoks külmutatud toidu pakendama sobivasse müügipakendisse, mis kaitseb toitu mikrobioloogilise või muu saastumise ning kuivamise eest. Külmutatud toidu veol võib temperatuur külmutatud toidu pinnal tõusta lühiajaliselt mitte rohkem kui 3 °C võrra.
Hapniku puudujäägi korral pole põlemine täielik. Füüsikalised omadused Vastavalt süsinikahela pikkusele ja selle ehitusele on alkaanid gaasilised, vedelad või tahked. Vedelas või tahkes olekus on nad veest kergemad. Alkaanid on veel peaaegu lahustumatud. Alkaanid on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad. Alkaani molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulidega ning alkaanid ei segune veega ega märgu. Füsioloogilised omadused Alkaanid on inertsed st. Nad reageerivad enamike ainetega väga aeglaselt või ei reageeri üldse. Alkaanide aurud ega gaasilised alkaanid pole elusorganismidele ohutud. Neil on tugev narkootiline toime. Suurte koguste sissehingamine võib olla surmav Tahked alkaanid ei tundi organismi. Hüdroofilised ained: 1) esineb vastastikmõju veega 2) märguvad ja lahustuvad vees 3) võivad moodustada vesiniksidemeid Hüdrofoobsed ained: 1)puudub vastastikmõju veega 1) 2) ei märgu ega lahustu vees
Halogeenühendid – orgaanilised ühendid, kus halogeen on vahetult seotud aatomiga kovalentse sideme abil (VII A-rühm). Nimetamine: Halogeen funktsionaalse Halogeen asendusrühmana, siis rühmana, siis lõppliide(kloriid, eesliited (kloro, bromo, jodo, bromiid,jodiid,flouriid) CH₃CH₂Cl – flouro) CH₃CHClCH₂CHClCH₃ - 2,4- etüülkloriid ; CH₃Br – dikloropentaan ; metüülbromiid CH₃CHBrCH₂CH₂Cl – 3-bromo-1- klorobutaan Füüsikalised omadused : Hüdrofoobsed ained(ei lahustu vees), üpris suure tihedusega, veest raskemad, mõned vähesed ained on toatemperatuuril gaasilised, enamik on vedelikud või tahked ained, stabiilsed ained, looduslikes tingimustes lagunevad väga aeglaselt(elusorganismidele ohutud), põletamisel/põlemisel muutuvad need ained kontserogeenideks ja ohtlikeks Keemilised omadused: 1. 9. ...
kasvuga. keemistemp ja väheneb sulamistemp. KEEMILISED OMADUSED: KEEMILISED OMADUSED: KEEMILISED OMADUSED: · Liitumisreaktsioonid on eriti · Suhteliselt inertsed ained, st ei taha iseloomulikud. · PÕLEMINE reageerida, tänu tugevatele C-C - täielik põlemine toimub ainult üksiksidemetele. puhta O2 keskkonnas - õhus põlemisel erladub palju tahma
Orgaaniline keemia Iseseisev töö nr.1 1. Kas orgaanilised ained on oksüdeerijad või redutseerijad?Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest, nende molekulid võivad sisaldada ka hapniku, lammastiku ja halogeenide aatomid. Orgaanilistes ühendites on süsinikul neli, lämmastikul kolm, hapnikul kaks ja vesinikul üks side. 2. Kuidas on omavahel seotud süsiniku oksüdatsiooniaste ja oksüdeerumisel vabanev energia? Määra süsiniku oksüdatsiooniaste metaanis(CH4) ja etanoolis(C2H5OH). Ja võrdle, kumma kütteväärtus on suurem. 3.Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks? Keemilise reaktsiooni kiirendamiseks tuleb suurendada osakeste energiat (tõstes temperatuuri). 4. Mis on ensüümid ja mida nad reguleerivad? Kuidas nimetatakse bioloogilist oksüdeerumist? Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemili...
Paardumata elektronide olemasolu tõttu on lämmastik kõrgel temperatuuril reaktsioonivõimeline Keemilised omadused Keemilised omadused · Toatemperatuuril reageerib vaid mõne metalliga ( Li , U ). Kuumutamisel reageerib paljude metallidega, oksüdeerides neid nitriidideks 6Li + N2 = 2Li3N ; 3Ca + N2 = Ca3 N2 Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Lämmastiku reageerimine erinevate ainetega Vesinikuga reageerides on lämmastik samuti oksüdeerija ; tekib ammoniaak N2 + 3H2 = 2NH3 Terava lõhnaga, vees väga hästi lahustuv gaas Hapnikuga reageerib kõrgel temperatuuril ( äike, põlemine, ...) Esmase saadusena tekib lämmastik(II)oksii N2
suurus. asukoht teiste ka ringjoon. • Teepikkuse ühik • Aja ühik on 1s. kehade suhtes. on 1m. • Mehaanilise liikumise iseloomustamise ks kasutatakse trajektoori, teepikkuse, aja ja kiiruse mõistet Valem: kiirus= teepikkus : aeg; v= s : t Mida tähendab füüsikaliselt Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama“ • Mõiste: Kõik kehad on inertsed. Ühtegi liikuvat keha ei saa peatada hetkeliselt. Kehade vastastikmõju •• Tähised: Tähised: F= F= Jõud; Jõud; 1 1 N= N= üks üks njuuton njuuton •• Valem: Valem: Jõudu Jõudu nimetatakse nimetatakse füüsikalist füüsikalist suurust,
Serbia) – lubjast, liivast ja kruusast umbes 5600 aastat enne meie ajaarvamist ehitatud jahionni põrand • Rooma Panteon – vanim kasutusel olev betoonrajatis Pont de Notre Dame Rooma Panteon Mis on betoon? • Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täiteaine segu kivistumisel • Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku • Täitematerjalid on inertsed – ei reageeri vee ega sideainega • Täitematerjalideks kasutatakse odavaid materjale – liiv, killustik, kruus jne – Moodustavad betooni mahust 70...90% Tsement • Tsement on laialdast kasutust leidev ehitusmaterjal, mida kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks • Tsement koosneb peamiselt: ränioksiidist, alumiiniumoksiidist, raud(III)oksiidist mis on seotud lubjamolekulide ja veega. Lubi
Need on halogeenid, milledel on tugev I ja nõrk +R. Orto-para suhe on <2:1. näited 1. 2. 3. 4. 5. NUKLEOFIILNE ASENDUS AREENIS Nukleofiilne asendusreaktsioon ei ole areenidele iseloomulik. Ainult desaktiveeritud areenide haliidid asenduvad nukleofiilsetes tingimustes. Nukleofiiliks on hüdroksiidioon: Halobenseenid ilma elektronakseptoorsete asendajatena on harilikult inertsed nukleofiilide suhtes. Kõrgel tempereatuuril ja rõhul reaktsioon siiski toimub halogeeni elimineerimise ja bensüüli tekke kaudu: näited ALKÜÜNAREENIDE REAKTSIOONID Oksüdatsioon alküülahelas Kuna aromaatne tuum on stabiilne, siis tugevad oksüdeerijad (KMnO4, H2O2, CrO3 jt) on inertsed benseeni tuuma suhtes. Alküülasendatud benseenide alküülahelad oksüdeeruvad aga ladusalt. Sõltumata alküülahela pikkusest, oksüdeeritakse alati bensüülse süsiniku juurest ja
Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Vabanev kloor suudab kiäituda katalüsaatorina ja lõhkuda üha uusi ja uusi osooni molekule. Üksainus kloori aatom (halogeeni radikaal) suudab hävitada kuni 100 000 osoonimolekuli. Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. Varem kasutati freoone laialdaselt külmutusseadmetes (nt külmkappides) ja pihustites, kuna inertsuse tõttu on nad inimestele ohutud. Nende kasutamist hakati piirama, kui tehti kindlaks seos osoonikihi lagunemise ja freoonide vahel
2) Happed on liitained, mis koosnevad happevesinikust ja happeanioonist 3) Alused on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja hüdroksiidioonist 4) Soolad on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja happeanioonist 5) Leelised on vees lahustuvad tugevad alused 6) Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad happega moodustades soola ja H2O 7) Amfoteersed oksiidid on oksiidid, mis reageerivad nii happe kui alusega 8) Inertsed oksiidid on oksiidid, mis ei reageeri happe ega alusega 9) Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon 10) Happe lahuse toimul muutub metüüloranž punaseks, lakmus punaseks 11) Aluse lahuse toimel muutub fenoolftaleiin punaseks, lakmus siniseks 12) Sool reageerib teise soolaga, kui lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest mittelahustuv 13) Sool reageerib happega, kui lähtehape on tugevam kui saadud hape
6. Korda üle. Õpitu kinnistamiseks korrake see veelkord aktiivselt üle, esitades iseendale küsimusi ja vaadates segased kohad tekstis uuesti järele. (Krull 2000: 371- 372) Nendes etappides eeldatav tegevus on kooskõlas tunnetusprotsessi kognitiiv- informatsioonilise käsitusega, see tähendab, et õpilased konstrueerivad edastatud kindlapiirilisest infost samalaadsed teadmised. Põhitähelepanu pööratakse õpisisule. Tulemuseks on vastavalt inertsed teadmised, mida õpilased on võimelised reprodutseerima, kui neil tuleb vastata kas suulistele või kirjalikele küsimustele või kasutada situatsioonis, mis on sarnane sellega, kus materjali õpiti. Kahjuks ei suudeta nii omandatud teadmisi sageli kasutada praktilistes situatsioonides, sest puudub kogemuslik baas. (Krull 2000: 229-230) Näiteks kui õpitav on õppijale mõttetu, ebahuvitav, elukauge,
vastassuunaline. Hõõrdejõu suund on kokkupuutuvate kehade pinnaga parallelne. Hõõrdejõud, mis takistab keha liikumishakkamist nim. seisuhõõrdejõuks. Nt: Kui ratas veereb keha pinnal, siis on tegemist veerehõõrdumisega. Keha Inertsus. Miks keha kiirust ei saa muuta hetkeliselt? Sest keha püüab säilitada oma eelmist tegevust. Näiteks joostes ei saa me järsku pidurdada. Kõik kehad on inertsed. Inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub alati teatud aeg. Keha võib ümber kukkuda, kui ta üritab oma liikumise kiiruse muutumatuna säilitada. See tähendab, et keha püüab säilitada liikumist ja paigalseisu. Nagu öeldakse: ,, Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama.'' Keha Inertsust väljendatakse massides. Mida inertesem on keha, seda suurem on keha mass. Massi mõõdetakse kaaludega: kangkaalude ja vedrukaaludega. Kaalud on tasakaalus, kui Maa
Halogeenfluoriidid on tavatemperatuuril sööbiva toimega, mürgised gaasid ja vedelikud, äärmiselt reaktsioonivõimelised. Hapnikuühenditest on rohkem tuntud värvitu, mürgine gaas OF2, oranz mürgine gaas O2F2. Oksohalogeenfluoriididest on olulisim FClO3. Anorgaanilistest ühenditest on tähtsad freoonid, fluorosüsinikühendid, mida kasutatakse palju erinevates tööstuse ja tehnika harudes, kuid need on kahjulikud osoonikihile. Veel on olulised inertsed külma ja tulekustutusagendid, isegi vereasendajad. Orgaanilistest fluoropolümeeridest on olulisemad kuumuskindlad ja vastupidavad fluorikautsukid ja fluorokiudained, eriti teflonid. KASUTUSALAD Esimene tähtsaim F rakendus möödunud sajandil oli seotud tuumaenergia evitamisega tuumareaktoris. Tänapäeval toodetakse selle abil Al. F tekitas läbimurde väärisgaaside keemias. F ja H reaktsioonil tõuseb temperatuur kuni 4500 oC! Seetõttu kasutatakse F väga kõrgete
OMADUSED Värvuseks on hõbevalge Sulamistemperatuur 1495 kraadi Celsiuse Tolmul on toksiline toime Kasutusalad : žiletiterad, püsimagnetid, heitgaaside konverter, pigmendid VÄÄRISGAASID sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm Väärisgaasid asuvad perioodilisustabeli VIIIA rühmas. Standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised, madala reaktsioonivõimega Väga stabiilsed Inertsed Moodustavad vaid üksikuid ühendeid teiste elementidega HEELIUM Keemiline element järjenumbriga 2 Aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad Keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim(-269°) Ainus element, mis absoluutsel nulltemperatuuril ei ole normaalrõhul tahke Heelium (He) avastati spektroskoobi abil kõigepealt Päikesel 1868 Avastajaks oli prantsuse astronoom Pierre Jules Janssen
W/mK);1) vill 2) raudbetoon 3) puit 4)teras 5)õhk 3.Soojajuhtivust mõjutab: *materjali koostis *poorsus *tihedus *pooride suurus *nende eraldatus *veesisaldus *keskmine temp 4. C24-> täht on puuliik(okaspuu) D-lehtpuit GL-liimpuit; number näitab normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5. Sideaine, tavaliselt tsement( ka lubi), sideaine on aktiivne koostisosa-> koos veega tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Agregaat-> liiv, kruus, killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega; on tavaliselt suht odavad, moodustavad betooni mahust 70-90 % 6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7.Klassid näitavad survetugevust. Klassi aluseks on proovikehad 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus, peale 28-päevast kivinemist 20 °C ja 95-100 % niiskuse juures. 8. Plastne deformatsioon- materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu 9. Betooni hooldamine-> luuakse soodsad kivistumistingimused: *niiskuse
MITTEMETALLID 1. Üldiseloomustus ja mittemetallide mitmekesisus · Mittemetallid kuuluvad kõik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Välisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. · On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). · On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamis- temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). · Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). · Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. · Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest ...
Keemia: oksiidid, alused, soolad, happed. 1. Oksiidid Koostis: koosnevad kahest elemendist, üks on hapnik. AlO3; CaO Nimetused: a. metallioksiidide puhul märgitakse esikohale metalli nimi, tesele kohale oksiid, vahele metalli o-a, kui o-a on muutuv. Fe2O3 raud(III)oksiid b. mittemetallide puhul kasutatakse eesliiteid. CO2 süsinikdioksiid, P2O5 difosfor- pentaoksiid. Saamine: 1.lihtainete ühinemine hapnikuga: C + O2 => CO2 2. liitainete põlemine: CH4 + 202 => CO2 + 2H2O 3. liitainete lagunemine: CaCO3 => CaO + CO2 Oksiidide liigid: · Sooleatekitajad (reageerivad hapete ja leelistega, annavad soolad) · Mittesoolatekitajad (inertsed, ei reageeri hapete ja leelistega) NO, CO Soolatekitajad jagunevad: 1. aluselised 2. happelised 3. amforteersed 1. Aluselised oksiidid: Metallioksiidid, kui metalli o-a on 1,2,3, näiteks CuO. Keemilised omadused: 1. Mõned neist moodustavad veega aluse (...
MITTEMETALLID 1. Üldiseloomustus ja mittemetallide mitmekesisus · Mittemetallid kuuluvad kõik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Välisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. · On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). · On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamis- temperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). · Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). · Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. · Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest ...
(CFC) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama (Parts i.a). Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega (Wikipedia i.a). Freoone kasutatakse: külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), nehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides ja mujal (Parts i.a).
pudelites ja vaatides. · Veeldatud argooni kasutatakse krüokirurgias, näiteks krüoablatsioonil, mille puhul hävitatakse vähirakke. · Argooni kasutatakse kloorivabades külmainete gaasisegudes ülimadalal temperatuuril töötavate külmutusseadmete juures. · Argooni kasutatakse tihti kombineerituna lämmastiku ja/või süsihappegaasiga puhta tulekustutigaasina, sest inertsed omadused ei kahjusta kustutatavaid materjale. · Argooni kasutatakse mõnikord kombineerituna lämmastikuga õhkpatjade täitmiseks. Krüptoon (Kr) Krüptoon on värvitu ja lõhnatu aktiivgaas, mida suurtes sisaldustes peetakse lämmatavaks. Krüptooni saadakse õhuseparaatoritest. Arvestades gaasi väga madalat looduslikku sisaldust õhus, on ainus majanduslikult tasuv moodus hankida krüptooni suurematest tehastest. Sellistel
nii hapetc kui alustega annavad soola ja H3P04, 4-aluselised happed H,Si04 vee zno, A1203, cr203 NB!Hiidr0ksiidrühmade ars—metalli Kaksiksoolad • 1 NB! Happejãigi Iaene = vesiniku aatomite O.a. alumiiniumkaaliumsulfaat-vesi . Inertsed oksiidid, mis ci reagey.•ri ei arvuga. H•, po/-, H] P 04 aluste a a ha ete NO CO KEEMILI Aluselised Oksiidid: . Reag.metallidega (akt. reas vesiaikust l. Reag. hapetega Reag. metallidega (pingerida) I . Aktiivse metalli oksiid+vesi vasakul olevad metallid tõrjuvad H Fe+CuSOeFeS04+Cu
Alkaanide tihedused on väiksemad kui 1, 0. veeldatud metaani tihedus on 0, 416, pentaani tihedus 0, 626, dekaani tihedus 0, 730. Alkaanid ei lahustu vees, kuid madalamad alkaanid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Homoloogilise rea kõrgemad liikmed lahustuvad ka orgaanilistes lahustites halvasti. Gaasilistel alkaanidel ei ole lõhna, vedelatel alkaanidel C5 ... C16 on bensiini lõhn, kõrgemad alkaanid on lõhnata ühendid. Alkaanide keemilised omadused. Alkaanid on inertsed, vähese reageerimisvõimega ühendid. Alkaanid ei reageeri tavalisel temperatuuril pimedas halogeenidega. Päikesevalguses ja kiiritamisel ultraviolettkiirtega asendub vesinik halogeenidega. Seejuures võivad asenduda kõik vesiniku aatomid. Reaktsiooni käigus tekib paljude ühendite segu ning on raske saada ühte kindlat reaktsiooniprodukti. Alkaane kasutatakse kütusena ja teiste orgaaniliste ühendite nt plastmasside valmistamisel. Etaani kasutatakse orgaaniliste ühendite sünteesimisel
3) Ensümaatiline pruunistumine Katalüüsivad ensüümid polüfenool oksidaas, lipoksügenaas, peroksüdaas. Polüsahhariidid Koosnevad rohkem kui 10 monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiid- sidemetega. Nende happeline hüdrolüüs annab monosahhariidid. Omadused erinevad teistest süsivesikutest suuresti. Nad on tunduvalt halvemini lahustuvad vees kui mono- ja oligosahhariidid, neil puudub magus maitse ja nad pole inertsed. Tuntumad esindajad on tärklis, tselluloos ja pektiin. DP polümerisatsiooni aste (Degree of Polymerization) monosahhariidi jääkide arv. Ainult vähestel polüsahhariididel on DP alla 100, enamikel on see vahemikus 200-3000 ning suurimad omavad väärtust DP=7000-15000. Teaduslik nimetus=glükaanid 1) homoglükaanid (koosnevad üht tüüpi suhkru ühikutest) 2) heteroglükaanid (koosnevad kahest või rohkemast monosahhariidi jäägist) Omadused
Õppetöö korraldamisel pööratakse palju tähelepanu õppe-eesmärkidele, õpetatava sisule ja selle edastamise meetoditele, kuid tihtipeale kipuvad ära ununema õpilased. Eeldatakse, et õige õpetamise tulemusena konstrueerivad kõik õpilased samalaadsed teadmisstruktuurid. Õpetamise meetoditena domineerivad loeng ja ühesuguste tööülesannete täitmine kõigi õpilaste poolt. Kui õppetöö korraldatakse informatsiooni vastuvõtmisena, siis tulemuseks on valdavalt inertsed teadmised, mida õpilased on võimelised reprodutseerima, kui neil tuleb vastata küsimustele või kasutada teadmisi situatsioonis, mis on sarnane sellega, kus materjali omandati. Nii õppides kujunevad õpilasel süstemaatilised teadmised õppeainest. 2. Orienteerumisrefleks Orienteermusmisrefleks on täidesaatva kontrolli poolt koordineeritud reageering. Mõned väliskeskkonna stiimulid kutsuvad esile orienteerumisrefleksi, teised mitte.
1-0.2%. 7. Millist protsessi nimetatakse eksodermiliseks? PÕLETUSPROTSESSI nimetatakse eksodermiliseks. 8. Millest koosneb tsement? Tsement koosneb LUBJAKIVIST JA SAVIST. 9. Tsemendi normatiivne kivistumine. Normatiivne kivistumine on 28 päeva. 10. Mida näitab mark ja tugevusklass? Mark näitab SURVETUGEVUST RUUTSENTIMEETRI KOHTA ja TUGEVUSKLASS NÄITAB.... BETOONID JA MÖRDID 1. Millised betooni koostisosad on inertsed ja millised aktiivsed? Inertsed koostisosad on PEENTÄITE- ja JÄMETÄITEMATERJAL, aktiivsed koostisosad on SIDEAIN ja VESI. 2. Kuidas jagatakse betoonid struktuuri järgi? 3. Millistesse markidesse jaotatakse betoonid? 4. Betooni seguvahekord. 5. Betooni tõmbetugevuse ja survetugevuse vahekord. Tema survetugevus on kümneid kordi suurem kui tõmbetugevus. 6. Millal määratakse betooni tugevus? Betoonitugevust määratakse 28 PÄEVA PÄRAST KIVISTUMIST. 7
karbonaadid) lagunevad: CaCO3CaO+CO2 Karbiidid Need on metallide( ja mõningatre mittemetallide, näiteks räni) ühendid süsinikuga: 1) soolataolised karbiidid, milles aatomite vahel on iooniline side(caC2, Al4C3). Veega reageerimisel eraldub süsivesinik. CaC2+2H2OCa(OH)2+C2H2(etüün) Al4C3+12H2O4Al(OH3)3+3CH4 (metaan) 2) Kovalentsed sidemetega karbiidid(SiC, B4C) on suure kõvadusega, rasksulavad ja keemiliselt inertsed, 3) Intermetallilised karbiidid, kus süsiniku aatomid on metallide kristallstruktuuri tühimikes. Need on suure kõvades ja kõrge sulamisetemperatuuriga ained(HfC, W2C) Söe adsorptsioon Puidu söestamisel ja saadud puidusöest veeauru läbijuhtimisel tekkinud aktiivsöe omadust neelata gaase ja vedelike seletatakse tema poorse ehituse ning suure pinnaga. Aine peenestamisel tema pind suureneb. Mida väiksemad on aineosakesed, seda suurem on on nende kogupind
Lämmastik on kõikidest molekulidest keemiliselt kõige püsivam, kuna tema molekulis on kahe lämmastiku aatomi vahel kolmikside, selletõttu on ta lihtainena keemiliselt passiivne ehk väheaktiivne gaas ja mittemetallidega toatemp. ei reageeri, ainult mõnede metallidega. Lämmastikku saab akiivseks muuta väga kõrgel temperatuuril, sel põhjusel tekib nt äikese ajal õhku lämmastikoksiidi. Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Lämmastiku kasutusalad Lihtainena kasutatakse lämmastikku elektrilampides, inertse keskkonna loomiseks, et vältida hõõgniidi kiiret läbipõlemist, säilitus- ja pakkegaasina toidupakendites. Vedelat lämmastiku kasutatakse materjalide sügavjahutamiseks ja säilitamiseks. Tuntumate ühendite iseloomustus:
OKSIID- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 1A, 2A ja 3A rühmas nimetuses metalli nimi+oksiid B rühmas või teistes A rühmades nimetuses metalli nimi (rooma nr metalli o-a) +oksiid Mittemetallioksiid nimetuses eesliited 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7- hepta 8-okta 9-nona 10- deka Happelised oksiidid (mittemetallioksiid)- SO2-vääveldioksiid CO2- süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid) Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide) NO-lämmastikoksiid CO-süsinikoksiid-vingu...
Etüülbensoaadi sünteesiskeem: Tolueenbensoehapeetüülbensoaat 1.2. Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism jne. (kirjanduse alusel) Reagentide ohtlikkus Oma tööd alustasin bensoehappe oksüdeerimisega kaaliumpermanganaadiga. Üldiselt tähendab oksüdeerimine nähtust, kus element loovutab elektrone. Antud juhul on elektronide loovutajaks tolueen ning elektronide liitjaks KMnO4. Kuna aromaatne tuum on stabiilne, siis tugevad oksüdeerijad nagu KMnO4 on inertsed areeni tuuma suhtes. Seega vähendab KMnO4 ainult metüülrühma elektrontihedust. Karboksüülhapete happekatalüütiline esterdamine Karboksüülhapped ei ole piisavalt aktiivsed, et anda reaktsiooni alkoholidega. Karboksüülhappe elektrofiilset tsentrit saab aktiveerida happekatalüüsil. Tugeva happe H2SO4 toimel karbonüülrühma süsinik muutub elektrofiilsemaks, nii et alkoholi nukleofiilne tsenter on õimeline teda atakteerima. Karboksüülrühma OHrühm muutub protoneerumise
Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. ...
Kompleksühendid koosnevad mitmest osast. Põhilüliks on tsentraalioon või tsentraalaatom. On valdavalt doonor-akseptor sidemega seotud mingite teiste molekulide või ioonidega. Biogeenid biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad b-d on fosfori- ja lämmastikuühendid. Nende ühendite tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust. B-d satuvad veekogudesse tööstuse heitvetega, asulate heitmeveega ja põllumajandus reoainetega. N ühendid vees toimivad väetisena, rohkus rikub veekogudes loodusliku tasakaalu, sooodustab vetikate ja taimede kasvu põhjustades eutrofeerumist. (inim saastab vett ööpäevas ~12g N) P peamiselt jõgede ja järvede eutrofeerumise põhjustaja. (inim 1,44g) Ca ü muudavad vee karedaks, vees moodustavad rasvhapete rasklahustuv...
lämmastikoksiidi, kuna kõrgel temperatuuril ühineb lämmastik hapnikuga lämmastikoksiidiks: N2 + O2 2NO Vesinikuga reageerib lämmastik samuti ainult kõrgtemperatuuril ja rõhul katalüsaatorite manulusel: N2 + 3H2 2NH3 Kõrgemal temperatuuril reageerivad lämmastikuga ja moodustavad nitriide juba paljud metallid ja ka mõned mittemetallid. Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Kasutusalad Põhiline osa lämmastikku läheb ammoniaagi tootmiseks. Lihtainena kasutatakse lämmastikku elektrilampides inertse keskkonna loomiseks (vältimaks hõõgniidi kiiret läbipõlemist), põlevvedelike pumpamisel, säilitus- ja pakkegaasina juurviljahoidlates, toiduainepakendites jm (kartulikrõpsupakkides aitab lämmastik
Raskebetoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab bet...
Elektrolüüsiprotsesside detailsemaks käsitlemiseks liigitatakse elektrolüüsi järgmiselt: 1) elektrolüüs sulatatud soolades, 2) elektrolüüs vesilahustes inertsete elektroodidega 3) elektrolüüs vesilahustes metallelektroodidega. 1. Sulatatud soolade elektrolüüsil redutseerub katoodil metall ja anoodil oksüdeerub anioon. 2. Elektrolüütide vesilahuste elektrolüüsil vtavad elektrolüüsiprotsessist osa ka vee molekulid. Inertsed elektroodid esinevad elektrolüüsiprotsessis ainult laengute edasikandjatena ja ise protsessi käigus keemiliselt ei mu 3. Metallelektroodide kasutamise korral soolade vesilahuste elektrolüüsil on eriti oluline anoodi materjal. Kasutatakse lahustuvaid (Cu, Zn, Ni) ja mittelahustuvaid anoode. Orgaaniliste ainete liigitus: Süsivesinikud- sisaldavad ainult C ja H aatomeid. Funktsionaalrühmi sialdavad ühendid- sisaldavad lisaks O, N ka teisi aatomeid.
MITTEMETALLID Nimi Kool Klass 2012 Tiitelleht 1. Mis on mittemetallid? Alarühmad. 2. Fakte mittemetallidest. 3. Mittemetallide füüsikalised omadused, konkreetsemad näited mittemetallidest. 4. Mittemetallide keemilised omadused, allotroobid. 5. Vesinik 6. Hapnik 7. Kasutatud allikad Mis on mittemetallid Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p- elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone, tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, f...
õpilased, eeldades, et õige õpetamise tulemusena konstrueerivad kõik õpilased samalaadsed 3 teadmisstruktuurid. Õpetamise meetodina domineerivad loeng ja ühesuguste tööülesannete täitmine kõigi õpilaste poolt."2 Krull rõhutab, et sellise õppimise suurimaks hüveks on, et õppijatel kujunevad ainest süstemaatilised teadmised. Puudustena võib aga välja tuua, et õppimise tulemusena moodustavad inertsed teadmised, mida suudetakse kasutada reeglina situatsioonides, mis on õpiolukorrale sarnased, ent kahjuks uutes praktilistes situatsioonides ei suudeta neid sageli kasutada, sest puudub kogemus. Omast kogemusest võin väita, et sellist õpetamisviisi olen nii kooli kui ülikoolis enda nahal palju kogenud. Reeglina ei tunta sellisest õppimisest suurt rõõmu aga kuna see mudel on nii levinud ja tuntud, siis ka ise õpetajaks õppides kiputakse
Polümeermaterjalid materjal, mille aine või sideaine on sünteetiline kõrgmolekulaarne aine. Polümeerid mood lihtsatest ainetest füüs-keem prots tulemusel. Pol jagatakse: termoplastsed, termoreaktiivsed, mullplastid, elastomeerid. Pol materjale liigit: plastid (koosn polümeerist ja täiteainest, stabil-st ja plastif-st), lakid ja värvid (lakk on pol lahus org lahustis, täiteaine lisam saad värv), polümeerbetoonid, tehiskiud (kapron, nailon jne saad orienteeritud lineaarse molek pol-de baasil). Plastmass Deform om * jäik säilit oma kuju kõrgel temp. * pooljäik tek suur jääv deform, mis taandub, kui sulatada. * pehme pehme, suure pikenemisega, väheste jäävate def-ga. * elastne pehmed, elastsed, def taanduvad kiiresti. Püsivus elastsed, löökkoormusi taluvad pragunemata, paljukordseid painutusi, tug väh temp tõustes ja väh-s, om parandat lisandite lisamisega. Koostis ja valm polümeer + täiteaine + plastifikaator + stabilis...
Keemilised puidukaitsevahendid puidu bioloogiliseks kaitseks peavad omama spetsiifilist toksilisust, et suurendada puidu vastupanuvõimet mädanikele, seen- ning putukkahjustustele. Tulekaitsevahendid peavad vähendama puidu süttivust ning hõõguvust. Peale nende puitu kaitsvate omaduste peavad puidukaitsevahendid vastama ka järgmistele nõuetele: · kahjutud inimestele ja loomadele · kergesti puitu imenduvad32 · puidust raskesti väljapestavad · keemiliselt inertsed ja vähelenduvad · ei tohi suurendada puidu hügroskoopsust · ei tohi halvendada puidu liimimis- ja viimistlemisomadusi. Raske on leida sellist puidukaitsevahendit, mis vastaksid kõigile loetletud tingimustele ning igal konkreetsel juhul tuleb teha valik, mis võimalikult suuremal määral oleks nõuetega kooskõlas. Keemilised puidukaitsevahendid võib jaotada lahustuvuse ja väljapestavuse järgi allpooltoodud alaliikidesse. Lahustuvuse järgi: · veeslahustuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
