Oksiidid. · Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. · Oksiidid on elemendi ühendid hapnikuga. · Oksiide liigitatakse: 1. happelised S03 3. amfoteersed Al203 2. aluselised K20 4. inertsed (neutraalsed) CO · Oksiididele nimetuste andmine: 1. IA, IIA ja IIIA rühma metalli oksiididele nimetuse annan järgmiselt: Nimetan metalli ja lisan sõna oksiid K20 - kaaliumoksiid 2. Mittemetallioksiidide nimetused annan eesliidetega: mono-, di-, tri-, tetra-, penta-, heksa-, hepta-, okta-, nona-, deka- N205- dilämmastikpentaoksiid 3
H+ on liikuvam kui Cl-, tekib laengute erinevus. Piirpinna lahjem pool omandab positiivse laengu tänu H+, kontsentreeritum pool negatiivse laengu tänu Cl-. *Elimineeritakse soolasillaga, mis asetatakse kahe lahuse vahele. KCl- kus katioon ja anioon on sarnaste mõõtmetega. Ed ~ mõni mV Indikaatorelektroodid *Ideaalne indikaatorelektrood reageerib kiirelt ja reprodutseeritavalt analüüsitava iooni kontsentratsiooni muutustele. *2 tüüpi: 1. Metallilised: I liiki, II liiki ja inertsed redoks 2. membraan I liiki metall elektroodid Metall, mis on tasakaalus selle metalli katiooniga Mn+ + ne- = M(t) Metallid: Ag, Hg, Cd Ei saa kasutada: Cr, Co, Fe, W, Ni kus Eind on metallelektroodi potentsiaal II liiki metall elektroodid · Metall on indikaatorelektroodiks ka anioonidele,mis moodustavad rasklahustuvaid sademeid nende katiooniga. · Ag elektroodi potentsiaal sõltub kloriidioonide kontsentratsioonist lahuses mis on küllastatud AgCl-ga. · Elektroodreaktsioon:
Alkaanide füsioloogilised omadused: · On inertsed ühendid ja enamik erinevatega reageerivad aeglaselt või üldse mitte. Gaasilised ja alkaanide aurud elusorganismidele ohtlikud · Inimestele ja loomadele narkootiline toime. Ei lahustu vees ja ka veres. · Kahjustavadkeknärvisüsteemi, perifeerset süsteemi hiljem, võib olla surmav ALKAANIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED : · Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Vett-tõrjuvad · Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. · Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH 2 - võrra. · Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSED: ·
asendusreaktsioon) CH4 + Cl2 -> CH3Cl + CH3Cl + Cl2 -> CH2Cl2 + CH2Cl2 + Cl2 -> CHCl3 + CHCl2 + Cl2 -> CCl4 + 3) Oksüdeerumine 2CH3CH2CH3 + O2 -> Propanool Füüsikalised omadused: veest kergemad hüdrofoobsed, veest raskemad hüdrofiilsed, esimesed 4 gaasid, ülejäänud vedelikud, inertsed,gaasid narkootilise toimega ja ohtlikud, kõrgel temp. lagunevad, moodustades radikaalid. Kasutamine: metaan maagaas(lõhnatu, värvitu), propaan ja butaan majapidamis-, mootorikütused(vedelgaasid), alkaane vedelkütused, määrdeõlid, parafiin- toiduainetööstuses, meditsiins.
Nitreerimine. Nitreerimine on nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse temasse lämmastikoksiidide (auru- või vedelfaasis) või nitreerimisseguga (kontsentreeritud lämmastik- ja väävelhappe seguga) toimides. Saadud nitroühendeid kasut. lahustite ja lõhkeainetena (nt. nitroglütseriini), nad on ka värv- ja lõhnaainete, ravimite ja muu sellise sünteesimise vahesaadused. Nitreerimine on ka termokeemiline töötlemine, mille puhul teras-, malm- või titaanisulameist detailide pinnakihti rikastatakse lämmastikuga kõvaduse, kulumis- ja korrosioonikindluse ning väsimustugevuse suurendamiseks. Nitreeritakse temperatuuril 500-600 kraadi Celcius'e järgi harilikus amoniaagis, vähem karbamiidi ja tsüanaate sisaldavaid sulandeis. 20-100 tunni jooksul tekib 0,2-0,8 mm paksune rikastatud kiht, mis sisaldab ka nitriide. KIhi omadused säilivad umbes temperatuurini 500-600 kraadi Celcius'e järgi. Nitreerita...
Freoonid Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Kuna freoonid on inertsed on nad inimestele ohutud. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2). Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Sel põhjusel kasutatakse freoone külmutusmasinates, nt kõlmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustatava vahendina
hargnemata süsinikuaatomite ahel või asendusrühmadeta tsükliline süsteem. Hüdrofiilne aine -Tekivad vesiniksidemed, tekib veemolekulidega vastastikmõju. *Alkaanide füüsikalised omadused-tavatingimustes gaasilised, vedelad või tahked. Vedelas ja tahkes olekus on nad veest kergemad. Vees peaaegu lahustamatud. Molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulidega, mistõttu alkaanid ei segune veega ega märgu. *alkaanide füsioloogilised omadused-keemiliselt üsna inertsed. Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale võivad alkaanid toimida ärritavalt ning loomadele tekitavad nad karvkatte kahjustusi.
ruumilist struktuurivalemit, molekuli mudelit. LK19 3.Süsinik-4 Vesinik-1 Hapnik-2 Lämmastik-3 4.Alkaanid-süsivesinikud, mille molekul sisaldab ainult ühekordseid sidemeid. 5.Alkaanide füüsikalised omadused: Võivad olla kas vedelad, gaasilised või tahked ained. Vett-tõrjuvad ehk hüdrofoobsed. Puudub vastastikmõju veega. Ei lahutsu vees. Ei saa moodustada vesiniksidemeid. 6.Alkaanide füsioloogilised omadused(mõju organismile): Keemiliselt üsna inertsed ehk enamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldse mitte. Tugev narkootiline toime inimestele ja loomadele. Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale toimivad ärritavalt ja loomadele tekitavad karvkattekahjustusi. Tahked alkaanid ei tungi organismi ning seetõttu on ohtutud. 7.Nomenklatuur ja isomeeria(vihikus) 8. Alkaanide esindajad: Metaan CH4 lõhnatu, värvitu, gaasiline. Loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa
kloroderivaadid. • Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. • Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan. CCl2F2 MIS ON FREOONID? • Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). • Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. MIS ON FREOONID? • Freoonide tootmine algas 1931. a ja kasvas pidevalt, kuni hakati täheldama osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate looduslike osooniaukude laienemist.
Kordamisküsimused 10.klass KONTROLLTÖÖ nr.2 1. Millised on alkaanide füüsikalised omadused? - omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis - mol. kasvuga suureneb ka alk. tihedus ning kasvab sul. ja keemistemp. 2. Millised on alkaanide füsioloogilised omadused? - keemiliselt inertsed st reageerivad ainetega aeglaselt või ei reageeri üldse, sellegipoolest on alkaanide aurud elusorganismidele ohlikud - omavad tugevat narkootilist toimet, võivad kahj. kesknärvisüsteemi ja olla surmavad sissevõtmisel/-hingamisel - tahked alk. on ohutud 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. - iseloomulik asendusreaktsioon CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2
Kordamisküsimused 10.klass KONTROLLTÖÖ nr.2 1. Millised on alkaanide füüsikalised omadused? - omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis - mol. kasvuga suureneb ka alk. tihedus ning kasvab sul. ja keemistemp. 2. Millised on alkaanide füsioloogilised omadused? - keemiliselt inertsed st reageerivad ainetega aeglaselt või ei reageeri üldse, sellegipoolest on alkaanide aurud elusorganismidele ohlikud - omavad tugevat narkootilist toimet, võivad kahj. kesknärvisüsteemi ja olla surmavad sissevõtmisel/-hingamisel - tahked alk. on ohutud 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. - iseloomulik asendusreaktsioon CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2
peab külmutamine toimuma selleks ettenähtud külmutamisseadmes võimalikult kiiresti. Külmutamise käigus peab külmutatav toit läbima jääkristallide moodustumise etapi võimalikult kiiresti ning saavutama kogu toidu ulatuses püsiva temperatuuri, mis on -18 °C või sellest madalam. Toidu külmutamise käigus võivad toiduga otseselt kokku puutuda õhk, lämmastik ja süsinikdioksiid. Toiduga kokkupuutuvad külmutusained peavad olema piisavalt inertsed ning nendest ei tohi migreeruda toidule koostisosi sellises koguses, mis võiks ohustada inimese tervist, saastata toitu või halvendada selle omadusi. Külmutatud toidu valmistaja või pakendaja peab tarbija jaoks külmutatud toidu pakendama sobivasse müügipakendisse, mis kaitseb toitu mikrobioloogilise või muu saastumise ning kuivamise eest. Külmutatud toidu veol võib temperatuur külmutatud toidu pinnal tõusta lühiajaliselt mitte rohkem kui 3 °C võrra.
Hapniku puudujäägi korral pole põlemine täielik. Füüsikalised omadused Vastavalt süsinikahela pikkusele ja selle ehitusele on alkaanid gaasilised, vedelad või tahked. Vedelas või tahkes olekus on nad veest kergemad. Alkaanid on veel peaaegu lahustumatud. Alkaanid on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad. Alkaani molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulidega ning alkaanid ei segune veega ega märgu. Füsioloogilised omadused Alkaanid on inertsed st. Nad reageerivad enamike ainetega väga aeglaselt või ei reageeri üldse. Alkaanide aurud ega gaasilised alkaanid pole elusorganismidele ohutud. Neil on tugev narkootiline toime. Suurte koguste sissehingamine võib olla surmav Tahked alkaanid ei tundi organismi. Hüdroofilised ained: 1) esineb vastastikmõju veega 2) märguvad ja lahustuvad vees 3) võivad moodustada vesiniksidemeid Hüdrofoobsed ained: 1)puudub vastastikmõju veega 1) 2) ei märgu ega lahustu vees
Termoplastne ja hüdrofoobne tihe pülomeer; toa temperatuuril väga tihe aine; Ei põle, erakordselt sitke, kulumiskindel, madal tõmbetugevus; Kasut.- tihendid, hermeetikud, traadi-ja kaabliisolatsioon, toidunõude pinnakate. Freoonid: Vesiniku aatomid on asendunud kloori või flouri aatomitega; Keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid; Ei lahustu vees, ei ole mürgised, ei põle kergesti, veeldatavad, tavaelus inertsed; Varem kasutati laialdaselt külmutuseadmetes ja pihustites(olid kahjulikud), tänapäeval asendatakse tihti flourosüsivesinikega, mis ei sisalda kloori, seetõttu ei kahjusta osoonikihti. Pestitsiidid: Aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, nende hävitamine, eemale peletamine või nende mõju leevendamine; Võivad olla mürgised inimestele või teistele loomadele. 22. 23. 24.
kasvuga. keemistemp ja väheneb sulamistemp. KEEMILISED OMADUSED: KEEMILISED OMADUSED: KEEMILISED OMADUSED: · Liitumisreaktsioonid on eriti · Suhteliselt inertsed ained, st ei taha iseloomulikud. · PÕLEMINE reageerida, tänu tugevatele C-C - täielik põlemine toimub ainult üksiksidemetele. puhta O2 keskkonnas - õhus põlemisel erladub palju tahma
C3 H8-C3 H7 CH3-CH3 7. Mis on pürolüüs? nim aine lagunemist kõrge temperatuuri toimel. 8. Mida nimetatakse freoonideks? madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku.... 9. Millel põhineb freoonide kasutamine külmutusseadmetes ja aerosooliballoonides? süsteem põhineb välisõhu kaitse seadusel 10. Milles seisenb freoonide kahjulikkus keskkonnale ja kuidas tuleb toimida, et kahjud oleksid minimaalsed? Freoonid on keemiliselt väga püsivad (inertsed; ka kõrgete temperatuuride suhtes) gaasilised ühendid, seetõttu võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. klorofluoroalkaan 11. Mis on pestitsiidid? Nimetage vähemalt 4 põhinõuet, mida kaasajal esitatakse pestitsiididele. Pestitsiidid on haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal
Paardumata elektronide olemasolu tõttu on lämmastik kõrgel temperatuuril reaktsioonivõimeline Keemilised omadused Keemilised omadused · Toatemperatuuril reageerib vaid mõne metalliga ( Li , U ). Kuumutamisel reageerib paljude metallidega, oksüdeerides neid nitriidideks 6Li + N2 = 2Li3N ; 3Ca + N2 = Ca3 N2 Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Lämmastiku reageerimine erinevate ainetega Vesinikuga reageerides on lämmastik samuti oksüdeerija ; tekib ammoniaak N2 + 3H2 = 2NH3 Terava lõhnaga, vees väga hästi lahustuv gaas Hapnikuga reageerib kõrgel temperatuuril ( äike, põlemine, ...) Esmase saadusena tekib lämmastik(II)oksii N2
suurus. asukoht teiste ka ringjoon. • Teepikkuse ühik • Aja ühik on 1s. kehade suhtes. on 1m. • Mehaanilise liikumise iseloomustamise ks kasutatakse trajektoori, teepikkuse, aja ja kiiruse mõistet Valem: kiirus= teepikkus : aeg; v= s : t Mida tähendab füüsikaliselt Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama“ • Mõiste: Kõik kehad on inertsed. Ühtegi liikuvat keha ei saa peatada hetkeliselt. Kehade vastastikmõju •• Tähised: Tähised: F= F= Jõud; Jõud; 1 1 N= N= üks üks njuuton njuuton •• Valem: Valem: Jõudu Jõudu nimetatakse nimetatakse füüsikalist füüsikalist suurust,
Serbia) – lubjast, liivast ja kruusast umbes 5600 aastat enne meie ajaarvamist ehitatud jahionni põrand • Rooma Panteon – vanim kasutusel olev betoonrajatis Pont de Notre Dame Rooma Panteon Mis on betoon? • Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täiteaine segu kivistumisel • Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku • Täitematerjalid on inertsed – ei reageeri vee ega sideainega • Täitematerjalideks kasutatakse odavaid materjale – liiv, killustik, kruus jne – Moodustavad betooni mahust 70...90% Tsement • Tsement on laialdast kasutust leidev ehitusmaterjal, mida kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks • Tsement koosneb peamiselt: ränioksiidist, alumiiniumoksiidist, raud(III)oksiidist mis on seotud lubjamolekulide ja veega. Lubi
Need on halogeenid, milledel on tugev I ja nõrk +R. Orto-para suhe on <2:1. näited 1. 2. 3. 4. 5. NUKLEOFIILNE ASENDUS AREENIS Nukleofiilne asendusreaktsioon ei ole areenidele iseloomulik. Ainult desaktiveeritud areenide haliidid asenduvad nukleofiilsetes tingimustes. Nukleofiiliks on hüdroksiidioon: Halobenseenid ilma elektronakseptoorsete asendajatena on harilikult inertsed nukleofiilide suhtes. Kõrgel tempereatuuril ja rõhul reaktsioon siiski toimub halogeeni elimineerimise ja bensüüli tekke kaudu: näited ALKÜÜNAREENIDE REAKTSIOONID Oksüdatsioon alküülahelas Kuna aromaatne tuum on stabiilne, siis tugevad oksüdeerijad (KMnO4, H2O2, CrO3 jt) on inertsed benseeni tuuma suhtes. Alküülasendatud benseenide alküülahelad oksüdeeruvad aga ladusalt. Sõltumata alküülahela pikkusest, oksüdeeritakse alati bensüülse süsiniku juurest ja
Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Vabanev kloor suudab kiäituda katalüsaatorina ja lõhkuda üha uusi ja uusi osooni molekule. Üksainus kloori aatom (halogeeni radikaal) suudab hävitada kuni 100 000 osoonimolekuli. Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. Varem kasutati freoone laialdaselt külmutusseadmetes (nt külmkappides) ja pihustites, kuna inertsuse tõttu on nad inimestele ohutud. Nende kasutamist hakati piirama, kui tehti kindlaks seos osoonikihi lagunemise ja freoonide vahel
2) Happed on liitained, mis koosnevad happevesinikust ja happeanioonist 3) Alused on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja hüdroksiidioonist 4) Soolad on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja happeanioonist 5) Leelised on vees lahustuvad tugevad alused 6) Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad happega moodustades soola ja H2O 7) Amfoteersed oksiidid on oksiidid, mis reageerivad nii happe kui alusega 8) Inertsed oksiidid on oksiidid, mis ei reageeri happe ega alusega 9) Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon 10) Happe lahuse toimul muutub metüüloranž punaseks, lakmus punaseks 11) Aluse lahuse toimel muutub fenoolftaleiin punaseks, lakmus siniseks 12) Sool reageerib teise soolaga, kui lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest mittelahustuv 13) Sool reageerib happega, kui lähtehape on tugevam kui saadud hape
6. Korda üle. Õpitu kinnistamiseks korrake see veelkord aktiivselt üle, esitades iseendale küsimusi ja vaadates segased kohad tekstis uuesti järele. (Krull 2000: 371- 372) Nendes etappides eeldatav tegevus on kooskõlas tunnetusprotsessi kognitiiv- informatsioonilise käsitusega, see tähendab, et õpilased konstrueerivad edastatud kindlapiirilisest infost samalaadsed teadmised. Põhitähelepanu pööratakse õpisisule. Tulemuseks on vastavalt inertsed teadmised, mida õpilased on võimelised reprodutseerima, kui neil tuleb vastata kas suulistele või kirjalikele küsimustele või kasutada situatsioonis, mis on sarnane sellega, kus materjali õpiti. Kahjuks ei suudeta nii omandatud teadmisi sageli kasutada praktilistes situatsioonides, sest puudub kogemuslik baas. (Krull 2000: 229-230) Näiteks kui õpitav on õppijale mõttetu, ebahuvitav, elukauge,
vastassuunaline. Hõõrdejõu suund on kokkupuutuvate kehade pinnaga parallelne. Hõõrdejõud, mis takistab keha liikumishakkamist nim. seisuhõõrdejõuks. Nt: Kui ratas veereb keha pinnal, siis on tegemist veerehõõrdumisega. Keha Inertsus. Miks keha kiirust ei saa muuta hetkeliselt? Sest keha püüab säilitada oma eelmist tegevust. Näiteks joostes ei saa me järsku pidurdada. Kõik kehad on inertsed. Inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub alati teatud aeg. Keha võib ümber kukkuda, kui ta üritab oma liikumise kiiruse muutumatuna säilitada. See tähendab, et keha püüab säilitada liikumist ja paigalseisu. Nagu öeldakse: ,, Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama.'' Keha Inertsust väljendatakse massides. Mida inertesem on keha, seda suurem on keha mass. Massi mõõdetakse kaaludega: kangkaalude ja vedrukaaludega. Kaalud on tasakaalus, kui Maa
Halogeenfluoriidid on tavatemperatuuril sööbiva toimega, mürgised gaasid ja vedelikud, äärmiselt reaktsioonivõimelised. Hapnikuühenditest on rohkem tuntud värvitu, mürgine gaas OF2, oranz mürgine gaas O2F2. Oksohalogeenfluoriididest on olulisim FClO3. Anorgaanilistest ühenditest on tähtsad freoonid, fluorosüsinikühendid, mida kasutatakse palju erinevates tööstuse ja tehnika harudes, kuid need on kahjulikud osoonikihile. Veel on olulised inertsed külma ja tulekustutusagendid, isegi vereasendajad. Orgaanilistest fluoropolümeeridest on olulisemad kuumuskindlad ja vastupidavad fluorikautsukid ja fluorokiudained, eriti teflonid. KASUTUSALAD Esimene tähtsaim F rakendus möödunud sajandil oli seotud tuumaenergia evitamisega tuumareaktoris. Tänapäeval toodetakse selle abil Al. F tekitas läbimurde väärisgaaside keemias. F ja H reaktsioonil tõuseb temperatuur kuni 4500 oC! Seetõttu kasutatakse F väga kõrgete
OMADUSED Värvuseks on hõbevalge Sulamistemperatuur 1495 kraadi Celsiuse Tolmul on toksiline toime Kasutusalad : žiletiterad, püsimagnetid, heitgaaside konverter, pigmendid VÄÄRISGAASID sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm Väärisgaasid asuvad perioodilisustabeli VIIIA rühmas. Standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised, madala reaktsioonivõimega Väga stabiilsed Inertsed Moodustavad vaid üksikuid ühendeid teiste elementidega HEELIUM Keemiline element järjenumbriga 2 Aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad Keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim(-269°) Ainus element, mis absoluutsel nulltemperatuuril ei ole normaalrõhul tahke Heelium (He) avastati spektroskoobi abil kõigepealt Päikesel 1868 Avastajaks oli prantsuse astronoom Pierre Jules Janssen
W/mK);1) vill 2) raudbetoon 3) puit 4)teras 5)õhk 3.Soojajuhtivust mõjutab: *materjali koostis *poorsus *tihedus *pooride suurus *nende eraldatus *veesisaldus *keskmine temp 4. C24-> täht on puuliik(okaspuu) D-lehtpuit GL-liimpuit; number näitab normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5. Sideaine, tavaliselt tsement( ka lubi), sideaine on aktiivne koostisosa-> koos veega tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Agregaat-> liiv, kruus, killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega; on tavaliselt suht odavad, moodustavad betooni mahust 70-90 % 6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7.Klassid näitavad survetugevust. Klassi aluseks on proovikehad 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus, peale 28-päevast kivinemist 20 °C ja 95-100 % niiskuse juures. 8. Plastne deformatsioon- materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu 9. Betooni hooldamine-> luuakse soodsad kivistumistingimused: *niiskuse
aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus võrreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde võtta kui loovutada. · Lihtainetes on aatomite vahel kovalentsed sidemed (O2, H2, H2O). · Metallidega reageerimisel käituvad mittemetallid oksüdeerijana. · Kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas (võtavad kergesti juurde ühe elektroni). Kõige vähemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid) kuna nende väliskihil on 8 elektroni => pole põhjust ei juurde võtta ega ära anda. VESINIK 1. Üldiseloomustus · On perioodilisustabeli esimene element. · Tema ainsas elektronkihis on üks elektron. · Ta on aatomi ehituselt kõige lihtsam element. · Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma.
metalli o-a, kui o-a on muutuv. Fe2O3 raud(III)oksiid b. mittemetallide puhul kasutatakse eesliiteid. CO2 süsinikdioksiid, P2O5 difosfor- pentaoksiid. Saamine: 1.lihtainete ühinemine hapnikuga: C + O2 => CO2 2. liitainete põlemine: CH4 + 202 => CO2 + 2H2O 3. liitainete lagunemine: CaCO3 => CaO + CO2 Oksiidide liigid: · Sooleatekitajad (reageerivad hapete ja leelistega, annavad soolad) · Mittesoolatekitajad (inertsed, ei reageeri hapete ja leelistega) NO, CO Soolatekitajad jagunevad: 1. aluselised 2. happelised 3. amforteersed 1. Aluselised oksiidid: Metallioksiidid, kui metalli o-a on 1,2,3, näiteks CuO. Keemilised omadused: 1. Mõned neist moodustavad veega aluse (IA ja IIA rühm, va Be) 2CaO + 2H20 => 2Ca(OH)2 + H2 2. Reageerivad hapetega, tekib sool ja vesi, ei toimu kui hape on väga nõrk. Na2O + H2SO4 => N2SO4 + 2H2O 3. Reageerivad happeliste oksiididega, tekib sool. CaO + CO2 => CaCO3 2
aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus võrreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde võtta kui loovutada. · Lihtainetes on aatomite vahel kovalentsed sidemed (O2, H2, H2O). · Metallidega reageerimisel käituvad mittemetallid oksüdeerijana. · Kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas (võtavad kergesti juurde ühe elektroni). Kõige vähemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid) kuna nende väliskihil on 8 elektroni => pole põhjust ei juurde võtta ega ära anda. VESINIK 1. Üldiseloomustus · On perioodilisustabeli esimene element. · Tema ainsas elektronkihis on üks elektron. · Ta on aatomi ehituselt kõige lihtsam element. · Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma.
(CFC) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama (Parts i.a). Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega (Wikipedia i.a). Freoone kasutatakse: külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), nehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides ja mujal (Parts i.a).
pudelites ja vaatides. · Veeldatud argooni kasutatakse krüokirurgias, näiteks krüoablatsioonil, mille puhul hävitatakse vähirakke. · Argooni kasutatakse kloorivabades külmainete gaasisegudes ülimadalal temperatuuril töötavate külmutusseadmete juures. · Argooni kasutatakse tihti kombineerituna lämmastiku ja/või süsihappegaasiga puhta tulekustutigaasina, sest inertsed omadused ei kahjusta kustutatavaid materjale. · Argooni kasutatakse mõnikord kombineerituna lämmastikuga õhkpatjade täitmiseks. Krüptoon (Kr) Krüptoon on värvitu ja lõhnatu aktiivgaas, mida suurtes sisaldustes peetakse lämmatavaks. Krüptooni saadakse õhuseparaatoritest. Arvestades gaasi väga madalat looduslikku sisaldust õhus, on ainus majanduslikult tasuv moodus hankida krüptooni suurematest tehastest. Sellistel
nii hapetc kui alustega annavad soola ja H3P04, 4-aluselised happed H,Si04 vee zno, A1203, cr203 NB!Hiidr0ksiidrühmade ars—metalli Kaksiksoolad • 1 NB! Happejãigi Iaene = vesiniku aatomite O.a. alumiiniumkaaliumsulfaat-vesi . Inertsed oksiidid, mis ci reagey.•ri ei arvuga. H•, po/-, H] P 04 aluste a a ha ete NO CO KEEMILI Aluselised Oksiidid: . Reag.metallidega (akt. reas vesiaikust l. Reag. hapetega Reag. metallidega (pingerida) I . Aktiivse metalli oksiid+vesi vasakul olevad metallid tõrjuvad H Fe+CuSOeFeS04+Cu
Alkaanide tihedused on väiksemad kui 1, 0. veeldatud metaani tihedus on 0, 416, pentaani tihedus 0, 626, dekaani tihedus 0, 730. Alkaanid ei lahustu vees, kuid madalamad alkaanid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Homoloogilise rea kõrgemad liikmed lahustuvad ka orgaanilistes lahustites halvasti. Gaasilistel alkaanidel ei ole lõhna, vedelatel alkaanidel C5 ... C16 on bensiini lõhn, kõrgemad alkaanid on lõhnata ühendid. Alkaanide keemilised omadused. Alkaanid on inertsed, vähese reageerimisvõimega ühendid. Alkaanid ei reageeri tavalisel temperatuuril pimedas halogeenidega. Päikesevalguses ja kiiritamisel ultraviolettkiirtega asendub vesinik halogeenidega. Seejuures võivad asenduda kõik vesiniku aatomid. Reaktsiooni käigus tekib paljude ühendite segu ning on raske saada ühte kindlat reaktsiooniprodukti. Alkaane kasutatakse kütusena ja teiste orgaaniliste ühendite nt plastmasside valmistamisel. Etaani kasutatakse orgaaniliste ühendite sünteesimisel
3) Ensümaatiline pruunistumine Katalüüsivad ensüümid polüfenool oksidaas, lipoksügenaas, peroksüdaas. Polüsahhariidid Koosnevad rohkem kui 10 monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiid- sidemetega. Nende happeline hüdrolüüs annab monosahhariidid. Omadused erinevad teistest süsivesikutest suuresti. Nad on tunduvalt halvemini lahustuvad vees kui mono- ja oligosahhariidid, neil puudub magus maitse ja nad pole inertsed. Tuntumad esindajad on tärklis, tselluloos ja pektiin. DP polümerisatsiooni aste (Degree of Polymerization) monosahhariidi jääkide arv. Ainult vähestel polüsahhariididel on DP alla 100, enamikel on see vahemikus 200-3000 ning suurimad omavad väärtust DP=7000-15000. Teaduslik nimetus=glükaanid 1) homoglükaanid (koosnevad üht tüüpi suhkru ühikutest) 2) heteroglükaanid (koosnevad kahest või rohkemast monosahhariidi jäägist) Omadused
Õppetöö korraldamisel pööratakse palju tähelepanu õppe-eesmärkidele, õpetatava sisule ja selle edastamise meetoditele, kuid tihtipeale kipuvad ära ununema õpilased. Eeldatakse, et õige õpetamise tulemusena konstrueerivad kõik õpilased samalaadsed teadmisstruktuurid. Õpetamise meetoditena domineerivad loeng ja ühesuguste tööülesannete täitmine kõigi õpilaste poolt. Kui õppetöö korraldatakse informatsiooni vastuvõtmisena, siis tulemuseks on valdavalt inertsed teadmised, mida õpilased on võimelised reprodutseerima, kui neil tuleb vastata küsimustele või kasutada teadmisi situatsioonis, mis on sarnane sellega, kus materjali omandati. Nii õppides kujunevad õpilasel süstemaatilised teadmised õppeainest. 2. Orienteerumisrefleks Orienteermusmisrefleks on täidesaatva kontrolli poolt koordineeritud reageering. Mõned väliskeskkonna stiimulid kutsuvad esile orienteerumisrefleksi, teised mitte.
1-0.2%. 7. Millist protsessi nimetatakse eksodermiliseks? PÕLETUSPROTSESSI nimetatakse eksodermiliseks. 8. Millest koosneb tsement? Tsement koosneb LUBJAKIVIST JA SAVIST. 9. Tsemendi normatiivne kivistumine. Normatiivne kivistumine on 28 päeva. 10. Mida näitab mark ja tugevusklass? Mark näitab SURVETUGEVUST RUUTSENTIMEETRI KOHTA ja TUGEVUSKLASS NÄITAB.... BETOONID JA MÖRDID 1. Millised betooni koostisosad on inertsed ja millised aktiivsed? Inertsed koostisosad on PEENTÄITE- ja JÄMETÄITEMATERJAL, aktiivsed koostisosad on SIDEAIN ja VESI. 2. Kuidas jagatakse betoonid struktuuri järgi? 3. Millistesse markidesse jaotatakse betoonid? 4. Betooni seguvahekord. 5. Betooni tõmbetugevuse ja survetugevuse vahekord. Tema survetugevus on kümneid kordi suurem kui tõmbetugevus. 6. Millal määratakse betooni tugevus?
karbonaadid) lagunevad: CaCO3CaO+CO2 Karbiidid Need on metallide( ja mõningatre mittemetallide, näiteks räni) ühendid süsinikuga: 1) soolataolised karbiidid, milles aatomite vahel on iooniline side(caC2, Al4C3). Veega reageerimisel eraldub süsivesinik. CaC2+2H2OCa(OH)2+C2H2(etüün) Al4C3+12H2O4Al(OH3)3+3CH4 (metaan) 2) Kovalentsed sidemetega karbiidid(SiC, B4C) on suure kõvadusega, rasksulavad ja keemiliselt inertsed, 3) Intermetallilised karbiidid, kus süsiniku aatomid on metallide kristallstruktuuri tühimikes. Need on suure kõvades ja kõrge sulamisetemperatuuriga ained(HfC, W2C) Söe adsorptsioon Puidu söestamisel ja saadud puidusöest veeauru läbijuhtimisel tekkinud aktiivsöe omadust neelata gaase ja vedelike seletatakse tema poorse ehituse ning suure pinnaga. Aine peenestamisel tema pind suureneb. Mida väiksemad on aineosakesed, seda suurem on on nende kogupind
Lämmastik on kõikidest molekulidest keemiliselt kõige püsivam, kuna tema molekulis on kahe lämmastiku aatomi vahel kolmikside, selletõttu on ta lihtainena keemiliselt passiivne ehk väheaktiivne gaas ja mittemetallidega toatemp. ei reageeri, ainult mõnede metallidega. Lämmastikku saab akiivseks muuta väga kõrgel temperatuuril, sel põhjusel tekib nt äikese ajal õhku lämmastikoksiidi. Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Lämmastiku kasutusalad Lihtainena kasutatakse lämmastikku elektrilampides, inertse keskkonna loomiseks, et vältida hõõgniidi kiiret läbipõlemist, säilitus- ja pakkegaasina toidupakendites. Vedelat lämmastiku kasutatakse materjalide sügavjahutamiseks ja säilitamiseks. Tuntumate ühendite iseloomustus:
süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid) Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide) NO-lämmastikoksiid CO-süsinikoksiid-vingugaas N2O-dilämmastikoksiid- naerugaas Ei reageeri veega, hapetega ega alustega HAPE- aine, mis annab lahusesse vesinikioone Vesinik+happeanioon – H+Cl-vesinikkloriidhape Hapnikuta happed(HCl, HCr, H2S) ja hapnikhapped(HNO3, H2CO3, H2SO4) Üheprootonilised(HCl, HNO3, HBr) ja mitmeprootonilised(H2SO4, H3PO4, H2CO3)
Etüülbensoaadi sünteesiskeem: Tolueenbensoehapeetüülbensoaat 1.2. Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism jne. (kirjanduse alusel) Reagentide ohtlikkus Oma tööd alustasin bensoehappe oksüdeerimisega kaaliumpermanganaadiga. Üldiselt tähendab oksüdeerimine nähtust, kus element loovutab elektrone. Antud juhul on elektronide loovutajaks tolueen ning elektronide liitjaks KMnO4. Kuna aromaatne tuum on stabiilne, siis tugevad oksüdeerijad nagu KMnO4 on inertsed areeni tuuma suhtes. Seega vähendab KMnO4 ainult metüülrühma elektrontihedust. Karboksüülhapete happekatalüütiline esterdamine Karboksüülhapped ei ole piisavalt aktiivsed, et anda reaktsiooni alkoholidega. Karboksüülhappe elektrofiilset tsentrit saab aktiveerida happekatalüüsil. Tugeva happe H2SO4 toimel karbonüülrühma süsinik muutub elektrofiilsemaks, nii et alkoholi nukleofiilne tsenter on õimeline teda atakteerima. Karboksüülrühma OHrühm muutub protoneerumise
nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. Aluseline oksiid+vesi=alus CaO+H2O=Ca(OH)2 Ühinemisreaktsioon Nõrgalt aluselised: aluselised (enamik ülejäänud metalliga algavaid oksiide) lagunevad kuumutamisel alus alus=t·metallioksiid+vesi nt. 2Fe(OH)3=Fe2O3+3H2O Lagunemisreaktsioon ·amfoteersed oksiidid-osa metallioksiide. Ei reageeri veega! nt. ZnO tsink(II)oksiid ·Inertsed ehk neutraalsed oksiidid-osa mittemetallidest. Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. nt. N2O dilämmastikoksiid NO lämmastikoksiid CO süsinikoksiid (vingugaas) *Happed: vesinik happeanioon aine, mis annab lahusesse vesinikioone. TABEL! ·Hapnikuta hape: Hcl(maohape), H2S(divesiniksulfiidhape) ·Hapnikhapped: HNO3(lämmastikhape), H2SO4(väävelhape) ·Üheprootonilised happed: Hcl, HNO3 ·Mitmeprootonilised happed: H2SO4, H3PO4 prooton=vesinikioon H+
mittelahustuvad.(Fe(OH)2) Tugevuse järgi Leelised on tugevad (LiOH) ; Vees mitte lahustuvad on nõrgad Cu(OH)2 OH rühmade järgi KOH reag. 1 happega, 1-happeline; Ba(OH)2 reag.2 happega, 2-happeline (Oksiidid- on liitained, mille molekul koosneb kahest elemendist, millest 1 on hapnik. Jagatakse nelja liiki: metallioksiidid ehk aluselised oksiidid (CuO, CaO) , Mittemetallioksiidid ehk happelised oksiidid (CO2,SO2) , amfoteersed (Al2O3) ja inertsed (CO).) Toksilised raskemetallid Hg, Pb, Zn, Cd, Cu, As Raskmetallid pms. plii, elavhõbe, tsink, mangaan. || raskmetallid [üle 5] > 5 g/ cm3 Hg- kui neid lastakse vette siis omastavad neid vetikad. Toiduahela kaudu satub Hg vetikaist kaladesse ja neist inimestesse. Satub elukeskkonda purunenud termomeetreist; patareidest; kivisöe põletamisest Pb- ühendid satuvad õhku kütuse põletamisel tekkiva lendtuha ja auto heitegaasi koostises
lämmastikoksiidi, kuna kõrgel temperatuuril ühineb lämmastik hapnikuga lämmastikoksiidiks: N2 + O2 2NO Vesinikuga reageerib lämmastik samuti ainult kõrgtemperatuuril ja rõhul katalüsaatorite manulusel: N2 + 3H2 2NH3 Kõrgemal temperatuuril reageerivad lämmastikuga ja moodustavad nitriide juba paljud metallid ja ka mõned mittemetallid. Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Kasutusalad Põhiline osa lämmastikku läheb ammoniaagi tootmiseks. Lihtainena kasutatakse lämmastikku elektrilampides inertse keskkonna loomiseks (vältimaks hõõgniidi kiiret läbipõlemist), põlevvedelike pumpamisel, säilitus- ja pakkegaasina juurviljahoidlates, toiduainepakendites jm (kartulikrõpsupakkides aitab lämmastik
Raskebetoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust
Elektrolüüsiprotsesside detailsemaks käsitlemiseks liigitatakse elektrolüüsi järgmiselt: 1) elektrolüüs sulatatud soolades, 2) elektrolüüs vesilahustes inertsete elektroodidega 3) elektrolüüs vesilahustes metallelektroodidega. 1. Sulatatud soolade elektrolüüsil redutseerub katoodil metall ja anoodil oksüdeerub anioon. 2. Elektrolüütide vesilahuste elektrolüüsil vtavad elektrolüüsiprotsessist osa ka vee molekulid. Inertsed elektroodid esinevad elektrolüüsiprotsessis ainult laengute edasikandjatena ja ise protsessi käigus keemiliselt ei mu 3. Metallelektroodide kasutamise korral soolade vesilahuste elektrolüüsil on eriti oluline anoodi materjal. Kasutatakse lahustuvaid (Cu, Zn, Ni) ja mittelahustuvaid anoode. Orgaaniliste ainete liigitus: Süsivesinikud- sisaldavad ainult C ja H aatomeid. Funktsionaalrühmi sialdavad ühendid- sisaldavad lisaks O, N ka teisi aatomeid.
aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus võrreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde võtta kui loovutada. Lihtainetes on aatomite vahel kovalentsed sidemed (O 2, H2, H2O). Metallidega reageerimisel käituvad mittemetallid oksüdeerijana. Kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas (võtavad kergesti juurde ühe elektroni). Kõige vähemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid) kuna nende väliskihil on 8 elektroni => pole põhjust ei juurde võtta ega ära anda. 2 Metallidest on nad päris erinevad ja seda peamiselt ehituses, kus kõik aatomid on omavahel ühendatud (ei jää sellist vaba ruumi nagu metalli kristallis, kus elektronid saaksid vabalt liikuda). Lisaks on nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel.
õpilased, eeldades, et õige õpetamise tulemusena konstrueerivad kõik õpilased samalaadsed 3 teadmisstruktuurid. Õpetamise meetodina domineerivad loeng ja ühesuguste tööülesannete täitmine kõigi õpilaste poolt."2 Krull rõhutab, et sellise õppimise suurimaks hüveks on, et õppijatel kujunevad ainest süstemaatilised teadmised. Puudustena võib aga välja tuua, et õppimise tulemusena moodustavad inertsed teadmised, mida suudetakse kasutada reeglina situatsioonides, mis on õpiolukorrale sarnased, ent kahjuks uutes praktilistes situatsioonides ei suudeta neid sageli kasutada, sest puudub kogemus. Omast kogemusest võin väita, et sellist õpetamisviisi olen nii kooli kui ülikoolis enda nahal palju kogenud. Reeglina ei tunta sellisest õppimisest suurt rõõmu aga kuna see mudel on nii levinud ja tuntud, siis ka ise õpetajaks õppides kiputakse
* Kiled * Mastiks (vedel pol, millele lisatud täiteid) eristatakse bituumen, kautsuk, jne. Külm- ja kuummastiksid Kasutamine katusekatmine, basseini ja veemahuti materjal, veesurve all töötavad h isol-d, aurutõkked. Omadused katkemisvenivus, painutatavus (-45C), veeauruläbivus, temp paisumise tegur, veesurve all töötades vee difusiooni tegur, tõmbetugevus, temp püsivus, ilmastikukindlus, nake. Kitid silikoon- (inertsed) , akrüül- (aeglase kiv-ga, katta teise materjaliga), polüsulfiidkitid, polüuretaan-, polüester-, metüülmetaakrülaatvalumassid Liimid ja mastiksid Mastikseid kasut rull, leht, plaatmaterjalide kinnitamiseks. On kõrg molek sideaine + täitematerjal + lahusti + plastifikaator. Omavad head püsivust bakterite suhtes. Liim hea adhesioonivõimega aine, mis jäigastub ja annab kõva pinna (sisaldab jäigasteid, liimainet, lahusteid jne.)
Keemilised puidukaitsevahendid puidu bioloogiliseks kaitseks peavad omama spetsiifilist toksilisust, et suurendada puidu vastupanuvõimet mädanikele, seen- ning putukkahjustustele. Tulekaitsevahendid peavad vähendama puidu süttivust ning hõõguvust. Peale nende puitu kaitsvate omaduste peavad puidukaitsevahendid vastama ka järgmistele nõuetele: · kahjutud inimestele ja loomadele · kergesti puitu imenduvad32 · puidust raskesti väljapestavad · keemiliselt inertsed ja vähelenduvad · ei tohi suurendada puidu hügroskoopsust · ei tohi halvendada puidu liimimis- ja viimistlemisomadusi. Raske on leida sellist puidukaitsevahendit, mis vastaksid kõigile loetletud tingimustele ning igal konkreetsel juhul tuleb teha valik, mis võimalikult suuremal määral oleks nõuetega kooskõlas. Keemilised puidukaitsevahendid võib jaotada lahustuvuse ja väljapestavuse järgi allpooltoodud alaliikidesse. Lahustuvuse järgi: · veeslahustuvad
annaabi.ee 
