Takisti. Reostaat. Voolutugevuse reageerimine Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooruringis kasutatavate juhtmete takistusest. Vooluringi takistust ja voolutugevust saab sujuvalt muuta reostaadiga. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. Reostaati iseloomustavateks suurusteks on reostaadi suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus. Kuidas saab vooluringis reguleerida voolutugevust? Voolutugevust saab vooluringis reguleerida kahel viisil: võib mutta pinget vooluallika klemmidel või siis vooluringi takistust. Millist juhti nimetatakse takistiks? Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. Millist juhti nimetatakse reostaadiks ja millel selle töö põhineb? Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. Reostaadi töö põhineb takistuse ja ...
Takisti, reostaat, voolutugevuse reguleerimine lk 83-86 Takisti - on elektroonikakomponent mingi soovitava või kindla elektritakistuse tekitamiseks vooluringis. - Sellest tulenevalt kasutatakse neid kas voolutugevuse piiramiseks või pingelangu tekitamiseks. Reostaat • on peamiselt tugevvoolutehnikas kasutatav muuttakisti, mille takistus on sujuvalt või astmeliselt muudetav. • Reostaat koosneb takisti(te)st ja liugurist. Takistid on tavaliselt takistustraadist, mis on mähitud rõngakujulisele või sirgele isoleermaterjalist alusele. Liugurit saab liigutada mööda takistustraadi keerde või kontaktpindu, mis on ühendatud keerdudest tehtud harunditega (haruühenduste ehk väljavõtetega). Esimesel juhul muutub takistus sujuvalt, teisel astmeliselt (ka sel juhul ilma katkestuseta). Takisti, reostaat
7. Alalisvool Märksõnad: elektrivool, voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus, Joule- Lenzi seadus, Ohmi seadus vooluringi osa kohta, aine eritakistus, takistite jada- ja rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete lahendamine Ohmi seaduste kohta ja elektrivoolu võimsuse, elektrivoolu töö ning takistite ühenduste kohta. kus I voolutugevus, q juhtme ristlõiget läbinud laeng, t ajavahemik, U pinge, R takistus, r vooluallika sisetakistus, N võimsus, Q - soojushulk. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist.
docstxt/125482860476476.txt
1. Elektrivool - vabade laengu kandjate suunatud liikumine, - > + 2. Voolutugevus (I) - sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengu kandja laengust ning kiirusest 3. Näitab: kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus I= q/t Mõõdetakse: amprites (1A) 4. Takistus (R) - näitab keha mõju teda läbivale elektrivoolule (ühik Ω) R= ρ * l/S Takisti - kindla takistusega keha, Reostaat - muudetava takistusega takisti Sõltub: temperatuurist - mida suurem to, seda suurem on takistus, juhi mõõtmetest - mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus 5. Ülijuhtivus - nähtus, kus väga madalal to (0 kelvini (K) lähistel) eritakistus praktiliselt kaob) 6. Kõrgtemp ülijuht - ained, mille ülijuhtivus avaldub kõrgemal to kui 30oK 7. Jadaühendus (ampermeeter = I const) - ühendatud jadamisi (järjest) R = R1 + R2 + …
Lähteülesanne Skeem 1 Kirjeldus Välja arvutada järgimsed andmed võttes aluseks Skeem 1: • Takistus (R) kõikides ahelates • Pinge (U) takistitel • Voolutugevus (I) kõikies ahelates • Võimsus (P) kõikides ahelates 2 Töö käik 1. Takistuse (R) arvutamine 1.1. Toon välja teada olevad andmed ja tutvun Skeem 1-el oleva ahelaga. Skeem 1 Teada olevad andmed: • Pinge Ua,b = 12V • Takisti R1 = 2Ω • Takisti R2 = 2,33Ω • Takisti R3 = 2Ω • Takisti R4 = 6Ω • Takisti R5 = 3Ω • Takisti R6 = 6Ω Skeem 1-el olev ahelas esinevad nii takistite jada- kui ka rööpühendused. Sellist kombinatsiooni nimetatakse takistite segaühenduseks. Segaühenduse arvutamiseks tuleb seda järk järgult lihtsustada, kasutades nii jada- kui rööpühenduse valemeid. 3
Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega. Juhi takistus sõltub juhi ainest. Valemis R = roo x (l / S) Kus, R on juhitakistus, l juhi pikkus, S ristlõike pindala ja roo aine eritakistus. Takistuse sõltuvust ainest väljendatakse mõistega eri takistus. Eritakistus on f.s - tähis roo | valem roo = R x (S / l) | ühik 1oom x m. Vooluringis saab reguleerida vooluringitugevust muutes pinget vooluallika klemmidel või siis vooluringi takistust. Takisti- kindla takistusega juht, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutavate juhtmete takistusest. Takisteid kasutatakse elektroonikaseadmetes (arvuti, raadio jm) ka seadmetes millel on elektrimootor. Takisti tingmärk - Reostaat- juht mille takistuse väärtus on muudetav. Kasutatakse vooluringi takistuse ja voolutugevuse muutmisel. (hääle tugevus)elektriseadmete reguleerimiseks. Reostaat koosneb pikast traadist mida saab vooluringiga ühendada. Ühendatakse klemmi või klemmide abil
docstxt/123360774729324.txt
Arvutused koos mõõtemääramatustega Takisti nr.1 Jrk nr 1 4,80 5,20 455,00 492,92 2,86 8,16 2 4,90 5,10 472,00 491,27 1,21 1,45 3 5,00 5,00 493,00 493,00 2,94 8,64 4 5,10 4,90 509,90 489,90 -0,16 0,02 5 5,20 4,80 526,00 485,54 -4,52 20,44 6 5,30 4,70 550,00 487,74 -2,32 5,40 Takisti nr.2 Jrk nr 1 4,80 5,20 708,00 767,00 -0,61 0,37 2 4,90 5,10 737,00 767,08 -0,53 0,28 3 5,00 5,00 768,00 768,00 0,39 0,15 4 5,10 4,90 799,90 768,53 0,92 0,85 5 5,20 4,80 832,00 768,00 0,39 0,15 6 5,30 4,70 865,00 767,08 -0,53 0,29 Takistid nr.1 ja nr.2 paralleelselt Jrk nr
jaoks sama? Rööbiti ühendatud juhtide korral on ühiseks elektriliseks suuruseks pinge(Volt) 8.Kuidas on voolutugevus hargnemata osas seotud üksikute haruvooludega? Aga kui siin mõeldakse Kirchhoffi seadust, siis hargnemispunktist väljuvate ja sinna sisenevate voolude algebraline summa peab olema null. 9.Mitu korda on kahe ühesuguse rööbiti ühendatud juhi kogutakistus väiksem ühe juhi takistusest? Kaks korda väiksem. Lahendus: Üks takisti R(ohm) Rööbiti ühenduse korral: 1 1 1 Rkogu R R 1 1 Rkogu 2R kogu 2X 10.Millise valemi järgi arvutatakse kahe rööbiti ühendatud juhi kogutakistus? 1 1 1 Rkogu R1 R2 11. Kuidas ühendatakse elektrivõrku elektrilambid ja majapidamisriistad? elektrilambid ja majapidamisriistad ühendatakse elektrivõrku rööbiti. 12
1. Milliste juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. Jadaühendus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul on kõik elemendid ühendatud vooluahelasse järjestikku. 2. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühandatud juhtide jaoks. Kõigi juhtide voolutugevus on sama suur. I = I1 = I2 = ... = In 3. Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi juhtide takistuste summaga. R = R1 + R2 + ... Rn 4. Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kui pinge üksikutel juhtidel on teada? Kogupinge on võrdne üksikute lõikude pingete summaga. U = U1 + U2 + ... Un 5. Millist juhtide ühendust minetatakse rööpühenduseks? Kujutage seda skeemilt. Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendusviisi, kus voolutugevus j...
liugkontakti nihutamisega. Iga tasakaaluasendi (galvanomeetri nullseisu) korral märkige tabelisse 5.1 potentsiomeetri näit l1 ja sellele vastav takistussalve näit R. Pidage silmas, et takistussalve näidud ei erineks rohkem kui 10 % punktis 5 leitud näidust. 7. Samamoodi mõõtke teise takistiga ja tulemused kandke tabeliga 5.1 analoogsesse tabelisse, mille pealkiri peab sisaldama mõõdetava takisti numbrit. 8. Juhendaja poolt saadud ülesande alusel koostage takistite ühendus ja mõõtke ühenduse takistus vastavalt p 5-le ja p 6-le. Tulemused kandke tabeliga 5.1 analoogsesse uude tabelisse, mille pealkiri peab kajastama mõõdetavat takistite ühendust. (Kokku läheb Teil seega vaja kolme ühesuguse lahterduse, kuid erineva pealkirjaga tabelit. Näidiseks sobib tabel 5.1.) 9. Mõõtmistulemused esitage kontrollimiseks juhendajale ja seejärel ühendage skeem lahti. 10
Millest sõltub voolutugevus juhis? · Pingest juhi otstel · Juhi omadustest · Juhi takistusest Kuidas sõltub voolutugevus pingest juhi otstel? · Voolutugevus on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R · I-voolutugevus, U-pinge, R-takistus. Kuidas sõltub voolutugevus juhi takistusest? · Voolutugevus juhis on pöördvõrdeline juhi takistusega. Mida nimetatakse juhi elektritakistuseks? · Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi (takistavat) mõju suunatult liikuvatele vabadele laengukandjatele ehk elektrivoolule. Millest on põhjustatud metalli eritakistus? · ... suunatult liikuvate elektronide ja kristallvõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. Kuidas on defineeritud takistuse ühik? · Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper. Kuidas määratakse tavaliselt juhi takist...
.1M), - väike väljundtakistus (50..500), - vooluvõimendus mõnikümmend..mõnisada, - pingevõimendus ligikaudu 1, - sisend ja väljund liiguvad samas taktis (e. faasis). Märkus: hea kasutada sobitamiseks kui signaali allikas kardab koormust aga seda signaali (ntx. muusika) tuleb ikkagi saata üle pika kaabli. Reziimid Transistorastme pinge ja võimsusvõimendus sõltub tugevasti koormustakisti väärtusest. ÜE-lülituse korral saab suurima võimenduse mitmekümne kilooomise takisti kasutamisel. Alati selline väärtus ei sobi (sest järgmine aste koormab siis signaali maha). Ka väiksema koormuse puhul saab ÜE lülituses piisava võimenduse. Võimendusastmetes töötab ÜE lülituses transistor tavaliselt tööpiirkonna lineaarses osas, sest vaid siis jääb võimendatav signaal moonutamata. Sellisesse reziimi saab transi viia baasiahela takistite õige valikuga. Enamasti seatakse nad nii, et pinge kollektoril on ligikaudu pool skeemi toitepingest
Vooluring ja seosed sellega 1. Mis ülesanne on vooluallikal? *Teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. *Tekitada juhis elektriväli ja säilitada seda pika aja vältel. 2. Mida nim. pingeks? Lisa valem Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustav elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. U=A/q (Pinge =elektrivälja töö jagada elektrilaenguga) 3. Mis on pinge ühikuks, millega võrdub pinge ühik. Pinge ühik on 1 volt, ühiku tähiseks 1 V Pingeühik on võrdne tööühiku ja laenguühiku jagatisega. 1V= 1J/1C 4. Tuua näiteid pinge väärtustest. Pinge: Elektrivõrgus 220 V Auto aku poolustel 12V Äikesepilvede vahel 100 000 000 V Kuivelemendi poolustel 1,5 V 5. Kuidas ühendatakse voltmee...
Arvutused koos määramatusega Takisti nr.1 Keskmine: 423,662 =0,95 t=2,6 Rx1=t* Rx1=102,393 Takisti nr.5 Keskmine: 502,146 =0,95 t=2,6 Rx5=t* Rx2=89,683 Takistite ühenduse taksitus Rk=Rx1+Rx5 Rk= 925,808 Rk= Rk=136,116 Järeldus: Takisti nr.1 424 102 Takisti nr,5 502,1 89,7 Kaks takistit jadamisi 655,5 0 Takistite ühenduse taksitus arvutuslikult 926 136 Kui mööda potentsiomeetrit libisev kontakt on täpselt keskel, see tähedab, et potentsiomeetri skaala on näit 5 ühikut, sain jadamisi pannes takitstite takistuseks 655,5 oomi. Eraldi mõõtes sain nr.1 takistuseks 291,5 oomi ja takisti nr.5 takistuseks 364,2 oomi
tolerants kui palju võib tegelik takistus erineda nominaalsest Takistid · Takistuse väärtus võib olla takistile kirjutatud või on see antud vastava värvikoodiga g · Sõlt Sõltuvalt lt skeemi k i üh ühendamise d i viisist ii i t nimetatakse muuttakistit kas potentsiomeetriks või reostaadiks Takistid · Takisti max pinge on määratud läbilöögipingega · Takisti vool on piiratud takisti j soojenemisega g · Takisti võimsus näitab kui palju suudab takisti hajutada soojust ilma et ta "süttiks" Takistuse sõltuvus t temperatuurist t i t · Temperatuuri kasv põhjustab materjali takistuse kasvu · Temperatuuri tegur näitab kui palju k kasvab b ttakistus ki t ttemperatuuri
Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: Olulised järeldused Ohmi seadusest: 1. Kui muuta pinget tarbija otstel n korda siis muutub ka tarbijat läbiv voolutugevus n korda. Näiteks kui 5 oomisele takistile on rakendatud pinge 10 V läbib seda vool tugevusega 2 A. Suurendades pinget takisti otstel 3 korda (30 V) siis suureneb ka takistit läbiv vool 3 korda (ehk siis takistit läbivaks voolutugevuseks on 6 A). 2. Kui tarbijat läbiv vool muutub n korda siis muutub ka pinge tarbija otstel n korda. Näiteks kui 6 oomist takistit läbivaks voolutugevuseks on 2 A siis on selle takisti otstel pinge 12 V. Kui seda takistit läbiv vool vähenes 2 korda (nüüd on vool 1 A) siis vähenes ka pinge takisti otstel 2 korda (nüüd on pinge takisti otstel 6 V). 3
Passiivkomponendid: Takisti takistusega R-etteantud pingel soovitud voolusaamiseks (ja vastupidi) kindla takistusega komponent – takisti. Takisti peamiseks omaduseks on lineaarne voolu-pinge sõltuvust( oomi seadus). Ideaalse takisti suurus ei sõltu temperatuurist, sagedusest, signaali suurusest. Olemas on nii konstantse väärtusega takisteid, kui ka muuttakisteid. Takistitel on olemas kindlat maksimumvõimsused.Takistitel tekib ka soovimatu signaal- müra. Temp. ja takistuse kasvades on müra järjest suurem. Kondensaatorid(energia salvestamine, detsibellid)- mahtuvus . Ideaalselt juhul C ei sõltu temp. sagedusest ega signaali suurusest. -dielektriline läbitavus. Kondensaatori
Milline on 7,96 Hz ja 796 Hz signaali korral ahelat läbiva voolu amplituud? (ω0 = 500 s-1 e. 79,6 Hz ja signaal väljundis on vastavalt Uv = 0,995Us, 0,5Us ja 0,0995Us ehk ligikaudu sama, 2 korda väiksem või 0,1 esialgsest signaalist. Voolu amplituud on 0,06 ja 0,6 mA) 2. Skitseerige antud skeemi korral Thevenini ja Nortoni ekvivalentskeemid ja tuletage neid iseloomustavad parameetrid. Kumba ekvivalntskeemi on mõistlikum kasutada, kui takisti on 0,1 Ω või 100 Ω? 12 Ω (elektromotoorjõud ekvivalentskeemil: 1,2 V ja sisetakistus 2,4 Ω, voolugeneraatori (lühis)vool on 0,5 A; esimesel juhul on mõistlikum kasutada Nortoni ja teisel juhul Thevenini ekvivalentskeemi) 3. Leida jadaühenduses RCL ahela resonantssagedus, hüvetegur ja sagedusriba, kui ahela takistus on 10, mahtuvus on 150 nF ja induktiivsus 0,02 H. Milline on ahela takistus signaalile resonantssagedusel
kuumenemistemperatuuri). Takistite põhiparameetrid (tunnussuurused): 1. Nimitakistus Rn ja lubatud hälve R ± % : 1. E6 ± 20% (M) 2. E12 ± 10% (K) 3. E24 ± 5% (J) 4. E48 ± 2% (G) 5. E96 ± 1% (F) 6. E192 ± 0,5% (D) 7. E 384 ± 0,25% (C) 8. E 768 ±0,1% (B) 9. E1536 ±0,05% 02.10.2007 2. Nimivõimsus (Pn) On suurim võimsus, millele vastavalt soojust on takisti võimeline kestvalt hajutama tema tüübist sõltuval kõrgeimal ümbrustemperatuuril, ilma lubamatult ülekuumenemata. P=U2/R P võimsus; U Pinge V; R Takistus P=I2*R I Voolutugevus (A). P=U*I (takisti peal tekkiva kaovõimsuse arvutamine). Joonis 2. 3. Suurim tööpinge (Umax) väljendab takisti elektrilist tugevust ja on kõrgeim pinge, mida takisti kestvalt talub, ilma et tekiks läbilöök. 4
R4 5 R5 1 0 11 Antud E1 = 18 V E2 = 36 V E3 = 12 V J1 = 1 A J2 = 1 A R1 = 1 R2 = 36 R3 = 12 R4 = 5 R5 = 11 Pingeallaikas E3 ja takisti R3 on jadaühenduses, lähen üle vooluallikale J3 E2 R1 R2 7 2 5 1 36 36 V E1 8 18 V
Elektrijaamades muundatakse mehaanilist energiat, päikesepatareides valgusenergiat. Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade omavaheliseks ühendamiseks. Klemmideks nimetatakse elektriseadmete neid osi, mille külge ühendatakse juhtmed. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti ülesanne vooluringis on võimaldada vooluringi sulgemist ja avamist. Takistiteks nimetatakse kindlat takistust omavaid juhte. Reeglina on takisti takistus palju suurem ühendusjuhtmete takistusest. Takisti abiga on võimalik vooluringi omadusi soovitavas suunas mõjutada ning saavutada just sellist voolutugevust nagu vaja. Vooluallikaid ja takisteid saab ühendada paljudel viisidel, kuid nende kõigi aluseks on kaks lihtsaimat ühendusviisi – jadaühendus ja rööpühendus. Pinge. Pingeühik Elektriline pinge U näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühiklaengut omava keha viimisel ühest punktist teise: A
3. Kondensaatormikrofonides tekitab muutuva elektri pinge heli mõjul elektriliselt laetud või elektreetist membraan. 4. Elektreetmikrofon sarnaneb konstruktsioonilt tavalisele kondensaatormikrofonile. Filter Filter eraldab kogu signaalist vajaliku sagedusega osa. Nt. värvimuusikas või kõlarites. Või selektiivses voltmeetris. Resonants Resonants on võnkeamplituudi järsk kasv perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi omavõnkesagedusega. RL ahel e. takisti-pooli ahel See on üks lihtsamaid analoog lõpmatu impulsskajameetodi elektroonilised filtrid. Koosneb takistist ja poolist, kas järjestikku või paralleelselt, ajendatud pingeallika poolt. RC ahel e. takisti-kondensaatori ahel See on elektriahel, mis koosneb takistitest ja kondensaatoritest ja mis on ajendatud pinge või praeguse allika poolt. . Esimeses järjekorras RC ahela koosseisu kuulub üks takisti ja üks kondensaator.
ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töö käik 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Takistite nominaalväärtused: R1 = 2.7 M ± 10% ja R2 = 200 ± 10% Mõõdetud takistite väärtused: R1 = 2.6707 M ja R2 = 190.04 Leian piirvead ± 10% on 0,27 M mõõdetu ja piirviga vaadates piisaks ka 2%, et jääks lubatud piiridesse. 10% on 2 ka see takisti on lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutasime takistustermomeetrit Pt100 Takistustermomeetri takistus temperatuuril 0°C on R0 = 100 Materjal omadusega W100 = 1,3910 Termoresistori täpsusklass on B Takistustermomeetri takistuse väärtus RT = 110,42 Ühendusjuhtmete takistus r = 0,04 RT parandatud väärtus on: RT r = 110,42 0,04 = 110,38 Takistuse suhte sõltuvus temperatuurist: ja tabelist vaadatuna
2000 509,84 # = ± @0,15 + 0,05 - 1FD = ±1,5 509,84 100 2 % 510 - st on 10,2, seega on takistuse tegelik väärtus tolerantsiga lubatud piirides. 200 190,007 $ = ± @0,15 + 0,05 - 1FD = ±0,29 190,007 100 5 % 20 - st on 1 k ja leitud mõõteviga on sellest küll väiksem, kuid mõõdetud takisti väärtus erineb täiesti takistil äramärgitud nominaalväärtusest, seega pole takistuse tegelik väärtus lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Takistustermomeetri takistus temperatuuril 0°C on R0 = 100 Kasutasime takistustermomeetrit Pt100 Materjal omadusega W100 = 1,3910 Takistustermomeetri takistuse väärtus RT = 110,77 Termoresistori täpsusklass on B Ühendusjuhtmete takistus r = 0,04 RT parandatud väärtus on: RT r = 110,77 0,04 = 110,73
vastupidistes suundades. Nende voolude poolt tekitatud magnetvood on võrdsed, nad kompenseeruvad ja trafo mähisesse III üle ei kandu. Seetõttu oma kõne telefonis kuulda ei ole. Vooluahel vastasabonendilt kuularisse: Sisenev kõnevool saabub aparaati mööda ahelat: liin, klemm L1, kontaktid HL 5-6, trafo mähis I ja edasi kahte haru mööda: 1. mikrofon M, numbrivalija kontaktid H3, klemm L2; 2. trafo mähis II, takisti R2, kondensaator C2 ning paralleelselt takisti R1 ja kondensaator C1, klemm L2, liin. Trafo mähiseid I ja II läbinud voolu poolt põhjustatud magnetvoog indutseerib mähises III elektromotoorjõu, mis tekitab voolu telefonis ja me kuuleme vastasabonendi kõnet. Vooluahel mikrofonist vastasabonenti: mikrofon M, trafo mähis I, kontaktid 5-6, klemm L1, liin, telefonijaam, teise abonendi aparaat, jaam, liin, klemm L2, numbrivalija kontaktid H3, mikrofon M.
2. Täpistakistid 3. Pretsesiivsed takistid ehk ülitäpistakistid 4. Kõrgsagedus takistid minimaalne omainduktiivsus 5. Ülikõrgsagedus takistid minimaalne omainduktiivsus 6. Kõrgpine takistid nende ehitus peab tagama töökindluse, mis ulatub kilovoltidesse 7. Kõrgoomilised takistid nende takistused, ulatub gigaoomidesse · Nimitakistus Rn need vastavad standardridadele E6, E12, E24 · Takistushälve näitab mitu protsenti võib takisti tegelik takistus erineda nimitakistusest. TAKISTITE STANDARDRIDA E 24 ± 5 % E 12 ± 10 % E 6 ± 20 % 1,0 1,0 1,0 1,1 1,2 1,2 1,3 1,5 1,5 1,5 1,6 1,8 1,8 2,0 2,2 2,2 2,2 2,4 2,7 2,7 3,0 3,3 3,3 3,3 3,6 3,9 3,9 4,3 4,7 4,7 4,7 5,1
. Aine eritakistuse ühikuks on üks oom korda meeter. 1 *m on sellise aine eritakistus, mille tükk pikkusega 1 m ja ristlõikepindalaga 1 m2 omab takistust 1 . Aine eritakistus on esitatav ka kujul , kus b on liikumise takistustegur laengukandjate suunatud liikumisel, q ühe laengukandja laeng ja n laengukandjate kontsentratsioon. 2. TAKISTUS JA TAKISTID Pilt Takistid Takistiteks nimetatakse kindlat takistust omavaid juhte. Takisti on tavaliselt eraldi komponent vooluringis, mille takistus on juhtmete takitusest oluliselt suurem. Tähised: E1 vooluallikas, R1 takisti, R2 takisti. 2.1. Takistuse sõltuvus vooluringi ühendusviisist Takistite jadaühenduse kogutakistuse leidmisel takistusi liidetakse. Takistite rööpühenduse kogutakistuse leidmisel liidetakse takistuste pöördväärtusi. 2.2. Takistite rakendused1 2.2.1. Elektripirn
91 Tallinna Tööstushariduskeskus Voolamist reguleerivad ventiilid Reguleeritavate takistuste korral sõltub Vedeliku viskoossusest sõltuvad takistid reguleerimiskarakteristik takistuse ristlõikest (sele 9.5). Sele 9.6 Mõlemasuunalise toimega takisti Vedelik juhitakse takistuskohta 3 takisti südamikus olevate kanalite 1 kaudu. Sele 9.5 Reguleerimiskarakteristikud Takistuskoht moodustub südamiku ja hülsi 4 vahel. Hülsi pööramisega saab 9.2 Takistid takistuse suurust sujuvalt muuta.
Piesoelektriline kiirendusmõõtur: hall kiirendusmõõturi korpus liigub vasakule, mass pigistab sininst piesoelektrilist kristalli (pildil suurendatud), mis tekitab pinge. Mida suurem on kiirendus, seda suurem jõud, ja seda suurem on vool, mis voolab (joonisel nooled) Kõige populaarsemad on potentsiomeetrilised andurid, mis jagunevad omakorda kaheks, mehaaniliste kontaktidega ja ilms mehaaniliste kontaktideta potentsiomeetrilised anduri. Esimestel neist on otentsiomeeter takisti konstantse takistuse väärtusega R p , millel libiseb liugur, mis moodustab elektrilise kontakti. Liugur on mehaaniliselt ühendatud uuritava objektiga, mille liikumist tuleb üle kanda.Takistus R liuguri ja takisti ühe otsa vahel moodustab liuguri asend ja takisti ehitus. Potentsiomeetriliste andurite takisti võib olla kas elektrijuht või voolujuhtiv riba. Kui nendes andurites on kasutatud õhukest kalibreeritud
2. Mittelineaarsed alalisvooluahelad 2.1 Mittelineaarne takisti Eespool, jaotises 1.4 ja 1.5 takistust ja takisteid vaadeldes eeldati, et takistit läbiv vool on võrdeline pingega ehk takistus on püsiv suurus, mille väärtus lineaarselt muutub vaid sõltuvalt temperatuurist. Niisuguste omadustega takistit nimetatakse lineaartakistiks. Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaar- takisti takistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Mittelineaartakistit iseloomustab tema pinge-voolu tunnusjoon. Pinge-voolu tunnusjooneks nimetatakse graafikut, mis iseloomustab voolu sõltuvust pingest I = f (U ) Lineaartakisti pinge-voolu tunnusjoon on sirge (a),
5 4,75 5,25 1350 1221,42857 18,017383 324,626091 6 4,50 5,50 1483 1213,36364 9,95244796 99,0512205 1203,41119 1 2 3 Rx 3,54637211 1,3826857 28,1415922 l 10 Kaks takistit arvutuslikult 1216,5098 3,80638607 Esimene takisti 671,2 ± 3,6 Teine takisti 545,4 ± 1,4 Kaks takistit jadamisi 1203 ± 28 Kaks takistit arvutuslikult 1216,5 ± 3,8
I= tugevus võrdeline R+r elektromotoorjõudude summaga ja pöördvõrdeline ahela I voolutugevus kogutakistusega. U elektromotoorjõud R vooluringi takistus r vooluallika sisetakistus Sisetakistus Sisetakistus on osa vooluringi takistusest. Sisetakistust märgitakse tavalise takisti tähisega elemendi tingmärgi juures. Ohmi seadusest Juhi takistus Takistuse mõõtmine Juhi takistuse määramiseks tuleb mõõta pinge juhi otstel ja voolutugevus vooluringis. Takisti Tänan tähelepanu eest! ©anmet.jg 2009
100 % 100 % 0.25 % R X1 431.90 X2 1.058 100 % 100 % 0.20 % R X2 538.56 X3 0.6221 100 % 100 % 0.26 % R X3 239.62 Teoreetilise rööbiti takistite takistuse arvutamine R X1R X2 431.90 538.56 R X3 239.68 R X1 R X2 431.90 538.56 Järeldus Mõõtmiste tulemused: 1. takisti takistus: R X1 431.9 1.1 , usutavusega 0.95. Suhteline viga 0.25 %. 5. takisti takistus: R X2 538.6 1.1 , usutavusega 0.95. Suhteline viga 0.20 %. Rööbiti takistite takistus: R X3 239.62 0.62 , usutavusega 0.95. Suhteline viga 0.26 %. Järeldused: Veaarvutustest on näha, et Wheatstone'i sild sobib takistuse küllaltki täpseks mõõtmiseks. Viga on kõigest murdosa protsendist. Ilmselt põhjustas vea reohordi lugemi ebatäpsus.
)) amplituud, pinge (Uef=U0/2) ja voolutugevuse (Ief=I0/2) efektiivväärtus, faasinihe (näitab, kui palju voolutugevuse muutused pingega võrrelded nihkunud on) pinge ja voolutugevuse muutuste vahel · Vahelduvvoolu takistused (aktiivtakistus - elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent, mõõtühik on oom.; induktiivtakistus - elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti induktiivsus (näiteks induktiivpool). ja mahtuvustakistus - elektritakistus, mis esineb siinuselise vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti (näiteks kondensaatori) mahtuvus.) ja nende sõltuvus vahelduvvoolu sagedusest · Transformaator (ehitus, tööpõhimõte ja kasutamine) koosneb raudsüdamikust ja vähemalt kahest poolist. 1 pooli sisse lastakse vahelduvvool, el.väli tekitab muutuva magnetvälja Ülesannete teemad · magnetvoog
..60 Hz ±10% o Weight 550 g o Test voltage 6000 VAC o Ambient temperature max70 °C o Power30 VAl o Secondary voltage 9(2x) VAC o Output current 1.67 (2x) a · 4x Diood DO-41 50 V 1 A, 1N4001G o Conducting-state current 1 A o Off-state current 50 µA o Housing type DO-41 o Conducting-state voltage 1.1 V o Peak off-state voltage 50 V · Takisti (2,2 kohm, +/- 5% (punane, punane, punane, kuldne) · Alumiinium elektrolüüt bipolaar kondensaator o Pitch 5 mm o Temperature range -40...+85 °C o Capacitance tolerance ±20% o ø d 0.6 mm o Nominal voltage 16 VDC o ø D 10 mm o Length 16 mm o Capacity 100 µF o Equivalent series resistance 2.26 · Integraal sild W04M
*kõigil takistilel on sama pinge U, sest ühendusjuhtmetel pinget ei teki*rööpühendust tervikuna läbiv vool Ir aga summerub üksikuid takisteid läbivatest vooludest Ir=J1+I2+...In*ajaühikus rööpühendust läbiv kogulaeng on üksikuid takisteid läbivate laengute summa U/Rr=U/R1+U/R2+...U/Rn=>1/Rn=1/R1+1/R2+...1/Rn*rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistite takistuste pöördväärtuste summaga*rööpühendusel liidetakse takistite pöördväärtusi*kahe takisti rööpühendamisel saame valemi Rr=R1*R2/R1+R2*kui rööbiti on ühendatud n ühesugust takistit, igaüks takistusega R, siis on valem 1/Rr=n*1/R => Rr0R/n*Kokkuvõtteks*n ühesuguse takisti jadaühendusel saame n korda suurema takistuse, kui igal takistil eraldi*n ühesuguse takisti rööpühendamisel saame n korda väiksema takistuse, kui igal takisil eraldi 9.*temperatuuri tõusmisel metallkeha takistus suureneb*takistuse suurenemine muutumatu pinge juures voolutugevuse
=> => => 2.Nüüd saame leida loomuliku elektromehaanilise karakteristika käivitus punktid ja ning tühijooksupunktid ja rad/s ,sest mootori ankru nurkkiirus enne töölepanemist on 0 rad/s. => => 1 3.Leiame samad punktid, kui mootori ankruahelasse on lülitatud lisa takisti Käivitus nurkkiirus jääb ikka 0 rad/s => Tühijooksu vool ei muutunud ehk tema väärtus on 0A Tühijooksu nurkkiirus on sama, mis loomulikul tunnusjoonel ehk 3.Leiame punktid lisatakisti väärtusel Käivitus nurkkiirus jääb ikka 0 rad/s => Tühijooksu vool ei muutunud ehk tema väärtus on 0A Tühijooksu nurkkiirus on sama, mis loomulikul tunnusjoonel ehk 4.Kanname saadud väärtused tabelisse
Kodutöö 3 Algandmed: Rs1=50Ω, Us=5mV, f=1-1000Hz, Uv=0,3V, A0=200000, Rs0=2MΩ. 1. Arvutan välja võimenduse Sisendsignaal on 5mV, väljundsignaal peab olema 0,3V. 5mV / 0,3V = 60 ehk võimendus peab olema 60-ne kordne ning kuna sisend on antud inteverteerivasse sisendisse, siis võimendus -60. 2. Leian sisendvoolu. Valin takistuseks R1=50kΩ. Arvutan sisendvooluks sellise voolu, mille korra saame soovitud takisti suuruse 5mV signaalipinge korral. 5mV / R1 = 10nA 3. Nüüd leian R2-e kasutades teadaolevat võimendust ning R1-te. Võimendus on takistite suhe. Au = -R1 / R2 seega R2 = -R1 / Au ehk R2 = 5MΩ / 60 = 0,83kΩ 4. Nüüd leian takistite poolt tekitatava müra. Teades, et 1kΩ takistus tekitab 1kHz juures 4nV müra, siis järelikult: Um1= 4 nV × √ 240× √1000 = 1,96μV Um2= 4 nV × √ 4 × √ 1000 = 0,25μV
Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Teine klemm on ühendatudmaandamata ehk faasijuhtmega. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220V. Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. Pingeindikaator on väliselt sarnane kruvikeerajaga, kuid selle käepidemes on aknake, kus on lambike, mille üks klemmidest on ühendatud otsaklemmiga ja teine läbi suure takistusega takisti käepideme otsas oleva klemmiga. Kui pingeindikaatori otsaklemm ühendada faasijuhtmega ja samal ajal puudutada käepideme otsas olevat klemmi, süttib lambike. Kuna indikaatoris oleva takisti takistus on väga suur, on voolutugevus vooluringis nii väike, et inimene seda ei tunne ning see on talle ohutu. Kui otsaklemm ühendada nulljuhtmega, lambike ei sütti. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle
mõõtepiirkond 15 V 166,7 Ampermeeter: sisetakistuste väärtused mõõtepiirkond 200 mA 1,3 mõõtepiirkond 100 mA 5 mõõtepiirkond 50 mA 20 4. Katsetulemused Tabel 1 Katsetulemused Jr Mõõ- Pinge U Vool I Takistussild Tester Lüliti k. detav [V] [mA] [] [] asend nr takisti C C C C C C C C 7,5/ 100/ 1 58,5 2,93 65 65 150 100 1 7,5/ 100/ 2 86 4,3 97,5 97,5
00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. Kondensaatori laadimisprotsess Kondensaatori laadimisprotsess Töö eesmärk. 1. Tutvuda kondensaatori kasutamisega elektriahelates. 2. Kondensaatori laadimisprotsessi täpsem uurimine. 3. Ahela RC-ajakonstandi määramine. Katsetamine. 1. Koostada joonisel 1 kujutatud katseskeem. Toiteallikana kasutada fikseeritud pingega alalistoiteallikaid (nimipingega 5 V või 12 V). Ahelas olevad takisti ja kondensaatori annab õppejõud. Joonis 1. Katseskeem. 2. Fikseerida kondensaatori laadimisprotsessil laadimisprotsessis pinge- ja vooluväärtused, kasutades ostsilloskoopi; voolu mõõtmiseks kasutada väikese takistusega sunti, millelt mõõdetakse pinget. 3. Korrata katset (punktid 2 ning 3) kokku 5 korral. Mõõtetulemused märkida tabelisse nr. 1 4
U=A/q U = pinge V, A = elektrivälja töö J, q = elektrilaeng C. Takistus ühik . Juhi takistus on 1 , kui juhi otstele on rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1A. Eritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistusega. Takistid ja reostaadid reguleeritakse voolutugevust vooluringis. Takisti on kindla takistusega juht, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistus. Reostaat on juht, mille takkistuse väärtus on muudetav Juhi elektritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Metallides on elektritakistus põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvatele ioonide vastastikmõjust. Voltmeetriga mõõdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis
takistus on väga väike. Suure voolutugevusega ampermeetrid tekitavad lühise. Sunt on väikese takistusega manganiinjuht. Sundid võivad olla monteeritud ampermeetri sisse ning sellisel juhul on ampermeetril olemas mõõtepiirkonna ümberlüliti. Kui sunt on ampermeetriga eraldi, tuleb see ühendada ampermeetri klemmidega rööbiti. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks saab kasutada ka sildavat takistit. Sildava takisti arvutus n laiendustegur, Imax maksimaalselt mõõdetav vool, Ip ampermeetri mõõtepiirkond, ra ampermeetri taktistus, rS sildava takisti takistus Vahelduvvooluahelas kasutatkse mõõtepiirkonna laiendamiseks voolutrafot. Voolutrafo kordaja arvutus , kus n voolutrafo kordaja, Imax maksimaalselt mõõdetav vool, Ip ampermeetri mõõtepiirkond, N ampermeetri skaala jaotiste arv
Geiger-Mülleri loendur on gaasilahendusloendur, mis koosneb silindrilisest torust, teljeks on metallniit, toru on täidetud gaasiga (argooniga). Loendur ühendatakse kõrgepingeallikaga nii, et niit on anoodiks ja kest katoodiks, pinge metallniidi ja kesta vahel peab olema piisav põrkeionisatsiooni tekkimiseks. Loendurisse sattunud osake ioniseerib gaasi aatomeid ja loenduris tekib elektrivool. Selleks, et osakese läbiminek registreerida, ühendatakse ahelasse veel suure takistusega takisti. Voolu tekkimisel loenduris tekib pinge takisti otstel ja seda on võimalik registreerida valjuhääldi või loendajaga. 5.Millist informatsiooni ning kuidas saab elementaarosakeste kohta emulsioonimeetodi abil? Elementaarosake on aineosake, mis pole jagatavad väiksemateks osakesteks, ei jagune tükkideks, nad muunduvad üksteiseks. Emulsioonimeetod on kihiline fotoemulsioon on laetud osakeste teel. Osakesed lõhuvad hõbebromiidi molekule, pärast ilmutamist on näha osakese jälg ka
ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Ug. Seetõttu: ja kuna I=Ig+Is, siis Ig*Rg=(I-Ig)*Rs. Jagades saadud võrrandi mõlemad pooled I'ga ja tähistades I/Ig=n, saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n=I/Ig. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. b. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutame sundi takisti Rs ja valime selle takistumagasinil. Sundi takisti Rs arvutamine: I=10mA=10*10-3A ; Rg=7100 ; Ig=500A n=I/Ig= 10*10-3/500*10-6= 20 Rs=1/n-1*Rg=1/(20-1)*7100= 373,68 c. Reguleerime etalonampermeetrinäidu võrdseks I'ga. d. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada magasini takistust täpsustada. Kaliibrimise eeltöö on lõppenud, kui galvanomeetri osuti asetseb
Jada ahel rööpahel Voolu liigi järgi elektriahelad Vahelduvvoolu Kolmefaasilised Alalisvoolu Elektriahela parameetrid Pinge U V- pinge on suurus mis iseloomustab elektrivälja Voolutugevus I A- juhi ristlõiget läbinud elektrihulk 1 sekundis Takistus R oom – elektriahelale või selle osale rakendatud pinge ja seda elektriahelat läbiva voolutugevuse suhe Võimsus P W – elektriahelas tehtud töö 1 s Takisti Elektriahela passiivne osa on takisti Takistite jadaühendus R=R1+R2+R3 Paralleelühendus 1 1 1 R R1 R2 R1 R2 R R1 R2 Pooljuht dioodid Kehade mahtuvusele avaldavad mõju lähedal asuvad teised kehad mida lähemal on kehad teineteisele seda suurem on mahtuvus kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu suurusega mis on vaja anda ühele neist kehadest et nende kehade vaheline pinge muutuks ühe ühiku võrra q C U C elektriseadise mahtuvus
Üliõpilased: J. Karu, E. Rääk, Töö K. Tänav, A. Ulmas AAAB-41 tehtud: 27.04.2007 Matr. nr. Aruanne esitatud Juhendaja: Tarmo Rosmann Elektrimasinad Töö nr. 5. SÜNKROONMOOTOR Katseobjektid: Kasutatud seadised: voolutrafo, ampermeeter, voltmeeter, Sünkroonmootor vattmeeter, takisti, reostaat, ümberlüliti
Millised probleeme võib esineda, kui on vaja ühes skeemis ühendada TTL ja KMOP loogika? Kuidas lahendada? KMOP-ga TTL tüürimine pole probleem. TTL-ga KMOP-i täärimisel on lävepinge probleem. : TTL väljund on madalam kui Udd; KMOP sisend ei tohi olla „õhus“; vajadusel saab KMOP lävepinget muuta; TTL väljundisse võib lisada takisti
annaabi.ee 
