diferentsiaalse kiirgusvõime maksimumile vastava lainepikkuse, kiiratava ja neelatava energia või võimsuse arvutamisel. 1. Stefani-Boltzmanni seadus Absoluutselt musta keha integraalne kiirgusvõime on võrdeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda astemega. R = T^4 - R-integraalne kiirgusvõime, -Stefani-Boltzmanni konstant, T-absoluutne temperatuur. = 5,67*10^8 W/m^2*K^4 2. Wieni nihkeseadus Kiirgusvõime maksimumile vastav lainepikkus on pöörvõrdeline keha absoluutse temperatuuriga. max = b/T, max-kiirgusvõime maksimumile vastav lainepikkus, b-Wieni konstant, T- absoluutne temperatuur. b = 3,0*10^-3 m*K 3. Kirchhoffi seadus Kehad, mille neeldumisvõime on suurem, omavad ka suuremat kiirgumisvõimet r/a = const - r-diferentsiaalne kiirgusvõime, a-neeldumisvõime.
kasvab sekundis kiiratava valguse hulk ning spektri lainepikkus muutub sinisemaks (vaata joonis 1). Joonis 1 Nii muutub raud temperatuuri suurenedes oranzikas-punaseks ning edasisel kuumutamisel nihkub tema värv üha enam sinise ja valge suunas. 1893. aastal võttis saksa füüsik Wilhelm Wien musta keha temperatuuri ja lainepikkuse suhte kokku valemiga kus T on temperatuur Kelvini järgi. Wieni seadus (kannab ka nimetust Wieni nihkeseadus) ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Iseenesest on see ka loogiline: lühema lainepikkusega (suurema sagedusega) valgus vastab suurema energiaga footonitele, mille kiirgamist ju võibki oodata kõrgema temperatuuriga kehalt. Nii on näiteks Päikese keskmine temperatuur 5800 K, mille maksimaalse kiirguse lainepikkus on:
abs. must keha on kõige parema kiirgus võimega. Ta hakkab hõõguma madalamal T kui valge keha Absoluutselt musta keha kiirguse seadused: Kõrgema temp.-ga keha kiirgab sama pindalaühikult rohkem energiat kui madalama temp.-ga keha 1). Stephani-Boltzmani seadus: abs. musta keha energ.valgsus on võrdeline selle keha abs. temp. neljanda astmega. See kahur T ees = 5,67*10 -8 W/m2*K4 - Stef.-Boltz. konstant 2). Wieni nihke seadus: abs. musta keha kiirguse max on pöördvõrdeline selle keha temp.-ga. b = 3,0*10 -3 m*K - Wieni constant Valgusallikad 1. Kuumutatud kehad 2."külmad kehad"- luminestsents Kuumutatud kehad lambipirnid (hõõgniit). Wolframist hõõgniit hakkab temp. tõustes hõõguma ning valgust kiirgama. Hõõgniit on W, kuna W sulamis temp on vägasuur. hõõglambi kasutegur 5%, kuna kiirguse max asub pikkadel lainepikkustel.
alusseadused. On kaks Kirchhoffi seadust:esimene Kirchhoffi seadus ehk voolude seadus; teine Kirchhoffi seadus ehk pingete seadus.Seadused on nimetatud Gustav Kirchhoffi järgi.Esimene seadus - Hargnemispunkti ehk sõlme suubuvate voolude summa võrdub hargnemispunktist väljuvate voolude summaga. Teine seadus - Ahela igas kinnises kontuuris on elektromotoorjõudude algebraline summa võrdne kõikidel takistitel tekkivate pingelangude algebralise summaga. 26. Wien'i seadus - Wieni seadus (kannab ka nimetust Wieni nihkeseadus) ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. 27. Stefan-Boltzmanni seadus - Stefan-Boltzmanni seadus väidab, et absoluutselt musta keha soojuskiirguse intensiivsus (võimsus) ühikulise pindala kohta kasvab võrdeliselt temperatuuri neljanda astmega 28. Valgusallikate koherentsus Koherentseteks nimetatakse (valgus)allikaid, mille poolt kiiratud (valgus)lainete faasinihe on kogu aeg ühesugune
Rayleigh. Rayleigh-i teooria järgi peaks lainepikkuse vähenedes kiirgusvõimsus pidevalt kasvama. See tähendab ,et soojuskiirguses peaks olema ultraviolett ja röntgenkiirgust. Selle seletuse kohaselt peaks 1000 oC kuumutatud rauatükk helendama sinakat-violetset aga mitte punast. Kui see seadus kehtiks kõikidel lainepikkustel, siis oleks hõõguvakeha kogu kiirgusenergia lõpmatult suur. Hõõguvate kehade kiirgus spektrit uuris ka saksa füüsik Wilhelm Wien. Wieni seadus e. Wieni nihkeseadus ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Iseenesest on see ka loogiline: lühema lainepikkusega e. suurema sagedusega valgus vastab suurema energiaga footonitele, mille kiirgamist ju võibki oodata kõrgema temperatuuriga kehalt. *Must Keha- Mõiste must keha tähistab läbipaistmatut objekti, mis eraldab soojuskiirgust. Ideaalne must keha neelab kogu saabuva valguse ega peegelda seda.
33.Aktiivfilter. Sisaldab võimendit (OV). 34.Silufilter. Elektrilülitus, mis vähendab alaldist saadava elektrivoolu pulsatsiooni. S-te põhiosad on suure induktiivsusega induktiivpoolid ja suure mahtuvusega kondensaatorid, mis koormuse suhtes lülitatakse vastavalt jadamisi ja rööbiti. S-i töö põhineb nende elektriahelaelementide energiasalvestusvõimel. Olemuselt madalpääsfilter. 35.LC-kontuur. 36.Wieni sild. 37.LC-generaatori ehitamise idee. 38.RC-generaatori ehitamise idee Wieni silla ja OV abil. 39.Kuidas genereerida saehammaspinget? Vaja on operatsioonvõimendit, toiteallikat, takistit, kondekat. Kondekas on ühendatud paralleelselt OV-ga ja omakorda kondekaga on paralleelselt ühendatud mingi lüliti. OV-ga paralleelselt ühendatud kondekas tekitab OV võimenduse (ja seega väljundpinge) lineaarse kasvu. Kui väljundpinge on jõudnud soovitud amplituudväärtuseni, pannakse lüliti korraks kinni, misläbi kondekas laeb ennast tühjaks ja OV võimendustegur
Päikese kiirgusspektri liigid: otsene- ja Max Planck 1900a. hüpotees et elektromagnetilised lained kiirguvad ja neelduvad lõpliku suurusega energiakoguste ehk Atmosfääri koostis- N2 78%, O2 20,95, Ar 0,93, H20 0,5-4. Gaasid ja lisandid. Osoonikiht on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri energiakvantide kaupa. w,T=w2/42c2*w/ew/kT-1 . Wieni nihkeseadus musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.Osoonikiht kaitseb Maa organisme pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri maksimumile vastava ultraviolettkiirguse eest
Kõrgema temp.-ga keha kiirgab sama pindalaühikult rohkem energiat kui madalama temp.-ga keha 1). Stephani-Boltzmani seadus: R = T 4 R - abs. musta keha energ.valgsus on võrdeline selle keha abs. temp. neljanda astmega. = 5,67*10-8 W/m2*K4 - Stef.-Boltz. T konstant 2). Wieni nihke seadus: b max = T - abs. musta keha kiirguse max on pöördvõrdeline selle keha temp.-ga. b = 3,0*10-3 m*K - Wieni konstant Valgusallikad 1. Kuumutatud kehad 2."külmad kehad"- luminestsents hõõglambi kasutegur 5%, Kuumutatud kehad lambipirnid (hõõgniit) kuna kiirguse max asub
Nii nt helenduvad telerite ekraanid tänu katoodluminestsile. Tavaliselt kasutatakse hõbedaga aktiveeritud tsinksulfiidi ja kaaliumsulfiidi segu, mis elektronidega pommitamise tõttu hakkab kiirgama helesinist valgust. Kemoluminestsents- keemiliste reaktsioonide tulemusena eralduv energia võib eralduda ka nähtava valguskiirgusena. Sel puhul jääb keha külmaks, kuivõrd kiirgusest puudub soojusenergia. Nt pehkivad haavapuu tükid või helendavad jaaniussid. Wieni nihkeseadus. Wieni seadus (kannab ka nimetust Wieni nihkeseadus) ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Iseenesest on see ka loogiline: lühema lainepikkusega (suurema sagedusega) valgus vastab suurema energiaga footonitele, mille kiirgamist ju võibki oodata kõrgema temperatuuriga kehalt. Stefan-Boltzmanni seadus väidab, et absoluutselt musta keha soojuskiirguse intensiivsus
Päikese atmosfäär = kromosfäär+kroon Päikese laik Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris). Päikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset. Päikese energiaallikad Termotuumareaktsioon - kergete tuumade ühinemisreaktsioon, mille käigus vabaneb energia. 7. Plancki valem. Wieni nihkeseadus. Plancki valem - kirjeldab absoluutselt musta keha kiirgamisvõimet (pinnaühikult ajaühikus kiiratud energia hulk) Wieni seadus (Wieni nihkeseadus) Musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöörvõrdeline selle temperatuuriga. 8. Päikese kiirgusspekter. Solaarkonstant. Solaarkonstant S0=1370W/m2
vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks, toimub vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Päikeselaigud on tumedad, temperatuur on neid ümbritsevast üle 1000-1500 K madalam. Seda seostatakse gravitatsiooniga. Planki valem absoluutselt musta keha kiirgamisvõime jaoks: 2 ,T = × 4 c2 2 e kT - 1 8. Wieni nihkeseadus Lainepikkuse LambdaWien, mille puhul absoluutselt musta keha kiirguse intensiivsus on maksimaalne, on pöördvõrdeline absoluutse temperaturi T-ga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri maksimumile vastava lainepikkuse. E=hv, h= Planki konstant. 9. Spektri liigid: otsene- ja hajuskiirgus, pidev ja neeldumine. Solaarkonstant on ajaühikus päikesekiirtega ristuvale pinnaühikule langeva päikesekiirguse hulk. 10
topeltvariatsioonid III Allegro – 3-osaline liitvorm IV Allegro - sonaadivorm Kuues sümfoonia F-duur „Pastoraalne“ (1808) on 5-osaline, osade programmilised pealkirjad seostuvad külaelu lüüriliste stseenide ja looduspiltidega. I „Rõõmsate tunnete ärkamine maale jõudes“ II „Stseen oja ääres“ III „Maarahva lõbus koosviibimine“ IV „Äikesetorm“ V „Karjuse laul. Rõõmus tänutunne pärast tormi“ Theater an der Wieni interjöör (1825). Siin toimus 22. XII 1808 neljatunnine Beethoveni autorikontsert, kus lisaks muudele teostele kanti esimest korda ette ka V ja VI sümfoonia Üheksas sümfoonia d-moll (1822-24) on kui elutöö kokkuvõte. Tõeline finaalisümfoonia – kogu muusikaline areng kulmineerub ulatuslikus finaalis, kus orkestriga ühinevad koor ja solistid. Tekstiks Fr. Schilleri ood „Rõõmule“ („An die Freude“, 1785).
Selliseid kehi nimetatakse absoluutselt mustadeks kehadeks. 32.Kiirgusseadused Kiirgusvõime ja neeldumisvõime suhe termodünaamilise tasakaalu tingimustes ei sõltu kehast, ta on kõigi kehade jaoks üks ja seesama funktsioon B(,T ) , mis sõltub lainepikkusest ja temperatuurist T :Kirchoffi seadus Plancki seadus: kus c1 = 3.741810-16 W m2, c2 = 1.43878610-2 mK ja T keha absoluutne temperatuur (Kelvinites). m = c'/T , Wieni nihkeseadus kus c'= 0.2897610-2 m K Asendades B (,T ) Plancki seadusest saame B =T 4, Stefan-Boltzmanni seadus kus = 5.6703210-8 W /(m2 K 4) on Stefan-Boltzmanni konstant. Wieni II seadus ütleb, et absoluutselt musta keha maksimaalne kiirgusvõime B (m,T ) kasvab koos temperatuuri 5-nda astmega. kus c'' = 1.30110-5 W /(m3 K5) 33.Elektriväli, elektrivälja tugevus Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis
põhjused Atmosfäär on pidevas korrapäratus liikumises. Sellist liikumisreziimi, Wieni nihkeseadus Lainepikkuse LambdaWien, mille puhul absoluutselt musta kui vedeliku või gaasiosakeste trajektoorid on ebakorrapärased või kaootilised keha kiirguse intensiivsus on maksimaalne, on pöördvõrdeline absoluutse temperaturi nim turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus muudab suunda ja suurust. Atmosfääri T-ga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri turbulentne liikumine mõjutab oluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. maksimumile vastava lainepikkuse. E=hv, h= Planki konstant. Laminaarseks nim. reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid.
intensiivsuse vähenemises. Et intensiivsus on võrdeline amplituudi ruuduga, saame valemi kus kannab neeldumisteguri nime. Kokku saime nn. Bouguer' (loe: buzee) seaduse, mis kirjeldab valguse nõrgenemist neelavas keskkonnas. Näeme, et neeldumistegur sõltub vahest ja on maksimaalne resonantsipiirkonnas . Wieni seadus kirjeldab spektri käiku rahuldavalt ning määrab õigesti maksimumi asukoha. Viimase sõltuvust temperatuurist kirjeldab märksa enam tuntud Wieni nihke seadus: suurust nim. Wieni konstandiks. einstein Kui pealelangeva valguse sagedus on väiksem (lainepikkus suurem) energiast , vabu elektrone ei teki. Kui energia on suurem, kehtib valem See ongi Einsteini valem; konstant aga kannab väljumistöö nime. 20 loeng vesiniku spekter Et spektrijooned paiknesid geomeetrilist rida meenutava, lainepikkuse lühenemise suunas tiheneva jadana, sobis hästi valem
Mõõtühik - luks [lx] 5. Mis on valgusviljakus ja ühik ? Valgusviljakus (ingl.k. - luminous efficacy) = / P on lambi valgusvoo ja lambi elektrilise võimsuse suhe (kasutegur). Ühik - luumen vati kohta [lm/W] 6. Absoluutselt must keha? Keha, mis neelab kogu talle langeva energia. 7. Absoluutselt musta keha kiirgusspekter. ...kiirgusspekter on sõltuvusest keha temperatuurist. 8. Wieni nihkeseadus? Absoluutselt musta keha kogu kiirgusvoo saame integreerides Asendades B (,T ) Plancki seadusest saame B =T 4, Stefan-Boltzmanni seadus kus = 5.6703210-8 W /(m2 K 4) on Stefan-Boltzmanni konstant. Vastavalt valemile on absoluutselt musta keha kiirgusvoog võrdeline tema temperatuuri neljanda astmega. Wieni II seadus ütleb, et absoluutselt musta keha maksimaalne kiirgusvõime B (m,T ) kasvab koos temperatuuri 5-nda astmega. kus c'' = 1.30110-5 W /(m3 K5).
frontaalpina üles. Esimeseks sooja frondi tunnuseks on kiudpilvede ilmumine, õhurõhk hakkab vaikselt langema, tuul tugevneb ja pöördub vasakule. Frondi lähenemisel ilmuvad kihtsajupilved. Kuni frondi saabumisen on laussadu, halb nähtavus ja tuule tugevnemine; õhurõhk langeb kiiresti. Eestis põhjustab sageli tuisku. Frondi läbimist iseloomustab tuule järsk pöördumine paremale, õhurõhu languse lõpp või järsk vähenemine. Sademes kas lakkavad või sajab uduvihma. Pilet nr 10. Wieni seadus, adiapaatilised protsessid atmosfääris. Wieni seadus absoluutselt musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Adiapaatilised protsessid atmosfääris Adiapaatiline protsess on gaasi oleku muutus, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus ümbrusega. Tõusvas voolus langeb temp ainuüksi paisumise tõttu siseenergia ja temp vähenevad. Laskuvas õhuvoolus aga temp tõuseb, kuna väline jõud surub ta kokku. Pilet nr 11
33.Aktiivfilter. Sisaldab võimendit (OV). 34.Silufilter. Elektrilülitus, mis vähendab alaldist saadava elektrivoolu pulsatsiooni. S-te põhiosad on suure induktiivsusega induktiivpoolid ja suure mahtuvusega kondensaatorid, mis koormuse suhtes lülitatakse vastavalt jadamisi ja rööbiti. S-i töö põhineb nende elektriahelaelementide energiasalvestusvõimel. Olemuselt madalpääsfilter. 35.LC-kontuur. 36.Wieni sild. 37.LC-generaatori ehitamise idee. 38.RC-generaatori ehitamise idee Wieni silla ja OV abil. 39.Kuidas genereerida saehammaspinget? Vaja on operatsioonvõimendit, toiteallikat, takistit, kondekat. Kondekas on ühendatud paralleelselt OV-ga ja omakorda kondekaga on paralleelselt ühendatud mingi lüliti. OV-ga paralleelselt ühendatud kondekas tekitab OV võimenduse (ja seega väljundpinge) lineaarse kasvu. Kui väljundpinge on jõudnud soovitud amplituudväärtuseni, pannakse lüliti korraks kinni, misläbi kondekas laeb ennast tühjaks ja OV võimendustegur
4 c gravitatsiooniga. Planki valem absoluutselt musta keha kiirgamisvõime jaoks: 2 2 e kT - 1 8. Wieni nihkeseadus Lainepikkuse LambdaWien, mille puhul absoluutselt musta keha kiirguse intensiivsus on maksimaalne, on pöördvõrdeline absoluutse temperaturi T-ga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri maksimumile vastava lainepikkuse. E=hv, h= Planki konstant. 9. Spektri liigid: otsene- ja hajuskiirgus, pidev ja neeldumine. Solaarkonstant on ajaühikus päikesekiirtega ristuvale pinnaühikule langeva päikesekiirguse hulk. 10
- lainepikkus T temperatuur - Plancki seadus (absoluutselt musta keha kiirgusvõime) : c1 -5 B(,T ) = c exp 2 - 1 T C1=3.7418*10 W*m2 -16 C2=1.438786*10-2 m*K T keha absoluutne temperatuur (Kelvinites) - Wieni nihkeseadus (lainepikkus, millele langeb energia maksimum max, on pöördvõrdeline absoluutse temperatuuriga T): max = c' / T C'=0.28976*10-2 m*K - Stefan-Boltzmanni seadus (absoluutselt musta keha kiirgusvoog on võrdeline tema temperatuuri neljanda astmega) : B = T 4 0 = 5.67032*10-8 W(m2*K) - Wieni II seadus (absoluutselt musta keha maksimaalne kiirgusvõime B(m,T) kasvab koos temperatuuri 5-nda astmega)
Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris). Päikeseplekid tekivad, kui Päikese pinna plasma ja taevakeha magnetväli osutavad teineteisele vastastikmõju. Need näevad välja nagu väikesed tumedamad alad, mis enamasti jäävad ekvaatorist üles- või allapoole, sest Päikesel on kaks poolust, ning pingelised jõujooned nende vahel. 8. Plancki valem. Wieni nihkeseadus. V: Kirjeldab absoluutselt musta keha kiirgamisvõimet (pinnaühikult ajaühikus kiiratud energia hulk) Wieni nihkeseadus ütleb, kuidas musta keha kiirguse spekter etteantud temperatuuril on seotud musta keha kiirguse spektriga suvalisel teisel temperatuuril. 9. Päikese kiirgusspekter. Solaarkonstant. V: 1. Gamma kiirgus _<10-5μm 2. Röntgeni kiirgus1 10-5μm< _ <10-2 μm 3. Ultraviolettkiirgus 0,01μm< _ <0,39 μm 4. Nähtav valgus 0,39μm< _ <0,76 μm
praktiliselt temperatuuri ööpäevane kõikumine, aastane 10 20m (st. ta on konstantne). Konstantne on ta siis, kui temperatuur erineb vähem kui 1° C. Taimed ja lumi pidurdavad pinnase soojenemist ja öösel selle külmumist. Seetõttu väheneb pinnase temperatuuri ööpäevane kõikumine võrreldes palja maaga. Kuna lumi on halb soojusjuht siis temperatuuri kõikumised ei ulatu maapinnani rääkimata pinnasest. Suvel on ülemised kihid soojemad ja alumised külmemad. Pilet nr. 10 Wieni seadus, Adiapaatilised protsessid atmosfääris. Wieni seadus kiirgusvõime maksimumile vastav temperatuur on pöördvõrdeline temperatuurile vastava lainepikkusega. Tm = b. T- maapinnatemperatuur, b-2,90103mK, m-maksimumile vastav lainekiirgus. Kiirguse neeldumine on selektiivne. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem kiirgab, kiirgusvõime maksimum lainepikkus sõltub temperatuurist. Wieni nihkeseadusega saab arvutada maa- ja atmosfäärikiirguse. Adiapaatilised
Suvel on ülemised kihid soojemad ja alumised külmemad. Pilet nr. 2 Päikesekiirgus ja spekter Päikesekiirgus on ilma ja selle muutumise peapõhjustajaks. Sellest sõltuvad ka koha klimaatilised tingimused. Kiirgusenergia hulk, mis langeb Pilet nr. 10 Wieni seadus, Adiapaatilised protsessid atmosfääris. Maale, sõltub Päikese kõrgusest. Kõige rohkem soojust aasta jooksul saavad aasta jooksul ekvaatorilähedased ja troopilised alad, kõige Wieni seadus – kiirgusvõime maksimumile vastav temperatuur on pöördvõrdeline temperatuurile vastava lainepikkusega. Tλm = b. T- vähem polaaralad. Maale suunatud päikesekiirgusest jõuab siia ainult osa, sest atmosfäär ei ole päikesekiirtele läbipaistev
1.Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü) Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klass...
eksisteerima varasemate tähtede põlvkond, mille sisemuses valmistati eluks vajalikke keemilisi elemente. Ilma noovadeta ja supernoovadeta , jääksid kõik rasked elemendid tähtede sisse ja meil poleks millestki valmistada ei "jääd" ega "kive", elusorganismidest rääkimata. Vähemalt osa massiivsemaid tähti peavad olema selleks ajaks oma evolutsiooni lõpetanud. Seega pole meie Päikesesüsteem mitte esimene tähtede hulgas. 30) Wieni valem: T*= b , b=konstant b=2,9* 10-3 [mK];T=temp;= lainepikkus(m) 31) ((Kaugus parsekites on aastaparallaksi pöördväärtus. 1pc= 1/aastaparallaks. Kuna 1pc= 3,09*10astm16 m, siis)) D(vahemaa)= 3,09*10astm16m/ aastaparallaks. t=D/v v= kindel väärtus=3*10astm5 km/s. 32) m=mitmenda suuruse täht; p=aastaparallaks; M= m+5+5*logp 33)lk 67 diagramm
1. COULOMBI SEADUS Ühe märgilised kehad tõukuvad teineteisest eemale, erimärgilised aga tõmbuvad. Punktlaenguks nim laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvatest kehadest. Jõud, millega üks punktlaeng mõjutab teist, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. q1 q 2 Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. Coulombi seadus : f k k-võrdetegur, q1,q2- vastastikuses mõjutuses 2 r ...
See aga omakorda kutsub esile pinnase temperatuuri ööpäevase ja aastase muutuse. Suurt mõju pinnase temperatuuri ööpäevasele käigule avaldavad termilised karakteristikud ilm, taim, lumikate. Soojuse levimise protsessis pinnasesse etendab peamist osa soojusjuhtivus. Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavusega. Aprillis ja septembris valitseb vaadeldavates sügavustel enam vähem ühusugune temp. Suvel on ülemised kihid soojemad, talvel alumised. Pilet nr 10. Wieni seadus. Adiapaatilised protsessid atmosfääris. Wien`i nihkeseadus - absoluutselt musta keha kiirgusspektris on maksimaalse energiaga kiirguse lainepikkuse korrutis absoluutse temperatuuriga konstantne. Selle nihkeseaduse järgi võib arvutada maa- ja atmosfäärikiirguse. kus b on Wieni nihkekonstant väärtusega 2,8977721(26)×10-3 K m. Adiabaatilised protsessid atmosfääris. Adiabaatiline protsessi all mõistetakse sellist gaasi oleku muutust, mille juures
õli, gaasi jne. hinnad aina tõusevad, seevastu päikeseenergia on alati tasuta. Maksavad ainult seadmed, millega energiat koguda. Saksamaal on käimas praegu katse kahe tuhande individuaalelumajaga. Igas majas on päikeseelektrisüsteem, mis on ühendatud elektrivõrku. Võrk toimib päikeseenergia hoidlana: kui maja toodab elektrit rohkem kui vajab, siis üleliigne elekter müüakse üldvõrku. Samamoodi üldvõrgust ostetakse vajaduse korral energiat. 7. Plancki valem. Wieni nihkeseadus. Plancki valemit kasutatakse valguse footonite energia arvutamiseks. See leitakse valemi E = hf abil, kus E tähistab kvandi energiat, h Plancki konstanti ja f valguskvandi sagedust. Soojuskiirgus on kehade poolt kiiratav, temperatuurist sõltuv elektromagnetkiirgus. Plancki valem kirjeldab absoluutselt musta keha kiirgamisvõimet (pinnaühikult ajaühikus kiiratud energia) Temperatuuri muutumisega muutub ka spektri koosseis.
edasi. * metallides on vabad elektronid; * vabade elektronide liikumisel kandub energia kiiremini edasi; * jarelikult metallid on vaga head soojusjuhid. ? konvektsioon: energia levib gaasi voi vedeliku liikumise tottu; ? soojuskiirgus: energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tottu infrapunane elektromagnetkiirgus; levib valguse kiirusega; ainuke soojusulekande liik, mis esineb vaakumis. Soojuskiirgust iseloomustab Wieni nihkeseadus: lainepikkus, millele vastab kiirgusenergia mak simum, on poordvordeline kiirgava keha absoluutse temperatuuriga: Aine erisoojus naitab, kui suur soojushulk tostab uhikulise massiga keha temperatuuri uhe kraadi vorra. Keha soojusmahtuvus naitab, kui suur soojushulk tostab keha temperatuuri uhe kraadi vorra. Sublimatsioon on tahke aine uleminek gaasiliseks ilma vahepealse veeldumiseta.
jõudev kiirgusenergia, mille kompenseerimiseks tuleb suurendada piksli mõõtmeid ehk vähendada resolutsiooni. Näiteks ühe kõrgeima lahutusvõimega satelliidil IKONOS monokromaatilise reziimi suurus on 1 m, multispektraalses reziimis aga 4 m. Päikeselt pärineva ja maalt peegeldatud kiirguse kõrval mõõdetakse ka Maa süsteemist pärinevat pikalainelist kiirgust. Maalt emiteeritud soojuskiirguse mõõtmisel on määravaks Plancki seadus absoluutse musta keha kiirgusvõimsuse kohta ja Wieni nihke seadus, mille kohaselt on kõrgema temperatuuri korral kiirgusvõimsus suurem ja kiirgus-spektri tipu lainepikkus lühem. Päikesekiirguse spektri tipp on kõrge temperatuuri tõttu lainepikkusel 0.5 m, ent Maa poolt emiteeruv infrapuna kiirgus tipneb 10 m juures [3]. 1.2 Aktiivsed seadmed Aktiivsete seadmete korral kiirgavad seadeldised ise kiirgust ning võtavad selle ka vastu. Võib luua analooge radariga: kosmoses asuv seade paiskab välja mikrolainete voo ning
koosneb või kui suur on see keha. Väga kuumade kehade jaotuskõver meenutab järskude nõlvadega kõrget mäge ja paikseb see palju lühematel lainepikkustel kui Päikese kõver. Päikesest madalama temperatuuriga kehade jaotuskõver on madal ja laugjas nind paikneb Päikese kõvera pikilainelisel osal. Temperatuur on jaotuskõvera maksimumi järgi kergesti määratav. Tähe temperatuuri ja kiirgusmaksimumi lainepikkuse vahel on lihtne seos, nn Wieni nihkeseadus. Niisiis tähe temperatuuri mõõtmiseks tuleks uurida tähe kiirgust võimalikult suures lainepikkuste vahemikus ja määrata koht, kus tähe kiirgus on kõige tugevam. ( 1.) Tähe kiiruse mõõtmine Tähe kiiruse määramiseks mõõdame mingi spektrijoone puna- või sininihke. Laboris mõõdetud vesiniku alfajoone lainepikkus on 656,3 nm. Kui mingi tähe spektris mõõdetakse alfajoone lainepikkuseks näiteks 656,7 nm, on nihe 0,4 nm
aega ei olnud. Aeg algas koos Suure Pauguga. 83. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Inimene tajub lõpmatust ainult numbriliselt, mingi igapäevase lõpliku nähtuse lõputu kordumise kaudu. Lõpmata pikk aeg on see, kui igale päevale järgneb alati samasugune päev. Lõpmatu tee on see, kui igale läbikäidud kilomeetrile järgneb jälle samasugune kilomeeter 84. Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? Wieni valemi põhjal vastab sellele 27K ehk 270 oC. Kui vaadata minevikku siis pidi temperatuur olema seda kõrgem, mida väiksem oli mastaabikordaja. 85. Kirjeldage aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus. Esimeseks hetkeks universumi tekkimisel on aine eraldumine antiainest. St prootonite järelejäämine ja vaakumi seisund on põhjuseks teiste keemiliste ainete tekkele. Need tekkisid iga üks omal ajal vastaval seisumassile ja temperatuurile.
Sellega tihedalt seotud on "linquistic turn" 20.saj. filosoofias: See on pöördumine keele kui filosoofia objekti poole. Alul teostub see keele analüüsi kaudu, nii nagu selle arendavad välja Moore ja Russell. Probleemidele lähenetakse nii, et neid kirjeldatakse korrektsetes ja mötekates keelelistes vormides. Nii leitakse üles eksitav meie väljendustes ja heidetakse see kõrvale. Siit areneb eesmärk luua ideaalne täiuslikult selge keel. See eesmärk kujuneb filosoofia, eriti nn. Wieni ringi põhiliseks teemaks. Hiljem areneb välja normaalse keele filosoofia ("ordinary language philosophy"): selle objektiks kujuneb keel, selle tegelikult kasutatavas vormis. Mõlema keele filosoofia suuna jaoks on kõige tähtsamaks filosoofiks WITTGENSTEIN. 13. Postpositivism K. Popper ja Th. Kuhn Postpositivism on positivismi eitav teadusfilosoofia. Postpositivistid jagunevad internalistideks ja eksternalistideks. Internalistid toetuvad teadmiste immanentsetele e
Maa keskmine temperatuur on +15 kraadi. Pikalainelist kiirgust (see on tingitud maapinna sees olevatest protsessidest ja toimub ööpäev läbi, see EI OLE see kiirgust mis peegeldub maapinnalt!) saadab Maa atmosfääri. Absoluutselt must keha Stefan Boltzmanni seadus selle kiirguse võime on võrdeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega. R = x T4. Neeldumiskoefitsent E = x T4 . Kiirgusvõime maksimum Wieni seadus see sõltub absoluutsest temperatuurist (ta on sellega pöördvõrdeline) T max = b 290 x 10 3 K. Esimene atmosfääri aken - lainepikkuste vahemik, mille kaudu pikalaineline kiirgus pääseb atmosfäärist läbi. Em - Maakiirgus EA - OTSI MÕISTE neeldumiskoefitsent? Efektiivne kiirgus Eef , väljasaadetava ja tagasituleva kiirguse vahe. Em - EA. Kiirgusbilanss võtab kokku kõik kiirgusevood, mille kaudu energia vahetus toimub.
Miraaž. Halod, tarad jne Argoon 0,93% Metaan CH4 0,00017 neljanda astmega. Konkreetses kohas maapinnale langeva Pühasära e oreool – kastesel rohul, 1,7 ppm päikesekiirguse hulk sõltub koha kastepiisad võimendavad tagasipeegeldust Neoon 0,0018% Lämmastikdioksiid Wieni seadus. geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest (vaadates päikesekiirtega samas suunas, N2O 0,3 ppm Absoluutselt musta keha domineeruv horisondil, öö ja päeva pikkusest), näeme ainult päikese käes olevaid lainepikkus on pöördevõrdeline keha pilvisusest, aluspinna omadustest.
Pilet 1. 1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainep...
kiirgus mõõdetakse poolsfääris nt pilves ilmaga albeedo mõõtmine. Kiirgustemperatuur pikalainelise kiirguse piirkonnas püütakse tavaliselt mõõdetavaid heledusi taandada uuritava objekti temperatuuri hinnangutele nn kiirgustemperatuurile. Stefan-Boltzmani seadus musta keha poolt kiiratav kogu kiirgusenergia on võrdeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda asmtega. Wieni nihkeseadus annab ags lainepikkuse, mille juures on kiiratava energia maksimum. Päikeseenergia max on rohelises piirkonnas ja maapinna tavaline on 3-15 µm. keha kiiratav energia oleneb lisaks temperatuurile veel ka keha kiirgusvõimest (enamuse looduslike obj oma on vahemikus 0.9-0.98). Polarisatsioon - Stokesi 4 parameetrit. Peamised neeldumist põhjustavad ained: vesi, co2, CO, hapnik, osoon, metaan, dilämmastikoksiid. 2. Kaugseiretehnika
kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline keha absoluutse temperatuuriga. b Matemaatiliselt: max = , T kus max on kiirguse lainepikkus, mille korral absoluutselt musta keha kogukiirgamisvõime saavutab maksimumi; b-Wieni konstant. Planck'i valem. Aastal 1900 näitas saksa füüsik M. Planck, et eksperimentaalset spektrit kirjeldab Wieni valemist märksa täpsemini seos mis on matemaatiliselt samaväärne Maxwelli jaotusega energiate järgi eeldusel, et kiirgusvoog koosneb jagamatutest energiakvantidest, mille energia on võrdeline sagedusega: kus konstant Js. Konstanti ( ) nimetamegi tänapäeval Planck'i konstandiks. Plancki valemit illustreerime joonisega 1, millel on näidatud r * ( , T ) = f ( , T ) sõltuvus lainepikkusest ja temperatuurist T graafiliselt.
kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline keha absoluutse temperatuuriga. b Matemaatiliselt: max = , T kus max on kiirguse lainepikkus, mille korral absoluutselt musta keha kogukiirgamisvõime saavutab maksimumi; b-Wieni konstant. Planck'i valem. Aastal 1900 näitas saksa füüsik M. Planck, et eksperimentaalset spektrit kirjeldab Wieni valemist märksa täpsemini seos mis on matemaatiliselt samaväärne Maxwelli jaotusega energiate järgi eeldusel, et kiirgusvoog koosneb jagamatutest energiakvantidest, mille energia on võrdeline sagedusega: kus konstant Js. Konstanti ( ) nimetamegi tänapäeval Planck'i konstandiks. Plancki valemit illustreerime joonisega 1, millel on näidatud r * ( , T ) = f ( , T ) sõltuvus lainepikkusest ja temperatuurist T graafiliselt.
seerimises ja NSV Liidu sõttaastumises Jaapani vastu peale Saksamaa kapituleerumist, samuti arutati Poola küsimust (kus oli juba sees Punaarmee). Jätkusid saksa linnade pommitamised, 13.-14. veebruaril tehti maatasa Dresdeni vanalinn (see polnud ainus, Köln, Hamburg, Berlin olid kõik varemeis, samuti pommitati Jaapani linnasid, tapeti sadu tuhandeid tsiviilisikuid). Märtsis ületasid liitlasväed Rheini jõe, sama kuu lõpus vallutas Punaarmee Wieni. 25.04.1945 kohtusid USA ja NSV Liidu väed Elbe jõel. 28.04.1945 hukati Itaalia partisanide poolt Mussolini ja tolle armuke Clara Petacci. Kaks päeva hiljem sooritasid Hitler ja Eva Braun enesetapu. Hitleri testamendi järgi sai riigipeaks admiral Karl Dönitz, kes nimetas kantsleriks Joseph Goebbelsi. Päev hiljem Goebbels tappis end ja uueks kantsleriks nimetati natside rahandusminister Schwerin von Krosigk. Päev hiljem langes Berlin Punaarmee kätte, kui kindral Weidling kapituleerus
Inglismaal). Kui varauusaegne intellektuaalomand kaitseb eeskätt kirjastaja (copyright) või vabrikandi investeeringut, siis Prantsuse revolutsioonist alates saab kontinentaaleuroopa traditsioonis õiguskaitse objektiks inimese loominguline panus – autorlus. Autoriõigus on inimõigus: droit moral. XIX sajandil kehtestavad praktiliselt kõik tsiviliseeritud riigid seadusi intellektuaalomandi kaitseks. Esialgu on see kaitse mõeldud vaid oma riigi kodanikele. Seoses 1873. aasta Wieni rahvusvahelise leiutiste näitusega hakatakse tähelepanu pöörama rahvusvahelise kaitse vajadusele. See eesmärk leiab väljenduse kahes olulises konventsioonis: 1883 Pariisi konventsioon (tööstusomand) ja 1886 Berni konventsioon (autoriõigus). Nende korduvalt täiendatud konventsioonide aluselt loodud Rahvusvaheline Intellektuaalomandi Büroo kujundatakse 1967 WIPO-ks (Genfis, ÜRO special agency). WIPO haldab arvukalt rahvusvahelisi konventsioone, mida võib klassifitseerida järgmiselt:
Stefan-Boltzmanni seadus väidab, et absoluutselt musta keha integraalne kiirgusvõime (ajaühikus keha pin- naühikult kõigis suundades väljuva kiirguse energia) on võrdeline keha absoluutse temperatuuri nel- janda astmega. K = T 4. Suurus on Stefan-Boltzmanni konstant = 5,7 . 10 8 W/(m2 K4). Wieni nihkeseadus väidab, et absoluutselt musta keha kiirgusspektri maksimumi lainepikkus on pöörd- võrdeline absoluutse temperatuuriga m = b/T . Suurus b on Wieni konstant b = 2,9 . 10 3 m .K = 2900 µm.K. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda lühilainelisem (seda suurema kvandi energiaga) on keha soojuskiirgus. Luminestsents on mittetasakaaluline ja külm kiirgus (kõrgema energiataseme asustatus võib olla suurem madalama taseme omast ning kiirguse tekkeks vajalik energia ei tule soojusliikumisest). Energia and- mist luminestseeruvale kehale nimetatakse luminestsentsi ergastamiseks. Energia mittekiirguslikku
Stefan-Boltzmanni seadus väidab, et absoluutselt musta keha integraalne kiirgusvõime (ajaühikus keha pin- naühikult kõigis suundades väljuva kiirguse energia) on võrdeline keha absoluutse temperatuuri nel- janda astmega. K = T 4. Suurus on Stefan-Boltzmanni konstant = 5,7 . 10 8 W/(m2 K4). Wieni nihkeseadus väidab, et absoluutselt musta keha kiirgusspektri maksimumi lainepikkus on pöörd- võrdeline absoluutse temperatuuriga m = b/T . Suurus b on Wieni konstant b = 2,9 . 10 3 m .K = 2900 µm.K. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda lühilainelisem (seda suurema kvandi energiaga) on keha soojuskiirgus. Luminestsents on mittetasakaaluline ja külm kiirgus (kõrgema energiataseme asustatus võib olla suurem madalama taseme omast ning kiirguse tekkeks vajalik energia ei tule soojusliikumisest). Energia and- mist luminestseeruvale kehale nimetatakse luminestsentsi ergastamiseks. Energia mittekiirguslikku
Stefan-Boltzmanni seadus väidab, et absoluutselt musta keha integraalne kiirgusvõime (ajaühikus keha pin- naühikult kõigis suundades väljuva kiirguse energia) on võrdeline keha absoluutse temperatuuri nel- janda astmega. K = T 4. Suurus on Stefan-Boltzmanni konstant = 5,7 . 10 8 W/(m2 K4). Wieni nihkeseadus väidab, et absoluutselt musta keha kiirgusspektri maksimumi lainepikkus on pöörd- võrdeline absoluutse temperatuuriga m = b/T . Suurus b on Wieni konstant b = 2,9 . 10 3 m .K = 2900 µm.K. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda lühilainelisem (seda suurema kvandi energiaga) on keha soojuskiirgus. 21 Luminestsents on mittetasakaaluline ja külm kiirgus (kõrgema energiataseme asustatus võib olla suurem madalama taseme omast ning kiirguse tekkeks vajalik energia ei tule soojusliikumisest). Energia and-
aga kõikvõimalikke siinuspinge sagedusi. Järelikult leidub nende sageduste seas millele ka see sagedus, millele on tagatud positiivne tagasiside ja sellel sagedusel hakkabki genekas võnkuma. On ka veel teine RC generaatori lülitus mis kasutab opvõimendi mitteinverteerivat sisendit. Kasutades mitteinverteerivat sisendit tuleb tekitada selline tagasiside kus tagasiside ahelas geneeritaval sagedusel oleks faasinihe 0. Taolise sageduskarakteristikaga on lülitus mida nim. Wieni sillaks. Peale genereerimissagedust määrava positiivse tagasiside ahela, mis koosneb RC lülidest R1, C1, R2, C2, kasutatakse taolises lülituses ka veel negatiivset mittelineaarset tagasisidet. See on teostatud takistitega R3, R4, ja ta toimib inverteerivas sisendis. Selle tagasiside ahela alumises õlas on termistor mille takistus sõltub temperatuurist. See tagasiside toimib võnkumiste amplituudi stabiliseerivana. Kui mingil põhjusel suureneb väljundpinge siis
- Bilateraalne ja multilateraalne leping - Universaalne ja regionaalne leping; jaotus objekti järgi - Allika kujunemine ja iseloom - Esindus, läbirääkimine, konsensus, signeerimine - Ratifitseerimine/ühinemine, jõustumine riigi suhtes - Reservatsioonid - Rahvusvaheline jõustumine; tõlgendamine ja kohaldamine - Denonsseerimine; muutmine; lõppemine; tühisus - Wieni konventsioon - Tava(õigus) normatiivse fakti küsimus - Objektiivne element - Subjektiivne element tahe end siduda - Vastuvaidlemine - Suhe muude allikatega - Kohtulahendid - Rahvusvaheline kohus - Riiklik kohus nt õiguse üldiste põhimõtete osas - Doktriin Rahvusvahelise õiguse subjektid Riik loomine, ümberkujundamine, õigusjärglus, kadumine Territoorium, rahvas, võim
Kiirgust iseloomustab kiirgusvõime Me, mis näitab kui palju energiat kiiratakse ajaühikus pinnaühikult. Absoluutselt musta keha (AMK) korral kehtib seos Me = T4 (Stefani Boltzmanni seadus), kus = 5,67 . 10-8 W/(m2K4) Milline keha on absoluutselt must? See, mille neelamisvõime A = 1 , kus A = Ea/E ja Ea on keha poolt ajaühikus neelatud energia hulk ja E ajaühikus pinnale langev energia hulk. Absoluutselt must keha on ka kõige parem kiirgaja. Musta keha kiirguse korral kehtib Wieni nihke seadus (saanud nime saksa füüsiku W. Wieni järgi): temperatuuri tõustes nihkub kiirgusspektri maksimum lühemate lainepikkuste poole. Kehtib seos: mT = b = const, kus m on kiirgusspektri maksimumile vastav lainepikkus ja T kiirgava keha temperatuur. 99 11.6.2. Luminestsents Lisaks soojuskiirgusele on ka teisi elektromagnetilisi kiirgusi, st selliseid kiirgusi, mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
