Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"inertsimoment" - 193 õppematerjali

inertsimoment – I -> I=- mglsin; periood : Vaatleme kujuteldavat 4-mõõtmelist ruumi lõpmata suure soojusmahtuvusega (0,t)=acost; Leiame võnkumise võrrndi suvalises x väärtuses (=x/v) -> m0 c 2sündmuse2 vaheline intervall (x,y,z,t). Kahe reservuaariga, saab koosneda ainult kahest I E  mc E 0  m0 c 2 isotermist ja 2st adiabaadist.
thumbnail
6
pdf

Silindri Inertsimoment

Inertsimomendi vea arvutamine 2 2 m 2 r 7 I t I t 3.491 10 kg m 2 m r Suhteliste vigade arvutamine I 8.519 10 6 100 % 100 % 10.58 % I 8.055 10 5 I t 3.491 10 7 100 % 100 % 0.3460 % It 1.009 10 4 Järeldus Arvutuste tulemused: Silindri inertsimoment allaveeremise aja järgi: I 8.06 0.86 10 -5 kg m 2 , usutavusega 0.95 Suhteline viga: 10.6 % Silindri inertsimoment teoreetilise valemi järgi: I 10.09 0.03 10 -5 kg m 2 , usutavusega 0.95 Suhteline viga: 0.35 % Järeldus: Erinevatel meetoditel saadud inertsimomendid erinevad üksteisest umbes 1.25 korda. See on arvatavalt tingitud mõõtevigadest. Käesolev meetod on sobiv silindri inertsimomendi

Füüsika → Füüsika
517 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Silindri Inertsimoment

3 Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m v2 I v2 Wk= + (1) , kus 2 2 m – silindri mass(kg) v – masskeskme kulgeva liikumise kiirus(m/s) I – inertsimoment (kg m2 ) ω – nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes(rad/s) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia m v2 I v2 muutused võrdseks : mgh= + (2) , kus 2 2 h – kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: v ω= , kus

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Silindri inertsimoment

SILINDRI INERTSIMOMENT LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 20.10.2015 Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 𝒎𝒗𝟐 𝑰𝝎𝟐 𝑾𝒌 = + 𝟐 𝟐 m - silindri ma...

Füüsika → Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
20
docx

SILINDRI INERTSIMOMENT N7

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Vladimir Bednõi Teostatud: 27.02.2017 Õpperühm: YAEB-21 Kaitstud: Töö nr: 7 TO: SILINDRI INERTSIMOMENT Töö eesmärk: Töövahendid: Silindri inertsimomendi määramine Katseseade (kaldpind koos elektroonilise kellaga), kaldpinna abil. silindrite komplekt, nihik, ajamõõtja, kaalud, mõõtelint. Skeem TÖÖ KÄIK 1

Füüsika → Füüsika praktikum
70 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Laboriaruanne teemal - Silindri inertsimoment

SILINDRI INERTSIMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusinstituut Õpperühm: HE 11/21b Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev:................ Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 Töö ülesanne: Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töö vahendid: Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused: Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Koostasime katseandmete tabeli Katse nr. l, m t, s m, kg d, m I, kgm² It, kgm² 1. 0,702 1,67 0.155 0,0125 0,00002027 0,00001211 1,785 1,65 = 1...

Füüsika → Füüsika
2 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Füüsika I kordamine laboritööks

Kõrgus: heli sagedusest Valjus: kui kõvasti kalduvad tasakaalu asendist. Kõik kokku teeb heli tooni. Heli kiirus õhust: keskonna temperatuurist Heli kiirus õhus 0°C juures? 332m/s Heli kiiruse arvutusvalem: V= f ; = lainepikkus (m) ja f=sagedus (hz) Määrata etteantud sageduse kohta heli lainepikkus ja levimiskiirus: Lamda leiad seda pulka tõmmates. v =f ; lainepikkus korda sagedus 5. Silindri inertsimoment Inertsimoment: massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Sõltub massist, kiirusest, kaldpinna pikkusest. Põhjendage, miks katseliselt ja teoreetiliselt leitud inertsimomendid osutuvad antud töös erinevaks. Raskuskiirendus ei sõltu langeva keha massist, vabalt langeval kehal kasvab kiirus ühtemoodi, raskuskiirus sõltub gravitatsioonist. Kuidas veerevad täis- ja õõnes silindrid kaldpinnal? Kumb jõuab

Füüsika → Füüsika
47 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Pöördliikumise dünaamika

paiknevad lõplike mõõtmetega kehad. Kui aga süsteemile ei mõju välisjõude või nad üksteist tasakaalustavad, siis nende summaarne moment võrdub nulliga ja süsteemi impulsimoment ei muutu. See lubab meil sõnastada impulsimomendi jäävuse seaduse. Impulsimomendi jäävuse seadus. Suletud süsteemis paiknevate kehade summaarne impulsimoment mistahes punkti või telje suhtes on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. 6.4 Inertsimoment Olgu nüüd mingi lõplike mõõtmetega keha, mis pöörleb ümber seda keha läbiva pöörlemistelje (vt. joonis järgmisel leheküljel). Arvutame selle keha impulsimomendi nimetatud pöörlemistelje suhtes. Selleks jagame keha esmalt lõpmata väikesteks osadeks ­ massielementideks, millest igaühte võib vaadelda punktmassina. Olgu neid massielemente n tükki, i-nda massielemendi

Füüsika → Füüsika
204 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Füüsika praktikum nr 10: STEINERI LAUSE

m g    2l 2 T  milles m g  Rr 2 I  T (4) 4 2  l Valemi (4) abil võib arvutada nii aluse enda kui ka temale asetatud kehade inertsimomendid, sest avaldise esinevad ülejäänud suurused on vahetult mõõdetavad. Seda lubab kontrollida ka Steineri lause kehtivust. See lause väidab: inertsimoment mistahes pöörlemistelje suhtes võrdub inertsimomendiga I C raskuskest läbiv, pöörlemisteljega paralleelse telje suhtes, millele on liidetud kahe massi korrutis raskuskeskme ja pöörlemistelje vahelise kauguse a ruuduga: I  IC  m  a2 (5) 2. Töö käik 1) Tutvun katseseadmega 2) Mõõdan trifinaarpendli traadi pikkuse l. Valemis (4) esinevate konstantide väärtused r, R ja aluse mass m0 on antud töökohal 3) Määran tühja aluse võnkeperioodi T0

Füüsika → Füüsika
106 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Füüsika Eksam

M= ⃗L=∑ ⃗ Li punkti suhtes dt . Süsteemi korral tähendab ⃗ M süsteemi impulsimomenti ja välisjõudude summaarset momenti. 16. Inertsimoment, impulsimoment Inertsimoment (I) kirjeldab pöörleva keha massi jaotumist pöörlemistelje suhtes, 2 I =∫ R dm . m R2  silindriline ketas: I z= 2  õõnes silinder: I z=m R2 2 I z= m R2  kera: 5 m l2  varras: I z= 12 Impulsimoment- 17

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Pöördliikumine

100 % 100 % 0.42 % 3 0.9900 1 4 (1.218 0.012) , usutavusega 0.95. s2 0.012 4 100 % 100 % 0.99 % 4 1.218 I = (0.028 ± 0.001) kg m2 , usutavusega 0.95. 0.0006 100 % 100 % 2.17 % I 0.0277 Järeldus. Kuna katsed olid teostatud suure täpsusega, on vead mõne protsendi piirides. Graafikult on näha, et inertsimoment oli käesolevas katses konstantne. Katsetulemused kinnitasid pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kehtivust. Kasutatud metoodika sobib selle seaduse kontrolliks. Spikker 1. Jõumoment on suurus, mis iseloomustab keha(de süsteemi)le mõjuvaid jõude ja millest sõltub keha pöörlemise muutus. 2. Jõumomendi suund on määratav vektorite r (punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud vektor) ja f (rakendatav jõud) vektorkorrutise reegli järgi.

Füüsika → Füüsika
705 allalaadimist
thumbnail
2
xls

Praktikum 10 - Steineri lause

Nr m m n t1 t2 t3 t4 t5 1 1,535 0,005 10 33,788 33,821 33,547 33,846 33,656 2 5,466 0,0086603 10 21,073 20,985 21,191 20,866 20,879 3 5,466 0,0086603 10 36,715 36,932 36,917 37,006 37,166 R 0,14 0,001 r 0,04 0,001 L 1,625 0,01 g 9,81 0,005 a 0,11 Ühe keha inertsimonemt kasutades valemit (4) 3,501 9,81 0,14 0,04 I1 = 3,6952 = 0,04098 (kg m 2 ) 4 3,14 2 1,625 Kasutades valemit (5) 1 Ic = m R2 12 1 Ic = 3,501 0,14 2 = 0,0057 ( kg m 2 ) 12 I = 0,0057 + 3,005 0,110 2 = 0,0421 (kg m 2 ) t T ...

Füüsika → Füüsika
317 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Silindri inertsimomendi määramine

( ) ( ) Võttes osatuletised, saan: ( ) ( ) Silindri inertsimomendi määramine JÄRELDUSED TÖÖ TULEMUSED KOOS MÄÄRAMATUSTEGA Kõik tulemused on usaldatavusega 0,95. Silindri inertsimoment leitud valemiga ( ): 0,000276±0,000022 kg·m2. Silindri inertsmoment leitud valemiga : 2,1015·10-4±0,0048·10-4 kg·m2. Suhteline viga esimese valemi korral on 8,0 % ja teise valemi korral 0,2 % TÖÖ JÄRELDUSED Leitud kaks väärtust erinevad teineteisest 0,75 korda. Erinevus on tingitud mõõtemääramatustest.

Füüsika → Füüsika
433 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Kulgliikumine küsimuste vastused

Jõuks nimetatakse ka vektoriaalset füüsikalist suurust, mis iseloomustab selle toime intensiivsust ja suunda iseloomustab. Ühik N (njuuton) 8. Tõestage, et paigalseisust liikuma hakanud keha poolt mingi aja t jooksul läbitud teepikkus on võrdeline kehale mõjuva summaarse jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a = F/m, sellest integraali võttes saab kiiruse? Sest kiirendus on kiiruse tuletis ju 9. Defineerige inertsimomendi mõiste. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. 10. Esitage seos nurkkiirenduse ja joonkiirenduse vahel. v = ω ∙ r ja sellest tuletis 11. Sõnastage pöördliikumise dünaamika põhiseadus. Jäiga keha dünaamika põhiseaduse järgi võrdub keha välisjõudude peamoment ehk kõigi kehale rakendatud jõudude moment liikumatu punkti suhtes M keha impulsimomendi sama punkti suhtes L tuletisega aja järgi: dL/dt = M. 12

Füüsika → Füüsika
68 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Liikumise kirjeldamine

Ühik 1 N = 1 kg m/s .. 2 F Ühik 1 N . m. Keha kalduvust säilitada oma liikumisolekut (keha inertsust)Keha kalduvust säilitada oma liikumisolekut (keha inertsust) kulgliikumisel kirjeldab (inertne) mass m (ühik 1 kg) pöördliikumisel kirjeldab inertsimoment I (ühik 1 kg . m2) Pöörlemisteljest kaugusel r paiknev punktmass m omab inertsimomenti I = m r2 Newtoni I seadus: Kui Fres = 0, siis ka a = 0 ja v = const. Newtoni I seadus: Kui Mres = 0, siis ka = 0 ja = const. Keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Keha on paigal või pöörleb ühtlaselt.

Füüsika → Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Füüsika I teine kt - Jäiga keha pöörlemise dünaamika.

1. Jäiga keha pöörlemise dünaamika. Pöörlemise all mõistetakse jäiga, liikumise käigus mitte deformeeruva keha asendi (orientatsiooni) muutust. Pöörleva keha erinevad osad liiguvad piki erinevaid trajektoore, kuid säilitavad oma vastastikuse asendi. Pöörlemise dünaamika põhivõrrand: 2. Inertsimoment Inertsimoment on aditiivne suurus, mis tähendab, et keha inertsimoment on võrdne tema osade inertsimomentide summaga. Sõltub keha massist ning sellest kuidas mass on seal jaotunud. Ainepunkti inertsimoment on tema massi ja pöörlemisraadiuse ruudu korrutis. Inertsimoment iseloomustab keha inertsust pöörleval liikumisel. 3. Pöörleva keha kineetiline energia. Välisjõudude töö pöörlemisel. Keha pöörlemine ümber liikumatu telje. Pöörelgu keha ümber liikumatu telje, mille nimetame teljeks z. Elementaarmass mi joonkiiruse võib esitada kujul vi=

Füüsika → Füüsika
384 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Detaili sisepinna omadused

· esimese astme momendid ehk S y = zdA= staatiline moment y - telje suhtes staatilised momendid [m3]: A S z = ydA= staatiline moment z - telje suhtes A · teise astme momendid ehk I y = z 2 dA= telg - inertsimoment y - telje suhtes inertsimomendid [m4]: A I z = y dA= telg - inertsimoment z - telje suhtes 2 A I yz = yzdA= tsentrifugaal - inertsimoment yz - teljestiku suhtes

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Detaili sisepinna omadused

· esimese astme momendid ehk S y = zdA= staatiline moment y - telje suhtes staatilised momendid [m3]: A S z = ydA= staatiline moment z - telje suhtes A · teise astme momendid ehk I y = z 2 dA= telg - inertsimoment y - telje suhtes inertsimomendid [m4]: A I z = y dA= telg - inertsimoment z - telje suhtes 2 A I yz = yzdA= tsentrifugaal - inertsimoment yz - teljestiku suhtes

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Füüsika kordamisküsimused ja vastused

Newtoni II seadus: Kehale mõjuvate jõudude summaarne moment on võrdne keha nurkkiirenduse ja tema inertsimomendi korrutisega. M i =I× i Newtoni III seadus : Kaks pöörlevas vastumõjus olevat keha pööravad teineteist jõumomendiga, mis on suuruselt võrdsed ja omavahel vastassuunalised (üks pöörab päri­ja teine vastupäeva) M 12 =-M 21 Inertsimoment Inertsimoment on pöörleva keha inertsi mõõt, massi analoog kulgliikumisel. I= m i * r i , kus 2 on punktmassi kaugus pöörlemisteljest. Mõõtühik:1kg*m2 i Pöörlemise kin. energia Iga keha ainepunkti kineetiline eneriga on Ek = mv2 Impulssmoment ja selle jäävuse seadus Impulssmoment on kehade pöörlemise ja tiirlemisega määratud suurus. .L kg*m2/s

Füüsika → Füüsika
43 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Tala ristlõike paindetugevuse näitajad

1.Ristlõike joonis L-profiil 30/30 x 3 U-profiil 40/70/40 x 3 30 40 30 70 40 2. Ristlõike pinnakeskme asukoht 2.1.1 L-profiili (30/30 x 3) andmed RUUKKI kataloogist : Pindala : AL = 1,65 cm2 Inertsimoment küljega paralleelse ja pinnakeset läbiva telje (kesktelje) x suhtes : ILx = 1,42 cm4 Tugevusmoment küljega paralleelse ja pinnakeset läbiva telje (kesktelje) x suhtes : WLx = 0,67 cm3 Inertsimoment kesk-peatelje n suhtes : ILn = 0,51 cm4 Inertsimoment kesk-peatelje e suhtes : ILe = 2,32 cm4 y b 30 e Z0 x 3 0 n

Mehaanika → Tugevusõpetus i
109 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kodutöö ülesanne nr 1

I M = I K + e2 A I M - mitte-kesktelg y I K - kesktelg y1 C1 z1 ez(1) = 0 Osakujundi nr 1 inertsimoment telje y suhtes e(1) y C z y1 y b4 1604 I(1) y (1) I y1 = 16, 08 10 = 6 mm=4 1608 = cm 4

Mehaanika → Tugevusõpetus i
407 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Pinnamomendid

I M = I K + e2 A I M - mitte-kesktelg y I K - kesktelg y1 C1 z1 ez(1) = 0 Osakujundi nr 1 inertsimoment telje y suhtes e(1) y C z y1 y b4 1604 I(1) y (1) I y1 = 16, 08 10 = 6 mm=4 1608 = cm 4

Mehaanika → Tugevusõpetus i
104 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Füüsika labor nr. 10

2 R r 2 1 2 mg = 2l 2 T milles m g Rr 2 I= T (4) 4 2 l Valemi (4) abil võib arvutada nii aluse enda kui ka temale asetatud kehade inertsimomendid, sest avaldise esinevad ülejäänud suurused on vahetult mõõdetavad. Seda lubab kontrollida ka Steineri lause kehtivust. See lause väidab: inertsimoment mistahes pöörlemistelje suhtes võrdub inertsimomendiga I C raskuskest läbiv, pöörlemisteljega paralleelse telje suhtes, millele on liidetud kahe massi korrutis raskuskeskme ja pöörlemistelje vahelise kauguse a ruuduga: I = IC + m a2 (5) 2. Töö käik 1) Tutvun katseseadmega 2) Mõõdan trifinaarpendli traadi pikkuse l. Valemis (4) esinevate konstantide väärtused r, R ja aluse mass m0 on antud töökohal 3) Määran tühja aluse võnkeperioodi T0

Füüsika → Füüsika
506 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Füüsika kt 2

pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Elastsusmoodul näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral.Elastsusmoodul iseloomustab materjali jäikust. Jäikus on keha võime avaldada välisjõu deformeerimisele vastupanu keha materjali elastsuspiiri ulatuses. Pöördliikumise dünaamika Pöördliikumise kineetiline energia ­ Wk= sum mivi2/2 = sum miw2ri2/2 = w2/2 sum miri2(v=wr); Wk=sum mivi2/2; Wk=Iw2/2 Inertsimoment ­ I=mr2 Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Tema roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. Inertsimomendi arvutus ­ steineri lause: keha inertsimoment suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga, mille üheks liidetavaks on inertsimoment I0 telje suhtes, mis on paralleelne

Füüsika → Füüsika
398 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Füüsika praktikum nr 10: STEINERI LAUSE

m g    2l 2 T  milles m g  Rr 2 I  T (4) 4 2  l Valemi (4) abil võib arvutada nii aluse enda kui ka temale asetatud kehade inertsimomendid, sest avaldise esinevad ülejäänud suurused on vahetult mõõdetavad. Seda lubab kontrollida ka Steineri lause kehtivust. See lause väidab: inertsimoment mistahes pöörlemistelje suhtes võrdub inertsimomendiga I C raskuskest läbiv, pöörlemisteljega paralleelse telje suhtes, millele on liidetud kahe massi korrutis raskuskeskme ja pöörlemistelje vahelise kauguse a ruuduga: I  IC  m  a2 (5) 2. Töö käik 1) Tutvun katseseadmega 2) Mõõdan trifinaarpendli traadi pikkuse l. Valemis (4) esinevate konstantide väärtused r, R ja aluse mass m0 on antud töökohal 3) Määran tühja aluse võnkeperioodi T0

Füüsika → Füüsika
109 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kõvera varda tugevusarvutus

varutegur on väärtusega [S] = 2. Konksu sisepinna mõttelise ringjoone läbimõõt on D D = 200 mm, h = 120 mm 1 Konksu joonis sobivas mõõtkavas Joonis Konksu ristlõige Rislõike kese asub 40 mm kaugusel kolmurga alusest, kuna tegemist on võrdhaarse kolmnurgaga. Kolmnurga aluse pikkus: Joonis Konksu joonis mõõtkavas 2 Konksu ristlõike parameetrid: pindala A, pinnakeskme asukoht c, nulljoone asukoht e (täpse valemiga), inertsimoment paindele vastava kesk- peatelje suhtes l. Ristlõike pindala A: Pinnakeskme asukoht c joonisel 3: Joonis Pinnakeskme asukoht c Nulljoone asukoht e võrdhaarse kolmnurkse ristlõikega kõvervardal Joonis Neutraalkihi asukoht e arvutuseks Joonis Nulljoone e asukoht ristlõike joonisel Inertsimoment I paindele vastava kesk-peatelje suhtes : Joonis Kolmnurga inertsimoment kesk-peatelje suhtes Paine toimub y-telje suhtes

Mehaanika → Tugevusõpetus ii
58 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Masinaelemendid kodutöö 3: Keevisliide

I0 polaarinertsimoment pinnakeskme suhtes. 3.3.1 Suurimad kaugused pinnakeskmest C1 r1 O1 r2 O2 r 1=r 2 =√ z 2c +(b−x c )2=√ 105 2+(210−70)2=175 mm 3.4 Keevisõmbluse inertsimoment X-telje suhtes 3 a ≈0 )[ ]( 3 3 2 3 3 I X =I X 1 + I X 2 + I X 3= ( a ∙b 2 12 + zc ∙ a ∙ b + c ∙a c

Mehhatroonika → Mehhatroonika
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keevisliide Kodutöö nr. 2

Kodutöö Nr. 2 Keevisliide Ristlõike dimensioneerimine Maksimaalne paindemoment Nm. Materjal: teras S355J2H (EN 10025) Mehaanilised omadused voolavuspiir ­ ReH (y) = 355 MPa; tugevuspiir ­ Rm (u) = 510 - 680 MPa; elastsusmoodul ­ E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul ­ G = 8,1.104 MPa. Lubatud paindepinge MPa Minimaalne telgvastupanumoment Sobiv ristlõige: toru 50x30x2, Wx = 3,81 cm3, mass m = 2,3 kg/m. Mõõtmed ja ristlõigete parameetrid kõrgus ­ h = 50 mm; laius ­ b = 30 mm; seinapaksus ­ t = 2 mm; mass ­ m = 2,31 kg/m; ristlõikepindala ­ A = 2,94 cm2; välispindala ­ Au = 0,15 m2/m; inertsimoment ­ Ix = 9,54 cm4; inertsimoment ­ Iy =4,29 cm4; vastupanumoment ­ Wx = 3,81 cm3; vastupanumoment ­ Wy = 2,86 cm3; polaarvastupanumoment ­ Wv = 4,84 cm3. Konsoolis tekkiv tegelik pinge Tugevuse ...

Masinaehitus → Masinaelemendid i
182 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika praktikum 6 küsimuste vastused

pöördumissuunaks, siis ühtib kruvi liikumissuund pöördenurga vektori suunaga. 3. Millised jõud on ekvivalentsed? Njuutonmeeter (Nm) on jõumoment (pöördemoment), mis on ekvivalentne ühenjuutonilise jõu poolt tekitatava momendiga, kui jõu õla pikkus on üks meeter. 4. Millised jõud moodustavad jõupaari? Jõupaar moodustub kahest vastassuunalisest, kuid piki erinevaid sirgeid mõjuvast jõust. 5. Defineerige ainepunkti ja keha inertsimoment. Ainepunkt=massikese, ainepunkti inertsmoment 6. Kuidas sõltub inertsimoment pöörlemistelje asendist? Massijaotusest sõltub 7. Sõnastage pöördliikumise dünaamika põhiseadus. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti -jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 8

Füüsika → Füüsika praktikum
64 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Füüsika praktikum 10b nihkemoodul küsimuste vastused

5. Mis on mehaaniline pinge? Mis on tangentsiaalpinge? Mehaaniline pinge näitab, kui suur jõud mõjub kehas lõikepinna ühiku kohta. Kui aga jõud mõjub piki pinda, on tegemist tangentsiaalpingega. 6. Mis on nihke põhjuseks? Nihke põhjus on keha suunatud liikumine. 7. Milline on väändevõnkumise diferentsiaalvõrrand ja kuidas saab sellest leida võnkumise perioodi? 8. Defineerige ainepunkti ja keha inertsimoment. Aine punkt ehk mateeria punkt on füüsikaline keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei arvestata. Inertsimoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. 9. Mis on võnkeperiood, hälve ja amplituud? Võnkeperiood (tähis T) on väikseim ajavahemik, mille järel keha liikumine kordub. Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest.

Füüsika → Füüsika
112 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kodune ülesanne nr 3-- 4.8

Kodune töö nr 3 Ülesanne 4.8 Leida alalisvoolu haruvoolumootori pidurdusaeg reaktiivse koormusega Tst =40N*m võõrergutusega dünaamilisel pidurdusel, kui algpidurdusvool Ip = 2 * In ning ülekandemehhanismi ja töömasina taandatud inertsimoment J` = 0,2J . Ehitada sõltuvused = f(t) ja i = f(t) . Mootori andmed Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus Inertsimoment võimsus In , A Un , V n , - nn , p/min J , Kg * m2 Pn, KW 4,5 25,2 220 0,810 1000 0,1 1. Kõigepealt leiame mootori niminurkkiiruse, ankru takistuse ja teguri c väärtused =>

Elektroonika → Elektriajamid
35 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Keevisliide

104 MPa. Siis lubatud paindepinge: ning minimaalne telgvastupanumoment: Meile sobiv ristlõike: nelikanttoru toru 50x30x4 [1, 2], Wx = 6,10 cm3, mass m = 4,20 kg/m. Mõõtmed ja ristlõigete parameetrid kõrgus ­ h = 50 mm; laius ­ b = 30 mm; seinapaksus ­ t = 4,0 mm; mass ­ m = 4,20 kg/m; ristlõikepindala ­ A = 5,35 cm2; välispindala ­ Au = 0,146 m2/m; inertsimoment ­ Ix = 15,25 cm4; inertsimoment ­ Iy = 6,69 cm4; vastupanumoment ­ Wx = 6,10 cm3; vastupanumoment ­ Wy = 4,46 cm3; polaarvastupanumoment ­ Wv = 7,71 cm3 Konsoolis tekkiv tegelik pinge: Tugevuse varutegur: Vajalik varutegur S = 1,3 ... 2,5. Valitud toru 50x30x4 rahuldab antud tingimust. Keevisõmbluste tugevuskontroll Keevitus on ümber liite perimeetri. Keevisõmbluse kaatetiks valime k = t = 4 mm. b1 = 38 mm; b2 = 30 mm;

Masinaehitus → Masinaelemendid i
135 allalaadimist
thumbnail
31
doc

ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED

s v = s n ( µv + µv2 -1) , või täpsemalt valemiga sv = [ sn µ v + µ v2 + 2sn ( µ v - 1) - 1 . ] 1 - 2 sn ( µ v - 1) 6.5. Süsteemi inertsimomendi arvutus Ülesanne 6.9 Arvutada süsteemi elektrimootor-kettkraapkonveier inertsimoment. Süsteemi kuulub elektrimootor M2AA132S: Pn = 3,0 kW; nn = 960 min-1; J = 0,031 kgm2. Töömasina pöörlemissagedus ntn = 12,7 min-1, konveieri mass mk = 1122 kg. Töömasina ja elektrimootori vaheline ülekandearv nn 960 i= , i= = 75,6 . ntm 12,7 Valime elektrimootori ja töömasina vahele joonisel 6.11 kujutatud reduktori

Elektroonika → Elektriajamid
56 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Füüsika II (variandid)

teljel asuva punkti suhtes määratud impulsimomendi selle telje suunalist komponenti Relativistlik impulss,jõud????     dr  dr  dv  p  m m m d v 2 v XXVIII dt  1  ( ) 1  ( )2 Ainepunkti inertsimoment?I=mr2 Ainepunkti c c inertsimoment on tema massi ja pöörlemisraadiuse ruudu korrutis. Inertsimoment iseloomustab keha inertsust pöörleval liikumisel, oleneb pöörlemistelje asendist keha suhtes. Ta ei A. Einsteini relatiivsusprintsiip

Füüsika → Füüsika
42 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rakendusmehaanika konspekt

taandamiskeskmes rakendatud peavektorist ja jõupaarist, mille moment võrdub peamomendiga. 14. Varignoni teoreem: Kui jõusüsteemil on resultant, siis võrdub resultandi moment mis tahes punkti suhtes süsteemi jõudude sama punkti suhtes leitud momentide geomeetrilise summaga. 15. Süsteemi raskuskese 16. Kujundi staatiline moment: Integraali Sx= A ydA nimetame kujundi A staatiliseks momendiks telje x suhtes, ja integraali Sy= A xdA kujundi A staatiliseks momendiks telje y suhtes. 17. Inertsimoment: Telginertsimoment (edaspidi inertsimoment) on pinnakarakteristik mis näitab kujundi pinnaelementide laotust mingi telje suhtes. Kujundi inertsimoment x ja y telje suhtes väljendub integraalina I x= A y2dA Iy= A x2dA 18. Inertsiraadius: Vahel on otstarbekas inertsimomenti Ix või Iy väljendada pindala A kaudu, mis kujutletakse koondatuna ühte punkti. Selle punkti kaugust ix või iy vastavast teljest nimetatakse kujundi inertsiraadiuseks x- või y-telje suhtes

Füüsika → Füüsika
230 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füüsika 1 - Uder - 2 töö piletid

7) Mida nimetatakse hälbeks? Kõrvalekaldumist tasakaaluasendist nimetatakse hälbeks , maksimaalset hälvet nim amplituud 8) Sumbuvustegur? Sumbuvuse tegur on aja pöördväärtus ,mille vältel amplituud kahaneb e=2,72 korda 9) Sfääriline laine? Sfääriliseks laineks nimetatakse lainet mille levimisel ei esine võnkumisenergia kadu. See kehtib homogeenses keskkonnas. XXVIII 1) Ainepunkti inertsimoment? I=mr2 Ainepunkti inertsimoment on tema massi ja pöörlemisraadiuse ruudu korrutis. Inertsimoment iseloomustab keha inertsust pöörleval liikumisel, oleneb pöörlemistelje asendist keha suhtes. Ta ei ole keha jaoks konstantne suurus. 2) Impulsimomendi jäävuse seadus? Suletud süsteemi impulsimoment on jääv. I=const. 3) Mida nimetatakse keha paigaloleku energiaks? E=m0c2 , nimetatakse keha paigalseisu energiaks. See on keha koostisosade vastastikuse seose ja sisemise liikumise energia

Füüsika → Füüsika
109 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Dünaamika

mõjuvad teineteisele piki neid ühendavat sirget Jõu impulss on jõu ja ajavahemiku korrutis kin momendi tuletis on 0, sest kin mom ise on võrdvastupidise jõuga. (F*dt), kui punktmassi liikumishulgaks aga nim const. 1)New seadusi nim tihti aksioomideks(tõesed vektoriaalset suurust, mis võrdub massi ja Jõu elementaartööks nim jõu ja tema väited, mida ei saa tõestada) kiiruse korrutisega F*t=m*v inertsimoment rakenduspunkti elementaarsiirde korrutist 2)New seadused kehtivad ainult maamunal Pöörlemise korral M*t=I* (dA=F*dr) Lineaarne liikum: töö A=F*dr), 3)Mis on aeg? Kuidas määratakse? Jne Punktmasside süsteemi liikumishulk: Kogu töö A=(Fx*dx+Fy*dy+Fz*dz) Pöörlev 4)Kaalu ja massi erinevuse mõiste k=mi*vi k=m*vc k=m*vc=m*ac=Fi liikum: dA=Mz*dz Kogu töö A=Mz*dz

Mehaanika → Abimehanismid
74 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Füüsika põhimõisted

G G G Potentsiaalse energia gradient grad = i+ j+ k ja selle seos jõuga x y z G F = -grad . 2 Mehaaniline koguenergia E = K + . Juhul kui kehale mõjuvad ainult konservatiivsed jõud siis keha mehaaniline energia on jääv. Pöördliikumise dünaamika. Punktmassi inertsimoment telje suhtes I = mr 2 , kus r on punktmassi kaugus teljest. Punktmasside süsteemi inertsimoment telje suhtes. n I = miri ., mis keha korral läheb integraaliks I = r 2dm . Silindri inertsimoment 2 i =1 v põhjadega risti oleva sümmeetriatelje suhtes Ic = mR 2 2 . Kera inertsimoment ta massikeset läbiva telje suhtes Ic = 2mR 2 5 . Steineri lause I = Ic + ma2 kus a on

Füüsika → Füüsika
100 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Füüsika arvestus 2011 teooria

Kineetiline energia, potensiaalne energia, soojusenergia, tuumaenergia, elektrodünaamiline energia, elektrostaatiline energia, keemilise sädeme energia ja hüdrauliline energia. 21.Kineetiline energia. Põõrlemise kineetiline energia Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest (teiste kehade suhtes). Keha kineetiline energia avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = Fikseeritud telje ümber põõrleva keha kineetiline energia avaldub Ek = (I- inertsimoment nimetatud telje suhtes ning ω- nurkkiirus) 22.Potensiaalne energia ( ka elektriväljas) Potensiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Keha potensiaalne energia raskusväljas avaldub kujul Ep = mgh (g- raskus- e. vabalangemiskiirendus, h- keha kaugus energia 0 tasemest nt. kaugus maast) Elektrivälja potensiaal e. potensiaal võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud

Füüsika → Füüsika täiendusõpe
18 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Esimese semestri füüsika eksami materjal

Kui keha energia suureneb, on töö positiivne, kui keha energia väheneb, on töö negatiivne Energia  Võime teha tööd  Kineetiline ja potentsiaalne energia  Keha energia muut võrdub tehtud tööga Mehaanilise energia jäävus Isoleeritud süsteemis, kus mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, võivad potentsiaalne ja kineetiline energia muutuda, aga süsteemi mehaaniline koguenergia ei muutu Võimsus  Iseloomustab töö tegemise kiirust 5. INERTSIMOMENT, IMPULSIMOMENT Inertsmoment  Inertsimoment iseloomustab keha inertsust pöörlemisel  Keha element massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r²  Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel.  Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on kgm²  Inertsimoment sõltub keha massist ja massi jaotusest kehas Kineetiline energia Pöörleva keha energia Impulsimoment

Füüsika → Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tugevusõpetus I Kontrolltöö 3

telgede pööramise suhtes 5.16. Millised on kujundi peateljed? -teljed, mille suhtes kujundi tsentrifugaalmoment võrdub nulliga 5.17. Mis on kujundi peainertsimomendid? Kujundi telginertsimomendid peatelgede suhtes 5.18. Millised on peainertsimomentide väärtused? On ekstremaalsed (või vastupidi) 5.19. Milline on kujundi kesk-peateljestik? kujundi peateljestik (rist-teljestik), mille algus on pinnakeskmes 5.20. Kuidas hinnata, kumba kesk-peatelje suhtes peab inertsimoment olema suurem? Suurim on inertsimoment selle keskpeatelje suhtes, millest pinnaelemendid paiknevad suhteliselt kaugemal. 5.21. Milline on kujundi kesk-peateljestike vähim võimalik arv? 2 5.22. Mitu kesk-peateljestikku on ringil? *kõik keskteljepaarid on ka peateljestikud, inertsimomendid kõigi peatelgede suhtes on võrdsed. 5.23. Mitu kesk-peateljestikku on ruudul? 2 6. VARDA TUGEVUS PAINDEL 6.1. Milles seisneb varda paindumine? - varda telje kõverdumine koormuse toimel 6.2

Mehaanika → Tugevusõpetus i
759 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Elekrtiajamite kontrolltöö

Elekriajamid (õppeaine) Kodutöö nr. 1 Juhendaja R. Kask Esitamine TPT-sse ............ 2009 Hinne ................. Kuupäev ............. Õpetaja allkiri ....................... Tallinn 2009 ÜLESANNE Nr. 1 (Variant 7) Määrata pikkihöövelpingi töölaua mehhanismi taanadatud inertsimoment. Mehhanismi kinemaatiline skeem on kujutatud joonisel 1.1 Andmed tabelis 1.1 Joonis 1.1 Tabel 1.1 Vari Moot Hammasrataste Inertsimoment Hamm Töölaua ja andi ori hammaste arv kgm2 as-lati detaili nr. pöörl samm mass emiss z1 z2 z3 z4 z5 z6 JM J1 J2 J3 J4 J5 J6 mm m1 kgm2 agedu s p/min

Elektroonika → Elektriajamid
52 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füüsika I kordamiskonspekt

i =1 liidetav on ainepunkti massi korrutis tema kauguse ruuduga pöörlemisteljest z, nim ainepunktide süsteemi inertsimomendiks. Sellest valemist järeldub, et Lz=Izw. tuues sisse d ( I z ) jõumomendi saame valemi- M z = , mida nim pöördliikumise dünaamiks dt põhivõrrandiks. Tuleb silmas pidada, et nii jõu kui ka inertsimoment eksisteerivad olenemata pöörlemisest. Inertsimoment Inertsimoment aditiivne suurus, st keha inertsimoment on võrdne tema osade mR 2 inertsimomendtide summaga. Inertsimomenti leitakse valemiga I = . Antud valem 2 kehtib ainult homogeense ja sümmeetrilise keha puhul. Steineri teoreem- inertsimoment I

Füüsika → Füüsika
425 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Füüsika eksamikordamine

Jõumoment on kruvireegli kohaselt suunatud piki pöörlemistelge. M = r ×F , kus M- jõumoment (N*m), r- punktmassi kohavektor , F- punktmassile mõjuv resultantjõud (N) Inertsimoment näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha kui terviku inetrsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise teel. I=mr2, kus Ielemendi inertsimoment(kg*m2), melemendi mass (kg), rkaugus pöörlemisteljest (m) Steineri lause: Kui on teada keha inertsimoment masskeset läbiva telje suhtes (I0), saab arvutada tema inertsimomendi sellega paralleelse telje suhtes I=I0+ml2, kus Iinertsimoment(kg*m2), mkeha mass (kg), ltelgedevaheline kaugus (m) 14)Impulsimoment.Impulsi jäävuse seadus Impulsimoment näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Impulsimoment kui vektor on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. , kus Nimpulsimoment (kg*m2/s), mpöörleva keha mass(kg), vjoonkiirus(m/s), rkaugus pöörlemisteljest(m), I

Füüsika → Füüsika
488 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Füüsika 1 prax 6 Pöördliikumise dünaamika kontroll

- nurkkiirendus: = 2 Dt 2 2 2 - nurkkiirenduse viga: 4 4h 2h = 2 h + - 2 2 D + - 3 t Dt D t Dt M1 - M 2 I - süsteemi inertsimoment: I= 1 - 2 I - süsteemi inertsimomendi viga: 2 2 2 2 1 1 M1 - M 2 M1 - M 2 I = M 1 + - M 2 + + 2( - ) 2

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
51 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füüska I eksami konspekt kokkuvõtlik

2) Ringliikumine: Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Tähis: (omega) Ühik: rad/s (radiaani sekundis) Põhivalem: = / t, kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg = 2f Nurkkiirus on võrdeline sagedusega f, selle tõttu kutsutakse perioodilise liikumise nurkkiirust ka nurksageduseks ehk ringsageduseks. Nurkkiirendus näitab nurkkiiruse muutumist ajaühikus ühik on 1rad/s .Kiireneval pöörlemisel on nurkkiirus ja nurkkiirendus samasuunalised ja aeglustuval vastassuunalised. Ühtlaselt muutuval ühesuunalisel pöörlemisel pöördenurk ja nurkkiirus avalduvad valemitega. Kesktõmbekiirendus ­ suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti, sellest ka nimi kesktõmbe kiirendus. Kesktõmbekiirendus sõltub trajektoori kõverusraadiusest ja keha liikumiskiirusest. ak ­ kesktõmbekiirendus (m/s2) v ­ joonkiirus (m/s) r ­ trajek...

Füüsika → Füüsika
95 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Rippvagoneti arvutus

1. Töömasina mehaaniline tunnusjoon Vastavalt valemile 5.1 on leitud mehaaniline tunnusjoon, kus pöörlemissagedused on pandud nullist kuni nimipöörlemissageduseni. Mehaaniline tunnusjoon on kujutatud joonisel 5.1. 6. INERTSIMOMENDI LEIDMINE Reduktori põhimõtteline skeem on toodud lisas 1. Reduktor koosneb kaheksast silindrilisest hammasrattast, mille tulemusena saab mootori pöörlemiskiirusest 23,58 s-1 trossi veorattale edasi anda kiiruse 1,273 s-1. Süsteemi inertsimoment leitakse järgmise valemiga [1]: 𝑛𝑖 2 𝜐2 𝐽 = 𝐽𝑚 + Σ𝐽𝑖 + Σ𝑚𝑘 2 2 , (6.1) 𝑛𝑛 4𝜋 𝑛𝑛 2 kus 𝐽 on süsteemi inertsmoment, kg∙m ; 2

Energeetika → Automaatjuhtimise alused
46 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Keevisliited

105 MPa; nihkeelastsusmoodul ­ G = 8,1.104 MPa. Siis ristlõike minimaalne telgvastupanumoment 3 M 94 10 3 W = 0,528 10 -3 [ ] 178 10 6 m3 = 528 cm3. Valime ümartoru 323,9 mm seinapaksusega T = 8 mm [4]. Mõõtmed ja ristlõige parameetrid Ümartoru 323,9 mm. seinapaksus ­ T = 8 mm; mass ­ mP = 62,3 kg/m; ristlõikepindala ­ A = 79,39 cm2; välispindala ­ Au = 1,018 m/m2; inertsimoment ­ I = 9910,08 cm4; polaarinertsmoment ­ Ip = 19820,16 cm4; inertsiraadius ­ i = 11,17 cm; vastupanumoment ­ W = 611,92 cm3; polaarvastupanumoment ­ Wp = 798,51 cm3. Ekvivalentpinge kontroll Tegelik paindemoment l q2 52 M = Fw z + q ref b1 = 11,35 8 + 0,456 0,3239 92,6 2 2 kNm Paindepinge

Masinaehitus → Automaatika
34 allalaadimist
thumbnail
14
doc

KODUTöö AINES "MASINATEHNIKA"

12.2006 a. Töö väljaandja: I. Penkov Tähistus F ­ jõud, N; FE ­ poldi eelpingutusjõud, N; R ­ reaktsioonijõud, N; q ­ lauskoormuse joonintensiivsus, N/m; M ­ paindemoment, Nm; m ­ mass, kg; l ­ pikkus, mm; h ­ ristlõike pikkus, mm; b ­ ristlõike laius, mm; d1 ­ poldi siseläbimõõt, mm; A ­ ristlõike pindala, cm2; Si ­ ristlõike staatiline moment, cm3; W ­ telgvastupanumoment, cm3; I ­ ristlõike inertsimoment, cm4; g ­ raskuskiirendus, m/s2; - materjali tihedus, kg/m3; - normaalpinge, MPa; - tangentsiaalpinge, MPa; S ­ varutegur; n ­ poltide arv; Sisukord 1. Projekteerimise objekt ja lähted ..................................................................... 3 2. Vaheplaadi arvutus ...................................................................................... 3 3. Konstruktiivsete elementide valik .................................................................. 5 4

Masinaehitus → Masinatehnika
230 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika I eksami "mikrokonspekt"

kiiruse:v2=2gh1.Turbolentne on keeriseline või pööriseline voolamine mis tekib ühel teatud kiirusel. Sisehõõrdejõud(Fh) vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendi(dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga ning suunatud liikumise vastu,Viskoosus e.sisehõõrdetegur()[Pa s]. 4.Aine oleku diagramm- 5.füüsikaline pendel- kujutab endast suvalist keha, mis võib võnkuda mingi raskuskeset mitteläbiva telje ümber. Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised pendlid.. I on siin keha inertsimoment pöörlemistelje suhtes, m keha mass ja a pöörlemistelje ja masskeskme vaheline kaugus. 5variant 1.Ühtlane ringliikumine- Ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed.-nurkkiirus =' =/t f-sagedus T-periood f=l/T=/2 V=R a n=v2/R an- normaalkiirendus. 2.Inertsimoment- I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r

Füüsika → Füüsika
324 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika kontroltöö 3-6 variant

Turbolentne on keeriseline või pööriseline voolamine mis tekib ühel teatud kiirusel. Sisehõõrdejõud(F h) vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendi(dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga ning suunatud liikumise vastu,Viskoosus e.sisehõõrdetegur()[Pa s]. 4.Aine oleku diagramm- 5.füüsikaline pendel- kujutab endast suvalist keha, mis võib võnkuda mingi raskuskeset mitteläbiva telje ümber. Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised pendlid.. I on siin keha inertsimoment pöörlemistelje suhtes, m keha mass ja a pöörlemistelje ja masskeskme vaheline kaugus. 5variant 1.Ühtlane ringliikumine- Ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed.ω-nurkkiirus ω=φ’ ω=φ/t f-sagedus T-periood f=l/T=ω/2Π V=Rω an=v2/R an- normaalkiirendus. 2.Inertsimoment- I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest,

Füüsika → Füüsika
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun