Gaasid Gaas Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. Gaasilises olekus on aine kõrgemal energiatasemel, kui vedelas või tahkes olekus. Gaas on küllaltki hästi kokkusurutav. Gaasi molekulide liikumine on kulgliikumine. Olulisemad gaasi iseloomustavad suurused on temperatuur, rõhk ja ruumala. Gaas on aine korrastamata olek. Gaasi omadused Gaas on lõhnatu, läbipaistev, kandub õhu abil, on kokkusurutav ning võtab anuma kuju . Gaasi oluline omadus on see, et gaasid liiguvad kaootiliselt. Normaaltingimustel on gaasilised ained reeglina molekulaarsed. Gaasid täidavad kiiresti kogu neile saada oleva ruumala.
Harilikes tingimustes on ainult väikestel vedelikutilkadel oma kuju, nimelt kera kuju. Vedelike omadus on kergelt muuta oma kuju, ruumala aga mitte. Gaasid on läbipaistvad ja värvita ning seepärast meile nähtamatud. Gaasidel on üks eriline omadus, nimelt täidab gaas tervenisti anuma, millesse ta asetatakse ning samas võtab ta ka selle kuju. Gaasi ruumala on samas ka lihtne muutu, selles seisnebki gaaside peamine erinevus gaasidel ja vedelikel. 2. tahkis- halvasti kokkusurutav,säilitab kuju,säilitab ruumala Vedelik-halvasti kokkusurutav, ei säilita kuju, säilitab ruumala Gaas-kokkusurutav, ei säilita kuju ega ruumala 3. Veeaur on ainus atmosfääri komponent, mille sisaldus õhus pidevalt muutub. Õhus olev veeaur kogus muutub nii ööpäeva jooksul kui ka aastaaegade lõikes. Muutused on tihedalt seotud temperatuuriga ja omavad suurt tähtsust kliima kujunemisel. 4. küllastunud aur-aur antud temperatuuril, kus vedeliku auramine ja kondensantsioon on tasakaalus
· Molekulid (osad: aatomid) · Aatomid (osad: elektronid, prootonid, neutronid) · Prootonid ja neutronid (osad: kvargid) Aine olekud Tahke · Vedel · Gaasiline · Plasma · Tihti saab aine olekut muuta energia lisamise või eemaldamise teel. Tahked ained/kristallilised Osakesed on tihedalt koos ja korrapäraselt, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule · Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt · Ei muuda ruumala ega kuju · Ei ole kokkusurutav · Ei voola · Tavaliselt anisotroopsed (omadused sõltuvad suunast) Vedelik · Osakesed on üksteise lähedal, asetsevad ebaregulaarselt · Osakesed võnguvad, liiguvad natuke, saavad kohti vahetada · Võtab anuma kuju, ei täida anumat · Vähe kokkusurutav vaba ruumi osakeste vahel on vähe, st ruumala on püsiv · Voolav · Isotroopne omadused ei sõltu suunast Gaas Osakesed on üksteisest kaugel ja asetsevad ebaregulaarselt
nende hulgas ka Eestis, Soomes ja Iirimaal. Paljudes riikides, nagu Iirimaal ja Sotimaal, on turvast kasutatud küttematerjalina. Tänapäeval kasutatakse turvast väetisena taimekasvatuses ja mulla lisana. Turvas võib tekitada nii kasu kui kahju. Turvas on äärmiselt tuleohtlik, seda ka märjana. Ta võib põleda isegi maa all, kui tal on ligipääs hapnikule. Lisaks on turbaga kaetud aladele äärmiselt raske midagi ehitada. Turvas on kergelt kokkusurutav, seega on pind ebastabiilne. Pronksi- ja rauaajal oli turbarabadel eriline tähendus, paljud rahvad pidasid neid vaimude ja haldjate koduks. Turbarabasid on kasutatud ka ohverdamiseks, Euroopas on mitmetelt rabaaladelt leitud peaaegu täielikult säilinud laipu. Tänu happelisele keskkonnale on turbarabad head säilituskeskkonnad, mistõttu püsivad loomsed jäätmed erakordselt hästi.
Plasma - Puudub kindel ruumala ja kuju · Neutraalsete aatomite, elektronide ja ioonide segu (Aatomid lagunevad elektronid eemalduvad) · Juhivad elektrit (gaasid on enamasti elektriisolaatorid) · Esineb kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel, gaasi erikuju Tahkised - Osakesed on tihedalt koos ja korrapäraselt, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule · Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt · Ei muuda ruumala ega kuju · Ei ole kokkusurutav · Ei voola Difussioon massi ülekanne Osmoos- Lahuses olevate erinevate molekulide erinev difundeerumine (imbumine) läbi poolläbilaskva vaheseina/membraani. Selektiivne difusioon. soojusülekanne energia ülekanne sisehõõre impulsi ülekanne · Osata seletada, mis on temperatuur ja mida see tähendab mikroskoopilisel tasandil - Temp. iseloomustab keha osakeste keskmist kineetilist energiat · Tunda erinevaid temperatuuri skaalasid ja osata üle minna ühelt skaalalt teisele
450 m/s ideaalset gaasi ja väikse mõnikümmend cm/s · Molekulide vahel pole tihedusega reaalset · Molekulide vahel on vastastikmõjusi. gaasi. vastastikmõjud · Ideaalset gaasi on kerge · Ideaalne gaas ja väga · Suure tihedusega kokkusuruda ning ta on hõre reaalne gaas reaalset gaasi on raske lõpmatult kokkusurutav (ideaalilähedane) on kokkusuruda · Ideaalset gaasi saab väga sarnased. · Reaalse gaasi kirjeldada ideaalse gaasi kirjeldamisel võib oleku võrrandiga ideaalse gaasi oleku · Ideaalset gaasi ei ole võrrand anda ebatäpse võimalik veeldada
kogu vedeliku seest. Aurumine- faasisiire, kus vedel aine läheb gaasilisse olekusse. Sulamine- faasisiire, kus tahke aine läheb vedelasse olekusse. Faasisiirde paarid- sulamine ja tahkumine; aurumine ja kondenseerumine. Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord. Kristallstruktuur. Pindpinevus- et vedeliku pinnakiht käitub pingule tõmmatud kilena. Kapillaarsus- vedelikutaseme tõus või langus. GAAS- · täidab kogu ruumi · on kokkusurutav · osakesed on paigutatud korrapäratult · liikumine on korrapäratu VEDELIK- · võtab anuma kuju · on voolav · osakeste paigutus on korrapäratu · võnkumine TAHKIS- · kindla kujuga · kindel ruumala · osakesed on korrapäraselt, kristallstruktuur · võnkumine reaalne gaas- gaas mis on reaalselt olemas. Ideaalne gaas- pole olemas. Ei arvesta molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju Faasid erinevad omaduste poolest
Vee voolavus ja pindpinevus Vedelikus on molekulide vahelised kaugused suuremad kui tahkises, seetõttu on vastastikmõjud vedelikus nõrgemad. Molekulide soojusliikumine vedelikus on teistsugune kui tahkises. Molekulid võnguvad ja põrkuvad korrapäratult naabermolekulidega, kuid saavad ümbepaikneda, seetõttu on vedelikel kindel ruumala ja vedelik on voolav. Vedelikus on molekulidevahelised kaugused umbes 10 korda väiksemad kui gaasis. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud pikki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim. pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev konsertatsioon vedelikus ja selle kohal olevas gaasis, mis omakorda põhjustab vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevale molekulile mõjuva resultantj...
Atmosfäär õhk Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt lämmastikust(78%), hapnikust(20,9%), argoonist(0,93%) ja süsihappegaasist(0,0375%). ~1000km laiune vöö. Füüsikalised omadused: Toa temperatuuril gaasilises olekus Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit Normaalne õhurõhk 760mmHg Atmosfääri kihid: Eksofäär Termosfäär-100km kõrgusel virmalised Mesosfäär-õhk on hõre, temperatuur langeb Stratosfäär-temperatuur tõuseb,(gaaside kiht, osoonikiht, mis takistab Päikese kiirguse eest) Troposfäär(6-20km)-vahetult vastu maapinda.Elame igapäevasel, saame mõõta temperatuuri.( 6kraadi muutub kilomeetri kohta, rõhk muutub 100mmHG kilomeetri kohta)
Amorfne aine - füüsikaliste omaduste poolest tahke, kuid raskusjõu mõjul muudab ajapikku oma piku. Puudub kristallstruktuur. Osakesed korrapäratult. Molekulide hüpped harvemad. Temperatuuri suurenedes hüpped kiirenevad. Gaasiline aine on aine agregaatolek, milles kõik osakesed liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus teiste osakestega. Voolavad, aga puudub kindel ruumala ja anum. Osakesed on üksteisest kaugel ja tõmbejõud puudub, kaugus on kordi suurem osakeste läbimõõdust. Kokkusurutav. Lahtises ruumis ei püsi. Liikumine on korrapäratu. Osakesed liiguvad mistahes suunas, erinevate kiirustega. Liiguvad murdjooneliselt. Kiirus ja suund muutuvad aineosakeste kokkupõrkel. Soojuspaisumine on nähtus, kus aine mõõtmed muutuvad soojenemisel. Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. Tahked kehad võivad pikenemist takistavatele kehadele avaldada suurt rõhku.
Kohtumisnurk on õhuvoolu ja profiili kõõlu vaheline nurk . Väikestel kiirustel sõltub takistuskoefitsent Cx keha kujust. Ühes punktis ei saa olla kaks tingimust ehk näiteks kaks temperatuuri . Laminaarne liikumine voolujooned on eristatavad . Turbulentne vool on selline liikumine milles voolujooned pole eristatavad . Tihedus on seotud kiirus. Mida väiksem on toru ristlõike pindala , seda kiiremini õhk liigub . Gaasi voolamise üldistes seaduspärasustes eeldatakse et õhk pole kokkusurutav ja puudub hõõre . s1v1=s2v2 Gaasi liikumise kiirus ja ristlõike pindala muutused on stabiilsed suurused. Gaas on teoreetiliselt molekulide põrkamine vastu toru seintele. pdyn= v2/2 Kogurõhk on dünaamilise ja staatilise rõhu summa. Mis on ka ühtlasi Bernoulli seaduse valem ja kogurõhk ei sõltu voolamise kiirusest. Viskoosus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteiste suhtes .Vedelike kihid voolavad üksteise peal ja takistavad üksteiste liikumist
6. Molekuraalkineetiline teooria põhineb kolmel väitel: aine koosneb molekulidest, osakesed on pidevad liikumises, osakesed mõjutavad üksteist tõmbe ja tõukejõuduega. 7. Kaootiline liikumine- korrapäratu liikumine. Agregaatolekud: Tihke, gaasiline, vedel, plasma. 1. Gaasiline- Ei püsi koos, hõljub ringi, molekulide vahel palju vaba ruumi, selle tõttu ei ole molekulide vahel tõmbejõudusid ja selle tõttu ei püsi ka gaas koos. Gaas on kokkusurutav. Kokkusurutud gaas on elastne nt: pall põrkab. 2. Vedel olek- Vedelik on voolav, püsib sulgemata anumas, mingil määral omab juba kuju nt: veepiisk, veeloik. Pinpimedusjõudude tõttu püsib nt veepiisk ja veelpik koos. Vedelik on tihedam, kui gaas. Molekulid liiguvad kaootiliselt. 3. Tahke aine- Omab keha kuju, järelikult molekulide vahel on tõmbejõud. Vibreerivad, võnguvad oma tasakaalu asendil üle. Tahked ained jagunevad kristallisteks ja amorfseteks
Osakeste vahel mõjuvad tõmbe- ja tõukejõud, andes molekulise potentsiaalse energia Liikumine annab kineetilise energia Osakeste kineetiline ja potentsiaalne energia annavad kehale siseenergiat Molekulide vahelised jõud määravad, kas aine on gaasilises, vedelas või tahkes olekus Gaas: Osakesed on 11 kaugel ja asetsevad ebaregulaarselt Osakesed võnguvad ja liiguvad vabalt suurtel kiirustel Võtab anuma kuju, selle täites Kokkusurutav – osakeste vahel on palju vaba ruumi Voolab kergelt Vedelik: Osakesed on 11 lähedal, asetsevad ebaregulaarselt Osakesed võnguvad, liiguvad natuke, saavad kohti vahetada Võtab anuma kuju, ei täida anumat Vähe kokkusurutav – vaba ruumi osakeste vahel on vähe Voolav Isotroopne – omadused ei sõltu suunast Tahked ained/kristallilised: Osakesed on tihedalt ja korrapäraselt koos, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule
Õhus leiduvad põhigaasid Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist: 1. 78% lämmastikku 2. 20,9% hapnikku 3. 0,93% argooni 4. 0,0375% süsihappegaasi jm gaasid Õhu omadused Õhu füüsikalised omadused · toatemperatuuril gaasilises olekus · värvusetu · lõhnatu · maitsetu · kokkusurutav · ei juhi elektrit · tihedus = 1,226 kg/m3 (15°C juures) · normaalne õhurõhk 760 mmHg Aine olekud Tavalised aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Puhtad ained sulavad ja keevad kindlal temperatuuril. Tahkised ja vedelikud Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et takistada osakeste vaba liikumist. Tahkistel on kindel kuju, kuna osakesi hoitakse kindlalt koos, sageli regulaarse mustrina, mida kutsutakse võreks
Libisemine ei libise, sest pind ei ole libe. Võimaldab lõigata detaile väga täpselt ja üksteise peale ladustada. Hargnevus suur hargnevus, eriti lõimelõngade hargnemine koelõngadest, sest kangas on jäik ja lõimelõngad on peenemad, suurema keerdumusega, jäigemad ning siledamad. Läbitavus nõelaga hea kui valida sobilik nõel ja niit. Lõngade kaarduvus vähene, sest riie on küllaltki tihe ja lõngadevaheline side on suur. Kokkusurutavus ei ole kokkusurutav. Kokkusurutavad on paksud ja kohevad riided, antud kangas on õhuke ja jäik. Kokkutõmbumine tõmbub kokku kui kuivatada trummelkuivatis või tsentrifuugida. 9. Kanga töötlemis- ja hooldustingimused Kangas sisaldab lina ja viskoosi. Seetõttu peaks seda pesema 400 C juures ja ei tohi trummelkuivatada (tõmbab kokku). Triikida tuleks 1500 juures (kuivalt) ja 1800 juures (märjalt). Mitte kasutada happeid, aluseid ega valgendeid, sest kangas on värvitud ja vastasel
roolikarbis või latis oleva klapi. Kui rool on otse, avaldub mõlemale klapi poolele sama suur jõud ja võimendamist kui sellist ei toimu. Kui juht keerab rooli, lülitub pöördklapp surve vastavasse suunda ja kõrge surve all voolav õli võimaldab rooli kergemini keerata. · Pidurid Piduripedaalile vajutamisel tekitatakse pidurite peasilindris pidurivedelikuga rõhk. Pidurivedelik nagu õlidki ei ole kokkusurutav ja tänu sellele kandub pidurivedeliku rõhk momentaalselt torustiku kaudu edasi rataste pidurimehhanismidele. Pidurimehhanismidel on töösilindrid, kuhu pidurivedeliku rõhk juhitakse. Rõhu toimel surutakse töösilindritest kolvid väljapoole ja sellega lükatakse piduriklotse kas piduriketaste või piduritrumlite poole,klotsid puudutavad ketaste/trumlite pinda ja tekib pidurdamine.
Atmosfäär ehk õhk Õhuvöö paikneb kuni 1200 km pikkuse vööna Peamised gaasid, mis esinevad õhus N2 – 78% O2 – 20,9% Ar – 0,93% CO2 – 0,04% Lisandgaasid – He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O Õhu füüsikalised omadused Värvitu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit 760 mmHg normaalne õhurõhk 𝜌 = 1,226 kg/m3 Atmosfäär jaguneb erinevateks kihtideks omaduste ja koostise alusel 1. Troposfäär ulatub 6/8 – 20 km kõrgusele Maise päritoluga tahked osakesed Ainuke kiht, kus on vesi! Õhurõhk langeb 1km/100 mmHg Temperatuur langeb 1km/ 6oC (võib langeda ~ -60oC) 2. Stratosfäär ulatud kuni 50 km kõrgusele
Soojusnähtused. 1. Siseenergia olemus ja selle muutmise viisid: Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja nende vahelise vastastikmõju potentsiaalse energia summa a. Soojusülekande teel – Q=∆U (∆U – siseenergia muut) (Q – soojushulk – iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energia hulka) Soojendamine – Q>0 ∆U>0 Jahutamine – Q<0 ∆U<0 Soojusjuhtivus – soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel (metallid) Konvektsioon – aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis Soojuskiirgus – soojuse levimine kehade poolt kiiratava, temperatuurist sõltuva elektromagnetkiirguse mõjul b. Mehaanilise töö tegemisel ∆U= –A (Q=0) (A – mehaaniline töö) Välisjõudude töö tegemisel – A<0 U>0 Süsteemisisesed jõudude töö tegemisel – A>0 ∆U<0 2. Ideaalne gaas: a. Ideaalne gaas on gaasi lihtsaim mudel - molekulidel on lõpmata väikeste kerakest...
vahekaugus kuni 2 m. Pinnas ja selle kandevõime Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas). Looduslikud alused ehk pinnasekihid võtavad vastu ehitise koormuse. Pinnas ehk ehitusalus peab olema vajaliku tugevusega, vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel), ei tohi külmumusel paisuda (külmumispiir ~1,2 m), peab olema vähesel määral ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 - 0,3 m ning täiendavalt veel veega. Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. Pinnaseid tuleks eristada kandevõime järgi - jämekruus, maakivist kruus, lubjakivist
Ideaalse gaas, olekuvõrrand, olekufunktsioonid p, T, V, U (siseenergia). kineetilise teooria alused rõhu, temperatuuri ja siseenergia avaldised osakeste liikumisolekute kaudu. 1) Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsaim mudel, kus lihtsuse mõttes oletatakse, et : Molekulidel on lõpmata väikeste elastsete kerakeste omadused. Molekulide liikumine on kulgliikumine. Ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav. Molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes . Ideaalset gaasi pole võimalik veeldada . Reaalsed gaasid käituvad ideaalsetena suurtel hõrendustel.; Ideaalne gaas on kõige lihtsam termodünaamiline süsteem. Gaas, mis koosneb täielikult elastsetest punktmassidest (millel pole sisemist struktuuri). 2) Siseenergia on: makrokäsitluses keha või süsteemi energia, mis on määratud selle keha
Pinnas ja selle kandevõime Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas). Looduslikud alused ehk pinnasekihid võtavad vastu ehitise koormuse. Pinnas ehk ehitusalus peab olema vajaliku tugevusega, vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel), ei tohi külmumusel paisuda (külmumispiir ~1,2 m), peab olema vähesel määral ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 - 0,3 m ning täiendavalt veel veega. Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. Pinnaseid tuleks eristada kandevõime järgi- jämekruus, maakivist kruus, lubjakivist
väikese ruumpaisumisteguriga, - gaasid ja aurud - on kokkusurutavad, tihedus sõltub temperatuurist ja rõhust. ideaalne fluidum -vedelik, millel on konstantne tihedus ja nulliline viskoossus. See tähendab, et ideaalvedelikul on lõpmatult suur voolavus, ta liikumine on hõõrdevaba (puudub viskoossus); ta ei ole rõhu mõjul kokkusurutav ning ta tihedus ei muutu temperatuuri muutudes. perioodiline protsess- protsess,mis toimub tsüklitena (seeriatena) s.t. on teatud ajavahemike järel korduv, seejuures protsess viiakse igas tsüklis lõpuni. Pidev protsess- protsess toimub pidevrežiimis, kui lähtematerjal ei ammendu või seda lisandub pidevalt ja samaaegselt toimub produkti tasakaalustatud väljundvool.
postuleeritakse, et: (Boyle'i-Mariotte'i seadus) siseenergia sõltub ainult temperatuurist (Joule'i tingimus) See mudel on reaalse gaasi kohta rakendatav, kui: molekulide mõõtmed on tühised võrreldes molekulidevahelise kaugusega (molekule saab vaadelda punktmassidena); molekulid ei interakteeru üksteisega (molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes); Ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav ja teda ei ole võimalik veeldada. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand) on võrrand kujul: kus p on rõhk, V on ruumala, on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ja R on universaalne gaasikonstant (8,3145 J/(mol·K)). Ideaalse gaasi olekuvõrrandit võib vaadelda ka teatava absoluutse temperatuuriskaala definitsioonina (nn gaasitemperatuur). See temperatuur ühtib termodünaamilise temperatuuriskaalaga.
Loodus õpetus :kõik kordamiseks. · Vesi Vesi on üks tuntuimaid lahuseid Vee omadused :läbipaistev , lõhnatu , värvitu , maitsetu,voolav , ei ole kokkusurutav ,külmub 0´kraadi juures ja keeb 100´kraadi juures ,vesi kujundab Maa kliimat. Vee olekud : tahke (jää), vedel(vesi) , gaasiline(veeaur) Miks kattuvad talvel veekogud jääga just pinnalt ? V:Sest jää on kergem kui vesi ja selle tihedus on väiksem. Talvisele väljasõidule on vaja kaasa võtta puhast vett , ilm on külm(temperatuur alla nulli) Mis anumas vett kaasa võtta ? :Metall , plastik , klaas.
nood vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. Turvase tingimused on happelised ja anaeroobsed, ei saa taimed niiskuses täielikult laguneda ning tekib turvas. Enamasti tekib turvas aladele, kus kliima on niiske ja temperatuur jahe. Turvas koosneb peamiselt põõsastest ja märgalade taimestikust, nagu samblad ja tarnad. Turvas on pehme ja kergelt kokkusurutav. Rõhu all surutakse vesi turbast välja, tema kuivatamisel saab turvast kasutada ka kütusena. Turvas on tööstuslikult tähtis paljudes riikides, nende hulgas ka Eestis, Soomes ja Iirimaal. 4. Meditsiin Paljuid keemiatööstuses valmivaid aineid kasutatakse ka meditsiinis. Neist loodakse erinevaid ravimeid. Looduslikest ainetest saab paremad ja rohekm toimivamaid ravimeid kui keegi tegelikult seda kunagi arvanud on. Vanas rahvameditsiinis kasutati ka ainult taimi. Nt
Molekulide liikumiskiirus on suurusjärgus 100 – 1000 m/s . Vaba tee pikkus (põrkest põrkeni) on u. 10−7 m. Aine olekud Tahke Vedel Gaasiline Plasma Tihti saab aine olekut muuta energia lisamise või eemaldamise teel. Tahked ained/kristallilised Osakesed on tihedalt koos ja korrapäraselt, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule. Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt. Ei muuda ruumala ega kuju. Ei ole kokkusurutav. Ei voola. Tavaliselt anisotroopsed (omadused sõltuvad suunast) Vedelik Osakesed on üksteise lähedal, asetsevad ebaregulaarselt. Osakesed võnguvad, liiguvad natuke, saavad kohti vahetada. Võtab anuma kuju, ei täida anumat. Vähe kokkusurutav – vaba ruumi osakeste vahel on vähe, st ruumala on püsiv. Voolav Isotroopne – omadused ei sõltu suunast. Gaas Osakesed on üksteisest kaugel ja asetsevad ebaregulaarselt. Osakesed võnguvad ja liiguvad vabalt suurtel kiirustel.
Kõik ained koosnevad molekulidest, mis on pidevas liikumises. Aineid saab võrrelda neis sisalduvate molekulide keskmise energia järgi. Agregaatolekuteks nimetatakse tahket, vedelat ja gaasilist. Uurides aine ehitust, peame uurima, kuidas molekulid üksteise suhtes paiknevad. Gaasi reaalsed molekulid ei ole punktmassid. Molekulidevahelised põrked on elastsed ning ei mõjuta gaasi temperatuuri ega ka ideaalse gaasi olekuvõrrandi kehtivust, muutub vaid liikumise suund. Molekulide vahel on tõmbejõud, kuid nende paiknemises puudub korrapärasus. Tihedus on väike, sõltub ainest ja rõhust. Ülekandenähtuste puhul kandub alati midagi üle. Difusioon on ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele (kirjeldamiseks kontsentratsioon). Soojusjuhtivus on kindla suunaline soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda omavaheliste põrgete tulemusena (kirjeldamiseks soojushulk ja temperatuur). Sis...
ehitusest. See on oluline aine ehituse ja aines asetleidvate protsesside puhul. Mikrokäsitlusel kasutatakse mikroparameetreid. Mikroparameetrid on molekuli mass(m0 ): molekuli kiirus(v); molekulide kontsentratsioon(n) MÕLEMAD KÄSITLUSED MOODUSTAVAD TERVIKU. MIKS JUST GAASID? Gaas on molekulaarkineetilise teooria seisukohast lähtudes kõige kergemini uuritav sest gaas: Täidab alati kogu ruumi On kergesti kokkusurutav Gaasi rõhku ja temperatuuri on lihtne mõõta Seepärast alustasid molekulaarkineetilise teooria rajajad uuringuid just gaasidest. Mudelite kasutamine Mudel on mingi keeruka seadme või nähtuse lihtsustatud jäljendus Mudelid luuakse kui reaalse objekti või probleemi uurimine on kas Võimatu Keerukas Kulukas Ideaalse gaasi mudel. · Gaaside uurimine on keeruline ja kulukas. Seepärast kasutatakse uurimiseks gaasi mudelit
1. Agregaatolekud Kuna mõiste ,,olek" omab erinevaid tähendusi, siis on oluline seda mõistet täpsustada. Agregaatoleku all mõistetakse aine gaasilist, vedelat ja tahket olekut. Agregaatoleku makrotunnused on järgmised: a) Gaasiline: kuju ei säilita (on anuma kujuga); ruumala ei säilita (on kergest kokku surutav, hajub anumast vabanemisel). b) Vedel: kuju ei säilita (võtab alati anuma kuju); ruumala säilitab (on väga raskesti kokkusurutav ja temperatuuritõusuga paisub ta ainult veidi). c) Tahke: kuju säilitab; ruumala säilitab. 2. Reaalsed gaasid Reaalsed gaasid on ühelt poolt kõik tegelikult eksisteerivad gaasid. Teiselt poolt on reaalne gaas gaasi selline mudel, mis erineb ideaalse gaasi mudelist. Mõlemal mudelil on ühine see, et gaas koosneb molekulidest, mis paiknevad üksteise suhtes hõredalt ja korrapäratult. Reaalse gaasi mudelis arvestatakse, et igal molekulil on mingi väike
Põhioperatsioon tootmisprotsessi alused või osad, mis põhinevad sarnastel teaduslikel alustel või mille tegemiseks kasutatakse samu võtteid. Toimub energia ülekanne ja muutumine ning materjalide ülekanne ja muutumine põhiliselt kas füüsikaliste või füüsikalis-keem,imliste meetoditega. Põhiopid: fluidiumi voolamine, hüdromeh separeerimine, soojusvahetus, aurustamine, kuivatamine, destillatsioon, absorptsioon, membraanlahutus Ekstraktsioon, adsorptsioon, leostamine, kristallisatsioon Keemiatehnika aluseks on - termodünaamika - mateeria ja energia jäävuse seadus - ülekandeprotsesside kineetika ja keemiline kineetika Ülekandeprotsessid: 1)liikumishulga ülekanne liikumishulga ülekanne esineb liikuvas keskkonnas 2)massiülekanne toimub massi ülekanne ühest faasist teise faasi. Põhimehhanism nii gaasi, tahke kui vedela oleku korral on sama. 3)soojusülekanne Hüdraulika alused: Fluidium aine, mis ei allu jäävalt deformatsioonile ning seet...
4 1. PINNAS Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas). Looduslikud alused ehk pinnasekihid võtavad vastu ehitise koormuse. Pinnas ehk ehitusalus peab olema vajaliku tugevusega, vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel), ei tohi külmumusel paisuda (külmumispiir ~1,2 m), peab olema vähesel määral ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 - 0,3 m ning täiendavalt veel veega. Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. [1] 1.1 Veekoormused
Põhiliselt võnguvad oma koha ümbruses, kuid võivad ka teiste vahelt ,,läbi hüpata"( põhjustab vedeliku voolavuse ). Soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises. Amorfsed ained. Vedeliku soojusliikumisega sarnane, aga ,, hüppeid" toimub harvemini. Voolavus on sellest mõjutatud ( aine läheb lihtsalt pehmeks ). Gaas. Voolavad, kuid neil puudub kindel ruumala. Osakesed üksteisest kaugel. Osakeste vahel tühi ruum ( kokkusurutav ). Lahtises anumas gaas ei püsi tõmbejõud on väike. Osakeste liikumine on korrapäratu. Osakeste liikumise trajektoor on murdjoon. Ainete segunemine. Lõhnaõli lõhn levib, sest lõhnaõli osakesed segunevad õhuosakestega. Ained segunevad iseeneslikult soojusliikumise tõttu. Lahustumine vees on ka iseeneslik. Gaasis toimub segunemine kiiremini, sest osakesed on kaugemal üksteisest. Mittelahustuvad ained ei segune iseeneslikult
Tehisalused - eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Kaljupinnas - mineraalosakesed on omavahel liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks (graniidid, kvartsiidid, pae- ja liivakivid). Parimad ehitusalusedkoormuse alla praktiliselt ei deformeeru. Jämepurdpinnased - kivimite murenemiste saadused, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on kaaluliselt üle poole (pearähk, kruus). Hea ehitusalus, pinnase vähe kokkusurutav ja pinnasevete suhtes uhutmiskindlad. Liivpinnased - kivimite murenemise saadused, kus alla 2 mm läbimõõduga osakesi on kaaluliselt üle poole. Liivpinnased jaotuvad: 1. Kruus-2. Jäme-3. Kesk-4. Peen-5. Tolmliiv Jämeliiv on tugev ehitusalus. Savipinnased Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja paksusega 0,001 mm. Osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud. Liigitakse 1) savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks
Pneumaatika töö 1. Ühikud Parameeter Mõõtühik Nimetus Märkus Pikkus m Mass kg Aeg s Temperatuur K Kelvin Ainehulk Mol Valgustihedus Cd Jõud N newton Kg*m/s2 Rõhk Pa pascal N/m2 Energia, töö J dzaul N*m Võimsus W vatt J/s Elektriline potensiaal/pinge V volt W/A 2. Pneumaatika eelised Kättesaadavus Transporditavus (suured kaugused) Akumuleerimise võimalus (kokkusurutav) Ajamite konstrukt...
Olenemata ebatäpsustest, on katse õnnestunud ning umbkaudsed tiheduse väärtused on leitud, mis kirjeldavad konkreetsete ehitusmaterjalide füüsikalis-mehaanilisi omadusi. 4. Küsimused 1. Ehitusmaterjalide tihedust, absoluutset tihedust ning poorsust on vaja teada, et osata arvestada teatavate materjali omadustega, mis kaasnevad nende parameetritega, ning mängivad olulist rolli ehituses. Suur tihedus viitab sellele, et suure rõhu korral on materjal kokkusurutav, mis võib olla ohtlik näiteks kandvate konstruktsioonide korral ehitistes. Sama kehtib ka suure poorsuse korral. Mida suurem on poorsus, seda suurem on keha võime endasse tõtta vedelikke ning gaase (poore täitma) ning ehitusliku poole pealt on poorsus hädavajalik teave insenerile, selle järgi on võimalik otsustada, kas materjal on sobilik teatud konteksti või mitte (kas poorsus tuleb kasuks või kahjuks). 2. Poorsus - läbilaskvus
Adiabaatiline protsess Gaasides või vedelikes toimuvaid protsesse nimetatakse adiabaatilisteks juhul, kui ei toimu soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga Ideaalse gaasi olekuvõrrand molekulide mõõtmed on tühised võrreldes molekulidevahelise kaugusega, molekule vaadelda punktmassidena molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav ja teda ei ole võimalik veeldada Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni- Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid p, V ja T Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand Gaasi rõhk sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist (arvust ruumalaühikus) ja ühe molekuli keskmisest kineetilisest energiast 11. ÜLEKANDENÄHTUSED GAASIDES Aine agregaatolekud
· Osakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt · Osakeste vahel esineb tugev vastastikmõju · Osakesed võnguvad korrapäratult ümber mõttelise punkti, mida vahetavad harva. Tahkiste soojusliikumine seisnebki osakeste võnkumises kindla keskme ümber. Mida suurem on võnkumise kiirus, seda kõrgem on temperatuur. VEDELIK Vedelik on voolav. Vedelik säilitab ruumala, kuid ei säilita kuju. Vedelik võtab alati anuma kuju, milles vedelik on. Vedelik on raskesti kokkusurutav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelikes esinevad ülekandenähtused. · osakesed paiknevad tihedalt ja korrapäratult · vastastikmõju osakeste vahel tugev · osakesed võnguvad korrapäratult, vahetades sageli asukohta Vedelike soojusliikumine seisnebki osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. GAAS Gaas on voolav, kuid erinevalt vedelikust puudub neil kindel ruumala. Osakeste kauge
lagunemisaste. Kõige vähem taimeliike on sademetest toituvas rabaturbas, liigirikkamad on madal- ja siirdesoo turbad. Mida rohkem sisaldavad taimed valku, kaltsiumi, kergesti omastavaid süsivesikuid ning mida vähem sisaldavad lagunemist takistavaid biokeemilisi ühendeid, seda kergemini taimed lagunevad. Turvas on üks unikaalsemaid looduslikke materjale. Oma füüsilistelt omadustelt on turvas pehme ja kergelt kokkusurutav (Eesti Turbaliit, s.a.). 4 2. TURBA KASUTAMINE Kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni tarbiti Balti riikides kaevandatud turvast peamiselt siseriiklikult, nii põllumajanduses kui ka energeetikas. Hiljem kui toimusid ümberkorraldused põllumajanduses kadus kohalik vajadus allapanu- ja aiandusturba järele. Osad katlamajad ehitati ümber õli- ja gaasiküttele ning kodumajapidamises võeti turbabriketi asemel kasutusele teised kütused
Kristalliliste ehk tahkete ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ümber kindla keskme. Mida suurem on võnkumise kiirus, seda kõrgem on aine temperatuur. VEDELIK on voolav ja ei säilita kuju. · Osakesed paiknevad tihedalt, korrapäratult. · Vastastikmõju on tugev. · Osakesed võnguvad korrapäratult, vahetades sageli asukohta. GAAS on voolav, kuid erinevalt vedelikust puudub neil kindel ruumala. Osakeste kauge paiknemise tõttu on gaas kokkusurutav. · Osakesed paiknevad hõredalt, korrapäratult. · Vasastikmõju on nõrk, vaid kokkupõrgetel. · Osakesed liiguvad korrapäratult. 4. Mis on soojuspaisumine? Enamik aineid soojenedes paisub, jahtudes aga tõmbub kokku. Sellist nähtust nimetatakse SOOJUSPAISUMISEKS. Gaaside, vedelike ja tahkiste korral kehtib seaduspärasus: aine ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. Soojuspaismise seaduspärasustega arvestatakse ehitiste ja masinate valmistamisel. 5
atmosfääri areng meile praegu teadaoleva koostiseni. Võiks muidugi küsida, et kui atmosfääri koostis on muutunud pidevalt, miks on siis inimkonna tekitatud muutused nii tähtsad ja olulised. Vastus on mastaapide erinevuses: kui looduslikud muutused toimuvad tuhandete ja miljonite aastatega ja seega on loodusel võimalus kohaneda, siis inimkonna tekitatud muutused toimuvad sadade ja isegi kümnete aastate jooksul, mis ei võimalda looduse kohanemist. Õhk on kokkusurutav. Kui õhul seda omadust ei oleks, siis ei suudaks me sammugi edasi liikuda. Samas peame aga arvestama ka õhu takistava omadusega. Seda nimetatakse õhutakistuseks. Näiteks autodel katsetatakse tuuletunnelis, kui suur on auto õhutakistus. Mida suurem see on, seda rohkem energiat peame kulutama, et autot õhus edasi suruda. Järelikult seda rohkem läheb ka kütust, - meie raha, ja seda rohkem reostame me loodust. Õhu tähtsus organismidele Õhk on elukeskkonnaks kõikidele
Kauba iseloomustus Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90% vett, õhkkuivas turbas on vett 30 ‑ 40%. Turvas on üks unikaalsemaid looduslikke materjale, mida ei paljuski ei ole tänapäeval veel suudetud tehnoloogiliselt jäljendada. Oma füüsilistelt omadustelt on turvas pehme ja kergelt kokkusurutav. Turvas jaotub oma tekkeviisilt, lagunemisastmelt ja kasutusalalt kaheks peamiseks alatüübiks. Esiteks põhjaveest toitunud hästilagunenud madalsooturvas, mida kasutatakse peamiselt kütteturbana, kuid tänapäeval ka väetiste ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis. Hästilagunenud turvas moodustab massi järgi ~85% varudest. Teiseks sademeteveest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvas, mida kasutatakse aianduses, põllumajanduses
1. Keemiline element teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine keemiline aine,...
1. Keemiline element – teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom – koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul – koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon – koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass – aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass – molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass – keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine – keemiline aine,...
Arteriaalset vererõhku saab mõõta: A) otseselt e direktselt arterisse viiakse kanüül või kateeter, mis ühendatakse elektrilise rõhuanduri ja registreerimisseadmega. Vaid haigla tingimustes või eksperimentaalses uurimistöös. B) kaudselt e indirektselt kasutatakse arterile avaldatava välise vasturõhu põhimõtet. Tavaliselt mõõdetakse õlavarrearteris mis on suht suur, südame lähedal ja südamega ligikaudu samal kõrgisel asuv, välise tõhuga vastu õlavarreluud kergesti kokkusurutav arter. Mõõteriistaks Riva-Rocci poolr 1986. A kasutule võetus süsteem. Õlevarreümber asetetakse mitteveniva ümbrisega kummimansett, mis on ühendatud ballooni ja manomeetriga. Nõelventiiliga varustatud balooni abil muudetakse masetis rõhku, mille näitusid loetakse manomeetrilt. Sobiva suurusega manseti olemasolud võib mõõta ka käsivarrel, reiel jne. 4 23. Mis erinevus on Riva-Rocci ja Korotkovi vererõhu määramise meetoditel
torustiku abil lihtsalt kokkusurutavu kasutamisel ei saavutata transportida s ühtlast ja mitme kolvi suhteliselt kaugele, üheaegset liikumist, kuna puudub vajadus õhk süsteemis on töötanud suruõhu kokkusurutav tagasijuhtimiseks Akumuleerimine Paljudel juhtudel Jõud Suruõhku ei kasutata puudub vajadus suurte jõudude kompressori saamiseks. Sõltuvalt kasutamiseks, sest kasutatavast töörõhust suruõhku saab (üldjuhul 700 kPa),
Ideaalse gaasi definitsioon. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalse gaasi olekufunktsioonid p, T, V, U (siseenergia). Ideaalse gaasi kineetilise teooria alused rõhu, temperatuuri ja siseenergia avaldised osakeste liikumisolekute kaudu. 1) Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsaim mudel, kus lihtsuse mõttes oletatakse, et : · Molekulidel on lõpmata väikeste elastsete kerakeste omadused · Molekulide liikumine on kulgliikumine · Ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav · Molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes · Ideaalset gaasi pole võimalik veeldada Reaalsed gaasid käituvad ideaalsetena suurtel hõrendustel.; Ideaalne gaas on kõige lihtsam termodünaamiline süsteem. Gaas, mis koosneb täielikult elastsetest punktmassidest (millel pole sisemist struktuuri). 2) Siseenergia on: 1. makrokäsitluses keha või süsteemi energia, mis on määratud selle keha või süsteemi võimega
ühest kohast teise Osakestevaheline Väiksem võrreldes Suurem kui tahkises, Suurim võrreldes tühi ruum vedeliku ja gaasiga väiksem kui gaasis tahkise ja vedelikuga Tõmbe- ja tõukejõud Suurimad võrreldes Väiksemad kui Puudub, esineb vaid gaasi ja vedelikuga tahkises osakeste põrkel Mis on tahkise, vedeliku ja gaasi põhiomadused? GAAS-kergesti kokkusurutav, VEDELIK-voolavus, TAHKIS-kindel kuju Vedeliku pinna põhiomadus- kokku tõmbumine ja minimaalse pindala omandamine (s.o. Kera) Millal vedelik märgab pinda, millal mitte? MÄRGAMINE- toimub, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel MITTEMÄRGAMINE- toimub, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel Milleks kulub siirdesoojus aine üleminekul ühest faasist teise?
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused 2 Hüdraulika teoreetilised alused Raskusjõud = mass × raskuskiirendus 2.1 Füüsikalised suurused F = 1 kg × 9,81 m/s2 =9,81 N Jõu mõõtühikuks SI-süsteemis on Mass m njuuton. Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja Rõhk p ning mõõt. Keha mass on SI-süsteemi põhiühik. Massi mõõtühikuks SI- Suurus, mis iseloomustab keha pinna süsteemis on kilogramm. mingile osale risti mõjuvaid jõude. Rõhk on vedelikke sisaldavate protsesside Jõud F kirjeldamisel üks tähtsaim parameeter. Pinnaga A risti mõjuv jõud F tekitab Kehade vastastikuse mehaanilise mõju ...
Konstrueeris sellise seadme, millega sai gaasi koguda. Tegi kindlaks et on võrdeline sõltuvus gaasi ruumala ja gaasiu kogusele vastav rõhu vahel. Ta ei pööranud tähelepanu, et see sõltub temperatuurist. Seda aga pani tähele Mariotte. Rõhutas, et seda uurimist peab tegema konstantsel temperatuuril. Sai nimetuseks Boyle Mariotte'i seaduse. Sellega Boyle näitas ka keemia jaoks olulist momenti, et gaas käitub täiesti reaalse objektina. Kui gaas on kokkusurutav, siis saab järeldada, et gaasid koosnevad osakestest, mille vahel on tühi ruum. Ja kokku surudes saame neid üksteisele lähendada. Sai teha järelduse, et tõesti ained koosnevad osakestest. Ree Descartes: Mateeria on pidev, tühjust vahel pole. Ta ei arvanud, et on olemas muutumatud aatomid. Algmateeria võib koosneda erinevatest osakestest. Kuid need võivad muutuda ja ühineda. Võivad olla samas tihedamad ja hõredamad (mitte aatomid lähenevad üksteisele).
Aerosooliosakesed Sellised osakesed võivad olla nii tahked kui vedelad, suurusega 2-3 nm kuni ka 50 um. Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse heitmed, või tekivad õhus. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm, elementaarne süsinik, mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel, mis esineb peamiselt SO4-2 ioonidena. Õhu füüsikalised omadused · Toatemperatuuril gaasilises olekus · Värvusetu · Lõhnatu · Maitsetu · Kokkusurutav · Ei juhi elektrit · Tihedus p= 1.226 kg/m3 (15C juures) · Normaalne õhurõhk 760 mmHg Atmosfääri kihid · Eksosfäär · Termosfäär kuni 690 km · Kõrgeim X-15 lennukilend 1963. A. kõrguseni 108 km · Mesosfäär kuni 85 km · Stratosfäär kuni 50 km · Troposfäär 6-20 km Troposfäär Iga km langeb 6*C temperatuuri, õhurõhk langeb iga km kohta 100 mmHg. Tropopaus muutusi ei toimu. Stratosfäär Osoonikiht (O3)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
