See on kõige lühema lainepikkusega(suurusjärgus alla 10 pikomeetri) Samas suurima sageduse ja energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest Tekkimine Gammakiirgus tekib : Tuumaprotsessides Mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teise kiirgusena. Elementaarosakseste annihileerumisel Gammakiirguse mõju: Üldiselt gammakiirgus ioniseerib ainet mida ta läbib. Ioniseerimine toimub kolmel põhilisel moel. v Fotoefekt v Comptoni hajumine v Elektron-positron paaride tekkimine Fotoefekt on põhiline ainega reageerimise viis röntgenkiirte ja madala energiaga (alla 50 keV) Suuremate energiate puhul on teiste ioniseerimisprotsesside toimumise tõenäosus oluliselt suurem. Comptoni hajumine Sellisel moel gammakiirgus ei neeldu, vaid tema energia väheneb. Comptoni hajumine on põhiline protsess gammakiirgusel. Selle kvantidel on energia vahemikus 100 keV kuni 10 MeV Suurema energia puhul selle protsessi tõenäosus väheneb kiiresti.
1936 - Victor Francis Hess ja Carl David Anderson Koostas: Rain Berezin 12a Kosmiline kiirgus Selgitades tuumafüüsika ja osakeste füüsika uurimist, ei tohi unustada, millist rolli on mänginud kosmiline kiirgus. Kosmiline kiirgus oli 1930. aastate algul ainus kõrge energiaga osakeste allikas ning ainus vahend avastamaks ,,uusi" osakesi nagu positron (elektroni antiosake). Esimest korda õnnestus positron tuvastada 1932. aastal Carl Andersonil, kes oli kosmilise kiirguse spetsialist. 19. sajandi lõpul, füüsikud, kes vajasid elektriliselt neutraalset gaasi oma mateeriastruktuuri katsetusteks, panid tähele, et sellist gaasi on võimatu saada väljaspool ionisatsiooni allikat. Sellist fenomeni on üpris lihtne korrata väga traditsionaalselt kulla lehe ning elektroskoobiga.
Osakeste jaotus neile mõjuvate jõudude alusel Hadronid: Osakesed, millele mõjub tugev vastastikmõju. Nt: prooton, neutron, piion (pi meson) Leptonid: Osakesed, millele ei mõju tugev vastastikmõju. Nt: elektron, neutriino 4) Osake ja antiosake. Algselt olid osakesed: prooton,neutron, elektron ning nende harvaesinevad antiosakesed: antiprooton, antineutron ja positron. Leptonid: Nõrga vastastikmõju osakesed. Võivad esineda vabade iseseisvate osakestena. Kuna prooton, neutron on elementaarosakesed, siis nim kvarke fundamentaalosakesteks. Igal osakesel peaks olema teisik, vastand – antiosake: * sama massiga osake; * vastand elektrilaenguga osake. 5) Antiaine. Mis on antiaine, tema omadused. Kohtuvad antiprooton ja positron – antivesiniku antiaatom.
Elementaarosake - elektron, neutron, prooton, footon mikroosake, mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui jagamatu tervik. I murrang(1932-1934): 1. J. Chadwick avastas neutroni. Sellele järgnes tugeva vastastikmõju avastamine. 2. K. Fayans ja F. Soddy sõnastasid nihkereeglid. 3. C. Anderson avastas positroni. 4. F. ja I. Curie avastasid tehisradioaktiivsuse ja lõid beeta-lagunemise teooria. 5. F. ja I. Joliot-Curie tõestasid, et elektron ja positron annihileeruvad kohtumisel ning sünnib kaks kvanti. Gamma-kavnt muundub vastastikmõjus tuumaga elektron-positronpaariks. Aine võib muunduda väljaks ja vastupidi. Elementaarosakesed võivad muunduda, kuid ei koosne vabas olekus eksisteerivatest osakestest. Elementaarosakeste de Broglie´ lainepikkus on samas suurusjärgus kui nende läbimõõt; elementaarosakestega toimuvates protsessides avalduvad selgesti kvantomadused. Kõigile elementaarosakestele vastavad antiosakesed
[2] Gammakiirgus tekib tähtedevahelises ruumis kihutavate vesiniku aatomi tuumade ehk prootonite põrkumisel üksteisega. Kaks kokku põrkavat prootonit moodustavad uue osakese, mille nimi on piion ehk -meson. Piion aga laguneb momentaalselt kaheks gammakvandiks ehk gammakiirguse footoniks. Mustade aukude ümber olevas gaasikettas võib energia kasvada pööraselt suureks. Sel juhul tekib kettas ohtralt positrone, elektroni vastandosakesi. Kui positron põrkab kokku elektroniga (nende elektrilaengud on vastasmärgilised), muutuvad osakesed gammakiirguseks. Nähtust nimetatakse annihilatsiooniks. [4] Gammakiirguse neeldumisel tekib ohtralt teisest gammakiirgust. [2] Gammakiirgus on kõige ohtlikum ja kõige suurema läbimisvõimega radioaktiivne kiirgus. [3] Gammakiirgus on väga hea läbimisvõimega ning tema täielik peatamine (eeskätt kõrgema energiaga gammakvantide korral) on praktiliselt võimatu. [1]
Antiaine Antiaine on füüsikas aine, mis koosneb antiaatomitest, mille tuumades (antituumades) on prootonite asemel antiprootonid ja antineutronid ning tuumade ümber ringlevad positronid. Antiaine kokkupuutel tavalise ainega tekib annihilatsioonireaktsioon, mille käigus mõlemad aine vormid neelduvad ning selle tagajärjel eraldub energia footonite näol. Antiainest on seni avastatud positron (elektroni antiosakene), antiprooton, antideutron, antiheeliumi tuum ja antivesiniku aatom (1995.a. leiti 9 antiaatomit, mis eksisteerisid umbes 10 nanosekundit). Antiaine avastamine on keerukas, sest selle tekitamiseks on vaja väga suuri energiaid. Kui kohtuvad osake ja antiosake, siis toimub annihilatsioon: ainemuutumine energiaks (gamma kiirguseks).
On ise seisvad. Kvargid U , D esinevad 3 kaupa koos. Ei ole seisvad.Kvargid U, D asuvad prootoni ja neutroni sees. Nad on tuhat korda väiksemad. Kvarkide arv on universumis jääv. Juurde ei tule ja ära ei kao. Nad võivad muutuda ainult üksteiseks nõrga vastastikmõju toimel. Kvarkidel on värvid. Nad omanadavad tugevat laengut. Antiosakesed. Igal osakesel on olemas antiosake. Antiosake on sama massiga aga vastandllaenguga kui laeng on. Elektroni antiosake on positron. Antiaine Vastandosake. Kui on aine ja antiaine ja kohtuvad siis nad kaovad ära ja tekib energia. Kui osake kohtub oma antiosakesega, siis nad koos annihileeruvad s.o kaovad nii , et kogu nende mass muutub puhtaks energiaks- footoniteks.Kvarkide arv on miinus ja antikvarkide arv on jääv. Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest,
Alfalagunemisel väheneb Massiarv (A) 4 võrra Laengu arv (Z) 2 võrra Tekib uue keemilise elemendi tuum Alati kaasneb ka gammakiirgus Alfaosake on He tuum Pole suure läbitungimisvõimega, varjestuseks piisab paberilehest Õhus teepikkus 1-2 cm Emiteeritakse suurte ebastabiilsete tuumade poolt Pole oluline ohuallikas Raske detekteerida beetakiirgus suure energiaga elektronid Beetalagunemisel qMassiarv (A) ei muutu Laengu arv (Z) suureneb/väheneb ühe võrra Beetaosake on Elektron Positron Tekib uue keemilise elemendi tuum Tavaliselt kaasneb ka gammakiirgus Läbitungivam kui alfa-kiirgus, kuid peatamiseks piisab nt. plekist Ohtlik väliselt silmadele ja nahale (suure energiaga beeta-osakesed) Sisemiselt ohtlik Mõõtmisvõimalused sõltuvad osakeste energiast gammakiirgus gammakvandid ehk footonid Ergastatud tuum kiirgab gammakvandi energiaga... ja läheb põhiseisundisse. Tuum/keemiline element ei muutu Gammakiirgus on elektromagnetiline kiirgus
-lagunemine -lagunemine võib olla kas või + lagunemine. -lagunemine toimub siis, kui neutron prootoniks muutub. +-lagunemine toimub siis, kui prooton muutub neutroniks. Mõlemal juhul võib ka tekkida ka gammakiirgus. -lagunemine Beetalagunemise puhul võib neutron prootoniks muutuda, või prooton neutroniks muutuda. Võib ka tekkida gammakiirgus. Sõnaseletusi: Positron elektroni antiosake. See on elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja muud kvantarvud on vastupidise märgiga. Antiosakese seisumass on osakese massiga võrdne. Neutrino neutriinod. Tekivad tuumareaktsioonides nõrga vastasmõju tulemusena. Elektronhaare Elektronhaarde käigus haarab tuuma üks prootonitest elektroni ja muutub neutroniks
Esimene spontaanne lõhustumine tekitab ahelreaktsiooni, mis levib eksponentsiaalselt kasvades üle kogu tuumkütuse ja põhjustab plahvatuse. Alakriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on alla 1, tuumkütus ei ole suuteline alal hoidma iseseisvat ahelreaktsiooni. Tekib küll ahelreaktsioon, kuid see sumbub kiiresti. Paljunemistegur- Ahelreaktsiooni progresseerumise tunnusarv, nt n=2, ehk 2;4;8;16.. Poolestusaeg- Aeg, mille jooksul lagunevad pooled radioaktiivse aine aatomitest Positron- Elektroni antiosake, mille mass on sama mis elektronil, kuid laeng on +1e 2) Bohri bostulaadid(2-3) 1) Elektronid võivad tiirelda vaid kindlatel orbiitidel, millest igaühele vastab kindel energia. Nendel orbiitidel liikuvad elektronid ei kiirga elektromagnetlaineid. 2) Aatom kiirgab valgust(elektromagnetlaineid) kui tema elektron(id) läheb(vad) suurema energiaga orbiidilt madalama energiaga orbiidile. 3) Gödeli teoreemid (3)
RA kiirguse liigid ja omadused (liik, olemus, laeng, läbitung.v., õhu ioniseerimis v) a, He aatomi tuumad, +, väike, tugev b, elektronid, , suurem, väiksem g, elektonmagnetkiirgus (l=108..1011), neutraalne, v.suur, v.väike N: alagunemine 92238U >> 24He + 90234Th blagunemine 55137Cs >> 10e + 56137Ba + (antielektronneutriino) http://www.abiks.pri.ee b+lagunem 1427Si >> +10e (positron) + 1327Al + (elektronneutiino) glagunem 55137Cs >>g + 55137Cs RA lagunemise seadus Iga RA aine jaoks on ajavahemik, mille jooksul aine aktiivsus väheneb 2x, seda aega nim poolestusajaks kehtib seos N=NO2t/T, kus NO ra aatomite arv algul; Nra aatomite arv praegu; Tpoolestusaeg; taeg, mis on möödunud vaatluse algusest URAANI TUUMADE AHELREAKTSIOON 1938 avastasid Saksa teadlased Otto Hahn ja Fritz Starssmann, et uraani pommitamisel neutronitega,
D0=32 mGy/h Dt=4 m Gy/h Plii t½ = 0,256 mm 32:4=8=2*2*2=23 3*0,256mm=0,768mm B. Efektiivdoos kiirgusdoos, mis langeb mingile keha osale arvestades koefaktorit ja kiirguse iseärasusi Radionukliid ebastabiilne nukliid Radioaktiivse lagunemise seadus N=N0e-t, kus N on t möödudes radionukliidide arv, N0 on algne radionukliidide arv, t aeg ja konstant Beetaosake beeta lagunemisel kiiratud osake. Elektron või positron Radioaktiivne rida st kui üks aine laguneb teiseks, see omakorda kolmandaks jne A. Isotoop keemilise elemendi teisend, kus on sama arv prootoneid aga erinev arv neutroneid aatomituumas Radioaktiivse lagunemise seadus Ekvivalentdoos doos koele v organile, mis väljendab neile tekitatud kahju suurust. Saadake kui neeldunud doos korrutatakse kiirgusfaktoriga, mis võimaldab arvesse võtta erinevate kiirgusliikide erinevat tervisekahjulikkust koele v organile. HT,R * WR * DT,R
*kvantmehaanikas tunnustatakse klassikalise füüsika mõistete piiratust *kvantteoorias kaob elektrodünaamilisele maailmapildile iseloomulik aine ja välja vaheline ületamatu barjäär *mateeriaosakesed ja väljakvandid võivad vastastikku teineteiseks muunduda *elektroni ja positroni kohtumisel sünnib kaks elektromagnetvälja kvanti, mida nim. footoniks *footoni, mille energia on suurem kui 1,022MeV, muundub vastastikmõjus aatomituumaga elektron-positron paariks. Kvantmehaanika on füüsika haru, kus uuritakse mikroobjektide omadusi ning nendega toimuvaid protsesse.
Kõik elementaarosakesed muunduvad vastastikku ja need vastastikused muundumised on elementaarosakeste eksisteerimise peamiseks faktiks. Elementaarosakeste maailmas toimuvad osakeste muundumised, mitte aga osakeste koostisosakesteks lahutamine. ANTIOSAKESED Juba 1928 a inglise füüsik Dirac ennustas uue osakese (elektroni teisiku) olemasolu, mille mass pidi võrduma elektroni massiga, kuid laeng positiivse elementaarlaenguga (elektroni laengut nim elementaarlaenguks). Ennustatud osake positron avastati eksperimentaalselt 1932 a. Teineteisega kohtumisel elektron ja positron annihileeruvad (kaovad) tekitades suure energiaga footoneid st muunduvad valguskvantideks (footoniteks). Footonid võivad ka elektron-positronpaari tekitada. Hiljem avastati ka teistele osakestele teisikud (antiosakesed). Tänapäeval on kindlaks tehtud, et kõikidel osakestel on antiosakesed. Kui osake kohtub oma antiosakesega, siis toimub annihileerumine, st mõlemad osakesed kaovad muundudes
ehituskivideks, kuigi ainult väike osa neist võtab osa meile elutähtsa stabiilse aine ehitusest. Mateeriaosakeste tabel on mitmeti sümmeetriline ning ta jaguneb kaheks: leptonid ja kvargid. Kvargid on tugeva vastastikmõjuga, leptonid aga mitte. Kõik nad alluvad nõrgale vastastikmõjule. Kvarkidest koosnevad prootonid ja neutronid. Elektron on lepton. Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosakene. See on osakene, mille laeng on vastupidise märgiga. Näiteks elektroni antiosakene on positron, selle mass on võrdne elektroni massiga ja laeng ka , ainult plussmärgiga. Leptonid esinevad ka iseseisvalt, see tähendab vabade osakestena. Seevastu kvargid ei saa vabana eksisteerida. Nad on alati kolmekaupa ühinenud. Kvarkide arv universumis on jääv. Nad ei teki ega kao, kuid nad muutuvad üksteiseks nõrga vastastikmõju toimel. Raskemad kvargid muutuvad iseeneslikult kergemateks. Vaheosakesed Vaheosakesed (ka vahebosonid ing
Neutronkiirgus tekib tuumapommi lõhkemisel. Neutronkiirgusel puudub elektrilaeng,st ta saab organismidesse tungida takistamatult,sest ta on väga suure läbitungimisvõimega.Peatamiseks on vaja 2-3m betooni. 17.Radioaktiivse kiirguse mõõtühikud. 1) Neeldumisdoos näitab ,kui suur kiirgusenergia hulk neeldub 1 kg aines. 1 Gy (grei) = 1J/kg 2) Biodoosi mõõtühik iseloomustab kiirguse mõju elusorganismidele. 1 Sv (siivert) 18. positiivne elektron,positron elektron neutron - prooton/lihtvesinik (heeliumi tuum) -osake deutron - triitiumi tuum
mõistete piiratust. Kvantteoorias tunnustatakse klassikalise füsa mõistete piiratust. Kvantteoorias kaob elektrodünaamilisele maailmapildile iseloomulik aine ja välja vaheline ületamatu barjäär. -Mateeriaosakesed ja väljakvandid võivad vastastikku teineteiseks muunduda. Elektroni ja positroni kohtumisel sünnib 2 elektromagnetvälja kvanti, mida nim footoniks. Footon, mille energia on suurem kui 1,022MeV, muundub vastastikmõjus aatomituumaga elektron-positron paariks. Lisa: 1)kavnt-energiaportsjon2)elektron-stabiilne elementaarosake3)prooton-elementaarosake Sümmeetria, asümmeetria ja füüsikaline maailmapilt -Sümmeetria ja asümeetria on mõistetepaar, mille abil iseloomustatakse võrdlevalt säilivust ja muutumist, üldist ja konkreetset, sarnasust ja erinevaust, paratamatust ja juhuslikkust.-Algul oli sümmeetrial vaid geomeetriline sisu, hiljem laiendati seda nähtustele ja seadustele.-Kui maailm oleks ideaalselt sümmeetriline,
Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. 26. Mis on alfaosake ? Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma 42He. Alfaosakese mass on 6,644656 × 1027 kg ehk 3,72738 GeV/c2 ja tema elektrilaeng on 2e. 27. Mis on beetaosake ? Beetaosake ehk osake on suure energiaga elektron või positron, mis tekib beetalagunemise käigus. Beetaosakeste energia beetakiirguses varieerub tugevasti. Suurima energiaga beetaosakesed võivad liikuda isegi peaaegu valguse kiirusega. 28. Mida kujutleb endast gammakiirgus ? Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiagaelektromagn etiline kiirgus. 29. Missugune on radioaktiivse kiirguse erinevate liikide läbimisvõime ? 30
roheline. Igale värvile vastab tema antivärvilaeng - antipunane, antisinine ja antiroheline. Elementaarosakese koosseisus peab olema korraga kõik kolm värvilaengut. Kuna punane , roheline ja sinine annavad kokku valge värvuse, öeldakse, et kõik elementaarosakesed on valged. 4.Nimeta antiosakesed /elektron,prooton,neutron/ See on osakene, mille kõik laengud on vastupidise märgiga. Antiosakese seisumass on osakese massiga võrdne. Näiteks elektroni antiosakene on positron, selle mass on võrdne elektroni massiga ja laeng ka , ainult pluss märgiga. Antiprooton, antineutron.5.Mida kujutavad endast vaheosakesed,kus nad esinevad? Vaheosakesed on fundamentaalse jõu vahendajad. W+- ja Z0 osakesed ( vahebosonid) on nõrga vastastikmõju kvandid. Vaheosakesed vahendavad vastastikmõju fermionide (poolearvulise spinniga osakeste) vahel. 6.Mis on kvark,kvargi omadused. Kvargid üliväikesed
lagunevad pooled radioaktiivse aine tuumadest. Kõik radioaktiivsed ained lagunevad eksponentsiaalselt, N=N0·2 -t/T. (N-järele jäänud aatomite arv, N0-esialgne aatomite arv, t- ajavahemik, mille jooksul lagunemist vaadeldi, T-poolestusaeg). Neutron on tuuma laenguta osake, (tähis N, 01n). Prooton on positiivse laenguga tuumaosake, (tähis 11H, Z). Elektron on negatiivselt laetud osake, mis tiirleb umber aatomi tuuma elektronkattes elektronkihtidel, (tähis -10e , e−). Positron on positiivse elementaarlaenguga stabiilne elementaarosake (tähis 01e). Tuuma laengu määrab prootonite arv. Tuumareaktsioon on reaktsioon, mis toimub tuumade ja elementaarosakeste või aatomituumade vastastikusel toimel. Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Mida suurem on tuuma siseenergia, seda stabiilsem see on. ∆E = ∆M·c2 (ühik eV). Eriseoseenergia on seosenergia ühe nukleoni kohta.
aktiivsuse näitajatele, et näidata erinevusi aju tegevuses, kui see täidab erinevaid ülesandeid: nagu tõe rääkimine ja valetamine. Muutused sünaptilises aktiivsuses on kaassõltuvuses ajuverevarustusest ja hapniku tasemest hemoglobiinis. See tähendab seda, et verevarustus suureneb selles aju piirkonnas, mis on aktiivne ja hapnikutase hemoglobiinis hakkab tõusma. Selliseid muutusi jälgitakse ka positron emissiooni topograafias (PET). Sellest tulenevalt peab tegema teste ning lõpuks võtma need testid kus valetati sarnased sümptomid lahutada sellest testist, kus räägiti tõtt ja ülejäänud sümptomid peaksid olema omased valetamisele. Samas, sellise meetodi edukus sõltub paljuski muust informatsioonist: kui usaldusväärsed ja täpsed on ajuskännerid, eksperimendi enese loomus (kas isik on suunatud valetama ja kas
olemas juba 1950-ndate algusest. Termotuumarelva ehk vesinikupommi sütikuks on aatomipomm, mis loob vajaliku temperatuuri, et saaks toimuda vesiniku tuumade süntees. Vesinikupomm on kordi võimsam kui aatomipomm! Tuumareaktsioonid. 27 13 Al +01n11 24 Na +24He Tuumareaktsioonide lahendamisel on ette antud neljast protsessis osalevast/tekkivast elemendist 3 koos nende tuumalaengute ja 6 C +1 H 6 C +1 positron 12 1 13 0 massidega. Puuduva elemendi saab väga lihtsalt: tuleb uurida 12 Mg +1 H 11 Na +2 He 25 1 22 4 laenguid. Ühel pool noolt on mõlemal elemendil need olemas (liidame 25 Mn +1 H 26 Fe +0 n 55 1 55 1 kokku nt, 5+7=12), teisel pool ühel (nt 1). Tuleb leida nende vahe 13 Al + 27 12 Mg +1 H
recognition, social communication, individual recognition of members of their own, or other, species, deceit and emphati and complex rule learning. However, reasonable evidence for many of these behaviours has only been provided in higher primates and even in these cases experiment are often open to re-interpretation due to limitations in the paradigms used. Recent advantages in functional brain Imaging techniques using magnetic resonance Imaging and positron emissioon tomography have allowed studies to be conducted in humans aimed at understanding which brain regions are functionally active during actual perception of objects. The implications of research are that if we can show that the sheep brain processes complex sensory information from objects in the same way that the human brain does then it should have at least some capacity to form mentaal images of them in their absence and hence potentially be consciously aware.
Mida suurem on prootonite ja neutronite arvu erinevus tuumas, seda ebastabiilsem on tuum. Tuumade iseeneslik lagunemine on looduslik radioaktiivsus. Kõikidel ainetel esineb radioaktiivseid isotoope, millel on tavaliselt lühike poolestusaeg. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. -kiirgus on kiirete elektronide (prootonite) voog. Neutronite lagunemisel vabanevad tuumast elektronid (neutron positron, elektron ja neutriino). Elektromagnetväljas on -kiirgus kardetav, üldiselt kaitseb meid selle eest riietus. Kui -kiirgus satub inimese organismi, tekib nahapõletik, villid. Silma sattudes tekib mädane silma limaskestade põletik, laud kleepuvad kokku ning ravimata jätmisel jookseb silm välja. -kiirgus koosneb -osakestest e. heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit. Nad on suure massi ja kahekordse laenguga, ei liigu väga kiiresti ega suuda isegi
· on punased, kollased või sinised neist saame moodustada valgeid osakesi · universumis on kvarkide arv jääv · prootonid, neutronid koosnevad kvarkidest, mis omakorda moodustavad tuuma Leptonid · osalevad vaid nõrgas vastasmõjus · eksisteerivad ka iseseisvalt · lepton elektron Antiosakesed · igal fundamentaalosakesel on oma antiosakesed · antiosakese omadused on samasugused nagu osakesel endal, ainult laeng on vastandmärgiline · elektron positron · kvark antikvark · prooton antiprooton · antiprooton koosneb antikvarkidest · valgeid osakesi saab kvarkidest moodustada ka paarikaupa kvark ja tema antikvark (mesonid) · kvarke ei saa teineteisest lahutada kulutatava energia arvelt tekib uus kvark antikvark paar · osake ja antiosake kohtumised kaovad kogu nende mass muutub footonite energiaks, lisaks võib tekkida kergemate osakeste paar
Seis torm, mille käigus veemass kõigub mere ühest äärest teise Ioniseeriv kiirgus · Kiirgus elektromagnetlainete või aineosakeste voog, oma iseloomult laineliskorpuskulaarne · Ioniseeriv kiirgus energia siire otseselt või kaudselt ioone tekitavate osakeste või elektromagnetiliste lainetena, mille lainepikkus on 100 nanomeetrit või lühem · Alfakiirgus rasked laetud osakesed (sisuliselt He tuumad) · Beetakiirgus kerge laetud osake (elektron või positron) · Gammakiirgus EM kiirgus, mis järgneb alfavõi beetalagunemisele. · Röntgenkiirgus EM kiirgus, mida toodetakse tehislikult Mõisted · Epideemia on nakkushaiguse puhang, mis nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist · Pandeemia ehk laustaud on nakkushaiguse epideemia, mille tevik on väga lai, hõlmates näiteks tervet maailmajagu või kogu maailma. Gripipandeemia ajal Eestis haigestuda 25% elanikkonnast, sh 3,5-4%
prootoni ja antiprootoni on ebapüsivad osakesed, mis prootoniks või neutroniks muundudes kiirgavad mesoneid, leptoneid või footoneid . Barüonide koostises on kolm kvarki, mille spinnide ja elektrilaengute summad annavad barüonide spinni ja elektrilaengu. Igale fundamentaalosakesele vastab oma antiosake. Need on kõiges täpselt samasuguste omadustega, ainult kõik laengud on vastavalt vastandmärglised. Elektroni antiosake on positron, mille mass on täpselt sama suur, kui elektronil, kuid elektrilaeng on positiivne, absoluutväärtuselt aga elektroni omaga täpselt võrdne.Antikvarkidele omased värvid ei lange kvarkide omadega kokku, need on vastavad ,,vastandvärvid" : antipunane,antikollane, antisinine. Kui osake kohtub oma antiosakesega siis nad annihileeruvad ehk kaovad nii, et kogu nende mass muutub puhtaks energiaks footoniteks. Seejuures võib sekka tekkida ka
· Aatomid on keerukad süsteemid, mis koosnevad paljudest suhteliselt iseisvatest alaosadest. · Elektronkatte püsivus-ebapüsivus on klassikalise keemia uurimisobjekt, · kuid ka radiokeemia on üks keemia harudest ja tegeleb aatomi tuumade püsivuse-ebapüsivuse uurimisega 50. Kiirgusmehhanismid ja nukliidide transformatsioonid Kiirgusmehhanisme: neutron à prooton + elektron kiiratakse elektron kiirgus n à p + e- prooton à neutron + positron kiiratakse positron positron kiirgus p à n + e+ Elektronhaare elektron haaratakse tuumale lähimalt orbitaalilt elemendi järjenumber väheneb ühe koha võrra e- + p à n 51.Radioaktiivsete ainete poolestusaeg, radioaktiivsed ja stabiilsed isotoobid. Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus. See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks. Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib
1) kiirgus: He aatomi tuumade voog alfa osakese laeng +2; mass 4 üldvõrrand: ; M(ka A) – massiarv (prootonid + neutronid), Z – tuumalaeng ______________________________________________________________________________________________ 2) kiirgus e+ lagunemine: prooton muundub neutroniks, kiirguvad positron ja elektronneuriino beeta+ osakeste laeng +1; mass 1 üldvõrrand: e- lagunemine: neutron muundub prootoniks, kiirguvad elektron ja antielektronneuriino beeta- osakeste laeng -1; mass 1 üldvõrrand: ______________________________________________________________________________________________ 3) kiirgus: aatom läheb ergastatud olekust põhiolekusse, kiirgub -kvandi gamma osakeste laeng 0; mass 0
· Seda vastasmõju nimetatakse elektriliseks vastasmõjuks. · Laeng ei saa eksisteerida ilma kehata · Elektrilaeng jaguneb + ja laenguks · Kehale on võimalik laengut anda hõõrdumisel · Hõõrdumisel läheb osa elektrone üle ühelt kehalt teisele. · Keha, mis sai elektron, laadub negatiivselt, teine keha positiivselt. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 2 ELEKTRILAENGUD1 · Väikseima ehk elementaarse positiivse laengu kandjaks on prooton (ka positron), · elementaarse negatiivse laengu kandjaks on elektron (ka antiprooton). · Viimase laengut tähistatakse e = -1,6010-19 C . 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 3 Elektri jäävuse seadus · elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi laengute algebraline summa jääv: · q1 + q2 +... + qn = const. (1) · Seda eksperimentaalselt avastatud fakti
lümfisõlmede ultraheliuuring ja vajadusel võetakse rakuproov lümfisõlmest. Täpsemaks raku- uuringuks teostatakse valvurlümfisõlme biopsia. Selgitamaks, kas haigus on levinud vere kaudu teistesse organitesse, teostatakse arsti ettekirjutusel lisaks järgmiseid protseduure: 1) vereanalüüs 2) kopsude röntgenülesvõte 3) ultraheli uuring 4) kompuutertomograafia /CT/ 5) magnetresonants tomograafia /MRT/ 6) positron emissioon tomograafia /PET CT/ Kõik eeltoodud uuringud aitavad täpsustada haiguse levikut ja valida vajalik ravi. 9 Prognoos Kuna kasvaja annab juba väga varakult siirdeid, mille ravi on küllaltki väheefektiivne, on prognoos suhteliselt halb, kuid sõltub mitmetest asjaoludest. Siiski viimasel ajal seoses
Kvargid- u ja d... osakesed osalevad kõigis vastastikmõjudes, ei eksisteeri üksikuna. U- laeng +2/3 d- laeng -1/3 Prootonis- uud Neutronis- udd Värvilaeng- igal kvargil olemas. Näitab, missugused osakesed saavad koos püsida. · Koos on vaid need värvid, millega kokku saab valge värvuse (punane, sinine,kollane). Kõik eri värvid. · Koos on ka vastandvärvusega osakesed antiosake+osake. Antiosake- Igale mateeriaoskesele vastab selle antiosake. (elektron- positron, neutron- antineutron jne). Värvid on ka antivärvid (nt antipunane, antikollane jne) Kui antiosake saab kokku osakesega nad anihilleruvad kaovad ära, kogu mass muutub energiaks- footoniteks. (võib ka tekkida väiksemaid paare) Meson- antiosake+osake Mesonit ei saa eraldada- nende kahe eraldamiseks kokku nii palju energiat et tekib ees antikvark-kvargipaar mis moodustab kokku kaks mesonit Valge osake- koosneb kas kolmest põhivärvi kvargist/ antiosakesest+osakesest
annihileerus kokkupõrgetel oma antiosakestega; järele jäi vaid ülalmainitud miljardikune liig. Need prootonid ja neutronid moodustavadki suurema osa tänapäeval tuntud ainest. Prootoni ja neutroni massi väikese erinevuse tõttu kujunes sealjuures prootonite ja neutronite arvuline vahekord 6:1, mis etendas tähtsat osa hilisemas heeliumi osatähtsuses kosmoses. Temperatuurist jätkus nüüd vaid selleks, et moodustada leptonite paare (nagu näiteks elektron ja selle antiosake positron). Neist sai nüüd domineeriv aineosakeste liik. Tihedus langes 1013 g·cm3-le, mis oli ikka veel tohutu suur. Neutriinod aga ei olnud selle tiheduse juures enam soojuslikus tasakaalus teiste osakestega. Neutriinode vastasmõju muu ainega on sellest ajast alates nii nõrk, et nad liiguvad Universumis vabalt, ilma neeldumata siiamaani. Tuumasünteesi algus Pärast 10 sekundit, temperatuuridel alla 109 K, ühinesid prootonid ja neutronid tuumasünteesis esimesteks aatomituumadeks
Peale gravitatsioonijõu mõjutavad neid nõrgad tuumajõud ning laenguga osakesi ka elektromagnetilised jõud. * hadronid on osakesed mille vastastikmõju on põhjustatud tugevast tuumajõust. Hadronid jagunevad kahte alarühma : a) barüonid (prooton, neutron), mille büronarv on +1 (antsiosakesed -1) b) mesonid (pioon, kaoon), mille barüonarv on * vahebosonid (footon, W- ja 2-osakesed) osalevad elektromagnetilises ( footon) või nõrgas (W- ja 2-osakeesed) vastastikmõjus. Positron on positiivne elektron. Annihileerumine- osakeste ja antiosakeste hävimine nende kohtumisel. Elementaarosakestele on omane vastastikune muundumine. Väljana käsitletakse neid mida ei saa mingite samasuguste osakeste abil kirjeldada ( lepton, hadron). Väljatugevus on pöördvõrdeline kauguse ruuduga. 1960. A S.Weinberg, S. Glashow ja A. Sallas näitasid, et nõrk vastasikmõju ja elektromagnetiline vastastikmõju on tegelikult ühe fundamentaalsema- elektronõrga-
neutroneid annihileerus kokkupõrgetel oma antiosakestega; järele jäi vaid ülalmainitud miljardikune liig. Need prootonid ja neutronid moodustavadki suurema osa tänapäeval tuntud ainest. Prootoni ja neutroni massi väikese erinevuse tõttu kujunes sealjuures prootonite ja neutronite arvuline vahekord 6:1, mis etendas tähtsat osa hilisemas heeliumi osatähtsuses kosmoses. Temperatuurist jätkus nüüd vaid selleks, et moodustada leptonite paare (nagu näiteks elektron ja selle antiosake positron). Neist sai nüüd domineeriv aineosakeste liik. Tihedus langes 1013 g·cm-3- le, mis oli ikka veel tohutu suur. Neutriinod aga ei olnud selle tiheduse juures enam soojuslikus tasakaalus teiste osakestega. Neutriinode vastasmõju muu ainega on sellest ajast alates nii nõrk, et nad liiguvad Universumis vabalt, ilma neeldumata siiamaani. 1.8 Tuumasünteesi algus Pärast 10 sekundit, temperatuuridel alla 109 K, ühinesid prootonid ja neutronid
MLK 6004 Kvantmehhaanika 47 Spinnkvantarv ms spinn on omaimpulsimoment, millel võib olla ainult kaks väärtust: + ½ ja - ½. 56. Antiosake. Elektroni antiosake Antiosake on täpselt samasuguste omadustega, nagu osake, ainult et tema laeng on täpselt vastupidine. Näiteks prootoni antiosake on antiprooton, neutroni antiosake on antineutron ning elektroni antiosake on positron ja ta on vastaslaenguga. Vooton on oma antiosakesega aga täiesti identne. 57. Paari teke ja annihilatsioon Kui vaakumile anda piisavalt energiat, siis tekib osake ja tema antiosake. Kui osake oma antiosakesega aga kokku põrkab, siis vabaneb gamma kvant energiana ning osake ja antiosake annihileeruvad. 58. Kvargid Kvargid on subatomaarsed osakesed, milles koosnevad prootonid ja neutronid ning paljud teised osakesed.
tuntud füüsikalistes protsessides kui jagamatu tervik. Elementaarosakesed ei koosne teistest tuntud osakestest. Elementaarosakesi iseloomustavad: 1. Mass 2. Elektrilaeng 3. Spinn (iseloomustab osakese pöörlemist) 4. Eluiga Elementaarosakesed jaotatakse: 1. Leptonid 2. Mesonid 3. Barüonid Mõisted: Antiosakesed massid võrdsed, laengud vastupidised (elektron positron). Avastati 1928.a. inglise füüsiku Paul Diraci poolt. Kvargid kõik mesonid, barüonid ja resonantsosakesed koosnevad kvarkidest ja antikvar- kidest, kusjuures iga osake moodustab erineva kvarkide kombinatsiooni. Avastati 1963.a. M. Gell-Manni ja G. Zweigi poolt. Olulisemad elementaarosakesed: 1. Elektron J. Thomson 1897.a. 2. Prooton E. Rutherford 1919.a. 3. Neutron J. Chadwick 1932.a. 4. Meson 5. Neutroni -lagunemisel eralduv neutriino 6. Kiirguskvant footon
neutroniteks. Ühe grammi vesiniku kohta on nn massidefekt ekvivalentne 6,2* 1018 ergiga. Kui tähe tsentris on temperatuur 15 miljonit kraadi ja vesiniku tihedus vähemalt 100 g/cm3, algab seal pp-reaktsioonide ahel. Esimese reaktsiooni, kahe prootoni ühinemine deuteeriumi tuumaks, toimumise tõenäosus on ülimalt väike. Neutriinod väljuvad tähest takistamatult ja viivad kaasa reaktsioonide lõpptulemuses teatud osa energiast. Positron annihileerub momentaalselt elektroniga, mida tähes võib kohata „igal sammul“. Ka deuteerium leiab kiiresti endale prootoni, ja moodustub heeliumi isotoop. Seejuures vabaneb võimas gammakvant, mis moodustab lõviosa tähekiirgusest. Gammakvant ei pääse tähest välja, vaid neeldub esimeses sobivas aatomis. Enamasti kiirgab aatom saadud energia välja mitme väiksema energiaga kvandina, mis omakorda neeldub jne. Tähe keskosas vabanev energia
Tuuma lagunemise tulemusena võib tuum jääda ergastatud olekusse, millest väljumiseks kiirgab tuum gammakvandi. Seega kaasneb tuumalagunemisele lisaks alfa- ja beetakiirgusele ka gammakiirgus. 184 Kiirgusmehhanisme neutron prooton + elektron kiiratakse elektron kiirgus n p + e- prooton neutron + positron kiiratakse positron positron kiirgus p n + e+ Elektronhaare elektron haaratakse tuumale lähimalt orbitaalilt elemendi järjenumber väheneb ühe koha võrra e- + p n 185 Tuumareaktsioonid SEEGA -Tuumareaktsioonides võib energia eralduda või neelduda selle
H.Becquerel (1896) alfakiirgus - kiirgub alfaosake(prootonite arv väheneb
2võrra)(He-tuumad) beetakiirgus eraldub elektron(prootonite arv väheneb 1 võrra)
(elektronid)gammakiirgus lühilaineline elektromagnetkiirgus .Radioaktiivlagunemine allub
eksponentseadusele. Poolestusaeg- keskmine aeg, mis kulub aatomite arvu kahekordseks
vähenemiseks-see on sõltumatu radioakt. aatomite algkogusest; -lagunemine-isel.
Raskematele tuumadele -lagunemine-võib eralduda elektrin(N>Z) või positron(N
supernoovad on tekkinud tavaliste tähetede kokkutõmbumisel neutrontähtedeks. Lisaks aravavad nad, et see võib põhjustada kosmilist taustkiirgust. 1934 Joliot-Curie'd avastavad tehisradioaktiivsuse. 1934 Pavel Cherenkov vaatleb radioaktiivsust, mis tekib elektronide möödumisel. 1935 Arthur Jeffrey Dempster avastab uraani isotoobi massiga 235 amü (U-235). 1935 Patrick Blackett avastab, et gammakiired suudavad tekitada elektron-positron paare. 1935 Hideki Yukawa postuleerib, et tuumajõud tekib mesonite vahetamisel. 1935 Einstein, Podolsky ja Rosen toovad esile paradoksi, mis praegu on tuntud Eisntein-Roseni paradoksina. 1935 Charles Richter töötab välja logaritmilise skaala maavärinate tugevuse mõõtmiseks. 1936 Eugene Paul Wigner töötab välja neutronide neeldumise teooria. 1937 Neddermeyer, Anderson, Street ja Stevenson avastavad kosmilist
Kallosotoomia (mõhkkeha läbilõikamine). Ajukoore stimuleerimine (inimene peab olema teadvusel; magnetväljaga stimulatsioon võib funktsioneerimise välja lülitada – kahjustus). Arvutistimulatsioonid. Psühhofüsioloogia: Elektroentsefalograafia (EEG) – 5 erinevat. Algselt kirjeldas aju struktuuri mõju ajukoorele. Üksikuid neuroneid liiga palju, et eraldi uurida (ajus 16 miljardit). Kompuutertomograafia (CT) – elusal inimesel ajust piltide tegemine. Positron emissioontomograafia (PET). Magnetresonantstomograafia (MRT). Neuroanatoomia: ka rakutase. See, kuidas omavahel suhestuvad, määravad teatud piirangud. Ontogeneesi uurimine: individuaalse arengu uurimine. Müeliniseerimine – ilma rakud 100 korda aeglasemad, jääb mulje, et teatud funktsioonid ei osale. (Paleo)antropoloogia, kultuuride erinevused: kui ei saa aru kultuuri keskkonnast, ei saa aru aju ja psüühika seosest. Individuaalne kogemus. „Tingimuslik“ kohanemine.
Mälu. Tallinn: Kupar. Tulving, E. (Ed.) (2000). Memory, consciousness, and brain. The Tallinn Conference. Philadelphia: Psychology Press. Tulving, E. (2002). Episodic memory: from mind to brain. Annual Review of Psychology, 53, 1-25. Tulving, E. & Craik, F.I.M.(Eds.) (2000). The Oxford handbook of memory. New York: Oxford University Press. Tulving, E., Kapur, S., Craik, F.I.M., Moscovitch, M., & Houle, S. (1994). Hemispheric encoding/retrieval asymmetry in episodic memory: positron emission tomography findings. Proceedings of the National Academy of Sciences USA, 91, 2016-2020. Tulving, E., & Pearlstone, Z. (1966). Availability versus accessibility of information in memory for words. Journal of Verbal Learning and Verbal Behavior, 5, 381-391. Tulving, E., Schacter, D.L., & Stark, H.A. (1982). Priming effects in word- fragment completion are independent of recognition memory. Journal of Experimental Psychology: Learning, Memory, and Cognition, 8, 336-342.
2 Kognitiivne neuroteadus peaaju uurimine, kognitiivsete protsesside aluseks olevate struktuuride ajaliseks ja ruumiliseks lokaliseerimiseks. Pigem kus ja millal, mitte kuidas. 1. Tingitud potentsiaalid (ERP) - EEG põhine aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine peanaha pinnalt 2. Positron-emissioon tomograafia (PET) - Teatud radioaktiivsete isotoopide tuumad emiteerivad positrone. Kui positron põrkub elektroniga, tekib kaks gamma kiirt, mis levivad vastassuunas ning on mõõdetavad. 3. Magnetilise resonantsi kuvamine (MRI) - Lokaalse verevarustuse muutuste uurimine. Mõõdetase muutusi hemodünaamilises reaktsioonis, mis peegeldavad psüühilisi operatsioone. 4
Nad vahendavad nõrka vastastikmõju. Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosakene. See on osakene, mille kõik laengud on vastupidise märgiga. Kvarkide korral on tegu vastandvärvidega: antipunane (punase täiendvärvus - helesinine), antiroheline (purpur?) ja antisinine (kollane?). Kui osake kohtub oma antiosakesega, siis nad annihileeruvad ), st. kaovad ja nende massid muutuvad energiaks (suure energiaga footoneiks). Näiteks elektroni antiosakene on positron, selle mass on võrdne elektroni massiga ja laeng ka , ainult pluss märgiga. Positron avastati 1932.a., antiprooton avastati 1956.a. Esimene antituum, antideutron avastati 1965.a. Antiheeliumi tuum avastati 1970.a. Serpuhhovis. Neid leiti 4 tükki 4 . 1010 muu osakese hulgast. 1995.a. leiti 9 antivesiniku aatomit, elueaga 4 . 10-8 s. nad liikusid ruumis ca 10 m ja siis annihileerusid. Antiosakeste tekitamine on raske sellepärast, et selleks on vaja väga suuri energiaid
(inimeste eluea pikendamine ja jõuetuse täielik kõrvaldamine ehk ,,nõrga" inimese kõrvalda- mine meie ühiskonnast) ja luure (eriti mõistusekontrolli) kohta. Kõik need eesmärgid/üles- anded on jätkuvalt kestvad. 79 ¾ IMPLANTAAT või S.B.M.C.D. S.B.M.C.D. või implantaat Kerakujuline bioloogilise keha jälgimise ja mõjutamise kontroll- seade. SBMCD on tehno-orgaaniline täiustatud segaprotsessor, mis töötab mikro-positron vooluallikal ja kontrollib või matkib inimese närvisüsteemi funktsioone koos mikroreleega, mis dubleerib aju energiamustri tegevust. Röövimise käigus lisavad Hallid tavaliselt 3 mm suuruse seadme (SBMCD) läbi ninaõõnsuse röövitud inimese aju lähedale. Kuid enne seda sisestatakse röövitud inimesele hüpnoosi käigus korraldused, mis võivad teda sundida 2-5 aasta jooksul mingit kindlat tegu sooritama.
miks õppida matemaatikat? Katseliselt võime küll järele uurida, mis kunagi juhtus või mis juhtub hetkel, aga me ei saa kunagi katseliselt leida, mis juhtub tulevikus – tulevikku ju katsetada ei saa. Ent tihti peame just ennustama, mis tulevikus juhtuda võiks. Matemaatika abil ennustati, et leidub elektroni antiosake positron, ja nüüdseks oleme seda katseliselt näinud. Matemaatiliselt pakuti, et suurtel kiirustel enam Newtoni klassikaline mehaanika ei kehti, ning ega tõesti ei kehtigi. Ilma selle tead- miseta ei töötaks meie GPS-navigeerimine. Majandusteoreetikud üritavad aru saada, kuidas üks või teine inim- või inimväline
effective as the torture baths in Protocol A. effective as the torture baths in Protocol A. Not a bad yield, considering that no convulsing is involved. In 1999, amusingly, most researchers firmly believed that BAT, while abundant in infants, was nonexistent or negligible in adults. I was in the midst of my Guantanamo Bay baths21 at this time, and these conclusions did not square with my experience. It wasn't until years later that better tools, most notably positron-emission topography (PET), became more widespread and were used to demonstrate that BAT is most certainly present in adults, particularly in the neck and upper chest areas. That explains why the ice packs on my neck and upper trapezius worked. In the May 2009 issue of Obesity Review, a paper was published titled "Have we entered the BAT renaissance?" I'd say the answer is yes. The abstract concludes: "These recent discoveries
annaabi.ee 
