Arvustus filmile ,,Idiocracy" Tuleb tõdeda, et ma ei olnud sellest filmist mitte midagi kuulnud, rääkimata selle nägemisest. Esmane reaktsioon, kui õppejoud lausus, et toimub filmivaatamine, oli muidugi see, et mis jama me nüüd siis vaatama hakkame? See tuleneb tõenaoliselt sellest, et üldiselt koolis komöödiaid ei vaadata. Kui uurisin selle filmi kohta veidi internetist, selgus, et see on samalt tegijalt, kes on teinud valmis filmi "Office Space", mis on minu arvates super film ja hästi ülesehitatud komöödia. Ei jõua ära imestada, et ma Idiocracy-st mitte kui midagi kuulnud ei ole. Filmielamus oli minu jaoks väga meeldiv, no tõesti "awesome" film. On võetud situatsioon või õigemini olukord, mida kardetakse ja millepärast keelitatakse noori õppima ja viidud see äärmuseni. Esialgu, kui jutustaja ütles, et aeg on edasi läinud, ei osanud kohe kindlasti midagi sellist oodata. "Uusaja" alguses selles filmis valmistas veidi pettumust see,...
Retsensioon ,,Mina Olin Siin" ,,Ükskord juhtub see kõigiga, saavad noku soustiseks". Nii arutles Rass filmis Mina Olin Siin, mille resizöör on Ilmar Raag. Kui ma seda kuulsin, siis ma hakkasin naerma. Aga kui mõelda, on sellel tõepõhi all. Süütuna ei sure siin ilmas mitte keegi, elu k***b meid kõiki läbi. Filmis räägiti koolipoiss, teismelise Rassi elust. Rass oli 17 aastane noormees, kes elas koos oma tüdrukuga mingis üürikorteris. Raha neil ei olnud eriti palju. Siis Rass läks raha hankima bensiini varastama. Kuid politsei hakkas teda jälitama, ja siis ta sõitis autoga seina, ja ise põgenes. Kui tema ,,tööandja" teada sai, nõudis ta temalt raha. Siis läks Rass oma tüdrukuga baari. Seal keegi tantsis tema tüdrukuga, Rass sai kurjaks, kuigi ta seda välja ei näidanud, ja kutsus tüübi suitsule õue. Seal andis ta talle peksa. Siis ilmus tüübi sõbrad ja mingi boss, Olaf, kes küsis Rassilt miks lõi. Rass vast...
Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsus on inimeste võime muusikaga tegeleda muusikapalu kirjutada, muusikainstrumente mängida, laulda, tantsida ja nii edasi. Kuid kas musikaalsus on inimestesse sisse kodeeritud või saab seda õppida? Kõik inimesed ei ole musikaalsed, mis tähendab seda, et see võime ei ole levinud terves inimkonnas. Üldiselt kipub olema nii, et kui vanemad on terve oma elu või mingil eluperioodil tegelenud muusikaga, tegelevad sellega ka lapsed. Siiski muusikaga tegelemist ei saa lugeda musikaalsuseks ükskõik milline inimene võib ju kätte võtta trummipulgad, veidi trummi lüüa ning öelda: ,,Ma teen muusikat." Erinevus tuleneb sellest, et musikaalsed inimesed tõesti panevad kogu oma ande teostesse ning kirjutavad/esitavad need nii, et kõigil on hea kuulata. Maailmas leidub mitmeid kuulsaid perekondi, mille liikmeteks olid erinevate põlvko...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond LIBLIKAEFEKT Filmianalüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes suuresti autoripoolsest filmizanri eelistusest. Filmi liigitatakse Eestlaste seisukohast draama ja ulme valdkonda. Ameerikalik tituleering filmizanrile on Sci-Fy/Thriller. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 7,7. Film on toodetud USA's , valminud 2004 aastal ning kestab 1 tund ja 53 minutit. Filmianalüüs on jagatud üheks peatükiks mis omakorda on jagatud üheksaks alampeatükiks kus igas peatükis käsitlen filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust erinevatest sotsioloogia vaatepunktidest ja seisukohtadest. 1. FILMIANALÜÜS. 1.1. Filmi sisu lühiülevaade Evan Treborn on väikelinnas kasvanud poiss, kes lapsepõlves koges pidevalt lühiajalisi mälukaotusi
Telelavastus E. Vilde "Vigased pruudid" lavastaja Toomas Kirss retsensioon VII klass 3.05 Eduard Vilde teosest "Vigased pruudid" tegi telelavastuse Toomas Kirss. Oma lavastuses pani ta pruute mängima mehed. Miinat mängis Andrus Vaarik ja Leenat Guido Kangur. Tüdrukute isa Lipuvere talu peremeest Marti mängis Heino Mandri. Miina armastatut ning Lipuvere sulast Joosepit mängis Paul Laasik, Leena tõelist armastust Kärje Juhanit kehastas Paul Poom. Mulke Viljandimaalt Ennu ja Jaaku kehastasid Lembit Ulfsak ja Aarne Üksküla. "Vigased pruudid " erines Eduard Vilde eelnevatest töödest väga. Vilde raamatutest olen ma lugenud romaani "Külmale maale", mis on hoopis tõsisema sisuga ning "Vigaste pruutide" täielik ...
talutavamaks. Toredad stseenid olid veel näiteks telkimise stseen ning filmi teine pool, mille nad villas elades veetsid. Enamjaolt oli film ette aimatav. Kahju oli sellest, kui Lars ära suri, kuigi see oli aimatav juba sellest hetkest, kui öeldi, et ta haigus süvenenud on. Ainus asi, mis ehk ei läinud ootuspäraselt, oli see, et Lars ei kohtunud rohkem hispaanlannaga, kes temasse väga mõistvalt suhtus ning kellega nad hästi läbi said. Lõppsõna; hinnang filmile: Antud film ei sobi igaühele, samas on see film, mida võiks enamus inimesed vaadata. See on film, millesse on enne vaatamist väga raske mitte eelarvamusega suhtuda, kuid olles seda näinud, võib ütelda, et tegelikult on tegemist pigem õpetliku, südamliku ja silmaringi avardava filmiga. Filmi pisut häirivana tunduv tagamõte jääb filmi vaadates tahaplaanile ning tegelikult aitab see linateos muuta suhtumist puuetega inimestesse. See on film, mis räägib
Retsensioon filmile ,,Nimed marmortahvlil." "Nimed marmortahvlil" on Albert Kivikase romaanil põhinev lugu. Tegevusajaks Vabadussõda ja tegelasteks Tartu koolipoisid, kes oma kõhklustest ja klassivahedest üle saades rindele rahvusriiki looma lähevad. See film on püüd tuua tänapäeva inimesteni seda, mis on oluline Eestile ajalooliselt. Filmi vaadates tunnetasin selgelt seda, et inimloomus on läbi ajaloo üks ja see sama olnud muutunud on vaid keskkond. See film toob palju lähemale need inimesed ja nende mõtted, kes vabariigi sünni juures olid, mis omakorda väärtustab ajalugu ka tänapäeva noorte jaoks. Me oleme sõjas. Käimas on lahing. "Tsahh, tsahh, tsahh" läbistvad kuulid mulda paisates üles väikeseid tolmupilvi. Sõjamees, tegelikult alles poisike, pääseb napilt vihisevast kuulist ja leiab varju künkaselja tagusest lohust. "Tärr, tärr", "trahh, põmm, trahh" Hirmunult vaatavad räsitud mehehakatised uustulnukale otsa. Uustulnukas ütleb, ...
Retsensioon „Lõpp“ Esimene ja võib-olla ehk ka üks meeldejäävamaid PÖFFil linastunud filme, mida vaatamas käisin, oli Lõuna-Koreas valminud film „Lõpp“. Filmi ja filmi režissööri Kyu-hwan Jeoni võiks välja tuua juba seetõttu, et tegemist on tõelise PÖFFi veteraniga – sellel aastal osales ta oma filmiga PÖFFil juba viiendat korda, kusjuures PÖFFil esilinastus ka 2008. aastal tema debüütfilm „Mozarti linn“ – ning tänu temale valmis ka 2015. aastal „Vihane kunstnik“, mis on esimene Eesti ja Lõuna-Korea koostööfilm. Samuti on ta ka pälvinud 2012. aastal filmiga „Taak“ PÖFFi parima režissööri preemia. Selle taustainformatsiooni kõrval köitis mind filmivaliku tegemisel ka sünopsisest õhkunud müstilisus, teatav abstraktsus, ning päevakajaline teema, millele polnud ise varem sügavamalt keskendunud – Lõuna-Korea lääneliku ühiskonna võlud ja valud, järjest suurem...
1944 retsensioon Ma olen isiklikult kaua aega juba oodanud , et see film lõppuks välja tuleb ja nüüd see on siin . Film "1944" mis on valmistatud tõsiselt hea rezissööri Elmo Nüganeni poolt ja pajatab nii eestlastele kui ka ülejäänud maailam rahvastele meie kohutavalt masedavat ja sünget ajalugu ning kannatusi teisest maailmasõjast. Kui "1944" kinodesse tuli purustas see nädala või paariga Eesti kõige vaatatuma filmi rekordi mida enne hoidis samuti Elmo Nüganeni poolt direkteeritud " Nimed marvoltahvlil", olgu eestlasele pühaasjaks, et see film on nähtud. Teose väitel ei käi me kaasa ühe kindla protagonisti loole vaid hüppame punaarmee ja Nazi Saksamaa sõjaväe massi "Heeresgruppe Nord" ehk spetsiaalselt moodustatud Wermachti haru Leningradi ja Põhja Venemaa vallutamiseks vahelt. Nendes kahes kooseisus vaatama sõja peale kainelt mõlemal poolel võitlevate eestlaste pilkude läbi rinde joontel 26.07...
Retsensioon filmile ,,Sügiball" ,,Sügisball" jutustab kuue täiesti erineva eluga inimese loo, neid seob vaid ühine keskkond Lasnamäe. Film põhineb Mati Undi samanimelisel romaanil. Terve filmi meeleolu on nukker. Tegelaste silmis ei näe korrakski siirast rõõmu, päikegi ei piilu pilve tagant välja. Linateoses näidatakse küll tänapäeva Tallinnat, kuid tänu rezisööri ja operaatori heale koostööle andakse edukalt edasi kuuekümnendate õhkkonda. Linn näeb välja räsitud ja väsinud. Esmapilgul ei paista filmis kujutatud tegelastel midagi peale Lasnamäe ühist olevat, kuid varsti võis vaataja näha, et Veiko Õunpuu, filmi rezissöör ja stsenarist, on nende kõigi ümber loonud ühesuguse miljöö. Õnnetu magalarajooni kohal on pilves, päiksetu taevas. Kõik tundub lõpetamata. Haljasala, kuhu tegevus tihti liigub, on kui unustatud põld metsade vahel. Enamus neist elab pooleldi remonditud korterites, vaid arhitekti, keda ke...
Kas oleksin soovinud elada lapsgeeniuse elu? Kõik lapsevanemad tahavad, et just nende maimukesest sirguks tuntud advokaat, suurepärane arst, edukas ärimees või armastatud poliitik. Emad-isad pigem elavad kitsikuses ning hoiavad raha laste hariduse ja helge tuleviku tagamiseks kui lasevad järelkasvul ise homse päeva pärast muretseda. Enda lapsele parima soovimises pole midagi halba, ent kuskile peaks olema tõmmatud ka piir. Kui aga lapsel on olemas kõik eeldused saamaks geeniuseks, kas taoline elu on täisväärtuslik? Suve hakul teatas maailma ajakirjandus kaheaastasest Inglise tüdrukust Georgia Brownist, kes kuulutati väga kõrge intelligentsiga inimesi ühendava Mensa klubi kõigi aegade noorimaks naisliikmeks. Augustis kolmeaastaseks saanud Georgia sai kahe aasta ja üheksa kuu vanuselt IQ-testis 152 punkti. Ajalehe Daily Mail teatel paneb sedavõrd kõrge IQ tüdrukutirtsu samale astmele maailmakuulsa füüsiku Ste...
Toomas Nipernaadi August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust. Toomas muudab naiste elud küll huvitavamaks ja näitab, nagu keegi maailmas siiski hooliks neist, aga ma usun, et oma lahkumisega põhjustab ta vaid suuri hingepiinu ja oleks parem, kui na...
Filmi ,,Trooja" analüüs 1. Filmi süzee langeb suurel määral eepose sisuga kokku, v.a lõpp, mis on võetud Vergiliuse ,,Aeneisist" ning jumalate liinid. Jälgi, milline on filmis kreeklaste ja troojalaste suhe jumalatega. Too oma arvamuse kinnitamiseks mõlema rahva kohta vähemalt kaks näidet. Troojalaste suhe jumalatega oli lähedasem, kuna igal võimalusel pöörduti jumalate poole ja tegevusel lähtuti nende otsusest/viidedest. Näiteks: Apolloni märk enne sõda, et troojalased võidavad sõja. Poseidoni tänamine merel hea ilma eest. Tundus samuti, et troojalaste hulgas oli isik, kes ei uskunud vist eriti jumalatesse ja selleks oli Hektor. Ta uskus rohkem inimestesse ja sõdalastesse. Kreeka näited: Apolloni templi rüvetamine. Jumalate templid olid väga olulised. Jumalatesse usk oli minimaalne, vaid siis, kui juba miskit ära toimus ehk ei toetatud jumalate uskumustele ja ennetele (Agamemno...
Fukushima katastroof Marten Arandi Katastroofi toimumisaeg 11. märts 2011, kell 14.46 (kohalik aeg) tabas Jaapanit maavärin, mille tugevus oli 9 magnituudi. See maavärin tõi kaasa tsunami, mis purustas kõike, mis teele ette jäi. Maavärin tõi kaasa tuumakatastroofi, sest Daiichi tuumajaam sai plahvatuse tõttu kannatada. Katastroofi toimumiskoht Maavärina kolle ehk epitsenter oli pealinnast Tokyost 373 km kaugusel. Daiichi tuumajaam enne õnnetust Katastroofi põhjused Daiichi tuumajaamas tõid maavärin ja tsunami kaasa tuumareaktori purunemise. Reaktori purunemise põhjuseks oli plahvatus. Reaktor plahvatas sest, sest jahutussüsteem lakkas töötamast, küttusevardad kuumenesid üle, süttisid põlema, ning põlemisel eraldus vesinik, mis plahvatas. Daiichi tuumajaama põleng Purunenud reaktor Daiichi tuumajaam pärast õnnetust Tuumakatastroofi korral tuleb kasutada kaitseriietust Katastroofi ta...
Vestern Filmikunst on kunsti liik, mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid. Nii, nagu iga kunsti puhul, on ka filmide puhul erinevad zanrid. Filmide jaotus zanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on. Vesternide populaarus jäi tummfilmide ikka. Peale helifilmide leiutamist tehti vesterneid vaid väiksemates stuudiotes. 1939. aastal vesternide populaarsus tõusis taas ning seda tänu filmile ,,Stagecoach" (,,Postitõld"). Zanrireeglid ja -piirid Klassikaline vestern pärineb Holly woodist. Sellele on omased positiivne lõpplahendus, tugev peategelene ning ületamatutena näivad raskused. Vesternid kujutavad konkreetset aega ja kohta Ameerika ajaloos. Nendeks on Ameerika Vana Lääs(American Old West) või Metsik Lääs (Wild West) ning ajaks peetakse tavaliselt 19. sajandi teist poolt. Tavaliselt kujutatakse
„1944“ Analüüs Film algas suure pauguga, ehmatusega tõmbas see vaatajad otse Sinimägedele. Enne kui vaatajana jõudsin uue kohaga harjuda, hakkas tõsine lahing pihta. Väga ootamatult olin justkui ise lahingus. Lahingutseenid ning heli olid viidud perfektsuseni, kaameratöö oli lihtsalt super. Teatrilavalt tuntud noored näitlejad täitsid rolle nagu valatult. Sõda oli usutav ja hirmutekitav. Jäin mõtlema, kust nii palju sõitvaid tanke kokku saadi, küllap tugev oli mänedžeritöö. Lahingutseenide vahele jäid mõned dialoogid ning hingetõmbehetked, mis lasid vaatajal seljatoele vajuda. Pinge kadus vast liigseltki ära, näis nagu sõda kadus vahepeal ära. Dialoogid olid lakoonilised ning üsna ootuspärased. Puudu polnud ka sõjafilmidest ammutuntud klišeelised kurvad lähedasele kirjutamised, vendadest sõdurid, kel...
hoopis klippe, millele lisatud heli ning muusika mängisid tähtsat rolli. Ilma suurte sündmustekeeristeta jagus filmis põnevust kui ka lugu, mida jutustada. Huvitaval kombel, tuli filmis välja see, et väheste sõnadega, on võimalik vaatajatele edasi anda mõneti palju mõjusam, sisukam info ja ka emotsioon. Siinkohapeal oli tegu ka väga hea montaazhitööga. Filmi muusikavalik, oli omas elemendis ja andis filmile palju juurde. Arvatavasti mõne muu heliga, oleks ka edasi anda püütud emotsioon, hoopis teine. Samuti oli filmis omajagu kunstilisust, millega ei pingutatud üle ja see ei vajanud nii väga tähelepanu, kuid mis jäi iseenesest silma, andes filmile juurde mõnusat varjundit. Kohati tundus, nagu oleks filmis käsitletud mingit vanemat ajastut, kuid tegelikult toimus kõik 21. sajandis. Filmis kujutatud üldine olme ja tegelaste väljanägemine, oli huvitavas stiilis, mis lisas filmile ilmekust
Saksamaa ja Rootsi filmides, arvatavasti tuntakse teda ära kõige rohkem King Arthur'ist. M Judi Dench Ta on võitnud oskari, 27 auhinda ja olnud 48'sal kandideerimisel. On teinud kaasa enamustes Bond'i filmides. Lavastaja: Martin Campbell Ta on lavastanud ka eelmiseid Bond'i filme. Samuti on ta lavastaja The Legend of Zorro ja The Mask of Zorro'le. Tootjad: Barbara Broccoli Tootja ka paljudele eelmistele Bond'i filmidele. Sama kehtib ka järgmine aasta tulevale uuele filmile. Michael G. Wilson Tootja ka paljudele eelmistele Bond'i filmidele. Sama kehtib ka järgmine aasta tulevale uuele filmile. -- Nagu ikka jätkati filmis James Bond'i tegelaskuju, seekord siis oli näitelaks Daniel Graig, kes sai tööga väga hästi hakkama. Seekordset osa filmiti ülemaailma järgmises kohtades: Miami, Ocean Club, Lago Di Comi (Itaalia), Veneetsia, Madagaskar jne. Filmile paneks hindeks 10/10 Piisavalt
Pildistamine fotoaparaadiga on eseme kujutise jäädvustamine valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil. Fotoaparaadi eelkäijaks oli camera obscura. Camera obscura-le asetati ava ette lääts (objektiiv), mis projekteerib kujutise pimekambri ava vastasseinale fotoplaadile, filmile või fotoelektrilisele maatriksile. Fotoaparaadi osad Fotoaparaat on valguskindel kamber,selle esiosas on üks või mitu läätse,mis moodustavad objektiivi.Kambri tagaosas
Mulle meeldis see film päris palju, kuna see oli thriller aga sügava mõttega. Mõte oli see, et elektroonika ja masinad ei tohiks meie elu juhtida nagu praegu. Filmi vaatamise tegi huvitavamaks see, et filmi jaoks pidi tõmbama oma telefoni äppi, mille pidi kinos käivitama. Äpp näitas teatud hetkedel tekstsõnumeid, mis selgitasid süzee tähtsaid sündmusi, mis muidu oleksid jäänud segaseks. Filmi vaadates ma tegelikult keskendusin rohkem telefonile kui filmile. Mitme meediavahendiga filmi vaatamine on küll innovatiivne idee, kuid minu arust mitte alati hea. See ei sobiks paljudele filmidele nagu komöödiatele, kuid selle filmi õhkkond ja teema sobisid sellega väga hästi kokku. Kinos nägin ka, et äppi kasutasid vähesed, kuna nende seadme tarkvara versioon oli aegunud. Kui teha selline äpp filmile, peaks seda saama kasutada kõik kes filmi vaatavad. Paneb mõtlema see, et kasutusel olevad kommunikatsioonivahendid võimaldavad igaühe
jaanuaril 2011 ilmus Suurbritannias laulja teine stuudioalbum "21". Album tõusis esikohale Suurbritannias (6 nädalat), Iirimaal, Saksamaal, Hollandis, Uus-Meremaal, Sveitsis, Austrias ja Belgias, aga märtsis 2011 tõusis ka Billboard 200 edetabelis esikohale. 2012 aasta alguses nimetati Adele laul "Set Fire to the Rain" rahvuslikuks ameerika hitiks. Mais 2012 triumfeeris Adele Billboard Music Awardi preemiatel, saades 20-st nominendist 12. 2012 aastal kirjutas Adele järjekordsele James Bondi filmile tunnuslaulu "Skyfall". Selle laulu eest koos Paul Epwortiga esitati ta "Kuldgloobusele" ja "Oscarile" kategoorias Parim laul (2013) ja Grammy nominendiks kategoorias "Parim laul, kirjutatud filmile" (2014).
too oli Euroopas missioonil alla kukkunud, ning seejärel leiavad Danny ja Evelyn selles kurvas olukorras üksteisest armastust. Minu jaoks oli ,,Pearl Harbor" iga külje pealt vaadates väga huvitav film, võib olla on põhjus minu filmimaitses- alati on minu lemmikuteks filmideks siiski olnud dramaatilised sõjafilmid. Ja mõtlemine, et see pole kõik fantaasia, teadmine, et sellised verised sõjad toimusid tõesti alles eelmine sajand, annab minu poolt filmile lisapunkte. Ma soojalt soovitan Teil seda filmi vaadata, arvan et see 3 tundi ei võtaks kellegil tükki küljest ära, mõni emotsionaalsem ilmselt kaotaks küll pisarakese, aga vahetada see väiksese ajaloo tunni vastu pole ju paha.
Ta andis mulle tööd insenerina, seega ma produtseerisin plaate ja artiste... Me tegime tuhandeid reklaame. Ja siis ma hakkasin edasi töötama televisiooniga ja mõndade filmidega," räägib Klaus Badelt intervjuus. Aastal 1998 kutsus Oscareid võitnud helilooja Hans Zimmer ta tööle Media Ventures stuudiosse. Sellest ajast peale on Badelt tegelenud mitme oma enda televisiooni projektiga. Tema esimene suur saavutus, mis pälvis ka palju tähelepanu, oli 2002.aastal muusika filmile ,,The Time Machine". 3)Nüüdseks on Klaus Badelt kirjutanud muusikat enam kui 25 suurele Hollywoodi filmile. Filmid ,,The Time Machine" ,,The Piretes of the Caribbean: The Curse of the Black Pearl" ,,Constantine" ,,Catwoman" ,,Ultraviolet" ,,Ned Kelly" ,,Poseidon" ,,Pearl Harbor" ,,Pour elle" ,,The Promise" ,,The Pledge" ,,Starship Troopers 3: Marauder" ,,Rescue dawn" ,,Mission: Impossible 2" ,,The Scorpion King 2: Rise of a Warrior" ,,The Recruit" ,,Premonition" ,,K-19 : The Widowmaker"
Tuntumate multifilmide tunnusmeloodia d 1) Nu pogodi! https:// www.youtube.com/watch?v=mhEvV9Q7zfE autor: Tamas Deak. 2) Potsataja. https:// www.youtube.com/watch?v=3pJMnq1g9L4 autor: Vladimir Šainski 3) Belka ja Strelka 4) Maša ja Karu https:// www.youtube.com/watch?v=UrEc08h3_eo autor: Vasily Bogatyrev (77a) -on vene helilooja, tunnustatud Eduard filmimuusikaArtemjev- looja. -Esimeseks filmitööks oli koostöös Vano Muradeliga loodud muusika filmile "Unistusele vastu" -Praeguseks on ta muusika kirjutanud enam kui 200 multi- ja mängufilmile ja teinud koostööd selliste tuntud vene filmirežissööridega nagu Andrei Tarkovski, Nikita Mihhalkov ja Andrei Kontšalovski. - Uuemad ja tuntumad filmide tunnusmeloodiad: -The Odyssey (1997): https:// www.youtube.com/watch?v=BE5R_JdSanQ - 12 (2007): -The Postman's White Nights (2014): -Sunstroke (2014): -sündis 20. jaanuaril 1934. (80a) Vladimir Daskevitş -vene helilooja.
mõrvarit. Hiljem selgub, et hotellis on tegelikult tulnukad, keda Glebsky arvas inimesteks , sest nad saavad teiste inimeste kuju võtta. Tulnukate eksistents sõltub Olafi kohvris olevast energiaallikast, mis on Glebsky käes, kes peab tegema otsuse, kas tegutseda südametunnistuse järgi või seaduste ja eeskirjade järgi. Film algab tegelikult paljutõotavalt, fantastiline muusika Sven Grünbergi poolt ja kaadrid ümbritsevatest mägedest ning hotellist annavad filmile ainulaadse atmosfääri mida teistes filmides pole. Kuid minu arust hakkab kõik allamäge minema siis, kui Glebsky uurib Olafi mõrva ja tuleb välja, et enamus inimesed sellega seotud on tegelikult tulnukad. See tuli peaaegu eikuskilt, sest filmi jooksul oleme väga vähe vihjeid tulnukate kohta saanud ja see tundus nagu loo autorid ise ka ei teadnud täpselt kuidas lugu lahendada. Need ulmeelemendid tulnukatega lihtsalt ei sobi ülejäänud filmiga kokku ja see
7. detsembril,pühapäeva hommikul,kui Jaapani lennuvägi ründas ootamatult Pearl Harbori nimelist USA sõjaväe tugipunkti Hawaii saarel. Filmis on ka traagiline armastuslugu,kus kaks mereväepilooti armuvad ühte tüdrukusse, kes töötab sõjaväehaiglas medõena. ,,Pearl Harbor" on Disney filmistuudio kõige kallim film millele ennustati kohe avanädalal edu ja arvati,et purustab kõik seinsed rekordid. Ka filmi esilinastus oli filmile vääriline,see toimus USA sõjalaevastiku ühel kõige suuremal ja võimsamal sõjalaeval. Alguses taheti see film üldse Ameerikas ära keelata,kuna selased jaapanlased kartsid filmile järgnevaid meeleavaldusi nig Jaapani ja Saksamaa jaoks oli filmis vaja ära muuta palju repliike,mis võisid olla mõnele solvavad. Minule endale see film väga meeldib,see on nagu film ,,Titanic". Inimesed vaatavad mitmeid kordi seda filmi ja ikka on põnev
Kaheksakümnendate teisel poolel astus ta avalikkuse ette muusikuna koos DJ Jazzy Jeff'iga. Smithi lavanimeks oli sel ajal "The Fresh Prince". Sõna Prince panid talle hüüdnimeks lapsepõlvesõbrad, kuna tal õnnestus alati pahandustest puhtana välja tulla. 1992. aastal alustas ta filminäitleja karjääri filmis"Where the Day Takes You". Koos Martin Lawrence'ga suutis ta saada suurema tuntuse filmis "Pahad poisid". Kuid erilist tähelepanu peaks pöörama hoopis tema järgmisele filmile - "Iseseisvuspäev" see on 2004. aasta oktoobri seisuga Maailma kõigi aegade kassaedetabelis 11. kohal ning just tänu sellele filmile paljud Will Smithi tunnevadki. Lisaks "Iseseisvuspäeva" Steven Hiller'i rollile on Smith mänginud näiteks Agent Jay'd "Mehed mustas" kahes filmis. 2001. aastal kandideeris ta ka Oscarile filmiga "Ali", kuigi see Oscar läks aga teisele afro-ameeriklasele Denzel Washingtonile. Will Smith on praegu teist korda abielus. Esimesest abielust on tal 1 ning teisest
Fotoaparaat Ajalugu Esimese fotoaparaadi võis leiutada Johann Zahn 1685. aastal, kuid see ei ole kindel. Esimene kindel fotoaparaat, mis tegi pilti jättes filmile ka negatiivi leiutati 1816. aastal prantslase Joseph Nicephore'i poolt. Tänapäeval asendavad Fotoaparaate juba digi fotoaparaadi, millel on mälu ja Fotoaparaadi ehitus Fotoaparaat on seestpoolt keeruline pimekamber, mis koosneb paljudest väikestes osades ja on väga tundlik. Fotoaparaadil on objektiiv, mille kaudu levibki pilt (valgus) aparaati. Objektiivi saab kasutada ka pildi suumimiseks ja teravustamiseks muutes selle ava suurust. Objektiivi ees paiknevad läätsed
Siiski filmis on Dorian Gray kohati tumedam ja veelgi patusem tegelane kui kirjatükis või tundus see nii lihtsalt visuaalselt loodud pildi pärast? Lisaks olemasolevate karakterite mõningasele muutmisele, lisasid filmitegijad teosele veel ühe kandva rolliga tegelase, keda raamatus ei figureerinud Lord Henry Wottoni tütar Emily. Filmile lisati armulugu Dorian Gray ja Emily Wottoni vahel, mis omakorda venitas filmi lõpu, võrreldes raamatu lõpuga, pikemaks ja dramaatilisemaks, andes filmile tegelaste keerukuse ja põimituse lisanüansi. Kahjuks jäi see armulugu ekraanil ääretult lühikeseks. Samamoodi lühikeseks ja väga pinnapealseks jäi Basil Hallwardi suhe Dorianiga, mis raamatus oli tunduvalt sügavam ja tähendusrikkam. Rääkides natuke rohkem filmist leian, et näitlejate valikuga on täppi pandud. Eriti sümpatiseeris mulle Colin Firth'i poolt mängitud tegelaskuju Lord Henry Wotton, kellest õhkus salapära ja vastuolulisust
vastu (plaat ,,Milarepa" 1993. A on Tiibeti joogi ja luuletaja Milarepa tekstidele loodud lauludest ja instrumentaalpaladest) ja seda huvi on läbi aegade olnud kuulda ka tema muusikalises loomingus, mida võib kirjeldada kui mediatiivset, sujuvalt voolavat ja rahulikku. Kuulates lugu ,,Valgusõis" plaadilt ,,Hingus", tekivad mingit tausta teadmata mõttesse sõnad ,,orientaalne" ja ,,kosmiline". Suure osa Grünbergi muusikast moodustab filmimuusika rohkem kui 100-le filmile kirjutatud muusika on talle toonud ka laiema tuntuse, alates muusikaga filmile ,,Hullunud Alpinisti Hotell" ja lõpetades sellistega nagu "Klaabu" ja "Leiutajateküla Lotte" . Grünbergi muusikat kuulates kujunes mu lemmikuks lugu "Ball" mängufilmist "Hukkunud Alpinisti hotell", milles tekstiks on lihtsalt häälikute jada. "Balli" puhul on ideaalselt segunenud tema muusika idamaine ja progelik pool, tulemuseks on lausa hüpnotiseeriv lugu.
Märt Avandi ja Mait Malmsten ning tuntud lauljatarid Marvi Vallaste ja Sandra Nurmsalu. Paar lugu esitas, ning vaheosasid (fakte Eesti filmimuusika kohta) luges ka filmiprodutsent ja stsenarist Artur Talvik. Muusikuid saatis Politsei- ja piirivalveorkester dirigent Hando Põldmäe juhendamisel. Lavale astus ka legendaarne filmimuusika autor Sven Grünberg isiklikult, kes on kirjutanud muusika rohkem kui sajale filmile (sealhulgas ,,Hukkunud alpinisti hotell" ja ,,Detsembrikuumus"). Klassikaraadio kuulajad on Grünbergi valinud ka sajandi parimaks heliloojaks. Sven Grünberg rääkis mõne sõna oma muusikakirjutamisest. Sain teada, et muusika Hukkunud alpinisti hotellile" oli ta kirjutanud alles päev enne filmi valmimist, Moskvast rongiga Tallinna poole sõites. Sven Grünbergi loomingust meeldis mulle kõige enam filmist ,,Hukkunud alpinisti hotell" tuntuks saanud laul ,,Nimetu" Sandra Nurmsalu esituses.
1993 ta tegi koostööd Stingi ja Rod Stewartiga, ning valmis laul " All For Love", mis oli kirjutatud filmi "Kolm musketäri" jaoks. https://www.youtube.com/watch?v=ofA3URC1wyk Singlit saatis ülemaailmne edu. Novemberis 1993 Adams avaldas albumi pealkirjaga So Far So Good. Mis sisaldas laulu "Please Forgive Me", mis jällegi oli edetabelite tipus. https://www.youtube.com/watch?v=9EHAo6rEuas Sellele järgnes 1995 aastal "Have You Ever Really Loved a Woman?" , mis oli valminud filmile "Don Juan DeMarco". https://www.youtube.com/watch?v=hq2KgzKETBw Juunis 1996 valmis album 18 Dil i Die .Sisaldades UK Top 10 singleid "The Only Thing That Looks Good on Me" ja "Lets Make a Night to Remember". https://www.youtube.com/watch?v=onn8x-qDrtg https://www.youtube.com/watch?v=Xm9GlSbxy78 Detsember 1997, Adams avaldas MTV Unplugged koos kolme uue lauluga: "Back To You", "A Little Love" ja "When You Love Someone". https://www.youtube.com/watch?v=CGVoSI6SHNY
SISSEJUHATUS Fotograafia on pildistamine,sel viisil saadakse esemete tõepäraseid kujutisi filmile ja sealt omakorda paberile.1 Julgen väita, et tänapäeval on peaaegu igas majapidamises mingi seade mille abil saab teha fotosid. Fotograafia on pugenud lisaks tüüpilisele fotoaparaadile isegi telefonidesse ja sülearvutitesse. Fotograafia võib olla täiesti igapäevane asi ja õppinud inimeste käes tekib sellest kunst. Paljud inimesed ei tunne kuigi palju huvi selle vastu, kuidas fotograafia alguse sai ja kuidas ta toimib. Aga seda oleks tore teada.
aasta talvel Serbias sõdides, kui kuulis üht sõdurit väitmas, et tema isa oli vampiir. Produtsent ise disainis kõik kostüümidest ja grimmist kuni võtteplatsini. Nosferatut kehastav näitleja Max Schreck oli omaette hoidev ja iselaadi huumorimeelega tegelane, kellele sobisid grotesksed rollid. Schrecki nimi tähendab saksa keeles terrorit või õudu ning popkultuur hakkas mängima ideega, et näitleja oligi päris vampiir. See omakorda lõi aluse 2000. aasta filmile "Shadow of the Vampire" (peaosades J. Malkovich ja Willem Dafoe). Veidike ka helindusest. Enne helifilmi tulekut juhtus tihti, et originaalhelisalvestised esmaesitlusest ei ole tänaseni säilinud või pole neid leitud. Originaalmuusikat ei ole suudetud taasluua ja ligi 100 aasta vältel on seda esitatud varieeruvalt nii klassikalise, elektroonilise kui ka jazzmuusikaga. Keeruliste kaadrite ja filmitrikkide tõttu olevat Murnau väidetavalt
· 1956 Tuleristsed (libreto Kaarel Ird, Kersti Merilaas) · 1959 Kosilased Mulgimaalt (libreto Kersti Merilaas Eduard Vilde ainetel) · 1965 Mari ja Mihkel, ooperi Käsikäes 2. redaktsioon (K. Merilaasi, August Sanga ja Ardi Liivese libreto) Teatri-ja filmimuusika · 1949 S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" · 1950 lühifilmile "Uus elu" · 1954 dokumentaalfilmile "Fr. R. Kreutzwald" · 1955 Eevald Tammlaane näidendile "Raudne kodu" · 1956 filmile "Jahid merel" · 1956 Juhan Smuuli näidendile "Atlandi ookean" · 1957 filmile "Pöördel" · 1964 J. Smuuli näidendile "Kihnu-Jõnn ehk Metskapten" Tunnustused · 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass · 1946 Tööpunalipu orden · 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest
Esimese ooperi: Evald Aav ,,Vikerlased" Esimese balleti: Eduard Tubin"Kratt" Esimese klaverikontserdi R.Tobias (nime pole) Esimese keelpillikvarteti R.Tobias(nime pole) Esimese oratooriumi R.Tobias ,,Joonase lähetamine" 20.Kes kirjutas: Ooper ,,Wallenberg"- E.S Tüür ,,Ingerimaa õhtud"- Veljo Tormis ,,Credo"- A.Pärt ,,Pala aastast 1981"- Lepo Sumera Ooper "Cyrano de Bergerac"- Eino Tamberg Muusika filmile ,,Hukkunud alpinisti hotell"- S.Grünberg ,,Mu isamaa on minu arm"- G.Ernesaks Kontsert kammerorkestrile nr. 1 Jaan Rääts Klaveripalade tsükkel ,,Tähistaevas"- Urmas Sisask ,,Raua needmine"- Veljo Tormis ,,5 ärkamisaegset laulu" Alo Mattiisen ,,Ärkamise aeg"- Rene Eespere ,,Kodumaine viis"- Heino Eller Muusika filmile ,,Kevade"- V.Tormis Lisaküsimus: Nimeta eesti interpreete! (orkestrid, dirigendid,
,,Andaluusia koer´´ Breton nimetas seda esimeseks sürrealistlikuks filmiks üldse. Sellele filmile on tähtis koht filmiajaloos, sest see on esimene filmivormis tõlgendus Bretoni sürrealismi manifestis esitatud pildiliste ja keeleliste motiivide vabast assotsieerumisest. Film põhines väga lihtsal reeglil: pildiideed ja -järjestus ei tohtinud järgida mingit loogikat, lubatud oli vaid irratsionaalsus ja üllatuslikkus. "Andaluusia koer" oli film puberteedist ja surmast, mille ma intellektuaalsele, vaimukale ja
· Balletid ,,Anselmi lugu", ,,Ruumi suletud" · Üks tuntumaid ja mängitavamaid lugusid on ,,Pala aastast 1981" klaverile /:K/ ,,Pala aastast 1981" · 1980-ndate lõpul pühendus elektroakustilisele muusikale · 1990.a kammerooper ,,Olivia meistriklass" Eesti esimene multimeediaooper · 1999.a ,,Südameasjad". Kogu materjal võetud inimsüdamest (kahinad, tuksed jne) /K:/ ,,Südameasjad" /K:/ ,,Sümfoonia nr2" · Teatri- ja filmimuusika. Kokku muusikat ligi 70 filmile ja sõnalavastusele. · ,,Kõrboja peremees", ,,Naerata ometi"
1. Filmi rezissöör on Ilmar Raag ja filmi stsenarist on on samuti Ilmar Raag. Filmi operaator on Kristjan-Jaak Nuudi. 2. Filmi tähtsaimad peaosatäitjad on Ursula Ratasepp(Kertu) ja Mait Malmsten(Villu), tähtsamates kõrvalosades Peeter Tammearu, Külliki Saldre ning Leila Säälik. 3. Filmi liik on draama, armastusfilm. 4. Üks tähtsaimaid probleeme filmis on see mis toimub Kertu peres tegelikult ja kuidas teda seal koheldakse, see on oluline ja aktuaalne, sest väikeses külas keegi ei tea ega oskagi aimata mis võiks toimuda Kertu peres kuna pealtnäha on ta vägagi korralikust ja heast perest. 5. Filmi sõnum on see, et igaühel on õigus armastusele. 6. Üheks kõige mõjuvamaks stseeniks filmis on minuarust Kertu ja Villu hommikune päikesetõus, mis peegeldab endas seda väikest õnne momenti, mida paljud meist taga otsivad ja vähesed leiavad. 7. Näitlejad on saanud suurepäraselt oma tööga hakkama, nad on oma rolli suurepä...
Filmimuusika Filmimuusika koosneb-muusikast, kõnest, heliefektidest, tausatahelidest. Eesmärk: vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. Tummfilm: taustaks kasutati muusikat , kus saalis istusid pillimehed ja jälgisid laval toimuvat. Enamasti mängiti klaveril, viiulil. Filmiheliloojad: Gaston Paulin 1892 saatis Pariisis klaveril liikuvaid joonistusi. Helifilm: muusikal oli suur osatähtsus väärtus reklaamina. Klassikaline muusika: 1950 hakati kasutama varem loodudmuusikat klaveril ette mängima. Charlie Caplin: 1889-1977 inglise komöödiafilmi lavastaja. Elektrooniline muusika:1960 tehnika ja süntesaatori areng. Menulaulud: iseseisev tunnuslaul filmis, millest võib kujunedamenulaul tunnuslaulule. Eesti tuntumad filmimuusika loojad on: OlevEhala, Erkki-Sven Tüür, Sven Grünberg. Eesti tuntumad filmid on: Nukitsamees, Näkimadalad, Suur tõll. Minu jaoks filmimuusika ongi filmi juures suurimaks mõj...
pildi teket mõjutab. Sellega seoses on minu esimene soovitus alustavale fotograafile keera oma kaamera esialgu manuaalreziimile (M). Kelle kaameral sellist võimalust ei ole, otsi üles oma vanemate kunagine vene filmikaamera (nt Zenit või Smena) ning alusta sellest. Oluline on, et saaksid kaameral ise määrata ava ja säriaega, ning et sa õpiksid neid kasutama. Avaarv (aperture) näitab seda, kui suur on objektiivis ava, millest valgus filmile või digikaamera puhul sensorile pääseb. Mida suurem on ava, seda rohkem valgust läbi tuleb. Avaarvud on tähistatud standardsete numbritega, nt f/2 kuni f/22, millest esimene viitab lahtisele ja teine kinnisele avale. Lisaks avale on säriaeg (exposure, shutter speed) teine oluline parameeter, mis pildi teket mõjutab. Vajutades kaamera päästikule, avaneb katik valguse läbi laskmiseks. Säriaeg on aeg, mille jooksul valgust filmile või sensorile lastakse
UNO NAISSOO Uno Naissoo sündis 24. oktoobril aastal 1923 Viljandis. ta oli Eesti helilooja ja muusik. Ta asutas aastal 1949 ansambli Swing Club'i, kui jazz oli ametlikult keelatud. 1949. aastal oli Uno Tallinnas toimunud eesti jazzfestivali üks algatajaid. Uno Naissoo lõpetas aastal 1952 Tallinna konservatooriumi helilooja Heino Elleri käe all. Ta on mänginud ansablites Rütmikud, Stuudio8 ja Metronoom. Uno mängis laitmatult klaverit, akordionit ja kontrabassi, kuid see juures olles võimeline neil kõikil laitmatult improviseerima. Aastatel 1952-1980 oli ta Tallinna muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas Uno Naissoo selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb tänapäevani. Uno Naissoo tuntumate laulude seas on " Neil päevil polnud algust" , "Märtsis algas mai" , " Mu kodu" ja " Iial ei muutu võõraiks me". Ta kirjutas koos poja Tõnu Naissooga 1969. aastal muusi...
New Yorgis · Kui ta oli laps õpetati talle klaveri mängu · 14 a hakkas ta tõsiselt muusikat õppima · Õppis trumme, et mängida jazzi · Cornelli Ülikoolis võttis ta omale kursuseid muusikas, kuigi lõpetas filosoofia alal · Peale kooli õppis ta kompositsiooni koos Hall Overtoniga · Läks Millsi kolledzisse Oaklandis, Californias -> lõpetas magistri kraadiga kompositsiooni õppes · Töötas San Fransisco Tape Music keskuses · 60ndatel tegi ta kolmele filmile tunnus meloodiad(Plastic haircut, Thick Pucker) · Käis pikkadel muusika õppe reisidel maailmas(Ghanas, Aafrikas) · 80 aastatel hakkas tema muusikat mõjutama tema juudi päritolu · 93 aastal tegi ta koostööd koos oma naisega, millega lisandusid teostesse judaismi juured, kristlus ja islamism · Kopositsioonid mõjutasid paljusid teisi muusikalisi gruppe · Elus Tuntuimad teosed: · WTC 9/11 (2010) · Mallet Quarter (2009) · For strings (-87/2004)
Veljo Tormis 1930 Sündis Kuusalus, üles kasvas Vana- Vigalas. 1943. suundus Tallinnasse orelit õppima. Proovis ka koorijuhtimise eriala, kuid ka see ei sobinud. 1950 asus õppima heliloomingut. 1956 1960 töötas Tallinna muusikakoolis. Alates 1969. Aastast on vabakutseline helilooja. V. Tormis on eeskätt koorihelilooja. Ta leidis, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikandmiseks on selle aktiivne kasutamine ka professionaalses muusikas. Kasutab loomingus vana ehk regilaulu Kasutas loomingus ka teiste soome- ugri rahvaste folkloori. ,,Käsikivimäng" tsüklist ,,Kolm eesti mängulaulu" Looming: Murrangu tõi aasta 1958. Viibis Kihnu saarel ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. ,,Kihnu pulmalaulud" 1959 Tsükkel ,,Eesti kalandrilaulud" 1967 aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Sari ,,Eesti kalendrilaulud" Jaani hobu, tsüklist ,,Jaanilaulud" Kas...
Paris Orlando Bloom ("Sõrmuste isand") Hector Eric Bana ("Ajaränduri naine") Achilleus Brad Pitt ("Hr.ja Pr. Smith") Helena Diane Kruger ("Rahvuslik aare") Menelaos Brendan Gleeson ("Beowulf") Agamemnon Brian Cox ("Bourne'i identiteet") Soundtrackist ja autorist Trooja filmi soundtracki autor on James Roy Horner Horner on sündinud 14.augustil 1953 aastal . Ta on Ameerika orkestri- ja filmimuusika helilooja. Seni on ta kirjutanud muusikalt vähemalt 100le filmile, nende seas ka Titanic,Avatar. Ta on võitnud 2 Oscarit, 2 Kuldset gloobust, 3 Grammyt jpm. Ta on kandideerinud ka BAFTA auhindele , aga pole seni veel võitnud. Trooja soundtrack: http:// www.youtube.com/watch?v=OV61OJIY4Mk
Veljo Tormis Karoliina Hunt Biograafia 7. augustil 1930- ... ; Kuusalu, Vana-Vigala; Helilooja; Orel, koorijuhtimine, helilooming, kompositsioon; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor; Eesti Heliloojate Liidu liige; http://www.tormis.ee/VTindex.html http://www.tormis.ee/wordpress/ Koolid Tallinna Konservatoorium; Tallinna Muusikakool. Helilooming Koorimuusika; Läänemeresoome folkloor; Moderne helikeel; Intsrumentaalteosed; Ooperid; Filmimuusika; Näidendimuusika. Teosed Loits "Raua needmine“; Tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad“; Ooper "Luigelend“; Fuugad klaverile; "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg"); "Kevade", süit kammerorkestrile (muusikast Arvo Kruusementi filmile); "Nägemus Eestist" meeskoorile (Juhan Liiv); "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile; "Neli eesti h...
Filmindus Rasmus Eidapere Kool Lind 6.Klass Filmikeel Filmile iseloomulik märgisüsteem, millega kaasnevad filmikunsti väljendusvõimalused hõlmab filmi pildi ja heli, ruumi ja aja kujutamist ja organiseerimist. Kaader Kaader on filmi ja videotehnikas mahamängivate piltide jadas. Stseen Stseen on üks pilt, etteaste või lõik etendusest. Ühesõnaga Üks episood. Kunstiline Kujundus Kunstiline kujundus aitab luua filmi miljööd. Olenevalt filmi tegevuspaigast või ajastust kujundatakse ka võttepaik koos kostüümide, esemete ja muuga.Miljöö on teose aeg-ruum. Miljööd Kirjeldatakse pealmiselt selleks, et iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist ja väljendada autori mõtteid. Heli Heli kasutatakse filmis emotsioonide andmiseks. Kui on traagiline heli siis hakkab midagi tra...
" Samuti esines 20 aastane Julie telelavastuses ,,Tuhkatriinu". 1959. aastal abiellus Julie enda noorpõlvekallima Tony Waltoniga, kes oli kostüümi- ja lavakunstnik. 1962. aastal sündis neile tütar Emma Katherine Walton. Kui Walt Disney oli näinud näitlejatari kuninganna Guinevere'ina muusikalis ,,Camelot", koos partner Richard Burtoniga, pakkus Walt Juliele esimest kinofilmirolli filmis ,,Mary Poppins"(1964), kus Julie mängis peategelast. Disney võttis Julie mehe filmile kunstnikuks, kuna mees oli hiljuti edukalt hakkama saanud ühe lavatüki kunstilise kujundamisega Broadwayl. Julie on rääkinud filmi võtetest: ,,Võtted olid rasked, kuna see oli mu esimene kinofilm ning eriefektide tohutu hulk nõudis poole rohkem aega kui tavalise mängufilmi puhul. Minu kannatus pandi rängalt proovile ja tihti ootasin ma kolm-neli tundi, et siis lõpuks vaid üht stseeni filmida. Poole võtteajast veetsin ma igat sorti trosside otsas rippudes
võimalik näha ja sellesse ka sekkuda, näiteks raadiost tulev heli vaiksemaks keerata. (Wikipedia 2003 s.v. film score) 1.1. Filmimuusika ajalugu Filmimuusika sai alguse vajadusest summutada filmiprojektorite poolt tekitatav müra, mis häiris vaatajaid, kuna sellel ajal ei eraldanud projektorit ja auditooriumi helikindel sein. Filmimuusikat mängiti esimest korda taustaks 1890. aastate algul tummfilmile, kus muusikaline saatja mängis jooksvalt filmile taustamuusikat. Selleks kasutati enamasti pianisti või organisti abi. Algselt oli muusiku valik, millist muusikat ta mängib või improviseerib, kuid üsna pea hakkasid filmitegijad seda ise täpsustama ja lasid selle vahel ka spetsiaalselt luua. ( Paterson 1999) Sajandi vahetusel hakkas muusika filmis aina suuremat rolli omama. Filmitootjad hakkasid väljastama juhiseid selle kohta, millist muusikat konkreetsele stseenile mängida
Klassikalise Hollywoodi iseloomustus ja John Fordi „Vihakobarad“ Kaisa Kamenik Hollywood on sünonüüm ameerika filmile. Sellega on tuttavad kõik ning ka enamik tavavaatajale kättesaadavatest ehk kinos ja televisioonis näidatavatest filmidest on just sealsete suurte filmikompaniide toodang. 20.sajandi filmi arengut enim mõjutanud ameerika filmitööstus on laias laastus jagatud mitmesse perioodi ning antud kirjatükk keskendub neist esimesele – klassikalisele Hollywoodile, mille perioodiliseks määratluseks võiks olla 1920- 1940-ndad. Vaadeldavast ajastust toon filmi näiteks John Fordi 1940.aasta filmi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
