Aurmine on vedela aine minek gaasilisse olekusse. Kondenseerumine gaasi üleminek vedelasse olekusse. Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus olev aur. Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, Keemine algab siis kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välise õhurõhuga. Mida kõrgem on õhurõhk, seda kõrgemal temperatuuril vedelik keeb. Keemise ajal ei muutu keemis temperatuur. Pindpinevus jõud Osutu, et vedeliku pinnal on erilised füüsikalise omadused, ehk pindpidevud. Vedelik proovib alati tekitada sellist pinda, mille pindala on väikseim anutud ruumala korral, selleks on üldiselt kera. Selleks, et tekiks väiksem pindala tekib pinna sees pindpinevusjõud. Näiteks nõela ujumine veepinnal. Märgamine Sel juhul vedelik nagu roniks ülespoole, mööda anumaseinu. Mittemärgamine sel juhul surub anuma sein nagu vedeliku alla. Näiteks elavhõbe. Vedelik mis ei märga, võtab aine peal kerakuju. Kapilaarsus On ved...
1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. Score: 3/3 2. Mis on elastsus? Student Response A. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile B. Materjali võime purunemata ta...
Tavalised aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Neil on kindlalt eristatav erinev struktuur. Puhtad ained sulavad ja keevad kindlal temperatuuril. Aine koosneb osakestest. Need võib eraldada molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Kuigi osakestel on sageli keerulised kujud, kujutavad keemikud tavaliselt neid keradena, et moodustada tahkiste, vedelike või gaaside mudeleid. Jõud, mis tõmbavad igas aines osakesi üksteise poole, on vastasmärgilised osakeste energiaga ning see paneb nad liikuma. See energia, mida nimetatakse kineetiliseks energiaks, kasvab temperatuuri tõustes. Kas aine on tahke, vedel või gaasiline, sõltub kineetilise energia ja tõmbejõudude tasakaalust. TAHKISED JA VEDELIKUD Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et takistada osakeste vaba liikumist. Tahkistel on kindel kuju, kuna osakesi hoitakse kindlalt koos, sageli regulaarse mustrina, mida kutsutakse võreks. Kristall...
·Ained võivad olla erinevates olekutes ka ühe agregaatoleku (tahke, vedel, gaasiline) piires. ·Ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega termodünaamilise süsteemi osa nimetatakse faasiks. ·Üleminekut ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. ·Faasisiirdeid tahke oleku piires nim. rekristallisatsiooniks. Näit. tinakatk, terase karastamine, jää 1... jää 7 Tahke->vedel(sulamine); vedel->tahke(tahkestumine e- kristalliseerumine); vedel->gaasiline(aurustumine); gaasiline->vedel(kondenseerumine); tahke->gaasiline(sublimatsioon); gaasiline->tahke(härmatumine). Antud aine puhul on iga rõhu väärtuse jaoks olemas temperatuuri väärtus, mille korral aine võib olla kahes faasis korraga. Seda temperatuuri nim. siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuuril on 2 faasi tasakaalus. Kolm faasi võivad antud aine jaoks olla tasakaalus ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Seda olekut nim. kolmikpunktiks. Iga aine jaoks on olemas temperat...
Faasi määrab ära temperatuur ja rõhk. Teatud tingimustes võib aine olla metastabiilses olekus-piiri peal olekus. Faasisiire on ülemine ühest faasist teise(aine molekuli muudavad asendit). Siirdesoojus-soojushulk, energia. Siirdetemp. on seotud rõhuga. Selleks et faasisiire toimuks peab olema siirdetemperatuur ja võimalus energia liikumiseks. Kolmikpunkt-keha on korraga kolmes olekus. Normaalrõhk 760..... Sulamine ja tahkumine. Temperatuuri tõustes jõuab kätte hetk, mida nim kristalse aine sul temperatuuriks. Sulamise ajal temp ei kasva, pärast sulamis kasvab. Energia kulub sidemete lõhkumiseks, osakeste võnkumine kiireneb ja võnkeamplituud suureneb-sidemed katkevad. Aurumine ja kondenseerumine toimub igal temperatuuril, sest igalt temp-l leidub mõni osake, kes on võimeline ära lendama. Auramise käigus temp langeb. Aine aurab igal temp-l, keeb aga vaid ühel temp-l. keemisel on aurumine kõige intensiivsem. Milleks kulub aurustumissoojus? ...
FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS (viimane) 6.kursus 12. klass 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises (vahetavad kohti) - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difus...
võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Faraday seadused: 1)Elektrolüüsi ajal on elektroodidel toimuvates keemil reakts tekkiva aine hulk võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga. 2)Erinevatest elektrolüütidest võrdse elektrihulga läbijuhtimisel on elektroodidel eralduva iga aine moolide arv pöördvõrdeline tema loomlaengu suurusega. 2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise olekud tavatingimustel Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana (suhteline mõiste) kui ka ühendites, nt prooton, neutron, elektron. Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi muutusi (nt alumiiniumpotid). Tavatingimused: 20 ºC (293 K) ja 1 atm (101325 Pa). Kõik ained, mis on tavatingimustel vedelas olekus, on võimalik üle viia tahkesse olekusse, kuid mitte kõiki gaasilisse olekusse (temp tõustes
Aine ehituse alused Aine olekud (sarnasused ja erinevused) Erinevalt gaasidest ja vedelikest, , avaldavad tahked ained vastupanu deformatsioonile. Aga vedelatel ja tahketel faasidel on näiteks kindel ruumala, see puudub gaasidel. Gaasidel ja vedelikul puudub kindel kuju Veeaur õhus- väiksem õhuauru tihedusest, seetõttu tõuseb aur maapinnalt üles ning seguneb õhuga-tekib aur, veeauru hulk sõltub temperatuurist, kõrgemal temperatuuril on rohkem veeauru Õhuniiskus- veeauru olemasolu igapäevase elus ongi õhuniiskus Küllastunud ja küllastumata aur- kui õhus on nii palju veeauru kui üldse võimalik, on tegemist küllastunud veeauruga, see sõltub temperatuurist, kui õhus ei ole nii palju veeauru kui on võimalik Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt- ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass, veeauru osarõhu ja temaga samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt on temperatuur, milleni õhk või gaas peab jahtuma, et temas si...
LOODUS...kordamine. 1.Lahus 2.Veeringkäok 3.Udu 4.Rünkpilved 5.Märgamine 6.Põhjavesi 7.Hüdrosfäär 8.Allikas 9.Aine olekud 10.Õhuniiskus Lahus koosneb lahusest ja lahustunud ainest. Veeringkäik toimub maailma mere,maismaa ja nende kohal oleva õhkkonnavahel. Vee ringkäigust võtavad osa ka jõed,järved,põhjavesi ja muu. Taevas tekivad väikestest veepiiskadest pilved,maapinna lähedal moodustub väga väikestest veepiiskadest aga udu. Rünkpilved on nagu vatitupsud.Nad tekivad tavaliselt hommikul.Keskpäeval on neid taevas rohkem, õhtuks pilved aga haituvad enamasti.Rünkpilved võivad tuua äikest,tugevat
Kineetiline energia vordub tooga, mis tuleb teha, et keha massiga m panna liikuma kiiru- sega v. Raskusjou potentsiaalne energia vordub tooga, mis tuleb teha, et tosta keha massiga m korgusele h Mehaanilise energia jaavus: suletud susteemi mehaaniline koguenergia on jaav Uhtlane ringliikumine: keha liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha labib vordsetes ajavahemikes vordsed kaarepikkused AINE JA SELLE OLEKUD Browni liikumine on nahtus, mis kujutab endast vedelikus voi gaasis holjuvate mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) pidevat, korraparatut liikumist. Isotoobid on keemilise elemendi teisendid, mille aatomituumades on uhesugune prootonite arv, aga erinev neutronite arv. Lihtaine koosneb uhe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Naiteks vesinik H2, hapnik O2. Liitaine koosneb erinevate keemiliste elementide aatomitest. Naiteks vesi H2O.
Referaat Keemia Sisukord 1.Aine olekud 2.Aatomid ja Molekulid 3.Aatomi ehitus Aine olekud Aine võib olla tahke, vedel või gaasiline. Need on füüsikalised olekud ehk aine olekud(tavaliselt lühendatult: olekud). Aine olekud võivad muutuda tavaliselt kuumutamisel või jahtumisel, mille käigus muutub osakeste energia. *Tahke olek. Ainel on kindel ruumala ja kuju. Vedel olek. Ainel on kindel ruumala, kuid ta kuju võib muutuda. Tahke olek- ruumala ja kuju ei muutu. Vedel olek-ruumala püsib, kuid kuju muutub. Vedelikul on anuma kuju
Tallinna Polütehnikum Protsessihaldus Referaat Tallinn 2010 Sisukord Protsess .................................................................................................................................................. 3 Protsessi olekud ..................................................................................................................................... 3 PCB Protsessi juhtblokk ....................................................................................................................... 3 Protsessidevaheline andmevahetus ....................................................................................................... 4 Lõimed ....................................................................
Süsinikuühendis on aga süsiniku teise kihi elektronide energia võrdsustunud, orbitaalid on täidetud teiste aatomite elektronide osavõtul. Süsiniku aatomil on nüüd väga püsiv kaheksast elektronist koosnev teine ehk viimane elektronkiht. Süsiniku aatom molekulis Orgaanilistes ühendites on süsinikul alati neli sidet, hapnikul kaks, lämmastikul kolm ja vesinikul üks side. Süsiniku aatomi olekud molekulis: Hapniku aatomi olekud molekulis: Lämmastiku aatomi olekud molekulis: Tetraeedriline süsinik Nelja üksiksidemega süsinik on tetraeedriline kõigis ühendites. Sidemetevaheline nurk on umbes 109. Omavahel võib olla seotud mitu tetraeedrilist süsinikku ning tekib süsinikuahel. Süsinikuahel võib olla hargnemata, hargnenud või tsükliline. Valemid ja struktuurivalemid Summaarne valem Lihtsustatud struktuurivalem Klassikaline ehk tasapinnaline struktuurivalem Ruumiline struktuurivalem
Vee omadused ( 1) Puhas vesi on värvusetu, lõhnata, maitsetu. 2) Vesi on lahusti 3) Lahus koosneb lahustunud ainetest ja lahustist Mõisted: · Aine- kindlate aineosakeste kogum · Molekul-aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist · Aatom- aine väikseim osake · Lahus- vedelik, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainetest · Lahusti- vedelik, mis on võimeline lahustuma teisi aineid Vee olekud ja nende muutumine! 1) Vee olekud- tahke, vedel ja gaasiline 2) 100 C juures on vesi gaasilises olekus 3) 0 C juures on vesi tahkes olekus Mõisted (2) · Tahkis- tahke keha, tahkes olekus aine · Vedelik- vedelasolekus aine · Gaas- gaasilises olekus aine · Aurustumine-vee muutumine veeauruks · Tahkumine- vedelike muutumine tahkeks · Kondenseerumine- aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse
Faasid on aine erinevate omadustega olekud, agregaatolekud on aga kolm aine Faasid on aine olekud, agregaatolekud eri olekut.Kõik agregaatolekud on eri faasid, erinevate omadustega on aga kolm aine eri kuna eri faasides on aine molekulide või olekut.Kõik agregaatolekud on eri faasid, aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom kuna eri faasides on aine molekulide või erinev.Faasisiire on protsess, kus aine aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom läheb ühest faasist teise.Siirdesoojus on erinev
vedeliku massi enam kinni hoida. Tilk „rebeneb” lahti ja kukub alla.Tilkade mõõtmine-Tuleb loetud hulk tilku topsikusse koguda ja ära kaaluda. Nii saab arvutada tilga massi ja tilgale mõjuva raskusjõu. Kui vedeliku tihedus on teada, saab arvutada ruumala ja seekaudu ka tilga läbimõõdu 20. Mull. Mis piirab mulli? Mis on mullis? Tekkimine ja liigitus. Vaht? Mulli, nagu tilkagi, piirab gaasi ja vedeliku piirpind. 21.Mida nimetatakse faasiks? Aine erinevad olekud on ….Ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega 22. Mis on faasisiire? Siirdetemperatuur? Faasisiire- aine üleminek ühest faasist teise (nt aurustumine) siirdetemp- füüsikaliste omaduste muutus toimub kindlal temp. 23. Mida kirjeldab siirdesoojus?soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta. 24. Olekudiagrammi lugemine. 25. Ülesanded pindpinevusjõu, kapillaarsuse ja tikumise kohta. Üks kindlasti töös.
loomulikus keeles. 2. Isa ja kaks poega jõe vasakule kaldale Teadmus esitada produktsioonidena. Olekute esitamine, algolek ja lõppolek selle esituse kohaselt, produktsioonid, mis esitavad võimalikke tegevusi ehk operaatorid ühest olekust teise liikumiseks. Otsinguprobleem olekute rumis. Laiutiotsing. Kolmik (i [kas isa on vasakul - 1, pole - 0), p [poegade arv vasakul 0-2], b [paadi asukoht - kui vasakul - 1, pole - 0 Vahepealsed liikumised ei olegi olekud; olekud ainult siis, kui paat ühele kaldale randunud. Nt Algus (1, 2, 1) - isa vasakul kaldal, 2 poega vasakul kaldal, paat vasakul kaldal Lõpp (0, 0, 0) - kedagi vasakul kaldal ei ole. Produktsioonide esitamine? (lisatingimusi arvestades välja kirjutada probleemid) nt üks grupp produktsioone vasak kallas -> parem kallas ja teine parem kallas -> vasak kallas Laiutiotsing - algolek on algtipp, variandid järgmised olekud (puu läbi vaatamine, kus tipud läbitakse tasehaaval)
Normatiivid Normatiivid on inimesi ümbritsevad arusaamad, mis on suurema rahvahulga arvamusteks. Nad on mõisted ja olekud, mida üldsus on harjunud maailmapildis nii globaalselt kui ka lokaalselt nägema. Kas kedagi normatiivid mõjutavad? Inimene, kes elab ja mõtleb nagu suurem osa ta kaaslastest, ei pruugi aru saada normidest, sest need ühtivad tema enda mõtetega, kuid isikule, kelle mõttemaailm erineb üldsuse arvamustest, võivad normatiivid vägagi suurt mõju avaldada. Laps võib kasvada üles tavaliste probleemidega, mida kõik enamjaolt läbi elavad, kes paremini ning kes halvemini
Õhus leiduvad põhigaasid Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist: 1. 78% lämmastikku 2. 20,9% hapnikku 3. 0,93% argooni 4. 0,0375% süsihappegaasi jm gaasid Õhu omadused Õhu füüsikalised omadused · toatemperatuuril gaasilises olekus · värvusetu · lõhnatu · maitsetu · kokkusurutav · ei juhi elektrit · tihedus = 1,226 kg/m3 (15°C juures) · normaalne õhurõhk 760 mmHg Aine olekud Tavalised aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Puhtad ained sulavad ja keevad kindlal temperatuuril. Tahkised ja vedelikud Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et takistada osakeste vaba liikumist. Tahkistel on kindel kuju, kuna osakesi hoitakse kindlalt koos, sageli regulaarse mustrina, mida kutsutakse võreks. Kristallid on näide suure regulaarsusega võredest. Vedelikud on voolavad teiste sõnadega nad võivad muuta oma kuju
Mis on agregaatoleku ja faasi vahe? Faasid on aine erinevate omadustega olekud, agregaatolekud on aga kolm aine eri olekut. Mis on faasisiire? Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise Mis on siirdesoojus? Siirdesoojus on soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta.Mida nim. kondenseerumiseks ehk veeldumiseks? Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle vedelasse faasi. Mida nim. aurumiseks? Aurumiseks nim. aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse faasi.Mida nim
10. Bohri postulaadid. Aatomis on kõikemõeldavate elektroniteede hulgas teatud hulk orbiite, millel liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu. Aatom võib olla vaid kindlates olekutes, millest igaühele vastab energia En . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga Aatomi üleminek ühest stasionaarsest olekust teise kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega. Väiksema võimaliku energiaga olekut nim. Aatomi põhiolekuks. Teised olekud on ergastatud olekud. 11. Tuuma ehitus 12. Mis on massiarv ,kuidas teda leida perioodilisus tabeli järgi? A massiarv . A= Z+N (prootonite arv + neutronite arv) Massiarvu saadakse aatommassi ümardamisel täisarvuni. 13. Kuidas leida prootonite arvu, neutronite arvu ja elektronide arvu neutraalses aatomis? Prootonite arv on sama, mis järjekorra number ja tuuma laeng. Neutronite arv võrdub massiarv prootonite arv või järjekorranumber. 14
Neljas tase Viies tase Milline on gaasi ehitus? Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase TAHKE VEDELIK TAHKE GAAS VEDELIK TAHKE Aine olekud sulamine aurustumine JÄÄ VESI VEEAUR tahkumine kondenseerumine Agregaatolekute iseloomustus Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Jää sulamine Vaata videot Vaata videot
Mis vahe on puhtal ainel ja segul? Selgitused! Puhas aine on ühe ja sama aine osakestes koosnev aine, millel on väga vähesel määral teiste ainete oskakesi. Segu on mitme aine mehaaniline segu, millel on mitme aine osakesed. Segude jaotamine + näited. Segude olekud + näited. On ühtlane segu, mis esineb vedelal(lõhnaõli, kraanivesi) ja gaasilisel(õhk, süsihappegaas). On ka ebaühtlased segud, mis esinevad tahkena (must püssirohi, liiva ja soola segu), vedelana(piim) ja gaasilisena(pihustunud kütus). Pihuste liigitus ja liikide iseloomustus + näited! (Jämepihuste, kolloidide omakorda liigitus + näited ja kasutusalad!) Jämepihus(deodorant) Kolloidlahus(tolm) Tõeline lahus(söögisool)
vesinikiooni, nt H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4, H4SiO4.* Tugevad happed on tugevalt happeliste omadustgea. HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4. * Nõrgad happed on oluliselt nõrgemate happeliste omadustega nt. H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH( äädikhape). Kontsentreeritud tugeva happe lahjendamiseks tuleb teda valada peene joana vette ! Karboksüülhapete e orgaaniliste hapete üldvalem on RCOOH. HCOOH METAANHAPE. Igapäevased toidus kasutame: äädikh, sidrunh, õunhapet. Olekud: Vedelikud väävelhape, lämmastikhape, metaanhape ja etaanhape. Tahked ained sidrunhape, bensoehape, oblikhape. Vesilahustes süsihape ( H2CO3) väävlishape ( H2SO3). Hapete saamisvõimalusi : * Happe saamine gaasilise vesiniühendi lahustamisel vees. HCl +H2O» HCl. H2S + H2O » H2S. * Happe saamine happelise oksiidi reageerimisel veega. P4O10 + 6 H2O » 4H3PO4 . CO2 + H2O » < H2CO3. * Happe kaudne saamine soola ja tugeva happe vahelises reaktsioonis
Sisukord . 1 . Tiitelleht . 2. Sisukord . 3. Sissejuhatus. LK 1 . 4 . Kaltsiumkarbonaadi tähendus ja olekud looduses . LK2 5. Kaltsiumkarbonaadi kasutamine ravimites ja tervise parandamises LK 3 6.Kaltsiumkarbonaadi kasutamine tööstuses LK 4 7. Kokkuvõte LK 5 8. Kasutatud kirjandus . LK 6 Sissejuhatus See essee on tehtud kaltsiumkarbonaadist . Minu teemavalik tulenes sellest , et meil toimus loos klassis ja mina sain endale kaltsiumkarbonaadi . Kaltsiumkarbonaat on sool ja seetõttu esineb ta tihti kristalses olekus . Sellel on palju erinevaid vorme ja kasutusviise .Juttu tuleb
HALOGEENIÜHENDID
Halogeenid paiknevad VII A rühmas(F,CL,BR,I).
Lihtained kahe aatomilised (F2,Cl2,Br2,I2).
Väliselektronkihil 7 elektroni(F:+9/2)7) ).
Olekud gaasiline(Fl,Cl), vedelik(Br), tahke(I).
Orgaanilised ühendid(kasutatakse hargnemisel):
· F-fluoro
· Cl-kloro
· Br-bromo
· I-jodo
Halogeenide omadused:
· füüsikalised omadused- mõned vähesed halogeenühendid on toa temperatuuril
gaasilised. Halogeenide tihedus on üpris suur: nad on veest raskemad. Vedela
halogeeniühendi ja vee segu kihistub kiitesti, nii, et alumise kihi moodustab
halogeeniühend.
· füsioloogilised omadused- kõik halogeeniühendid välja arvatud ehk nende polümeerid,
on rohkem või vähem mürgised, suurem osa neist koguni väga mürgised. Kergesti
lenduvad halogeeniühendid on narkootilise toimega. Halogeene sisaldavate alkaanide
takistus kasvab reas Rf
Sademed võivad esineda : Vedelad Tahked Segasademed • uduvihm • lumi • lumelörts • vihm • lumekruubid • rahe koos vihmaga • teralumi • jäävihm koos vihmaga • jääkruubid • jäävihm Vee olekud : TAHKE VEDEL GAASILINE Jää on vee tahke Vesi ongi vedelas Veeaur on vee olek. 0 kraadi juures olekus. Vesi on gaasiline olek. muutub vesi vedelast tihedam kui jää. Veeauru me ei näe, olekust tahkeks ehk Kõige väiksema näeme udu. tahkub. ruumalaga on vesi Jääl on kindel kuju.
. 4. Soojusliikumine (mõiste, millal se toimub). o mida uuriti ja mida avastati Browni katses. o Miks avaldub efekt ainult mikroskoobi all. 5. Kiiruste jaotus. o Mida näitab jaotuse diagramm (näited igapäevasest elust) o Aineosakeste liikumiskiirus erinevatel temperatuuridel o Kuidas erinevad aineosakeste kiiruste jaotused erinevate temperatuuride juures 6. Kas kõigi ainete osakesed liiguvad ühesuguse kiirusega. 7. Aine olekud. Iga oleku iseloomustus, põhilised omadused. (ka amorfne aine) 8. aineosakeste käitumine erinevates olekutes o Aineosakeste asend ja liikumine kristallides (miks nii) o Aineosakeste liikumine vedelikes ja amorfsetes ainetes (kuidas seletada vedeliku omadusi) o Aineosakeste liikumine gaasis.(kuidas seletada gaaside omadusi) 9. Mis on difusioon ja kuidas seda seletada aineosakeste liikumisega 10. Soojuspaisumine (mis see on?)
Protsessori registrite ja lippude olektud programmi täitmisel Protsessori registrite ja lippude algolek enne programmi täitmist A B C D E H L [HL] SP PC S Z A P C [ ] 00 00 00 00 00 00 00 C9 3000 1000 0 0 0 0 0 00 Protsessori registrite ja lippude olekud pärast programmi käsureal oleva käsu täitmist Käsk A B C D E H L [HL] SP PC S Z A P C [ ] LDA 2001 37 00 00 00 00 00 00 C9 3000 1003 0 0 0 0 0 00 MOV B, A 37 37 00 00 00 00 00 C9 3000 1004 0 0 0 0 0 00
oodatav rahaline tulem riski tingimustes On antud (hinnatud) keskkonna olekute realiseerumise tõenäosused · Alternatiivi hinnanguks on tulemi keskväärtus Otsustuste puu Mitmesammuline otsustus riski tingimustes Graafiline kirjeldus: ruuduke on otsustus, temast väljuvad harud on alternatiivid; ring on keskkond, temast väljuvad harud on antud tõenäosusega realiseeruvad olekud Haru lõpeb kvantitatiivse tulemiga Otsustaja kasulikkuse funktsioon Riski tingimustes tehtud otsustused ei arvesta otsustaja riskivalmidust Kasulikkuse funktsiooni muut näitab muutusi otsustaja eelistustes Mõtteline eksperiment: kas otsustaja eelistaks kindlat väiksemat tulemit või mingi tõenäosusega suuremat tulemit Kasulikkuse funktsioon · Kui kasulikkuse funktsiooni graafik on allapoole kumer, on otsustaja riskialdis
Mis see on ? Sünnitusjärgne depressioon on tõsine haigus, mida kontrollivad hormoonid. Selle ravimata jätmine on ohtlik nii emale kui lapsele. Lapse eest hoolitsemine muutub emal väga raskeks. Sünnitusjärgne depressioon võib alata lapse sünniga või ka mõned kuud peale sünnitust. Kuidas see tekib ? Peale lapse sündi on naine õrn ja haavatav. Emal on tunne, et ta ei saa lapse kasvatamisega hakkama. Tekivad tuju muudatused ja närvilised olekud. 7 sümptomit 1. Laps on kohustus: tundub, et ei saa hakkama ja ei tahagi saada. 2. Väga madal enesehinnang. 3. Põhjendamatud nutuhood. 4. Vihapursked nutuhood ja süütunne. 5. Sõprade väljallülitamine: tunne, et kõik arvavad halvasti. 6. Tipphaavatus 7. Ebanormaalsed hirmud: kartus lapsele haiget teha ja et laps võetakse ära. Ajukeemia Lapse sünd toob naise ellu tohutuid emotsionaalseid muutusi. Sünnitus
Bohri postulaadid 1)elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel lubatud orbiitidel, lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga, 2)elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. Aatom kiirgab energia kvandi elektron läheb kõrgemalt orbiidilt madalamale. Aatom neelab energia kvandi elektron läheb madalamalt orbiidilt kõrgemale. Aatomi ergastatud olek aatomi kõik teised olekud elektroni kõrgemate orbiitidega. Aatomi põhiolek elektron on madalaimal, tuumale kõige lähedamal oleval orbiidil. Alfa lagunemine aatomi tuumast eraldub heeliumi tuum, keemilise elemendi aatommass väheneb 4 võrra ja tuumalaeng väheneb 2 võrra. Beeta lagunemine üks neutron muutub prootoniks ja aatomi tuumast eraldub elektron, elemendi aatommass jääb samaks, tuuma laeng suureneb ühe võrra. Gamma lagunemine aatomi tuumas paigutuvad ümber prootonid ja neutronid, mille
Aatomi põhiolek: väikseima võimaliku energiaga olek. Aatomi ergastatud olek: olek, mille energia on suurem kui aatomi põhioleku. Stat olek: olek, milles aatom ei kiirga.Energiatase: aatomi stat olekule vastav energia. De Broglie laine: mikroosakeste olekut iseloomustav laine. DB lainepikkust ja osakeste impulssi mv seob valem ^=h/mv. Kuna elaktronil on lainelised omadused, sellest ongi tingitud kindlad energiatasemed aatomis ehk aatomi kindlad statsionaarsed olekud. Aatomiorbitaal: ruumiosa, mille täidab elektronipilv. Spektroskoop: spektraalaparaat, milles on spektri vaatlemiseks ja registreerimise seadiseks pikksilm. Spektrograaf: spektraalaparaat, milles spekter jäädvustatakse fotoaparaadile või filmile. Spektromeeter: spektraalaparaat, milles kiirgus muundatakse fotoelemendi või termopaari abil muutuva tugevusega elektrivooluks, mis võimaldab spektri registreerimisel tugineda elektroautomaatika saavutustele
tuuma ja negatiivse laenguga elektronide vaheline tõmbejõud. Päikesesüsteemi püsivuse tagab pidev liikumine. Samast lähtub ka aatomi planetaarmudel, oletades, et elektronide liikumine tuuma ümber teeb aatomi püsivaks. Vastuolu tekib siin elektrodünaamika seadustega kiirendusega (ringliikumine on kiirendusega liikumine) liikuv elektron kiirgab elektromagnetlaineid, seega peaks elektron kaotama pidevalt energiat ja langema tuuma. 5)Mis on statsionaarsed olekud? Aatomi energia võib omada teatud kindlaid väärtusi neind nimetatakse statsionaarseteks olekuteks.Selles olekus aatom valgust ei kiirga. Kiirgab valgust siis,kui ta läheb suurema energiaga olekust väiksema energiaga olekusse. 8) E1=-13,55eV E2=-3,38eV E3=-1,51eV E4=-0,84eV h=6,63x10astmel-34 J/s c=3x10astmel8 m/s hf=Ex-Ey hf2=E4-E2 hf2=-0,84eV-(-3.38eV)=2,54 hf2=2,54eV=4,064x10astmel-19J f2=4,064x10astmel-19J / 6,63x10astmel-34J/s=0,61x10astmel15Hz f=c
v2 molekulide kiiruse ruudu keskmine väärtus · Termodünaamika II seadus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale. · Soojusmasin on masin, mis muudab soojuse tööks. · Soojusmasina kasutegur näitab, kui suur osa moodustab masin kasulikuks tööks. T -T A Q1 - Q2 = 1 2 100% või = = T1 Q1 Q1 · Aine agregaatolek ja selle muutumine: Olekud on tahke, vedel ja gaasiline. Tahked olekud võnguvad tasakaaluasendi ümber. Vahekaugused on väikesed. Vedelad olekud võnguvad ja vahetavad kohti. Vahekaugused on 10 korda suuremad kui tahkes aines. Gaasilise oleku vahekaugused on 100 korda suuremad. · Isoprotsessid Isotermiline protsess T= const p1/p2 = V2/V1 p;V muutuvad Isobaariline protsess p= const T1/T2 = V1/V2 T;V muutuvad
Objektidega juhtuvad sündmused, objektidega tehakse tegevusi. Sündmus põhjustab objekti oleku muutusi. 10. Kasutusjuhud väljendavad tegevusi ja tegevuse tulemuseks võib olla sündmus, mis põhjustab mingil objektil oleku muutuse. Oleku muutusi viivad läbi tegevused, aga tegevus võib olla modelleeritud use casena või tegevusdiagrammina. 11. Valdkonna mudel näitab puhast valdkonda, piisavalt üldine, ilma sisuliste detailideta. Ei pea, aga võib erineda. Näiteks lepingu olekud (valmistatakse ette, koostamisel, kehtiv/katkestatud/jätkatud/tühistatud jne). Iga tegevuse jaoks peab olema use case.
2) Aatomis peab olema miskit positiivselaenguga ehk tuum.. pisike ja väike Järeldas sellest, et Thomsoni aatomi mudel on vale! Aatomi tuuma järeldas sellest, et positiivse laenguga alfaosakesed põrkusid aatomist tagasi, sama märgilised laengud tõukuvad. Rutherfordi aatomi tuuma omadused: suure tihedusega positiivne laeng III Bohr Bohri teooria - Bohri aatomiteooria on ühe-elektroniliste aatomite poolklassikaline mudel. Bohri postulaadid: 1. Aatomis leiduvad olekud, milles aatom on stabiilne ja ei kiirga. 2. Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kas kiirgab või neelab elektromagnetkiirgust, mille energia avaldub valemina Aatom kiirgab kvandi kui elektron siirdub kõrgemalt orbiidilt madalamale Aatom neelab kvandi(kulutab ära) kui elektron siirdub madalamalt orbiidilt kõrgemale 1
Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsika üldmudelid Füüsikalised objektid ja suurused • Füüsika üldmudelid: • - keha (kindlad piirjooned, mõõtmed, mass) • -- punktmass (keha mass koondununa ühte punkti) • - füüsikalised suurused (kirjeldab mingi loodusobjekti ühte kindlat omadust) • Füüsikalised objektid on olemas objektiivselt, st sõltumatult mistahes vaatlejast või koguni inimkonnast tervikuna. • Füüsikalised suurused on vaatlejate ühised kujutlused, üldmudelid, mille abil on mugav füüsikalisi objekte kirjeldada. Füüsikalised objektid ja suurused • Väljad – mitteainelised objektid, mõjutavad kehi ja omavad energiat, ei saa kasutada ruumi ja aja mõistet. • Kehad – ainelised objektid, saab uurida nende kuju, värvust, mõõtmeid, koostist, omavahelist liikumist, vastastikmõju, saab kasutada ruumi ja aja mõisteid. • Nähtused – aineliste ja väljeliste objektidega toimuvad muutused. Füüsi...
9. Mida nim. sublimatsiooniks? 10. Mida nim. härmatumiseks? 11. Mida nim. rekristallisatsiooniks? 12. Mis on kolmikpunkt? 13. Mis toimub aines sulamisel ja tahkumisel (molekulide seisukohalt)? JOONIS?! 14. Kuidas saaks tahke aine sulatamisel ilma termomeetrit kasutamata eristada kristallilist ainet amorfsest? 15. Millal toimub aurumine? 16. Mis toimub aurumisel ja kondenseerumisel (molekulide seisukohalt) ?JOONIS 17. Mis on aur ja mis on gaas? 1. Faasid on aine erinevate omadustega olekud, agregaatolekud on aga kolm aine eri olekut. 2. Kõik agregaatolekud on eri faasid, kuna eri faasides on aine molekulide või aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom erinev. 3. Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. 4. Siirdesoojus on soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta. 5. Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle vedelasse faasi. 6. Aurumiseks nim
Suur osa hüdroenergiast on jõgedes, kus see kulub näiteks setete allavoolu viimiseks, samuti jõesängi uuristamiseks ja jões olevate kivide lõhkumiseks. Kõige suurem on jõgede hüdroenergia suurvee ajal. Läbi aegade on inimesed välja mõelnud meetodeid, kuidas osa sellest energiast panna tegema inimestele kasulikkutööd. Hüdroenergiat loetakse taastuvenergiaks. Näiteks jõe vooluhulk ei vähene sellest, kui jõele rajatakse hüdroelektrijaam. Kokkuvõtte Veel on kolm põhilist olekud, igas oleksu on tal omapärased omadused, mille inimkond on väga palju uurinud, ja kasutanud. Vesi on väga tõhus elektri tootmises, ning äärmiselt puhas energia allikas. Seda valdkonda inimesed on uurinud sajandeid, ning vee omaduste mittmekülgsuse tõttu, pole jõudnud oma teadmiste tippu. . Viited http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdroenergia http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/vesi.pdf http://maeopik.blogspot.com/2010/02/vee-elektrijuhtivus.html http://et.wikipedia.org/wiki/Vesi
jms; täiturid – releed, elektromagnetid, mootorid, ajamid jt; kasutajaliides – juhtseadme ja protsessi jälgimiseks, juhtimiseks ja programmeerimiseks. Programmjuhtimine koosneb järgmistest etappidest: 1. Protsessor pärib kõigi sisendite ning väljundite olekuid ning salvestab need vahemällu (juhtimisprotsessi kuju). 2. Protsessor töötleb saadud infot kasutajaprogrammi järgi. 3. Protsessor kirjutab uued olekud väljundkaardile. Väljundklemmid muutuvad uueks olekuks. Täitur (ingl., actuator) on automaatjuhtimissüsteemi osa, mis võimendab ja muudab juhttoime juhitavale protsessile vastuvõetavaks. Kontrolleri väljundplokist väljastatakse informatsioon väljunditele, milleks on täiturid. Nende abil toimub protsessi juhtimine. Tehniliselt koosneb täitur mitmetest seadmetest, nt. ajamitest ning nendele rakendatavatest elementidest. Ajam (ingl
TEST 4 1. Järjesta aine olekud molekulide keskmise kineetilise energia kasvamise järjekorras. 1. Tahke (en kõige madalam) 2. Vedel 3. Gaasiline 4. Plasma (en kõige kõrgem) 2. Isotoobid on keemilise elemendi teisendid, mille aatomituumades on ühesugune prootonite arv erinev neutronite arv 3. Millal keha ujub, millal upub? Kui kehale mõjuv raskusjõud on suurem kui ülelükkejõud, siis keha upub . Kui kehale mõjuv raskusjõud on võrdne üleslükkejõuga, siis keha heljub .
vedeliku molkulide vahelised on suuremad Kapillaarsuse all mõistetakse vedeliku tõusmist või langemist peentes torudeskapillaarides Vedeliku tõus kapilaaris lakkab, kui pindpinevusjõu arvväärtus võrdub raskusjõuga Fr=Fp >> Fr=mg=rhpir2g >> Fp=sl=spir >> h=(2s)/(rgr) AGREGAATOLEKUD ja FAASID Agregaatolekkolm olekut, milles ained võivad esinedagaasiline,vedel,tahke Faasidaine erinevate omadustega olekud (teemantgrafiit) Faasisiirdeks nim protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks Tasakaalujooni ja kolmikpunkti kujutatakse pTteljestikus. Seda graafikut nim faasidiagrammiks pk ja Tk on kolmikpunktile vastav rõhk ja temp. AURUMINE, KONDENSEERUMINE. KEEMINE Aurumissoojus on soojushulk, mis kulub ühe massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul Q=Lm
Segu koosneb mitme aine osakesest. Molekulvalem Hapnik on O2 Vesi on H2O Süsihappegaas on CO2 Vingugaas on CO Mehaaniline liikumine Trajektoor on joon mööda mida keha liigub. Teepikkus on trajektoori pikkust. Aeg on sündmuste kestus. Soojusliikumine on aineosakeste liikumine. Kiirus Tähis on v. Valem on v=s:t ehk kiirus on teepikkus jagada aeg Ühik 1m/s jne.. Jõud Tähi on F Ühik on 1N Mõõtevahend on dünamomeeter. Raskusjõu arvutamine on keha mass korda 10N. Aine olekud Gaasilise aine omadused on nähtamatu. Tahke aine omadused on jääs. Vedela aine omadused on vesi. Kondenseerumine on gaasi üleminek vedelasse olekusse. Aurustumine on vedeliku üleminek gaasilisse olekusse. Tahkumine on vedeliku üleminek tahkesse olekusse. Sulamine on tahke aine üleminek vedelasse olekusse Soojuspaisumine Õhupall talvel väike ja suvel suur. Aine tihedus Valem on = m/ V m= aine mass ja V= ruumala. Tähis . Ühikud 1kg/m3. Vee tihedus on kasvav temperatuurivahemikus 0°C
Võttis eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende Jõuline kompositsioon keerulised,osalised üldistatud vormi kauneimaks maailmas.Varjudega kattuvad,läbipõimunud figuurid moodustavad mahuliseks muudetud figuurid asetsevad püramiidi. joonistuslikus,enamasti arhitektuurilises Märgid Figuuride emotsioone väljendavad ruumis.Kujutatule lisavad monumentaalsust ja nende näoilmed ja olekud. dramatismi perspektiivi toonitamine ning Heletume tehnika tehnika, kus kontuurd on ootamatud vaate-või pagupunktid.Mantegna pehmendatud ja varjud laialivalguvad. kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemini ,,Mona Lisa" kui teised, kuid ehitised on tema piltidel enamasti varemetes,nagu rõhutades,et antiik on küll kaunis, kuid kadunud.
31 15 T R 1 XLA1 Sõnageneraator. Selleks, et testida läbi kõik olekud, on vaja sõnageneraatorit, (Word Generator), mis genereerib 6 biti (tegemine on kahe arvude liitmisega, kus iga arv kahendsüsteemis koosneb 3 bitist) kõikides võimalikkes variantides (26=6410=0...6310=000000...1111112). Esimesed 3 väljundsignaali lähevad summatorite A sisenditesse ja ülejäänud 3 B sisenditesse. Joonis 2. Sõnageneraator Loogikaanalüsaator. Joonis 3. Loogikaanalüsaator Järeldus. Kuna oli vaja 3 järgulised kahendarvud liita, valisin kolm summatorelemente
Kärbeste Jumal Kokkuvõte Neljast peategelasest (Ralph, Põssa, Jack, Simon) kolm jäävad enam-vähem muutumatuks, aga Ralph läbib vaevalise tee algsest süütusest enda sügavama mõistmiseni. Kohe algul tõusevad esile kaks liidrit: Ralph ja Jack. Müstilise merekarbi tõttu pooldavad Ralphi väiksemad ja Põssa. Ralph on kena, lõbus, mõtleb eelkõige tulevikule ja pääsemisele. Eriti olulised on tuletegemine, onnide ehitamine, töö ja kokkuhoidmine üldse. Simon erineb teistest, mistõttu teda ei mõisteta, on põhiolemuselt hea ja arukas. Põssa püüab anda oma asjalike ideedega Ralphile nõu, sest tal endal puudub autoriteet. Ta on lühinägelik ratsionalist, kes ei märka, et kogu ühiskond on täis koletisi. Jackil on oma alluvad: endised kooripoisid, kellest ta teeb kütid. Ta käitub tõelise diktaatorliku juhina, võimuahne poliitikuna. Esikohal on tal toit - liha. Küttimine ei e...
diagramme teha. Näidises ei ole seda praegu ära toodud kuid iseseisvates töödes peab tulema välja tervik. 25 1.5.5 Põhiobjektide olekudiagrammid Olekudiagrammid (seisundidagrammid / state diagrams) tuleks tuua teenuse poolt hallatavate põhiobjektide kohta. Diagrammile tuleks tuua kõik vastava põhiobjekti teada olevad olekud (ka need olekud mida otseselt vastava iteratsiooni skoobis ei ole). Käesolevas peatükis tuuakse analüüsitava teenuse poolt (osaliselt) hallatavate põhiobjektide olekudiagrammid. Deklareerimisperiood on alanud Alustatakse tudengi (semestri) deklaratsiooni Deklaratsioon = Tudeng esitab deklaratsiooni Deklaratsioon koostamisel = esitatud
nurinata omaks traditsioonilise ettekujutuse aru passiivsusest. 3. Aistimise objektid on üks ideede allikas. Meelelised kogemused kanduvad vaimu ning tekitavad seal nende tajumused. Seda meeltest sõltuvat ideede allikat, kus ideed meelte poolt arusse viiakse, nimetab autor aistmiseks. 4. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Ühelt poolt on vaatlus, mille objektideks on välised esemed ja asjad, teisalt on meie sisemine vaatlus, mille objektiks on meie teadvuse olekud. On loomulik, et tegelik aistingute läbi tunnetamine eristatakse sisemisest enesevaatlusest, mille abil me saame teadlikuks oma meele tegevusest näiteks aistingute süstematiseerimisel. Seda kutsub Locke refleksiooniks, sest ta pakub ainult neid ideid, mis vaim saab reflekteerides omaenda tegevusi iseenda sees. 5. Kogu materjali annavad mõistusele kas siis väliselt tajutavate objektide või meie oma meele sisemiste toimingute, mida me ise tajume, vaatlused. Need kaks on teadmiste
1.Schrödingeri võrrand- kvantmehaanika põhivõrrand, kirjeldab mikroosakeste liikumist. 2.Mikromaailma täpsuspiirangud- osakese kirjeldamiseks kasutatavad suurused on paarikaupa täpsuslikus seoses. Kui ühe suuruse täpsust suurendada, kaotatakse teise suuruse täpsus. 3.Millal elektron satub potentsiaalbarjääriga kokku- 4.Elektroni isel kvantarvud- n-peakvantarv, l-orbitaalkvantarv, m1-magnetkvantarv ja s- spinnkvantarv 5.Kvantarvude sisu, mida näitavad- määravad elektroni olekud 6.Spinn- Elektronile(ja teistele elemntaarosakestele) omast sisemist magnetismi iseloomustab osakese spinn. 7.Selgita tõrjutusprintsiibi sisu(Pauli printsiip)- samas aatomis ei saa olla kahte ühesugust elektroni. 8.Ioonside,keemiline side. Elektriline tõmbejõud erinimeliselt laetud ioonide vahel moodustab ioonsideme. Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides 9.Energiatsoon- Elektronide lubatud energiate vahemik. 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
