Saku Gümnaasium Galaktikad Referaat füüsika astronoomiakursuses Koostaja: Evely Auger 9.B klass Saku 2010 SISUKORD KUIDAS LIIGITADA GALAKTIKAID?.............................................................................................................4 MILLISED ERINEVAID GALAKTIKAID ON OLEMAS?...............................................................................5 GALAKTIKATE TEKE..........................................................................................................................................6 KUI PALJU NEID ON ?.........................................................................................................................................7 MIDA SISALDAVAD GALAKTIKAD VEEL PEALE TÄHTEDE?................................................
kerasparved ( miljonitest tähtedest koosnevad kerakujulised täheparved). Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber olevas lamedamas ruumiosas. Kõige nooremad tähed ja hajusparved (paarisajast tähest koosnevad korrapäratud täheparved) koos gaasi ja tolmuga moodustavad kettakujulise õhukese kihi, mis justkui jagab galaktikad pooleks. Galaktikate läbimõõt võib olla mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. Maailmaruumis on palju erineva suuruse ja kujuga galaktikaid. Kui astronoomid õppisid avastama teleskoopide abil galaktikaid, märkasid nad nende vahel mitmeid erinevusi värvuses, kujus ja suuruses. 1926 aastal otsustas astronoom Edwin Hubble galaktikate hulgas korra majja luua ja välja mõelda mingid galaktikate liigitamise alused. Näiteks võiks galaktikaid liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi. 5
Kiviõli 1. Keskkool Galaktika Referaat Koostas : Kadi Uustalu Kiviõli 2009 Sisukord 1. Üldine tutvustus 2. Galaktikate teke 3. Kuidas liigitada galaktikaid · Elliptiline · Korrapäratu · Spiraalne 4. Linnutee 5. Galaktikate liikumine 6. Gaas ja tolm galaktikates 7. Kasutatud allikad 1. Üldine tutvustus Galaktika on miljonite , miljardite või triljonite tähtede kogum . Peale tähtede on galaktikate koostisosadeks ka gaas ja tolm , kuid neid ei leidu igas galaktikas . Nad püsivad koos oma gravitatsioonijõu tõttu . Galaktikate läbimõõt on kuni paarsada valgusaastat . Suuremates
Galaktikad Galaktika · Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. · Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljone tähti. · Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Jagunemine · Galaktikad jagatakse rühmadesse nende kuju järgi · Galaktikaid jagatakse kolmeks peatüübiks: elliptilised, spiraalsed, ja korrapäratud. · Edwin Hubble (Ameerika astronoom) jagas need vaatluste tulemustena
Ka meie galaktika on ühinenud ja arvatavasti teeb ka seda veel vähemalt korra tulevikus. See aga tähendaks võimalikku lõppu meie planeedile ja isegi päikesele, kuna ühinemised on vägivaldsed. Varajased galaktikad olid lihtsad korrapäratud tähtede, gaasi ja tolmu kogumid, kuid tänapäeval näivad galaktikad korrapärased. Kuidas siis varajased galaktikad moodustusid ilusateks korrapärasteks spiraalideks ja elliptilisteks? Vastuseks on gravitatsioon. Gravitatsioon kujundab galaktikaid ja kontrollib nende tulevikku. On kirjeldamatult võimas ja hävitav tugeva gravitatsiooni allikas enamuste galaktikate keskmes. Ja ka üks on meie oma linnutee keskmes. Selleks on must auk, ja mitte tavaline, vaid supermassiivne must auk. Must auk tõmbab endasse kõike, sel on väga tugev gravitatsioon ja mõjutab kõiki galaktikas olevaid tähti. Musta augu läheduses hukkuvad tähed pidevalt, must auk sööb nad lihtsalt ära. Kuid siis, kui must auk neelab liiga palju,
Klass:12 Juhendaja: Tiit Viileberg Võnnu 2012 Sisukord Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb galaktikate teket. Töö eesmärk on ülevaate andmine galaktikate tekkimisest.Galaktikad koosnevad tähtedest, tolmust ning gaasist. See kuidas nad tekkisid oli veel kümme kuni viisteist aastat tagasi ebalev.Nad on väga keerulise ehitusega ning galaktikaid saab ka liigitada. On olemas elliptilised galaktikad, spiraalsed galaktikad ning ebaregulaarsed galaktikad.Galaktikaid liigitatakse ka suuruse järgi, näiteks kääbusgalaktikad ning massiivsed galaktikad. Galaktikate teke Valdav osa ainest Universumis (tähed,gaas,tolm,planeedid) on koondunud galaktikasse, keskkonda, kus tähed tekivad, arenevad ja surevad.Kuidas aga galaktikad sündisid? Kümme- viisteist aastat tagasi vastati sellele küsimusele ebakindlalt.Praegu vaadeldakse väga noori
koosnev galaktika, mille läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja kuhu kuulub ka Maa koos Päikesesüsteemiga moodustabki kogu Universumi. 1924. aastal leidis Hubble aga esimesi tõendusi selle kohta, et väljaspool meie galaktikat on olemas veel teisedki galaktikad. Mount Wilsoni observatooriumis tehtud vaatlused näitasid, et kauged ja kahvatud valguspilved Universumi sügavustes on tegelikult terved galaktikad. Kõige tähtsama avastuse tegi Hubble aga 1929. aastal. Galaktikaid uurides ja liigitades ning nende kiirgusspektreid mõõtes märkas Hubble, et mida kaugemal galaktika maakerast asub, seda kiiremini ta meist eemaldub. Järelikult pidi kogu Universum olema mingil hetkel koos ühes punktis, plahvatama ning sestsaadik alates muudkui paisuma. Hubble'i avastused pani aluse Suure Paugu teooriale. 1890. aastal kolis ta perekond Chicagosse, seal läks Hubble ka kooli. Noort Hubble'it võlusid juba varasest east peale teadus ja müstilised uued maailmad
kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, äärte suunas hõrenev pilv - halo. Päike asub süsteemi tsentrist (asub Amburi tähtkuju suunas) 8,5 kpc kaugusel ning tiirleb selle ümber pea ringikujulisel orbiidil. Andmeid meie Galaktika ehituse kohta saame täheparvede ja gaasilise aine, eeskätt vesiniku ruumjaotusest. Galaktikate ruumjaotus Galaktikate jaotus taevasfääril on ühtlane. Me ei näe galaktikaid Linnutee vöös, aga seda põhjustab valguse neeldumine meie Galaktika tolmukihis. Kui palju on taevas galaktikaid? Herscheli 5000 galaktikast oli juba juttu, suuri katalooge on tehtud ka hiljem. Viimases visuaalsete vaatluste järgi tehtud kataloogis (J. Drayer, 1908) on üle 13 000 galaktika. Fotograafia kasutuselevõtt lihtsustas tunduvalt galaktikate loendamist. Tänapäeva kataloogidest suurim Oxfordi Ülikooli teadlaste koostatud elektrooniline lõunataeva kataloog
Ta tõestas 1923-1924 lõplikult galaktikate olemasolu väljaspool Linnutee tähesüsteemi ning 1926. esitas kasutatavaima galaktikate klassifikatsiooni süsteemi. 1929. aastal avastas ta punanihke seaduse ehk Hubble'i seaduse. Kui tähtede nähtavateks parameetriteks on heledus ja värvu, siis galaktikad on piisavalt suured, et uurida nende kuju ja struktuuri. Visuaalsete vaatluste põhjal võib eristada kolme tüüpi galaktikaid elliptilisi, spiraalseid ja korrapäratuid. Fotograafia kasutuselevõtt tõi ilmsiks veel hulgaliselt detaile, mida silm ei erista see aitas veelgi täpsustada galaktikate klassifikatsiooni. 1926. esitas Hubble oma loodud klassifikatsiooni, mida kuju järgi nimetatakse ka ,,helihargiks" Galaktikad jagunevad: elliptilisteks (E) spiraalseteks (S) varbspiraalseteks (SB) ja korrapäratuteks (Ir) Elliptilised galaktikad
galaktika nagu kaks supitaldrikut kokkupanduna, mille vahele jääb tolm. · Galaktikat ümbritseb halo, mis koosneb tähtede kerasparvedest (suured kerakujulised tähemoodustised. Päikese kaugus on galaktikatsentrist 8,5 kpc. Päike tiirleb ümber tsentri ühes spiraalharus. Meie galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Taevavõlvile projekteerub meie galaktika Linnuteena. Kõige lähedasem galaktika Linnuteele on Andromeeda Udukogu. 3.Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. Ehituse järgi nelja liiki galaktikaid: · Elliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Elliptilisi galaktikaid saab klassifitseerida lapikuse järgi (kui paljud erinevad ringjoonest). Elliptilised galaktikad sarnanevad kuju poolest munaga. Nende heledus kahaneb ühtlaselt seestpoolt väljapoole. · Spiraalsed galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärasest
Galaktika Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi
1.Linnutee- tähesüsteem, millesse kuulub Päike oma planeetidega. Nõrk helenduv riba tähistaevas. 2. Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika, õhuke, gaasist ja tolmust ketas. Läbimõõt 30000pc, paksus 2500pc, 150 miljardit päikese sarnast tähte. 3. Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikad jagunevad: elliptilisteks (E)- ümar või piklik kuju, heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Spiraalseteks(S)- on väga erinevad: alates korrapärasest 2harulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema värtnani . Varbspiraalseteks(SB)- sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras. Korrapäratuteks(Ir)- ei esine korrapära ega kindlat struktuuri. 4
GALAKTIKA Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi
Third level Fourth level Fifth level Korrapäratud galaktikad Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole sellist selget eristatavat kuju, nagu on spiraalsetel ja elliptilistel galaktikatel. Nad on tihti kujult kaootilised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest. Arvatakse, et nad moodustavad veerandi kõikidest galaktikatest. Enamik korrapäratuid galaktikaid on kunagi olnud spiraalsed või elliptilised, aga deformeerunud gravitatsiooni tõttu. Korrapäratud galaktikad sisaldavad suurtes kogustes kosmilist tolmu ja gaasi. Korrapäratu galaktika Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Omapärase kujuga galaktikad Omapärase kujuga galaktikad tekivad galaktikate kokkupõrkel.
Tähe elu jooksul on tal mitmeid etappe. Tähed tekivad ja arenevad aeglaselt. Tähe sees olev energia ei lase ainel koguned tähe sisemusse. Täht, nagu päike on Linnutee galaktika keskus, mille ümber tiirlevad planeedid ja need kuud. Galaktikad tekivad sarnaselt tähtede tekkimisele. Galaktikate tekkimiseks peab olema väga palju tähti, gaasi, tähtedevahelist tolmu ja musta ainet. Must aine on galaktikate koostisest lõviosa moodustades ~80% galaktikast. Galaktikaid on erineva kujuga. Linnutee on ketasgalaktikad, Väikeste galaktikate kokkupõrgete ja ühinemisega tekivad suurema, gigant- galaktikad. 3 Tähtede teke Tähte ehituse ja arengu modaliseerimise tuginetakse füüsikas põhimõtetele et tähti hoiab koos gravitatsiooni jõud ja rõhk aines ei lase aineosakestel koguneda tähe keskmesse. Täht tõmbab
Ka sajakordne erinevus mõõtmetes on suur- see tähendab, et tühja ruumi on Universumis miljon korda rohkem kui tähtedega täidetud. 4 3. GALAKTIKATE KLASSIFIKATSIOON Kui tähtede nähtavateks parameetriteks on vaid heledus ja värvus, siis on galaktikad piisavalt suured, et uurida nende kuju ja struktuuri. Visuaalsete vaatluste põhjal võib eristada kolme põhitüüpi- elliptilisi, spiraalseid ja korrapäratuid galaktikaid. Elleptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Elliptilisi galaktikaid saab klassifitseerida lapikuse järgi. Spiraalsed galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema "värtnani". Kõige ilmekamaks detailiks spiraalgalaktikate juures on kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest.
planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril; · As tro füüs ika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Astrofüüsika Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks: Plane to lo o g ia (koos geofüüsikaga) - uurib planeetide, nende kaaslaste ja teiste Päikesesüsteemi objektide ehitust. Tähte de füüs ika Uurib tähti. Galaktikate füüs ika - uurib galaktikaid (tähesüsteeme). Ko s mo lo o g ia - uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi. Astronoomiaga seotud teadused · Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatikaga. · Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. · Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö g e o de e s iag a, ajaarvamisega ja kalendriarvutusega ning o ptikag a. Astronoomilised
Lähim spiraalne galaktika, Andromeeda udukogu, asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Galaktika Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Nähtavas universiumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat. Enamik neist on oma diameetrilt 1000 - 100 000 parsekit ning asuvad üksteisest miljonite parsekite kaugusel. Galaktikate vaheline ruum on väga hõre, selle tihedus on vähem kui 1 aatom. Tume aine on meile veel väga kehvasti arusaadav, kuigi ollakse kindlad, et see moodustab umbes 90% galaktikate massist.
universumi. · Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. · Universumi paisumisest saab kõige parema ülevaate, kui jälgida õhupallile kleebitud paberitükkide nihkumist. · Iga tükk kujutab galaktikaparve. · Kui õhupalli puhuda, liiguvad kõik tükikesed üksteisest eemale, samamoodi eemalduvad galaktikaparved üksteisest. · Mida kaugemal ta meist asetseb, seda kiiremini ta edasi liigub. Galaktikad · Enamik galaktikaid on elliptilised-kerakujulistest munakujulisteni. · Korrapäratuid galaktikaid on ainult mõni üksik, ülejäänud(Linnutee) on spiraalsed galaktikad. · Galaktikad moodustavad parvi, need omakorda koosnevad tuhandeist eri liiki galaktikaist. Elliptilised galaktikad · Elliptilised galaktikad on miljarditest tähtedest koosnevad sfäärilised moodustised, mis meenutavad teatud määral kerasparvi. · Neil peaaegu puudub sisemine struktuur ning
See tohutu spiraalikujuline tähtede grupeering on meie kodugalaktika- Linnutee. Koos umbes 30 teise galaktikaga moodustab ta kosmoses galaktikate parve, mida kutsutakse Kohalikuks Rühmaks. Üle kogu Universumi on palju galaktikaparvi, mis on omakorda koondunud superparvedeks. Galaktikad eksisteerivad kõikjal Universumis. Need on määratu suured tähtede kogumid, mida gravitatsioon koos hoiab. Need hiigelkogumid koosnevad tähtedest, gaasidest ja udust. Me näeme Maalt palju galaktikaid, kuid paljud on meie nägemisvõimest kaugemal. Kokku on Universumis umbes 100 miljardit galaktikat. Neid võib näha igas suunas. Mõned on nii lähedal või nii suured, et võib näha nende kuju ja üksikuid tähti. Neid näeb läbi teleskoopide, mis asuvad kas maapinnal või Maa orbiidil. Universumis on kõik liikumas. Maa teeb ööpäevaga ühe pöörde ümber oma telje-meie kogeme seda päeva ja öö vaheldumisena. Kõik teised planeedid ja
Universum + koosneb põhiliselt varjatud ainest, varjatud aine on kõikjal + areng on igal ajahetkel keskmiselt ühesugune + tugev gravitatsiooni jõud, elektromagnetjõud, nõrk vastastikmõju + inflatsiooniliselt paisuv, paisutajaks terve energia + miski ei välista teiste universumite olemasolu + kärjeline struktuur tekkis 11.miljardit aastat tagasi + tekkis tohutu algplahvatus, Suure Paugu tulemusena + koosneb kolmemõõtmelisest ruumist, on vaadeldav + aeg on ühemõõtmeline + muutub ajas + tekkis 15.miljardit aastat tagasi + varjatud aine põhjustab põhilise gravitatsioonilise tõmbumise + 3 mõõtmelise ruumi tajutab lõputult aga piiridega , ning sisaldab kõiki teada-olevaid galaktikaid ja nende osi + on osa mateeriast + aineosakesed on 4% kogu mateeriast + aineosakesed on kvargid (mis jagunevad) prootonid, neutronid elektronid vesinik kärjeline struktuur
Universum Uku Vernik Universum on lõpmata suure ulatusega ruum. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha hakkab lähenema valguse kiirusele. Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, see tähendab Linnutee on tähesüsteem. Universum kasvab pidevalt, selle osad eemalduvad kogu aeg üksteisest. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 11 miljoni valgusaasta kaugusel asuv M82 teatakse teise nimega, kui Sigari või Tähesünni galaktika. PLANEEDID Merkuur Veenus ...
Miks inimkond kulutab raha universumi uurimiseks? Juba ammustel aegadel omandasid inimesed esimesi astronoomilisi teadmisi ja õppisid neid kasutama igapäevaste ülesannete lahendamisel. On loomulik, et pikaajaliste taevavaatluste jooksul püüdsid nad luua ka ettekujutust maailmast kui tervikust. Tänapäeval on universumi uurimine lihtsam, kuna on vajalikud aparaadid ning meie teadmised on edasi arenenud. Uuritakse universumi, kuna kardetakse ohte, mis võiksid meid tabada ning miks võiksid ka universumit kahjustada ning tänu uurimisele saab neid ennetada. Samuti tuntakse huvi planeetide vastu. Uuritakse, mis planeetidel peale Maa võib olla elu ja millistel ei saaks elu olla. Planeetide uurimisest saame teada erinevaid looduskatastroofe ning saame neid siis ennetada. Investeeritakse aina paremate kosmoseteleskoopide arendusse, mille abil loodetakse leida miljoneid objekte, mis seni jäävad nähtava valguse spektriosas...
galaktikad), mis pöörlevad ümber oma telje. Galaktikate pöörlemine on galaktikate tekke juures loomulik nähtus. Lahendamata on aga küsimus, kas ja kuidas galaktikate pöörlemisteljed on seotud galaktikate ahelate ehk filamentidega? Kas galaktikate tekkimine on seotud filamentide tekkimisega? Seda probleemi uurimuse autorid püüavadki lahendada. Galaktikate filamendid Universumi kärgstruktuuris. Sinised täpid tähistavad galaktikaid ning punased jooned märgivad filamente. Elliptiliste galaktikate pöörlemistelgede jaotus filamentide suhtes. Jaotus näitab, milline on nurk (täpsemalt nurga koosiinus) galaktikate pöörlemistelgede ja filamendi telje vahel. Kui cos(i)=1, siis pöörlemistelg on paralleelne filamendiga ning kui cos(i)=0, siis pöörlemistelg on risti filamendiga. Hall ala joonisel näitab juhuslikku jaotust: kui vaadeldud korrelatsioonisignaal (punane joon) jääb halli
Tähtede ümber võivad tiirelda planeedid ja muud taevakehad. Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Peale selle sisaldavad galaktikad suurel hulgal tumeainet, mille olemus on teadmata. Arvatakse, et enamiku, tõenäoliselt isegi kõigi galaktikate keskmes aktiivses galaktikatuumas on ülimassiivne must auk. Galaktikaid on traditsiooniliselt liigitakud nende nähtava kuju järgi. Nähtavas universumis on arvatavasti üle 170 miljardi galaktika. Galaktikate läbimõõt on enamasti 1000 – 100 000 parsekit ja need asuvad üksteisest tavaliselt miljonite parsekite kaugusel. Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. Hubble'i järjestuses on
galaktika, mis liiguvad üksteisele vastu umbes 130 km/h ning suure tõenäosusega nad põrkuvad viie või kuue miljardi aasta pärast. Kuigi Linnutee ei ole kunagi põrganud kokku nii suure galaktikaga nagu seda on Andromeeda, on väga suur tõenäosus, et ta on seda teinud väiksemate kääbusgalaktikatega. Sellised suuremat sorti galaktikate kokkupuuted on haruldased. Aja möödudes väheneb tõenäosus, et kaks sama suurt süsteemi ühinevad. Enamik heledaid galaktikaid on mõne viimase miljardi aasta vältel jäänud ehituselt samasuguseks ja tähtede tekkimine jõudis maksimumi juba 10 miljardit aastat tagasi.
heleduse tuhandeid kordi. Kvasarid on tähesarnased objektid,mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Suure heleduse ja Click icon to add picture Click icon to add picture lihtsa vaatlusmetoodika tõttu on kvasarid ühed kaugemad objektid maailmaruumis,omap ärased " Universumi majakad". Teleskoobiehituse edusammud lubavad praegu vaadelda ka suurtel kaugustel asuvaid galaktikaid. Relativistlik punanihe Kvasarite spektrid,kus hästituntud spektrijoonte lainepikkus on kasvanud mitmekordseks,kutsub esile nähtava vastuolu relatiivsusteooria põhiprintsiibi valguse kiiruse konstantsusega. Kvasarite ja aktiivsete galaktikate tuumade pideva spektri kuju vastab mittesoojuslike energiaallikate kiirguselepärssehk sünkrotonkiirgusele. Heledamate kvasarite kogukiirus ületab sadu kordi kõige heledamategalaktikate kiirguse
Alguses oli uus maailm väga väike, aga mida aeg edasi, seda suuremaks paisus ka maailm. 30-ndatel aastatel jõuti teooriani, et universub paisub pidevalt. Selle avastuseni jõudis USA teadlane Ervin Hubble ning ta avastas ka, et mida suurem on galaktika seda suurema kiirusega ta meist eemaldub. Sellest, et Universum paisub pidevalt saab järeldada, et universum on piiritu. Teine näide selle kohta, et kõik meie ümber on piirideta on see, et universumisse võib tekkida väga palju galaktikaid, tähti ja muid objekte. Nende teket ei piira miski. Suhtelisuse kohapealt tõestas saksa teadlane Albert Einstein, et ei ole olemas sellist asja nagu absoluutne aeg vaid aja kulg sõltub keha liikumisest. Näiteks, kui kosmoselaev eemaldub meist valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis kosmoselaevas ajakulg aeglustub, kuid maal olijate jaoks aeglustuvad kõik raketis kulgevad protsessid. Sammuti on ka massidega. Mida kiiremini liigub keha, seda suurem on tema mass.
sinna gaasi – ja tolmudud, supernoovade plahvatusejäägid, tähekettad. Kettakujuline, läbimõõt umbes 100 tuhat valgusaastat. Ümbritsetud haloga, mis koosneb hõredast gaasist. Päike on 34000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. 23. Kirjeldage meie Galaktikat Meie Galaktika kuulub spiraalsete galaktikat hulka. Suurem osa tema tähtedest, tolmainest ja gaasist on koondunud spiraalharudesse. Päike ise asub ühe spiraalharu sisemise serva lähedal. 24. Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe., Galaktikate tuum on erakordselt hele ja mille spektrit iseloomustavad tugevad, suure laiuse ja heledusega emissioonijooned. Klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi . Galaktikatüübid: * elliptilised galaktikad- ümar/ piklik kuju , heledus väheneb serva suunas. * spiraalsed galaktikad- väga erinevad * spiraalharud- tähed, täheparved, tolm * varbspiraalsed – tuuma ja spiraali ühendab sirge varras. Galaktikate 3 põhitüüpi:
punanihe ). Selline eemalekihutamine ei ole juhuslik, vaid galaktikate eemaldumise kiirus on võrdeline nende kaugusega, kasvades 100 km/s võrra iga miljoni parseki (Mpc) kohta. 15 miljardit aastat tagasi olid kõik galaktikad koos ühes kohas. Tänapäeva kosmoloogia üldtunnustatud hüpoteesi kohaselt tekkis kogu meie praegu vaadeldav hiiglaslik Universum, mille nähtavas osas on sadu miljardeid galaktikaid, tohutu algplahvatuse, Suure Paugu tulemusena. See tekkis praktiliselt mittemillestki, see esialgne ,,punkt", millest ta tekkis, pidi olema mitte suurem kui 10 astmes -33. Me oleme aja orjad ja ruumi vangid. 9. Nii Maal , kui Marsil on märgata nn. polaarmütse. Marsi kaldetelg on peaaegu sama suur nagu Maalgi. Marsil on olemas atmosfäär ( kuigi see on õhuke). Marsil on olemas kuud. Marsil ilmnevad aastaajad ja kliimavöötmed. 10. Magnetväli kaitseb meid päikesetuulte eest
Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Kuidas näeme linnuteed? Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad. Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale. 2 kaaslast. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Andmed. Koosneb: gaas, tolm, tähed. Diameeter 100,000 valgus aastat. Paksus 100 valgus aastat. Tähtede arv 100400 miljardit.
praegused kosmoloogilised mudelid varasest universumist põhinevad suure paugu teoorial umbes 300 000 aastat pärast suurt pauku hakkasid moodustuma vesiniku ja heeliumi aatomid, peaaegu kogu vesinik oli tavaolekus ja neelas kergesti valgust (tähti polnud) sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima Liigitamine ajalooliselt on liigitatud galaktikaid kuju järgi tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis on kujult elliptiline (võib ulatuda peaaegu kerakujulisest kuni lameda kettani) spiraalgalaktikad on kujult kettad, millel on spiraalharud galaktikad, millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks (naabregalatikate gravitatsioon mõjutab nende kuju) Kokkupõrked galaktikate põrkumine on suhteliselt sagedane
Tekkimine: Jupiteri häiriva mõju tõttu seal vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 10 12 km. Parsek - kaugus millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on 1 planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodistusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid omavaheliste põrkumiste tõttu lagunesid kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 10 16 m. Galaktikate liigitus: a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad asteroidideks ja meteoriitideks. Komeedid: väikekehad, mille omapäraks on nähtava heleda saba tekkimine Päikesele lähedale jõudmisel. kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat Koosnevad peamiselt veest, vähesel määral süsinikust, hapnikust ja teistest elementidest. Tuum, pea, saba. Meteoorid on eredad välgatused öises
Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast.Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul.Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad.Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale.Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast - Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt.Lähim spiraalne galaktika - Andromeeda udukogu asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Joonisele on käsitsi kantud kõigile kuni 8-nda tähesuuruse tähtedele vastavad punktid, milliste suurused on valitud
"Loomise sambad" Kotka udukogu. 7000 ly Udukogud ja tähtede teke Mis on udukogu? Algselt kasutati udukogu üldnimetusena kõigi ulatuslike astronoomiliste objektide puhul Varem peeti galaktikaid ka udukogudeks (nt Andromeeda udukogu) Edwin Hubble leidis, et osad udukogud ei paikne Linnutee galaktikas ja avastas, et osad udukogud, mis on väga kaugel, on hoopis uued galaktikad Udukogud moodustavad piirkondi, milles sünnivad uued tähed Taust: Andromeeda galaktika (M31) Udukogu koostis Vesinik Heelium Tolm (räni, metallid, jt heeliumist raskemad elemendid) Teised ioniseeritud gaasid
spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Linnutee Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad. Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika Andromeeda udukogu asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Linnutee tähesüsteem Selgel ööl tähistaevast vaadeldes näeme taevas heledat vööd ehk paela
aastal, kui ta reisis koos oma perega Lõuna Aafrikasse, kus ta neli aastat lõunataevast vaatles. Kaasavõetud teleskoop oli enam kui piisav,et aru saada Pilvede olemusest need osutusid tähesüsteemideks. Hämmastav oli täheparvede suur arv nendes. Herschel kirjeldas Suures Pilves 375 täheparve ja Väikeses pilves 39 parve. Tähed Palja silmaga näeme umbes 1000 tähte, läbi teleskoobi tehtud fotodelt miljardeid. Kokku on neid Linnutee tähesüsteemis ehk Galaktikas 150 miljardit, galaktikaid omakorda on sadu miljardeid. Esimese tunnustust leidnud klassifikatsiooni lõi itaalia astronoom Angelo Secchi 1860. aasta paiku. Uurinud 4000 tähe spektrit, jaotas ta need neljaks. Secchi klassifikatsioon oli kasutusel 50 aastat.
..................................................................................................... 5 Päikesesüsteemi kujunemine:.............................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus:............................................................................................................ 7 Sissejuhatus Taevas on üks imeline vaatepilt. See on väga kaunis. Astronoomid on teadlased, kes uurivad planeete, tähti, komeete ja galaktikaid. See ala, millega need teadlased tegelevad, ongi astronoomia. See ala kuulub antiikteaduste hulka. Juba vanad kreeklased uurisid taevast. Nendele jäid aga tähed ja planeedid liiga kaugele, alles 17.sajandil leiutas üks riidepoe töötaja teleskoobi. Nüüd nähti kaugemale ja oli võimalik universumi lähemalt tundma õppida. Praegustel astronoomidel on maailma uurimiseks juba palju erinevat varustust. Astronoomid vaatlevad planeete, tähti ja muid taevakehasid. Nad lennutavad ka
vaadelda iidseid taevakehi. Me saame vaadata tagasi aega. Meieni jõuab miski, mida pole tõenäoliselt enam ammu olemas. Mõnikord on lähemal olevad taevakehad liiga suured tausta suhtes, varjutades tagant tuleva valguse. Õnneks ei ole see suur probleem tänu gravitatsioonile. Valgus on võimeline minema kaarega mööda kehadest, mille gravitatsioon on suur, näiteks must auk. Nii saame vaadelda kaugeid ja vanu galaktikaid. Mida kaugemal on keha, seda rohkem on temalt kiirgav valgus punane. Selle nimi on punanihe. Footoni elektromagnetilise lainepikkuse suurenedes muutub see punakaks. Seda arvesse võttes saame hinnata kehade kaugust ja vanust. Võttes kõike eelöeldut arvesse siis maailmaruum paisub pidevalt. Selle üle on arutlenud ka kuulus füüsik Hawkings. Kuid lähtudes meile teadaolevatest füüsikaseadustest siis ükski asi ei saa lõpmatult paisuda
Heeliumist sünteesitakse süsinikku. Kõigis tähtedes on lõpuks olukord, kus tuumkütus on otsas ja arengu lõpptulemus võib olla valge kääbuse tekkimine ja selle kustumine lõpuks; neutrontähe või musta augu tekkimine koos gaasipilvega; või hoopis udukogu tekkimine (gaasija tolmupilv). · Mustade aukude teooria loojaks peetakse Stephen Hawking'it. Tema raamat: ,,Universum pähklikoores". · Tähed moodustavad galaktikaid. Galaktika · süsteem, mis koosneb tähtedest, nende vahelisest gaasist ja tolmust; kusjuures tähed selles võivad moodustada ka väiksemaid süsteeme ehk täheparvi. Tähtede arv võib olla mõnekümnest miljonist mõne triljonini. (võivad kokku põrkuda) · Liigid: 1)Spiraalsed galaktikad keskel tuum, kus tähtede kontsentratsioon on suurem ja sellest saavad alguse spiraalharud, mis ka koosnevad tähtedest.
tähesüsteem. 2.Kirjeldage meie Galaktikat. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest.Linnutee galaktika tuum on must auk.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Lähim spiraalne galaktika, Andromeeda udukogu, asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. 3.Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. 1)Elliptilised galaktikad ellipsi kujulised. Pöörlevad aeglaselt või üldse mitte. Pole ülihiide, tumedaid ega heledaid udukogusid. Tähed liiguvad kaootiliselt. Punakamad. 2)Spiraalgalaktikad kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Siseküljel on tumedad tolmu ribad, pöörlevad kiiresti T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest
planeediks taevakehi, mis on piisavalt suured, et oma gravitatsiooni tulemusel omandada kera kuju ja mis tiireldes umber tähe on suutelised puhastama ümbruskonna väiksematest taevakehadest. Kääbusplaneet peab rahuldama üksnes esimest tingimust. Ülejäänud kannavad nimetust "väikekehad", ka neid saab grupeerida asukoha või orbiidi kuju järgi. Astronoomia Astronoomid on teadlased, kes uurivad planeete, tähti, komeete ja galaktikaid. See ala, millega need teadlased tegelevad, ongi astronoomia. See ala kuulub antiikteaduste hulka. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "-loogia", vaid "-noomia" kreeka sõnast nomos 'seadus'. Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomid vaatlevad planeete, tähti ja muid taevakehasid. Nad lennutavad ka kosmoseaparaate ja saadavad need teistele Päikesesüsteemi planeetidele.
tähesüsteem. 2.Kirjeldage meie Galaktikat. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest.Linnutee galaktika tuum on must auk.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Lähim spiraalne galaktika, Andromeeda udukogu, asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. 3.Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. 1)Elliptilised galaktikad ellipsi kujulised. Pöörlevad aeglaselt või üldse mitte. Pole ülihiide, tumedaid ega heledaid udukogusid. Tähed liiguvad kaootiliselt. Punakamad. 2)Spiraalgalaktikad kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Siseküljel on tumedad tolmu ribad, pöörlevad kiiresti T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest
F5 Linnutee ja teised galaktikad Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Galaktikad koosnevad tähtedest, gaasist ja kosmilisest tolmust ning neid hoiab koos galaktika gravitatsioon. Galaktikad sisaldavad tähti ja tähejäänuseid. Nende arv võib ulatuda kümnest miljonist tähest saja triljoni täheni, mistõttu võime galaktikaid omakorda liigitada kääbusgalaktikateks ja hiidgalaktikateks. Galaktikad jaotatakse kolmeks tüübiks: spiraalsed galaktikad, elliptilised galaktikad ja korrapäratud galaktikad. Spiraalsed galaktikad on lapikud ning nendes leidub suurel hulgal gaasi. Galaktikad sisaldavad spiraale ja keskelt meenutavad kühmu. Spiraalse galaktika ketas sisaldab nii noori kui ka vanu tähti. Halo koosneb ainult vanadest tähtedest. Spiraalharudes toimub pidevalt uute tähtede teke
Edwin Powell Hubble (18891953) oli ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige ja Galaktikavälise astronoomia rajaja. 1920 aastatel tegi ta kaasaegse astronoomia tähtsaimad avastused. Enne Hubble'i avastusi uskus suurem osa astronoome, et Linnutee moodustabki kogu Universumi. 1924. aastal leidis Hubble aga esimesi tõendusi selle kohta, et väljaspool meie galaktikat on olemas veel teisedki galaktikad. Kõige tähtsama avastuse tegi Hubble aga 1929. aastal. Galaktikaid uurides ja liigitades ning nende kiirgusspektreid mõõtes märkas Hubble, et mida kaugemal galaktika maakerast asub, seda kiiremini ta meist eemaldub. Järelikult pidi kogu Universum olema mingil hetkel koos ühes punktis, plahvatama ning sestsaadik alates muudkui paisuma. Hubble'i avastused pani aluse Suure Paugu teooriale. Hubble'i teleskoop on praeguseni maailma suurim kosmosetelskoop. Tema peapeegli läbimõõt on 2.4 meetrit ja teleskoobi mass on umbes 12.5 tonni
Päikesesüsteem Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks
helioseismoloogid täheldanud perioodilisi helilaineid või võnkumisi, mis tekivad Päikese pinna all · Helilained tabavad esmalt Päikese pinda ning peegelduvad sealt tagasi tuuma Musta augu superbass · Maailmaruumi madalaima bassiheli kumin kaigub ülisuurest mustast august, mis asub Perseuse galaktikaparves, 250 miljoni valgusaasta kaugusel Maast · Me ei kuule musta augu heli, sest see on kuuldepiirist miljon miljardit korda madalam Helilained lõid galaktikaid · Kõiki maailmaruumi muusikuid saadab lakkamatu galaktikatevaheline taustamuusika · Kosmilist taustkiirgust on kõikjal ning see tekkis 13,7 miljardit aastat tagasi · Taustkiirguse üliväikeste temperatuurierinevuste kohta andmeid kogudes saadi pilt Universumi lapsepõlvest Kosmiline orkester Inimene on võimeline vastu võtma ainult VÄIKEST osa sellest mida Universum pakub Päikesel liiguvad helilained teatud skeemi järgi, tuuma suunas
sinakas täht on) tähtede temperatuuri määramiseks. Kõik punased tähed on külmad tähed ja sinakad tähed kuumad! 8. Mis on galaktika? - Galaktika on sadadest miljarditest tähtedest koosnev tähesaar või tähesüsteem, mida hoiab koos gravitatsioon. Meie Galaktikat nimetatakse ka Linnutee galaktikaks. 9. Universumi ehitus.- Peamiselt koosneb Universum tumeainest, tumeenergiast, veel ka vesinikust ja heeliumist. Universumis on miljardeid galaktikaid, mis paiknevad kettide ja kihtidena, moodustades kärgja struktuuri 10. Hubble`i seadus. - Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. 11. Päikese laigud ja aktiivsus. - Päikese aktiivsust iseloomustavad päikeseplekid. Päikese aktiivsus on tsükliline. Kui vaadata päikeseplekkide arvu, on tsükli
galaktikaid ning tulnud järeldusele, et peaaegu kõigis galaktikates võib peituda ülimassiivne must auk kuni mitmesaja miljoni Päikese massiga. Näiteks võib musti auke avastada kaksiktähtede korral, millest üks on muutunud mustaks auguks. Siis hakkab ta imema teise tähe gaasi endasse ja gaas kuumeneb ning hakkab helendama. Kui näha seda helendust, võib kindlaks teha musta augu Teadlased arvavad, et kõik või enamik galaktikaid on oma arengu varasel perioodil läbinud etapi, kus nende keskel "põles" hele kvasar, mille "jõujaamaks" sai olla vaid must auk. Praeguseks ajaks on need galaktikate keskel asuvad kvasarid kustunud ja seal asuvad mustad augud on "vaiksed". Musta augu teke Must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht või täheparv, mis ei kiirga valgust ega raadiolaineid. Reaalselt võivad mustad augud tekkida suurtest, oma
1. astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees) 3) nn Kaasaegsed hüpoteesid 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
