et jalgratas on praktiline liiklusvahend. Seda hakkasid kasutama paljud inimesed, ka postiljonid ja politseinikud. Jalgratas on aja jooksul väga palju muutunud. Esimene jalgratas oli lihtsalt kaks vankriratast, mis olid ühendatud puitraamiga teineteise taha. Edasi tehti juba mitmesuguseid jalgrattaid. On tehtud jalgrattaid, mida sai vändata kätega ja neid mida vändatakse jalgadega. On tehtud 2-rattalisi, 3-rattalisi ja 4- rattalisi jalgrattaid. Jalgratastel on olnud mitmesugused rattad – väga suured ja väikesed või erineva suurusega. On tehtud jalgrattaid, millega sai sõita üksi ja niisuguseid, millega sai sõita kahekesi või kolmekesi või kogu perega. Jalgrattaid on pidevalt edasi arendatud ja see pole ikka veel päris lõpuni valmis. Ka praegu arendatakse jalgrattaid järjest paremaks. Tänapäeval ei tekita jalgratas kelleski imestust. Iga laps õpib ruttu jalgrattaga sõitma ja kuradiks ei pea seda enam keegi.
H&M tootmise eetilisus Kiirmood tähendab tabada kõige viimaseid trende ning disainida need uutesse nii öelda kuumadesse rõivakollektsioonidesse, mille tarbijateni jõudmine on võimalikult kiire ja odav. Moemaailma rattad käivad peamiselt suurfirmade reeglite järgi. Suured tegijad nagu Index ja H&M on need, kelle järgi asju paika pannakse Tootjate eesmärk on toota riideid võimalikult odavalt, mis tihti toob kaasa järeleandmisi neid valmistavate inimeste tasus, tootaine kvaliteedis ja tootmise protsessi ohutuses. Inimesed ei julge samas vastu protestida, et töötasu suureneks, sest kardetakse ilma jääda ka sellest viimasest perele tulutoovast töökohast
süsteemid. Hüdrosüsteem on traktori juurde kuuluv loomulik osa.Peaks kontrollima kas riputus seade sobib korralikult hästi ühendatava põllumasinaga.Veolattide pingutus ketid ärgu olgu liigse pinge all , haakeriist ei ole kunagi järel väga täpselt , anna talle võimalus väikeseks liikumiseks .Traktori juhtimisstabiilsuse tagamiseks , kasuta alati lisaraskusi . Rattad ja rehvid Traktori rattad täidavad järgmisi ülessandeid: 1)mootorilt saadav pöördemoment muuta ratasteveojõuks 2)võtta vastu traktori,korma ja põllumasina raskus 3)pöörata ja juhtitda traktorit 4)kindlustada traktori liikumist halval pinnasel Selle kõige tõttu peab traktori käiguosa taandama: 1.Head haakumis omadused 2.Traktori ühtlast jagunemist rataste vahel . 3.Head juhtumis omadused Põllumajandus traktorite hüdrosüsteemid
Hõõrdejõud Jõud, mis mõjub 2 keha vahell ja takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on tingitud kehade pinade konarlikusest. Pinna konarnused haakuvad ja takistavad liikumist. Hõõrdejõud tekitab liikumist, kui ka soodustab seeda . Liigitatakse: *Seisuhõõre-paigalseisvate kehade v ahel, aitab kaasa liikuma hakkamisele ja liikumissuuna muutumisele. Väikene-minema ei vea kurvis, kui auto keerab rattad risti siis uue suuna aitab võtta seisuhõõre ratta ja tee vahel *Liugehõõre Sõltub: 1) rõhumisjõust ( mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem hõõrdejõud) 2)pinna karedusest (mida krobelisem pind, seda suurem hõõrdejõud -> suvised ja talvised saapad 3) materjalidest mis hõõruvad *veehõõre: (väiksem, kui liig 10-100X) ratas(palgid alla) *Takistusjõud: tekib keha liikumisel gaasis või vedelikus ( või erinevate vedelike gaaside omavahelises liikumises)
suurema alalhoiuinstinktiga ja kui nad kõvasti kinni ei hoia siis koperdavad nad tihtipeale transpordivahendis edasi-tagasi või põrkavad teineteisega kokku. Kuigi viimasel puhul ei mõjuta keegi kedagi rohkem ning veel vähem on kiiruse säilitamine muude mõjutajate puudumisel kellegi otsene süü, sõimab temperamentsem tegelane ikkagi oma liigikaaslasel näo täis, sundides selle saavutamiseks gaase kopsudest läbi kõrisõlme liikuma. Meid kõiki vedava konteineri rattad aga jätkavad pöörlemist. Selle eest hoolitseb juba põranda all asuv sisepõlemismootor, milles jällegi rõhu abil tehakse edasiviivaks jõuks muutuvat tööd. Leidlike ülekannete abil paneb mootor liikuma lõpuks ka rattad, mille joonkiirus ongi seesama, mida näen juhikabiini spidomeetril, kui sinna sisse piilun. 75km/h - bussi kohta arendame päris korralikku tempot! Muidugi toimub kogu minu hommikune reis eelkõige tänu Maa külgetõmbejõule -
Jõuülekanne VW Touran 1,6 2008.a 75kW Sisukord: Sidur Käigukast Diferentsiaal Rattavõllid Vedavad rattad Hooldus Kasutatud kirjandus SIDUR VW Touran-i sidur koosneb: · Siduri korv · Hooratas · Veetav ketas · Suruketas · Sidurikäpp · Tugiseib · Käpa tagastusvedru · Sidurikorv · Survelaager · Survemuhv · Lülituskahvel · Tugiplaat · Vedru · Rumm · Summutiketas · Hõõrdkatted · Plaatvedrud · Hõõrdseibid · Reguleerseib KÄIGUKAST Käigukast koosneb:
Muinasjutt Vudipere Muinasjutu tunnused : · Number 3 peres oli 3 last · Tegelased vastandlike omadustega kõikidel perelastel olid erinevad omadused, kes kuidas jooksis ning kes kõige kiirem. · Õnnelik lõpp kõige aeglasem perelaps sai sünnipäevaks rattad, et ta ei peaks enam kunagi perega jalutades viimane olema. Selle ratta abil oli kõige nooremal hea meel ja teistel samuti, sest noorem laps ei vingunud enam. Muinasjutu peategelane : · Kõige noorem perelaps Vudipõnn ta oli kõige aeglasem ning alati kui perega jautama mindi, siis kõik liikusid nii kiiresti, et Vudipõnn jäi alati maha ja pidi kõiki paluma, et ka teda oodatakse. Peale seda kui ta sai sünnipäevaks endale rattad, oli Vudipõnn
autotootjaid on hakanud kasutama seda süsteemi nt Renualt, Audi, Ford, ja MAN (heavy duty industrial trucks) . Paraku on süsteem liiga kallis ja paljud tootjad ei taha seda pakkuda oma mudelitele. Sama süsteemi on kasutatud näiteks järgmistel markidel: BMW 850 csi (lisavarustuses) BMW 7 seeria (sport paketis 2007.ndast aastast) Mazda 626 (lisavarustuses) Toyota Celica (lisavarustuses) jne nelja ratta pööramine ehk 4WS Aeglasel kiirusel manööverdades pööravad tagumised rattad vastupidises suunas esirataste suhtes. See kergendab manööverdamist parklates ja kitsastes kohtades. Kiiremal sõidul pööravad tagumised rattad samasse suunda nagu esirattad. Muutes sõidu stabiilsemaks ja ohutumaks. 4ws süsteemiga auto on esi ja taga rataste suund sõidu ajal väga tähtis. Honda ja mazda süsteemide vahe on see kuidas tagaratta nurki
.........................................................................................................................8 4. SIDURI AJAM........................................................................................................................9 5. KÄIGUKAST.......................................................................................................................10 6. KARDAANÜLEKANDED JA RATTAVÕLLID.................................................................12 7. RATTAD...............................................................................................................................15 8. VIIDATUD ALLIKAD.........................................................................................................17 SISSEJUHATUS Iseseisva töö ülesandeks on ühe konkreetse sõiduki ehituse kirjeldamine ning analüüsimine kursusel jõuülekanne käsitletud materjali valguses. Sõidukiks valisin 1997a VW Polo, lähtudes auto
Mida kauem vesi boileris keeb, seda rohkem vee molekule läheb gaasilisse olekusse üle ja selle pärast tekib boileris rõhk. See rõhk suunatakse torusid mööda veduri rataste juurde silindritesse, mis on ehitatud nii, et kui ühelt poolt surub auru jõud kolvi ühele poole lõpuni, vabastab auru toova toru juures olev klapp teise augu ja nüüd kasutatakse uuesti auru jõudu, et kolb tagasi esimesse asendisse viia. Sellise tsükli toimel hakkavadki veduri rattad liikuma. Kes ehitas esimese auruveduri? Kõige esimese töötava auruveduri ehitas 1804ndal aastal Richard Trevithick Suurbritannias. See auruvedur oli algeline, robustne, kuid samas oli Trevithick suurendanud masina kasutegurit kasutades kõrgemat rõhku ja väiksemat mootorit. Kes ehitas esimese hea auruveduri? Esimese hea auruveduri ehitas minu arvates George Stephenson 1829ndal aastal, kes võttis kasutusele palju innovaatilisi lahendusi. Veduri nimeks oli Rakett. Suurim edasiminek oli
Pilet 1. 1. Auto üldehitus. Auto üldehituse alla kuulub: 1) Mootor 2) Shassii a) Põhi , alus koosneb: kandekere, esisild , tagasild, rattad, vedrud, amortisaatorid b) Juhtimismehhanismid - * Rool * Sõidupidurid * Seisupidur ehk käsipidur 3) Jõuülekanne a) sidur b) käigukast suurendab rataste veojõudu kiiruse arvel c) autokere 2. Auto valgustus ja signalisatsiooniseadmed Kaug- ja lähituled, need on põhilaternad. Ääretuli märguandeks teistele autodele, nendega ei sõideta. Suunatuled suuna näitamiseks, merevaigukollast värvi.
Osa maastureid on varustatud pideva nelikveoga, mis tähendab, et mootor veab pidevalt nii esi- kui tagasilda (Toyota LandCruiser 80, Range Rover, LADA Niva), valdaval enamikul veab tavaolukorras ainult tagasild ja esisild tuleb eraldi sisse lülitada. Maastikuautol võib olla maksimaalselt kolm diferentsiaali . Üks neist paikneb esisillas , teine tagasillas ja kolmas vahekastis. Viimast nimetatakse keskdiferentsiaaliks ning teatavatel, eriti vanematel mudelitel ta puudub. Miks peavad rattad erineva kiirusega pöörlema? Vaadake joonist, mis kujutab rataste liikumist pööramisel. Joonisel on vasaku ratta liikumistee pikem kui paremal. Seda on näha sellest, et punane kaar (vasakul) on pikem kui sinine (paremal). Kui rataste vahel on diferentsiaal, siis võib mootor pidevalt mõlemat ratast vedada, kuigi üks liigub rohkem maad (täpsemalt, pöörleb suurema kiirusega) kui teine. Kui oleks tegemist jäiga, ilma diferentsiaalita teljega, siis peaks sisekurvi jääv ratas pöörde
Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator. Amortisaatori põhifunktsiooniks on juhtida vedru liikumist, mille tulemusena: · 1. püsivad rattad kontaktis teepinnaga · 2. sõiduki kere on stabiilne · 3. mugavus on tagatud Laiemas mõttes jagunevad vedrustused kaheks - sõltuvateks ja sõltumatuteks. Need terminid viitavad sama telje vasaku ja parema ratta võimele üksteisest mõjutada või mitte. Sõltuvat vedrustussüsteemi nimetatakse ka jäigaks teljeks, sest sama telje rattad on ühendatud jäiga vardaga. Kui ühe ratta kalle muutub, siis vastasratta kalle muutub sama palju, aga vastassuunas
Peale selle aga mõjutab haardetegurit ka rehvi mustri tüüp, rehvi materjal ja õhurõhk rehvis. - Teepinna seisukord: mida libedam on tee, seda väiksem on haardetegur. Näiteks: Auto saab liikuda siis, kui haardejõud on suurem veojõust. Vastasel juhul hakkavad auto vedavad rattad suurema veojõu tõttu kohapeal ringi käima. Rataste haardumine on oluline nii sõidu- kui ka külgsuunas. Sõidusuunas võib haardumine kaduda: · Järsul kiirendamisel. Veojõud võib
JA TÖÖVAHENDID Iseloomustus Kuumkärusid kasutatakse toidu soojas hoidmiseks Külmkärusid kasutatakse toidu jahedas hoidmiseks Külmkäru asemel võib ka kasutada vaagnaid Samuti kasutatakse taldrikujagajaid Ehitus kõrgus koos 1160-1365mm 2-3* GN-1/1 nõusid, sügavusega 160mm ülatasapind on valmistatud karastatud klaasist Ülatasapind on valgustuse- ja piisakaitsega tugev teraskorpus Kärudel on kergelt veerevad rattad diameetriga 125 mm, millest 2 lukustatavad. Külmkärud on samasuguse ehitusega nagu kuumkärud Taldrikujagajad võivad olla soojendusega või soojenduseta. Valmistatud roostevabast terasest, kahe taldrikusilindriga Seadme tööpõhimõte Lisades kuumakäru süvendisse vett ning lülitades seadme sisse, soojeneb süvendis olev vesi. See hoiab kuumi toite soojas. Kui lülitad külmkäru sisse, siis hoiab see toitu jahedana. Taldrikujagaja soojendab taldrikuid
laevadel (balkeritel). Laialt kasutusel on mitmesugused variandid MacGregori tüüpi kõrvale tõmmatavatest sektsioonilistest luugikaantest (vaata Joon. 7.4.6.). luugikate koosneb reast sektsioonidest, mis omavahel on ühendatud lühikeste kettidega. Igal sektsioonil on mõlemal pool otsas kaks ratast, milledel sektsioon saab liikuda piki luugikrae eendit. Kummalgi pool on ka üks keskmine veidi kaugemale välja ulatuv ratas. Need viimatinimetatud rattad on veidi nihutatud luugisektsiooni raskuskeskme suhtes. Kõrvaletõmmatud luugisektsioonide jaoks on luugi otsa taga mastihoone teki all spetsiaalne koht. Luugikrae külgeenditelt saavad alguse veidi ülespoole kaldu olevad relsid. Neid relsse mööda hakkavad liikuma sektsioonide kaugemale välja nihutatud rattad. Kuna need rattad on sektsiooni raskuskeskme suhtes veidi nihutatud, vajub luugikrae otsast üle sõitnud ja nüüd ainult neile ratastele toetuv sektsioon vertikaalasendisse
Rattanurgad Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 1 Rataste suunang on ratta erinevate seadenurkadesumma mille ülesandeks on teha auto juhitavus võimalikult mugavaks ja ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 2 Rataste suunang mõjutavab: peale pööramist rooliratta tagastumist, rehvide kulumist, pöörderaadiust, rooli pööramise raskust, rehvide haardumist ja rooliseadmete koormust. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 3 Tänapäeva autode rataste suunang on
vedrud need,mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. 4. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompresioonil teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada.See põhjustab sõiduki kiire liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt õhtlikuks ja ebamugavaks.Selle vältimiseks on süsteemi paigaltatud amortisaator. · Püsivad rattad kontaktis teepinnaga · Sõiduki kere on stabiilne · Mugavus on tagatud 5. Peamised vedrustus tüübid · Sõltumatu vedrustussüsteem jäik telg ehk sõltmatu vedrustus · Sõltumatu teljekorral on rattad kerega ühendatud hoovastiku abil,misvõimaldab ratastel iseseisvalt tõusta ja langeda ilma , et nad mõjutaks vastasratast. Tulemuseks on suurem stabiilsus,parem teelpüsivus ja mugavus sõit. 6. Poolaktiivne vedrustus
Kes mida leiutas ? Raine Siimuste 3klass 2015 Kes leiutas esimese mootorratta? See tundub olevat lihtne küsimus, kuid vastus sellele on pisut keerulisem kui algul näib. Mootorrattad põlvnevad "turvalisest jalgrattast", ehk siis sellisest jalgrattast, millel mõlemad rattad on sama suurusega ja millel on pedaalidega väntmehhanism tagaratta ringiajamiseks. Need jalgrattad omakorda põlvnevad kõrge esiratta ja väikese tagarattaga, sõitmiseks akrobaadi oskusi vajavast (ratta juht kippus tihtipeale üle hiigelsuure esiratta ninuli kukkuma) jalgrattast. Sellised tõuke-jalgrattast, millel sõitja istus küll sadulas, kuid liigutas sõidukit jalgadega maast hoogu andes.
Erinevad vaalutid Tauri Luigand PM 15 ESIVAALUTI SAMASZ TWIST 600 · Eelised: · Puhas töö · Hea vaade tööpinnale · Miinused · Väike töökiirus · Iga traktor ei sobi selle tööriista jaoks https://www.youtube.com/watch?v=8LISQFPD2iU Näitajad: · Töö laius 6,0 m Vaalu laius 1,3 m Transpordi laius 2,35 m Jõu tarve alates 80 hj Efektiivsus ~6,0 ha/h Mass 770 kg VAALUTI SAMASZ 1 ROOTORIGA · Eelised · Saab väiksemates kohtades paremini töö ära teha · Ei vaja jõulist traktorit · Miinused · Väike töömaht Video Z-410-st https://www.youtube.com/watch?v=N1imqhxGgkc Erinevate Samasz vaalutite näitajad: SaMASZ Z-300 Z-350 Z-410 Z-440 Z-470 UNO 410 UNO 470 Töö laius 3,0 3,5 4,1 4,4 4,7 4,1 4,7 m Vaalu laius 0,8-1,5 0,8...
Rataste suunang Rataste suunang on: - erinevate seadenurkade summa. Ülesandeks on teha auto juhtimine: - võimalikult mugavaks - võimalikult ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Rataste suunang mõjutab : - peale pööramist rooliratta tagastumist - rehvide kulumist - pöörderaadiust - rooli pööramise raskust - rehvide haardumist - rooliseadmete koormus Rataste suunang saavutatakse järgmiste seadenurkadega: - rattakalle (camber) - pöördtelje pikikalle (caster) - pöördtelje külgkalle(KPI) - kokku-või lahkujooks ( toe-in või toe-out) - pöördtelje nihe
Tõmmise registri ja kokkutrükimärgi kõikumisi võivad põhjustada: 1) Pealepanemisaparaadi rataste töö ei ole sünkroonne Kontrollida tuleks rataste töö kvaliteeti, vajadusel reguleerida rataste töö sünkroonsust ja survet poognale. 2) Juhtratastel on mehaanilised vigastused või veeremine on häiritud. Rataste asend pealepanemisaparaadil ei ole samal joonel. Kontrollida tuleks kummiga kaetud juhtrataste kvaliteeti, vajadusel asendada kulunud või kahjustatud rattad. Kontrollida tuleks ka seda, et juhtrattad veereksid poognal ilma takistusteta. 3) Poogna eesserva kortsumine, mille tagajärjel poogen ei joondu ees- ja külgmarkesse õigesti. Kontrollida tuleks virna kvaliteeti ja eesserva asendit, vajadusel poognad uuesti virnastada need lahti lüües, tuleb järgida et virna eesserv oleks sirgjooneline. Õhukeste ja ebastabiilse pinnaga paberite puhul tuleb virnas eesserva sirgjoonelisus tagada kiiludega.
1)Mis on skreeper.Skreeper töötleb pinnast järjestikku kaevates seda soovitud paksuse kihina,teisaldades mitme kilomeetri kaugusele ja laotades etteantud paksuse kihina.Laotamisel ja tasandamisel skreeperi rattad ja veduki käitur tihendavad pinnast.Skreeperi tööseadmestiku täielik koostus sõltub kopa täitmise ja tühjendamise viisist. Koosneb kopast,mis täitub edasiliikumisel selle süvistamiselpinnasesse,tühjendatakse kas kallutamise/liikuva tagaseinaga,kopa tõstesilindrid;luuk ja selle luugi tõstesilindrid; liikuv tagasein ja tagaseina tõukesilinder. Skreeperid- pinnast järjestikku kaevates, teisaldades ja laotades. Laotamisel ja
ülekandearvu ning sellega valida olukorrale vastav diapasoon 3. Kardaanülekanne – võimaldab pöörleva liikumise ülekandmist muutuva nurga all 4. Koonilisest hammasülekandest koosnev peaülekanne – võimaldab pöörlevat liikumist üle kanda täisnurga all 5. Diferentsiaal – võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erinevate kiirustega kui masin liigub kõverjoonelisel trajektooril. (4. ja 5. moodustavad kokku vedava silla peaülekande.) 6. Poolteljed 7. Vedavad rattad 17. Hüdraulilised transmissioonid ja nende liigitus. Hüdraulilistes transmissioonides toimub energia ülekandmine suletud ruumis liikuva vedeliku kaudu, milleks on enamasti vastavat liiki õli. Liigitatakse tööpõhimõtte järgi a) mahulised e hüdrostaatilised – rõhk süsteemis lineaarses sõltuvuses täidesaatvale elemendile mõjuvast välistakistusest b) hüdrodünaamilised – rõhk süsteemis peaaegu konstantne 18. Elektrilised transmissioonid ja nende koostuse põhielemendid
Gaasisurve välimuses silindris hoiab ära õli vahutamise ja tagab tõhususe ka suurematel koormustel. Soojuse eraldumine on samuti raskentatud, sest siingi silindrid üksteise sees. · Ühesilindriline gaasamortisaator lahendab soojuse eraldumise paremini kui kahesilindriline gaasamoritsaator, kuna töösilinder puutub kokku väliskeskkonnaga. Gaasi ja õli vastastikune koostöö kindlustab hea reaktsiooniga süsteemi, mis hoiab auto rattad suurepäraselt teel. Selline amortisaator on käigem kui kahesilindriline gaasamortisaator ja sobib eriti sportliku sõidustiiliga juhile, olles rahuliku sõidustiiliga juhile jäik. Rattad Ratta moodustavad velg ja veljele monteeritud rehv. Veljed jaotatakse: *kilpvelg, mis koosneb kilbist ja süvapöiast, kasutatakse enamasti tihtrehvida puhul *põikosandatav põidvelg, mis kinnitatakse kodarrummu seadepinnale klambritega ja mutritega.
Veermik on auto alusvanker. Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude.
Juhendaja : ÕPETAJA Rakvere 2012 Diferentsiaalide liigid. Diferentsiaalide töö põhimõte : Differentsiaali on vaja, et kurvis sõitva auto sisemine ratas saaks pöörelda aeglasemalt, kui väliskurvis olev ratas ning samaaegselt suudaks mootor kanda neile pöördemoment. Ilma diferentsiaalita tekitaks kurvis ühel võllil asuvad rattad, sellesse võlli pinge, mis tahaks väänata seda võlli, sellisel juhul annaks lõpuks kas võll järele või libiseks üks ratastest, kulutades rehvi. Oleks võimalus näiteks, kus mootor veabki ainult ühte ratast ning teine pöörleb vabalt, kuid siis hakkaks auto kiirendades kiskuma. Lahenduseks ongi leiutatud differentsiaal ülekanne, kus kurvis saab üks ratas pöörelda aeglasemalt kui teine ning sirgel sõites saab mõlematele ratastele kanda jõudu. Sidur tüüpi diferentsiaal
See keha peaks siis nägema välja tilga kujuline. On öeldud, et aerodünaamiliste omaduste poolest ideaalse keha pikkus peaks olema 3-3,5 korda pikem enda läbimõõdust. Sellist autot on väga raske leida, mis oleks ideaalse aerodünaamilise kujuga. · Selle auto tagumine osa tundub aga küll piisavalt sujuv, et keerutada vähem tolmu üles, kui näiteks suur Hummer. Tegelikult on üks põhjus veel, mis paneb tolmu liikuma. See on see, kui auto rattad pöörlevad kiiremini, kui auto edasi liigub. Seda kutsutakse ka hellitavalt "sussi", "ketsi" või "talla" andmiseks. Samuti ka kruusateel tekkinud külglibisemine ja/või rataste blokeerumine liikumise käigus. Sellise nähtuse korral tekib tolm aga teisel põhjusel. Lihtsamalt seletades on selle põhjus see, et rattad lükkavad lihtsalt pinnast enda alt minema ja selle käigus jäävad peenemad teekatte osakesed õhku hõljuma. See on ka tolm
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AUTOTEHNIK JÕUÜLEKANNE JUHENDAJA PÄRNU 2014 Diferentsiaal Diferentsiaal võimaldab ratastel erinevalt pöörelda. Kurvis peavad välimised rattad läbima tunduvalt pikema tee kui sisemised rattad. Seega hakkaksid rehvid auto keeramist takistama. Diferentsiaali on vaja ka siis, kui üks ratas veereb ebatasasel kohal. Diferentsiaal koosneb taldrikhammasrattast, korpusest,kahest sateliidist, kahest koonushammasrattast ja ristteljest. Korpus kinnitub taldrikhammasratta külge ning hoiab paigal sateliiteja koonushammastattaid. Sateliidid pöörlevad vabalt risteljel,mis asetseb keset korpust. Kumbki koonushammasratas kinnitub rattavõllile ja on pidevas hambumises satelliitidega.
y-telje sihilise nihke komponent on l = 100m . Ühtlase 3600 36 l l 100 liikumise korral v = , millest aeg t = = = 36 s . t v 100 36 Vastus: a) Paadi kiirus kalda suhtes on 14 km/h. b) Paat jõuab teise kaldani 36 sekundi jooksul. 8. Mööda teed sõidab 2 tonnise koormaga veoauto. Takistust nähes juht pidurdab äkitselt, rattad blokeeruvad ja auto libiseb peatumiseni 42 m. Kui kaugele oleks veoauto libisenud ilma koormata, kui tühja veoauto mass on 5t? Eeldada, et rehvide ja teepinna vaheline hõõrdejõud jääb samaks. Koormaga veoauto mass m1 = 7t = 7000kg . Tühja veoauto mass m2 = 5t = 5000kg . Pidurdusmaa pikkus koormaga veoauto korral s1 = 42m . Pidurdusmaa pikkus tühja veoauto korral s2 = ? Lahendus Kui eeldada, et rehvide ja teepinna vaheline hõõrdejõud jääb samaks, siis Newtoni II seadusest
silinderhammasrataste paar. Sellisel juhul on diferentsiaal kinnitatud veetava silinderhammasratta külge. Esiveoga auto peaülekandeks on harilikult silinderhammasrattad. Peaülekande ja diferentsiaali määrimiseks kasutatakse transmissiooniõli. Hüpoidülekannetes kasutatakse eriõlisid, nn. Hüpoidõli. Diferentsiaal Ratastevaheline diferentsiaal võimaldab ratastel erinevalt pöörelda. Selline vajadus tekib teekäänakutel. Kurvides liikumisel läbivad sisemisel raadiusel asuvad rattad lühema teekonna kui välimised. Koos veetava hammasrattaga pöörleb ka diferentsiaal, milles asuvad satelliithammasrattad ehk satelliidid. Satelliitidega on hambumises rattavõllihammasrattad. Kui auto rattad veerevad võrdselt, siis satelliitide asend üksteise suhtes ei muutu (nad ei pöörle) ja taldrikhammasratas pöörab nende kaudu rattavõlle võrdselt. Kui aga ühe ratta liikumine on aeglasem, siis hakkavad satelliidid ümber oma telgede pöörlema ja pööravad
Meeskonnasõit Mis see on? Meeskonnaliikmed kasutavad üksteist kordamööda liidrina. Kõigil võistkondadel peab olema saateauto, mis peab sõitma meeskonna tagumisest ratturist vähemalt kümme meetrit tagapool. Võistlejate juhendamiseks on lubatud kasutada valjuhääldajat. Vahendid Lubatud on võistelda jalgrattaga, millel peab olema traditsiooniline kuju. Jalgratta pikkus ei tohi ületada 185 cm, laius 50 cm, kaal 6,8 kg ning rattad peavad olema ühesuguse läbimõõduga vahemikus 55-70 cm (sh kumm). Juhtraud ei tohi asetseda sadulast kõrgemal. Reeglid Klaasnõude kasutamine joomisel on võistluste ajal keelatud. Võistkonnast maha jäänud ja pööret mitteläbinud rattur aga ei tohi kaaslasi abistada. Kui ta seda teeb, kõrvaldatakse kogu võistkond. Meeste ühepäevasõidu pikkus 250-280 km. Naiste ühepäevasõidu pikkus on 120-140 km. Astana Pro Team Team Sky
Hõõrdejõud mõjub pikki kokkupuute pinda ja hõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga ( ehk rõhumisjõuga) Kui ta liikumist ei säilitata mingi teine jõud, jääb keha lõpuks seisma, hõõrdejõu mõju arvutatakse valemiga: F=µmg F-hõõrdejõud m- kehamass g-raskusjõu võrdetegur 9,8 N/ kg µ- hõõrdejõu tegur, millel on arvuline väärtus. Raskusjõud on arvuliselt võrdne toereaktsiooniga ,mis tähendab pinnasevastasemõjuga Hõõrdejõudu aitavad vähendada rattad, laagrid, detailide õlitamine. Hõõrdejõuga kaasnevad ka deformatsioonid. Deformatsiooni all mõistetakse kehakuju või ruumala muutust. Seega tekib jõud , mida nim elastsusjõuks. Elastsusjõudu käsitletakse kui ,,Hooki seadust"
paras aeg need enne tasakaalustada. Ratta tasakaal kaob peamiselt rehvi ebaühtlase kulumise tõttu ja vastupidi rehvi kohati kulumine viitab rehvi halvale tasakaalule. Amortisaatorite korrasolek Amortisaatorite ja vedrustuse eesmärk on tagada ratta ja tee pidev kontakt. Haardumine võimaldab sõidukit paremini juhtida. Pidurdustee heade amortidega lüheneb asula kiirusel 2m. Halbade või katkiste amortisaatoritega auto hakkab õõtsuma. Õõtsuva auto rattad ei toetu ühtlase jõuga teekattele vaid kord rohkem, kord vähem. Pidurdus on aga efektiivsem mida kindlamini rattad asfaldile toetuvad. Piduri võimalikud rikked: Purunenud vanadusest piduri voolik Mansetid on kulunud, lasevad piduriõli välja Piduri õli lisamisel järgida sobivat õlimarki, segada eritüüpi õlisid ei tohi Pedaali vabakäik annab tunnistust sellest et süsteemi on sattunud õhk või piduriõli tase on lekke tõttu langenud
Eesti Keele Käänded Saku Gümnaasium Jan-Mark Sillat 5.C 1 .Nimetav / Kes? Mis? / ratas ( ainsus ) , rattad ( mitmus ) 2.Omastav/ Kelle?Mille? / ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8
Vähene rehvirõhk kulunud või lisage rehvirõhku Keskelt kulunud Liiga suur rehvirõhk Laske rehvi tühjemaks Laske rataste kokkujooksu Ühelt poolt kulunud Rataste kokkujooks on vale kontrollida sillastendis Ratas on tasakaalust väljas või Laske rattad tasakaalustada ning Ebaühtlasel kulunud rataste kokkujooks on vale kontrollige kokkujooksu sillastendis Liiga madala rehvirõhuga rehvid kuluvad kiiremini, põhjustavad suuremat kütusekulu ning raskendavad juhitavust. Liiga suure rehvirõhuga rehvid lähevad kergemini katki, kuluvad kiiremini ning teevad auto juhitavuse ebastabiilseks ning ebaturvaliseks. Rehvilekkeid saate lihtsalt kontrollida pritsides rehvile seebvett ja jälgides kas kuskil rehvi
JÕUÜLEKANNE Nimi: Riho Rästas KONTROLLTÖÖ NR. 3 AS Õppegrupi nr. AS 13 Kuupäev: 11.05.14 1. Millistel juhtudel kasutatakse jõumomendi ülekandmiseks kardaanülekannet? Kui on vaja kanda veojõudu sildade vahel nt. Tagumiselt sillalt mis on vedav sild esi sillale. 2. Mis eristab jäika ja elastset kardaanülekannet? Jäik ülekanne on kindla pikusega nt,taga sild ja elastne annab mingil määral järgi tänu muutligendile ehk esisild. 3. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Võtab vastu pöördemomendi ja suurendab veojõudu ning muudab saadava pöördemomendi 90 kraadi võrra. Kardaan läheb reduktorisse ja siis mõlemale poole 90 kraadi. 4. Mis ülesanne on diferentsiaalil? Tööpõhimõte. Võimaldab parema ja vask...
Konn Heegelda kaks ühesuurust ratast. Heegelda rattad omavahel peaks kokku nii, et jääb suu ava. Heegelda kolmas ratas teist värvi lõngast nii suur, et sobib täpselt suu sisuks. Heegelda kaks ühesugust silmamuhku. Heegelda suu sisu pea külge ja täida pea, õmble silmamuhud pähe. Heegelda keha jaoks kauss ja kausile sobiva suurusega põhi. Heegelda põhi kausile alla ja täida keha. Heegelda keha ääre külge esijalad (Esimesse auku 4 õhksilmust ja 3-kordne sammas,
Kääne Küsimus Ainsus Mitmus 1. Nimetav kes? mis? ratas rattad 2. Omastav kelle? mille? ratta rataste 3. Osastav keda? mida? ratast rattaid Sisekoha 4. Sisseütlev kellesse?millesse? kuhu? rattasse ratastesse e rattaisse käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7
Rehvivahetus MAYRO GLAASER SHR16/2 VALGA KUTSEÕPPEKESKUS 2016 Kõigepealt tuleb ajada auto garaaži Seejärel ajad auto tõstukile Võtad rattad alt ära ALGUL KEERAD POLDID ÕRNALT LAHTI, TÕSTAD AUTO KÕRGEMALE, MUGAVALE KÕRGUSELE, ET OLEKS MUGAV VELG ÄRA TÕSTA, ET MITTE ENDA SELJALE LIIGA TEHA. Võtad rehvi maha Algul eemaldad rehvi ilma velge vigastamata montaažipingi küljel oleva abitööriistaga. Vahetad ventiili ära Paned uue ventiili, sest kunagi ei tea kui vana võib vana ventiil olla, seega et kindel olla et rehv ikka õhku pidama jääb tuleb uus ventiil panna
AURUMASIN Andri Põldsepp AT-14 Valgamaa Kutseõppekeskus AURUMASIN • Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. • Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. • Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. • Kasutatud auru surub kolb tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, nii et aur kondenseerub AURUMASIN • 1736 patentis inglise leidur Jonathan Hulls pukseri, mille sõuratta pidi käitama Thomas Newcomeni ehitatud ühepoolselt töötava kolviga atmosfääriaurumasin. • Tegelikult kasutati aurumasinat laevadel 19. sajandi algusest peale, kui James Watti aurumasinast oli pärast mitmeid täiustusi saanud töökindel jõumasin. AJALUGU
JÕUÜLEKANNE Nimi: Riho Rästas KONTROLLTÖÖ NR. 1 AS Õppegrupi nr. AS13 Kuupäev: 05.03.14 1. Mida tähendab rattavalem 6 x 4*? Kuus ratast ja neist neli on vedavad. 2. Kuidas liigitatakse jõuülekandeid? Manuaal käigukastid ja Automaatkastid. 3. Millised seadmed/sõlmed kuuluvad nelikveoga kaheteljelisel sõidukil jõuülekandesse? Hooratas ,sidur ,väntvõll ,kardaani ülekanded, diferentsiaalid, jaotuskast, vedevad sillad(rattad) 4. Millistele nõuetele peavad vastama sidurid? Sidur peab lahutama kiiresti ja täielikult, käigukasti hoorattalt saadavast mehhaanilisest energiast. Sidur peab uuesti liitma käigukasti ja hooratta sujuvalt, et vältida järske kohalt minekut mis võib kahjustada kõiki jõuülekande mehhanisme. Siduriketas ei...
13.05.2014 1. Nimetage tehnohoolduse ülesandeid! Kontrollida ja tagada auto korras olek Seadmete hooldus ja remont Olulisemate kinnituste kontrollimist ja lõtkude olemasolu Osade õigeaegset vahetamist (vastavalt sõiduki vanusele ja läbisõidule) Õlitaseme kontrolli ja õlivahetust 2. Mida tuleb kontrollida ja millised tööd tuleb sooritada, kui sõiduk paikneb hoolduses asendis nr 1 (auto rattad toetuvad põrandale)? Numbrimärgi olemas olu Tulede korras olek Tulede reguleerimine vajadusel Pidurite kontroll Sillastend Vedelike lisamine(antifriis,klaasi pesu vahend) Heitgaaside sisaldus Rooli lõtk Salongi hooldus Õhu ja salongi filtrite kontroll 3. Mida tuleb kontrollida ja millised tööd tuleb sooritada, kui sõiduk paikneb hoolduses asendis nr 3 (auto asub tõstukil ülemises asendis)?
libedaga läheb pigem otse ning auto ei ole niivõrd kontrollitav. 8 5.2 Kardaanülekanne Kardaanülekandeks on püsikiirusliigendid mõlema veovõlli küljes. Sele 6. Kardaan [9] 5.3 Diferentsiaal Diferentsiaaliks on tavaline differ (tasakaalustab veorataste pöörlemissageduse erinevust. väliskurvi-poolsed rattad pöörlevad kiiremini kui sisekurvi-poolsed rattad). [8] Sele 7. Diferentsiaal [10] 9 5.4 Rattavõllid Rattavõllid koosnevad kahest osast. Sisemine võll ja välimine. Sisemine võll kinnitub 6 poldiga, käigukastist väljuvatele võllidele. Välimine võll kinnitub nuutidega rattarummule ning lukustatakse ja pingutatakse mutriga üle.
Lõikehaavad Kukkumine (libedad pinnad) Lömastamine Müra 1. ENNE TÖÖD Kui Roclat ei ole pikka aega kasutatud, võib selle hüdraulikasüsteemis olla õhku. Õhu eemaldamiseks süsteemist toimi järgmiselt: 1.1. Vajuta käepidet ja tehke samal ajal 4-6 kiiret pumpamisliigutust. 1.2. Vabastage käepide. 1.3. Korrake eelnevat seni kuni tõstmine töötab normaalselt. 1.4. Kontrolli, et kõik rattad on terved ja pöörlevad vabalt. 1.5. Kontrolli, et kahvli otsarattad on terved. 1.6. Vaata üle põrandapinna korrasolek, millel kahvelkäruga töötama asute. Tööohutusjuhend kahveltõstuk Rocla kasutajale 2. TÖÖ AJAL 2.1. Kaubaaluste tõstmine: 2.1.1. veendu, et alus mida tõstma hakkad on terve. 2.1.2. lükka kahvlid aluse alla. 2.1.3. kahvlid pead lükkama lõpuni aluse alla. 2.1.4. keelatud on tõsta alust ühe kahvliharuga. 2.1.5
;Ln=39m;Ln=34,7;Ln=30,4 Kraana LIEBHERR LTM 1160/2 LIEBHERR LTM 1160/2 on autotüüpi spetsšassiil iseliikuv noolkraana diiselhüdraulilise ajamiga: max tõstevõimega Q=160 t tõsteraadiusel 3 m; Nool on 6 sektsiooniga teleskopeeritav 13,2…60 m; Tõsteraadius L= 3,0…54 m; Tõstekõrgus H= 13…59,2 m. Toetuskontuur väljaviidud külgtugedega 8,845 x 8,3 m Alusvanker 5-teljeline, millel kõik rattad on juhitavad. Lasti tõstevõime, tõsteraadiuse ja tõstekõrguse on välja toodud siis kui kraanal puudub lisa nool. Allikas: Kraana reklaamprospekt.
tõmbamisel tahapoole; põrandal oleks piisavalt pinda, et keha ette- või tahapoole kallutada; väldiksite keha pööramist ja kummardamist; teisaldamisseadistel oleksid sangad/käepidemed, et saaksite rakendada käte jõudu; käepideme kõrgus peaks olema õlgade ja talje vahel, nii et lükata ja tõmmata saaks hea neutraalse kehahoiakuga; teisaldamisseadised oleksid hästi hooldatud, nii et rattad oleksid sobiva suurusega ja liiguksid sujuvalt; põrandad oleksid kõvad, siledad ja puhtad. Olen tutvunud, teadmiseks ja täitmiseks võtnud. ______________________ ___.______________.20___.a
ABS-iga ühise anduri, kui mõne vedava ratta pöörlemissagedus suureneb erinevalt ülejäänutest. Selleks pidurdatakse ringi käivat ratast nii palju, et diferentsiaal suunaks pöördemomenti ka teisele vedavale rattale (või teistele vedavatele ratastele). Nüüd tuleb appi ABS-i hüdroplokk, milles hakatakse pumpama kaapiva ratta piduri töösilindrisse pidurivedelikku ja ratast pidurdatakse vajaliku piirini kuni diferentsiaal hakkab vedama ka teist ratast. Kui vedavad rattad on saavutanud arvutuslikult vajaliku pöörlemissageduse (vähemalt lähendane veetavate rataste pöörlemissagedusega) ja kaapimisoht on kadunud, lülitab ASR end välja. Et rehvi ja kehva teepinna(muda, lumi, jää, vms) napi haakuvuse kaudmiseks pole palju vaja ja võimsa mootori korral rebiks ka teine ratas end kohe kontaktist vabaks, siis on tihtipeale lisatud teisigi süsteeme, mis kahandavad mootori võimsust ja takistavad liigset pöörete lisamist.
VEERMIK JA ROOLISÜSTEEM Veermik Auto külge kinnituvad vedrustus ja rattad, moodustades auto Veermiku. Vedrustuse moodustab lülide kogum, mis määravad auto ratta liikumise kandekere e. Raami suhtes. Vedrustuse ülesanded Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja külgjõududest tingitud reaktsioonijõude. Tagada ratta ning kandekere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi
mehaaniline töö-on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutus (tähis A, ühik 1J, W=F*s) potentsiaalne energia-energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust teiste kehade suhtes (tähis Ep, ühik 1J, valem Ep =m*g*h) kineetiline energia-energia, mis on tingitud liikumisest teiste kehade suhtes (tähis Ek, ühik 1J, Ek=m*v2) võimsus-füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb (tähis N, ühik 1W, N=F*v) kasutegur- kasuliku töö ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe (tähis , ühik %, =Akas/Akogu * 100%) tehakse tööd-lift tõuseb hoone tippu(veojõud),jääpurikas kukub katuselt(raskusjõud),auto rattad teevad kohapeal ringe(veojõud),tüdruk tõstab lusika maast lauale(tõstejõud) ei tehta tööd- mees tõstab kappi,kapp ei liigu(-). milline energia?-painutatud puuoks POT, lendav lennuk KIN, jääl libisev litter KIN, kõrvale kallutatud pendel POT, täis pumbatud autorehv POT. energia m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
