Autod-Traktorid praktikumi töö generaatori kohta
i RT + + ´II Kommutaatori · II lestad S S Induktori poolused Joonis 2A. Generaator. Kui ankur Joonis 2B. Mootor. Kui magnetväljas mähisega panna magnetväljas pöörlema asetseva ankrumähisest lasta läbi vool, nooltega näidatud suunas, siis mähises siis ankur hakkab jõumomendi r r r indutseeritakse induktsiooni emj i. M = p m ´ B mõjul pöörlema. Et
Vahelduvvool Vahelduvvoolu generaator- Kui juhtmekeeru üks ots on ühendatud generaatori ühe kindla klemmiga K ja teine klemmiga L, siis juhtmemähise liikumisel läbi vertikaalasendi muutub väljundpinge polaarsus. a-b liigub üles ja paremale, e-d liigub alla ja vasakule, selle tulemusena muutub esialgne positiivne laeng K klemmil negatiivseka ja negatiivne laeng L klemmil positiivseks. K ja L klemmi vahel tekib sinusoidne vahelduvpinge. Vahelduvvool on elektrivool, mille voolutugevus ja reeglina ja suund muutuvad perioodiliselt. Osakeste liikumine on võnkumine ( triivi kiirus muutub perioodiliselt). f- voolutugevuse perioodiliste muutuste sagedus. T- periood, näitab ajavahemikku, mille tagant voolutugevuse mingi kindel väärtus kordub (i- hetkeväärtus, Im voolutugevuse amplituudväärtus, wt-faas, w- ringsagedus). Faas-f- näi...
Generaator Generaatori osad. 1)Ventilaator 2)Kaitse 3)Generaatori korpus 4)Ergutusmähis 5)Rootor 7)Staator 8)Kondrsaator 9)Kate 10)Pistikupesa 11)Kate 12)Ventilatsiooni toru 13)Dioodiplokk 14)Faasijuhe 15)Dioodi kandur 16)Laager Voolutarvitite toeks ja aku laadimiseks on vajalik stabiilne pinge.Kui pinge on liiga kõrge,kuumeneb juhtmete isolatsioon,tarvitid võivad läbi põleda ka tekib ülelaadimine.Ettenähtust madalama pinge korral jääb aku osaliselt või täielikullt laadimata.Seepärast töötavad generaatorid koos pingeregulaatoritega,mis on häälestatud lähedaseks aku laadimise lõpu pingele.24-V elektrisüsteemi korral on reguleeritav pinge 26....28V.
Vahelduvvooluks nim. elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Trafo on seade, mis põhineb elektromagnetilisel induktsioonil vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafo igapäeva elus - mobiili laadija, laptop, laualamp. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Elektromagnetismi rakendused nt. Raadioside, televisioon, radarid, GPS. Elektromagnetlaine esimene tekitaja Heinrich Rudolf Hertz. Võnkering pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring. Thomsoni valem: T= 2LC , U1/N1=U2/N2: U1- primaarmähise pinge, U2 - sekundaarmähise pinge, N1- primaarmähise keerdude arv. Nihkevool nähtus, kus laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukadjad teisel plaadil liikuma. Elektromagnetväli elektri- ja magnetjõude vahendav ühtne väli. Elektromagnetlaine on elektromagnetlaine l...
1. Elektromagnetism- käsitleb elektri ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi.Ta uurib eelkõige laetud osakeste mitte ühtlast liikumist. Selle muudab keeruliseks temas alati esinev tagasiside. 2. Tagasiside- on nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid suuri muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. 3. Magnetväljaks- nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. 4. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. 5. Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. 6. Vahelduvvoo...
Tööiseloomustus Juhuhälvetepôhjusi on paljuningnendeväärtusiei ole vôimalikennustada, küllagahinnata. Tööeesmärk Käesolevastöösvaatlemeolukorda, kusmôôdetavsuurusiseei ole juhuslikuiseloomuga, vaidjuhuhälbedmôôtmisel on pôhjustatudmôôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallidemõõtja RC3-07-002 Töökäik Ajaintervallidekäsitsimõõtmine Katsetajamôôdabgeneraatoriimpulsipikkustjälgidesvalgusdioodiningvajutabnupulevalgusesütt idesjakustudes. Ajaintervallikahevajutusevahelmôôdetakse sagedusmôôturiga. Katse nr. ti ti - tk (ti - tk)2 Katse nr. ti ti - tk (ti - tk)2 352,68 493,72 1 2646 26 2605 18,78 84 -22,22 84 - 10245, 4067,8 2 2526 ...
24. Mis on lühis? Lühis ehk lühiühendus on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb. 25. Nimeta ja iseloomusta erinevaid kaitsmete tüüpe? Kaitsmed jagunevad sulavkaitsmeteks ning bimetallkaitsmeteks: Sulavkaitsmed sulavad ära, kui küllalt suur vool neid läbib ning bimetallkaitsmetes doojeneb plaadike, mis liiga suure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ning ühenduse katkestab. 26. Mis on generaator? Milliseid liike tead? Mismoodi toimivad? (rootor ja staatormähisega) Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 27. Kuidas jaotatakse tarbijad vahelduvvoolu võrgus võimsuse järgi? (3 gruppi) 1. Infoseadmed, mille võimsus on üldjuhul väike
Õige klemmipinge on 400 V 50 Hz. Seejärel tõstetakse pöörlemissagedust kuni 1600 p/min ja Hinne 2,00 / 2,00 samaaegselt vähendatakse ergutusvoo suurust 20% võrra. Arvutage generaatori andmed uues olukorras, kui generaator oli mõlemal juhul tühijooksul. Kliki küsimuselt Vastuseks sisestage õige arv õigesse aknasse: märgistuse eemaldamiseks 1. Generaatori pinge suurus: 341 V. 2. Generaatori pinge sagedus: 53,3 Hz.
amplituudväärtuseks. Faas t näitab võnkeseisundit nurga ühikutes. Ringsagedus näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides. Uurida saab elektronostsillograafiga seade kiirete elektriliste protsesside uurimiseks. 6. VAHELDUVVO OLU TEKKIMINE. GENERAAT O R Generaatoriks nimetatakse seadet, mis muundab mingit teist energiat (kütuse siseenergiat, voolava vee kineetilist energiat vms) vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Mehaaniline generaator sisaldab magnetvälja tekitajat (püsi- või elektromagnetit) ja selle suhtes pöörlevat juhtmemähist. video 7. TAKISTUSED VAHELDUVVOOLUAHELAS Vahelduvvoolu tähtsaimaks erinevuseks võrreldes alalisvooluga on täiendavate takistusliikide olemasolu. · Aktiivtakistus · Induktiivtakistus · Mahtuvustakistus Aktiivtakistus Vahelduvvoolu ahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalisvoolu korral.
rpi.edu/cfes/news-and- ·Gondli keres asub aeglaselt pöörlev võll, lõpptoote omadusi. Maatriksmaterjali ja kiu events/Wind%20Workshop/An %20Overview%20of%20Composite kägukast( või aeglaselt pöörlev generaator), kombineerimine käib suures osas käsitsi, mis %20Wind%20Turbine%20Blade kiirelt pöörlev võll ning generaator. tähendab et see on kallis ja on inimeksimuse oht. %20Manufacturing.pdf ·Pöörlevad labad panevad aeglaselt Kui kiududel on keerulisem muster, siis see võib anda teoreetiliselt parema tulemuse, aga nõuab ka Komposiite kasutatakse laba pöörleva vülli pöörlema kiirusel 30-60 rohkem tööjõudu ja vead on kergemad juhtuma
Arvutuste tulemused: Massiga 786g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 47 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 44,37 Hz. (Laine levimiskiirus: 89±0,35 m/s). Massiga 1600g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 67 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 63,30 Hz. (Laine levimiskiirus: 127±0,50 m/s). Massiga 2368g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 81 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 77,30 Hz. (Laine levimiskiirus: 155±0,61 m/s). Massiga 3208g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 87 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 89,63 Hz. (Laine levimiskiirus: 179±0,71 m/s). Massiga 5576g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 117 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 118,17 Hz. (Laine levimiskiirus: 236±0,93 m/s). Massiga 786g tekitatud laine (n=2) sageduseks näitas generaator 95 Hz, keele
Elektrotehnika KT 1. Mis on pinge ? (tähis , millega mõõdetakse, kuidas mõõdetakse ja skeem) 2. Mis on vool ? (tähis , millega mõõdetakse, kuidas mõõdetakse ja skeem) 3. Mida on vähemalt vaja voolu takistamiseks ? 4. Püsimagnet ? 5. Takisti,püsielektrid , dielektrik näited ? 6. Püsi-ja elektrimagneti erinevused ? 7. Generaator ? 8. Multimeetri kasutamine klemmid ? 9. Kuidas valmistada elektromagnetit ? 10. Mis on voolujuht ? 11. Mis on pooljuht? 12. Mis on diamagneetlised-, paramagneetilised ja ferrummagneetlised ained ? 13. 3 võimalust elektrivoolu tekimiseks ? 1. Pinge iseloomustab elektrivoolu poolt vooluringis tehtud tööd. Tähis U , mõõtühik V (volt), piget mõõdame voltmeetriga parlaleelselt. 2. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liigumist. Tähis I , mõõteühik
Füüsika teooria: I Generaator seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või lainet Elektrigeneraatori tööpõhimõte põhineb magnetvälja jõujoonte lõikamisel vooluta juhtme poolt. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga nöiteks auruhüdro või gaasiturbiiniga, sisepõlemis-või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust ja pinget voolusagedust muutmata. On erinevaid transformaatorite liike: jõutrafod, autotrafod,
Trafo kasutamisega kaasneb vooluvõrgu ebaühtlane koormus. Eeliseks on lihtne konstruktsioon, töökindlus ning vähene hooldamise vajadus. Alaldi Töökoja tingimustes kasutatakse enamasti keevitamiseks alalisvoolu, mida saadakse keevitusalalditelt. Alaldi sisaldab trafot, alalduselemente, ventilaatorit ja keevitusvoolu reguleerimise seadet. Alaldi plussiks trafo ees on vooluvõrgu ühtlasem koormamine, miinuseks suurem maksumus. Generaator Välitingumustes, nt gaasitrasside keevitamisel, kasutatakse keevitusgeneraatoreid, mille ajamiks on sisepõlemismootor, mis on suur eelis, sest kõikjal ei pruugi olla võrguvoolu. Inverter Inverterid on kõige kaasaegsemad keevitusvoolu allikad, mis on elektroonilised. Eeliseks on head dünaamilised omadused, väike mass ning mõningad lisafunktsioonid. Inverterid kindlustavad püsivad keevitusparameetrid.
Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. 2. Elektromotoorjõud- on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud- on võrdne pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi. U, V 1V pinge, mille puhul tehakse laengu 1C ümberpaigutamisel tööd 1J. emj allikad: aku, generaator, foto- ja termoelement Mõõdetakse voltmeetriga 3. Elektritakistus- juhtme omadus takistada laengu liikumist mõõtühik SI-süsteemis on oom. R võrdub (roo*l) : S Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille
Elektrotehnika kordamine Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, iseloomustavad füüsikalised suurused: voolutugevus, voolutihedus ja pinge. Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad · Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. · Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. · Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. · Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. · Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. · Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. · Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. Elektrom...
...................11 3. elementide ülekandefunktsiooni määramine ja süsteemi ülekandefunktsiooni koostamine..........................................................................................................................13 3.1. Elementide ülekandefunktsiooni määramine...........................................................13 3.1.1. Võimendi.......................................................................................................... 13 3.1.2. Generaator........................................................................................................ 15 3.1.3. Elektrimootor....................................................................................................16 3.1.4. Tahhogeneraator............................................................................................... 18 3.1.5. Kohalik tagasiside.............................................................................................18
Tartu KHK Autode ja masinate remondi osakond Janek Valdner Generaatori kontroll Iseseisev Töö Juhendajad: Veiko Uibo ja Tanel Plovits Maksimum voolu saamine Esmalt tuleb akut natuke tühjendada, kuna täislaetud aku korral ei anna generaator maksimum voolu. Akut saab tühjendada kui sisse lülitada stabiilsed tarbijad, näiteks klaasisoojendid, tuled jne. Aku tühjendamiseks ei sobi impulssiivsed tarbijad näiteks raadio, kojamehed jne. Mõõtmine Esmalt võtame multimeetri ja amperatngid, mis tuleb kalibreerida. Seejärel ühendame ampertangid ümber generaatori peajuhtme ja loeme multimeetrilt või võimalusel ampertangidelt saadud tulemuse. Pinge leidmiseks ühendame voltmeetri generaatori plussahela poldiga ning miinus
materjalide sissetulek Nimetus M.ühik Kogus Ostuhind Starter tk. 20 5 000,00 Generaator tk. 1 3 000,00 Õhufilter tk. 100 120,00 Starter tk. 12 4 800,00 Generaator tk. 40 3 200,00 Starter tk. 10 4 900,00 Generaator tk. 1 2 800,00 Starter tk. 3 5 200,00 Õhufilter tk. 60 140,00 Nimetus M.Ühik Kogus Keskm. Ostuhind Müügihind Starter tk
VAHELDUVVOOL, ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE, ELEKTROMAGNETLAINED Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus muutub perioodiliselt. Periood on aeg, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Tähis T, ühik 1s. T= t/n T= 2/ t-liikumise aeg n-sooritatud võngete arv - nurkkiirus Sagedus näitab võngete või pöörete arvu ajaühikus. Ühik 1 Hz. = n/t =1/T Ringsagedus () näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides.Ühik rad/s. =2f Siinuse või koosinuse argumenti t nimetatakse faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Faasi tähistatakse tähega ja väljendadakse radiaanides või nurgakraadides. Perioodiliselt muutuvaks suuruseks on voolutugevuse väärtus antud ajahetkel ehk hetkväärtus. i= Im cos t i=Im sin t e= Em cos t u=Um cos e= Em cos t Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. ...
Generaatori ehitus ja kasutamine Generaator on masinate juures elektrienergia allikaks. Käitatakse generaator rihmülekandega. Rihmülekanne saadakse väntvõlli rihmarattalt kiilrihma või mitmekiilulise rihma abil. Kiilrihma korral kasutatakse generaatorit ülekanderihma pingul hoidmiseks. Siis on generaator mootori kere külge kinnitatud ühest punktist ja teiseks punktiks on pinguti. Pingutamiseks pööratakse generaatorit ümber kinnitustelje mootorist eemale. Mitmekiilulise rihma korral kasutatakse automaatset pingutust st vedru survejõud pingutusrulliku kaudu hoiab rihma pingust normis. Rihma pingust tuleb aegajalt kontrollida. Kui pingus ei ole õige, võib rihm hakata libisema. Libisev rihm põhjustab elektrisüsteemis pinge vähenemise alla normi st alla
VAHELDUVVOOL Vahelduvvool Vahelduvvooluks nimetatakse vooli, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Külmkapp, pesumasin, televiisor. Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on omavahel ühendatud rööbiti. Vahelduvvoolu tekitamine Ajas perioodiliselt muutuva voolu saamiseks vajame ajas perioodiliselt muutuvat pinget, seda tekitab generaator. Generaator sead, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Reeglina sisaldab mehaaniline generaator magnetvälja tekitavat seadet ning selle suhtes liikuvat juhtmemähist. Vahelduvvoolugeneraator Mehaanilise generaatori kahe peamise detailina võib nimetada paigalseisvat osa ehk staatorit ja pöörlevat osa ehk rootorit. Faasijuhe ja nulljuhe Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on
I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus- maksimaalne väärtus 2.Generaator- seade, mis muudab mingi teist liiki energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Geneka osad: rootor, staator 3.kui voolutugevus poolis muutub, muutub ka magnetvoog? Vale? XL=w*L 4.elektromagnetvõnkumine sõltub - periood sõltub võnkeringi iduktiivsusest L ja kondensaatori mahtuvusest C 5. trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks 6.Thompsoni valem T= 2 ruutjuur LC T-Elektromagnetvõnkumise periood L- induktiivsus C- kondeka mahtuvus 7.em laine- ruumis leviv elektri ja magnetvälja perioodiline muutus. 8. ei tea.. II 1.a-Im=5A b-w=314 c-w=2 f=>f=w/2 =314/2 =50Hz d-T=1/f=1/50=0,02s 2. C=50F=50*10-6F F=100Hz Xc? I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus-...
3. C- kat. Autod V. Kalisski 4. B- kat. Autod V. Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika õpik 7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri töötamiseks, mootori tööks tühi käigul, mugavussüsteemide tööks. Generaator- Aku laadimiseks, mootori tööks Max. rpm, seda koostöös pingeregulaatoriga- mis tagab agu laadimise tühjenemise korral ja takistab ülelaadimist mootori pööredel (10,2-14,2 V) Süütesüsteem- muudab 12 V madalpinke mitme 12-24 kW
Raadiolained raadio levitugevus IP telekapultides NV igal pool, et me üldse midagi näeksime Röntgenkiirgus röntgenmasinas (haiglad, lennujaamad jne) e) Kuidas saab valgust polariseerida? Läbi polaroidi; valgus on rislaine ja teha materjal kust läheb läbi vaid ühtpidi lained. f) Miks ei saa vaadata väiksemaid objekte kui mikromeeter? g) Võrdle generaatorit ja elektrimootorit Generaator ja elektrimoorot on sarnased. Mõlemad koosnevad mähisest ja magnetist. Elektrimootor paneb voolu toimel magneti liikuma, generaator aga muudab liikuva energia elektrienergiaks (induktsiooni vool) 3) Ülesanded 1. Raadiolaine sagedus on 50MHz a) Milline on vastav lainepikkus? b) Kui kaugel on raadiokiirguse allikast objekt, kui sellelt peegeldunud laine jõudis allikani tagasi 0.6 mikrosekundi jooksul? 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö Raadiotrakti parameetrid ................................................. ......................................................................... (töö nimetus) ARUANNE Täitja(d) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud 9.09.2011...................................... (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... ...
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II *Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. *Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus? Kuidas on omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituud on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel. *Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasjuhe on juhtmeliik, mis omad pinget maa suhtes. Nulljuhe on juhtmeliik, millel puudub pinge maa suhtes ning tänu millele tekib kinnine vooluring. Maandusjuhe on juhtmeliik, mis on ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse. *Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu need ühendatakse? Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nend...
Tagurdustuli hoiatab tagurdamise eest, lülitub sisse koos tagurdamiskäiguga Ohutuled suunatuled vilguvad koos, ohu märgiks. Pilet 2. 1. Mootor Mootor on jõumasin, mis muudab mingisugust energiat tööks. Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid. Paneb auto rattad liikuma. Mootori kõige suuremat osa nimetakse silindriplokiks, sellele on kinnitatud silindrikaas, mida omakorda katab klapikambrikaas. Ülaosas paikneb veel bensiinipump, karburaator ja õhufilter. Küljele on kinnitatud generaator, mis on elektriseadmestik. Veel on mootoril nukkvõll, väntvõll, keps, kolb, klapid, tõukurid, õlifilter. Sõiduautol on tavaliselt neli, kuus või 8 silindrit. See töötab bensiini abil. Silindrid panevad küttesegu rõhu alla ning see plahvatab. Pilet 3. 1. Väntmehhanism Väntmehhanismi ülesandeks on võtta vastu gaaside surve ning muuta kolvi sirgjooneline edasi-tagasi liikumine pöörlevaks liikumiseks. Väntmehhanismi olulisem osa on
Leida trafo pingemuutus n aktiiv-induktiivkoormus (cos2 = 0,6). 2,2 % 8,8 V 5,32 % 21,28 V mit, saame neljanda punkti tulemuseks 21,31 V. 1. Autonoomse sünkroongeneraatori võll pöörleb sagedusega 1500 p/min ja generaatoriklemmipinge on Seejärel tõstetakse pöörlemissagedust kuni 1800 p/min ja samaaegselt vähendatakse ergutusvoo suu Arvutage generaatori andmed olukorras, kui generaator oli mõlemal juhul tühijooksul võlli pöörlemissagedus n1 1500 p/min generaatori pinge E1 400 V generaatori pinge sagedus generaatori sagedus f1 50 Hz uus võlli pöörlemissagedus n2 1600 p/min generaatori pinge väärtus ergutusvoog 2 0,8*1 Leida E2; f2=? Vastus:
Efektiivväärtused ( I , U ) Tavalisel vahelduvvoolul vahetuvad i ja u harmooniliselt võnkevõrrandi järgi: i=Im*sin/cos(wt+fii) KÕIK NURGAR RADIAANIDES w=oomega vahelduvvoolu võrk koosneb el. Jaamadest, tarbijatest ja jaotussüsteemist. Tarbijad ühendatakse rööbiti juhtmed: faasijuhe (nulli või maa suhtes perioodiliselt muutuv pinge) nulljuhe (pinge maa suhtes puudub) maandus (ühend. Maaga, et maandada korpuseid) mehhaaniline generaator mehhaaniline energia muundub el. energiaks. Vooluga raam muutuvas magnetväljas, tekib induktsiooni emj Faraday seadus määratakse induktsiooni emj Em=B*S*w Kolmfaasilis voolu ühendusviisid: Kolnurkühendus neutraali pole, pinge nurkade vahel 400V Tähtühendus neutraalis pinget pole, faasipinge 230V, liinipinge 400V, koormus peaks faaside vahel olema võrdne Aktiivtakistus tavaline takistus, eraldub soojus, põhjustatud laengukandjate ja aineosakeste
Generaatorid muudavad teist liiki energia elektrienergiaks Generaatorite sees on mähised mis tekitavad magnetväljasid Elektrienergia jaotamine Kuna elektrit toodetakse tarbijatest kaugel on sellel vaja läbida suuri vahemaid Et kadusid vähendada tuleb kasutada suuri pingeid Eestis põhivõrk 110- 330 kVm jaotusvõrgud 6-35 kV ja alajaamad 400 V Eesti on Venemaaga ühenduses kolme 330 kV liiniga, Lätiga kahe 330 kV liiniga ja Soomega 150 kV alalisvooliliini kaudu Vahelduvavoolu generaator Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vahelduvvool (Alternating Current) Elektrilaeng mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on ülekantav elektrivool 3 faasiline Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge,
kuumeneb, ja kollektori keskel asuvast korstnast, mis tekitab tugeva loomuliku tõmbe. Korstnajalamil paiknevad rõhtsa teljega õhuturbiinid. Väiksemate jaamade korral võib kasutada aga ka ühtainust, korstnas paiknevat püstse võlliga turbiini. Õhukollektoris võib jaama talitluse ühtlustamiseks olla ette nähtud vesi- või muu soojussalvesti. (Joonis 4) Õhuvoolu-päikeseelektrijaam 1 päikesekiirgus 2 õhukollektori läbipaistev kate 3 korsten 4 õhuturbiin 5 generaator 6 õhuvool Joonis 4. Fotoelement- ehk fotogalvaaniline päikeseelektrijaam Fotoelement- ehk fotogalvaanilistes elektrijaamades muundatakse päikesekiirgus otseselt alalisvoolu-elektrienergiaks ventiilfotoelementide abil. Selleks moodustatakse fotoelementidest lamedad, tavaliselt mõne ruutmeetri suurused paneelid (moodulid), mis ühendatakse sobiva pinge saamiseks jadamisi. Moodulijadadest
kümne tuhandeni(aine varustamiseks ja aku laetuna tugevdab välist magnetvälja hoidmiseks. Tänapäeval kuni 1000 korda). kasutatakse valdavalt Näiteks: raud, koobalt. vahelduvvoolugeneraatoreid. KASUTAMINE GENERAATOR Pehmeid ferromagneetikuid Seade või masin, mis muundab kasutatakse mootorite ja üht liiki energiat teist liiki generaatorite trafode energiaks või toodab südamikes. elektrienergiat või ainet. TRAFO Seade vahelduvvoolu pinge ja voolu muutmiseks suurtes piirides. Trafo koosneb kahest mähisest,
Amplituutväärtus - max emj, mis on muutumatu suurus Effektiivväärtus - see väärtus mida näitab voltmeeter/ampermeeter 3. Voolu tugevuse või pinge hetkväärtuse sõltumine standardsageduse korral: = 2*50 = 100 rad/s 4. Faasijuhe - maandamata juhe, mis ühendab tarbijat otse generaatoriga (juhtme ja maa vahel 230V) Nulljuhe - maandatud juhe, mis ühendab tarbijat ja elektrijaama (juhtme ja maa vahel 0V) 5. Generaator - seade mis muudab mitteelektrilise energia elektrienergiaks 3 faasiline generaator - selles on 3 induktormähist, mis paiknevad ümber magneti 120 kraadise nurga all (tähtlülitus) Faasi pinge - pinge liini ja nulljuhtme vahel 230V Liini pinge - pinge kahe liinijuhtme vahel 398V 6. 3 faasiline elektriliin koosneb kolmest faasijuhtmest ja ühes nulljuhtmest. 7. Induktiivtakistus - selle tekitavad poolid
plaadike, mis suure voolu korral soojeneb, kõverdub ja ühenduse katkestab. Kaitse rakendub -kui vooluringis on lühis. Faasjuhtme ühendus nulljuhtmega ,mille takitstus on väiksem tarviti omast. Väikese takistusega kaasnev suur voolutugevus (Ohmi). Voolutugevuse- hetkväärtus i sõltub laiatarbelise vahelduvavoolu korral ajast t kujul i=im cos wt/ i= im sin wt. Generaator on seade.mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Mehaaniline generaator sisaldab magenetvälja tekitavat seadet ning selle suhtes liikuvat juhtmemähist.(püsi-või elektromagnetit). Vooltugevus- vahelduvavooluringis sõltub pingekst ja takistusest. Vahelduvavoolu erinevus alasivoolust -on täiendavate takistusliikide olemasolu. Induktiivpool v kondesnsaator avaldavad alasivoolule induktiivset või mahtuvuslikku takistust.. Trafo- on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutumiseks konstantselt sagedusel.
Ühe treeningu tsükli jooksul sellet trenazööril on võimalik 400- 800 vatti energiat saada. Mis saab laadida paar telekat ja süliarvuteid. Tehnoloogia kasutab mobilset seadet, mis arvestab kokku saavutatud energiat. On veel tehnoloogilisemad leiutused, näiteks jalgpall Socceket, transformeerib kineetilise enegia löögi elektrivoolu. Löögi hetkel edastatakse genereeritud energia mehhanismile, mis sarnaneb pendeliga, mis käivitab generaatorit. Generaator enda poolt, toodab ja akumuleerib elektrienergiat. Palli välja võimsus on 6 vatti, mis on piisav LED-lampi või mõne muu väikese seadmega laualambi jaoks. · Inimene nagu patarei Peaegu kõikide taskuarvutite kasutajateid unistus, et käivad tänava alla ja nutitelefon laadib ilma täiendavate akkudeta. Realisserida sellist ideet veel ei osanud, aga teadlased liigavad järk-järgult selles suunas. Koreea teadlased leiutasid paindlik generaator suuresega 10x10cm
Töö iseloomustus: Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatavad seadmed: Generaator: G3-112 Voltmeeter 1: B7-37 Voltmeeter 2: B7-40 Ostsillograaf: C1-83 Fasomeeter: A3261 1.2 Ühenda generaator kahe voltmeetriga (skeemid) 1.3 Siinuselise signaali mõõtmine f=2000 Hz, U=3V Kahe voltmeetri näidud U1=2,99 V U2=3,003 V Näitude piirvead U1=(1,5+0,2(20/2,99 1))*(2,99/100) = ± 0,08 V U2=(0,6+0,1(20/3,003 1))*(3,003/100) = ± 0,035 V U1 ± U1= (2,99 ± 0,08) V U2 ± U2= (3,003 ± 0,035) V Tulemused on omavahel kooskõlas. 1.4 Nelinurksignaali mõõtmine f=2000 Hz, U=3V Kahe voltmeetri näidud U1=3,55 V (signaali mooduli keskväärtus Um) U2=3,210 V (efektiivväärtus Ue)
Tallinn 2012 Töö iseloomustus Seadmed vahelduvsignaalide pinge ja voolu mõõtmiseks on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Töövahendid Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. 1. Vahelduvpinge mõõtmine Kaks voltmeetrit ja generaator on ühendatud vastavalt skeemile. Kasutatav klemmliist: 1.Vahelduvpinge mõõtmine U1 . B7-37 U2 . B7-40 a) Siinuseline signaal: V1 mõõdab signaali mooduli keskväärtust V2 mõõdab signaali efektiivväärtust F = 2000 Hz U=3V U1=3,00V U2=2.94 V Mõõtemääramatused: B7-40 U=±[0,6+0,1*-1]*, kus Ux=20V U1=±[0,6+0,1*-1]*=±0,008V B7-37
Millist funktsiooni nim. harmooniliseks funktsiooniks? 5. Mis on faas? ühtlase keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega süsteem või süsteemi osa 6. Mida näitab ringsagedus? Kontrolltöö Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω) on võnkuva keha 2π sekundi jooksul sooritatud võngete arv. Ühikuks on radiaan sekundis (rad/s). , kus V on võnkesagedus hertsides T võnkeperiood. 7. Mis on generaator? Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks 8. Mis on trafo? Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. 9. Mis on trafo primaarmähis? on trafo mähis, millele on rakendatud transformeeritav vool või pinge. Primaarmähis on ühendatud vooluallikaga. 10. Mis on trafo sekundaarmähis?
Eesti, Läti ja Leedu töötavad projekti kallal mille tulemusena võidakse ehitada uus tuumaenergial põhinev elektrijaam Leedusse Ignalina linna kus on endiselt vana tuumaelektrijaam mis suleti lõplikult 2009 aastal, Euroopa Liidu avaldatud surve pärast, nimelt oli reaktor samat tüüpi mis Chernobyl-i oma mis lendas vastu taevast. Tuuleparkide loomine oleks üksvõimalus kasutada taastuvenergiat, kuid nende loomine on väga kallis ja üks generaator toodab ainult paar KW-ed. Hüdroelektrijaamadega on sarnane lugu, ehitamine kallis ja väga palju elektrit ei tooda. Tuulepargid ja hüdroelektrijaamad aga ei vaja toorainet elektritootimiseks, seega võib nende kasutamine majanduslikult kasuks tulla. Siiski vajavad nad palju hooldust mis maksab raha. 1.5% energiast tuleb biokütuselt. Energiat toodetakse metsadest, võsadest ja põllumajanduse jääkidest ehk biomassist. Biomassi taastumise aeg on samavõrdne inimese elueaga. Biomassi
Mõned tuntumad jahtide hüdroturbiinide tootjad: · Watt & Sea (www.wattandsea.com/en) · Bruce Schwab (www.bruceschwab.com) · Leroy Somer (Prantsuse generaatoritootja) Jahtidel tuntakse kahte tüüpi hüdrogeneraatoreid: · Sõudevõlli generaatorid (Prop-Shaft Generator): purjetamise ajal ühendatakse sõudevõll spetsiaalse elektrilise siduri abil mootorajamist (tavaliselt diisel) ümber elektri-generaatorile või kasutatakse 2-võlli süsteemi, kus sama generaator toodab elektrit ka diisli töö ajal. · Uputatav (Submersion Hydrogenerator) generaator, mis sarnaneb päramootoriga, aga on tunduvalt väiksem (500W, 20A @ 24V, 40A @ 12V). Jahtide hüdroturbiinide omadustest: · Jahtide võlligeneraatorid teevad töö ajal lisamüra · Nende pöörlemiskiirus purjetamise ajal on suhteliselt madal ja sõltub purjeka kiirusest, setõttu pannakse pöörete tõstmiseks võllide vahele ka reduktor.
Elektromagnetlaine on ristlaine. Elektromagnetväljad jaotatakse sageduse järgi. 440Hz ajaühikus tehtav võngete arv. Sagedus-f Lainepikkus l (lambda) naaber- Laineharjade vahekaugus. Ühik 1m Laineliikumise kiirus C=lxf Helilainet annab edasi õhus olevad molekulid, mis pannakse võnkuma. Merelaine levib vee ja õhu olemasolul, mis paneb vee liikuma. Elektromagnetlaine on ainuke laine, mis levib tühjas ruumis. Elektromagnetlained vahelduvvool 10(kuubis) Hz tekitab lihtsalt generaator (tegelevad elektrikud) raadiolained kuni 10(astmel 12) Hz (tekitab elektron generaator) -raadiolaine ülemine osa ots on mikrolained (teevad toidu soojaks) optiline kiirgus 10(astmel 12)-10(astmel 17)Hz -Infrapunakiirgus (tekib molekulide liikumisel) põhi eesmärk on soojendada -Nähtavvalgus tekib aatomi väliskihi elektronide liikumisel -UV-kiirgus (võime tappa paktereid) trkib aatomi sisemise kihi elektronide liikumisel
Päikesepaneedil neelavad päikesekiirgust ja muundavad selle elektriks, mida kasutame tänapäeval kodudes. Päikesepaneelid on suhteliselt odavad ja tänapäeval kasutame neid kalkulaatorites, elektriautodes, telefonides ja ka elektrijaamades. Siiski toodavad nad vähe elektrit ja eestis nad kasutusel ei ole. Energiat tuulest toodavad tuulegeneraatorid. Tuul paneb tiiviku pöörlema ja tiiviku võll paneb pöörlema omakorda generaatori mis toodab elektrienergiat. Üks generaator toodab vähe energiat, paari kilowatti kandis. Eestis kasutatakse tuuleenergiat, kuid väga vähesel määral. Energiat veest omakorda toodavad hüdroelektrijaamad. Hüdroelektrijaamad panevad vee liigutama suurt tiivikut mille otsas on generaator ja selle abil toodetakse elektrit. Eestis kasutatakse veeneergiat veel vähem kui tuuleenergiat, enamasti sest Eestis pole kõrgeid jugasi. On ka tuumaenergia mis ei ole väga keskkonnasõbralik tänu radioaktiivsetele jäätmetele ,kuid
Biokütus tootmine Eestis · Eestis toodetakse biokütust: o Küttepuudest o Puitjäätmetest o Puusüsist o Põhust o Biodiislikütusest o Prügilagaasist o Põllumajanduslikust biogaasist Tuuleenergia üldine info · Taastuv energia · Lõpmatu tooraine · Keskonnasäästlik · Arenev majandusharu Tuuleenergia - tootmine · Tuuleenergia tootmise etapid: o Tuul puhub labadele o Hakkab pöörlema rootor o Käigukast võimendab o Generaator muundab energia o Elekter jaotatakse laiali Tuuleenergia - Eesti · Kokku 85 tuulikut · Kõige suuremad tuulepargid: o Aulepa tuulepark o Pakri tuulepark o Aseriaru tuulepark o Tooma tuulepark o Viru-Nigula tuulepark Hüdroenergia Üldine info · Vee-energia on mehaanilise energia liik · Hüdroelektrijaam rajatakse kiire voolulise jõe äärde · Taastuvatest energiaallikatest kõige kasutust leidvam energia saamise viis
34. Integraator OV baasil 35. Integreeriv summaator OV baasil 36. Inverteeriv võimendi OV baasil 37. Logaritmeeriv võimendi OV baasil 38. Mis asi on nullnihkepinge OV puhul? 39. Mitteinverteeriv võimendi OV baasil (skeem, pingeülekandetegur) 40. Monovibraator OV baasil 41. Multivibraator OV baasil 42. Muundur vool - pinge OV baasil 43. Pingekomparaator OV baasil 44. Schmitt’i triger OV baasil 45. Kahekordne ”T”-kujuline sild (ASK, FSK) 46. Lihtne lineaarse pinge generaator 47. Selektiivne võimendi 48. Siinusvõnkumiste RC-generaator (Wien'i sild + OV) 1 49. Siinusvõnkumiste tekitamise tingimused 50. Wien´i sild (ASK, FSK) 51. Alaldi induktiivne filter, tema kasutamisala 52. Alaldi mahtuvuslik filter, tema kasutamisala 53. Elektronaparatuuri toiteallika struktuurskeem 54. Kompensatsioon-pingestabilisaator (struktuurskeem, realisatsioon) 55
Töö iseloomustus: Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid: Multimeeter 1 B7-37, multimeeter 2 B7-40/4, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. Töö käik Vahelduvpinge mõõtmine Skeem: V1 multimeeter B7-40 V2 multimeeter B7-37 G - generaator G3-112 Siinuseline signaal f = 2 kHz, U=3V, sumbuvus 10dB U1 = 3,00 V; U2 = 3,016 V 20 U 1 = ± 0,6 + 0,1 - 1 %; U 1 = ±0,039V ; U1 20 U 2 = ±1,5 + 0,2 - 1 %; U 2 = ±0,095V ; U 2
Mahtuvus takistus sõltub mahtuvusest ja voolu sagedusest. Oomiseadus vv ringis-voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline kogu takistusega I=U/R. Vv ringis võimsus on arvutatav valeminga P=I*Ucosfii. Resonandiks elektriahelas nim nähtust, mis seisneb voolutugevuse sund võnkumises amplituudi järsk kasv. Resonantsi kahjulik toime 1) tugeva voolutugevuse tõttu kuumenevad juhtmed üle määra 2) Suured pinged põhjustavad isolatsiooni läbilöögi. Vahelduvvoolu generaator on seade mille abil toodetakse vv.Generaatori töö põhimeb elektromagneti induksiooni nähtusel. Generaator kooseb 2 põhiosast induktorist ja ankrust.Generaatori induktor pannakse pöörlema ankur tehakse liikumatult.Liikumatut osa nim staatoriks, pöörelv osa rootoriks. Ankru mähise igas keerus ondutseeritud emj mille amplituudi väärtus sõltub 1) keerude arvust 2)rootori magnetilisest intuksioonist 3) staatori
Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. 4.Miks kasutatakse ja kuidas/kuhu ühendatakse kaitsmed? Et vältida elektriseadmetes suure voolutugevuse tekkimist. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmele. 5.Iseloomusta kaitsmete tüüpe (2). 1)Sulavkaitse- traaditükk, mis küllalt suure voolu läbiminekul üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. 2) Bimetallkaitse- automaatkork, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ja ühenduse katkestab. 6. Mis on generaator? Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 7. Milliseid generaatoreid kasutatakse ja milliseid eelistada? Generaatoreid on rootormähisega ja staatormähisega. Staatormähist eelistatakse rohkem, kuna 8. Takistuse liigid. Induktiivtakistus- on põhjustatud sellest, et vahelduvvoolu korral hakkab juht toimima vooluallikana, mis pidurdab väljastpoolt peale sunnitavat voolu muutumist. 9. Mis on aktiivvõimsus ja kuidas seda välja arvutada?
- nii toimivad trafod ja süütepoolid Koos juhtmega liiguvad temas olevad laetud osakesed, mis läbides magnetvälja muudavad oma asukohta. Vabad elektronid koonduvad ühte juhtme otsa, tekitades negatiivse potentsiaali,teise jäävad positiivsed ioonid, sinna tekkib negatiivne potentsiaal. Potentsiaalide vahet nimetati pingeks. Kui sa nüüd edasi mõtled, siis pole eriti raske ette kujutada mis moodi generaator elektrit toodab. Inimkond nägi mitusada aastat vaeva, et hakata tootma elektrit. Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel põhineb elektrivoolugeneraatori töö. Generaator on oma ehituselt sarnane elektrimootoriga. Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonivool. Juhe liigub magneti suhtes Magnet liigub juhtme suhtes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
