Osalist värvipimedust esineb sagedamini meestel (umbes 8%), vähem naistel (0,5%). Peamiselt ei suudeta eristada punast ja rohelist värvust. Selle häda alla kannatajad näevad kõiki värvusi kahes värvitoonis:kollakas sinakas. Punarohelist värvipimedust nimetataks eka daltonismiks. See on tuletatud inglise keemiku ja füüsiku J.Daltoni nimest, kes 1794.a. avastas nähtuse iseenda juures. Värvipimedus tehakse kindlaks spetsiaalsete tabelite abil. Valguse mõju silmale ehk valgusaistingu tugevus oleneb suuresti lainepikkusest. Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. Silma tundlikkus väheneb nii punases kui violetses piirkonnas. Inimsilma tundlikkuse kõver. Vertikaalteljel on suurus v, mis näitab, kui tugeva valgusaistingu teikitab silmas valgus lainepikkusega , kui intensiivsus on alati ühesugune. Jooniselt on näha, et inimsilm ei reageeri lühematele lainetele, kui on violetsel valgusel
Värvusaisting Värvusaistingud Värvusaistingud on subjektiivsed. Aistingud on erinevad. Tekkemehhanism on lõplikult lahendamata. Silmas 3 pigmenti. Kõrvalekaldumised normaalsest värvunägemisest. Värvipimedus Täielik värvipimedus: must, valge, hall Osaline värvipimedus: (Daltonism) ei suudeta eristada punast ja rohelist värvust. J.Dalton 1974. a. Värvipimedust tehakse kindlaks kindlate tabelite abil. Valgusaistingu mõju oleneb suuresti lainepikkusest Kujundid värvipimeduse diagnoosimiseks Silma värvitundlikkus Kõige tugavama aistingu annab roheline valgus. Väheneb punases kui voiletses piirkonnas. Loomade silmade valgustundlikkus asub samas lainepikkuste vahemikus kui inimeselgi. Putukad ei näe punast valgust. Inimsilma valgustundlikkuse v olenevus valguse lainepikkusest Kasutatud materjal Henn Voolaid ,,Füüsika XI klassile- Optika"
Mis on valgus? Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Laiemas mõttes nimetatakse valguseks elektromagnetkiirgust, mis hõlmab infrapunase, nähtava ja ultravioletse spektriala. Valguskiirus ehk ligikaudu 300 000 000 m/s on üldse suurim kiirus, millega füüsikaline mõju saab levida.
indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenz'i: induktsioonvoolul on alati selline suund, kus tema magnetväli takistab induktsioonvoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El. magnetiline induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline seda kontuuri läbiva magnetvoo kiirusega. E=- d/dt 5. Valguse parameetrid 1) valguse kiirus 2)valgusvoog-suurust hinnatakse valgusaistingu tugevuse järgi 3)valgustugevus-ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog 4)valgustatud-pinnaühikule langeva valgusvooga iseloomustatakse 5)valgsus-iseloom valgusallikat 6)heledus-iseloom valguse kiirgamist mingis antud suunas 3)I=d/doom (cd) 4) E=d/dS (lx) 5) R=d/dS (lx) 6) B=I/S*cos fii (nt)
valgust seetõttu, et on kuumad. Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuelb valgusallikale anda energiat. Elektrilambile saab seda anda vooluallikast, küünlale põlemisest ning päikestele ja tähtedele tuumareaktsioonid. On ka valgusallikaid, mis kiirgavad valgust, aga on ise jahedad-külmad valgusallikad. Sellised on näiteks televiisor,suhteliselt on ka luminestslamp ja suveõhtutel emased jaanimardikad, lõunameredes elavad kalad sügaval vees. Valgus, mis tekitab valgusaistingu, on nähtav valgus. Nähtamatu valguse üks osa on infravalgus. Selle toimel kehad soojenevadja seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks.Ultravalgus aga võib tekitada naha põlemist kevadel. Ultravalgus on nähtamatu ning seda liigitatakse organismidele väheohtlikuks ja ohtlikuks.ohtlik osa võib tekitada nahavähki.Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valgustatud osa ja
/=^f. Laine faasiks nim. lainet. Laine front on pind, mis koosneb ühes faasis võnkuvatest punktidest. Kiir on suunaga joon, mis näitab laine energia leviku suunda. Laine fondi kuju järgi saab laineid jaotada tasalaineteks ja keralaineteks. Laine fondid ja kiired on omavahel risti. Valgus koosneb eri värvi valgustest. On kindlaks tehtud, et erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Silmas saab tekitada valgusaistingu vaid 3 põhivalgust kasutades. Põhivärvusteks on punane, roheline ja sinine. Nähtav valgus infra ultravalgus moodustavad koos optilise kiirguse. Difraktsioon- lainete pindumine tõkkete taha. On hästi jälgitav. Kui tõkete ja avade mõõt on samas suurusjärgus lainepikkusega. Difraktsiooni tõttu ei ole tavalise optilise mikroskoobiga näha molekule. Valguse laine pikkust määratakse difratsiooni võre abil. Interfrents on lainete liitumine, mille tulemusena võnkumised tugenevad
* VALGUSENERGIA *Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Lainepikkus 380 nm tähendab lillat, violetset serva spektris ja 760 nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala. *VALGUS *Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. *VALGUSKIIRUS *Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. *Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. *Valguskiirgust mõõdetakse nt
Valguslainete puhul muutub valguse intensiivsus. Huygensi-Fresneli printsiibi kohaselt iga lainefrondi punkt on elementaarlaine allikaks, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. Samas faasis olevad lained tugevdavad üksteist, vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Näeme maailma värvilisena, kuna esemetelt peegeldunud (ka kiirgunud) valgus tekitab meie silmis valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid valguaistinguid. Footon kvantoptikas energia portsjon. Valguskvant, mille kaupa kiirgub valgus aatomist. Valgus on footonite voog. Footoni energia. E= hf Footonil pole seisumassi, st ta ei saa eksisteerida paigalolekus. E=mc² (footoni massi leidmiseks) Footoni impulss p=mc Murdumisseadus täieliku peegeldumise kohta sin/ sin90º = n2/n1 Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum või õhk, siis sin = 1/ n1
virmalised 1)Mis näitab, et valgusel on energiat? Et valgusel on energiat, seda näitab ka värvide pleekumine valguse käes. 2)Mida nimetatakse valgusallikaks? Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. 3)Miks valgusallikas vajab energiat? Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, sellepärast tuleb valgusallikale anda energiat. 4)Milline osa valgusest võimaldab esemeid näha? Valgust, mis tekitab valgusaistingu, ja seda nimetatakse nähtavaks valguseks. 5)Kuidas nimetatakse soojuskiirgust? Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. 6)Missugune osa valgusest on organismidele ohtlik? Ohtlik osa ultravalgusest võib tekitada nahavähki, mikroorganismidele aga mõjub surmavalt. Valguse levimiseks nimetatakse valguse energia kandumist ruumi. 1.Valguskiir - valguse levimise suunda näitav joon. 2
14. Millal tekib võnkeringis resonants? Kui sundvõnkumise sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkumise sagedusega f = 1/T = 1/2 LC ., siis kasvab järsult võnkeamplituud, millist nähtust nimetatakse resonantsiks. Elektromagnetlaine- on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus · Madalsageduslained(soojendusaparaatides) · Raadiolained(television, mobiilside, sateliitside) · Infrapunane kiirgus(TV ja puldi vahel) · Nähtav valgus(tekitab valgusaistingu) · Ultraviolettkiirgus(meditsiin steriliseerimiseks, toodab D-vitamiini) · Röntgenkiirgus(meditsiin) · Gammakiirgus(tuumaprotsessides, meditsiinis steriliseermiseks) · Kosmiline gammakiirgus 15. Kuidas tekivad elektromagnetlained? Kui kuskil tekib elektrivälja muutus, siis kohe tekib ka samas magnetvälja muutus, mis indutseerib teise naaberruumipunktis indutseeritud elektrivälja, selle muutus omakorda kutsub jälle esile teises punktis
kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenz’i: induktsioonvoolul on alati selline suund, kus tema magnetväli takistab induktsioonvoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El. magnetiline induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline seda kontuuri läbiva magnetvoo kiirusega. E=- dȹ/dt 5. Valguse parameetrid 1) valguse kiirus 2)valgusvoog-suurust hinnatakse valgusaistingu tugevuse järgi 3)valgustugevus-ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog 4)valgustatud-pinnaühikule langeva valgusvooga iseloomustatakse 5)valgsus-iseloom valgusallikat 6)heledus-iseloom valguse kiirgamist mingis antud suunas 3)I=dȹ/doom (cd) 4) E=dȹ/dS (lx) 5) R=dȹ/dS (lx) 6) B=I/∆S*cos fii (nt)
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper VALGUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. VALGUS Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. Mõisteid:
Elektriajami dünaamika (põhivõrrand). - = = + 29. Valgustustehnilised mõõtühikud. Candela- valgus intensiivsus Lux- valgustatus Luumen- valgusvoog 30. Valgustuse arvutuse meetodid. 31. Valguse olemus, spekter, kiirgus ja nähtavus. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Spekter valgustugevuse sõltuvus sagedusest ja laine pikkusest Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona 32. Valgusallikad ja nende olemus. Luminofoor valgushallikas, hõõgniidiga valgusallikas, 33
c)helilaine paeb olema sageduses 20-20000Hz. 30.Põhimõisteid vahelduvvoolust. * 31.Valgusallikad, valguse kiirus. *Valgusallikaid on kahesuguseid : looduslikud(päike, tähed, äike) ja tehislikud(lamp, lõke, tulemasin). Kehi mis kiirgavad valgust ümbritsevasse ruumi nimetatakse valgusallikateks. Valgusekiiruseks nimetatakse valguse levimise kiirust(C=3x105). 32.Valgusvoog. Indutseeritud emj. Suurus ja suund? *Valgusvooks nimetatakse kiirgusvoogu mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. 33.Valgustugevus ja selle seadus. *Valgusvoog ruuminurga ühiku kohta.(I=/). 34.Valguse peegeldumine ja selle seadus. *Valguskiire tagasipöördumist peegelpinnalt nimetatakse valguse peegeldumiseks. Peegeldamise puhul kehtivad 2 seadust: a)Kiire langemis- ja peegeldumisnurk on alati võrdsed(=), b)Langev kiir pinnanormaal ja peegeldunud kiir on alati ühes tasapinnas. 35. Valguse murdumine ja selle seadus.
Valgus- mis see on? Me kõik oleme harjunud igapäevaselt valgusega kokku puutuma, kuid mis see valgus siiski on ja millised on valguse osad, teavad vähesed. Enamasti ei pöörata sellele ka tähelepanu. Allikad väidavad, et valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu ning erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Kui tihti me sellele ning ka muule valgusega seotud aspektidele mõtleme? Arvan, et mitte eriti tihti. On teada, et põhilise valguse saame me Päikeselt. Lisaks sellele on meil päikesevalguse puudumisel (näiteks öösiti või pilves ilmaga) erinevaid võimalusi valguse tekitamiseks - elektrilambid, küünlad, aga ka puit, gaas või õli. Valguslainet iseloomustavad mitmesugused omadused ja suurused
traditsioonile (7 vikerkaarevärvi) võib spektri jaotada 7 osaks. Toodud värvuste piirid on väga tinglikud ja vastavalt erinevate rahvuste kultuuritraditsioonile on roheline piirkond mõne teise rahvuse jaoks kollane jne. Punane 770 - 620 nm Oranz 620 - 590 nm Kollane 590 - 560 nm Roheline 560 - 500 nm Helesinine 500 - 480 nm Sinine 480 - 450 nm Violetne 450 - 380 nm Valgusaistingu tekkemehhanism Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks valgest hämarasse või valgesse minekul. Esiteks on silma võrkkestale langev kiirgusvoog reguleeritav silmaava muutumisega
Valgusallikad kehad, mis kiirgavad valgust Soojuslikud valgusallikad on näiteks päike, lõke, hõõglamp, küünlaleek. Külmad valgusallikad on näiteks virmalised, teleriekraan, jaaniussid, teatud batkerid Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuleb valgusallikale anda energiat. Me oleme harjunud, et valgusallikad kiirgavad valgust, mille tõttu me kehi näeme. Kuid valgusallikad kiirgavad ka sellist valgust, mida me ei näe. Valgust, mis tekitab valgusaistingu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtamatu valgus: infrapuna- (IV) ja ultravalgus (UV). Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda valgust soojuskiirguseks. Ultravalgust liigitatakse organismidele väheohtlikukuks ja ohtlikuks. Ohtlik osa võib tekitada nahavähki, mikroobidele mõjub aga surmavalt. Liigse UV eest kaitseb maad osoonikiht. Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib läbipaistvas aines kui ka tühjuses
Valgusfiltreid kasutatakse värviliste valguste eraldamiseks liitvalgustest. Valgusfilter laseb läbi iseenda värvi valgust. Valgused, mille värvus ei lange kokku filtri värvusega, neelduvad selles. Värviline pind on pind, mis peegeldab valgust valikuliselt. Värviline pind peegeldab iseenda värvi valgust. Valgused, mille värvus ei lange kokku keha pinna värvusega, neelduvad kehas. Nägemine on ümbritseva maailma tajumine valgusaistingu abil. Silm on nägemisorgan. Nägemiseks peab valgus silma sattuma. Võrkkest koosneb valgustundlikest rakkudest. Silmaava ehk pupilli abil reguleerib organism silma sattuva valguse hulka. Mida suurem on vaatenurk, seda suurem on eseme kujutis võrkkestal ja seda täpsemalt on eseme detailid näha. Valguse levimine on valguslaine edasikandumine ruumis, Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.
luumen vati kohta (lm/W). Valgusvoo suundtihedust ehk, täpsemalt öeldes valgusvoogu Φ ruuminurga Ω kohta I = Φ/Ω nimetatakse valgustugevuseks ja selle ühik on kandela (cd). Valgusvoo Φ tihedust valgustataval pinnal A (E = Φ/A) nimetatakse valgustustiheduseks ja selle ühik on luks (lx). 30. Valgustuse arvutuse meetodid. 31. Valguse olemus, spekter, kiirgus ja nähtavus. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgust mis tekitab valgusaistingu nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtamatu valguse ühte osa nimetatakse infravalguseks. Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. Ultravalgus on nähtamatu nagu infravalguski. Newton jagas valguse spektri tinglikult seitsmeks eri värvusega osaks: punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, sinine, ja violetne. Kuigi spektri kooseisu loetakse seitse värvust, sisaldab see
Faraday: igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenz'i: induktsioonvoolul on alati selline suund, kus tema magnetväli takistab induktsioonvoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El. magnetiline induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline seda kontuuri läbiva magnetvoo kiirusega. E=-d /dt 5. 5.Valguse parameetrid1) valguse kiirus 2)valgusvoog-suurust hinnatakse valgusaistingu tugevuse järgi 3)valgustugevus-ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog 4)valgustatud- pinnaühikule langeva valgusvooga iseloomustatakse 5)valgsus-iseloom valgusallikat 6)heledus-iseloom valguse kiirgamist mingis antud suunas 3)I=d /doom (cd) 4) E=d /dS (lx) 5) R=d/dS (lx) 6) B=I/S*cos fii (nt) 1. laengute vastastikkune toime(coulomb) 2. elektrivool 3. dielektrikud 4. elektrolüüs(faraday seadused) 5. valguse dispersioon 1
23. Mis on põhivärvid? Põhivärvid on kollane, punane, sinine ja põhivärvused punane, roheline ja sinine. 24. Mis on värvipimedus? Värvipimedus on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda. 25. Mis on daltonism? Daltonism on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda. 26. Milline valgus annab tugevaima värviaistingu? Kõige tugevama valgusaistingu annab roheline valgus. 27. Mis on infravalgus? Infravalgus on valgus, mille lainepikkus jääb punasest värvusest kõrgemale (üle 760nm). 28. Mis on infravalguse toimed? Seda kasutatakse näiteks info vahetamiseks TV-, raadio- jms kaugjuhtimispuldi ning -seadme vahel, samuti sõjatehnikas ja mujal soojusallikate avastamiseks, ka pimedas nägemiseks. Infravalgus on seotud kasvuhoone efektiga. 29. Mis on kasvuhooneefekt
SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. [1] Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. [1]
suhe on jääv suurus. 5)Kiirte pööratavuse printsiip, mille kohaselt kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda.Valgus levib ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt, kuid kui valguse teele jääb ette mingi keha, siis ta muudab oma levimisuunda ja valgus murdub. Valguse parameetrid– Valguse parameetrid on: valguse kiirus, valgusvoog, valgustugevus, valgustatus, valgsus, heledus. Valgusvoog on kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. Valgsuseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. Valgsus iselm valgusallikat. Heledus iselm valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. valguse interferents - Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperiood.Lainepikkuste vahemik
magnetvoo muutust. Induktsioonivoolu, nagu igasugust elektrivoolu, tekitab mingi elektromotoorjõud Ei. El.magn. induktsiooniseadus- Kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. EI=-d/dt 4) Valguse parameetrid. - valguse kiirus, valgusvoog, valgustugevus, valgustatus, valgsus, heledus Valgusvoog on kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. Valguseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. Valgsus iseloomustab valgusallikat. Heledus iseloomustab valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. 5) Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. - Galvanoplastika, Galvanosteegia, Elektrometallurgia,Elektrolüütiline
Valguse parameetrid – Valguse parameetrid on: valguse kiirus, valgusvoog, valgustugevus, valgustatus, valgsus, heledus. Valgusvoog on kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse ja Δx on keha lineaarmõõtme muut (võrreldes tasakaaluasendiga). järgi. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga
esilekutsuvat magnetvoo muutust. Induktsioonivoolu, nagu igasugust elektrivoolu, tekitab mingi elektromotoorjõud. Ei. El.magn. induktsiooniseadus- Kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. EI=-d/dt 5. Valguse parameetrid-Valguse parameetrid on: valguse kiirus, valgusvoog, valgustugevus, valgustatus, valgsus, heledus. Valgusvoog on kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. (luumen lm ) Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. I (kandela cd ) Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. E (luks lx ) Valguseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. Valgsus iseloomustab valgusallikat. R (lx ) Heledus iseloomustab valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. B (nitt nt)
süsteemiga e. ideaalse süsteemi korral jääb homotsentriline kiirtekimp peale süsteemi läbimist homotsentiliseks. Optilist süsteemi läbinud kiirtekimbu trentrit I nimetatakse punkti S kujutiseks. Ideaalse optilise süsteemi korral on punktiallika S kujutis I samuti punkt, meil on tegemist stigmaatilise kujutisega. Esemeruumi punktis S ja kujutiseruumi punktis I nimetatakse kaaspunktideks. Sõltumata sellest, kas kujutis on tõeline või näiv, kutsub tajuri koste (silmas valgusaistingu, fotoaparaadis filmi tumenemise, CCD kaameras laengu kogunemise jne.) esile tema valgustundliku elemendini jõudev kiirusvoog. Seega on näiv kujutis sama reaalne nagu tõeline kujutis. Ainus erinevus tõelisest kujutisest seisneb selles, et paigutades I asukohta ekraanil, ei teki ekraanil kujutist. 6 3. Valge valgus ja valguse allikad
on punktallika S kujutis I samuti punkt, meil on tegemist stigmaatilise kujutisega. Kujutis võib olla tõeline (joonis 1) või näiv (joonis 2). Joonis 1: Optilise süsteemi läbimisel tekib tõeline kujutis. 9 Joonis 2: Optilise süsteemi läbimisel tekib näiv kujutis. Sõltumata sellest, kas kujutis on tõeline või näiv, kutsub tajuri T koste (silmas - valgusaistingu, fotoaparaadis - filmi tumenemise, CCD - kaameras - laengu kogunemise jne.) esile tema valgustundliku elemendini P jõudev kiirgusvoog. Seega on näiv kujutis sama reaalne nagu tõeline kujutis. Ainus erinevus tõelisest kujutisest seisneb selles, et paigutades I asukoha ekraanile, ei teki ekraanil kujutist. 5. Fotokaamerate enimlevinud formaadid ja klassifikatsioon Klassifitseerimine suuruste järgi: a
langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimene kiir, kuid vastupidises suunas. Langeva kiire energia jaotub peegeldunud ja murdunud kiire energiaks. Kui peegeldunud kiire intensiivsus on võrdne langeva kiire intensiivsusega, siis seda nim. täielikuks peegeldumiseks. 5p.Valguse parameetrid-Valguse parameetrid on: valguse kiirus, valgusvoog, valgustugevus, valgustatus, valgsus, heledus. Valgusvoog on kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. (luumen lm ) Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. I (kandela cd ) Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. E (luks lx ) Valguseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. Valgsus iseloomustab valgusallikat. R (lx ) Heledus iseloomustab valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. B (nitt nt) 2p.Valguse inderferents-Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel
kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimene kiir, kuid vastupidises suunas. Langeva kiire energia jaotub peegeldunud ja murdunud kiire energiaks. Kui peegeldunud kiire intensiivsus on võrdne langeva kiire intensiivsusega, siis seda nim. täielikuks peegeldumiseks. Valguse parameetrid-Valguse parameetrid on: valguse kiirus, valgusvoog, valgustugevus, valgustatus, valgsus, heledus. Valgusvoog on kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. Φ (luumen lm ) Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. I (kandela cd ) Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. E (luks lx ) Valguseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. Valgsus iseloomustab valgusallikat. R (lx ) Heledus iseloomustab valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. B (nitt nt) Valguse inderferents-Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel
..0,023 Violetsed 440 - 400 0,023...... 0,0004 Katsed näitavad, et ühesugused, kuid erinevate lainepikkustega kiirgusvood (valgus) ärritavad nägemisnärvi erinevalt ning inimene tajub neid kiirgusi nii erinevates värvustes kui ka erineva intensiivsusega. Meie silm on kõige tundlikum 555 nm lainepikkusega kiirguse suhtes (roheline valgus). Ühesugused kiirgusvood, mille laine pikkused on 555 nm suuremad või väiksemad, tekitavad nõrgema valgusaistingu. Võtame ühesuguse võimsusega ( näiteks 1 W ) erineva värvusega kiirgusallikad ja hakkame neid samades tingimusets võrdlema 555 nm lainepikkusega valgust kiirgava allikaga, mille võimsust saab muuta. Sel juhul saame iga valgusallika puhul valida selle etaloallika võimsuse, et nende allikate poolt tekitatud aistingud oleksid ühesugused. 555 nm lainepikkusega etalonallika ja temaga võrreldava valgusallika võimsuse suhet
Sidemenurk 120o. Kolm sp2- hübriidi moodustuvad ühest s- ja kahest p-orbitaalist. Tetraeedriline molekul. Sp3-hübr. Sidemenurk 109,5o. Neli sp3-hübriidi moodustuvad ühest s- ja kolmest p-orbitaalist. Kui molekuli kuju (nt reaktsioonis) muutub, muutub ka hübridisatsioon. Nägemisel (silma võrkkestas) oluline molekul – retinaal. Valguskvant ergastav pii-elektroni sidemelt, kaksikside nõrgeneb, molekul saab üle minna trans-vormi, mis põhjustab optilises närvis signaali ja valgusaistingu. Molekulorbitaalide teooria. Põhiideed: orbitaalid on delokaliseeritud üle kogu molekuli. Orbitaalid jagunevad siduvateks, lõdvendavateks ja mittesiduvateks. Kuju järgi võib jaotada sigma-, pii-, delta-, jne orbitaalideks. Orbitaalid täituvad elektronidega samuti nagu aatomites: madalama energiaga orbitaalid täituvad esimestena; ühele orbitaalile mahub 2, eripidise spinniga elektroni; võrdse energiaga orbitaalid täituvad algus ühekaupa (Hundi reegel)
Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Valgus on energia, mis liigub edasi kiirguse teel. Valgus jaguneb kolme ossa: 1
foor- ja kõrgrõhuelavhõbedalamp. Hõõglambid on kõige levinumad valgusallikad. Nende suur puudus on see, et ainult 2 4% kogu tarbitud võimsusest muundub valguseks, ülejäänud osa aga soojuseks. Neil on spiraalikujuline volframniit, mis asub vaakumis või inertsgaasis (argoon, ksenoon). Hõõgniidis muundub elektrienergia nähtava kiirguse energiaks, mis mõjub inimese nägemisorganeile ja loob seal valgele lähedase valgusaistingu. See protsess toimub hõõglambi volframniidi kuumutamisel temperatuurini 2600 0 - 2700 0 C. Seejuures lambi volframniit ei kuumene üle, sest volframi sulamistemperatuur (3200 0 - 3400 0 C) on tunduvalt kõrgem hõõgniidi temperatuurist, pealegi vaakumis või inertsgaasi (argoon, ksenoon) keskkonnas metall ei oksüdeeru. Hõõglampe, mille sisemusest, kolvist on õhk välja pumbatud, nimetatakse vaakumlampideks ja inertsgaasiga täidetud gaastäidis- lampideks (tüüp B või ).
· punane 760 - 620 nm · oranz 620 - 590 nm · kollane 590 - 575 nm · roheline 575 - 510 nm · helesinine 510 - 470 nm · sinine 470 - 420 nm · violetne 420 - 380 nm Põhivärvused: punane - 700 nm, roheline - 546,1 nm , sinine - 435,8 nm. Valge valgus on see, mis tuleb Päikeselt. Silm on kõige tundlikum rohelisele valgusele , mille = 555 nm. Silma tundlikkus on suurus, mis on pöördvõrdeline kvantide arvuga, mis tekitavad silmas ühesuguse valgusaistingu. Silma tundlikkuse kõver on toodud joonisel. Inimese silma valgustundlikkuse olenevus valguse lainepikkusest 1 0,9 0,8 0,7 Tundlikkus 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2
kus d on valgusallikast lähtuv valgusvoog ja d ruuminurk. Kui valgustugevus on vaadeldavas ruuminurgas igas suunas ühesuurune, avaldub valgustugevus sellesse ruuminurga kiirguva valgusvoo ja ruuminurga jagatisena: Iv = 2. Valgusvoog (lm)- kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. (luumen lm ) Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valgusallikast ruuminurga ulatuses leviv valgusvoog on võrdne valgustugevuse I ja selle ruuminurga korrutisega (cdsr): = I* Ruuminurk võib üldjuhul olla suvalise kujuga. Kõige lihtsam on arvutus pöördkoonusekujulise ruuminurga korral. Niisuguse ruuminurga suuruse steradiaanides saab väljendada koonuse tipunurga kaudu:
Otsekiirgus - kiirgus, mis langeb vaatluskohale (maapinnale) Päikeselt paralleelsete kiirte kimbuna Hajuskiirgus - kiirgus, mis langeb vaatluskohale (maapinnale) peale hajumist Aluspinna albeedo (peegeldusvõime, peegeldustegur) - pinnalt peegeldunud ja pinnale langenud kiirgusvoogude suhe *Insolatsioon - atmosfääri välispinna ruutmeetrile sekundis langev päikeseenergia hulk. Valguse all mõistame kiirgust, mis on võimeline ergutama silma võrkkesta ja tekitama valgusaistingu. Soojuskiirgust mõõdame füüsikaliste suurustega (näit. W/m²). Valgust tuleb mõõta ühikutega, mis lähtuvad inimsilma tundlikkusest. Maapinnale jõuab nähtavast valgusest 52 %, infrapunasest 43 % ja ultraviolettkiirgusest 5 %. Nähtava kiirguse lainepikkus on 380 ... 760 nanomeetrit. Ultraviolettkiirguse lainepikkus on 10 ... 380 nm, infrapunase kiirguse lainepikkus 0.77 ... 340 nm. Kiirgust iseloomustab selle intensiivsus ja spekter. Silma tundlikkus on kõige
tähendab indeks ja täiend "bolomeetriline". Õigem oleks öelda "energeetiline" valgustatus, aga ajalooliselt on jäänud viide soojuslikule kiirgusvastuvõtjale - bolomeetrile. Algselt oli bolomeeter tumedaks värvitud anum, milles oleva vedeliku temperatuuri mõõtes hinnati anuma poolt neelatud kiirguse energiat; praegu nimetatakse nii kõiki soojusliku toimega kiirgusmõõtjaid. Fotomeetrilised ühikud. Kui on vaja mõõta kiirguse intensiivsust inimsilmas tekkiva valgusaistingu alusel, tuleb energeetilisi ühikuid teisendada. Selleks korrutame suvalist nendest erilise funktsiooni, nn. silma tundlikkuse kõveraga. See on katseliselt, suure hulga inimeste abiga koostatud funktsioon, mis kujutab sama energiaga kiirguse poolt tekitatud aistingu tugevuse sõltuvust valguse lainepikkusest. 102
vastuvõtjast. Mobiiltelefonist läheb kõne raadiolainete vahendusel lähimasse tugijaama ning sealt mööda kaabelliine edasi. 10.2.3. Valguslained Kui räägitakse valguslainest, siis mõeldakse elektromagnetlainet, milles magnetväli on ära jäetud. Räägitakse E vektorist kui valgusvektorist. Põhjendus: muidu on raske laineid ette kujutada ja kasutada nende graafilisi liitmisi ja lahutamisi. Seda enam, et valgusaistingu tekitab just elektriväli, mõjudes retseptorites olevatele elektronidele. Valguslainet iseloomustatakse juba elektromagnetlaine kirjeldamisel tuttavate suurustega nagu lainepikkus, sagedus ja E vektori amplituud. Valguslaine tugevus ehk intensiivsus I näitab energia hulka, mis ajaühikus läbib pinnaühikut. Sisuliselt on tegemist kiirgusvooga pinnaühikule. Selle suuruse mõõtühikuks on W/m2. I ~ Ekesk2 , E vektori ajalise keskväärtusega, a' la pinge efektiivväärtus. 10.2.3.1
annaabi.ee 
