Komeet Mis see on? Komeet e. Sabatäht (kr k komts pikajuukseline) . Taevakeha, mis pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt. Mõnikümmend komeeti aastas. Üks kolme aasta jooksul nähtav palja silmaga. Üks kümne aasta jooksul väga hele. Koostis Jää Tahke süsinikdioksiid Orgaanilised ja anorgaanilised ühendid. Tahke tuum koosneb mõnesaja meetri kuni mõnekilomeetrise läbimõõduga tükkidest. Sisaldavad ka tolmainet ja gaasi. Kui komeet läheneb Päikesele, siis kuumeneb ja hakkab eraldama gaase ning tolmu. Ehitus Tahket tuuma ümbritseb pea, millest tekib Päikese toimel saba. Tavaliselt kaks või enam saba. Ioonsaba laetud osakestest, mis on suunatud Päikesest eemale. Tolmusaba raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba puudub. Heledatel komeetidel ioonsaba. Väga heledatel nähtav mõlemat tüüpi saba. Orbiidid ja tiirlemisperioodid Orbiidid enamasti piklikud, paraboolsed või hüperboolsed. T...
§ Komeete jaotatakse perioodide järgi: Lühiperioodilised komeedid ja pikaperioodilised komeedid. § Lühiperioodiline komeet pöördub tagasi lühema perioodi jooksul. (Lühima perioodiga komeet on Encke 3,3 aastat) § Pikaperioodiline komeet pöördub tagasi tuhandete aastate pärast. § Komeetide ilmumist taevasse on läbi aegade peetud kurjakuulutavaks endeks, sõja, valitseja surma, õnnetuse või mõne muu halva sündmuse märgina. § Halley komeedi lähenedes 1910. aastal oli Euroopa ilmastik tugevasti häiritud. 1911. aastal oli ränk põud. Põud lõppes paduvihmaga, mis tekitas suurt üleujutust. § 1984. aastal lähenes Halley jälle ning tekitas mitu nädalat kestnud põua. Peale seda hakkas sadama ning kolme nädalaga sadas maha sama suur vihmakogus kui tavaliselt kogu aasta jooksul. § Halley komeedi lähenemist 1986. aastal on seotud ka Tsernobõli katastroofiga. TUNTUMAD KOMEEDID
varieerub 3-1000 aastani. · Komeedid on sama vanad kui Päikesesüsteem. · Enamik pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. (Öpik-Oorti pilv on ammendamatu komeediallikas, kus võib hulpida miljoneid komeete). · Lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Tuntumad komeedid: 1. Holmes 2. Hale-Bopp (tõukas enesetapule 39 USA Heavens Gate´i nimelise kultusrühmituse liiget) 3. Halley komeet 4. Hyakutake (ilmus 1996. aastal) Ehitus · Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. 1. Komeedi tuum on korrapäratu ja koosneb lumest, jääst ja tolmust ning selle läbimõõt on vaid paarkümend kilomeetrit. Lähenedes Päiksele, hakkab selle kiirgus komeedi tuuma sulatama see hakkab aurama, eritama gaasi ja tolmu. Kiirgusrõhk ja päikesetuul puhuvad tuuma ümbritseva aurupilve sabaks, mis on alati suunatud Päikesest eemale. 2
Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. Lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetideorbiidid on enamasti piklikud Tänaseni ei ole päris selge, mis põhjustab komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. Inimkond tunneb enim neid komeete, mis on palja silmaga nähtavad ja pöörduvad tagasi perioodiliselt, neid märgib nimes täht P. Kõige tuntum komeet on Halley komeet. 17P/Holmes - 2007 sügisel plahvatanu. Ajalugu ulatub kolme aastatuhande taha. Juba 11. saj enne Kristust tehti Hiinas ja Babüloonias ülestähendusi sabaga tähtede kohta. Neid nimetati enamasti "luua"- või "juustega tähtedeks". Komeete on registreeritud ligi 70 000 korral. Tänapäeval on sabatähti võimalik avastada mõnikümmend tükki aastas. Neist vaid üks on nähtav palja silmaga ning üks komeet
nähtavus · Kui komeet on Päikesele lähedal ja tal on pea ning saba, siis saab teda Maa taevas näha. · Vaadeldud komeete on umbes 1000, silmaga hästi nähtavaid komeete esineb sajandi jooksul paremal juhul kümmekond, binokliga jälgitavaid 50 ringis. · Mõned komeedid pöörduvad regulaarselt meie taevasse tagasi. Aeg tagasipöördumiste vahel on komeedi periood. Encke komeedil on kõige lühem periood ainult 3,3 aastat. Halley komeet pöördub tagasi iga 76 aasta tagant. Need on ainult kaks umbes 135 komeedist, mille periood on 200 aastat väikse. Need on tuntud kui lühiperioodilised komeedid. Teisi, mis pöörduvad tagasi tuhandete aastate pärast, nimetatakse pikaperioodilisteks komeetideks. · Halley komeet · Tuntuimaks komeediks on Halley komeet, mille ilmumisest on teateid aastast 239 eKr. · . Käesoleval sajandil on Halley komeet Päikese
fotot). Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; selliseid ilmub paraku aga harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast nähti esimest korda 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma (vt. fotot). Isegi see hiidkomeet osutus vaid umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks (neelab 96% temale langevast valgusest) kehaks. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Et kõigi, nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud (Halley komeedi orbiidi läbimõõtude suhe on 4:1), peab nende
Käsu korras Raamat räägib endisest dzokist, kes ise enam võistelda ei saa õnnetuse tõttu, kus ta kaotas oma ühe käe. Ta teab võiduajamistega seoseid riske ja ka seda, et tihti pannakse toime kahtlaseid tehinguid. Ühel võistlusel tapetakse dzoki Huw Walker, kes on äsja võitnud suure auhinna, tekib Sid Halley´l kahtlus, kas pole sel lool seost ning lord Enstone´t murega selle pärast, et ta hobused on hakanud liiga sageli kaotama. Sid Halley hakkab asja uurima, ning avastab elu ja surma peale käiva mängu, millesse üritatakse tõmmata ka teda ennast. Kõik sai alguse sellest, et oli Cheltenhami Kuldkarika võistluspäev. Võistlus paltsiele oli kogunenud palju pealtvaatajaid. Kuid sellel võistlus päeval juhtus olema kolm surnut.Üks surnutest oli ka dzoki Huw Walker, kes pidi just rajale minema aga ei ilmunud kohale, kuina keegi olid ta parklas maha lasknud. See tundus Sid Halley´le see liiga kahtlane ja asus asja
Tartu Veeriku Kool METEORIIDID, ASTEROIDID, KOMEEDID Referaat füüsikast Autor: Liina Ots Klass: 9a Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Universum on suur ja laialdane, kus võib veel praegugi leida põnevaid ja avastamata taevakehi. Varasematel aegadel on nende ,,mahalangemine" tekitanud palju hirmu. Tänapäeva teadmiste juures aga kasutavad teadlased sellealast informatsiooni kui olulist infoallikat teiste taevakehade koostise ja ka maailmaruumi kohta. Antud 2 referaadis antakse ülevaade meteoriitidest, nende koostisest ja kraatritest Eestis. Samuti käsitletakse komeete ja asteroide. Meteoriidid 1. Üldiseloomustus Meteoriidid on astero...
• Pikaperioodilisi komeete pärineb päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. • Lühiperioodilised Neptuuni taga paiknevast Kuiperi vööst. • Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. Orbiidid • Enamasti on orbiidid piklikud. • Vahel ka paraboolsed või hüperboolsed. Tuntumad komeedid • Kõige tuntumaks komeediks võib pidada Halley komeeti. • 17P/Holmes - 2007 sügisel plahvatanu. • Yuji Hyakutake • Hale-Bopp
1610. aastal avastas Galileo Galilei, Jupiteri neli suuremat kaaslast ja Veenuse faasid. 1781. aastal avastas Wilhelm Herschel uue planeedi, millele pandi nimeks Uraan. 1801. aastal avastas Giuseppe Piazzi esimese asteroidi. Samal aastal avastas Wilhelm Herschel astrofüüsikale olulised spektroskoopia abil infrapunakiirguse. 17. sajandi esimestel kümnenditel avastas Christiaan Huygens Saturni rõngaste tegeliku loomuse ning astronoom Edmond Halley avastas komeedi, mis hiljem nimetati tema järgi Halley komeediks. Siiski oli ilmselt üks olulisemaid astronoome ja teadlasi selles ajavahemikus Galileo Galilei, kelle jaoks lõppes uurimistöö kurvalt. Teda sunniti oma avastusi kuulutama valeks, kuna see oli vastuolus katoliku kiriku dogmadega. Galileile mõisteti eluaegne vanglakaristus, mis praktikas oli küll rohkem koduaresti moodi. 4 Uusaja astronoomia ja astrofüüsika teke
ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; selliseid ilmub paraku aga harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast nähti esimest korda 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma. Isegi see hiidkomeet osutus vaid umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks (neelab 96% temale langevast valgusest) kehaks. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Et kõigi, nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud (Halley
Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; kuid selliseid ilmub paraku harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast on nähtud vaid ühel korral -- 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma. Isegi see hiidkomeet osutus vaid umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks (neelab 96% temale langevast valgusest) kehaks. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Et kõigi, nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud (Halley komeedi orbiidi läbimõõtude suhe on 4:1), peab nende "päriskodu" olema kusagil
Päikesesüsteemi äärealadelt, ÖpikuOorti pilvest. Lühiperioodilsed komeedid pärinevad seevastu Kuiperi vööst, mis asub Neptuuni orbiidi taga. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Komeedi tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. Kõige rohkem mõjutavad komeete Jupiter ja Saturn. Tuntumad komeedid. Halley komeet. Perioodiga ligi 76 aastat, on see komeet lähenenud Päikesele alates sellest ajast, kui inimesed hakkasid komeete üles tähendama. Koos teiste heledate komeetidega on ta inimeste arvates mõjutanud saatuseid ja ehk "teinud" koguni Suurt Ajalugu. HaleBopp komeet. HaleBopp oli üks 20. sajandi heledamaid ja vaadeldumaid komeete. Komeet püsis palja silmaga nähtavana 18 kuud. Komeedi avastasid 1995. aasta juulis kaks üksteisest
lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. Inimkond tunneb enim neid komeete, mis on palja silmaga nähtavad ja pöörduvad tagasi perioodiliselt. · Kõige tuntumaks komeediks võib pidada Halley komeeti. Juba mitukümmend korda, perioodiga ligi 76 aastat, on see komeet lähenenud Päikesele alates sellest ajast, kui inimesed hakkasid komeete üles tähendama. Viimati sisenes päikesesüsteemi 1986 ja järgmisena võib seda taas näha 2061 aastal. · 17P/Holmes - 2007 sügisel plahvatanu · Hale'i-Boppi komeet - läbis 1. aprillil 1997 periheeli (orbiidi lähim punkt Päikesele)
Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid. Vaip on ilmselt loodud ajal, mil muljed sellest sõjakäigust olid väga värsked - niivõrd täpses järjekorras on kujutatud sõjakäigule eelnenud sündmused ja selle käik - näiteks Halley komeedi ilmumine, La Manche'i ületamine ja Hastingsi lahing. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust, 52 koera, 505 muud looma, 37 ehitist ja laeva. Vaip pakub iseenesestmõistetavalt väga väärtuslikku informatsiooni selle aja sõjatehnika ja eluolu kohta. Halley komeet. Bayeux' vaip Maarja kuulutus Saint Taaveti lugu Winchesteri Severe apokalüpsisest. piiblist.
Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas, ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. KOMEEDID Komeedid on jääst, külmunud gaasist, kividest ja tolmust koosnevad tombud. Enamasti liiguvad nad Päikesest kaugele. Kui komeet tuleb Päikesele lähedale, hakkab ta sulama. Siis tekib talle pikk helendav saba. Mõnel komeedil kulub mitu tuhat aastat tiiruks ümber Päikese, aga Halley komeeti nähakse Maalt iga 76 aasta järel. Viimati ilmus see taevasse 1986. aastal. Kasutatud kirjandus: ,,Suur Tarkuseraamat" tõlkinud Urmas Alas, EGMONT 2007 http://miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem
Marss-aastaajad,polaarmütsikesed jääst,Deimos ja Phobos ,,hirm ja õudus",2/3 maismaad, jõeorud,kanjonid,temp max 10, hõre atmosf. 95% CO2,3% N, väike rõhk, tolmutormid,25km mägi Asteroidid e. Väikeplaneedid- u. 3000 tkki,Ceres 1 km, Eros pikkus 30km, bolliit Maa atmosf. Sattunud asteroid Jupiter-3x teised planeedid,gaasiline,H ja He,1000km atmosf->vedel->tahke tuum, punane laik-tsüklon,ööpäev=9h,aasta 12a, kaaslasi 16-Io&Europa,tuul 100km/h,temp-140 Saturn-gaasiline,rõngad 30cm jää ja kivitükid, 23 kaaslast,Titan-Maa sarnane,temp-200. Uraan- telg on kõhuli,rõngas püsti,17 kaaslast,,temp-210 Neptuun-temp-220,sinine,8 kaaslast,Triton-235 Asteroid Pluto + Charon- maast 9x väiksem,temp -230 Komeet: pea,tuum,saba,tuum kivist v rauast,läbimõõt 10km,perioodilised-halley komeet 70a,juhuslikud,nähtavaid 50,langevad pika aja jooksul Meteoor: nn tähesadu,maa atmosfääri sattunud kivi v rauatükk, 1)aurustuvad 2)põlevad 1mm-10cm, regulaarsed tähesõ...
on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente · Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas · Komeetide koguarvuks hinnatakse umbes 2-3 miljonit · Koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest · Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed · Kõige tuntumaks komeediks on Halley komeet · Komeetide tuumade läbimõõt on kümmekond kilomeetrit · Oletatakse, et tuum on kaetud koorikutaolise võrdlemisi õhukese kihiga · Komeedi kuju mõjutab ka Päikese magnetväli Meteoor · on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks · Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem
Automaatjaamad ja satelliidid Automaatjaamad Automaatjaam - Lähikosmosesse lennutatud planeetide vaheline tehiskeha Automaatjaamad Kosmoseajastu algusest saadik on USA ja NSVL Päikesesüsteemi uurimisel konkureerinud. 1985. aastal lisandusid neile veel Jaapan ja Euroopa Kosmoseuurimise Agentuur (ESA), kes N. Liidu kõrval saatsid oma automaatjaamad uurima Maa lähedale jõudnud Halley komeeti. Sellest üritusest jäi rahapuudusel kõrvale USA, kust aastatel 1978-1989 ei startinud ühtki planeetidevahelist automaatjaama. Sellegipoolest ei jäänud USA kõrvale planeetide uurimisest. Juba 1977. aastal startinud Voyager 2 möödus kõigist hiidplaneetidest, neist viimasena Neptuunist 1989. Pilk jäi heitmata vaid Pluutole, mida pole suudetud teha seniajani. Automaatjaamad Nõukogude kosmonautika luigelauluks planeetide uurimisel sai kahe automaatjaama Fobos saatmine
soojenema, tolm ja gaasid hakkavad eralduma ning selle tulemusena moodustub komeedi pea, mille läbimõõt võib olla kuni 200 000 kilomeetrit. Osa kergemat ainet paiskub päiksetuulte mõjul eemale ning sellest moodustub saba, mille pikkus võib olla kuni 100 miljonit kilomeetrit. Selle tohutu moodustise mass on kõigest üks miljondik Maa massi. Komeedi peas olev aine on väga hõre, veel hõredam on komeedi saba. Komeetidest mida tuntakse kui perioodilisi võiks ära nimetada Halley komeedi, mille tiirlemisperiood on 70 aastat. Asteroid Komeet Meteoriit Meteoor Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit http://et.wikipedia.org/wiki/Asteroid http://et.wikipedia.org/wiki/Komeet http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoorkeha http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_paikesesysteem.htm http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2000n2l5.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/box01.html http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=279138 http://images.google
Läbimõõduks saadi Pildil on Pluuto. umbes 2200 kilomeetrit, mis on pisut rohkem kui pool Kuu läbimõõtu. Pluuto juurde ei ole veel lennanud ükski kosmoserakett ja nii ei tea me selle planeedi pinnast midagi. 2. Komeedid ja meteoriidid Komeedi tuum koosmeb lumest, jääst ja tolmust ning selle läbimõõt on vaid paarkümmend kilomeetrit. Halley komeet on seni ainus sabatäht, mida on lähedalt pildistatud. Saba koosneb ülihõredast gaasist. Pildil on komeet. 5 Hetkest, mil kivist või rauast meteoorkeha kukub maapinnale, nimetatakse teda meteoriidiks. Meteoorid on vaadeldavad vaid siis, kui nad suure kiirusega sisenevad Maa
elektriõpetus. Füüsika hakkas uurimisobjektide järgi üha rohkem diferentseetuma. Ja kuigi valdav ideestik füüsikas pärines ikkagi mehaanika kujutlustest, andis objektiivne uurimustöö üha rohkem tulemusi, millest järgmisel, 19. sajandil sai alguse uus füüsika. Tehnikarevolutsioon Füüsika 18. ja 19. sajandil Kronoloogia 1701 Edmond Halley soovitab kasutada Vahemere soolsust ja vee aurustumist, et arvutada välja maakera vanus. 1704 Newton avaldab "Optika". 1705 Halley näitab, et teatud komeedid ilmuvad perioodiliselt, ennustab ühe neist ilmumist 1758. aastal. 1706 Machine arendab välja kiirestikoonduvad arkustangensi read ja arvutab välja 100 pii komakohta. 1707 Täpsete kronomeetri puudusel ei suuda Briti laevastik õigesti
arenevad. Sideeriline kuu- tegelik tiirlemisperiood tähtede suhtes (27,3 päeva kestab üks periood) Sünoodiline kuu- Kuu tiirlemisperiood Päikese suhtes Maalt vaadatuna (29, 5 päeva kestab üks periood) Refraktsioon Maa atmosfääris- elektronmagnet- või helilainete suuna muutumine. Planeet- suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat (nt. Maa) Komeet- Vaata vihikust. (nt. Halley komeet) Meteoor- Vaata vihikust. (nt. Teljabinski meteoor) Meteoriit- planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (nt. Kaali meteoriit) Täht- valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tuumasünteesist. (Näidet vaata vihikust!) Galaktika- Vaata vihikust. (nt. Andromeeda udu) Tsefeiidid- muutlike tähtede klass, mille muutlikkuse periood sõltub tähe heledusest. 3. Meile näib, et tähed liiguvad, sest see on tingitud Maa liikumisest
1972a.Venera 8, NSVL(laskumine) 1974a. Mariner10, USA(lähedane möödalend) 1975a. Venera9 ja 10, NSVL(tehiskaaslased ja laskumine) 1978-92a. Pioneer Venus1, USA(tehiskaaslane-radarkaardistaja) 1978a. Pioneer Venus2, USA(Atmosfääri-multisond) 1978a. Venera11 ja 12, NSVL(lähedased möödalennud ja laskumine) 1982a. Venera13 ja 14, NSVL(lähedased möödalennud ja laskumine) 1983-94a. Venera15 ja 16, NSVL(tehiskaaslased-radarkaardistajad) 1985a. Vega1 ja 2, NSVL(Veenuse ja Halley komeedi sond-laskumine ja õhupall) 1991a. Galileo, USA(lähedane möödalend) 1990-94a. Magellan, USA(tehiskaaslane-radarkaardistaja) 1998a. Cassini, USA(lähedane möödalend) Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994
tükki ja kogumass on 0,1 Maa massi. Kujutavad endast kivikamakaid, suurim Ceres, väiksemate läbimõõt mõnisada meetrit. Arvatakse, et kas on kunagi olnu planeet, mis on lennanud tükkideks, või kas planeedi moodustumise ajal ei ole omavahelised jõud olnud suutelised kõiki kokku tõmmata. Komeedid: ehk sabaga tähed. Kujutavad endast väga väljavenitatud ellipsit mööda liikuvaid taevakehi, mille ühes fookuses on Päike. Selle tulemusena on komeeti näha periooditi. Tuntuim on Halley komeet, mille periood on 76 aastat. Koosneb tema keskel olevast mõnekümne km lõbimõõduga tuumast(tahke). Päikesele lähenedes temp tõuseb, komeet muutub osaliselt gaasiliseks, aga Päikese tuulte mõjul lükatakse seda gaasi Päikesest eemale nii, et tekib helendav saba.(joonis) Keskmiselt komeedi helenduv pea on läbimõõduga u 200 000 km, helendav saba 100mln km. Iga ringiga komeedi mass järjest väheneb, sest osa gaasi jääb maha.
pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; selliseid ilmub paraku aga harva. 5 See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast nähti esimest korda 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma. Isegi see hiidkomeet osutus umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks kehaks. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Et kõigi, nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud, peab nende "päriskodu" olema kusagil Päikesesüsteemi piirimail. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid
Hugo Raudsaar (14. jaanuar 1923 Leevi 17. november 2006) Eesti astronoom ning astronoomia tutvustaja. Ta töötas Tartu Tähetornis. Aastatel 19591985 vaatles asteroidide ja komeetide liikumist. Ta on jälginud 42 komeeti ning 230 asteroidi, tehes neist kokku üle 1800 foto. Jätkas tööd Tartu Tähetornis ka pärast uue Observatooriumi valmimist Tõraveres. Tema poolt 1986. aastast tehtud foto Halley komeedist on viimane Tartu Tähetornis teaduslikul eesmärgil tehtud vaatlus üldse. Hugo Raudsaar on Tartu Tähetorni Astronoomiaringi asutaja. Ta on trükis avaldanud 86 tööd, sealhulgas 2 raamatut ning 210 astronoomiat tutvustavat ajakirjandusartiklit, esinenud raadios ja televisioonis. 1963. rajas Lasva valda oma kodutallu Tõutsimäe külatähetorni, kus on pidanud
pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; selliseid ilmub paraku aga harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast nähti esimest korda 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma. Isegi see hiidkomeet osutus vaid umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks (neelab 96% temale langevast valgusest) kehaks. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Et kõigi, nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud (Halley komeedi orbiidi läbimõõtude suhe on 4:1), peab nende "päriskodu" olema kusagil
25 plaati. Celsius avaldas katalooge kokku 300 tähe kaugusega, mis olid täpselt määratud tema enda meetodiga supra et sub polo, ilma refraktsioonita. Virmaliste uurimine Celsius ostis endale Londonist uue ja täpse kompassi, millega ta hakkas regulaarseid vaatlusi tegema, et uurida virmaliste seost magnetiliste kõrvalekalletega. Need avaldusid Maa magnetvälja suuna ja tugevuse kiirete muutustena ning esimesena oli seda täheldanud inglane Edmond Halley 1716. aastal. Celsius oli Nürnbergis avaldunud oma uurimustöö virmaliste kohta, mis põhines vahemikus 1716 kuni 1732 Rootsis tehtud rohkem kui kolmesajal vaatlusel. Sel ajal pidas ta virmalisi haruldaseks atmosfäärinähtuseks, tõelisele põhjusele jõudis ta jälile alles koos Olof Hiorteriga tehtud vaatluste abil. Aastal 1741 märkasid Celsius ja tema abiline Olof Hiorter, et eriti suured magnetilised kõikumised ilmnesid siis, kui jälgiti virmalisi täpselt enda kohal
osoonikiht kaitseb UV-kiirguse eest) 9. Asteroidid- ehk väikeplaneedid. Taevakehad, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. Võib olla tekkinud ühe seal eksisteerinud plahvatamisel- Phaeton. Suurim neist on Ceres (diam. 1000km) väiksemate läbimõõdud 200-300 m. Komeedid ehk sabaga tähed. Taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese mööda väga piklikke orbiite. Mõned neist satuvad Päikese lähedusse ka juhuslikult- mitteperioodilised komeedid. Ülejäänud on perioodilised. Tuntuim on Halley komeet. Periood on 75. a., viimati 1986 a .Komeedid koosnevad tolmuosakestest, kividest, jääst ja külmunud gaasidest. Tal on pea, tuum ja saba. Kui ta satub Päikesele ligemale, siis osa komeedist aurustub, tekib saba, 200-300 mln km pikk. Palja silmaga on nähtud 10 komeeti, binokliga umbes 50. Meteoorid. Väikesed taevakehad, mis satuvad Maa atmosfääri ja põlevad peamiselt 80 km kõrgusel ära. Kui neid on korraga palju, nimet. seda meteoorisajuks. Tav
Seda on võimalik teha näiteks fotomeetrilisel teel. ( 3.) Komeedid Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab ,,sabatäheks"- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabada moodustiseks. Hele komeet on näiv- mõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma, paraku ilmub sellised aga harva. Komeeti ennast on nähtud vaid ühel korral- 1986.aastal, kui kosmosejaamad Vega ja Giotto pildistasid Halley komeedi tuuma. Isegi see hiidkomeet osutus vaid umbes kümbekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks kehaks. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad veest ja vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente.( 2.) Komeedi saba osakestele mõjub tõukejõud, mis on tingitud valgusrõhust ja päikesetuulest. Üldlevinud tõekspidamiste järgi on komeedid Päikesesüsteemi tootmisjäägid
rahva suurvaimud: teadusemehed, kunstnikud, kuningad, väepealikud, poliitikud jne. Saada maetud Westminster Abbey´sse, tähendab suurimat austust, mis võib inglasele osaks saada. 6 Isaac Newtoni saavutused Kõige enam seotakse Isaac Newtoni nime raskus- ehk gravitatsiooniteooria uurimisega. Newtoniga ühel ajal tegutsesid gravitatsiooni uurimisega aga sellised teadlased, nagu Borelli, Bullialdus, Halley Wren ja Hooke. Viimane oli tõele üsna lähedale jõudnud ja kadestas Newtonit, kes temast ette jõudis. Newtoni uurimus ja sõnastus põhineb suuresti Johannes Kepleri (1571-1630) uurimustel ja tema sõnastatud seadustel. Nende seaduste põhjal, mis olid lihtsad matemaatilised tõed, sõnastas Newton gravitatsiooniseaduse: "Kaks keha tõmbuvad vastastikku neid ühendava sirge sihis, kusjuures tõmbetungi tugevus on otsevõrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline neid
Hugo Raudsaar ( 1923 2006 ) Raudsaar oli eesti astronoom ning astronoomia tutvustaja. Raudsaar töötas Tartu Tähetornis. Aastatel 19591985 vaatles asteroidide ja komeetide liikumist. Ta on jälginud 42 komeeti ning 230 asteroidi, tehes neist kokku üle 1800 foto. Hiljem jätkas ta tööd Tartu Tähetornis ka pärast uue observatooriumi valmimist Tõraveres. Tema poolt 1986. aastast tehtud foto Halley komeedist on viimane Tartu Tähetornis teaduslikul eesmärgil tehtud vaatlus üldse. Hugo Raudsaar on Tartu Tähetorni Astronoomiaringi asutaja. Ta on trükis avaldanud 86 tööd, sealhulgas 2 raamatut ning 210 astronoomiat tutvustavat ajakirjandusartiklit, esinenud raadios ja televisioonis. 1963. rajas Lasva valda oma kodutallu Tõutsimäe külatähetorni, kus on pidanud astronoomia, matemaatika ja füüsikaalaseid loenguid. 1969 1975 oli Tähetorni kalendri peatoimetaja
automaatjaam, atmosfäär hõre ja koosneb peamiselt lämmastikust, 3 kaaslast, eemaldub Päikesest, Charon · Asteroid-väikesed planeedisarnased taevakehad, tiirlevad ümber päikese, Peamine asteroidide vöö asub Marsi ja Jupiteri vahel Komeet-Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist, ilmuvad ootamatult ja harva, helendavad, saba, Halley komeet Meteoor-Maa atmosfääri sattunud taevakeha, ilmuvad tihedalt, atmosfääris põleb või aurustub, väikse massiga Meteoriit-suur meteoor, mis ei aurustu atmosfääris täielikult ja jõuab maale, koonevad rauast, tekivad kraatrid · Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest, tekkiva tähe (prototähe) kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur
atmosfääris eksisteerivad hapniku ja väävliühendid pole alati termokeemilises tasakaalus jne. Muidugi saab oletada, et tasakaalu võivad rikkuda vulkaanid. Kuid see jääb vaid oletuseks. Oma mõju on kindlasti ka sellel, et Veenuse pinna ja atmosfääri vahel toimuvad pidevalt reaktsioonid ja pinnas neelab selle tulemusel väävlit. Basaldid planeedi pinnal sisaldavad väävlit kaalu järgi kümneid kordi rohkem kui Maa basaldid. "Vegade" missioon N. Liidust Halley komeedi suunas saade automaatjaamad "Vega 1" ja "Vega 2" viisi möödaminnes maandurid ka Veenusele. Need alustasid õhkkonda sisenemine umbes 115 kilomeetri kõrgusel teise kosmilise kiirusega, 62 kilomeetri kõrgus avanes põhilangevari kiirusel 270 m/s. Langevari heideti ära 10 minutit hiljem, 48 kilomeetri kõrgusel. Edaspidi stabiliseeris lendu aerodünaamiline kilp. Aparaat maandus umbes 50 minuti pärast kiiruse 8 m/s
Major Oil/Gas Bacton, St. Fergus, Teeside, Easington, Isle of Grain, Cruden Ports Bay, Sullom Voe, Flotta, Nigg Bay, Southampton Foreign Company Extensive, including many European and U.S. firms. The largest Involvement include Total, Chevron, BHP, Amerada Hess. Major Oil Fields Schiehallion (98,900), Foinaven (72,600), Alba (67,100), Captain (production, bbl/d) (66,000), Forties (55,300) Major Natural Gas Elgin, Franklin, Halley, Scoter, Shearwater Fields Major Pipelines Forties-Cruden Bay (110 miles), Ninnan-Sullom Voe (110 miles), (length) Piper-Flotta (130 miles), Cormorant-Sullom Voe (93 miles), Norpipe (220 miles), Shearwater-Elgin (SEAL), Scottish Area Gas Evacuation (SAGE, 200 miles), Central Area Transmission System (CATS, 250 miles), Far North Liquids and Gas System (FLAGS), Interconnector, Frigg.
- planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad - koosneb tolmust, jääst, kivikestest, külmunud gaasidest - mida lähemal on planeet päikesele, seda suurem on tema kiirus - komeetide orbiidid on väga ekstsentrilised (on teada mõnikümmend perioodilist - planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide suurte komeeti, mida on korduvalt vaadeldud näit. Halley komeet) pooltelgede kuubid: T12/T22 = a13/a23 , - Päikesele lähenedes tekib gaaside aurustumise tõttu komeedile saba, mis on - see seadus võimaldab leida planeetide kaugused päikesest ühikutes aü suunatud Päikesest eemale - Newton tuletas lähtudes grav. seadusest valemi täpse kuju (vana õp
tuumana. Kui komeet läheneb Päikesele, hakkab tema pind aurustuma ja tekib gaasipilv komeedi pea. Osa vabanenud gaasist ja osakestest paisatakse Päikesest eemale suunatud sabadesse. Suurtel komeetidel võivad pea ja saba kasvada miljonite kilomeetriteni. Ka komeedid jagatakse rühmadesse. Esimesed on pikaperioodilised komeedid, kes rändavaid tuhandeid aastaid, teised on lühiperioodilised komeedid, mille täistiir kestab 200 aastat (näiteks kuulus Halley komeet) ja mille taasilmumine on täpselt teada, kolmandad tiirlevad Päikese ümber asteroidide vöös ja viimased on hulkurid, kes tulevad korra ja kaovad igaveseks. Palja silmaga näeme komeeti vaid siis, kui ta on sama kaugel kui Maa. Komeetide sabad on kaheosalised: sirge ja hele gaasisaba, suunatud Päikesest eemale ja tolmusaba, mis on suunatud piki komeedi liikumisteed. De Cheseaux oli seitsmesabaline, meenutades paabulindu. Ka komeete peetakse Maale ohtlikuks, nad võivad ka meiega
Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; selliseid ilmub paraku aga harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast nähti esimest korda 1986. aastal, kui kosmosejaamad "Vega" ning "Giotto" pildistasid Halley komeedi tuuma. Isegi see hiidkomeet osutus vaid umbes kümnekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks (neelab 96% temale langevast valgusest) kehaks. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Et kõigi, nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud (Halley komeedi orbiidi läbimõõtude suhe on 4:1), peab nende "päriskodu" olema kusagil
Komeet Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Kõige tuntumaks komeediks võib pidada Halley komeeti. Komeet Asteroid Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks. Kuni 2002
1611 the authorised version of the Bible was piblished, which was used officially by the Anglican Church. This o course was followed bu the formation of different christian sects who all interpreted the Bible differently. In science empiricism became a thing that people did i.e. They didn't just assume shit and then proclaim it to be the whole truth. In 1660 the Royal Society was founded, which was a society of scientist. It is still on-going. In 1628 Edmund Halley sighted the Halley's comet. The Great Fie of London happened in 1666 2nd September. Previous to the fire it had been very dry and the fire started in a Pudding Lane bakery, where a baker had brought dry firewood and placed it near a fireplace. There were very few casualties due to the wind, the direction of which allowed the denizens to escape. The fire burned for 3 days and decimated 2/3 thirds of the city, to be rebuilt by Sir Christopher Wren.
Gooti ajal viljeldi Itaalias ka seinamaali (freskotehnikat). Gooti ajastul loodi ka kõrgetasemelisi piltvaipu. Tolle ajastu Euroopa vaibakunsti tipp on Prantsusmaal loodud 6 vaibast koosnev vaibasari ,,Daam ükssarvega". Vaipade punasel taustal seisab noor neid keset aeda täis viljapuid, lilli, linde ja sõbralikke loomi. Need vaibad olid ülistus inimese meeltele. NÄITED Romaani maalikunstist: Maarja kuulutus Saint Severe apokalüpsisest; Taaveti lugu Winchesteri piiblist; Halley komeet. Bayeux' vaip, Kuningas Haroldi kroonimine. Bayeux' vaip; Normannide laevastik ületab La Manche'i. Bayeux' vaip; Normannide ratsavägi Hastingsi lahingus. Bayeux' vaip; NÄITED Gooti maalikunstist: Sainte- Chapelle'i roosaken; Sainte- Chapelle'i vitraaz; Chartres'i katedraal. Nn. kauni klaasakna madonna. Detail; Giotto. Püha Frantsiskus ajab deemonid välja Arezzo linnast; Giotto. Püha Joakimi nägemus; Giotto. Kristuse taganutmine; Vennad Limbourg'id. Mai, Juuni, Oktoober; B. Notke
Vahepealt loengud puudu 11.02.15 Ekspressionism Kirjanduses Heym, Hiller, Stadler. Mina-kaotus Ajalooline taust: I maailmasõda Alguses olid ekspressionistid patsifistid, hiljem arvasid, et see on ka vabanemise võimalus nõmedast elust. Urbaniseerumine. Idee sellest, et linnad on väga mustad, prügivedu ei korraldatud. Hügieenitingimused polnud kuigi head. Kihistumine, massiline vaesus Tunne, et maailm läheb kohe põhja. Mitmed looduskatastroofid 1910 Halley komeet San Francisco maavärin Kirjandus: Teemad sõda, hirm, mina-kaotus, anonüümsus Kunst: punase-musta kombinatsioon (ka kirjanduses), grelle Farben, abstraheerimine, suurepinnalised kompositsioonid Muusika: dissonantsid, rahutus Põhijooned ekspressionismis Katastroofimeeleolu kui kollektiivne Stimmunslage. Tunne, et kohe juhtub midagi hirmsat. Sõja eelaimus. Ühiskonna- või tsivilisatsioonikriitika hirm moodsa teaduslik-tehnilise tsivilisatsiooni vastu
hakkavad eralduma ning selle tulemusena moodustub komeedi pea, mille läbimõõt võib olla kuni 200 000 kilomeetrit. Osa kergemat ainet paiskub päiksetuulte mõjul eemale ning sellest moodustub saba, mille pikkus võib olla kuni 100 miljonit kilomeetrit. Selle tohutu moodustise mass on kõigest üks miljondik Maa massi. Komeedi peas olev aine on väga hõre, veel hõredam on komeedi saba. Komeetidest mida tuntakse kui perioodilisi võiks ära nimetada Halley komeedi, mille tiirlemisperiood on 70 aastat. Kuu faasid Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib
on Päike. Seetõttu on komeet nähtav lühikest aega, et seejärel kaduda aastateks kosmose sügavusse. Algul on ta nähtav heleda laiguna. Päikesele lähenedes tekib Päikesest eemale suunatud saba. Ehitus: tal on mõnekümne kilomeetri läbimõõduga tuum( tahke). Koosneb kiviosakestest ja tahkest gaasist. Päikesele lähenedes ta soojeneb, osa aurustub ja tekib helenduv pea ning Päikese tuule tõttu gaasist saba. Seega iga tiiruga mass väheneb ja väheneb ka heledus. Tuntum komeet on Halley komeet, tema periood on 76 aastat. METEOORID ehk langev täht. Aegajalt saabuvad kosmosest Päikesesüsteemi suvalised taevakehad ehk meteoorid. Kui nad satuvad Maa mõjusfääri siis enamus juhtudel nad põlevad Maa tihedas atmosfääris ära(langev täht). Need meteoorid, mis jõuavad aga Maa pinnani, neid nim meteoriitideks. Tuntuim suurim meteoriidikraater on Arizona meteoriidikraater läbimõõduga 1,2km. Eesti tuntum meteoriidikraater on Kaali. Läbimõõt u 100m
mille läbimõõt võib olla kuni 200 000 kilomeetrit. Osa kergemat ainet paiskub päiksetuulte mõjul eemale ning sellest moodustub saba, mille pikkus võib olla kuni 100 miljonit kilomeetrit. Selle tohutu moodustise mass on kõigest üks miljondik Maa massi. Komeedi peas olev aine on väga hõre, veel hõredam on komeedi saba. 17 Komeetidest mida tuntakse kui perioodilisi võiks ära nimetada Halley komeedi, mille tiirlemisperiood on 70 aastat. (6) 18 5. PÄIKESESÜSTEEMI KUJUNEMINE Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnutee ja heledate udude foonil. Kuidas toimub tähtede teke, sellest räägime edaspidi; praegu alustame momendist, kus tsentraalne täht on juba "valmis"
Need uuringud aitasid kaasa osoonikihi tähtsuse mõistmisele ja osooniprobleemide teadvustumisele. Osoonihõrenemine on suhteliselt aeglaselt s&uum l;venev protsess, mis nõuab pikaajalisi ja katkematuid vaatlusi. Uudispomm Antarktika osoonikihi õhenemisest plahvatas alles mais 1985, kui Briti teadlaste rühm avaldas oma andmed ajakirjas "Nature". Cambridge teadlase Joe farmani juhitud töörühm oli täheldanud hämmastavalt suurt oktoobrikuist osoonikihi õhenemist Halley Bay (brittide Antarktika jaam) kohal alates 1970 ndate aastate lõpust. Ühenduses sellega tuleb ka mainida Jaapani uurija Chubachi nime. Juba aasta varem (1984) tegi ta Tessalonikas toimunud u urijate kohtumisel ettekande antarktikas toimuvast osoonikihi õhenemisest. Töö rajanes Jaapani Antarktikasa asuva Sujowa nimelise uurimisjaama mõõtmistulemustele. E.Kyrö(1993) andmeil jäi see raport teadlaste 18
ole. Päikese lähenedes hakkab komeet soojenema, lumi aurustub ning kosmosesse lendub gaas ja tolm. Päikesevalgus ja -tuul kihutavad gaasi ja tolmu kaheks sabaks- valkjaks tolmsabaks ja siniseks gaassabaks (vt joonis 18). Mõlemad on alati suunatud Päikesest eemale. (1:30-31) Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult, korduvalt nähtavaid, nn. Perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend. Komeetidest mida tuntakse kui perioodilisi võiks ära nimetada Halley komeedi, mille tiirlemisperiood on 70 aastat. (7) 4.3 Meteoriidid ja meteoorid Vaadates öötaevasse ja nähes seal sähvatavat valgust, ütlevad inimesed, et langes täht. Tegelikult on tegemist meteooridega. Meteoorid on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge 29 ilm
Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid. Vaip on ilmselt loodud ajal, mil muljed sellest sõjakäigust olid väga v ärsked - niivõrd täpses järjekorras on kujutatud sõjakäigule eelnenud sündmused ja selle käik - näiteks Halley komeedi ilmumine, La Manche'i ületamine ja Hastingsi lahing. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust, 52 koera, 505 muud looma, 37 ehitist ja laeva. Vaip pakub iseenesestmõistetavalt väga väärtuslikku informatsiooni selle aja sõjatehnika ja eluolu kohta. · Gooti stiil: katedralid, erinevused rajooniti Katedraalid Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole, nagu polekski nad raskest kivist
muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid. Vaip on ilmselt loodud ajal, mil muljed sellest sõjakäigust olid väga värsked - niivõrd täpses järjekorras on kujutatud sõjakäigule eelnenud sündmused ja selle käik - näiteks Halley komeedi ilmumine, La Manche'i ületamine ja Hastingsi lahing. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust, 52 koera, 505 muud looma, 37 ehitist ja laeva. Vaip pakub iseenesestmõistetavalt väga väärtuslikku informatsiooni selle aja sõjatehnika ja eluolu kohta. Romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervõlvist moodustuvad ristvõlvid. Niisuguste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
