Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"olekuid" - 137 õppematerjali

olekuid nimetatakse faasideks. • Faase on rohkem kui agregaatolekuid.
thumbnail
4
docx

AINE EHITUSE ALUSED

Tahkest vedelaks on sulamine. Vedelast gaasiliseks on arustumine. Vedelast tahkest on tahkumine. Gaasilisest vedelaks on kondenseerumine. Tahkest gaasiliseks on sublimatsioon ja gaasilisest tahkeks on härmatumine. 2) Kirjelda aine erinevaid olekuid molekulaarsel tasandil? – Tahkes olekus on aineosakesed korrapäraselt ja saavad võnkuda tasakaalu asendi ümber. Vedelas olekus on aineosakesed korrapäratult ja vahetavad kohti. Gaasilises olekus on aineosakesed korrapäratult ja hõredalt. 3) Millised jõud hoiavad molekule aines koos? (van der Waalsi jõud)? – Gaasi osakeste vahel pole jõude. Vedelikus on tugevad tõukejõud, ning tahkes tugevad nii tõmbe kui ka tõuke jõud....

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aine ehituse alused

Soojusjuhtivus on kõigi tahkiste tavaline omadus, juhivad soojust paremini kui vedelikud ning amorfsed ained. Metallide hea soojusjuhtivus on tingitud metalli kristallis vabalt paiknevatest elektronidest. Tahkistel sisehõõrdejõud puudub, kuna puudub omadus voolata. Metallide voolamisel on tegu monokristallide nihkega üksteise suhtes väliste jõudude mõjul. Faasideks nimetatakse aine erinevate omadustega olekuid . Metastabiilse olekuga on tegu, kui aine esineb ühes faasis sellise rõhu ja temperatuuri väärtuses, kus ta tegelikult peaks olema teises faasis. Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massioleku kohta, on vastupidiste protsesside puhul vastupidine. Kondensatsiooniks e. veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest olekust vedelaks...

Füüsika
178 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Keskkonnakaitse konspekt

Kõik loodusvarad on piiratud Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusest Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine Otstarbekas on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid , millega kaasneb jääkainete teke Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduvkasutamist Loodusvarade säästlik kasutamine Vähendada looduslike taastumatute ressursside kasutamist Taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine Rakendada maksimaalselt taaskasutust ja ümbertöötlemist Pikendada toodete elutsüklit (kestvust) Lõpetada ohtlike ainete kasutamine Säästva arengu konseptsioone Materjalivoogude s.o...

Keskkonnakaitse ja säästev...
962 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Spikker elektroonika eksamiks

Emitter-sidestus loogika baseerub diferentsiaalvõimendite kasutamisel, et võimendada digitaalset signaali. Seal juures ESL loogikalülitustes mitte ükski transistor ei jõua küllastusreziimi, samuti ei ole ükski transistor ka täielikult välja lülitatud. Transistorid jäävad täielikult oma aktiivsesse tegutsemisolekusse kogu aeg. Selle tulemusena ei ole transistoridel tarvis lisa aega, et end sisse ja välja lülitada ning suudavad loogilisi olekuid kiiremini ümber lülitada. Seetõttu on selle tehnoloogia põhieeliseks erakordselt suur kiirus. 15.Lahtise kollektori, lahtise suudme mõiste. Väljundite ühendamine. Ajalooliselt käis VÕI elemendiga. 16.Kahesuunaline MOP-võti. 17.Loogikalülituste väljundite ühendamine sõltuvalt väljundite iseloomust. 18.Mis on kombinatsioonloogika? Kombinatsioonloogika on loogikaskeemi koostamise meetod, mille puhul väljund sõltub sisendite kombinatsioonist. y=f {x1,x2,...,xn} 19...

Elektroonika
463 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Teoreetilibe informaatika kordamisküsimused

22. Turingi masin ja registermasin. Lahenduvad ja genereeritavad hulgad. Turingi masin on struktuur, käsitlemaks kontekstist sõltuvate ja kitsendusteta fraasistruktuuri grammatikate süntaksanalüüsi. Selle lahendusvust. See on üleüldine arvuti mudel, millega eelkõige analüüsitakse lahenduvust. Lõpmatu lint diskreetsete pesadega. Lugemis-kirjutamispea. Lõplik hulk olekuid . Programm ­ käskude hulk. Käsk ­ lindilt lugemine, siirdumine uude olekusse koos lugemispea liigutamise / kirjutamisega. Üks algolek, üks või mitu lõppolekut. Masin A realiseerib funktsiooni f, kui enne töö algust on lindil x ja pärast töö lõppu y = f(x). Iga efektiivselt arvutatava funktsiooni võib realiseerida Turingi masinal. Lint on mitte kasuliku info seisukohalt täidetud 'tühikutega'. Turingi masina math definitsioon: T. masin on viisik A = (At,Q,p,q0,Qf)...

Teoreetiline informaatika
96 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kaasaegne ja Bohri aatomimudel

osades on elektroni leiutõenäosus erinev Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata Mitmeelektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga Bohri aatomimudel eeldab, et planetaarne aatom omab kindla energiaga statsionaarseid ehk ajas muutumatuid olekuid . Statsionaarses olekus aatom elektromagnetlaineid ei kiirga (Bohri I postulaat). Aatom kiirgab või neelab elektromagnetlaineid siirdel ühest statsionaarsest olekust teise (Bohri II postulaat). Bohri aatomimudeli katseline alus on aatomi kiirgusspektri joonte paiknemine seeriatena. 1 11.1. Valguse kiirgumine ja neeldumine (Bohri mudel)...

Füüsika
292 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile el...

Füüsika
211 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Faasisiirded

Keema uurib erinevate ainete molekulide vahelisi vastastikmõjusid. Füüsika uurib osakeste paiknemise seaduspärasusi aines üldiselt, sõltumata konkreetsetest ainetest. Faasideks nimetatakse füüsikas aine erinevate omadustega olekuid . Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta. Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist vedelasse. Aurumiseks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse. Tahkumiseks/Kristallisatsiooniks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist tahkesse. Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist vedelasse....

Füüsika
48 allalaadimist
thumbnail
52
ppt

Dermodünaamika

Molekulid saavad Molekulid liiguvad Molekulid liiguvad võnkuda ümber korrapäratult kogu korrapäratult kogu tasakaaluasendi vedeliku ulatuses ruumi ulatuses Säilitavad kuju ja Säilitavad ruumala Ei säilita ei kuju ei ruumala ruumala Faasid · Aine võib esineda kolmes olekus ­ tahkes, vedelas ja gaasilises. Neid olekuid nimetatakse aine agregaatolekuteks. · Ühes ja samas agregaatolekus võivad aine omadused olla erinevad.Erinevate omadustega olekuid nimetatakse faasideks. · Faase on rohkem kui agregaatolekuid. · Üleminekut ühest faasist teise nimetatakse faasisiirdeks. Faasisiirded GAAS KO ND E EN IN SE...

Füüsika
65 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Süsteemiteooria 4-nda KT vastused

Sileda süsteemi puhul on sisend- ja väljundmuutuja seos määratud teatava diferentsiaalvõrrandiga, mille lahend kirjeldab väljundmuutuja sõltuvust sisendfunktsioonist nulliste algtingimuste olukorras. 1.5.Millest sõltub süsteemi käitumine Süsteemi väljund sõltub sisendist ja süsteemi algväärtusest, kuidas mõjutab sisend süsteemi olekuid ja need omakorda väljundeid. Muutusi süsteemi käitumises põhjustavad süsteemi parameetrite (tavaliselt väikesed) muutused (tundlikkus). Mittestatsionaarse süsteemi puhul sõltub olekusiirdefunktsioon otseselt ajast. Statsionaarse süsteemi olekusiirdefunktsioon otseselt ajast ei sõltu. Energia, võnkumiste vms piiratud levimiskiirus sisendist väljundisse põhjustab füüsikalistes süsteemides hilistumist. Diskreetaja süsteemi käitumine on määratud diskreetsetel, isoleeritud...

Süsteemiteooria
578 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehhaaniline liikumine

Üleminekul ühest olekust teise kiirgub või neeldub elektromagnetlaine kvant energiaga h = E2 ­ E1. Bohri postulaadid: 1. statsionaarsete olekute postulaat ­ aatom võib viibida püsivalt vaid erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed väärtused En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. Väikseimat võimalikku energiat olekut nm aatomi põhiolekuks, kõiki teisi olekuid ergastatud olekusteks. 2. lubatud orbiitide postulaat ­ aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektronide tiirlemine kindlatel orbiitidel, mille impulsimomendi absoluutväärtus on Plancki konstandi täisarvkordne. 3. kiirguse postulaat ­ aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga E m olekusse energiaga En kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute vahega....

Füüsika
98 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Deklareerimisprotsessi modelleerimine

See jääb välja käesoleva töö skoobist. 4.2. Deklaratsiooni seisundidagramm Käesolevas peatükis on toodud deklaratsiooni kui objekti olekudiagramm. Toodud on deklaratsiooni olekud alates algolekust kuni hindamislehtede väjastamise valmisolekuni. Antud töös ei ole kajastatud deklaratsiooni olekuid alates hindamislehe väljaandmisest ning deklaratsiooni kehtivust. TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 11 (19) Deklaratsioon := esitamata Deklaratsiooni koostamine / Tudeng Koostab deklaratsiooni, Esitab deklaratsiooni Deklaratsioon...

Eetika
40 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

t. E k > E m , siis aatom kiirgab, vastupidiselt aatom neelab kvandi. Bohri postulaadid: 1. statsionaarsete olekute postulaat ­ aatom võib viibida püsivalt vaid erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed väärtused E n. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. Väikseimat võimalikku energiat olekut nm aatomi põhiolekuks, kõiki teisi olekuid ergastatud olekusteks. 2. lubatud orbiitide postulaat ­ aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektronide tiirlemine kindlatel orbiitidel, mille impulsimomendi absoluutväärtus on Plancki konstandi täisarvkordne. 3. kiirguse postulaat ­ aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga Em olekusse energiaga En kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute vahega. 2...

Füüsika
333 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keskkonnakaitse

jäätmete hooldamine samuti kohapeal *Loodusvara tuleb Ökosüsteemi mõiste: =elusorganismid +keskk; biosfääri kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades talituslikult iseseisev osa, on isereguleeruv ja püüdleb kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi *Mateeriat ja energiat ei tasak poole, sisald tootjaid, tarbijaid ja lagund. saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid , Ökosüsteemi elusosa. millega kaasneb jääkainete teke *Jääkainete tootmist Toidu ja energia hankimise järgi jagunevad kõik tuleb piirata, arendades materjalide korduvkasutamist organismid 2 suurde gruppi: Loodusvarade säästlik kasutamine *Vähendada Produtsendid ehk tootjad ja looduslike taastumatute ressursside kasutamist Konsumendid ehk tarbijad....

Keskkonnakaitse ja säästev...
388 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Seisulaine

Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Spekter- kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Tõestavad elektronide lainelisi omadusi-valguslainete olemasolu tõestavad nähtavad vöödid, mis tekivad interferentsi katses laineharjade ja nõgude vastastikuse liitumise tulemusena. Tunneliefekt- 0-st suurem tõenäosus leida osakest teisel pool barjääri ka siis, kui tema energia ei küüni potentsiaalibarjääri kõrguseni.Difraktsion- lainete kandumine varju piirkonda, mida väiksem ava või tõke, seda rohkem valguslained kanduvad varju piirkonda. Varju piirkonnas võivad lained liituda mitmeti: tugevdada või nõrgendada teineteist.Interf: Valguslainete liitumist, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi...

Füüsika
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aatom

Nii prootonid, kui neutronid on fermionid, mistõttu nad nende kohta kehtib Pauli keeluprintsiip ­ kaks sama tüüpi fermioni ei saa samas ruumiosas olla samas kvantolekus. Seetõttu peab iga järgmine tuuma lisanduv prooton või neutron olema võrreldes oma "suguvendadega" erinevas olekus, mis on määratud tuuma kvantarvudega. Neid olekuid nimetakse ka tuumaorbitaalideks. Kuna prootonid ja neutronid on erinevad osakesed, siis nemad üksteist läbi Pauli keeluprintsiibi ei mõjuta. Prootonite arv tuumas määrab ära, millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist. Kuna prootonite arv tuumas määrab ühtlasi ka aatomi elektronide arvu tema elektronkattes (ioniseerimata aatomis), siis erineva prootonite arvuga aatomitel on seetõttu erinevad keemilised omadused....

Keemia
67 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Loogika konspekt 1-5

Suhtelised e korrelatiivsed mõisted (ik relative term) nt vend, paremale, on sellised, mis peale selle eseme, nähtuse, mida nad tähistavad, eeldavad veel teise eseme, nähtuse olemasolu. Abstraktsed mõisted (ik abstract term) nt headus, vabadus, tähistavad esemete, nähtuste, omadusi, olekuid ning tehteid, mis on mõeldavad eraldi esemest, nähtusest. Konkreetsed mõisted (ik concrete term) nt taim, kolmnurk, kuu, tähistavad kindlalt piiritletuid esemeid, nähtusi, isikuid, fakte, sündmusi ning teadvuse seisundeid. Positiivsed mõisted (ik positive term) nt mõttekas, tark, surelik, loll, tähistavad ühe või teise kvaliteedi, tunnuse olemasolu. Negatiivsed mõisted (ik negative term) nt mõttetu, surematu, mitteloll, tähistavad mingi kvaliteedi, tunnuse puudumist...

Loogika
335 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Videokaart

Haapsalu Kutsehariduskeskus Elery Tiits Arvutiteenindus 2b Anisotropic filtering 3D arvutigraafikas, anisotropic filterig (Lühend AF) on meetod, mis parandab pildikvaliteeti pinna tekstuuride suhtes. Nagu bilinear ja trilinear filtrid, eemaldab see aliasing effekte aga vähendab uduseid olekuid raskete nurkade all ja läbi selle võimaldab olla detailsem. Anisotropic filtering on relatiivselt kallis ja sai videokaardide standardiks tänu graafika kaartide suuremale toodangule aastal 1990s. Anisotropic filtering on nüüd tavaline moodsate videokaardtide riistvaras ja lubatud tavaliselt kasutaja poolt läbi draiverite või graafikakaartide programmide ja videomängude. Pildil (joonis1:Anisotropic filtering) on näha kaks pilti, ühes on kasutatud anisotropic filtering...

Arvutiõpetus
64 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Faasi siirded

aine erinevate omadustega olekuid faasideks. Protsessi, kui aine läheb ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb gaasilisest faasist üle vedelasse, nim. siiret kondenseerumiseks ehk veeldumiseks. Üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aurumiseks. Üleminekule vedelast faasist tahkesse nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks. Üleminekut tahkest faasist vedelasse nim. sulamiseks. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nim. sublimatsiooniks. Üleminekut gaasilisest faasist tahkesse nim. härmatumiseks. Faasi siiret, mille puhul muutub tahke aine kristallstruktuur nim. rekristallisatsiooniks. Igale faasisiirdele vastab antud aine korral kindel temp. mida nim. siirdetemp. mis sõltub rõhust. Võimalik on kolme faasi tasakaal, mis esineb ainult ühel kindlal rõhul ja temp. ­ sellist rõhu ja temp. väärtust nim. antud aine ko...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
64
ppt

Aatomi ja tuumafüüsika

KL Mikro ja makro Mikro ja makro1 Mikromaailma all tuleb mõista aine elementaarosakesi ja nendega toimuvaid füüsikalisi protsesse. Vastav füüsikaosa kannab nimetust mikrofüüsika. Teadusharu on tekkinud 20. Sajandil. Eelduseks oli radioaktiivsuse, aatomi ja tuuma avastamine. Põhiliseks uurimismeetodiks on siin kaudne katse. Makromailm on see, mida me oma meeltega vahetult tajume. Selles maailmas kehtib klassikaline füüsika oma seadustega. Alused pärinevad 17. Sajandist. Mateeria ja aine · Ld. k materia ­ algollus · Vanakreeka filosoofias algaine · Loodusteadustes ­ aine · Kaasaegses füüsikas mateerial kaks vormi ­ aine ja väli Millest koosneb aine? · Demokritos V-IV sajand eKr ­ atomus ­ jagamatu · XVII sajandil aatomi idee taassünd ­ inglise keemik John Dalton käsitles keemilist elementi ainena, mis koosneb ainult üht tüüpi aatomit...

Füüsika
176 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun