Kordamine III 1. Lihtsusta avaldis ja arvuta seejärel kirjalikult selle täpne väärtus, kui a = 5,5 3a - 6 2 - a - 36 a + 6 2 2. Lihtsusta avaldis ja arvuta seejärel kirjalikult selle täpne väärtus, kui x = -4,5 4x + 8 3 - x - 16 x - 4 2 1 1 2 3. Lihtsusta avaldis - : m + n m - n mn - n 2 1 1 ab + b 2 4. Lihtsusta avaldis - a -b a +b 2 2 4 4 2 5. Lihtsusta avaldis : - + 2 3x - 6 x - 2 x + 2 x - 4 2 2 4 2 6. Lihtsusta avaldis - + 2 :
1 2 4 2. 2,7 2 + 3,4 - 1 : 1 = 12 3 9 1 2 5 1 1 3. 1 + 2 4 - 3 : 2 = 6 15 8 6 27 1 5 7 4. 1,2 + 2,7 2 -3 : 2 = 12 6 18 7 11 5 5. 2 : 2,1 1 -1 + 2 -1 = 8 14 6 2 2 1 5 6. 3 - 2,25 1 : = 3 6 6 4 1 7. On antud avaldis : 0,6 +1,6 . Arvuta kirjalikult: 1) selle avaldise täpne väärtus; 2) leitud 5 6 väärtusest 25% võrra väiksem arv. 2 5 8. On antud avaldis 2,75 - : 2,5 . Arvuta kirjalikult: 1) selle avaldise täpne väärtus; 2) leitud 3 6 väärtusest 20% võrra suurem arv. 1 4 9. Leia 65% avaldise 0,1 : - 2,5 väärtusest.
b) 4 7 33 4 7 33 c) 4 14 6 5 3 5 1 1 1 4) Leia täisarv m , mille korral m . 1 2 2 3 32 5) Lihtsusta avaldis. 1 yx 1 2 x x y x y Kontrolltöö II tase
IF Valikud ehk võimalus otsustamiseks, kui on vaja, et programm käituks kord üht-, kord teistmoodi. if (tingimus) { Kui tingimus tagastab avaldis1; true (tõde), töötleb avaldis 2; kompilaator … operatsioone, mis on avaldis N; kirjutatud pärast } tingimust. Kui tingimus else tagastab false(vale), { avaldis 1 ; töötleb kompilaator avaldis 2; operatsioone pärast ... else. avaldis N; } C# juures, nii nagu selle aluseks oleva C-keele puhul kasutatakse võrdlemise juures kahte võrdusmärki. Üks võrdusmärk on omistamine ehk kopeerimine. Arvude puhul
Ülesanded 1, 2, 3, 4 ja 5 on kohustuslikud ja valikülesannete (6, 7) hulgast tuleb lahendada omal valikul veel üks ülesanne. Maksimaalselt on võimalik saada kuue ülesande lahendamise eest 50 punkti. Lahendamiseks on aega 180 minutit. Vajadusel täienda jooniseid ning lahendusi tuleb selgitada. Hindamine: 45 50 punkti, hinne``5``; 35 44 punkti, hinne ``4``; 23 34 punkti, hinne``3``; 13 22 punkti, hinne ``2``; 0 12 punkti, hinne ``1``. 1.(8p) Lihtsusta avaldis 5(- x² + 3x) + 3(3x - x²)+ 8(x² - 3x) 2. (8p) Lahenda murdvõrrand ning teosta kontroll. 3. (8p) Maatükk on rombi kujuline. Rombi diagonaalid on 8cm ja 6cm. Täienda joonist ning leia maatüki ümbermõõt ja pindala. 4. (8p) Koolis õpib 750 õpilast. Neist 22% tuuakse kooli autoga, bussiga ning ülejäänud tulevad kooli jalgsi. Mitu õpilast tulevad kooli jalgsi ning mitu protsenti see on ? 5. (8p) Joonesta koordinaatteljestikku funktsioonide y= x² - 4 ja y= - x - 2 graafikud.
kasutuskõlblikuks ? ( sisesta number või sõna ) Vastus: 4 Küsimus 4 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Kui sulgudega pole määratud teisiti, siis milline on hulgatehete prioriteet avaldises ? kõigepealt teostatakse hulgaavaldises TÄIEND ...seejärel teostatakse tehe ÜHISOSA ...kolmandana tehe ÜHEND Küsimus 5 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 sea võrdsed hulgaavaldised omavahel vastavaks: 9. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 3. parempoolse avaldisega 6. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 1. parempoolse avaldisega 3. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 9. parempoolse avaldisega 4. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 2. parempoolse avaldisega 1. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 5. parempoolse avaldisega 7. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 6. parempoolse avaldisega 2. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 8
Muutujad ja avaldised Sõnastik Muutuja – sümbol, tavaliselt täht, näiteks n, mis kujutab mingit arvu. Tähtavaldis (Algebraline avaldis) – avaldis, näiteks n – 5, mis koosneb arvudest ja muutujatest, ühendatud tehete märkidega. (NB!: ei sisalda võrdusmärki) Arvutada avaldise väärtus – kirjutada avaldis ümber, asendates iga muutuja vastava arvuga Kuidas sa kirjeldad antud avaldist? Tähtavaldis Tähendus Tehe 5x, 5 x 5 korda x korrutamine x 5 ,x:5 x jagatud 5 - ga jagamine x 5 x pluss 5 liitmine x 5 x miinus 5 lahutamine Määra tähtavaldise tähendus ja kasutatud tehe 1. 8 x V 2. 2w V 7 3. V n Vajuta,
olemas termiline kontakt. Isoleeritud süsteem välistab igasuguse w on negatiivne Ainult kontakti ümbritseva keskkonnaga. Isoleeritud süsteem omab ainult teoreetilist tähtsust. Massivahetus on võimalik ainult Siseenergia isotermilisel protsessil on 0 ja ülejäänutel U=q-w avatud süsteemis, lisaks termilisele vahetusele. Homogeenne 6. Tuletage avaldis S = f (q) ja tõestage, et entroopia on süsteem koosneb ühest faasist. Heterogeenne aga mitmest eri olekufunktsioon faasist. Ekstensiivne ja intensiivne suurus: intensiivsete suuruste puhul suurus ei sõltu ainehulgast (, p,T). ekstensiivsed suurused 7. Termokeemia. Reaktsiooni soojusefekti arvutamine. Hessi pööratavale (ideaalsele) prots
Teosta tehted 0 (xy)^{0} Teosta tehted 0 u^{7}*u^{2}:u^{9} Teosta tehted 0 (-10xyz)^{4} Teosta tehted ksliikmetega 0 3x^{2}y*2xy^{3} Teosta tehted ksliikmetega 0 -4m^{2}np^{3}*5m^{3}n^{4}p^{2} Teosta tehted ksliikmetega 0 16m^{3}n^{5}:(8m^{2}n^{3}) Teosta tehted ksliikmetega 0 -27x^{7}y^{5}z^{6}:(-3x^{5}y^{5}z) Teosta tehted ksliikmetega 0 (-s^{3}t^{6})^{6} Teosta tehted ksliikmetega 0 (-2m^{3}n^{2})^{5} Lihtsusta 0 (m^{3})^{3}*(m^{4})^{2} Lihtsusta 0 (v^{3})^{6}:(v^{4})^{2} Lihtsusta avaldis 0 (2x+y)^{2}+(x-2y)(x+2y)-4x(x+y) Teosta tehted 0 (18u^{7}v^{2}-9u^{5}v^{4}+12u^{4}v^{3}):(3u^{3}v^{2}) Ava sulud ja lihtsusta 0 -(2a+b)(2a-b) Ava sulud ja lihtsusta 0 5*(-2a+b)*(4a^{2}+b^{2})*2*(-2a-b) Ava sulud ja lihtsusta 0 5*(2a+b)*(2c+d)*2*(2a-b) Ava sulud ja lihtsusta 0 5*(2a+b)*(2c+d)*2*(a-b) Ava sulud ja lihtsusta 0 (2a-3bc^{3})^{3} Ava sulud ja lihtsusta 0 2*2(2a^{3}-3bz)^{2} Ava sulud ja lihtsusta 0 2+(-a-b)^{2}*2a Ava sulud ja lihtsusta 0 2-(-a+b)^{2}
Ratsionaal- ja irratsionaalavaldiste lihtsustamine Valemid: Lihtsusta avaldised: Leia avaldise määramispiirkond ja lihtsusta avaldis ning joonesta saadud funktsiooni graafik Lihtsusta avaldis ja kontrolli, kas väärtus on väiksem arvust, kui ?
kindlat andmetüüpi väärtus (arv, tekst, kuupäev, loogiline EI/JAH, vms). Avaldised võivad sisaldada järgmisi komponente • konstante • tehtemärke ja operaatoreid • ümarsulge tehete järjekorra muutmiseks • funktsioone, kasutajafunktsioone • väljanimesid • mälumuutujaid Tähistused andmetüüpidele Neid kasutatakse edaspidi slaididel mingit tüüpi väärtuse näitamiseks • N – Arv, arvmuutuja, arvväli, arvtüüpi vastusega avaldis • C – String, tekstimuutuja, tekstiväli, teksttüüpi vastusega avaldis • D – Kuupäev, kuupäevamuutuja, kuupäevaväli, kuupäeva tüüpi vastusega avaldis • L – Loogiline ehk tõeväärtustüüpi muutuja, väli või avaldis (vastus TRUE või FALSE ehk 1 või 0) Konstandid • Konstantideks kutsutakse avaldistes kasutatavaid mingeid konkreetseid välja kirjutatud väärtusi. • Konstantide esitamisel kehtivad vastavalt andmetüübile
2 2 2 5 z 3 3 3 3 4 4 4 2 5 2 5 1 6 3 6 5 7 1 7 3 8 4 8 4 9 5 9 2 NB! Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad avaldise absoluutväärtust ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e on naturaallogaritmi alus. Ruutvõrrandi lahendamine a 9 b 1 c 0 x1 -1,40625 x2 -1,0555556 D 14,0625 x -5 -4 -3 -2 -1 y 220,00 140,00 78,00 34,00 8,00
ARVUDE NIMED LIITMISEL: ARVUDE NIMED LIITMISEL: 7 + 6 = 13 7 + 6 = 13 LIIDETAV LIIDETAV SUMMA LIIDETAV LIIDETAV SUMMA LIIDETAVAD on arvud, mida liidame. LIIDETAVAD on arvud, mida liidame. SUMMA on liitmise tulemus. SUMMA on liitmise tulemus. ARVUDE NIMED LAHUTAMISEL: ARVUDE NIMED LAHUTAMISEL: 14 - 6 = 8 14 - 6 = 8 VÄHENDATAV VÄHENDAJA VAHE VÄHENDATAV VÄHENDAJA VAHE VÄHENDATAV on arv, millest lahutame. VÄHENDATAV on arv, millest lahutame. VÄHENDAJA on arv, mida lahutame. VÄHENDAJA on arv, mida lahutame. VAHE on lahutamise tulemus. ...
Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Mis on (lõpliku) hulga võimsus ? ( vali õige ) Valige üks: suurim arv hulga koosseisus ajaühikus tarbitav energia hulgas sisalduvate elementide arv Venni diagrammi suurus hulgas sisalduvate arvude summa Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 sea võrdsed hulgaavaldised omavahel vastavaks: 5. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 4. parempoolse avaldisega 3. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 9. parempoolse avaldisega 6. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 1. parempoolse avaldisega 9. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 3. parempoolse avaldisega 1. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 5. parempoolse avaldisega 2. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 8. parempoolse avaldisega 4. vasakpoolne avaldis võrdub . .
Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti 7. Trigonomeetrilised funktsioonid. Trigonomeetrilised võrrandid Põhiteadmised · Kraadimõõt; · radiaanimõõt; · suvalise nurga (ka negatiivse) trigonomeetrilised funktsioonid; · trigonomeetrilised põhiseosed; · trigonomeetriline avaldis; · taandamisvalemid nurkade 90o , 180 o ja 360 o puhul; · kahe nurga summa ja vahe siinus, koosinus, tangens; · kahekordse ja poolnurga siinus, koosinus, tangens; · siinus- ja koosinusteoreem; · trigonomeetrilised funktsioonid, nende graafikud ja omadused; · trigonomeetrilised põhivõrrandid. Põhioskused · Täis-, terav- ja nürinurksete kolmnurkade lahendamine; · trigonomeetriliste avaldiste teisendamine; · taandamisvalemite kasutamine; · trigonomeetriliste funktsioonide graafikute skitseerimine ja lugemine; · lihtsamate trigo...
Mark 1 out of 1 Lehekülg 2/5 24.11.2012 19:35 KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST -- hulgad II file:///C:/Users/CPU/Desktop/Diskmati_TESTID_moodle__'s_-_100%... 3. vasakpoolne avaldis võrdub ... 7. vasakpoolne avaldis võrdub ... 2. vasakpoolne avaldis võrdub ...
. . . siis, kui mõlemad sisaldavad samu loogikamuutujaid . . . siis, kui need mõlemad avaldised omandavad sama tõeväärtuse vähemalt ühe muutujaväärtuste komplekti korral kaks loogikaavaldist on alati võrdsed, kuna nad on mõlemad loogikaavaldised Küsimus 3 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Kas järgnev väide on õige ? Kui mingi avaldise duaalsele kujule leida omakorda edasi selle duaalne kuju, siis on tulemuseks esialgne avaldis. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 4 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Millise loogikatehtega on samaväärne tehtemärgi puudumine operandide vahel ? Vali üks: ekvivalents disjunktsioon implikatsioon konjunktsioon inversioon Küsimus 5 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Millised järgnevad võrdused on loogikaalgebra põhiseosteks (ehk kehtivad nende muutujate x y z suvaliste väärtuste korral) Vali üks või enam: 1 2 3 4 5 6 7 8 Küsimus 6 Õige / Hinne 1,00 / 1,00
Lõpeta ülevaatus Küsimus 1 Sea võrdsed avaldised omavahel vastavaks Õige Mark 1 out of 1 2. avaldisega vasakpoolses veerus võrdub parempoolses veerus avaldis: 7. avaldisega vasakpoolses veerus võrdub parempoolses veerus avaldis: 3. avaldisega vasakpoolses veerus võrdub parempoolses veerus avaldis: 5
46. Lähtudes Lorentzi jõu valemist ja joonisest, tuletage Ampere'i jõu valem. 47. Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. 48. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga juhtme liikumisel homogeenses magnetväljas. 49. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri liikumisel homogeenses magnetväljas. 50. Lähtudes töö üldavaldisest magnetväljas, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri pöördumisel magnetväljas. 51. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus? Mis on suhteline magnetiline läbitavus? 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud
Üks- ja hulkliikmed © T. Lepikult, 2010 Matemaatiline avaldis Matemaatiliseks ehk analüütiliseks avaldiseks nimetatakse eeskirja, mis määrab teatava skalaarse suuruse (ehk avaldise väärtuse) leidmiseks konstantide ja muutujatega sooritatavad tehted ning nende sooritamise järjekorra. Näited 1) 2 52 on matemaatiline avaldis, mille väärtus on 27. 2) r2 on matemaatiline avaldis, mille väärtuse leidmiseks tuleb esmalt leida muutuja r väärtuse ruut ja seejärel korrutada tulemust arvuga = 3,14... 3) log( 5 x 2 sin x) - selle matemaatilise avaldise väärtuse leidmiseks tuleb 1) leida siinus nurgast, mille suurus radiaanides on x; 2) leida muutuja x väärtuse ruut ja korrutada see viiega jne. 4) 32 - lihtsaimaks matemaatiliseks avaldiseks on konstant (arv).
1.Vektorruumis on ainult üks nullelement tõestus: Olgu V vektorruum 2 omadus ütleb, et leidub . Olgu meil vektorruumis 1 ja2 vektorruumid. Vastavalt 2 saame seosed x+ 1 =x, 1 +x =x iga xV, y+ 2 =y, 2+y=y iga yV. Valime teises seoses x= 2 ja kolmandad seoses y= 1 Saame 1+ 2= 2 ja 1 +2= 1 oleme saanud 1=1 +2 =2 , et 1 ja 2 olid V nullelemendid, siis on kõik V nullelemendid omavahel võrdsed, st. Saab olla vaid üks nullelement. 2.Sirgete kimp, mis sisaldab teineteisest erinevaid sirgeid üldvõrranditega s: A1x1+A2x2+A3=0; t: B1x1+B2x2+B3=0; koosneb parajasti nendest sirgetest, mille üldvõrrand avaldub kujul (A1x1+A2x2+A3)+(B1x1+B2x2+B3)=0; kus ja on vabalt valitud reaalarvud, mis ei ole korraga nullid. Tõestus: 1) On vaja näidata, et uus võrrand kirjeldab alati antud kimpu kuuluvat sirget: Olgu P(p1,p2) antud kibu keskpunkt, st Ps ja Pt, mistõttu P koordinaadid peavad rahuldama mõlemat võrradit- A1P1+A2P2+A3=0 ja B1P1+B2P2+B3=0. Olgu ,R, ...
loogikafunktsiooni ? vali kõik õiged : Vali üks või enam: esimene funktsioon on lineaarne ? teine funktsioon on lineaarne ? kolmas funktsioon on lineaarne ? - VALE neljas funktsioon on lineaarne ? - VALE viies funktsioon on lineaarne ? - VALE kuues funktsioon on lineaarne ? Küsimus 6 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised järgnevad loogikaavaldised esitavad monotoonset loogikafunktsiooni ? vali kõik õiged : Vali üks või enam: esimene avaldis esitab monotoonset funktsiooni ? teine avaldis esitab monotoonset funktsiooni ? kolmas avaldis esitab monotoonset funktsiooni ? neljas avaldis esitab monotoonset funktsiooni ? viies avaldis esitab monotoonset funktsiooni ? kuues avaldis esitab monotoonset funktsiooni ? Küsimus 7 Õige - Hinne 2,00 / 2,00 vali õiged : nulli säilitav loogikafunktsioon on äratuntav tõeväärtustabeli rea järgi
esimene tõeväärtustabel (1) on disjunktsiooni inversioon Vastus 5 teine tõeväärtustabel (2) on pöördimplikatsioon FUNKTSIOONIDE NORMAALKUJUDE MINIMEERIMINE Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 kas järgnev väide on õige või vale? MDNKavaldises tohib kõik tehted disjunktsioon asendada alati tehtega summa mooduliga 2, kusjuures selliselt muudetud avaldis on esialgse MDNKavaldisega loogiliselt samaväärne Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 4muutuja loogikafunktsiooni Karnaugh' kaardil on . . . . . . kaheruudulise kontuuri Vastus 1 . . . 3 konstantset muutujat; ulatuses . . . . . . üheruudulise kontuuri Vastus 2 . . . 4 konstantset muutujat; ulatuses . . . . .
Question 6 Millised järgnevad loogikaavaldised esitavad monotoonset Correct loogikafunktsiooni ? Mark 1.00 out of 1.00 vali kõik õiged : Select one or more: esimene avaldis esitab monotoonset funktsiooni ? teine avaldis esitab monotoonset funktsiooni ? kolmas avaldis esitab monotoonset funktsiooni ? neljas avaldis esitab monotoonset funktsiooni ? viies avaldis esitab monotoonset funktsiooni ?
Küsimus 3 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Milline loogikaavaldis vastab igale skeemile? vasakpoolsele skeemile vastab loogikaavaldis nr. 4 keskmisele skeemile vastab loogikaavaldis nr. 6 parempoolsele skeemile vastab loogikaavaldis nr. 1 Küsimus 4 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Milline loogikaavaldis vastab igale loogikaelemendile ? esimesele loogikaelemendile vastab avaldis nr. 3 teisele loogikaelemendile vastab avaldis nr. 2 kolmandale loogikaelemendile vastab avaldis nr. 4 neljandale loogikaelemendile vastab avaldis nr. 1 viiendale loogikaelemendile vastab avaldis nr. 5 Küsimus 5 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised multipleksorid järgnevast neljast näitavad korrektset / õiget lülitumist, arvestades rakendatud juhtsisendeid ?
parempoolsele skeemile vastab Question 4 Milline loogikaavaldis vastab igale loogikaelemendile ? Correct Mark 1.00 out of 1.00 esimesele loogikaelemendile vastab avaldis teisele loogikaelemendile vastab avaldis kolmandale loogikaelemendile vastab avaldis neljandale loogikaelemendile vastab avaldis viiendale loogikaelemendile vastab avaldis
Kuidas on defineeritud absoluutne temperatuuriskaala? 2. Energia. Töö. Soojus. Seos nende vahel. Mis kujutab endast 3. Soojusmahtuvus. Cp ja Cv vaheline seos. Mis kujutab endast 4. Iseloomustage pööratavaid ja mittepööratavaid protsesse paisumise ja kokkusurumise näite abil. graafik 5. Töö, soojuse ja siseenergia arvutamine ideaalgaasile isotermilise, isokoorilise ja isobaarilise protsessi korral. Arvutus isotermiline 6. Tuletage avaldis S = f (q) ja tõestage, et entroopia on olekufunktsioon Entroopia tõestus. Valemid olemas tõesta lõppvalem. 7. Termokeemia. Reaktsiooni soojusefekti arvutamine. Hessi seadus. Soojusefekti sõltuvus temperatuurist. Kirchoffi seadus. 8. Entroopia pööratavates ja mittepööratavates protsessides. Spontaansete protsesside suund. 9. Absoluutse entroopia arvutamine Ei 10. Entroopia statistiline interpretatsioon 11. Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia. Vaba energia kui protsessi suuna kriteerium .
Hulgaavaldise üleviimiseks tema duaalsele kujule tuleb selles avaldises: Kõik UNIVERSAALHULGAD asendada TÜHJA hulgaga Kõik tehted ÜHEND asendada tehtega ÜHISOSA Kõik TÜHJAD hulgad asendada UNIVERSAALHULGAGA Kõik tehted ÜHISOSA asendada tehtega ÜHEND Kõik TÄIENDID jäävad asendamata Esimene võrdub 5. parempoolses Teine võrdub 8. parempoolses Kolmas võrdub 9. parempoolses Neljas võrdub 2. parempoolses Viies võrdub 4. parempoolses Kuues võrdub 1. parempoolses Seitsmes võrdub 6. parempoolses Kaheksas võrdub 7. parempoolses Üheksas võrdub 3. parempoolses Millised nimed on järgnevatel hulgaalgebra põhiseostel? Esimene põhiseos on neeldumine Teine põhiseos on sulgude lahtiliitimine Kolmas põhiseos on DeMorgani seadus Neljas põhiseos on kleepimine Mitme hulga diagramm on suurim Venni diagramm, mis osutub piisavalt ülevaatlikuks ja kasutuskõlblikuks? 4 Millised järgnevad võrdused on korrektsed Grassmanni valemid? Kolmas (3) Neljas (4) Mi...
loogikaväärtusi 0 ; Küsimus 11 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Kuidas nimetatakse loogikafunktsioonide (minimaalset) täielikku süsteemi, kus suvalise funktsiooni väljajätmisel sellest süsteemi täielikkus kaob? sisesta vastuseks õige sõna : Vastus: baas Küsimus 12 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Mis on Reed-Mulleri polünoom ? vali õige : Vali üks: iga loogikaavaldis, kus puuduvad tehted inversioon ja disjunktsioon igasugune avaldis, kus on sulud lahti korrutatud suvaline avaldis, kus sisalduvad ainult loogikatehted konjunktsioon, summa mooduliga 2 ja konstant 1 ilma sulgudeta avaldis, kus leidub konstant 1 ilma sulgudeta avaldis, kus konjunktsioonid ja konstant 1 on kokkuliidetud tehtega summa mooduliga 2 Küsimus 13 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Milline baas on iga näidatud loogikatehete hulk ? implikatiivne baas esimene süsteem on :
Küsimus 11 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Kuidas nimetatakse loogikafunktsioonide (minimaalset) täielikku süsteemi, kus suvalise funktsiooni väljajätmisel sellest süsteemi täielikkus kaob ? sisesta vastuseks õige sõna : Vastus: baassüsteem Küsimus 12 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Mis on Reed-Mulleri polünoom ? vali õige : Valige üks: igasugune avaldis, kus on sulud lahti korrutatud ilma sulgudeta avaldis, kus leidub konstant 1 ilma sulgudeta avaldis, kus konjunktsioonid ja konstant 1 on kokkuliidetud tehtega summa mooduliga 2 suvaline avaldis, kus sisalduvad ainult loogikatehted konjunktsioon, summa mooduliga 2 ja konstant 1 iga loogikaavaldis, kus puuduvad tehted inversioon ja disjunktsioon Küsimus 13 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Milline baas on iga näidatud loogikatehete hulk ? esimene süsteem on : implikatiivne baas
kaudu. Praktikas realiseeritakse see süsteem kahe plaadiga, mille vahel on dielektrik. Ka dielektrikus indutseeritakse vastasnimelised laengud ja toimub plaadi potensiaali vähenemine ehk mahtuvuse suurenemine. See on plaatkondensaator. 17. Kondensaatorite rööpühenduse valemi tuletus. 18. Kondensaatorite jadaühenduse valemi tuletus. 19. Kasutades joonist, tuletage üksiku keha elektrostaatilise energia avaldis. Olgu üksik keha mahtuvusega C, laenguga q ja potentsiaaliga . Suurendame keha laengut dq võrra. Toome selle lõpmatusest keha pinnale. Selleks tuleb teha tööd
kaudu. Praktikas realiseeritakse see süsteem kahe plaadiga, mille vahel on dielektrik. Ka dielektrikus indutseeritakse vastasnimelised laengud ja toimub plaadi potensiaali vähenemine ehk mahtuvuse suurenemine. See on plaatkondensaator. 17. Kondensaatorite rööpühenduse valemi tuletus. 18. Kondensaatorite jadaühenduse valemi tuletus. 19. Kasutades joonist, tuletage üksiku keha elektrostaatilise energia avaldis. Olgu üksik keha mahtuvusega C, laenguga q ja potentsiaaliga . Suurendame keha laengut dq võrra. Toome selle lõpmatusest keha pinnale. Selleks tuleb teha tööd
x2 -1 Sellepärast leiame antud funktsiooni määramispiirkonna tingimusest x 2 - 1 0 ehk 1 [tuletame meelde, et ka ( -1) = 1 ]. 2 x2 1 ehk x Seega, kui tähistame määramispiirkonna tähega X, siis X = ( - ; - 1) U ( -1;1) U ( 1; ) . Ülesanne 2. Leida funktsiooni y = 5 - 3 x määramispiirkond. Lahendus. See funktsioon on määratud, kui ruutjuure alune avaldis on mittenegatiivne, s.t. 5 - 3x 0 . Lahendame selle võrratuse: 5 3x , jagame kolmega, saame 5 5 x ehk x . 3 3 5 Seega määramispiirkond on X = - ; . 3 Ülesanne 3
miinuse asemel oli pluss.. Asendame ruutjuure ära! 4 (1 + ) =t x2 4 4 Kuna x läheneb lõpmatusele, siis samastub - ga x2 2 4 seega läheneb samal ajal nullile ja kogu juurealune x2 avaldis läheneb 1+0 = 1 , ühele. Kuna t on kogu see avaldis koos juurega, siis t läheneks meil seega 1 - le ehk ühele. 4 Nüüd, kuna (1 + ) =t, siis seega x2, millest meil vaja lahti saada on , avaldub ju x 2 nii: 4 (1 + ) =t x 2 4 1+ = t2 x 2 4 4 = t2 - 1 x2 = 2 x 2 t -1 Seega, tekitasime hoopis uue olukorra asendaja t abil:
Interior.ColorIndex Tausta värv Cells.Count lahtrite arv Näiteid: ridu = Range("nimi").CurrentRegion.Rows.Count Set prk = ActiveCell. CurrentRegion Set prk = Range("tabel") veerge = lahter.CurrentRegion.Columns.Count Sheets("L_nimi").Range("nimi").Copy Range("M_koopia") prk.Cells(rida+2, 1) = avaldis Range("nimi").CurrentRegion.ClearContents Range("nimi").Offset(1, 0).Resize(2, 2).Delete xlShiftUp Range("nimi").Select ActiveCell.CurrentRegion.Clear Range("nimi").Offset(2, 0).Resize(1, 2).Insert xlShiftDown prk. Offset(1, 0).Clear Vormielemente (objektid) Vormielementide (objektide) omadusi. Igal objektitüübil oma komplekt. Label märgendiboks
switch(avaldis) { case label1:case label 2 lause; break; case label1:case label 2 lause; break; ... deafult: lause; } TSÜKLILAUSED ehk TSüklioperaatorid for-lause for-lause kordab selles olevat käsku nii kaua, kuni määratud tingimus on tõene. Süntaks: for([esialgne avaldis];[tingimus];[muutus]) { laused; } esialgne avaldis - tsükli loendur'i algväärtus tingimus - kui kaua (mitu korda) tsüklit korratakse muutus-kuidas tsükliloendurit muudetaxe i++ - suurendataxe ühe võrra i+=2 - suurendataxe kahe võrra
Question 12 Mis on Reed-Mulleri polünoom ? Correct vali õige : Mark 1.00 out of 1.00 Select one: igasugune avaldis, kus on sulud lahti korrutatud iga loogikaavaldis, kus puuduvad tehted inversioon ja disjunktsioon suvaline avaldis, kus sisalduvad ainult loogikatehted konjunktsioon, summa mooduliga 2 ja konstant 1
a) tingimus on tõene, kui operaatori mõlemad pooled on erinevad b) tingimus on tõene, kui operaatori mõlemad pooled on võrdsed c) tingimus ei ole tõene 56) Mida tähendab SQL andmete manipuleerimiskeeles ’’!=’’? a) tingimus ei ole tõene b) tingimus on tõene, kui operaatori mõlemad pooled on erinevad c) tingimus on tõene, kui operaatori mõlemad pooled on võrdsed 57) Mida tähendab SQL andmete manipuleerimiskeeles suhteoperaator and? a) avaldis on tõene, kui operaatorile eelnevad ja järgnevad tingimused on mõlemad tõesed b) avaldis ei ole tõene c) avaldis peab olema võrdne teise avaldisega 58) Mida tähendab SQL andmete manipuleerimiskeeles suhteoperaator or? a) eitab operaatorile järgnevat tingimust b) avaldis on tõene, kui vähemalt üks kahest tingimusest on tõene c) avaldis on tõene, kui operaatorile eelnevad ja järgnevad tingimused on mõlemad tõesed
Küsimus 1 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas väide on õige või vale: Jääkfunktsioone ei saa leida Karnaugh' kaardi abil Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Osaliselt õige - Hinne 0,75 / 1,00 vali kõik õiged väited: Vali üks või enam: Funktsioonil võib Taandatud DNK puududa, kuigi minimaalne DNK (MDNK) on sellel funktsioonil olemas - VALE Taandatud DNK-d on võimalik leida Karnaugh' kaardi abil Taandatud DNK ja minimaalne DNK (MDNK) võivad olla üks ja sama avaldis Taandatud DNK võib olla suurema keerukusega avaldis kui minimaalne DNK (MDNK) Taandatud DNK on funktsiooni kõikide implikantide disjunktsioon - VALE Taandatud DNK on funktsiooni kõikide lihtimplikantide disjunktsioon Funktsioonil võib olla mitu erinevat Taandatud DNK-d - VALE Taandatud DNK võib olla väiksema keerukusega avaldis kui minimaalne DNK (MDNK) - VALE Küsimus 3 Õige - Hinne 3,00 / 3,00
Suur- ja väiketähed on samaväärsed. Üldiselt üks rida üks käsk (lause, korraldus) tühik+allkriips (_) lause jätkamine järgmises reas Kommentaarid peale apostroofi (') Muutujate deklareerimine: Dim/Private/Public/Global/Static Nimi [As andmetüüp] Andmetüübid: täisarv Integer komakohtadega arv Single,Double aeg (kuupäev, kellaaeg) Date tekst String loogikaväärtus (jah/ei) Boolean Avaldised muutuja = avaldis Tehted +-/* Mod (jääk) & (tekstide sidurdamine) Võrdlustehted = > < >= <= <> Tingimustes loogikatehted And Or Not Kontrollifunktsioonid IsNumeric, IsDate Teisendusfunktsioonid CInt, CDbl, CStr, CDate Ajafunktsioonid Now, Date, Time, Day, Year, Month, Hour, Minute, Second, Weekday, DateSerial, TimeSerial Tekstifunktsioonid Len, Mid, InStr, Replace Värvifunktsioonid RGB, QBColor.
Kontrolltöö "Funktsioonid" lahendused Ülesanne 1. Jäätisemüüja on pannud tähele, et päevane temperatuuri tõus 10C võrra annab lisatulu 30 eurot. Kui temperatuur oli 140C, siis päevane läbimüük oli 540 eurot. a) Moodustada avaldis, millega saab iseloomustada läbimüüki y kui temperatuuri tähistada x. b) Kui suur on läbimüük, kui temperatuur on 70C? c) Milline peab olema temperatuur, et läbimüük oleks 800 eurot? d) Valmistada olukorda kirjeldava funktsiooni graafik. Lahendus. a) Rakendame sirge võrrandit tõusu ja ühe punkti kaudu: y y1 k ( x x1 ). 30 Meil punkt (14; 540) ja k 30 , seega y 540 30( x 14) . 1
Ruutvõrrandid ja nende lahendamine 2x2 - 8x + 35 = 0 2x2 ruutliige, millest 2 on ruutliikme kordaja -8x lineaarliige, millest -8 on lineaarliikme kordaja 35 vabaliige Mittetäielikud ruutvõrrandid: a) puudub vabaliige Üldkuju: ax2 + bx = 0 Lahendamine: 2x2 = - 4x Teisendada normaalkujule 2x2 + 4x = 0 | : 2 Kui võimalik, jagada läbi x2 kordajaga x2 + 2x = 0 Tuua x sulgude ette x (x + 2) = 0 See avaldis on võrdne nulliga,kui sulgude ees olev arv on 0 või sulgude sees olev avaldis on võrdne nulliga b x1 = 0 x2 = -2 Antud ruutvõrrandi lahendid on 0 ja - a b) puudub lineaarliige Üldkuju: ax2 + c = 0 Lahendamine: Teisendada normaalkujule
11.2012 19:38 KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - loogikaavaldiste erikujud file:///C:/Users/CPU/Desktop/Diskmati_TESTID_moodle__'s_-_100%... Question 12 vali kõik õiged väited: Correct Mark 1 out of 1 Select one or more: Taandatud DNK ja minimaalne DNK (MDNK) võivad olla üks ja sama avaldis Taandatud DNK-d on võimalik leida Karnaugh' kaardi abil Taandatud DNK on funktsiooni kõikide lihtimplikantide disjunktsioon Taandatud DNK on funktsiooni kõikide implikantide disjunktsioon
Võtmesõnad, tehtesümbolid, piirajad ja eraldajad moodustavad tavaliselt keelekonstruktsiooni püsiva osa, nad peavad olema esitatud programmis täpselt nendes kohtades ja sellisel kujul, nagu on näidatud kirjelduses. Võtmesõnad on toodud kirjeldustes rasvases püstkirjas Sub, End Sub, Range, Sqr, If jne. Keelekonstruktsioonide muutuvad komponendid võib valida programmi koostaja, arvestades nende esitusreegleid. Kirjeldustes on nad toodud kaldkirjas nimi avaldis, lause jne. Muutuv osa võib olla esitatud üldkujul, hiljem täpsustatakse seda täiendavate kirjeldustega. Näiteks näitab parameetriteta alamprogrammi struktuuri kirjeldus kujul Sub nimi () laused ja kommentaarid End Sub et see peab algama Sub-lausega ning lõppema End Sub-lausega. Nende vahel võivad paikneda suvalised laused ja kommentaarid. Sub-lause algab võtmesõnaga Sub, millele järgnevad nimi ja tühjad sulud
MEHHAANILINE ENERGIA 1. Töö eesmärk. Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid. Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused. Kehade potensiaalse energia avaldis Ep=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) . Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis mv2 Ek ¿ 2 kus: m - keha mass (kg) v - keha kiirus (m/s) Mehhaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures (hõõrdejõu võime lugeda nulliks).
kilogramm. Kui palju maksid ostud kokku? 9.Lillenäitusel käis kolme päeva jooksul 1478 külastajat. Esimesel päeval käis 340, teisel päeval 2 korda rohkem kui esimesel päeval. Mitu külastajat käis kolmandal päeval? 10.Aiandi kolmelt põllult koguti kokku 1836 kg kurke. Esimeselt põllult koguti 820 kg, teiselt põllult 2 korda vähem kui esimeselt. Kui palju kurke koguti kolmandalt põllult? 11.Vähenda arvude 32 ja 45 summat 23 võrra. Koosta avaldis ja arvuta. 12.Suurenda arvude 48 ja 37 vahet 24 võrra. Koosta avaldis ja arvuta.
Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 22.09.2015 Tallinn 2015 1. Töö eesmärk Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetlised energiad ning salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab.kaal, aja-,teepikkuse ja kiiruse mõõtevahendid. 3. Töö teoreetilised alused Kehade potensiaalse energia avaldis: 𝐸𝑝 = 𝑚𝑔ℎ kus: m – keha mass (kg) g – raskuskiirendus (m/s2) h – keha kõrgus aluspinnast (m). Sirgjooneliselt liikuva keha kineetlise energia avaldis: 𝑚𝑣 2 𝐸𝑘 = 2 kus: m – keha mass (kg) v – keha kiirus (m/s) Mehaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode
ENERGIA Mehaaniline töö Jõu f mõju pikkusega s teel iseloomustatakse suurusega, mida nimetatakse tööks. Töö on skalaarne suurus, mis on võrdne rakenduspunkti poolt läbitud teepikkuse s korrutisega selle jõu liikumissuunalise projektsiooniga fs: A=fs s. Avaldis kehtib tingimusel, et fs jääb muutumatuks; see peab paika ka siis, kui keha liigub mööda sirget ning jõud moodustab selle sirgega püsiva nurga . Et fs = cos, saame, et A=f s cos. Kui jõud ja liikumise suund moodustavad teravnurga, on töö positiivne; kui nürinurga, on töö negatiivne. Kui = , on töö võrdne nulliga. Kui jõu liikumissuunaline projektsioon ei jää konstantseks, tuleb tee jagada elementaarlõikudeks ning seejärel kogu teel s tehtud töö leiame
................ Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO 2 1. TÖÖ EESMÄRK Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. TÖÖVAHEND ID Energia salvestamise seade, fotoväravad, laboratoorne kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Kehade potensiaalse energia avaldis E p=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) . Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis m v2 Ek = 2 3 kus: m - keha mass (kg)
Sellepärast x2 1 leiame antud funktsiooni määramispiirkonna tingimusest x2 1 0 ehk x 2 1 ehk x 1 tuletame meelde, et ka 1 1 . 2 Seega, kui tähistame määramispiirkonna tähega X, siis X ; 1 1;1 1; . Näide 2. Leida funktsiooni y 5 3x määramispiirkond. Lahendus. See funktsioon on määratud, kui ruutjuure alune avaldis on mittenegatiivne, s.t. 5 3x 0 . Lahendame selle võrratuse: 5 3x , jagame kolmega, saame 5 5 x ehk x . 3 3 5 Seega määramispiirkond on X ; . 3 Näide 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
