Vereringe elundkond Vereringe elundkonda kuuluvad veri, veresooned ja süda. Vere ringlemine kehas kindlustab: Tänu südame pumpamisele ringleb veri organismis. Aordis on vere voolamiskiirus suurem. Kõige aeglasem vere voolamine on kapillaarids. Keskmine kiirus veenides. Süda apikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel, teda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb südamepaun, mis on täidetud vedelikuga. See vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummalgi pool on koda ja vatsake. Süda on 4 osaline. Vasakusee poolde suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Kummagi
ühikulise pindalaga kihi vahel, kui kihtide kiiruste erinevus võetuna nendevahelise kauguse ühiku kohta, on võrdne ühikuga. Vedelik ei voola torus igas kohas ühesuguse kiirusega: kõige suurem on kiirus toru keskel, kõige väiksem toru seinte läheduses. Kogu torus liikuvat vedelikku võib seega kujutada koaksiaalsete silindriliste vedelikukihtidena, mis libisevad üksteise suhtes ja mille liikumist pidurdab sisehõõrdumine. Peale sisehõõrdejõu oleneb vedeliku voolamiskiirus torus veel toru mõõtmetest ja rõhust toru otstel. Matemaatilise seose nende suuruste vahel kapillaartoru kohta andis Poiseuille´ valemiga πp r 4 t 2. V= 8 lη , kus V on torust pikkusega l ja raadiusega r aja t jooksul läbivoolanud
pindalaga kihi vahel, kui kihtide kiiruste erinevus võetuna nende vahelise kauguse ühiku kohta, on võrdne ühikuga. Vedelik ei voola torus igas kohas ühesuguse kiirusega: kõige suurem on kiirus toru keskel, kü´õige väiksem toru seinte läheduses. Kogu torus liikuvat vedelikku võib seega kujutada koaksiaalsete silindriliste vedelikukihtidena, mis libisevad üksteise suhtes ja mille liikumist pidurdab sisehõõrdumine. Peale sisehõõrdejõu oleneb vedeliku voolamiskiirus torus veel toru mõõtmetest ja rõhust toru otstel. Matemaatilise seose nende suuruste vahel kapillaartoru kohta andis Poiseuille' valemiga 4 = 8 , kus on torust pikkusega ja raadiusega aja jooksul läbivoolanud vedeliku ruumala, rõhkude vahe kapillaari otstel ja sisehõõrdetegur. 4 Valemist (2) saab määrata sisehõõrdeteguri = 8
Amorfsete ainete omadused · Tugevus · Elektrijuhtivus · Tulekindlus · Akustilised omadused · Vastupidavus survele/paindele Amorfsed ained on tahked, kuid muudavad raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju. Nad on tugevad, hea elektrijuhtivusega, tulekindlad, akustiliste omadustega, vastupidavad surveele/paindele. Amorfsel ainel puudub kristallstruktuur. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Voolamiskiirus on aga nii väike, et seda palja silmaga ei märka. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur, nad muutuvad järkjärgult voolavamateks, pehmemateks ja pole võimalik eristada vedelat olekut tahkest. Samuti ei olene amorfse aine omadused suunast- nad on isotroopsed. Nad võivad võtta suvalise kuju. Amorfsed polümeerid lagunevad paremini, kui kristalliinsed: tärklis, PVA (polüvinüülalkohol), PEG, tselluloosi derivaadid, polüestrid.
Kõik metallid ja mineraalid on tahkised. Tahkises, kus osakesed paiknevad kindla korra järgi, sõltuvad mitmed aine omadused suunast. Näiteks tahkise tugevus oleneb sellest, millises suunas teda kokku suruda. Samuti on tahkise soojusjuhtivus erinevates suundades erinev. Sellist aine omaduste sõltuvust mõjumissuunast nimetatakse anisotroopiaks. Tahkeid aineid, millel kristallstruktuur puudub, nimetatakse amorfseteks aineteks. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Voolamiskiirus on aga nii väike, et seda palja silmaga ei märka. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur, nad muutuvad järkjärgult voolavamateks ja pole võimalik eristada vedelat olekut tahkest. Samuti ei olene amorfse aine omadused suunast - nad on isotroopsed. Amorfsed ained on näiteks klaas, orgaaniline klaas (pleksiklaas), enamik plastmasse, kummi, bituumen jms. 7. Üleminekud ühest agregaatolekust teise Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasilises, vedelas või tahkes
20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi. Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist.
ühikulise pindalaga kihi vahel, kui kihtide kiiruste erinevus võetuna nendevahelise kauguse ühiku kohta, on võrdne ühikuga. Vedelik ei voola torus igas kohas ühesuguse kiirusega: kõige suurem on kiirus toru keskel, kõige väiksem toru seinte läheduses. Kogu torus liikuvat vedelikku võib seega kujutada koaksiaalsete silindriliste vedelikukihtidena, mis libisevad üksteise suhtes ja mille liikumist pidurdab sisehõõrdumine. Peale sisehõõrdejõu oleneb vedeliku voolamiskiirus torus veel toru mõõtmetest ja rõhust toru otstel. Matemaatilise seose nende suuruste vahel kapillaartoru kohta andis Poiseuille´ valemiga pr 4 t V 4 8l , (2) kus V on torust pikkusega l ja raadiusega r aja t jooksul läbivoolanud vedeliku ruumala, p - rõhkude vahe kapillaari otstel ja η - sisehõõrdetegur.
kiirustel on asi võrdeline. 28. Mida nimetatakse sisehõõrdumiseks? Vedelikuosakeste liikumisel üksteise suhtes tekivad pidurdavad jõud, mida nimetatakse sisehõõrdejõududeks. Nähtust ennast nimetatakse vedeliku sisehõõrdumiseks ehk viskoossuseks. 29. Kas tuule korral saab rääkida sisehõõrdumisest? Saab küll. Sisehõõrdumine on maapealsete objektidega. 30. Mis on laminaarne voolamine? Keskkonna liikumist nimetatakse laminaarseks, kui voolamiskiirus keskkonna igas punktis jääb ajas muutumatuks ja seega libisevad kihid üksteise suhtes segunemata. Voolamine kus ei esine keeriseid. 31. Näidake joonisel kiiruse gradient. 32. Toru läbimõõt on 1 cm. Vedeliku suurim voolamise kiirus on 20 cm/s. Kui suur on kiiruse gradient keskmiselt? Gradient läheb serva pealt keskele. 33. Mis on turbulentne voolamine? Turbulentne Kihi keskmise kiiruse vektorid
6 stabiilsest emulsioonist ning kuumtöötlemise ajal on tulemuseks emulsiooni lagunemine ning rasva- ja puljongivalangute teke. 1.3. Pritsimine Vorstikestad täidetakse vorstiseguga vorstipritsi abil. Vorstisegu surutakse kesta pritsiotsaku kaudu. Pritsiotsaku diameeter peab vastama kesta diameetrile mis on tavaliselt 10 mm väiksem kesta diameetrist. Vorstisegu voolamiskiirus läbi pritsiotsaku oleneb segu viskoosplastilistest omadustest, osakeste omavahelisest seostatusest ja pritsimisrõhust. Vorstisegu tuleb laadida pritsi võimalikult tihedalt, õhutühikuteta. Vorstisegu kesta pritsimise tihedus sõltub tootest ja kasutatava kesta omadustest. Keeduvorstide, sardellide ja viinerite pritsimisel ei tohi surve olla liiga suur, vastasel korral võib vorstikest segu paisumise tõttu termilisel töötlemisel lõhkeda
20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi. Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist. KOLMAS 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine)
20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi. Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist. KOLMAS 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine)
Vd- silindri töömaht; Vc- põlemiskambri maht Keskmine kolvi kiirus Sp : Ln S p 2 LN , kus (1.2) 30 N- väntvõlli pöörete arv p/s; n- väntvõlli pöörete arv p/min. L- kolvikäik. Keskmine kolvi kiirus osutub sageli sobilikumaks parameetriks kui väntvõlli pöörle- miskiirus, kuna gaasi voolamiskiirus sisselasketraktis ja silindris on mastaabis keskmise kolvi kiirusega. Mootori efektiivvõimsus P: P= 2NT, kus (1.3) T- mootori poolt arendatav pöördemoment. Pöördemoment on määratav pidurdusseadmega mootori katsetamisel stendil. Tsükli indikaatortöö Wc,i: Wc,i pdV Indikaatortöö defineeritakse kahel viisil. Töötsükli tegelik indikaatortöö Wc,in vastavalt joonisel 1
tingimusi? Tasakaalus olevas vedelikus tekitada rõhkude erinevus p, püüab vedelik tasakaalu taastamiseks liikuda madalama rõhu suunas ja rikutud tasakaalu taastada. Sealjuures on vedeliku liikumise kiirus sõltuv rõhkude vahest p, mis on vedelikus tekitatud. Muutuv p(rõhkude vahe) põhjustab muutuva vedeliku vooluhulga läbi seadme ja mõjutab seadme väljundis saadava liikumiskiiruse stabiilsust. Mida suurem on vedeliku tihedus seda väiksem on voolamiskiirus. 15. Hüdroajamis kasutatavate pumpade ehituslikud iseärasused ja neile esitatavad nõudmised? Pumbas muudetakse pumba ajami poolt tema käitamiseks kulutatud mehaaniline energia töövedeliku hüdrauliliseks energiaks, mis väljendub vedeliku rõhu ja vooluhulga kaudu. Hüdrosüsteemi toitmiseks kasutatavad pumbad peavad sobima suhteliselt viskoossete vedelike pumpamiseks. Enamlevinud on nn mahulised pumbad
massikulu võrrandi: m = F [(2k/(k-1)] (p1/v1) (2/k (k+1)/k) , (117) kus = p2/p1 kanali (või mahuti) väljumiskoha rõhu suhe kanali algkoha või mahuti rõhku . Seda valemit saab kasutada ka auru voolamise massikulu määramiseks. k = cp/cv väärtus võetakse tabelist. Ülekuumutatud veeaurule võib k väärtuseks võtta k=1,3, kuivale küllastatud aurule k=1,135. 7.4. Maksimaalne massikulu ja kriitiline voolamiskiirus. Gaasi käitumine alla helikiirusel voolamise ja ülehelikiirusel voolamisel on erinev. Kui voolukiirus läheneb helikiirusele, muutuvad järsult gaasi parameetrite suhted. Seetõttu nimetatakse seda kanali ristlõiget, kus voolukiirus ulatub heli levimiskiiruseni kriitiliseks ristlõikeks . Gaasi parameetreid sellises ristlõikes nimetatakse samuti kriitiliseks. Kriitiliste parameetrite väärtus oleneb gaasi iseloomust ja tema algolekust.
Tahkises, kus osakesed paiknevad kindla korra järgi, sõltuvad mitmed aine omadused suunast. Näiteks tahkise tugevus oleneb sellest, millises suunas teda kokku suruda. Samuti on tahkise soojusjuhtivus erinevates suundades erinev. Sellist aine omaduste sõltuvust mõjumissuunast nimetatakse anisotroopiaks. Tahkeid aineid, millel kristallstruktuur puudub, nimetatakse amorfseteks aineteks. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Voolamiskiirus on aga nii väike, et seda palja silmaga ei märka. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur, nad muutuvad järkjärgult voolavamateks ja pole võimalik eristada vedelat olekut tahkest. Samuti ei olene amorfse aine omadused suunast - nad on isotroopsed. Amorfsed ained on näiteks klaas, orgaaniline klaas (pleksiklaas), enamik plastmasse, kummi, bituumen jms. 4.3.4. Agregaatolekud ja faasid Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasilises, vedelas või tahkes. Neid nimetatakse ka
..470 kPa, atsetüleeni rõhk 0,98...117,7 kPa. Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili injektori düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõrenduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli, toru ja ventiili segukambrise. Selles kambris hapnik ja atsetüleen segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning saadakse keevitusleek. Leek põleb stabiilselt, kui põlevsegu voolamiskiirus on 50...170 m/s. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapniku- ja atsetüleeniventiiliga, mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Põleti otsikud on sellised, milledega võib keevitada materjali paksusega 0,2...30 mm. Põlevgaasi atsetüleeni ja hapnikuga keevitamisel on kasutuses 9 otsikut alates numbrist 0 kuni 8. Propaan+hapnikuga keevitamisel on kasutuses 5 otsikut alates numbrist 1...5 leegi tmperatuuriga 2850º C
Rõhk terminaalsetes lümfisoontes on 10-15 Pa. Suurte lümfisoonte seintes on silelihasrakke ja klapid, mis suunavad lümfivoolu perifeeriast tsentrumi suunas. Lümf on koostiselt sarnanae vereplasmale, valgusisaldusega 10- 20 g/l, mis on vereplasma omast madalam, mineralisatsioon on sarnanae vereplasmale. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valk ja seedetraktist lümfi imenudnud lipiide. Ööpäevas tekib lümfi u. 2 liitrit, kuid lümfi voolamiskiirus on väike. Liikumisele aitvad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed ja lümfisoontes olevad klapid ja skeletilihaste lümfisooni masseeriv toime (lihaspump), kiirendades lümfivoolu kuni 10-15 korda, samuti rinnaõõnes valitsev negatiivne rõhk. Aakehast pärit lümf liigub küülusesiterni kaudu rinnajuhasse ja selles kaiudu venooosesse süsteemi kägiveeni ja rangluualuse veeni ühinemiskoha läheduses. Vasaku ja parema käe ja peapoole ja
aga kaugemal on kogu taevas kaetud pilvedega. Kas ongi nii, et just meie kohal on taevas selge? 2.4. Veekogud · Miks järvest voolab välja tavaliselt üks jõgi, aga sisse mitu (Peipsi, Võrtsjärv jne)? · Kus on paadiga kasulik jõel sõita, kas keskel või kalda ääres? Vihje: jõe voolukiirus on keskel suurem kui kalda ääres. · Kust otsida jões koolmekohta? Vihje: vedeliku voolamisel kehtib seos S . v = const. , kus S on vedeliku ristlõike pindala ja v - voolamiskiirus. · Miks jõesuudmesse tekivad madalikud ja leeted? Vihje: jõed laienevad suudmes. · Miks ujuma minnes tunduvad põhjakivid kalda lähedal teravatena, aga sügavamal mitte? Vihje: kalda lähedal on ainult meie jalad vees, sügavamal aga peagu kogu keha. · Miks veekogud paistavad sinistena? · Kaugel vaadatuna läigivad järved päikesevalguses nagu peeglid. Järve kaldale jõudes ja vette vaadates aga vesi ei peegelda sugugi valgust, vaid paistab kaunis
Kütuse tihedus määratakse 20 oC juures. Diiselkütuse tihedused on vahemikus 830-890 kg/m3 (0,83 – 0.89 g/cm3); Masuutide tihedused on vahemikus 900-1000 kg/m3 (0,9 – 1 g/cm3); Kütuse viskoossus on suurus, mis iseloomustab kütuse sisehõõrdumist. Eristatakse dünaamilist viskoossust (η) kinemaatilist viskoossust (ν). Dünaamilise viskoosuse definitsioon põhineb laminaarse voolamise puhul kehtival Newtoni seadusel. Laminaarsel voolamisel torus kasvab vedeliku voolamiskiirus (v) nullist (toru seina lähedal) suurima väärtuseni (toru teljel), kiiremini liikuvad kihid tõmbavad kaasa aeglasemalt liikuvaid, mis omakorda pidurdavad kiiremini liikuvaid. Dünaamilise viskoossuse pöördsuurust η-1 nimetatakse voolavuseks. Newtoni seaduse kohaselt mõjub liikuva vedeliku pinna pindalaühikule hõõrdejõud: τ= η * dv : dn kus dv/dn on kiiruse gradient (dv on kiiruse muutus eemaldumisel vedeliku kihiga risti olevas suunas kaugusele dn).
kuid neid juhte me ei vaatle. Ei vaatle ka mitteühtlaselt muutuvat liikumist, mis eeldab diferentsiaalarvutuse valdamist 7.3. Vedelike voolamine Vedeliku voolamise kirjeldamiseks kasutatakse ideaalse vedeliku mudelit. Ideaalne vedelik pole kokkusurutav ja selle osakeste vahel puuduvad vastastikmõjud (puudub sisehõõre). Väikese viskoossusega vedelikud (vesi, piiritus) vastavad küllalt hästi ideaalsele vedelikule kui voolamiskiirus on väike. Ka gaasid (õhk) käituvad väikeste liikumiskiiruste juures ideaalse vedelikuna (st pole kokkusurutud kui v < 30 m/s). Voolaku ideaalne vedelik torus, mille ristlõike pindala muutub. S1 v1 S2 v2 l1 l2 Aja t jooksul läbib ristlõiget S1 vedeliku hulk V = S1 . l1 , kus l1 on teepikkus, mille vedelik läbib aja t vältel. Teepikkus l1 = v1 . t .
Kui kahe vedelikupinna vahekaugus on dx ja nende pindade kiiruste vahe dv, siis pinnal A väljendub laminaarset liikumist alalhoidva jõu suurus valemiga dv F = A . dx Jõu F väärtus on iga vedeliku jaoks isesugune ja seda nimetatakse dünaamiliseks viskoossuseks. Dünaamiline viskoossus sõltub vedeliku molekulide koostisest ja temperatuurist. Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb ja vedeliku voolamiskiirus kasvab. Dünaamilise viskoossuse ühikuks on puaas (P): Ns 1P = 0,1 . m2 Naftatoodete voolavust mõõdetakse kineetilise viskoossusega, mis saadakse dünaamilise viskoossuse jagamisel vedeliku tihedusega. Kineetilise viskoossuse ühikuks on stooks (St). Paralleelselt stooksiga on kasutusel kineetilise viskoossuse ühikutena ka Saybolti sekund (Saybolt Universal Second, Saybolt
välispinda. loomulikult on erinevatel vedelikel erinev pindpinevustegur . Ka sõltub teguri väärtus välistingimustest nagu temperatuur, rõhk, vedelikku ümbritseva gaasi koostis. 40 Pidevuse teoreem: Vedeliku voolamisel muutuva ristlõikega torus on voolamise kiirus pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga. Pidevuse teoreem: mida peenem toru, seda suurem voolamiskiirus. Tõestada pole siin midagi: kuna vedelik torust välja ei pääse ning ka kokku ei anna teda suruda, peab suvalist ristlõiget sama ajavahemiku vältel läbima võrdne vedelikuhulk. Võrdsustades väärtused eri ristlõigetes, saame otsitava valemi. Seega kujutab pidevuse teoreem endast tegelikult aine jäävuse seadust. Bernoulli võrrand: See on energia jäävuse seadus. Vaatame joonisel kujutatud kaldu asetsevat muutuva ristlõikega toru
Et voolamine saaks toimuda pidevalt, tuleb tööle panna pump, mis teisest anumast vedelikku pidevalt esimesse anumasse jälle tagasi pumpaks ja vedelikutasemete erinevuse konstantsena hoiaks. Elektrivoolu korral vastaks voolutorule juhe, rõhkude erinevusele toru otstes potentsiaalide vahe juhtme otstes, pumbale vooluallikas. Vedeliku voolukiirus oleks voolutugevuse analoog, kuid siin pole analoogia täielik – vedeliku voolamiskiirus on võrdne ruutluurega vedelikutaseme rõhkude erinevusest ühendatud anumates, samas voolutugevus ei ole võrdeline ruutjuurega potentsiaalide vahest. 3 12.2 Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja –tihedus Elektrivoolu olulisemad toimed on järgmised. 1. Soojuslik. Kui vabad laengukandjad aines liiguvad, põrkuvad nad aine molekulidega ja panevad nad intensiivsemalt võnkuma
annaabi.ee 
