Meteoorid ja meteoriidid Meteoorid Pimedatel pilvitutel öödel võime näha langemas helendavaid taevakehi, mis liiguvad tohutu kiirusega läbi Maa atmosfääri. Ilmingut põhjustavat kosmilist kehakest nimetatakse meteoorkehaks ehk meteooriks. Täppisteadlased teavad nii tähtede arvu kui asukohti. Ka seda, et ükski neist pole aegade jooksul kaduma läinud. Järelikult peab langev täht tekkima vahetult enne selle kadumist, ja sellise pildi annab just suure kiirusega atmosfääri tungiv taevakeha. Jälje pikkus ja heledus on üsna heas seoses selle meteoorkeha kineetilise energiaga, ja kui on teada ka kiirus, saame siit rehkendada selle massi. Mida suurem on mass ja kiirus, seda pikem ja heledam tuleb jälg. Üle terve maakera langeb ööpäevas 90 miljonit heledat meteoori. Meteoriidid Meteoriidiks nimetatakse maapinnale langenud meteoorkeha. Nad langevad maapinnale soojadena või tulistena, kuid mitte enam hõõguvana, nag...
Päikesesüsteemi väikekehad Klaarika Kaljula ja Kaspar Olman 9.A klass METEORIIT § Meteoor on on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- elektri- jm nähtuste kompleks. Keha jääk langeb maapinnale, nimetatakse seda meteoriidiks. § Meteoriit on tahke keha, millel on korrapäratu kuju. Meteoriidi pinda katab õhuke sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed. § Meteoriit koosneb rauast, kivist või mõlemast. Enamik meteoriite on kivimeteoriidid (62%), raudmeteoriite on vähem (34%) ning segameteoriite on 4%. Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi- või plahvatuskraatreid. Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse 10-15. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandis vähem kui üks. EESTI METEORIIDIKRAATRID Kaali kraatrid § Kaali peakraater asub
Mulla tähtsus taimede varustamine mineraalsete maakoore kivimitest pärinevate toiteelementidega ja atmosfäärist tuleneva veega. Taimed fotosünt hapniku. Muld koosneb lähtekivimist pärinevast mineraalsest ja taimede loodud orgaanilisest(kõdu, huumus) osast. Lähtekivim annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused(niiskuse, happesuse, viljakuse jne) Aluskivim võtab aga otseselt osa mulla moodustamisest. Eestis on muld tekkinud aluskivimile vaid põhja-eestis. METEORIIT Asteroid on väikeplaneet, mis tiirleb Kepleri seaduse vastatstel orbiitidel ümber päikese. Palju just jupiteri ja marsi vahel asteroidivöö Komeet ehk sabatäht on päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, koosneb peamiselt jääst ja tahkest süsinikdioksiidist Meteoor taevas ära põlev meteoorkeha Meteoriit maa pinnale langenud tahke keha. Korrapäratu kuju, pole teravaid nurki, kuna atmosfääri õhusurve on siledaks lihvinud. Ained: raud, hapnik,räni ja mangaan
Kaali meteoriidikraater 12b Meteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan. Kui meteoorkeha kiirus on veel vähemalt 3 km/s, siis toimub selle kokkupuutel maapinnaga plahvatus: suurem osa meteoorkehast muutub seejuures momentaalselt hõõguvaks gaasiks, plahvatuse kohal aga moodustub kraater, mille ümbrusesse hajuvad vaid vähesed säilinud meteoriidikillud. Kraater
nurki ja servi mass küünib sajandikest grammidest tuhandete tonnideni Koostises hapnik, raud, räni ja magneesium, mis moodustavad 90% meteoriitide massist; Kivimeteoriidid e. aeroliidid, esinemissagedus 92,7%; Raudmeteoriidid e. sideriidid, esinemissagedus 6%; segameteoriidid e. Palasiidid, esinemissagedus 1,3%. Aastas langeb Maale umbes 1000 meteoriiti, neist avastatakse ainult 10 15; USA ja Kanada territooriumil võib tabada meteoriit inimest keskmisel üks kord 180 aasta jooksul; Hoonetele langeb kuni üks meteoriit aastas; Kogu maakera kohta üks inimese tabamus 10 aasta kohta ja hoonetele 16 tabamust aastas; Meteoriite, mille mass ületab kilogrammi, langeb Maale aasta jooksul tuhande ümber ehk keskmiselt kolm ööpäevas. Pontiacit tabanud meteoriit Meteoriidipommitamine on avaldanud olulist mõju Maa kui planeedi arengule; 65 miljonit aastat tagasi kadusid dinosaurused ja hävis 90% Maa biomassist;
astronoom(91) täheteadlane fenoloogia (100)-mis uurib regulaarselt looduse aastaajalisi nähtusi kuu faas(101)- Kuu faas on Kuu Päikesest valgustatud osa väljanägemine väljaspool Kuud, tavaliselt Maal asuva vaatleja jaoks asteroid(128)-ehk väikeplaneedid komeet(128)-on väga hõredad taevakehad. meteoorkeha(129)-kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad meteoriit(129)- Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jää. galaktika tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest 2. Mis suunas pöörleb Maa ümber oma telje? (96) NB! Samas suunas tiirleb ka Maa ümber Päikese. Maalt vaadates pöörleb taevasfäär koos tähtedega päripäeva Maad vaadates pöörleb vastupäeva. 3. Mis põhjustab öö ja päeva vaheldumise?
on suurema liikumiskiirusega. Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine sageli plahvatuslikult. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Tuntakse umbes kolmkümmet meteoorivoolu, mis tekivad, kui Maa läbib lagunenud komeedi tuuma või saba. Meteoorivoolu nimetatakse ka tähesajuks. Voolu ajal võib tunnis näha 100 100 000 meteoori. Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis loendatud meteooride arvu järgi. Aktiivsus võib eri aastatel olla erinev. 4. Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteooriidisajuna. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud
meteoriidikraatreid tekkinud45000aastattagasi täbimõõt1,2km arvatavmeteoriidisuurusläbimõõt40m, liikuskiirusegakuni20km/s Onmaailmasuurimtõestatud meteoriidikraater asubLõunaAafrikas sainimesealselinnajärgi Asteroidoliumbes10kmsuurune Kraatriläbimõõt250300km Vanusarvatakseolevat2miljargitaastat asubKanadas suuruseltIIkohalmaailmas läbimõõt250km asubMexicos suuruseltIIImaailmas läbimõõt180 65miljonitaastatvana http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit http://www.geoeducation.info/ meteoriidikraatrid.php http://en.wikipedia.org/wiki/ List_of_impact_craters_on_Earth
.. 5 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Saaremaal asub Eesti suurim loodusharuldus - Kaali meteoriidikraatrite rühm. Viiekümne hektari suurusel goeloogilisel kaitsealal paikneb 9 meteoriidikraatrit (Skeem 1): peakraater ja 8 kõrvalkraatrit, mis moodustavad ühtlasi ka Euraasia mandri efektseima kraatrivälja. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega (Teaduslikult on lubamatu võrrelda meteoriidi plahvatust tuumapommi plahvatusega, kuna meteoriidi plahvatamisel aine gaasistub, tuumapommi plahvatusel muutub aine hoopiski plasmaks!). Kaali meteoriidi kõige hinnatumad omadused pole mitte selle suurus, vaid kraatri
EESTI METEORIIDID Anni Niinep ja Elis Kiin Eesti meteoriidikraatrid Mis on meteoriit ja meteoriidikraater? Head geoloogilised eeldused Suur huvi kraatrite vastu 1920. Kaali kraater Kraatriuuringute edukus Eesti meteoriidikraatrid Kaali kraatrid Saaremaal Meteoriitide avastamislugu Peakraater ja kõrvalkraatrid Ilumetsa kraatrid Põlvamaal Põrguhaud ja sügavhaud Artur Luha Devoni liivakivide avamusala Tsõõrikmäe kraater Räpina alevi idaserval Vaevumärgatav ümar lohk
alates) esitati selle tekke kohta erinevaid arvamusi: - vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine; - lubjakivilõhedest tingitud karstilangetus või soolakupli sissevarisemine; - muistne linnus, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbritses inimeste poolt kuhjatud vall - ja lõpuks - meteoriidi langemisarm. Reinwald tõestas Kaali kraatrite meteoriitse tekke 1937. aastal, leides väikekraatritest 2 ja 5 kolmkümmend meteoriitraua kildu. Kaali meteoriit esindab kõige levinumat raudmeteoriidi tüüpi - jämedastruktuurilist oktaedriiti, milles on Fe 91,5% ja Ni 8,3%, lisandina veel koobaltit, germaaniumi ja iriidiumi. Meteoriidi lihvitud lõikepinnal on nähtav tüüpiline Widmanstätteni struktuur ja ta sisaldab raudmeteoriitidele omaseid mineraale nagu sreibersiiti, kamasiiti ja taeniiti. Uuringuandmed Kaali kraatrite tekkeaja kohta on siiani intrigeerivalt vastuolulised. On ainult selge, et kraatrid
· 1997 XF11 · 2004 FH · 2002 NT7 · 2003 SQ222 · 2003 QQ47 · 1996 JA1 · 2004 AS1 · 1566 Ikarus · 4179 Toutatis Meteoriidid Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha jääk. Nimetus meteoriit tuleneb kreekakeelsest sõnast meteros ja tähendab õhus hõljuv. Meteoriidid on väiksema kui ühe kilomeetrise läbimõõduga asteroidid. Tavaliselt on ta tolmukübeme kuni rusika suurune. 5 Meteoriidid on korrapäratu kujuga. Neil puuduvad teravad nurgad, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud
PÄIKESESÜSTEEM Planeetide järjekord: NUSJMEVM Päike Suuruse järgi: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Earth, Veenus, Marss, Merkuur Atmosfäär: Merkuur (hõre), Veenus (tihe), Earth, Marss (maasarnane), Jupiter, Saturn, Uraan(metaan-sinine), Neptuun (vesinik+heelium+metaan) Kõrgeima temperatuuriga planeet: Veenus Madalaima temperatuuriga planeet: Uraan Meteoor – ere välgatus öises taevas e langev täht. Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Meteoor – põleb lõpuni. Meteoriit – ei põle lõpuni, langeb maale. Asteroid – meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 km. Komeet ehk sabatäht. Väikekehad päikesesüsteemi äärealadelt. Päikesesüsteem koosneb päikesest ja tema ümber tiirlevatest osakestest. Päikesesüsteem on 5.6 miljardi aasta vanune Maa tüüpi planeedid: Merkuur, Veenus, Earth, Marss On tahked ja kivine. (Koosneb kivimitest ja metallist.) Hiidplaneedid: Gaasi hiiglased: Jupiter, Saturn
komeetide orbiidid on väga piklikud. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. On olemas perioodilised komeedid, mis liiguvad mööda ellipsit ja mitteperioodilised komeedid liiguvad mööda parabooli. Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi pilvest. 4. Mida nim. meteooriks? Mis on meteoriit? Leia materjali meteoriitide koostise ja suuremate Maale langenud meteoriitide kohta. Meteoor on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem. Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui
aastal. Taevas nähtav pole tegelikult aga komeet vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest; vähesel määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide võrdlemise teel hinnatakse komeetide koguarvuks 2 - 3 miljonit. 4Mida nimetatakse meteooriks, mis on meteoriit. Meteoor ehk langev täht on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Meteoore võib näha pea igal ööl, kui on selga ilm. Meteoriit aga on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha, meteoorkeha jääk
Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. · Kirjeldage asteroidide liikumist. enamus neist tiirleb Marsi ja Jupiteri vahel. · Mis on komeet? ehk sabatähed on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealalt. · Kirjeldage komeetide liikumist. liiguvad ebakorrapäraselt ja ootamatult. · mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Meteoriit on maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. · Millest tekkisid planeedid? Päikest ümbritsevast gaasiketta kivi- ja jääosadest · Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? Maa tüüpi planeedid tekkisid Päikest ümbritseva gaasi - tolmuketta seesmisest, kivimeid sisaldavast osast. Hiidplaneedid tekkisid gaasi-tolmuketta jääosast. · Mis on Oorti pilv? see on jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest.
Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Meteoorkehadeks peetakse kehi, mille läbimõõt on 10 5 kuni 104 meetrit. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile, siis tavaliselt on nad selleks ajaks juba ära põlenud. Helendav jälg, mille meteoriit jätab on tekkinud mahajäävatest hõõguvatest gaasidest. Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel METEORIIDID Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui mõni neist on piisavalt suur selleks, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi-, löögi-plahvatus- või plahvatuskraatreid, mida tavaliselt ümbritseb ringvall.
astronoom(91) – astronoomiaga tegelevad isikud fenoloogia (100)- regulaarsetell loodusvaatlustel põhinev bilooogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi nähtusi kuu faas(101)- kuu erinevad ilmingud asteroid(128)- väikeplaneet komeet(128)-sabatäht meteoorkeha(129)- kivi-või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad meteoriit(129)- maale langenud tahke keha galaktika – miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum 2. Mis suunas pöörleb Maa ümber oma telje? (96) NB! Samas suunas tiirleb ka Maa ümber Päikese. vastupäeva 3. Mis põhjustab öö ja päeva vaheldumise? Maa pöörlemine ja päikese näiva asendi muutumine taevavõlvil 4. Millest on tingitud aastaaegade vaheldumine Maal? (98)
gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Ümber päikese tiirleb 8 planeeti. Alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Päikesesüsteemi kuuluvad ka komeedid, asteroidid ja meteoriidid Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Komeet Jupiter Meteoriit PÄIKE Täht Läbimõõt 1,4 mljn km Kiirgab valgust ja soojust Kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu toimuvad tuumas termotuumarekatsioonid Sisaldab endas 98% kogu Päikesesüsteemi massist MAA Päikesesüsteemi kolmas planeet Keskmine temp. +23 kraadi Keemiliselt koostiselt metalliline Maa kaaslaseks on Kuu Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva ja KOMEET Tavaline läbimõõt mõni km.
nim. akondriitideks Ehk sideriidid Raud (7694%), nikkel (523)%, koobalt ~1% Iseloomulik omapärane kristalliline struktuur (ilmneb lihvitud pinna söövitamisel lahjendatud happega) Leitud kõige enam Widmanstätteni struktuur Segameteoriidid ehk pallasiidid Ligikaudu võrdses koguses nikkelrauda ja silikaatseid mineraale Foto: Pallase raud, Venemaal leitud 1749.a. Hoba raudmeteoriit. Suurim teadaolev meteoriit. Kaalub ~60 t. Leiti Namiibiast Allan Hills 81001 ehk Marsi meteoriit. Tõestas elu võimalikku eksisteerimist Marsil. Cape York. Kaalub 58,2 t. Leiti Gröönimaalt. Foto: Hoba meteoriit. 1967. Vredeforti kraater. LõunaAafrikas. Diameeter 300km. Meteoriit oli ~10 km. Siljani kraater. Suurim Euroopas. Asub Rootsis. Diameeter 52km. Kaali kraater. Eestis suurim. Diameeter 110m. Sügavus 16m. Kraatri ümber 3...7 meetrine vall. Vredeforti kraater
Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. Kaalis tehtud
materjali pole aga mõnikord kuigi kerge eristada ülemisest märklauakivimist, eriti moreenist. Üksnes selgelt kihilise märklaua puhul võivad algsete osakesed olla vallis plahvatuse tõttu vastupidi paigutatud. Ainult ühel juhul, Simuna meteoriidikraatris, on puistangulise vallimaterjali alt leitud ka maetud mullakiht. Samas vanemate kraatrite vallides pole see kuigi tõenäoline. Kaali kraater Kaali peakraater on tüüpiline plahvatuskraater. Kosmilise kiirusega langenud meteoriit plahvatas kokkupõrkel maaga, lööklaine purustas maapinna kivimid ning tekitas kraatri mille servades kivimid vallina üles suruti. Plahvatusel meteoriit pihustus ja hajus tõusvas tolmusambas. Seetõttu ei säilinud peakraatri piires ka suuremaid meteoriidikilde. Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm
Tallinna Arte Gümnaasium Meteoriidid Referaat Koostas: Birgit Koppel Klass: 12.a Tallinn 2010 1 Sissejuhatus Meteoriit tuleneb kreeka keelsest sõnas meteooros, mis tähendab õhus hõljuv. Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad ja ka nende jäägid. Juhul, kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda ka meteoriidisajuna. Teadusharu, mis tegeleb meteoriitide ja muude maaväliste materjalide uurimisega, nimetatakse meteoriitikaks. Meteoori, mile läbimõõt on üle ühe kilomeetri, nimetatakse asteroidiks
Et kõigi, nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud (Halley komeedi orbiidi läbimõõtude suhe on 4:1), peab nende "päriskodu" olema kusagil Päikesesüsteemi piirimail. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide (arvutatakse orbiidi kuju järgi) võrdlemise teel hinnatakse komeetide koguarvuks 2-3 miljonit. 4. Mida nimetatakse meteooriks? Mis on meteoriit? Meteoriitide koostisest ja suurematest Maale langenud meteoriitidest. Meteoorid Meteoorid ehk "langevad tähed "või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Meteoorkeha tavaline suurus on
Pärastsõja aastail oli viljakaim uurija Ago Aaloe, kes selgitas kraatrite morfoloogia ja selle nõlvade dislotseeritud struktuuride alusel meteoriidi langemissuuna, Põrguhaua põhja täitvate setete alusel aga ka ligikaudse vanuse umbes 6000 aastat. Tavaliselt jaotatakse meteoriidikraatrid löögi- ja plahvatuskraatriteks. Esimesed tekivad suhteliselt aeglaselt (0,5-3 km/s) langevate suurte meteoriitide löökidest. Sellise kiiruse puhul puruneb meteoriit vastu maad põrgates ning kildude laialipaiskumine tekitab koos lööklainega kraatri. Plahvatuskraatrid tekivad suuremate kiiruste puhul, siis, kui meteoriidi kineetiline energia on nii suur, et meteoriit aurustub põrkel osaliselt või täielikult. Tekkinud gaaside paisumine väljendub võimsa plahvatusena. Just Ilumetsa kraatrid viisid Ago Aaloe aga arvamusele, et otstarbekas oleks ka kolmanda, vahepealse rühma eristamine, mis sai talt löögi-plahvatuskraatri nime
· Meteoorkeha kiirus on suur, jäädes Päikesesüsteemist pärit meteooridel vahemikku 11...74 km/s · Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine sageli plahvatuslikult · Tuntakse umbes kolmkümmet meteoorivoolu, mis tekivad, kui Maa läbib lagunenud komeedi tuuma või saba · Meteoorivoolu nimetatakse ka tähesajuks · Voolu ajal võib tunnis näha 100 100 000 meteoori · Voolu aktiivsust mõõdetakse ühes tunnis loendatud meteooride arvu järgi Meteoriit · on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk · Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. · Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed · Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%) Mikrometeoriidid · Mikrometeoriidid
........................................................................................3 Aseroidid..............................................................................................................................4 Komeedid.............................................................................................................................6 Meteoorkehad......................................................................................................................7 Meteoriit.....................................................................................................................7 Kokkuvõte...........................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................10 2 Sissejuhatus
..........22 Sissejuhatus Valisin selle teema, kuna see tundus mulle huvitav. Eesti on maailmas esimesel kohal meteoriidikraatrite tiheduses ühe ruutmeetri kohta. Tahtsin rohkem teada saada Eestis asuvatest meteoriidikraatridest, enne töö alustamist teadsin vaid kahte: Kaali ja Ilumetsa meteoriidikraatrit. Minu arvates peab inimene rohkem teadma oma kodumaa looduse kohta, kui seda õpitakse koolis geograafia tunnis. Uurimistöö koosneb 3 peatükist. Esimeses peatükis selgitan mis on meteoriit ja metoriitika. Teises peatükis räägin lähemalt 6 meteoriidikraatrist. Kolmandas peatükis on välja selgitatud, kui palju teavad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased meteoriidikraatridest. Teavet otsisin, sain internetist, raamatudest ja ka juhendaja käest. Metoodikaks on küsitlus. Küsitlesin 4 klassi: 7B, 9C, 10A, 11B klassi. Klasside valik oli juhuslik. Küsitluse eesmärgiks oli selgitada põhiliselt seda, kuivõrd on õpilasi köitnud selline
Metoor-tahke tükk, mis on sattunud Maa atmosfääri,põleb seal täielikult ära Meteoriit-maale kukkunud taevakeha tükk(raud-,kivi-,raudkivi meteoriit) Taevakehade näiv liikumine on tingitud maa pöörelmisest Aastaegade vaheldumine tuleneb sellest,et Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna suhtes Päikesevarjutus-leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes ümber maa,maa ja päikesega ühele joonele ning varjab päikesevalgust Kuuvarjutus-leab aset siis,kui maa on päikese ja kuu vahel ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus teleskoobiga(lääts-,peegel-,raadio
venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarnaneb kivikirstkalmele. koosneb laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega täidetud, kivide vahel on üks või mitu kivist kirstu kuhu inimene maeti põletatuna tarandkalme-korrapärane ristküliku kujuline, kividest laotud müür, sageli rajati mitu tarandit üksteise kõrvale muistne põld- Kaali meteoriit-Paik kuhu oli langenud meteoriit, seda peeti pühaks , arvati et see on "päikese haud" aestid-Läänemere rannikul elavad rahvad- arvatavasti balti hõimud Viiking-Muinas-skandinaavia päritolu meresõitja ribapõld- põllud jagati pikkadeks ribadeks ehk siiludeks, nii et iga talu sa võrdselt paremat ja kehvemat maad Mägilinnus- linnus mis on rajatud igast küljest looduslikult kaitstud künkale neemiklinnus-mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus
saba. Eristatakse : a) Pikaperioodilisi komeete väga suur ellips, 1 tiiru ümber maailma teevad rohkem kui 200a. b) Lühiperioodilised liiguvad planeetidega samasuunaliselt. Liikumisperiood vähem kui 200a. METEORIIDID EHK LANGEVAD TÄHED Meteoor on valgusesähvatus, mis kaasneb tahke keha sattumisega atmosfääri. Meteoroid on tahke keha, mis saabub atmosfääri. Läbimõõt mõni meeter, tavaliselt aga palju väiksem, nagu liivatera. Meteoriit on siis kui see taevakeha satub meie atmosfääri. Meteoroidid on raua ja kivitükikesed. Kui meteoroid jõuab atmosfääri suurel kiirusel, siis puutudes kokku hapnikuga lahvatab ta põlema. Kui ära ei jõua põleda, siis kukub maapinnale. Meteoroidid tiirlevad parvedena ümber päikese ja on tekkinud komeetide lagunemisel. Kui Maa läbib seda parve, siis on meil näha nn tähesadu. Viimasel ajal tulevad paljud meteoriidid Maale ka väljaspoolt päikesesüsteemi.
on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei ole päris selge, millised häiritused põhjustavad komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. 4. Mida nimetatakse meteooriks? Mis on meteoriit? Leia materjali meteoriitide koostise ja suuremate Maale langenud meteoriitide kohta. Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoriit (kreeka keeles meteooros 'õhus hõljuv') on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui
Ootamatult avaldati 1996. aasta augustis teade muistse elu jälgede avastamisest Marsil. Avastuse teinud ameerika teadlaste rühmal polnud seejuures proovi hankimiseks vaja kulutada sadu miljoneid dollareid, sest see oli ise juhtumisi Maale lennanud. Tegemist on ühega 12-st meteoriidist, mis suure tõenäosusega arvatakse pärinevat Marsilt. Alust selleks annab nende keemilise koostise sarnasus "Vikingite" poolt Marsi pinnalt leituga. See kartulisuurune ja 1,9 kg kaaluv meteoriit koodnimetusega ALH84001 oli Antarktikast leitud juba 1984. aastal (Antarktika jääväljad on tänapäeval kõige viljakamad meteoriitide leiukohad), kuid tema Marsi päritolu tuli ilmsiks alles 1993. aastal. Ta on moodustunud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem kui teised seni teadaolevad Marsi päritolu meteoriidid (vanus alla 1,3 miljardi aasta). Edasi on ALH84001 saatus teistega sarnane. 15
Mõlemal kraatril on idakülje valliosa kõrgem, mis lubab oletada meteoriidi langemist läänest - väikekraatritele on iseloomulik aine suurem väljapaiskumine trajektoori pikenduse suunal. Ilumetsa kraatrid avastati 1938. aastal. Siiamaani on selgusetu, millise meteoriidiga oli tegu, sest Ilumetsast pole leitud ei meteoriidikilde ega -tolmu. Kaali meteoriidikraatriteväli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega.Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. Kaalis tehtud arheoloogilised
maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. METEORIIDID Meteoriitideks nimetatakse neid kehasid siis, kui mõni neist on piisavalt suur selleks, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Et "taevakivitükikesest" saaks meteoriit peab see kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Euroopa tuntuim meteoriidikraater asub Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit ning selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni. Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas, ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. KOMEEDID Komeedid on jääst, külmunud gaasist, kividest ja tolmust koosnevad tombud.
kergemaid elemente.Nad liiguvad kõik võimalikel tasanditel ja erinevates suundades. Meteooor Meteoore võime näha pea igal öösel, kui ons elge taevas."langevate tähtede" sagedus on 3-5 ühe tunni jooksul.Helendus tekib siis , kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri,kus ta kuumenedes aurustub vi ära põleb.Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälge heleduse järgi, tavaliselt on see vaid murdosa grammist.Meteoriit on siis, kui nendest kehadest on piisavalt suur,et mitte atmosfääris täielikult aurustuda.Et ,,taevakivist" saaks meteoriit,peab ta kõigepealt maale jõudma ja siis üles leitama.Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav.Meteoriidi ainest moodustavad üle 90%raud,hapnik,räni ja mangaan.
Tähised ja mõõtühikud. 6. Horisontaalsed koordinaadid: mida nim. taevakeha kõrguseks? Kuidas arvutada taevakeha kõrgust erinevatel laiuskraadidel? Valem. 7. Tähtede ööpäevane liikumise trajektoori kujud poolusel ja ekvaatoril olles. 8. Kulminatsioonid. Loojuvad ja mitte loojuvad tähed. 9. Ekliptika. Sodiaagivöö. Sodiaagitähtkujud. 10. Päikesesüsteemi kehad: täht, planeedid (planeetide iseloomustus: iga planeedi kohta kolm omadust), asteroidid, kuud, komeedid, meteoor ja meteoriit. 11. Kuu faaside tekkimine ja nimetused. Sünoodiline ja tähekuu. Kuuvarjutus ja päikesevarjutus. 12. Planetide konfiguratsioonid 13. Kepleri 3 seadust ja järeldused nendest . 14. Ülesanded: taevakehade koordinaatide määramine, kulminatsiooni kõrguste arvutamine kasutades taevakaarti. 1. Tähtkujude all mõistetakse kindlat piiritletud taevakeha (Kaalud, Veevalaja, Kaljukits jne). Tähtkuju küige heledamat tähte tähistatakse , järgmist , jne. 2. Valged, Punased ja Kollased
referaadis antakse ülevaade meteoriitidest, nende koostisest ja kraatritest Eestis. Samuti käsitletakse komeete ja asteroide. Meteoriidid 1. Üldiseloomustus Meteoriidid on asteroidide ja komeetide tuumast väiksemad kehad. See on ka Maa pinnale langenud meteoor või asteroid, mis on peale kokkupõrget alles jäänud ning mis on 3 pärit planeetide vahelisest ruumist. Meteoriit saab alles siis öelda, kui ta on langenud juba maa pinnale. Kuni viimase ajani olid meteoriidid ainsad vahendid kosmiliste tahkete kehade keemiliseks uurimiseks. Üldjuhul on meteoriidid ümara kujuga. See on sellepärast, et teravad nurgad ja üksikpaladel olevad servad on atmosfääri läbimisel osalise sulamise tõttu ümardunud. Tahkudel võib esineda hästimärgatavaid sulamislohukesi ehk regmaglüpte. Kooriku värvus
Tiibsisalikud ehk pterosaurused (Pterosauria) olid Hilis-Triiasest kuni Vara-Juurani elanud kiskeluviisiga lendavad roomajad. Lendamist võimaldas neil eesjäsemete ja keha vahel olev lennunahk. Vees elavatest saurustest: Elasmosaurus, kes oli 13 meetrit pikk ning püüdis oma teravate hammastega kalu. Maismaal elavatest saurustest: Plateosaurus oli esimesi suuri 4 jalal liikuv saurus, ta oli 8 meetrine. Väljasuremine: Sauruste väljasuremise põhjustas 65 miljoni aasta eest Maad tabanud meteoriit. Kokkupõrge oli nii võimas, et Maa kliima muutus ning dinosaurused ei pidanud uutes tingimustes vastu. Seda printsiipi toetavad teadlaste avastused: Sauruste huku ajal maapinnal lebanud kivimitest avastati ebatavaline kogus maavälise päritoluga kroomi isotoopi 53Cr. Mehhiko Yucatani poolsaare lähistel ookeanis on ka võimas kraater, mille tekitanud meteoriit võinuks atmosfääri paisata tohutul hulgal tolmu ja sodi. Kasutatud allikad: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=29407
METEOORI D " Langevad tähed" Maa atmosfääris sisenedes põlevad Tekivad komeetide lagunemisel Meteoorset ainet langeb Maale iga päev mitukümmend tonni Meteoorivool Tähesadu Mingi taevakehaga seotud meteooride nähtavale ilmumine Tuntuimad meteoorivoolud: perseiidid, orioniidid, leoniidid, geminiidid ning kvadrantiidid. METEORIIDID Maa pinnale langenud kosmilise päritoluga keha Asteroid Korrapäratu kuju Koostis: raud, hapnik, räni, mangaan Meteoriit Meteoriidi jälg KRAATRI D Löögi/plahvatuskr aatrid Tekib ringvall Maailmas kuskil 200 meteoriidikraatrit/rü hma Kaali kraater Saaremaal Kasutatud kirjandus: ·Kosmoloogia õpik 12 klassile ·Vikipeedia ·http://www.ut.ee/BGGM/meteor.html ·http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/meteoorid _meteoriidid_evelin.htm
Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on massiks vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoorkehad ringlevad ümber Päikese parvedena, mis on tekkinud komeedi lagunemisel. (http://fyysika.onepagefree.com/files/Teema%204%20-%20P %C3%A4ikeses%C3%BCsteemi%20kaaslased%20ja%20v%C3%A4ikekehad.pdf) 6 METEORIIDID Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteoriidisajuna. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad
veega Nt. Peipsi järv, Võrtsjärv Tekkinud rannikul endistest merelahtedest, kuna maa on kerkinud ja meri taandunud Nt. Harku järv Tallinnas ja Mullutu Suurlaht Saaremaal Tekivad soos olevatest laugastest Jõgede vesi kogunes luidete taha Nt. Ülemiste järv Inimene paisutab jõgesid Nt. Narva veehoidla ja Paunküla veehoidla Meteoriit kukkus Maale ja tekkis kausikujuline süvend Nt. Kaali järv Saaremaal
Uurijad jõudsid järeldusele, et meteoriidina Maale jõudnud kivim pärineb Marsilt. See on umbes 3,56 miljardit aastat tagasi Marsile langenud komeedi või väikeplaneedi löögi mõjul sealt välja lennanud. Pärast pikka Marsi ja Maa vahel ekslemist langes kivim umbes 17 000 aastat tagasi Antarktikasse. Analoogilist sündmust said astroloogid hiljuti jälgida, kui komeet Jupiterile langes. Tegelikult oli see juba teine oletatavasti Marsilt pärit meteoriit, mis Antarktikast leiti. Esimese uurimise tulemused avastati 1989. aastal. See meteoriit sisaldas orgaanilisi ühendeid. ------------- Üldiselt tunnustatud elu tunnused on keemiliselt püsiv sisekeskkond, ainevahetus, kasv, keskkonnaga kohastumine, stiimulitele reageerimine ja paljunemine. Maaväline elu võib kuid ei pruugi vastata neile tunnustele. Valdavalt lähtuvad maavälise elu otsingud siiski
Planeetide kaaslased Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Alates juulist 2009 on 336 keha nimetatud kuudeks. Suurim kuu on Ganymedes (Jupiter). Planeetide kaaslased on tekkinud kas koos oma planeediga ühest pöörlevast ainepilvest või hiljem juurde haaratud. Kaaslaste arv: Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Jupiter: 63 ( Ganymedes) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Titania) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Tita...
on selga ilm. Taevast üle vilkastavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 tunni jooksul, mõnel ööl võib ulatuda ka sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja heleduse järgi; tavaliselt on see murdosa grammist. Maale langeb iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. 4. Meteoriidid. Meteoriit (kreeka keeles meteooros 'õhus hõljuv') on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteooriidisajuna. Meteoriidist räägime me siis, kui mõni neist kehadest on piisavald suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama
[email protected] 19. okt. 2016. Islam Tuleneb araabia k. asl´ama – allutab end Monoteistlik religioon Ar. Allah - Jumal Muhammad – inimene, kuid Jumala viimane saadik Ar. Muslim – kuuletuja > moslem Teokraatia – vaimulik valitsus Kaliif – vaimulik valitseja Kaaba – islami püha kivi, must meteoriit Meka mošees Kaks põhivoolu: Kaliif Abu Bakr > sunniidid Kaliif Ali > šii-iidid Mahdi – šii-iitide messias, keda oodatakse 622 – islami ajaarvamise algus (Muhammad põgeneb Mediinasse 732 pKr - Frangi riigi majordoomus Karl Martell peatas muslimite sissetungi Euroopasse 1453 – türklased vallutasid Konstantinoopoli ja ähvardasid taas Euroopat Koraan / ar. qur´an - islami pühakiri 114 suurat ehk peatükki
Suur enamus neist põleb atmosfääris tolmuks. Kui aga kogu aine ei jõua ära põleda, jõuab meteoorkeha maapinnale, tekitaddes meteoriidikaatri. Komeedi sabasse jääb tiirlema hulga tahkeid osakesi.Tavalisest rohkem on neid taevas näha, kui Maa läbib sellise komeedist maha jäänud „saba“, siis satuvad selle osakesed Maa atmosfääri, kus neist tekivadki „langevad tähed“. 11. Mis on meteoriit, millised on meteoriitide põhiliigid? - Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks, kivimeteoriitideks ja segameteoriitideks. 12.Arvuta, mitme kilomeetri kaugusel asub meile lähim täht (Päike väljaarvatud), kui ta asub meist 4,3 valgusaasta kaugusel? - Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km. Ehk
KAALI MAASTIKUKAITSEALA Üks efektsemaid kraatrivälju Euroopas Üks haruldasemaid loodusmälestisi Eestis Üks olulisemaid turismiobjekte Saaremaal Asub Saaremaa keskosas, Pihtla vallas, Kuressaarest 20 km kirde poole Alal asub 9 meteoriidikraatrit, asuvad ühel ruutkilomeetril Peakraater Kraatrit ümbritseb 3-7 m kõrgune vall, nn Järvemägi, mis koosneb meteoriidiplahvatusel ülespaiskunud pinnasest Kohalikele lastele on see meeldivaks ajaveetmispaigaks, seda eriti talvel Ümmargune Valliharjalt läbimõõt 105 110 m Keskmine sügavus valliharjalt kuni põhjani 16 m Järvesetteid kuni 5,8 m Toitub põhjaveest ja sademetest, veetase aastati väga erinev Mõnel aastal on veetase väga kõrge Üks kõrgematest veetasemetest oli kraatris 2007. aasta jaanuari esimeses pooles põhjus: talv oli erakordselt soe ja sademeterohke Valli kõrgus on ebaühtlane Kraatrit ümbritseb võimas kivimüür see on 470 m pikkune...
Sideeriline kuu- tegelik tiirlemisperiood tähtede suhtes (27,3 päeva kestab üks periood) Sünoodiline kuu- Kuu tiirlemisperiood Päikese suhtes Maalt vaadatuna (29, 5 päeva kestab üks periood) Refraktsioon Maa atmosfääris- elektronmagnet- või helilainete suuna muutumine. Planeet- suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat (nt. Maa) Komeet- Vaata vihikust. (nt. Halley komeet) Meteoor- Vaata vihikust. (nt. Teljabinski meteoor) Meteoriit- planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (nt. Kaali meteoriit) Täht- valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tuumasünteesist. (Näidet vaata vihikust!) Galaktika- Vaata vihikust. (nt. Andromeeda udu) Tsefeiidid- muutlike tähtede klass, mille muutlikkuse periood sõltub tähe heledusest. 3. Meile näib, et tähed liiguvad, sest see on tingitud Maa liikumisest ümber Päikese. 4. Vaata vihikust. 5
Toitumine. Tuntumad liigid. -Türannosaurus-Rex. -Velociraptorid. -Allosaurus . Omnivoorid ehk segatoitlased Toitumine. Tuntumad liigid. - Troodon. - Oviraptor . Veealused dinosaurused Toitumine. Kivide neelamine. Tuntimad liigid. - Ihtüosaurus. - Elasmosaurus. - Mososaurus. Taevast juhtivad dinosaurused Suled puuduvad aga lendavad. Erinevad suurused kuigi ikka võrdsed. Tänapäeva pelikan arenes just nendest. . Dinosauruste välja suremine Dinosauruste lõpp 65 miljon a. Meteoriit mis lõpetas kõik. Fossil Fosforiidi kaevandused. Suurim skelett oli 36,5 m pikk. Kokkuvõtte Dinosaurused olid suured elukad kes juhtisid maad ja taevast Kasutatud allikad www.tes.com https://et.wikipedia.org/wiki/Dinosaurused https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Utahraptor_sketch.jpg http://dinosaurs.about.com/od/dinosaurbasics/a/dinosaurages.htm https://www.youtube.com/watch?v=Y8Ij9xboreA https://es.wikipedia.org/wiki/Dinosauria https://dinosauri/wiki http://store.steampowered
annaabi.ee 
