TEINE MAAILMASÕDA Eesti ajalugu. VI köide. Vabadussõjast taasiseseisvuseni. Ilmamaa: Tartu, 2005. lk 141 152. Sõja eelõhtu On väidetud, et Teine maailmasõda oli ette määratud otsustega, mis lõpetasid Esimese maailmasõja. Tõepoolest, sõjajärgsete rahulepingute põhjal kujunenud uus maailmapilt rahuldas vaid mõningaid võitjariike ning neidki üksnes osaliselt ja esialgu. Totalitaarsete ja autoritaarsete reziimide võimuletulek enamikus Euroopa riikides 1920.-30. aastail tõi revansistlikud ideed järk-järgult avalikku käibesse.
8 Lisamaterjal Anna Haava 90-aastaselt. [13] 12-aastane Anna Haava (autor: Th. John vormals Schlater, Dorpat) [12] 9 Anna Haava matused 1957. aastal [14] Kasutatud materjal [1] Säärits, Anna Haava: Elu ja loomingu lugu, kirjastus Ilmamaa 2007, lk 22 [2] Säärits, Anna Haava: Elu ja loomingu lugu, kirjastus Ilmamaa 2007, lk 26-27 [3] Säärits, Anna Haava: Elu ja loomingu lugu, kirjastus Ilmamaa 2007, lk 29 [4] Säärits, Anna Haava: Elu ja loomingu lugu, kirjastus Ilmamaa 2007, lk 33-38 [5] Säärits, Anna Haava: Elu ja loomingu lugu, kirjastus Ilmamaa 2007, lk 45-46 [6] Säärits, Anna Haava: Elu ja loomingu lugu, kirjastus Ilmamaa 2007, lk 48-50
Kutseline kirjanik Tartus Elulugu 1969 aastast Eesti Kirjanike Liidu liige 1973. aastast elab Tartus, abiellub Katre Ligiga Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. lähedane ERSP-le(Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. elulugu üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992. aastal raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid. Ilmamaa peatoimetaja Uku Masingu Kolleegiumi abivanem, korraldades Uku Masingu pärandi uurimist ja trükiks ettevalmistamist. 1992-93 vabade kunstide professor TÜ-s Allikad http://lib.werro.ee/index.php/hando-runnel.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel http://handorunnel.comuv.com
algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler XI Eesti üldlaulupeo patroon XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon Tallinna Rotary klubi auliige Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühingu auliige Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige 1939 nimetati Kentmanni tänav Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks. Teosed Minu elu: mälestusi ja kilde eluloost". Koostanud ja eessõna: Hando Runnel. Ilmamaa, Tartu 1999 "Eesti riik" I osa. Sari Eesti mõttelugu. Koostaja: Toomas Karjahärm. Ilmamaa, Tartu 1999 "Eesti riik" II osa. Sari Eesti mõttelugu. Koostajad Toomas Karjahärm ja Hando Runnel, eessõna: Jüri Adams. Ilmamaa, Tartu 2001 Tõlked Aleksandr Butlerov. Kuidas mesilasi pidada. Jurjev, 1897 Adold Damaschke. Kogukondliku omavalitsuse ülesanded. Tallinn, 1908, 2. trükk Tartu-Tallinn 1938. Rudolf Diesel. Solidarismus. Tallinn, 1910 Pilte ! Click to edit Master text styles
Aasta 1985 Õllu 1992 Aasta 1979 Õllu 1992 ,,Jaapanlanna" kirjutamine (Aasta 1976) Õllu 1993 Kirjanike elamu (Aasta 1977) Õllu 1993 ,,Maria" saamine (Aasta 1978) Õllu 1993 Eluromaan (Aasta 1980) Õllu 1994 Organid (Aasta 1981) Õllu 1994 Stipendium (Aasta 1982) Õllu 1994 Romaani sulatamine (Aasta 1983) Õllu 1994 Padrik (Aasta 1984) Õllu 1994 Murrang (Aasta 1986) Õllu 1995 Fataalne optimist (Aasta 1987) Õllu 1995 Rekord. Register (Aasta 1990) Õllu 1996 Kuresaapad Ilmamaa 2002 Kõndes Ilmamaa 2003 ,,Kupra" algus Kiik 2003 4 Mitteminister Ilmamaa 2004 Ole usin Ilmamaa 2005 Maria. Dokumentaalromaan Kiik 2005 Tondi tulemine. Dokumentaalromaan Kiik 2006 Leida ennast Ilmamaa 2006 Vabanemise rõõmud. Dokumentaalromaan Kiik 2007 No siis... Ilmamaa 2007 Heino Kiik 80 (elulugu) Kiik 2007 Tondionu Ilmamaa 2008 Tudeng Moskvas Ilmamaa 2009 (2) Poliitikas
· Hando Runnel 1938 Elulugu · Hando Runnel on · Kirjanike Liitu kuulub sündinud 24. novembril 1969. aastast, kutselise 1938. aastal Järvamaal. Keskhariduse omandas kirjaniku põlv algas 1971. Tartu I ja Paide aastal. Runnel on keskkoolis. Töötas a-il korduvalt valitud Kirjanike 1956-66 kodukolhoosis, Liidu juhatusse. 1992. a- õppides samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesi st kirjastuse Ilmamaa luulekatsetusi tegi juba nõukogu esimees ja sarja algkooliajal, tõsisem "Eesti mõttelugu harrastus jääb 50-ndate peatoimetaja. lõpupoole. · Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist. Runnel on põhjalikult tegelnud Uku Maasingu, Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku pärandi uurimisel ja trükiks ette valmistamisel. HARIDUSTEE 1945-1952 Jalgsema, Ambla ja Järva-
Juhendaja: Aimi Lessel 2009 Hando Runneli elulugu Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Ta õppis Jalgsema algkoolis, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis, tartus 1. Ja Paide keskkoolis. 1971. aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus. Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke Tõõtas kodupaiga kolhoosis ja õppis Eesti Põllumajandus Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Ta töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse ''ilmamaa''. Abiellus Katre Ligiga ja neil on 6 last. Hetkel tegeleb Runnel oma loominguga ja on ikka veel kirjanik. Looming Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus. Esimene kogu ''Maa lapsed''
Ingl/Pra02 07.09.10 28.09.10 Terry Pratchett Nõiad võõrsil 2003 Ingl/Pra06 21.04.10 21.05.10 Terry Pratchett Koletislik rügement 2008 Swe/Lin03 19.02.10 26.02.10 Astrid Lindgren Hulkur Rasmus 1999 Swe/Lin07 01.06.10 15.06.10 Astrid Lindgren Bullerby lapsed 2006 Kirjastus Keel Orig Tõlkija Kommentaar Klient Eesnimi Ilmamaa est est Luuletused 48801180808 Erika Eesti Jooniest est Lastekirjandus 48801180808 Erika Eesti Jooniest est Lastekirjandus 48801180808 Erika Filtreerida Eestiarendatud Raamest filtri abil teisele töölehele est lastekirjandus,
Ingl/Pra02 07.09.10 28.09.10 Terry Pratchett Nõiad võõrsil 2003 Ingl/Pra06 21.04.10 21.05.10 Terry Pratchett Koletislik rügement 2008 Swe/Lin03 19.02.10 26.02.10 Astrid Lindgren Hulkur Rasmus 1999 Swe/Lin07 01.06.10 15.06.10 Astrid Lindgren Bullerby lapsed 2006 Kirjastus Keel Orig Tõlkija Kommentaar Klient Eesnimi Ilmamaa est est Luuletused 48801180808 Erika Eesti Jooniest est Lastekirjandus 48801180808 Erika Eesti Jooniest est Lastekirjandus 48801180808 Erika Eesti Raamest est Luuletused 48801180808 Erika Eesti Päevaest est 48801180808 Erika
4,4E+010 Mirja 2007 Eesti Keeleest Sihtasutus est Romaan 3,4E+010 Marko 2007 Eesti Keeleest Sihtasutus est Romaan 3,4E+010 Marko 2006 Varrak est est 3,4E+010 Hendrik 2007 Eesti Keeleest Sihtasutus est Romaan 3,4E+010 Hendrik 2006 Varrak est est 3,4E+010 Olav 1999 Ilmamaa est est Luuletused4,9E+010 Erika 1968 Perioodikaest est Luuletused3,8E+010 Meelis 1999 Ilmamaa est est Luuletused3,8E+010 Meelis 1968 Perioodikaest est Luuletused4,8E+010 Tiina 1968 Perioodikaest est Luuletused4,8E+010 Tiina 1999 Ilmamaa est est Luuletused4,8E+010 Tiina 1999 Ilmamaa est est Luuletused4,8E+010 Kersti 1999 Ilmamaa est est Luuletused4,8E+010 Erna 1999 Ilmamaa est est Luuletused3,8E+010 Eevald
25. jaanuaril, 1919 tegi selle aegne Eesti sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner oma lõunarindele ülesandeks võtta ära Võru ja Valga. Vastav rindejuhataja käsk anti välja 28. jaanuaril kell 12.00. Tartu-Valga väegrupil tuli Soome vabatahtlikega, Põhja Poegadega, rügemendi pea polkovnik Hans Kalm juhatusel tungida soomusrongide toel Tartust ja Võrust mööda laiarööpmelist raudteed Valga suunas. Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005. Hans Kalm 21.04.1889 01.02.1981 http://www.histrodamus.ee/index.php? event=Show_event&event_id=2056&layer=117&lang=est#2051 21.03.2012 / 20:47 Nõupidamine Paju lahingu eel 30. jaanuar 1919 kell 19:30 Rindelõigu juhid arutasid Sangaste jaamas Valga vabastamise üksikasju. Sangaste raudteejaam aastal 1919
12 · 1974 "Udu Toonela jõelt" · 1985 "Kirsipuu varjus" · 1988 "Ehatuule maa" · 2002 "Hannolaul" · 2002 "Unenägija tessaraktis" · 2004 "Lohe vari" · 2004 "Piiridele pyydes" · 2004 "Hurtsik lammutaks enda" · 2004 "Surija Sandiristilt" · 2004 "Rubaiid" · 2004 "Tarbetud õpetussalmid" · "Uku Masing luule I", Tartu: Ilmamaa. ("Roheliste radade raamat", "Udu Toonela jõelt", "Aerutades hurtsikumeistriga", "Kirsipuu varjus") · "Uku Masing luule II", Tartu: Ilmamaa. ("Neemed Vihmade lahte", "Miikaeli liturgiad", "Roosikrantsi palved", "Ehatuulemaa", "Dzunglilinnud", "Itkud isale", "Itkud õele") · "Uku Masing luule III", Tartu: Ilmamaa. ("Hannolaul", "Unenägija tessaraktis" ) · "Uku Masing luule IV", Tartu: Ilmamaa. ("Lohe vari", "Piiridele pyydes",
Hando Runnel Elulugu 24.november, 1938 Jalgesema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1966-1971 Looming 1969- Eesti Kirjanike Liit Kirjastuse "Ilmamaa" üks asutajaid Lisaks luulele kirjutab esseesid ja arvustusi, on trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut Looming Läbiv teema- isamaaluule Armastus ja huumor Viisistatud luule http://www.youtube.com/watch?v=7k0lzf-SU7A Keele-ja vormikasutus Lihtne stiil Ei ole keerulisi sõnu Aja- ja ühiskonnakriitilisus Luulekogud "Maa lapsed" (1964) "Laulud tüdrukuga" (1967) Uusperiood: "Avalikud laulud" (1970)
novembril 1938. aastal. Abikaasa Katre Ligiga viis poega ja tütar. Keskhariduse omandas Paide ja Tartu koolis. Aastatel 1957-1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Runneli kirjanduslikke huvide tõttu jäi tal kõrgkool pooleli ning ta asus ajakirja ,,Looming" toimetusse tööle. Hiljemalt jäi ta vabakirjanikuna elama püsivalt Tartusse. Alates 1969.aastast kuulub Kirjanike Liitu ning teda on korduvalt valitud sama liidu juhatusse. Kuulub alates 1992.aastast Ilmamaa kirjastuse juhtkonna esimees ning ,,Eesti mõttelugu" esimees. Hando Runnel on kirjutanud mitu luulekogu, nii lastele kui ka täiskasvanutele.Lisaks on ta tegelenud Eesti luuletajate eluloo uurimisega. 1992.-1993.aastatel valiti Runnel Tartu Ülikooli kunstiprofessoriks. Kindlasti on märkimisväärne, et ta on olnud Põhiseaduse Assamblee liige. (60ndad Eesti kirjanduses; Slideshare Timo Arbeiter 2009) Arvamusi Runnelist ja tema loomingust
Luulekogu on illustreeritud piltidega. Teoses on kasutatud kõikvõimalikke kujundeid ning sõnamänge: 1) Isikustamine: Tuisk matab jälje Lumehanged varjutavad päikest Mõtted süttivad Aeg magab Silmad naeravad valusalt 2) Epiteedid: Lumivalge taevas Süsimust kuu Talvevalge liblikas 3) Võrdlused: Pilk on vaba ja vana nagu ilmamaa + näited luuletustest (lk 18, 76) Minule teos üldiselt meeldis, kuigi mõned luuletused olid liiga muinasjutulikud ning kunstlikud ning seetõttu oli mõnele luuletusele vaja pühendada rohkem aega, et sisu endale lahti mõtestada. Pisut häiris ka liigne kujundite küllus.
Heideggeri eesmärgiks on jõuda aluste aluseni. Tema põhihoiakut võib nimetada fundamentalistlikuks. Kõige algupärasem on tema jaoks olemise küsimus, sest see hüpatab kogu ehtsale küsimisele esile põhja.9 Olev kohtab meid igal pool, ümbritseb, kannab ja 7 http://mcv.planc.ee/misc/doc/filosoofia/oppematerjalid/Joosep%20Tammo%20-%20Martin%20Heidegger.pdf, 10.05.2010. 8 Ree, J. Heidegger. London: Phoenix, 1998, lk 25. 9 Heidegger, M. Sissejuhatus metafüüsikasse. Tartu: Ilmamaa, 1996, lk 22. 6 sunnib, lummab ja täidab, ülendab meid ja valmistab pettumust... Olemine, mis on omane igale suvalisele olevale ning nõnda tuttavaimasse hajub, on see ainulaadseim, mis ülepea olemas on. 10 Kuna tõde on oleva ilmsus ja teadmine suutlikkus selles ilmsuses seista siis on metafüüsiline põhiküsimus ühtlasi kõigi muude küsimuste eelküsimus, mille kaudu saab
tundsin, et tegelikult peaks vist kõik olema üks: sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule." Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal, aastail 1957-1962, Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Kõrgkool jäi aga lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid Runneli tööle ajakirja Looming toimetusse, kus töötas 1966-1971. 1971. aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus. Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. Teda on korduvalt valitud Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ja liidu Tartu osakonna büroo liikmeks. 1992/1993 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. 1992. aastast on ta tegutsenud kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimehe ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat
Hando Runnel Üldandmed Nimi: Hando Runnel Sündinud: 24. november 1938 Perekonnaseis: Abielus Katre Ligiga, 6 lapse isa Haridus: Jalgsema algkool, Järva-Jaani ja Ambla 7.kl kool, Tartu 1. keskkool, Paide keskkool, EPA kaugõppeteaduskond. Tegevus Tegevus: Loomingu toimetuses (1966-1970) publitsistikaosakonna juhataja, kutseline kirjanik Tartus, Kirjanike Liidu liige 1969, kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid, sarja väljaandmiseks vajaliku sihtkapitali organiseerija, vabade kunstide professor Tartu Ülikoolis 1992- 1993, U. Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja. Pseudonüümid: 1. Jaanus Andreus Nooremb (näidend "Küüni täitmine" koos Madis Kõivuga. - Looming, 1978, nr 4) 2. Robertino Rand (Edasi 1983. a, nr 265) Luule iseloomustus Läbivd teemad
Sündis Harjumaal, Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus Eesti teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog õppis Tallinna II reaalkoolis (1921-1926) astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (1926) kuulus rühmitusse ,,Arbujad" Uku Masingu looming 41 esseistliku ja teadusliku tööd 2 proosakirjandusliku tööd: ,,Anatoti prohvet" novell (1934) ,,Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan draama ,,Palimplastid" 5 kirjavahetust Ilmamaa on palju avaldanud Masingu loomingut Uku Masingu luule ,,Notturno" (1923) ,,Neemed vihmade lahte" (1930-34) ,,Dzunglilinnud" (1934-45) ,,Udu Toonela jõelt" (1930-43) ,,Piiridele püüdes" (1945-50) ,,Kirsipuu varjus" (1948-49) ,,Ehatuulte maa" (1937-39) ,,1343" (1933) Uku Masingu luule keeruline ülesehitus ning stiil looduskujundid jumal, kellega kõnelda inimese raske elu Uku Masing on öelnud:
kuni kümmet hobust. 1869. aastal osteti Haavakivi talu päriseks, makstes selle eest 700 rubla. Tööjõuks olid kodakondsed. Peavarju pakuti sugulastele ja võõrastelegi. Aastal 1996 ilmus Anna Haava valikkogu "Laulan oma eesti laulu" (ER, Tallinn, 384 lk; lk 371379 koostaja Silvia Nagelmaa järelsõna "Aktsente Anna Haava luulest"). Aastal 2006 ilmus Anna Haava kaua käsikirjas seisnud mälestusteraamat "Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest" (Ilmamaa, Tartu, 464 lk; järelsõnana on avaldatud Julius Mägiste "Mälestuskilde Anna Haavast ja tema perekonnast"). Aastal 2008 ilmusid Anna Haava kogutud luuletused "Luule" (ligi 700 luuletust; järelsõna: Doris Kareva, SE & JS, Tallinn, 576 lk).
stuudiumit lõpetamata. Pärast esikteoste avaldamist kutsuti Runnel Tallinna, kus ta 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Hiljem kutseline kirjanik Tartus, abielus Katre Ligiga. Kirjanike Liidu liige 1969. Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu: oli Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. Oli lähedane ERSP-le ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. Oli üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992 ning raamatusarja “Eesti mõttelugu” idee algatajaid. Hiljem Ilmamaa peatoimetaja (on koostanud “Eesti mõtteloo” sarja raamatuid) ja Uku Masingu Kolleegiumi abivanem, korraldades Uku Masingu pärandi uurimist ja trükiks ettevalmistamist. Oli vabade kunstide professor TÜ-s 1992-93. LOOMING: Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. ..
(1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu „Klaassilmadega Kristus“ (1980). Rootsi- perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on „Eesti kirjanduse loo“ (1954) ja lühimonograafia „Bernard Kangro“ (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu „Viimne vabadus“ koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast (7. raamat sarjast „Eesti mõttelugu“, Ilmamaa, 1996). Luulekogu: „Inimese teekond“ (1972) 2009. aastal avaldati Ristikivi Päevaraamat (1957-1968).
tundsin, et tegelikult peaks vist kõik olema üks: sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule." Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal, aastail 1957-1962, Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Kõrgkool jäi aga lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid Runneli tööle ajakirja Looming toimetusse, kus töötas 1966-1971. 1971. aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus. Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. Teda on korduvalt valitud Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ja liidu Tartu osakonna büroo liikmeks. 1992/1993 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. 1992. aastast on ta tegutsenud kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimehe ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat
Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu "Viimne vabadus" koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast (7. raamat sarjast "Eesti mõttelugu", Ilmamaa, 1996) . Luulekogu: "Inimese teekond" (1972) 2009. aastal avaldati Ristikivi Päevaraamat (1957-1968). Mõrsjalinik Autor: Karl Ristikivi Päritolumaa: Rootsi Keel: Eesti Sari: Elulugude triloogia Zanr: Eluloolis-ajalooline romaan Kirjastaja: Eesti Kirjanike Kooperatiiv Eesti kirjastaja: Eesti Raamat Avaldamisaeg: 1965 Eesti avaldamisaeg: 1992 Lehekülgi: 303 "Mõrsjalinik" on Karl Ristikivi romaan, mis jutustab Siena Katariina elulugu ja alustab
Päritolu Sündis 24.november 1938.aastal Järvamaal Eduard ja Pärja Runneli teine laps 4lapselises peres Õpingud Jalgsema algkool JärvaJaani ja Ambla 7.kl kool Tartu 1. keskkool Paide keskkkool EPA kaugõppeteaduskond Juba II klassi poisina mõelnud kirjanikuks hakata Tegevus Loomingu toimetuses publitsistika osakonna juhatajana Kutseline kirjanik Tartus KLi liige 1969 Aktiivne poliitilises elus Kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, hiljem peatoimetaja Raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algataja U.Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja Preemiad "Maa lapsed" (1965) Vildenimeline kolhoosi kirjandusauhind "Laulud eestiaegsetee meestele" (1988) J. Smuuli nimeline preemia Tammsaarenimeline preemia Vildenimeline kolhoosi preemia "Mõtlelda on mõnus" (1982) J.Smuuli nimeline preemia Pere Abielus kirjanik Katre Ligiga
Hando Runnel sündis 24. novembril 1938. aastal Järvamaal. Keskhariduse omandas Runnel Tartu ja Paide keskkoolis. 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias argonoomiat, kuid kõrgkool jäi lõpetamata ning ta suundus tööle ajakirja Looming toimetusse. Hiljem jäi Runnel püsivalt elama Tartusse ning oli vabakirjanik. Alates 1969. aastast kuulub Kirjanike Liitu ning ta valiti korduvalt Liidu juhatusse. Alates 1992 aastast on Runnel kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimees ja sarja „Eesti mõttelugu“ peatoimetaja. Hando Runnel on ainus Eesti professor ja hiljem akadeemik, kes pole lõpetanud ühtegi kõrgkooli. Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii täiskasvanutele kui ka lastele ja on ka viljakas esseist. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooliajal, kuid tõsisem harrastus jääb 50ndate lõppu. Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaa luule. Tihti on see varjatult poliitilise tähendusega
Hando Runnel Hando Runnel omandas alghariduse kodukandi algkoolides, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse "Ilmamaa". Teosed · "Laulud tüdrukuga" (1967) · "Avalikud laulud" (1970) · "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976) · "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) · "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982)
Tallinna Trioloogia sari Elulugu Töötas 1. veebruarist 1942 majandusgeograafia instituudi assistendina, jätkas magistritööd samal teemal, võrreldes Tartu linna rahvastikku 1940. ja 1941. aastal, mida võimaldas 1941 detsembris läbi viidud rahvaloenduse andmete kasutamine. Kirjandust · Endel Nirk. Teeline ja tähed: Eurooplase Karl Ristikivi elu. Tallinn: Eesti Raamat, 1991 · Karl Ristikivist Ivar Grünthali raamatus "Müütide maagia", Tartu: Ilmamaa, 2001, lk 108118 (40. raamat sarjast "Eesti mõttelugu") · Cornelius Hasselblatt. Geschichte der estnischen Literatur. Berlin, New York 2006 (ISBN 3-11-018025-1), lk 540542, 569574 · Olev Remsu ja Urmas Vadi. Karl Ristikivi. Kohustuslik kirjandus. Vikerraadio vikerraadio.err.ee/helid? main_id=2133811 · Ilmar Vene. Kaugenemised: täheldusi Karl Ristikivist. Tallinn: Tuum, 2013 Kasutatud materjalid: · https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ristikivi · https://www.google
Cambridge'is ja läks Iirimaale üksindust otsima ning 1938. aastal võttis omale Briti kodakondsuse. 1949. aastal diagnoositi tal eesnäärmevähk, mida ta ei hakanud ravima, kuna ei tahtnud enam kauem elada. 1951. aastal Wittgenstein suri. Teda on nimetatud "üheks ajaloo viiest suurimaist filosoofidest". Ta oli ülikarismaatiline isiksus, kes muutus kultuseks. Kirjandust: Ludwig Wittgenstein, ,,Loogilis-filosoofiline traktaat." Tõlkinud Jaan Kangilaski, Veiko Palge. Tartu: Ilmamaa, 1996 Ludwig Wittgenstein, ,,Filosoofilised uurimused." Tõlkinud Andres Luure. Tartu: Ilmamaa, 2005 Ludwig Wittgenstein, ,,Tõsikindlusest." Tõlkinud Andres Luure. Tartu: Ilmamaa, 2000 Kokkuvõte Mõtlejana on Wittgenstein kummaliselt vastuoluline ja samas moraalselt täiuslik. Ta eitab filosoofia võimalikkust ja kirjutab tuhandeid lehekülgi originaalset, püsiväärtusega filosoofiat. Ta on üks kõigi aegade paatoslikumaid mõtlejaid, ja ometi on ta sageli kerge ja teravmeelne.
"Luulet 19601967" (valikkogu, 1968) "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969) · http://www.estonica.org/et/pildid/Paul-Eerik_Rummo_luulet_lugemas/?max Hando Runnel (1938) · http://www.tfg.tartu.ee/foyou/?p=547 · Sündis Järvamaal · Tart 1. kk, Paide kk · EPAs agronoomia, jäi lõpetamata · 1971. aastast vabakutseline kirjanik · 1973. aastast elab Tartus · Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. · Oli Eesti Kongressi liige http://lib.werro.ee/index.php/hando-runnel.html Viivi Luik (1946) · http://www.postimees.ee/?id=348329 · Noorim debütant, loodusluule · "Pilvede püha" (1965) ja "Taevaste tuul" (1968). · "Lauludemüüja" (1968) · "Pildi sisse minek" (1973) Jaan Kaplinski (1941) · http://www.epl.ee/artikkel/402796 · Sündis Tartus
vikerkaare ümmargust kuju. - Roger Bacon mõõtis esimesena peavikerkaare nurga 42 kraadi(kõrvalvikerkaar on 8 kraadi kõrgemal). - Isaac Newton selgitas värvide pärinemist. - Rene Descartes tõi välja esimesena uurimistöö tulemused valguskiirte murdumisest vikerkaares. · Vikerkaar meie elus.. Vanarahvas on vikerkaare kohta öelnud nii: Ammukaar joob udu, aga vikerkaar joob vett. Üle ilmamaa look. Vikkerkaar tõmbab vihma pilvesisse ülesse. Vikerkaar toob meile palju rõõmu oma värvikireva spektri ja kaarja kujuga.
Esimesena pööras vikerkaarele tähelepanu Aristoteles, kes selgitas vikerkaare ümmargust kuju. Roger Bacon mõõtis esimesena peavikerkaare nurga 42 kraadi(kõrvalvikerkaar on 8 kraadi kõrgemal). Isaac Newton selgitas värvide pärinemist. Rene Descartes tõi välja esimesena uurimistöö tulemused valguskiirte murdumisest vikerkaares. Vikerkaar meie elus Vanarahvas on vikerkaare kohta öelnud nii: Ammukaar joob udu, aga vikerkaar joob vett. Üle ilmamaa look. Vikkerkaar tõmbab vihma pilvesisse ülesse. Vikerkaar toob meile palju rõõmu oma värvikireva spektri ja kaarja kujuga. Lõpp! Allikad:http://www.scd.ucar.edu/dig/dia/geo/rai nbow.jpg http://uus.miksike.ee/docs/referaadid/vkaareteke1 http://www.sojapood.ee/blog/wp- content/uploads/2012/11/korvits-retseptid.jpg
"Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998, 2004, 2007 ja 2011) "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Kirjandus: 1) Raamatud "Artur Alliksaar mälestustes", koostanud Henn-Kaarel Hellat. Ilmamaa, Tartu 2007, 240 lk; ISBN 9789985771570; sisaldab lk 7 68 Alliksaare kirju Eino Lainvoole, Leida Tigasele, Rein Sepale ja Otto Sammale; mälestuste autorid on: Ain Kaalep, Henn-Kaarel Hellat, Matti Vaga, Leo Metsar, Ottniel Jürissaar, Madis Kõiv, Andres Ehin, Ain Raitviir, Henno Arrak, Ave Alavainu, Karin- Margareta Torpats, Ilmar Anvelt, Paul-Eerik Rummo ja Mirjam Peil Margit Mõistlik, "On raske vaikida ja laulda mul. Artur Alliksaare elust"
tehnika, tööstus ja kaubandus on teinud puu kaubaks, mis valdab maailmaturu. Mainimata ei saa jätta, et puitu kasutatakse paberi tootmise tarbeks. 7 Kokkuvõttes saab öelda, et mets kui elukeskkond on oluline neljal põhjusel: majanduslikul, sotsiaalsel, ökoloogilisel ja kultuurilisel. 6 Hendrik Relve. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel642_617.html 7 O. Daniel "Mets ja metsandus Eestis." Koostaja Veljo Rummel. Kirjastus Ilmamaa, 2001. Lk 45-52. KASUTATUD KIRJANDUS 1. O. Daniel "Mets ja metsandus Eestis." Koostaja Veljo Rummel. Kirjastus Ilmamaa, 2001. 2. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=462256/keskk onnastrateegia.pdf 3. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel642_617.html 4. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel649_617.html 5. https://www.riigiteataja.ee/akt/12790553 6. www.epl.ee/news/arvamus/hendrik-relve-riiklik-kusimus-mets-ei-ole-
Ülar Ploom, "Aquino Thomas ja Dante: kognitiivsed ja representatiivsed mudelid" (poeemi "Jumalik komöödia" analüüs) Vikerkaar 1998, nr 4/5, lk 110121 Haljand Udam, "Loetud ja kirjutatud. Esseed raamatutest ja elust", Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1998, lk 209216 ("Dante" 675 aastat surmast) Jorge Luis Borges, "Valik esseid". Tõlkinud Ruth Lias. Vagabund, Tallinn 2000, lk 181206 ("Jumalik komöödia") Jaan Puhvel, "Ulgvel ja umbes". Ilmamaa, Tartu 2001, lk 7786 ("Luulemere eksilaevas") Haljand Udam, "Orienditeekond", Ilmamaa, Tartu 2001, lk 116120 ("Avicenna ja Dante") Ülar Ploom, "Dante estonicus'e kontekstis" Looming 2008, nr 4, lk 561563
,,Mõistatused" Hando Runnel Autorist: Hando Runnel (1938) Hando Runnel on pärit Järvamaalt. Ta on käinud Jalgsema, Ambla, JärvaJaani, Tartu ning Paide koolides. 19571962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Kõrgkool jäi lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid Runneli tööle ajakirja Looming toimetusse. 1971. aastast on ta olnud tegev peamiselt kutselise kirjanikuna, aga ka kirjastuse Ilmamaa (1992) asutaja ja esimehena. Kirjaniku esikkogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta luulekassetis ,,Noored autorid" . Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor.
Nimi on mitmuses ning ka deemoneid on jutustuses kaks. Antud tekst on kui õudusunenägu. Võimalik, et minategelane oli tegelikult hull, kuid üritas end veenda, et näeb hoopis und või siis just see kogemus ajaski ta hulluks. Baroja kasutab siin palju semikoolonit, mistõttu laused on pikad ja venivad, kuid sellegipoolest hästi arusaadavad. Mulle isiklikult väga meeldib tema stiil, selles pole ettearvatavust. Kasutatud materjal: Jüri Talvet ,,Hispaania vaim", Ilmamaa, 2005 http://www.wikipedia.org http://www.bookrags.com/biography/pio-baroja-y-nessi/
sündinud 1938 Järvamaal Isa Eduard ja ema Pärja koos lastega 1946./47. aastal HARIDUSTEE 19451952 Jalgsema, Ambla ja Järva Jaani alevikoolid; Keskharidus Tartu I ja Paide Keskkoolis; 19571962 Eesti Põllumajanduse Akadeemia kaugõppeteaduskonnas agronoomia eriala.(jäi lõpetamata) Hando Runnel Paide Keskkooli lõpetamisel 1956. aastal TÖÖ 19661971 "Loomingu" toimetus; 1971. aastast kutseline kirjanik; 19921993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Hando Runnel koos abikaasa kirjaniku Katre Ligi ning 6 lapsega Runneli loomingu kaks põhitahku: Varasem looming: Alates 1970. aastast: PÄIKESELUULE SAATUSELUULE Kirjaniku looming: "Maa lapsed"(1965) "Laulud tüdrukuga"(1967) "Avalikud laulud"(1970) "Lauluraamat"(1972) "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Runneli loomingu laululisus:
(Bristol 2012: 60) Koridoris jalutab enesekindlalt daam pärlikeega (Bristol 2012: 46) ja küsib kus elan praegu. Iseenese tumedas urus (Kareva 1990: 39) prügikastide vahel. Arva pealegi mis arvad, (Kareva 1990: 42) meie jääme edasi. Ühe sõnaga on palju öeldud (Bristol 2012: 41) sajaga veel rohkem jäetud ütlemata. Ei kannatanud oodata (Bristol 2012: 40) kokkulepitud ajani. End tõmbad oksa (Kareva 1990: 57) vaiksel koidikul. Bristol, Piret 2012. Nonstop Tartu: Ilmamaa Kareva, Doris 1990. Ärge pange tähele Tallinn: Eesti Raamat Liiv, Juhan 1998. Eesti luule antoloogia I köide Tallinn: AVITA
Nad tulid, kogunesid, pidasid nõu pimeduses ja öös; seejärel nad otsisid ja vaidlesid, siis kaalusid ja mõtlesid. Nõnda sündisid nende selged otsused, nad leidsid ja avastasid aine, mis peab minema inimese ihusse. Huvitavat teada "Popol Vuhi" peetakse tähtsaimaks Kesk- Ameerika kirjanduse teoseks. Guatemalas on ka Popol Vuhi nime kandev muuseum Kitsee rahvas elab tänapäeval enamjaolt Guatemalas ja räägib k'iche ning hispaania keelt Kasutatud allikad "Popol Vuh", Ilmamaa, 1999 http://en.wikipedia.org/wiki/Popol_Vuh http://www.crystalinks.com/popolvuh.html http://et.wikipedia.org/wiki/Popol_Vuh
Gert Metsis 12.A Elulugu sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres Ta on eesti luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel omandas alghariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva Jaanis, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Elulugu Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. 1993. aastal oli ta esimene Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal. Hando Runneli lapsed on meedia antropoloogia uurija Pille Runnel, kirjanik ja ajaloolane Simo Runnel, programmeerija KlausEduard Runnel, veebidisainer Tõnu Runnel, maastikuarhitekt Henn Runnel ja biotehnoloog Toomas Runnel. Looming Luule probleeme keskendab kõige selgemini nägemus kodumaast.
Ning endast jäi rääkimata palju kuid mida? Ma ei tea (3:123). Nüüd olen elatand, ring on täis (2:118) ega ole mu elu tühja läind (2:98). Ja mäletan hästi: oli esmaspäev 27. juuli (3:106). Ei olnud pilvi ega tuuli (3:105). Hõljus õisi hõbedasi (2:114). Ja suurt ja sügavat õnne tuld, armastust tundsin ma... (4:102) Kirjandus 1. Adamson, H. ,,Vikerkaar ja vari". Tartu: Ilmamaa. 1998. 96 lehekülge. 2. Adamson, H. ,,Väike luuleraamat". Tallinn: Eesti Raamat. 1965. 146 lehekülge. 3. Sütiste, J. ,,Luuletused". Tallinn: Eesti Raamat. 1972. 396 lehekülge. 4. Ilmet, P. ,,Eluluule". Tallinn: Varrak. 2008. 248 lehekülge.
Egert Laur Elu Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajandus Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Alates 1971. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Töötas ajakirjas “Akadeemia” ja Tartu Ülikoolis. Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse “Ilmamaa” üks asutajaid ja omanikke Iseloomustused “Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ma mõtleja.” (Ave Alavainu) “Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid.”(Teet Kallas) Temaatika Läbivaks teemaks on isamaaluule. Tema luuletustel on tihti poliitiline tähendus, mis on varjatud
Eriti kui olla noor ja kena (Kareva 1990:43) meenutad ennast sel kombel (Bristol 2012:18) Ma olen naine Olen ilus Olen noor Elu on veel ees UMBES NELI AASTAT HILJEM (Kareva 1990:44) Karjun (Kareva 1990:5) Karjun Ise olen näost hall (Bristol 2012:56) Ületöötanud Magamata Nädalaga vähemalt viis kilo Alla vōtnud: tüüpiline Olen kogenud juba nii mōndagi. (Kareva 1990:43) Alver, Betti 1998. Eesti luule antoloogia I köide Tallinn: AVITA Bristol, Piret 2012. Nonstop Tartu: Ilmamaa Enno, Erst 1998. Eesti luule antoloogia I köide Tallinn: AVITA Kareva, Doris 1990. Ärge pange tähele Tallinn: Eesti Raamat Liiv, Juhan 1998. Eesti luule antoloogia I köide Tallinn: AVITA Masing, Uku 1998. Eesti luule antoloogia I köide Tallinn: AVITA Merilaas, Kersti 1998. Eesti luule antoloogia I köide Tallinn: AVITA
Arved Viirlaid 9a KSG Pauletta Talmon Sissejuhatud Arved Viirlaid on Eesti kirjanik. Ta sündis 11. aprillil 1922 Harjumaal taluniku pojana. Tuntuks sai proosakirjanikuna. Tema looming rääkis enamasti Teisest maailmasõjast. Loomingud on sündinud vihast, valus, armastusest ja igatsusest. Kanada pressis on teda sõjakirjeldajana Hemingwayga võrreldud. Võitlus Eesti eest. Liitus 1941. aastal metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soomes eesti üksuse koosseisus. Naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti RelvaSS diviisis. Auhinnad ja teenetemärgid 1954., 1979., 1981. ja 1992. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. 1997. aastal määras president Lennart Meri talle Riigivapi III klassi teenetemärgi, millest ta loobus. Kahel korral Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna. Aastal 1991 ka kod...
jpg?o=130 § http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/artur_alliksaar § http://luulemaailm.pbworks.com/ArturAlliksaar § http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar § http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.html § "Eesti kirjanike leksikon" Eesti Raamat (2000) 27 lk. § http://www.tsitaat.com/cache/images/artur_alliksaar_400px.jpg § http://pood.rahvaraamat.ee/Content/ProductImages/product_5/94/R065594.jpg § Urmas Tõnisson "Päikesepillaja" Artur Alliksaar, Ilmamaa (1997) 39 lk. § http://www.myroyaltyfreehd.com/assets/images/beautiful_night_time_pan_on_ the_ocean_in_bc.jpg Aitäh tähelepanu eest!
ei ole igavene Tao; Nimetatud nimi, ei ole igavene nimi. Nimeta ilmamaa algus; nimega tuhandete ema. Ikka tahtmata näed tema imet; ikka tahtes
Lapse õigus sõltumatusele Antud essees analüüsin lapse tähtsaima õigusena tänaseni avalikult tunnustamata lapse vaimset sõltumatust ja füüsiliste tingimuste tagamist vaimse vabaduse võimaldamiseks arenevas ühiskonnas. Laste õiguste vajalikkust näitan vanemate, ühiskonna ja väliste tingimuste seoste kaudu. Õigusedi on pöördeliselt võttes ka vastutus ja kohustus, kirjeldades laiemalt terviklikku suhet grupi ja üksikindiviidi huvide vahel. Lapse1ii definitsioonile lähenen essees osaliselt filosoofiliselt: ilma füüsiliste tunnusteta, sh vanuseta, ei ole võimalik määratleda isiku arengujärku - laps või täiskasvanu. Seega lapse õigus vaimsele vabadusele tähendab mõelda ja tegutseda iseseisvalt ning vastutada oma tegude eest, olles niimoodi avatud ühiskonna moraalseks edasiviivaks aluseks, mille juriidiline sõnastus peaks lähtuma võimalike juriidiliste probleemide tõestamise huvides vaimse vabaduse tagamise füüsilistest ting...
Paljud neist paralleelidest esinevad just piiriäärsetel aladele Venemaaga ning hõlmavad endast just küünaldega seotud rituaale. [3] Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko" . ,,Keel ja kirjandus 1975-03" lk 166-173 Kasutatud kirjandus: 1. Eisen, Matthias Johann. ,,Eesti mütoloogia". Tallinn: Mats, 1995 2. Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko". Keel ja kirjandus 1975-03, lk 166-173 3. Masing, Uku. ,,Eesti usund". Ilmamaa 1998 4. Viires, Ants. ,,Vana Eesti rahvaelu". Ilo 2004 5. http://www.estonica.org/et/pildid/Peko/ - 08.03.2016 6. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-nelipuhad.php - 08.03.2016 7. https://et.wikipedia.org/wiki/Setumaa - 08.03.2016
ilma mööda laiali pillatud, ja pole olemas halba, millest ei sünniks head. Candide On tõestatud, et asjad ei saa olla teisiti: kuna kõik on tehtud teatavaks otstarbeks, siis on seeotstarve tingimata ka kõige parem. Ei ole olemas tagajärge ilma põhjuseta, kõik asjad on omavahel paratamatult seotud ja korraldatud nii hästi kui üldse võimalik. Paraku oli see armastus, inimsugu lohutav armastus, ilmamaa alalhoidja, kõigi tundeliste olevuste hing, õrn armastus. Nii inimese pattulangemine kui tema äraneedmine käivad möödapääsmatult selle parima maailma sisse. Vabaduse olemasolu on absoluutselt vajalik. Kui oled armunud, armukade ja inkvisitsiooni käest peksa saanud, ei tunne sa enam iseennast ära. Mul on elukogemusi, ma tunnen ilma ja inimesi; tehke endale meelehead, paluge iga
annaabi.ee 
