Tallinna Polütehnikum Large Hadron Collider Referaat Tallinn 2014 Suur Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider) on Euroopa Tuumauuringute Keskuse osakestekiirendi Prantsusmaa ja Sveitsi piiril Genfi lähedal. Kiirendi paikneb keskmiselt 100 meetri sügavusel asuvas rõngakujulises umbes 27-kilomeetrise ümbermõõduga tunnelis. See on maailma suurim ja võimsaim kiirendi ning üks suuremaid ja kallimaid inimese loodud rajatisi. Selle peamine ülesanne on tuvastada ülisuure energiani kiirendatud laetud osakeste (prootonite ja raskete ioonide) kokkupõrkel tekkivaid senitundmatuid osakesi.
Ühendriikides juba 1938. aastal Tõsine uurimistöö Külma sõja ajal (vesinikpomm) Aatomid rahu nimel konverents (~1950) Energiabarjääri ületamise meetodid Vajalik on energia, mida saab anda mitmel moel: Tuumade kiirendamine Termotuumareaktsioon Külm tuumaühinemine katalüsaatorite abil Tuumade kiirendamine Aatomituumade kiirendamine elementaarosakeste kiirendis Osake-märklaud Osake-osake CERNis (Euroopa tuumauuringute keskus) Large Hadron Collider (LHC) ehk Suur Hadronite Põrkur (1954) Termotuumareaktsioon Tuumadest koosneva plasma kuumutamine temperatuurini, mille puhul tuumad põrkuvad tänu nende soojusliikumisele Tokamak-reaktsioon Plasma kokkusurumine gravitatsiooni poolt, toimub ainult tähtedes Plahvatuslik kokkusurumine Tokamak-reaktsioon Masin, millega toroidaalse (sõõriku-kujulise) magnetvälja abil sulustada plasmat (Tamm ja Sahharov) Lühend vene keelsest väljendist " " Stellaraatorist eristab pints-efekt
Atlas on niisama hea kui 38 riigist koosnev Ühendatud Rahvus. Sellises probleemses maailmas, on väga inspireeriv vaadata, et inimesed paljudest riikidest töötavad üksmeelselt koos. Ülemaailmne koostöö on olnud oluline, et midagi saavutada. Need füüsikud tulevad enam kui 174st ülikoolist ja laboratooriumist ning kaasavad oma töösse üle 1000 õpilase.Atlas on üks suurimatest koostöö saavutustest, mida on kunagi füüsikateaduses saavutatud. Mis on LHC(Large Hadron Collider)? Suures Hadronite Põrkuris pannakse prootonid kiirendama vastupidises suunas. See on maaalune kiirendiring ümbermõõduga 27km ja asub CERN-i laboratooriumis Genevas, Sveitsis. Kui osakesed põrkuvad Atlase keskel, siis nad toodavad väikeseid ürgenergia tulepalle. LHC taasloob Universumi tekkimise keskkonna, 30 millionit korda sekundis. Varase universumi jäänuseid, mida pole nähtud alates Universumi mahajahtumisest pärast Suurt Pauku 14
Alati on neid kõige väiksemaid koostisosi nimetatud elementaarosakesteks. Nende mõõtmed on väiksemad kui kõige väiksem aatom. Tänapäevaks on selliseid osakesi kogunenud juba ligikaudu 400. Paljud neist eksisteerivad väga lühikest aega (10 -23 s), paljud tekivad ainult erilistes tuumareaktsioonides või elementaarosakeste kiirendites. Nende klassifikatsioon on keeruline ja tavainimesele mittemidagiütlev peale ilusate nimede: meson, hadron, barüon, lepton, gluuon. Nüüdisajal loetakse tõeliselt elementaarseteks footonit, leptoneid, kvarke, gluuoneid ja vahebosoneid ning neid nimetatakse seepärast ka fundamentaalosakesteks , kuigi juba leidub ka selles kahtlejaid.. Fundamentaalosakesi jaotatakse omakorda mateeriaosakesteks (aine algosakesed) ja vaheosakesteks (vastastikmõjusid vahendavad osakesed). Mateeriaosakesed on need, millest koosneb aine. Nendeks on kvargid ja leptonid.
Quinn, K. (2009). Reviw of ,,First impressions". Canadian Psychology/Psychologie canadienne, 50 (4), 299301. 8. Leidke artikleid tuumafüüsikast (nuclear physics). Piirake otsingut, kirjeldage tulemusi, esitage 3 kirjet. Valin Academic Search Premieri, panen otsitavaks sõnaks nuclear physics ning panin, et tegu oleks täistekstiga, et tegu oleks raamatuga mis on ilmunud vahemikus 20002010. Sangi 3 tulemust. Large Hadron Collider to ,,Switch On" in 2008. (2008). World Almanac & Book of Facts, lk 266. James Earl (Jimmy) Carter (197781). (2008). World Almanac & Book of Facts, lk 525 Nuclear Power of the World. (2008). World Almanac & Book of Facts, lk 861 9. Leidke spordimeditsiinialaseid ajakirju. Esitage 3 kirjet Panin publications, valisin sõnaks sports ning lasin teemase kaupa ära sorteerida. Clinical Journal of Sport Medicine. 2001 ... Sports Sciences for Health. 2004...
Füüsika Füüsika uurib nähtusi, Iga nähtus kutsub esile järgmise nähtuse ja nähtuste vahel esineb põhjuslik seos. Seda uurib füüsika. Nt. looduse mõistmine oleneb põhjuslike seoste märkamisel. Mõned näited põhjuslikult seotud nähtustest: · Maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole; · vastastikmõju tagajärjeks on keha liikumise muutumine; · soojenemisel kehad paisuvad; · valguse neeldumisel kehad soojenevad; · elektrivool tekitab magnetvälja. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Põhjuslikkust saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi: 1) Fatalistlik põhjuslikkus kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje; selle korral on ennustamine võimalik 2) Mittefatalistlik põhjuslikkus kui mingil sündmusel on mitu võimalikku tagajärge 3) Juhuslik põhjuslikkus kui võimalike tagajärgede arv on teada ja nende esinemise ...
Vastavalt kvarkmudelile on mesonite koostises üks kvark ja üks antikvark. Kvarkide spinnid ja elektrilaengud annavad summeerides mesonite spinnid ja laengud. Vastavalt sellele võivad mesonid olla positiivse, negatiivse või neutraalse elektrilaenguga. Kaks 1/2-spinni annavad ühte ja samapidi liitudes spinni 1 (vektormesonid) ning vastupidiselt liitudes spinni 0 (skalaarmesonid) Barüon Barüon on kvarkidest koosnev liitosake, mille barüonlaeng on 1 või (antibarüonidel) –1. Barüon on hadron ja koosneb tavaliselt kolmest kvargist. Kõige tuntumad barüonid on prooton ja neutron, mis on ühtlasi ka nukleonid. Liitosakesena võib käsitleda ka aatomituuma või aatomit ennast
Füüsikalise maailmapildi ajalugu Füüsikaline maailmapilt ja selle ajalooline areng. -Läbiaegade on olnud erinevaid arvamusi. On arvatud, et Maa on ketta kujuline, mis toetub kilpkonnadele või elevantidele. Selline arvamus tuli piiratud kogemustest. Aristoteles arvutas välja Maa ümbermõõdu, tema teadis, et Maa on kera kujuline. Tuli järeldusele Kuu faaside muutumist jälgides. Lisaks nägi, et vari ei ole ellipsikujuline, nagu kettal peaks olema, vaid oli ringide lõige. Lisaks Põhjanaela erimoodi nägemine lõunapoolustel horisondi kohal madalamal kui põhjapoolustel. Aristoteles arvas, et Maa on maailma keskpunkt ja et teised taevakehad Päike, planeedid ja Kuu liiguvad ümber Maa. M. Kopernik oli esimene, kes ütles et mitte Maa ei ole maailma keskpunkt, vaid seda on Päike. See leidis kinnituse läbi Galilei. Viimaste aastate jooksul on toimuned tormiline areng . Oleme jõudnud arusaamadele, mis toimub Universumis- Päikesesüsteem, Linnutee, teis...
Alati on neid kõige väiksemaid koostisosi nimetatud elementaarosakesteks. Nende mõõtmed on väiksemad kui kõige väiksem aatom. Tänapäevaks on selliseid osakesi kogunenud juba ligikaudu 400. Paljud neist eksisteerivad väga lühikest aega (10-23 s), paljud tekivad ainult erilistes tuumareaktsioonides või elementaarosakeste kiirendites. Nende klassifikatsioon on keeruline ja tavainimesele mittemidagiütlev peale ilusate nimede: meson, hadron, barüon, lepton, gluuon. 97 Nüüdisajal loetakse tõeliselt elementaarseteks footonit, leptoneid, kvarke, gluuoneid ja vahebosoneid ning neid nimetatakse seepärast ka fundamentaalosakesteks , kuigi juba leidub ka selles kahtlejaid.. Fundamentaalosakesi jaotatakse omakorda mateeriaosakesteks (aine algosakesed) ja vaheosakesteks (vastastikmõjusid vahendavad osakesed).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
