Otsingule "lainefront" leiti 86 faili

lainefront on pind, mis eraldab laineprotsessist haaratud ruumiosa keskkonnast, kus v├Ánkumisi veel ei ole. ÔÇó Periood on aeg, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ├╝he ringi (j├Áuab tagasi l├Ąhtepunkti). ÔÇó Sagedus ÔÇô v├Ángete arv aja├╝hikus ÔÇó Lainepikkuseks nimetatakse f├╝├╝sikas kaugust kahe teineteisele l├Ąhima, samas faasis
12
doc

Kogu 2008. aasta 12. klassi eksamimaterjal

Mehaanika Mehhaaniline liikumine ├ťhtlane sirgjooneline liikumine- ├ťhtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes v├Árdsetes ajavahemikes v├Árdsed nihked. ├ťhtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes v├Árdsete ajavahemike jooksul ├╝hesuguste v├Ą├Ąrtuste v├Árra, nimetatakse ├╝htlaselt muutuvaks liikumiseks. Tausts├╝steem- Tausts├╝...

F├╝├╝sika - Keskkool
448 allalaadimist
1
doc

F├╝├╝sika t├Ąiend├Ápe

V├Árdsed ajavahemikud ja teepikkused. ├ťhtlaselt muutuv liikumine ┬ş keha kiirus muutub v├Árdsetes ajavahemikes v├Árdse suuruse v├Árra. Tausts├╝steem ┬ş kella ja koordinaadistikuga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadelda. Teepikkus ┬ş keha poolt l├Ąbitud trajektooril├Áigu pikkus. s=vt vkesk=s/t s=v0t+at2/2 Nihe ┬ş suunatud sigl├Áik, mis ├╝hend...

F├╝├╝sika - Tallinna Tehnika├╝likool
322 allalaadimist
1
docx

Perioodilised liikumised

Ringliikumine-liikumine, kus keha punktide trajektooriks on ringjoon v├Ái selle osa Tiirlemine-keha ringliikumine ├╝mber punkti, mis asub v├Ąljaspool seda keha P├Â├Ârlemine-liikumine ├╝mber oma kujutletava telje V├Ánkumine-perioodiline liikumine, kus keha l├Ąheb esialgsesse asendisse tagasi sama teed m├Â├Âda Resonants-n├Ąhtus, mis tekib, kui sundiva j├Áu sagedus langeb kokku vabav├Ánkumise saged...

F├╝├╝sika - Keskkool
76 allalaadimist
1
doc

Laineoptika

Mida kirjeldab lainefront ? Lainefront on pind, mis eraldab ruumist seda osa kuhu laine on juba levinud sellest, kuhu v├Ánkumised veel j├Áudnud ei ole. Kuidas liigitatakse laineid nende frondi kuju p├Áhjal + joonised S├Áltuvalt lainefrondi kujust liigitatakse laineid tasa (lainefront on tasapind) ja keralaineteks (lainefront on kerapind). M├Ánikord, kui lainefrondi pind t├Ąhtsust ei oma, kasutatakse laine...

F├╝├╝sika - Keskkool
38 allalaadimist
11
doc

Optika k├╝simused ja vastused

Milles seisneb Inglismaalt p├Ąrit f├╝├╝siku Isaac Newtoni 17. Sajandil loodud valguse korpuskulaarteooria? Korpuskulaarteooria kohaselt on valgus osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. 2. Milles seisneb Hollandist p├Ąrit f├╝├╝siku Christjan Huygensi 17. Sajandil loodud laineteooria? Laineteooria kohaselt on valgus laine, mis saab levida lakkamatult kogu universumist. 3. Kuidas seletab 20...

F├╝├╝sika - Keskkool
392 allalaadimist
7
docx

F├ť├ťSIKA RIIGIEKSAM: M├ĽISTED

Mehaanika Mehaaniline liikumine ├╝htlane sirgjooneline liikumine - ├ťhtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha l├Ąbib mistahes v├Árdsetes ajavahemikes on v├Árdsed teepikkused. ├╝htlaselt muutuv liikumine - ├ťhtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub v├Árdsetes ajavahemikes v├Árdsete suuruste v├Árra. t...

F├╝├╝sika - Keskkool
278 allalaadimist
6
docx

F├╝├╝sika KT konspekt: VALGUSLAINED ja ELEKTROMAGNETLAINED

VALGUSLAINED ON ELEKTROMAGNETLAINED, MIS KOOSNEVAD AJAS PERIOODILISELT MUUTUVATEST NING RISTI PAIKNEVATEST MAGNET- JA ELEKTRIV├äLJAST NING MILLE LAINELINE OLEMUS AVALDUB RUUMIS LEVIVATE ELEKTRI- JA MAGNETV├äLJADE PERIOODILISES MUUTUMISES. VALGUSLAINE ON RISTLAINE, SEST ELEKTRI-JA MAGNETV├äLJADE MUUTUSED TOIMUVAD RISTI LAINE LEVIMISSIHIGA. N├äGEMISAISTINGU P├ĽHJUSTAB ELEKTRIV├äLJA M├ĽJU MEIE SILMALE. LAINEFRONT- SAMAS FAASIS V├ĽNKUVATE PUNKTIDE PIND JA ERIJUHUL V├ĽIB SEE OLLA KA TASAPIND. LAINEFRONT ERALDAB LAINETE POOLT H├äIRITUD RUUMIOSA SELLEST RUUMIST, KUHU LAINED POLE VEEL J├ĽUDNUD. VALGUSLAINED ON KERALAINED- VALGUSALLIKAST EEMALDUDES LEVIVAD NAD K├ĽIKV├ĽIMALIKES SUUNDADES JA SAMAS FAASIS V├ĽNKUVAD OSAKESED MOODUSTAVAD KERAPINDU. VALGUSE LAINEPIKKUSE ALL M├ĽISTAME KAUGUST VALGUSLAINE KAHE SAMAS FAASIS OLEVA NAABERPUNKTI VAHEL. LAINEPERIOOD...

F├╝├╝sika - Keskkool
4 allalaadimist
18
doc

F├╝├╝sika riigieksami konspekt

M├Ľ├ĽT├ťHIKUD SI ┬ş System International, 7 p├Áhisuurust ja p├Áhi├╝hikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarf├╝├╝sika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojus├Ápetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) T├Ąiendavad ├╝hiku...

F├╝├╝sika - Keskkool
1269 allalaadimist
2
doc

Valguse difraktsioon

Valguse difraktsioon on n├Ąhtus, mis laseb otsustada, et valgus on laine. Valguse difraktsiooniks nimetame valguslainete paindumist t├Ákete taha. Difraktsioonin├Ąhtus esineb ka mehaaniliste lainete korral, n├Ąiteks merelained v├Ái h├Ą├Ąlelained, ka need painduvad t├Ákete taha.Kui paigutada laine levimise teele ette takistus, avaga ekraan, siis on v├Áimali...

F├╝├╝sika - Keskkool
160 allalaadimist
2
doc

Valgus

Muut. kahe kesk. piiril. Optika uurib valguse jm kiirguste olemust, levimist, m├Áju Murdumist p├Áhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb k├Áigi lainete ainetele, tekkimist, rakendusv├Áimalusi. VALGUSE puhul. Murdumisn├Ąitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. OLEMUS: Newton: valgus on osakeste voog, mis levib T├Ąhendus a)valguse V v...

F├╝├╝sika - Keskkool
135 allalaadimist
1
doc

Perioodilised liikumised

T├Ąhis M M=F*l Impulsimoment iseloomustab p├Â├Ârlevat liikuva keha energiat ..T├Ąhis L L=m*v*r impulsimoment-keha impulsi ja p├Â├Ârlemis raadiuse korrutis reaalse keha imp-keha ├╝ksikute punktide impulsi momentide summa Impulsimomendi j├Ą├Ąvuseseadus-v├Ąli e j├Áumomendi puudumisel (st. suletud s├╝steemis) on impulsimoment j├Ą├Ąv.L=mWr2 V├Ánk...

F├╝├╝sika - Keskkool
126 allalaadimist
28
doc

p├Áhivara aines f├╝├╝sikaline maailmapilt

P├Áhivara aines F├╝├╝sikaline maailmapilt Maailm on k├Áik see, mis on olemas ning ├╝mbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi p├Áhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ┬ş omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi r├Áhutamisel kasutatakse maailmaga samat├Ąhenduslikku m├Áistet universum. Maailm...

F├╝├╝sika - Keskkool
188 allalaadimist
13
doc

Mehhaaniline liikumine

Mehaanika Mehhaaniline liikumine ├ťhtlane sirgjooneline liikumine ┬ş on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes v├Árdsetes ajvahemikes v├Árdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t ├ťhtlaselt muutuv liikumine ┬ş on liikumine, mille puhul keh...

F├╝├╝sika - P├Áhikool
81 allalaadimist
8
doc

Elektromagnetism ja optika

ELEKTROMAGNETISM ELEKTRIV├äLI Elektrilaeng ┬ş f├╝├╝sikaline suurus, mis n├Ąitab, kuiv├Árd keha osaleb elektromagnetilises vastastikm├Ájus. Valem: q=It ├ťhik: ├ťks kulon 1C=1A1s Laengu kolm t├Ąhendust: 1. keha omadus osaleda elektromagnetilises m├Ájus 2. f├╝├╝s. suurus selle omaduse kirjeldamiseks 3. aineosakeste kogum, millel on l...

F├╝├╝sika - Keskkool
179 allalaadimist
2
doc

F├╝├╝sika m├Áisteid ja t├Ąhiseid ├╝hikutega

F├╝├╝sikaline mudel ┬ş N├Ąhtuse v├Ái keha lihtsustatud k├Ąsitlus Punktmass ┬ş Liikuva keha mudel Inertsus ┬ş keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse v├Árra peab teise keha m├Áju esimesele kestma teatud aja. Inerts ┬ş Liikumise kiiruse s├Ąilitamine. Keha kaal m├Ájub alusele v├Ái riputusvahendile, raskusj├Áud aga kehale endale. Elastsusj├Áud ┬ş keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekk...

F├╝├╝sika - Keskkool
232 allalaadimist
33
doc

F├╝├╝sika teooria

Mida uurib klassikaline f├╝├╝sika ja millisteks osadest ta koosneb? ┬┤Uurib aine ja v├Ąlja k├Áige ├╝ldisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Koosneb: Relativistlik kvantmehaanika, kvantmehaanika, erirelatiivsusteooria, klassikaline mehaanika, ├╝ldrelatiivsusteooria. 2. Mis on t├Ąiendusprintsiip? ├ťkski uus teooria ei saa tekkida t├╝hjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud er...

F├╝├╝sika -
348 allalaadimist
20
doc

Seadused ja valemid

Coulomb'i seadus (vektorkujul!). Kaks punktlaengut m├Ájutavad teineteist j├Áuga, mis on v├Árdeline nende kehade laengutega ning p├Â├Ârdv├Árdeline nende vahelise kauguse ruuduga. , Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektors├╝mboolikat: V├Ąljatug...

F├╝├╝sika - Eesti Maa├╝likool
315 allalaadimist
11
doc

F├╝├╝sika 1 - Mere - teooria 41-76

Tuletage j├Áu ja potentsiaalse energia vaheline seos, l├Ąhtudes t├Â├ valemist. T├Â├ ja potentsiaalne energia on seotud A = F s = F s cos = Fs s A = -W p Fs s = -W p W p Fs = - s 42. Mis on absoluutselt elastne p├Árge? Andke vastavad j├Ą├Ąvusseadused kahe keha n├Ąitel. Absoluutselt elastne p├Árge on p├Árge, mil ei...

F├╝├╝sika - Tallinna Tehnika├╝likool
387 allalaadimist
39
doc

F├╝├╝sika 1 - Mere - teooria 71-112

L├Ąhtudes allj├Ąrgnevatest valemitest, tuletage tuiklemise v├Árrand. *See on praktikas sageli esinev n├Ąhtus. Segav ja kasulik. ┬Ě ┬Ě ┬Ě ┬Ě 72. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront , samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? 73. L├Ąhtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav v├Árrand. 74. L├Ąhtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faas...

F├╝├╝sika - Tallinna Tehnika├╝likool
389 allalaadimist
1
doc

Valgus

Valguse olemus Newtoni ja Huygensi teooria kohaselt. Dualism . Teooria kirjeldab valgust kui osakeste voogu, mis levib sirgjooneliselt, selgitab teravate varjude tekke, kuid ei suuda seletada, miks valgusvihud l├Ąhevad ├╝ksteisest l├Ąbi ja osakesed ei p├Árku ega haju. 2. Valguse kui elektromagnetlaine ehitus, valguse lainepikkuste vahemik?Valguslained on elektromagnetlained, mis koosnevad ajas perioodi...

F├╝├╝sika - Keskkool
64 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !