orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena aminohapeteks. William Prout (1785-1850) inglise keemik, uuris seedimisprotsessi, avastas maos soolhappe HCl 1824, liigitas toitained kolme rühma 1827: rasvad, sahhariidid ja proteiinid ja 4.aine oli vesi ! Friedrich Wöhler (1800-1882), saksa keemik, Berzeliuse õpilane, uuris 1824 tsüanaate AgOCN jt ja Justus Liebig Fulmiaate AgCNO. Nad saatsid andmed avaldamiseks Gay-Lussac´ile, kes avastas, et esitatud ained on sama koostisega, kuid täiesti erinevate omadustega. Gay-Lussac saatis probleemi Berzeliusele, kes 1830 avastas, et viinhape ja viinamarihape on samasuguse koostisega C 4 H 6 O 6 , ta andis sellistele ühenditele nimetuse ISOMEERID (sama määr). Wöhler ja Liebig tegid hiljem tihetat koostööd. 1828 sai Wöhler ammooniumtsüanaadi NH 4 OCN kuumutamisel juhuslikult karbamiidi ehk uurea CO(NH 2 ) 2 . See oli 1.orgaanilise aine süntees lähtudes
orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena aminohapeteks. William Prout (1785-1850) inglise keemik, uuris seedimisprotsessi, avastas maos soolhappe HCl 1824, liigitas toitained kolme rühma 1827: rasvad, sahhariidid ja proteiinid ja 4.aine oli vesi ! Friedrich Wöhler (1800-1882), saksa keemik, Berzeliuse õpilane, uuris 1824 tsüanaate AgOCN jt ja Justus Liebig Fulmiaate AgCNO. Nad saatsid andmed avaldamiseks Gay-Lussac´ile, kes avastas, et esitatud ained on sama koostisega, kuid täiesti erinevate omadustega. Gay-Lussac saatis probleemi Berzeliusele, kes 1830 avastas, et viinhape ja viinamarihape on samasuguse koostisega C 4 H 6 O 6 , ta andis sellistele ühenditele nimetuse ISOMEERID (sama määr). Wöhler ja Liebig tegid hiljem tihetat koostööd. 1828 sai Wöhler ammooniumtsüanaadi NH 4 OCN kuumutamisel juhuslikult karbamiidi ehk uurea CO(NH 2 ) 2 . See oli 1.orgaanilise aine süntees lähtudes
Seejärel täheldas ta et aur kristalliseerus külmadele pindadele, moodustades tumedad kristallid. Courtois kahtlustas kohe, et on avastanud uue elemendi, aga tal ei olnud uuringute jätkamiseks raha. Kuid ta andis kristalle oma aja tuntud füüsikutele ja keemikutele: Joseph Louis Gay-Lussacile, Andre-Marie Ampereile, Charles Bernard Desormesile ja Nicolas Clementile. 29 novembril 1813 tegid Desormes ja tema väimees Clement Courtois avastuse avalikuks. Gay-Lussac soovitas sellele nime (värvi järgi) ja Ampere teatas avastusest Inglise keemikule Humphry Davyle, kes täheldas uue elemendi suurt sarnasust klooriga keemiliste omaduste poolest. 10 detsembril teatas Davy Londoni Kuninglikule Seltsile et on avastanud uue elemendi, kuid pärast Gay- Lussaci protesti võttis omaks et esimesena tegi seda Courtois. Kasutatud allikad: http://www.i-vesi.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=4&Itemid=4&lang=et http://www.toitumine.ee/jood/ http://et
Soojusjuhtivus toimub ennekõike tahketes kehades. Gaaside ja vedelike korral tuleb kasutada mitmesuguseid poorseid materjale. Boyle-Marioette seadus- rõhk ja ruumala on teineteisega pöörvõrdeliselt seotud. Neid protsesse mille korral temp ei muutu nim isotermilisteks protsessideks (T-isotermiline). Charles seadus ruumala ei muutu. Neid protsesse kus ruumala ei muutu nimetatakse isohoorilisteks protsessideks (V- isohooriline). Gay-Lussac´i seadus- rõhk ei muutu. Neid protsesse mille korral rõhk ei muutu nim isobaarilisteks protsessideks (P-isobaariline).1.Soojusvahetus-protsess kus keha/kehad vahetavad omavahel soojust(soojuskiirgus,konvetsioon,soojusjuhtivus).Konvetsioon-aineosakesed vahetavad oma asukohti.Soojusjuhtivus-ei vaheta aineosakesi(tahketes kehades).Soojushulga arvutamine-füüsikaline suurus makrokäsitluses(ühelt kehalt teisele kehale kantav
· Isotermiline protsess - sündmus, mille korral temperatuur on jääv e. isoprotsess, mis toimub jääval temperatuuril. 8) Seadused: · Boyle-Mariottei seadus - 17. saj. avastasid Robert Boyle ja Edme Mariotte, et kui suurendada aine rõhku, väheneb selle aine ruumala. · Charles'i seadus - 19. saj. alguses avastas prantsuse füüsik Jacques Charles, et kui suurendada rõhku, siis suureneb ka keha temperatuur. · Gay-Lussaci seadus - Prantsuse füüsik Joseph Louis Gay-Lussac kirjutas 1802. aastal Gay-Lussaci seaduse, mille kohaselt temperatuuri kasvades suureneb aine ruumala.
gaasi rõhk 1/273 võrra sellest rõhust, mis tal oli 00C juures. (rõhu termiline tegur) Isotermilised protsessid (T=const) : Neid uurisid inglane Robert Boyle ja prantslane Jean Marie Mariotte. Temperatuur saab olla konstantne ainult siis, kui süsteem on soojusvahetuses mindi väga suure süsteemiga termostaadiga. Protessid peavad kulgema väga aeglaselt. Jääval temperatuuril on V püsisuurus. p1 *V1/p2*V2 = 1 Isobaarilised protsessid (p=const) : Neid uuris prantsuse füüsik Gay-Lussac, leides, et jääval rõhul on antud gaasihulga ruumala võrdeline tema absoluutse temperatuuriga. Juhul, kui võtta üks ruumaladest, gaasi ruumala 0 oC juures, siis võime kirjutada: V0/ V = T0/T V*T0 = V0*T V= Vo*1/T0*T Jääval rõhul muutub kõikide gaaside ruumala ühteviisi ja nimelt nii, et temperatuuri suurendamisel ühe jaotise võrra, suureneb gaasi ruumala 1/273 võrra sellest ruumalast, mis tal oli 0oC juures.
Isegi Vana-Kreeka mütoloogias (Odüsseias), räägiti ime rohust mis pani inimese unustama. On spekuleeritud, et jutt käib oopiumit sisaldavast eliksiirist. Alkaloide sisaldavaid taime ekstrakte kasutati ka noolte mürgitamiseks. Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Ta pani selle nime Vana-Kreeka jumala Morpheuse(une jumala) järgi. Präeguse nime morfiin pani sellele prantsuse füüsik Joseph Louis Gay-Lussac. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Alkaloidide saamine Kuna alkaloidid on struktuurilt väga mitmekülgsed, siis ei ole ühte universaalset alkaloidide saamis meetodi. Enamus meetode kasutab ära alkalodide võimet lahustuda orgaanilistes lahustes.(mitte vees) Enamus taimi sisaldab mitut alkaloidi. Et need sealt eraldada, taim purustatakse ühtlaseks seguks ja lahustatakse. Alkaloidid on üldiselt
molekulide kineetiline energia võrdub nulliha, siis seda enam vähendada ei ole võimalik. 18)Mis on soojusülekanne? Selle liigid. Selgita neid liike ja too näiteid. Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele. Soojusülekanne toimub alati soojemalt kehalt külmemale. 19)Millised on gaasi iseloomustavate suuruste vahelised sõltuvused, mille avastasid Boylé, Mariotte ; Charles ; Gay Lussac? Kui rõhk on muutumatu, nimetatakse seda isobaarseks protsessiks. Kui ruumala on jääv, nimetatakse seda isokoorseks protsessiks. Kui protsessis püsib temperatuur muutumatuna, nimetatakse seda isotermseks protsessiks. 20)Ideaalse gaasi olekuvõrrand koos selgitusega. pV=m:M RT p gaasi rõhk (Pa) V gaasi ruumala (m³) m gaasi mass (kg) M gaasikoguse molaarmass (kg/mol) T temperatuur (K)
Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI -XVIII saj.loodi eeltingimised keemia kui teaduse tekkeks. Robert Boyle -Teadusliku keemia alused Galileo Galilei - “esimene päristeadlane” 1)Iatrokeemia etapp: “meditsiiniline keemia” 2) ‘Pneumaatilise keemia’ etapp: gaasid - Boyle ja Mariotte: rõhu mõju gaasi ruumalale - Palju hiljem Volta ja Gay-Lussac: temperatuuri mõju J.B. van Helmont võttis kasut.. termini gaas ja uuris CO2 Robert Boyle - iiri teadlane ja filosoof, Keemia kui iseseisev ala - temast alates. Joseph Black : CO2 ja karbonaatide edasised uuringud (CO 2 neeldumine leelistes) Giuseppe F.Fontana : hakkas laialdasemalt kasutama gaaside mõõtmise seadmeid, uuris NO ja veegaasi. Daniel Rutherford: eraldas õhust N2 Joseph Priestley: avastas O2 (sõltumatult Carl Scheele) 3) Flogistoniteooria etapp Flogiston (G
keemil. elemendi mõiste täpsustus "aine säilivuse seaduse" eksperimentaalne tõestus flogistoniteooria vastane võitlus (alates u. 1774, eriti alates 1783) tööd kalorimeetria alal keemianomenklatuuri loomine jm. KVANTITATIIVSETE SEADUSTE PERIOOD 1800 ... 1860 koguselised suhted, kvantitatiivsed vahekorrad - keemiateaduse alus seotud aatom- ja molekulmassidega, molekulivalemitega, keemil. võrranditega Joseph Louis Proust (1754-1826) John Dalton (1766-1844) Joseph Louis Gay- Lussac (1778-1850) Amadeo Avogadro (1776-1856)Kordsete suhete seadus(Dalton): Ku kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu ühendit, siis ühe ja sama massiga seotud teise elemendi massid(nendes erinevates ühendites) suhtuvad nagu lihtsad täisarvud. Ruumalaliste suhete seadus(Gay-Lussac) Püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate gaaside ruumalad üksteisesse ja reaktsioonis tekkivate gaaside ruumalad nagu lihtsad täisarvud. Avogadro seadus:Samal rõhul ja temp
korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel, kus temperatuur on 273,15K ja rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg). Gay- Lussac´i seadus- konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. Selles valemis tähistab V0 gaasi mahtu normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastavat rõhku, T0 normaal- ja standardtingimustele vastavat temperatuuri kelvinites (mõlemal juhul 273 K), P ja T aga rõhku ja temperatuuri, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Clapeyroni võrrand
korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel, kus temperatuur on 273,15K ja rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg). Gay- Lussac´i seadus- konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. Selles valemis tähistab V0 gaasi mahtu normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastavat rõhku, T0 normaal- ja standardtingimustele vastavat temperatuuri kelvinites (mõlemal juhul 273 K), P ja T aga rõhku ja temperatuuri, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Clapeyroni võrrand
võrdsed ruumaald gaase võrdse arvu osakesi) 26. Nimetage olulisemaid Berzeliuse poolt kasutuselevõetud termineid (mõisteid) keemias. orgaanilised ained, katalüüs, isomeer, polümeer, allotroop, halogeen, proteiin, radiaal elektronegatiivne, elektropositiivne 27. Milles seisneb ruumalaliste suhete seadus? Kes selle esimesena kindlaks tegi? Gaaside ruumalaliste suhete seadus: gaasireaktsioonides on gaaside ruumalade suhe täisarvuline, Joseph Louis Gay-Lussac tegi selle esimesena kindlaks. 28. Milles seisneb Avogadro seadus? Miks see ei leidnud pikka aega üldist tunnustust? Avogadro seadus: samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumalad gaase võrdse arvu osakesi. See ei leidnud pikka aega tunnustust, sest polnud kooskõlas Berzeliuse vaadetega. (Tema arvas, et kuna vee valem on HO, siis vesinik kogus võtab 2 korda suurema ruumala kui hapnuku võrväärne kogus. Toetas ruumalaliste suhete seadust.) 29
Seejärel täheldas ta, et aur kristalliseerus külmadele pindadele, moodustades tumedad kristallid. Courtois kahtlustas kohe, et on avastanud uue elemendi, aga tal ei olnud uuringute jätkamiseks raha. Kuid ta andis kristalle oma aja tuntud füüsikutele ja keemikutele: Joseph Louis Gay-Lussacile, André-Marie Ampère'ile, Charles Bernard Desormes'ile ja Nicolas Clément'ile. 29. novembril 1813 tegid Desormes ja tema väimees Clément Courtois' avastuse avalikuks. Gay-Lussac soovitas sellele nime (värvi järgi) ja Ampère teatas avastusest Inglise keemikule Humphry Davyle, kes täheldas uue elemendi suurt sarnasust klooriga keemiliste omaduste poolest. 10. detsembril teatas Davy Londoni Kuninglikule Seltsile, et on avastanud uue elemendi, kuid pärast Gay-Lussaci protesti võttis omaks, et esimesena tegi seda Courtois. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest
suurus. Isohooriline protsess Jääval ruumalal V toimuv protsess. Graafik on isohoor Pr füüsik Jacques Charles avastas 1787 rõhu ja tempsi vahelise seose java ruumala puhul: Antud gaasihulga soojendamisel 1 kraadi võrra, konstantse ruumala juures, suureneb gaasi rõhk 1/273 võrra sellest rõhust, mist al oli 0 kraadi C juures (Charles'I seadus). Nt õhu soojenemine jääval tempsil. Isobaariline protsess Jääval rõhul p toimub protsess. Graafik on isobaar. Pr füüsik Gay-Lussac avastas 1802 a tempsi ja ruumala vahelise seose jääva rõhu puhul: Antud gaasimassi ruumala suureneb 1 kraadi võrra soojenemisel jääva rõhu all 1/273 võrra sellest ruumalast, mist al oli 0kraadi C juures (Gay-Lussaci seadus). Termodünaamika I seadus. See on soojusnähtuse teooria. Füüsikaliste kehade süsteemi, mis pole vastasmõjus süsteemiväliste kehadega nim isoleeritud termodünaamiliseks süsteemiks.
Ideaalgaasideks nimetatakse gaasi, mille molekulide vahel puuduvad vastastikused mõjujõud (tõmbe ja tõukejõud) ja molekulide maht loetakse tühiselt väiksek, neid vaadeldakse, kui materjaalseid punkte. Reaalmolekuulide vahel on mõjujõud. Ideaalgaaside seadused: 1) Boyle Mariotte seadus Kui gaasiolekumuutus toimub konstantsel temperatuuril t=const., siis erimahud ja rõhud suhtuvad pöördvõrdeliselt rõhkudega. Isotermiline protsess 2) Gay Lussac seadus Kui gaasi oleku muutus toimub constantsel rõhul, siis erimahud suhtuvad võrdeliselt absoluutsete temperatuuridega. Isobaarne protsess 3) Charley seadus Kui gaasi oleku muutus toimub constantsel mahul või erimahu, siis rõhud suhtuvad võrdeliselt absoluutsete temperatuuridega. Isohoorne protsess Ideaalgaaside olekuvõrrand: Ideaalgaasi olekuvõrrandiks (termiliseks olekuvõrrandiks) nimetataksevõrrandit, mis seab
,,sillutuskivi." (10) Ränikivi on ammu tuntud, selle põhielement sai aga tuntuks alles kahe sajandi eest. XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi algul püüdis H. Davy elektrolüüsida kuumutatud liiva, kuid protsess ei kulgenud (liiv ei juhi elektrivoolu, mitteeletrolüüt), siis püüdis ta redutseerida ränidioksiidi metallilise kaaliumi aurudega. Katsed aga polnud resultatiivsed, lähtuti valest eeldusest, et räni on metall. Gay-Lussac ja Louis Thenard (1811) viisid läbi eksotemilise reaktsiooni ränitetrafluoriidi ja metallilise kaaliumi vahel, kuid ei suutnud analüüsida reaktsioonil tekkinud ühendeid. 1824. aastal kuumutas J. Berzelius peenpulbriliste ainete (ränidioksiid, raud ja süsi) segu ja tõestas, et reaktsioonil tekib raua ühend räniga (ferrosiliitsium). Kuumutades kaaliumfluorosilikaati metallilise kaaliumiga avastas ta sulatatud massist veega lõhustades amorfset räni
Isohoorne v = const p2/p1 =T2/T1 l=0 q= cv(T2 T1) Sharle p1/T1 =p2/T2 Isobaarne p = const v2/v1 = T2/T1 l= p(v2 v1) = R (T2-T1) q= cp(T2 T1) Gay- v1/ T1 = v2/ T2 Lussac Isotermne pv = const p1/p2 = v2/v1 l = RT ln v2/v1 = RT ln q=l Boyle- p1v1 = p2v2 p1/p2 Mariotte Adiabaatne pvk= const p1v1k = p2v2k ; l= (p1v1 p2v2)/ (k -1) = q =0 Poisson T1v1 k-1 = T2v2 k-1 R (T1 T2) / (k-1) Polütroopne pvn= const p1v1n = p2v2n ; l= (p1v1 p2v2)/ (n -1) = q= cv (n k)/(n -1)
Gaaside maht sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 C) rõhk 101 325 Pa (1 atm; 760 mmHg) või standartingimustel: temperatuur 273,15 K rõhk 100 000 Pa ( 0,987 atm; 750 mmHg) Põhilised ideaalgaaside seadused: Boyle´i- Mariotte´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. PV = const P1 V2 = P2 V1 Gay-Lussac´i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V = const T V1 V2 = T1 T2 Kombineerides saab P1V1 PV P 0V 0 = 2 2 = T1 T2 T0 Seda seost kasutatakse gaaside mahu viimiseks ühtedelt tingimustelt (rõhk P 1, te-ur T2) teistele (P2, T2), sealhulgas ka normaal- või standartingimustele PVT 0 V0 = , P 0T kus V0- gaasi maht normaal-või standaarttingimustel
Karbonaadid - looduses levinud Ca karbonaadid: CaCO3 ja Ca(HCO3)2. CaCO3 - lubjakivi (paekivi), kriit, marmor, kasutatakse tohututes kogustes ehitusmaterjalina. Ca ja Mg soolad põhjustavad vee kareduse: vähendab vee lahustamisvõimet, tekitab katlakivi, vähendab seebi pesemisvõimet, toidu - joogi kvaliteeti jne. 13. rühm: B Al Ga In Tl Boor (B) - Boorhape on ainus anorgaanil. hape, mida leidub looduses üsna puhtal kujul. Lihtaine kujul eraldati esmakordselt 1808 Gay-Lussac, Thenard Leidumine looduses: tähtsamad mineraalid: kolemaniit Ca[B3O4(OH)3]·H2O: uleksiitCaNa[B5O6(OH)6]·5H2O Boor lihtainena: on pooljuht, toatemperatuuril praktil. elektrit ei juhi, t° tõusul el.- juhtivus suureneb, üle 1000°C – hea elektrijuht. Toatemp.-l reageerib ainult F2-ga, → BF3. Kõrgemal t°-l O2-ga (→ B2O3, diboortrioksiid). Hal-dega(→ BCl3, BBr3). S-ga (→ B2S3, diboortrisulfiid). N2-ga (→ BN, boornitriid). Metallidega moodustab boriide.
41. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht a) normaaltingimustel; b) standardtingimustel? A) normaal P=101325Pa; T=273,15K; V=22,4dm3/mol. B) standard P=100000Pa; T=273,15K; V=22,7dm3/mol 42. Kui suur on õhu keskmine molaarmass? Kuidas see on leitud? Õhu keskmine molaarmass on 29,0g/mol. See on leitud 0,8 (80%) korda lämmastiku molaarmass ja 0,2 korda hapniku molaarmass. 43. Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri tõstmisel, kui rõhk ja gaasi mass ei muutu? Gay Lussac seadus: konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V1/T1=V2/T2 44. Kuidas muutub gaasi maht rõhu tõstmisel, kui gaasi mass ja temperatuur ei muutu? Boyle-Mariotte'i seadus: konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. P1/P2=V2/V1 45. Hapniku ruumala normaaltingimustel on 20,0 liitrit. Arvutada a) kui suur on sellise koguse hapniku mass [28,6 g]; b) kui suur on sellise koguse hapniku ruumala 40 C ja
4 OLEKUPARAMEETRITE MUUTUMISE SEADUSPÄRASUSED Töötava keha olekuparameetrite muutumine allub järgmistele seaduspärasustele: a) Boyle'i - Mariotte’i seadus (Robert Boyle 1627-1691, Edme Mariotte 1620-1684) Gaasi hulga mahud on jääval temperatuuril ( ) pöördvõrdelised gaasi rõhuga , s.t ruumala vähenedes rõhk kasvab: , , ehk . b) Charles’ i seadus I (Jacques A. Charles, 1746–1823 ja Joseph L. Gay-Lussac, 1778–1850) Kindla gaasimassi ruumala jääval rõhul ( ) on võrdeline temperatuuriga . Seega, kui temperatuur kasvab, rõhk jääb aga samaks, suureneb ruumala võrdeliselt temperatuuriga ehk . Charles’ i seadus II. Jääval ruumalal ( ) on kindla gaasimassi rõhk võrdeline absoluuttemperatuuriga . Seega, kui temperatuur kasvab, suureneb jääva ruumala korral võrdeliselt ka gaasi rõhk , ehk .
Faraday tähtsaimad avastused olid elektriga seotud: ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid vähese matemaatilise haridusega. Põhimõtteliselt iseõppinud füüsik. Soojus- ja molekulaarfüüsika areng Miks hakkas termodünaamika totmiliselt arenema just 17. s? Millised olid selle arengu eeldused ja praktilised vajadused? Fahrenheit Celsius Reaumur lord Kelvin Temperatuuri skaalade määramine, kasutades erinevaid aineid. Gay-Lussac (6. detsember 1778 10. mai 1850) Ta uuris katseliselt gaasi ruumala sõltuvust temperatuurist. Tema auks on nimetatud Gay-Lussaci seadus. John Dalton 6. september 1766 27. juuli 1844) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse aatomiõpetuse rajajaid. John Dalton uuris õhu koostist. Ta võttis esimesena kasutusele aatommassid ja molekulmassid. 1803. aastal avaldas ta keemiliste elementide aatommasside tabeli, kus aatommassiühikuks võttis vesiniku aatomi massi
pH2O/Püld=pH2O,küll./Püld, kompr.. (2) Selle võrrandi abil saab arvutada rõhu, mille juures hakkab komprimeeritavas õhus sisalduv veeaur kondenseeruma. Õhu kokkusurrumisel suureneb üldrõhu suurenemisega ka veeauru osarõhk õhus, sest veeauru osarõhu osa suurus ei muutu. Üldrõhul, mille juures veeauru osarõhu suurus ületab küllastatud auru rõhu suuruse sellel tempil, hakkab veeaur kondenseeruma. 1) Boyle-mariotte gay lussac seadus, 2) boyle-mariotte gay lussac seadus 3) PH20/Püld=VH20aur/100 10. Vedelikud ained ja materjalid, millised voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul. Vedelikus on osakesed pidevas soojusliikumises, sellest tingituna on kõigil osakestel Ekin, mis pole kõigil ühesugune. Need osakesed, mille Ekin on keskmisest E-st suurem, ületavad naaberosakeste külgetõmbejõu ja eralduvad pinnalt gaasilisse keskkonda. Seda nähtust nim aurumiseks ja kuna
1800 Humphry Davy avastab lämmastikoksiidi (naerugaasi). 1801 Thomas Young avaldab astigmatismi põhjuse. 1801 Johann Wilhelm Ritter avastab ultraviolettkiirguse. 1801 Giuseppe Piazzi avastab asteroid Cerese (hilisema klassifikatsiooni järgi kääbusplaneedi). 1801 Joseph Marie Jacquard laiutab kangasteljed, kus riide muster määratakse perfokaartide abil. 1801 Robert Fulton ehitab esimese allveelaeva. 1802 Joseph Louis Gay-Lussac taasavastab veelkord gaaside rõhu ja temperatuuri vahelised seosed ja avalikustab oma tulemused. 1802 William Hyde Wollaston avastab päikese spektris seitse tumedat joont. 1803 John Dalton toob välja esimesed ideed, mis viisid kaasaegse aatomimudeli tekkeni. 1803 Young avastab valguse interferentsi, ta avaldab arvamust, et valgus on laine. 1803 Jean-Baptiste Biot jõuab järeldusele, et taevast langevad kivid on meteoriidid.
Уравнение Соотношение Механическая работа теплоты процесса параметров состояния Isohoorne v = const p2/p1 =T2/T1 l=0 q= cv(T2 –T1) Изохорный Sharle p1/T1 =p2/T2 Isobaarne p = const v2/v1 = T2/T1 l= p(v2 –v1) = R (T2-T1) q= cp(T2 – T1) Изобарный Gay-Lussac v1/ T1 = v2/ T2 Isotermne pv = const p1/p2 = v2/v1 l = RT ln v2/v1 = RT ln q=l Изотермический Boyle- p1v1 = p2v2 p1/p2 Mariotte Adiabaatne pvk= const p1v1k = p2v2k ; l= (p1v1 – p2v2)/ (k -1) = q =0 Адиабатный Poisson T1v1 k-1 = T2v2 k-1 R (T1 –T2) / (k-1)
boorhape H3BO3 kasutab inimkond mäletamatutest aegadest Need on praktikas tähtsaimad boori ühendid, leidub sellisel kujul ka looduses. Boorhape on ainus anorgaanil. hape (mineraalhape), mida leidub looduses üsna puhtal kujul. (lahjendatult ja segus leidub mitmeid teisigi, isegi H2SO4 ja HCl) Boori nimetus – sõnast bauraq või borax (hilisladina) Lihtaine kujul eraldati esmakordselt 1808 Gay-Lussac, Thenard Davy (neist sõltumatult) Leidumine looduses – tähtsamad mineraalid: kolemaniit Ca[B3O4(OH)3]·H2O e. 2CaO·3B2O3·5H2O uleksiit CaNa[B5O6(OH)6]·5H2O e. Na2O2·2CaO·5B2O3·16H2O mitmesugused „boorakshüdraadid“: Na2[B4O5(OH)4]·3H2O e. Na2B4O7·5H2O Na2[B4O5(OH)4]·8H2O e. Na2B4O7·10H2O
temale avaldatud rõhuga. PV=nRT, nT=const. Kui konstantsed on hübriidorbitaalide teke. On teada, et Molaarmass (M) aine 1 mol mass grammides (ühikuks on moolide arv ja rõhk siis on tuletatav Gay-Lussac´I seadus. Jääval (CH4) metaani molekulis paiknevad 4 g/mol). N: H2O 18 g/mol. rõhul on gaasi antud massi ruumala võrdeline gaasi absoluutse vesinikuaatomi tetraeedriliselt.
1.5 Ekvivalentide seadus ained reag-d teineteisega alati neid liita okteti tekkimises. avaldatud rõhuga. PV=nRT, nT=const. Kui konstantsed on ekviv-tes hulkades,mis on võrdel-d nende ainete ekviv.t massiga. Väärisgaasid, mille välis elektron kihtidel on 8 ekt-i (va. He, millel on moolide arv ja rõhk, siis on tuletatav Gay-Lussac´i seadus. Jääval 1.6. Ruumalaliste suhete seadus kehtib kulgevate keemiliste 2 ekt-i) on passiivsed. Metallid (Na ) loovutavad väliskihilt ekt-i rõhul on gaasi antud massi ruumala võrdeline gaasi absoluutse reaktsioonide puhul. 2H2+O2=2H2O (veeaur) (Mg 2 ). N: Na Mg 2+ temp-ga P1n=const. Kui konst-d moolide arv ja ruumala siis on
Kriitiline temperatuur temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega N: CH 4 - 82oC. Kriitiline rõhk rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, st vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal N: CH 4 - 45,8atm. Käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral Gaasi maht on võrdelises seoses temperatuuri tõstmisega. Kui temperatuuri muutumisel gaas jääb täielikult gaasilisse olekusse, siis kehtib Gay Lussac'i seadus, mis väidab, et konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht (V) võrdelises sõltuvuses temperatuuriga (T). Gaasi maht on pöördvõrdelises seoses rõhu tõstmisega. Kui rõhu muutumisel gaas jääb täielikult gaasilisse olekusse, siis kehtib Boyle'i-Mariotte'i seadus, mis väidab, et konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). Boyle-Mariotte ja Gay-Lussaci võrrand:
(273 K) ja rõhk 105 Pa = 1 baar. Kõikide gaaside molaarruumalad on standardtingimustel 22,7 dm3 (22,7 l). Vm = 22,7 dm3/mol = 22,7 l/mol = 22,7× 10-3 m3/mol Varem kasutati normaaltingimusi, milles rõhk oli 101325 Pa, sel juhul oleks Vm = 22,4 dm3/mol. Normaaltingimusi enam ei kasutata. 86 Gay-Lussaci seadus ehk kordsete suhete seadus. Prantsuse tealane L.J.Gay- Lussac uuris gaasiliste ainete vahelisi reaktsioone ning tõdes, et reageerivate ja reaktsioonil tekkivate gaaside ruumalad suhtuvad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. Vee moodustamisel reageerivad 1 mahuühik O2 ja 2 mahuühikut H2 ning tekib 2 mahuühikut vett (auru). 87 Avogadro seadus. Itaalia teadlane A. Avogadro selgitas, et kõikide gaaside võrdsed ruumalad
seaduse nime all. Konstantsel temperatuuril on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. Gaasi olekuvõrrand seob kolme olekuparameetrit rõhku ruumala temperatuuri See on lihtne ja intuitiivselt tajutav seadus, mille formuleerimiseks tuli siiski teada õhurõhu olemasolu. Seevastu gaasi parameetrite temperatuurisõltuvus kui tunduvalt keerukam lasi end veel poolteist sajandit oodata. 1805. a. leidis L. Gay-Lussac seose ruumala ja temperatuuri vahel (ruumpaisumise valemi), ning mõni aeg hiljem Charles (loe sa:rl, kuna tegu on prantslasega!) analoogilise seose rõhu ja temperatuuri vahel. Neid valemeid esitatakse tavaliselt koos: Konstandid ja tähistavad vastavalt ruumala ja rõhku temperatuuril 0 kraadi; konstant - ruumpaisumistegur - sõltub temperatuuriskaalast ja on Celsiuse kraadide korral ligikaudu 1/273. 19
pv = konst. Graafiliselt on isoterm hüperbool pv koordinaadistikus (joon 2) Joonis 2. Ideaalgaasi rõhu olenevus ruumalast jääval temperatuuril Protsessi nimetatakse isotermseks. Boyle-Maryotte seadus ei sobi rakendamiseks soojustehnilistes arvutustes väga kõrgetel rõhkudel ja väga madalatel temperatuuridel. Gay-Lussaci seadus näitab ideaalgaasi mahu sõltuvust temperatuurist jääval rõhul (1802 a prantsuse füüsik ja keemik Joseph Louis Gay-Lussac). Ta leidis, et gaasi temperatuuri tõstmisel 10C võrra jääval rõhul suurenes tema maht 1/273 mahu võrra, mis oli gaasil 00C juures. Vt = V0 (1 +t/273) (12) Seaduse graafiline kuju on toodud joonisel 3, mis on sirge (isobaar) Joonis 3. Ideaalgaasi ruumala olenevus temperatuurist jääval rõhul. Protsessi nimetatakse isobaarseks. Vaadeldes graafikut näeme, et sirge lõikab temperatuuri telge absoluutse nulli juures.
annaabi.ee 
