Ühtlasel ringliikumisel on kiirendus suunatud täpselt keskkpunkti ehk asetseb raadiusel. See on kesktõmbekiirendus. Kesktõmbekiirenduse leiame valemiga ak`= v*v/r Ringjoonelisel liikumisel hoiab keha kesktõmbejõud ehk tsentripetaaljõud Mille saame leida Newtoni teisest seadusest? Inertsi omaduste tõttu püüab keha ringjoonelt lahkuda Mõjudes ringliikumise tekitajale tsemtrifugaaljõuga Kesktõmbejõud võib olla kurvis liikuva auto jaoks hõõrdejõud, tehiskaaslase jaoks gravitatsioonijõud Ringliikumist kohtame laialdaselt taevakehade juures ja tehnikas Näide: Kui suure horisontaalse kiirusega peame keha viskama, et ta kukuks Maast mööda ja jääks tiirlema ümber Maa. Ringliikumisel hoiab keha raskusjõud, kesktõmbekiirendus
Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha · Maa orbiidile jõudmiseks peab tehiskaaslane (või selle kanderakett) saavutama esimese kosmilise kiiruse, Maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus. · Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põkkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid · Üldjuhul on tehiskaaslase orbiit elliptiline ja allutatud häiritustele. Ümber Maa tiirleb tehiskaaslasi ka geotsentrilistel ringorbiitidel, mis kulgevad kas üle Maa pooluste (polaarorbiidid) või ekvaatori kohal. · Maa tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse tavaliselt Maa pöörlemise suunas. · Esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1 lennutati kosmosesse 4. oktoobril 1957. Esimene heliotsentrilise orbiidiga tehiskeha ehk Päikese tehiskaaslane oli 2. jaanuaril 1959
Keha kaal. Kaaluta olek Keha kaal ( P ) jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit: P = m( g ± a ). Märk + vastab üles, märk - alla suunatud kiirendusele a. Kui keha langeb vabalt, siis a = g ja P = 0, st keha on kaaluta olekus. Kaaluta olek olek, milles on kõik vabalt langevad (ainult raskusjõu mõjul liikuvad) kehad. Maa tehiskaaslaste liikumine. I kosmiline kiirus Ümber Maa mööda ringjoonelist orbiiti liikuva tehiskaaslase kiiruse v leiame kesktõmbejõu Fk = m ak ja gravitatsioonijõu Fg avaldiste võrdsustamisel: m v2 m = G mM 2 , ( RM + h ) ( RM + h ) G mM v= , RM + h kus m on tehiskaaslase mass. Kui tehiskaaslane liiguks maapinna kõrgusel (h = 0), siis G mM vI =
Kuidas jõuab tehiskaaslane orbiidile? · Maa orbiidile jõudmiseks peab tehiskaaslane (või selle kanderakett) saavutama esimese kosmilise kiiruse, Maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus. · Esimene kosmiline kiirus on 7,9 km/s · Teine kosmiline kiirus on 11,01 km/s Millal satelliit jääb orbiidile tiirlema? · Maa tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse tavaliselt Maa pöörlemise suunas. · Kui ekvaatori kohal tiirleva tehiskaaslase orbiidi raadius Maa keskmest loetuna on 42 100 km, siis on tal Maa pöörlemise kiirusega võrdne nurkkiirus. Mis on tehiskaaslaste ülesanne? · Eristatakse rakenduslikke ja teaduslikke tehiskaaslasi. Töölaadilt võivad teaduslikud tehiskaaslased olla passiivsed, kui maapinnal registreeritakse kaugseire teel neilt peegelduvat päikesekiirgust või nende endi soojuskiirgust või kui neile on paigutatudlaserkiirepeegeldi, või aktiivsed, kui
ja vastava tehnoloogia, teaduse ja poliitikaga seotu. · 16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe inimkonna ühe suure unistuse kosmoselennu elluviimise suunas. · Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ning juhtimisseadmete loomine. · Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. · Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: 1. Esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile. 2. esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse. 3. inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Saturn V starviplatvormil enne Apollo 4 õhkutõusmist Kennedy kosmosekeskuses 9. novembril 1967. Kosmonaut ehk astronaut on kosmoselaeva või -lennuki meeskonna liige. · Esimene kosmonaut oli Juri Gagarin.
20. sajandi kultuurilised sündmused 1950-dad: NSVL saatis Maa orbiidile esimese mehitamata tehiskaaslase USA-s ehitati esimene tuumajõul töötav allveelaev NSVL-s ehitati esimene tuumajõul töötav laev, jäämurdja Kiire majanduskasv Täiustati autosid, erinevaid elektriseadmeid, mööblit, riideid, kodukeemiat jne Televiisorid, stereomagnetofonid ja -plaadimängijad, mikrolaineahjud jne muutusid igapäevaseks Naistemoodi kujundasid kuulsad näitlejannad, näiteks Brigitte Bardot, Elizabeth Taylor,
Tundus, et rikkaks on võimalik saada kõigil neil, kes oskavad uue aja võimalusi kasutada. See kõik leidis aset tänu sellele, et lääs läbis 80ndatel majandusliku tõusu. Tänu maailmasõdade ja suuremate katastroofide puudumisele olid suured tarbimisvõimalused ilmsed. Suurenesid reisimisvõimalused ja tänu sellele elavnes majanduselu ka näiteks Malaisias ja Lõuna-Koreas. Saavutused ja probleemid Pärast eelnevaid niinimetatud suuri kosmosesaavutusi- Maa kunstliku tehiskaaslase loomist, inimese kosmoselendu ning kuule jõudmist, võib järgmiseks suureks sammuks pidada 1982. aastal orbiidil käinud kosmosesüstikut (Columbia). 1986.a sama kosmosesüstik aga plahvatas koos 7 astronaudiga. Selle kümnendi üheks sümboliks kujunes kondoom, kuna levis AIDS. Pärast kondoomi kasutuselevõttu tuli hakata suhtuma homoseksuaalidesse sallivamalt. Julgemalt hakkasid nüüd oma õigusi nõudma mitmesugused vähemused. Vähemustega arvestamist nimetati poliitiliseks
tulevikus kateiste tähtede juurde. 16.märtsil 1926 aastal tehti USA-s suur hüpe inimkonna suure unistuse kosmoselennu elluviimise suunas. Raketiteadlane Robert Goddard lennutas tol päeval üles esimese vedelkütusega töötava raketi, mis saavutas kiiruse 100 km/h ja jõusid 2,5 sekundiga 56 m kõrgusele. Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos on olnud esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957.aastal, esimese inimese Juri Gagarin viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961.aastal ja inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969.aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Iga astme mootorid ja tühjenenud kütusepaagid eralduvad raketi muust osast enne järgmise astme mootorite käivitumist. Kui viimane
Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 (1995).Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste). Marsi kuud Phobos (kreeka keeles, "hirm") ja Deimos (kreeka keeles, "ahastus"), arvatavasti
Spordivõidud pidid tõestama, et võitja riigil on parem poliitiline kord, mis seda soodustab. Erinevalt idablokist suudeti lääneriikides luua heaoluühiskond. Heaolu üheks näitajaks on hariduse kättesaadavus. NSV Liit muutus juhtvaks riigiks maailmas kõrgharidusega spetsialistide arvu poolest. Suurt tähelepanu pöörati Nõukogude Liidus relvastuse tootmisega seotud teadusvaldkondadele. I na maailmas saatis NSV Liit Maa orbiidile tehiskaaslase (1957) ja ka esimene inimene kosmoses oli Nõukogude kosmonaut Juri Gagarin (1961). Teaduse ja tehnika kiire areng tegi kultuuriväärtused kättesaadavaks kõikidele ühiskonnarühmadele. Sellega seoses hakati rääkima massikultuurist ehk n.-ö keskmise tarbija maitsele vastavast kultuurist. Kommunistlike diktatuuride varisemine 1980 aastate lõpul ja 1990 aastate algul tõi muudatusi ka maailma kultuurielus.
kosmoselendudel ning uurimislendudel tarvilike praktiliste kogemuste omandamine. Automaatjaamad Start ja stardipaik: 1998 Bajkongõri kosmodroom Kaal: 417 289 kg Pikkus: 51m Laius: 109m Kõrgus: ~20m Keskmine kiirus: 7706,6 m/s (27 743,8 km/h) Täistiiru Kestus: 91min Satelliidid Satelliit on maa mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat. Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat üle 7000. Satelliidid Maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus (paokiirus) ja tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse tavaliselt Maa pöörlemise suunas. Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põkkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid. Eristatakse rakenduslikke ja teaduslikke tehiskaaslasi
· Tulemus: Kaotati omavahelised tollipiirid, kooskõlastati põllumajandus-ja väliskaubanduspoliitikat · Edukas, liitusid teised maad, kuid 1960. Lõpetas 6-liikmelisena Ameerika Ühendriigid Eisenhower 1956 · Eisenhoweri doktriin: ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine(doominoteooria, Vietnami sõda) · F. Castro võimuletulek Kuubal · NSVL poolt esimene tehiskaaslase üleslennutamine · Majandusolukord hea · Rassismi probleemid Kennedy 1960 · Ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse · Kuuba kriis · Berliini müüri ehitamine Johnson 1964 · ´´suur ühiskond´´ - kõigi hõlmamine ühtsesse ühiskonda · Marss Washingtoni, juhis Martin Luther King (sai noobelipreemia), mustanahaliste õiguste eest võitlemine
muud eksperimendiks vajalikku; · STR - satelliidi struktuursed elemendid (raam, külgi katvad paneelid ja raadioantennid). Maapealse toe tagavad: · GS - sidekeskus satelliitidega sidepidamiseks; · MCS - missioonijuhtimissüsteem ehk tarkvara, mille abil on võimalik satelliidi tööd kontrollida. ESTCube-1 orbiidi kõrgus maapinnast on ca 650 kilomeetrit, satelliidi kiirus orbiidil umbes 7,46 km/s. Tehiskaaslase kavandamisel ja ehitamisel on järgitud kuupsatelliidi standardit (mass kuni 1,3 kg ja mõõtmed 100×100×113,5 mm). Raketiga saadeti orbiidile kolm satelliiti: ESA-le kuuluv taimestikuseire satelliit Proba-V, Vietnami kosmoseagentuuri ilmastikuseire satelliit VNREDSat-1 ja tudengisatelliitide programmi alusel üles saadetav Eestis valmistatud EstCube-1. Viimase peamine ülesanne on koostöös Soome meteoroloogiainstituudi ja
aastakümneid. Ka praegusel ajal on Tsernobõli ümbruses piiravad sildid mis hoiatavad inimesi radioaktiivse kiirguse eest. Õnneks võib öelda, et tänapäeval on taoliste jaamade eesmärgiks seatud nende turvalisuse tagamine. Teiseks oluliseks teguriks teaduse ja tehnika arengus on astronoomia, ehk kõik, mis on seotud kosmosega. 20. sajandi teist poolt nimetatigi nii kosmoseajastu alguseks. Esimene kokkupuude saigi alguse sellest, kui Venemaa saatis oma tehiskaaslase kosmosesse peale mida saadeti neid veel ja veel. Sellest tuleneski maailma kosmosehullustus, kui teadlased üritasid tõestada fakti, et marsil võib elu olla. Peale seda hakkas aina enam ilmuma kirjandust ulme kohta, eelkõige põhjuseks asjaolud, et arvati abiks olevat tulevastele kosmosereisidele teisi planeete avastama. Asi liikus kenasti edasi ning peale Venemaa hakkas ka USA tegelema astronoomiaga.
F= m g, kus g on vaba langemise kiirendus Raskusjõud on suunatud Maa keskpunkti. Teiste jõudude puudumisel langeb keha vabalt Maale vaba langemise kiirendusega. Keskmine vaba langemise kiirenduse väärtus Maal on võrdne 9,81 m/s2. Vaatleme nüüd Maa tehiskaaslasi. Tehiskaaslased liiguvad väljaspool Maa atmosfääri ning nendele mõjub üksnes Maa külgetõmbejõud. Sõltuvalt algkiirusest võib keha trajektoor kosmoses olla erinev. Siinkohal vaatleme üksnes tehiskaaslase liikumist mööda maalähedast ringikujulist orbiiti. Sellised tehiskaaslased liiguvad umbes (200-300) km kõrgusel ning nende kauguse Maa keskpunktini võib lugeda ligikaudselt võrdseks Maa raadiusega RM. Sel juhul on tehiskaaslasele Maa külgetõmbejõust tingitud kesktõmbekiirendus ligikaudu võrdne vaba langemise kiirendusega g Maa pinnal. Tähistame tehiskaaslase kiiruse maalähedasel orbiidil v1. Seda kiirust nimetatakse esimeseks kosmiliseks kiiruseks
avalikest ametnikest eesmärke: Õiglasem ühiskond,kosmosse jõudmine Majanduslik tõus Mustanahaliste marss Washingtoni Martin Luther Kingi kõne Heaolu kasv 1963-JFK Atendaat 1957-NSVL saatis kosmosesse MAA 1963-69- Mustanahaliste protestiliikumised esimese tehiskaaslase, Usa märkas, et MLK-rahumeelne hakkab kosmoserallit kaotama Malcom x- Võrdsed õigused +eraldi maa mustanahalistele Suure Ühiskonna idee- Võrdsus ühiskonnas IRAANI ISLAMIREVOLUTSIOON Põhjused: *Iraani Sahh algatas riigi läänelikumaks muutmise, nt: naiste võrdõiguslikus *Maareformi tõttu asus linnadesse elama talupoegi, kes toetasid uuenduste vastast
Uusi tüüpe ilmus pea üleöö - tehti nii suuri mandritevahelisi rakette, millega oli võimalik kohale toimetada tuumapomme kui ka pisikesi, mida oli võimalik kinnitada hävituslennukite tiibade külge. Ning raketid jäänud vaid maa atmosfääri - ülipikamaaraketid sõitsid peaaegu maa lähiorbiidil, enne kui (tuuma)lõhkepea maa poole tagasi saatsid. Raketi olemasolu võimaldas alustada ka mõlemal osapoolel kosmoseprogrammiga, millest sai pingeline võidujooks. Ida sai küll esimesena tehiskaaslase ning inimese orbital saadetud, kuid kuu pinnale jõudsid siiski esimesena ameeriklased. Saturn V raketi, mis viis Apollo 11 astronaudid (ja veel 5 meeskonda) kuu pinnale, disainis ei keegi muu kui Wernher von Braun oma meeskonnaga. Tegemist oli muuhulgas kõige suurema kosmoseraketiga, mis on edukalt lennanud. Kusjuures von Braun andis USA valitsusele enne venelaste Sputniku orbiidile saatmist juba nõu, et USA peaks saatma tehiskaaslase orbiidile, kuid teda ei võetud tõsiselt ning
· ,,Luna 9" (1966) Esimene laskumine Kuule · ,,Venera 3" (1966) Esimene laskumine Veenusele · ,,Apollo 11" (1969) Esimene inimese lend Kuule · ,,Saljut 1" (1971) Esimene orbitaaljaam (koos kosmoselaevaga ,,Sojuz 10" · ,,Pioneer 10" (1973) Esimene kosmoselennuaparaat, mis möödus Jupiterist ja väljus Päikesesüsteemist · Kosmoselennuk (1981) Esimene korduvalt kasutatav kosmoserakett Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: *esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957. aastal *esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961. aastal *inimese jõudmine Kuule - Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal 6 Kosmoseprogrammid *Apollo programm oli NASA kosmoselendude programm aastatel 1961 1975, mille käigus sooritati kuus mehitatud lendu Kuule. Apollo on siiani ainuke programm, mille raames on inimene lennanud Maa orbiidist kaugemale
mahasurumine NL vägede poolt. - Lähis-Ida uus Araabia-Iisraeli sõda, millesse sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1970. aastal kujunes välja ülemaailmne majanduskriis. Algas kosmose vallutamine. Sotsialismileer jõuab kriisi seisusesse. Kriisid tervnesid, sest maailm oli jagunenud kahels vastandlikuks leeriks ja nende vaheline võitlus mõnes piirkonnas teravnes. Koloniaal süsteemi lagunemine. 1957. aastal saatis NSV Liit kosmosesse esimese Maa tehiskaaslase (sputniku) ning katsetas mandritevahelist ballistilist raketti. Nüüd võis ka Nõukogude tuumalöök tabada USA'd. Suur sõda muutus veelgi ohtlikumaks ning sellepärast ka vähem tõenäolisemaks. 2. Millist rolli etendas maailmas USA aastatel 1955-85? 1950. aastate jooksul oli USA maailma stabiilsuse eest vastutava üliriigi rolliga harjunud. Selle rolli võttis USA enda peale mitte niivõrd omal tahtel, kuivõrd ajalooliste asjaolude sunnil
adiabaatilisest protsessist. Ideaalne soojusmasin soojusmasin, mille töötavaks kehaks on ideaalne gaas ja millega toimub Carnot tsükkel. Ideaalse soojusmasina kasutegur- on määratletud jahuti ja soojendi suhtena Füüsika valemid: MEHAANIKA Ühtlane liikumine: Ühtlaselt muutuv liikmine: Dünaamika( Newtoni II seadus): Gravitatsioonijõud: Raskusjõud: Keha kaal: Ühtlane ringjooneline liikumine: Joon ja nurkkiiruse vaheline seos: Maa tehiskaaslase liikumine: Hõõrdejõud: Elastsusjõud: Mehhaaniline töö: Võimsus: Kineetiline energia: Potentsiaalne energia: Energia jäävuse seadus: Muutuva jõu töö: Harmooniline võnkumine: Impulss: MOLEKULAARFÜÜSIKA Rõhk: Ainehuk: Keskmine kineetiline energia: Ideaalse gaasi olekuvõrrand: Termodünaamika: Ideaalne soojusmasin: Tähiste seletused: MEHAANIKA a-kiirendus v-kiirus [v]= 1 m/s s-teepikkus [s]= 1 m t-aeg [t]= 1 s
KOOLI_NIMI Teenindusosakond Arvutite ja arvutivõrkude eriala ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 Referaat Juhendaja: ÕPETAJA_NIMI KOOLI_NIMI 2013 ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 2013 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Eessõna......................................................................................................................................................................3 Ehitus.........................................................................................................................................................................4 Mõõtmed ja kaal..............................
· Kerasparved, sisaldavad tuhandeid või isegi miljoneid tähti. Kosmose uurimine: 16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe inimkonna ühe suure unistuse - kosmoselennu - elluviimise suunas. Raketiteadlane Robert Goddard lennutas sel päeval üles esimese vedelkütusega töötava raketi, mis saavutas kiiruse 100 km/h ja jõudis 2,5 sekundiga 56 m kõrgusele. Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos on olnud esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957. aastal, esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961. aastal ja inimese jõudmine Kuule- Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Tänapäeval on tegevus nihkunud riikidevahelisest konkurentsist koostöö suunas ning ühekordsete rakettide asemel korduvkasutatavate ehitamise suunas. Kõige tuntum kosmose laev on arvatavasti Apollo 13, mille järgi on vändatud ka samanimeline film
Külm sõda II maailmasõjale järgnenud aastatel olid Ameerika Ühendriigid globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil. Olles suures sõjas võidukad, jäid Ühendriigid ise sõjast purustamata ning rahvas oli kindel oma missioonis nii kodu kui ka välismaal. USA liidrid tahtsid säilitada riigi demokraatliku struktuuri, mida nad olid kaitsnud tohutu hinnaga, ning jagada jõuka riigi hüvesid nii laialdaselt kui võimlik. Nende jaoks oli see „Ameerika sajand“. Külm sõda, mis kasvas välja kauaaegsetest lahkarvamustest Nõukogude Liidu(edaspidi NL) ja USA vahel, oli sõjajärgse perioodi tähtsamaid poliitilisi küsimusi. Peale sõda üritas Ameerika jagada teiste riikidega oma vabaduse, võrdsuse ja demokraatia põhimõtteid. NL oli aga oma tegevuskava, mis vastandus täielikult Ameerika demokratiseerimise plaanile. Külma sõja algusest andsid märku riigijuhtide avalikud esinemised. 1946 a kuulutas Stalin, et maailmamajn...
Alaska ümbruse merel. (2) 3.2. Täiustuvad satelliidid EUMETSAT-i kontrollikeskuses, seinad on täis arvutiekraane. Siin jälgitakse ja juhitakse satelliitide tegutsemist ning salvestatakse ja töödeldakse neilt saabuvaid andmeid. Seinal hakkab ainsa arusaadava pildina silma suur maakera kujutis, mille ümber on meteosatelliitide orbiidid. Neil liiguvad punktikesed, mis näitavad tehiskaaslase hetkeasupaika. EUMETSAT-i satelliitide süsteem on toiminud pidevalt 30 aastat. Tehiskaaslased väsivad kas või kosmilise kiirguse tõttu ning otsa saab nende asukoha korrigeerimiseks vajalik kütus. Nõnda on algsed 800-kilogrammised pöörlevad seadeldised vahetatud teise põlvkonna pöörlevate kahetonniste satelliitide vastu välja ning edasi tuleb juba Jason-1 ja Jason-2 tandem, mis on kolme stabiliseeritud teljega ning kuni kolm tonni kaaluv ehitis. Massi suurenemine tähendab, et
a. maist, kasutades selleks Prantsuse väeüksusi ja CIA-d. Eisenhoweri ametiaja lõpuks oli USA andnud lubaduse astuda sõtta rohkem kui 40 riigi kaitseks. 1955. a. üritas ta NSVL iga alustada lähenemispoliitikat, kuid selle nurjas aasta 1956 sündmused Suessi kanali ümber ja Ungaris. NSVL sai pärast Suessi kriisi võimaluse esineda kõigi äsjavabanenud kolooniate kaitsjana, mis tegi USAle muret. 1957. a. 4. oktoobril saatis NSVL orbiidile esimese Maa tehiskaaslase ja mõni nädal hiljem esimene sputnik koeraga. USA saatis oma esimese tehiskaaslase orbiidile 1958. a. 31, jaanuaril. Valitsusele heideti ette, et NSVLil on lastud USAst kosmosetehnoloogia arengus ette minna. Loodi ka NASA. Võeti vastu riiklik kaitsealane haridusseadus, mille eesmärgiks oli tagada riiklik toetus matemaatikaõpinguteks ja teadusuuringute arendamiseks. 1958. a. pingestusid USA ja NSVLi suhted taas Berliini tõttu. 1959. a
a. maist, kasutades selleks Prantsuse väeüksusi ja CIA-d. Eisenhoweri ametiaja lõpuks oli USA andnud lubaduse astuda sõtta rohkem kui 40 riigi kaitseks. 1955. a. üritas ta NSVL iga alustada lähenemispoliitikat, kuid selle nurjas aasta 1956 sündmused Suessi kanali ümber ja Ungaris. NSVL sai pärast Suessi kriisi võimaluse esineda kõigi äsjavabanenud kolooniate kaitsjana, mis tegi USAle muret. 1957. a. 4. oktoobril saatis NSVL orbiidile esimese Maa tehiskaaslase ja mõni nädal hiljem esimene sputnik koeraga. USA saatis oma esimese tehiskaaslase orbiidile 1958. a. 31, jaanuaril. Valitsusele heideti ette, et NSVLil on lastud USAst kosmosetehnoloogia arengus ette minna. Loodi ka NASA. Võeti vastu riiklik kaitsealane haridusseadus, mille eesmärgiks oli tagada riiklik toetus matemaatikaõpinguteks ja teadusuuringute arendamiseks. 1958. a. pingestusid USA ja NSVLi suhted taas Berliini tõttu. 1959. a
kuju, samba, vaasi jm eseme kunstiliselt ku- jundatud alus S platoo - lavamaa saadan - saatan vanamoelises kõnepruugis poeet - luuletaja saks - härra, isand pokaal - jalaga (joogi)nõu salong - võõrastetuba; auto siseruum sangviinik - elav, kergesti innustuv inimtüüp tenor - kõrge meeshääl satelliidikanal - Maa tehiskaaslase vahendusel termin - oskussõna salto - akrobaatiline hüpe terrass - lahtine platvorm ehitise juures satelliitantenn - antenn satelliittelevisiooni terror - vägivald; vägivalla- või saadete vastuvõtuks hirmuvalitsus savann - puisrohtla traagiline - kurblooline, kannatusrikas, seif - raudkapp vapustav
tegemist liikuvate kehade vastastikmõjuga. Eriti hästi tuleb see veel siis välja, kui liikuvad kehad on mingil libedal pinnal. Näiteks kui uisutades keegi kokku põrkab, siis muutub kehade liikumisolek impulsi jäävuse seaduse kohaselt. Veel parem näide on piljard piljardikuul annab oma impulsi kuulile, millega ta kokku põrkab. Kuulide liikumine pärast põrget allub impulsi jäävuse seadusele. Musternäide on veel Maa tehiskaaslase trajektoori korrigeerimine reaktiivmootoriga kui gaas mootorist väljub, siis saab see teatud impulsi. Et kogu impulss konstantseks jääks, peab tehiskaaslane saama vastassuunalise impulsi, mis tähendab, et ta hakkab liikuma vastassuunas väljuvale gaasile. Praktilises elus olen ma seni impulsi jäävuse seadust rakendanud täpselt ühe korra. Kohtasin kunagi pube-eas oma järjekordsel pornoretkel ilmselt naljana mõeldud
TCP/IP protokolli väljatöötamine 1970ndatel aastatel ja teistegi arvutivõrkudega suhtlemine TCP/IPle baseerudes Oma algse tõuke sai Internet militaarringkondadest, kui USA moodustas oma tehnouuringute keskuse ARPA ( Advanced Research Project Agency), mille ülesandeks oli kindlustada Ameerika Ühendriikide liidripositsioon teaduse ja tehnika vallas, mis oleks rakendatav ka sõjatööstuses. Samuti oli see vastulauseks NSVL tegevusele, kes 1957. aastal saatis orbiidile 1. tehiskaaslase. 38.Nimetage Interneti teenuseid Internetis on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online videod. 39.Mis on otsimootor? on tarkvarasüsteem, mis kogub infot veebis leiduva materjali kohta ja võimaldab sealt märksõnade järgi otsida. 40.Nimetage otsimootoreid (3)
Näiteks noor hõreda orasega käetud põld paistab maalt vaadates roheline, aga lennukist vertikaalselt alla vaadates näeme musta põldu. Marsi vaatlusi sisaldaski E. Öpiku esimene trükis ilmunud töö (1912). Zeissi refraktoriga vaatles ta kaksiktähti. 1927. a. toimus tema juhtimisel ekspeditsioon Rootsi täieliku päikesevarjutuse vaatlemiseks. Võttis aega, kuid 1948 aastal hakkasid taas ilmuma tema teosed ja uurimused. Veidi enne Maa esimese tehiskaaslase orbiidile lennutamist valmis tal pikem töö "Kunstlikud kaaslased". Trükist ilmus see juba koos lisaga, mis käsitleb esimeste nõukogude sputnikute liikumise teooriat. Ilmusid tööd Kuu, Veenuse, Marsi, Jupiteri, meteoriitide ja komeetide kohta. vaatamata kõrgele vanusele polnud märgata produktiivsuse langust. Tema eestvõtmisel kutsuti ellu ka käesolev väljaanne - Tartu Tähetorni Kalender. Vahepeal on ühtteist muutunud
Vol 6 (kultuur ja eluolu , teaduse ja tehnika areng võidukäik ) Külma sõja perioodi iseloomustab nn kahepoolne kultuurimaailm . Kultuur jagunes lääne kultuuriks (demokraatia) ja ida euroopa kultuuriks (Sotsialism) . külma sõja ( 1949 1990 ) ajal teenisid teaduse ja tehnika saavutused eelkõige sõjalisi eesmärke . Tänapäeval rahumeelne otstarbe .Kiire areng kosmose uuringutes . Esimese tehiskaaslase saatis orbiidile Nõukogude Liit . Esimene inimene kosmoses Juri Gagarin (Nõukogude liit ) . Esimene inimene kuul Neil Armstrong (1969) USA . Arvutid 1971 Mikroprotsessori loomine.Kloonimine geneetika areng Eestis Tartus on geenipank . Tuuma energia kasutamine Tuumarelvad ( neg ) , Tuumajaamad ( pos ) Sport Sport politiseeriti (vastaseis Ida ja Lääne vahel ) Olümpia mängude boikoteerimine . Topingute kasutamine .
poliitikaga rahulolematu stalinistlik parteiladvik üritas tulutult 1956.a suvel liidrit kukutada. 1956.a Ungari sündmused jahendasid NSVL-i ja Lääne alles kuj suhteid vaid hetkeks. Ungari taasalistumisele ei järgnenud NSVL-is mingit reaktsiooni, sula jätkus. Represseerituid amnesteeriti ja küüditatud sõjavange lasti koju. Liiduvabariikide õigusi suurendati. Mainet aitas tõsta teadlaste ja inseneride saavutused kosmonautikas. 1957-69 oli kosmonautika kuldajastu. 1957.a okt Maa I tehiskaaslase loomine, 1961.a 12.aprill Juri Gagarini kosmoselend. 1959.a Hrustsovi visiit Ameerikasse, kuulus kõne ÜROs. Tagandas Ministrite Nõukogu esimehe Bulganini ja võttis ta ameti üle. Viisastaku asemele kuulutati välja seitseaastak (1959-65), mille lõpuks oli NSVL saavutanud toidu- ja tarbekaupade külluse ja saanud kõige rikkamaks maaks. 1960.aastad algasid ülendatud meeleolus. Näis, et kommunismi, st ideaalse ühiskonna saabumiseks oli vaja teha vaid viimane ponnistus. 1961
v v2 - v1 a= = . t t Kiirus ja keha poolt läbitud teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel v = v0 + a t , at2 s = v0 t + . 2 Kesktõmbekiirendus v2 a= . r 24 Ülesandeid iseseisvaks lahendamiseks. 1.1. Kumb auto liigub kiiremini, kas see, mille kiirus on 90 km/h, või see, mis liigub kiirusega 30 m/s? (Auto, mis liigub kiirusega 30 m/s.) 1.2. Maa pinna lähedal tiirleva tehiskaaslase kiirus on 7,9 km/s. Kui palju aega kulub tehiskaaslasel ühe täistiiru tegemiseks (st milline on tehiskaaslase tiirlemisperiood)? Maa keskmine raadius on 6370 km. (1 h 24 min) 1.3. Maa ekvatoriaalümbermõõt on 40 tuhat kilomeetrit. Kui suur on ekvaatoril asetseva maapinna punkti kiirus? (460 m/s) 1.4. Kaks autot sõidavad teineteisele vastu, kumbki kiirusega 80 km/h. Mitme sekundi pärast nad kohtuvad kui algul olid autod 1 km kaugusel? (22,5 s) 1.5
" 10.2. Täiustuvad satelliidid EUMETSAT-i kontrollikeskuse juhataja Mike Williams näitab ruume, mille seinad on täis arvutiekraane. Siin jälgitakse ja juhitakse satelliitide tegutsemist ning salvestatakse ja töödeldakse neilt saabuvaid andmeid. Seinal hakkab ainsa arusaadava pildina silma suur maakera kujutis, mille ümber on meteosatelliitide orbiidid. Neil liiguvad punktikesed, mis näitavad tehiskaaslase hetkeasupaika. EUMETSAT-i satelliitide süsteem on toiminud pidevalt 30 aastat. Tehiskaaslased väsivad kas või kosmilise kiirguse tõttu ning otsa saab nende asukoha korrigeerimiseks vajalik kütus. Nõnda on algsed 800-kilogrammised pöörlevad seadeldised vahetatud teise põlvkonna pöörlevate kahetonniste satelliitide vastu välja ning edasi tuleb juba Jason-1 ja Jason-2 tandem, mis on kolme stabiliseeritud teljega ning kuni kolm tonni kaaluv ehitis
kindlalt märter ja tema tegusid idealiseeriti. Ent samas tegi ta ka palju: ei olnud palju puudu Kuuba raketikriisi ajal, et oleks tulnud III maailmasõda, aga tema otsustuskindel käitumine suutis selle ära hoida. Samuti ta oli innovaatiline ning puhus tervele rahvale, samas ka tervele maailmale, elu sisse. Tema teod viisid samuti esimese kuulkäiguni. 3.Hrustsovi optimism põhines järgmistel NL edusammudel. Eesotsas NL maine tõstmises olid teadlased kosmonautika alal (Maa esimese tehiskaaslase loomine, Gagarini kosmoselend). Samuti oli NL majandus tõusuteel ning oldi optimistlikud, et kommunism saabub õige pea. 4.Hrustsovi asendamine Brezneviga. Hrustsovi käitumine muutus ettearvamatuks, ta muutus närviliseks ja sallimatuks. 6.USA ja NL presidentide võimalused oma riikide vormimisel. NL presidenti hoidis ohjes parteiladvik, mis võis vale liigutuse korral ta asendada kellegi teisega (see juhtuski
suhteliselt raske. 27. Millised üldised (maailma)poliitilised sündmused mõjutasid infokorralduse arengut 1950ndatel? 1950 aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii Nõukogude Liidus kui ka USAs kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. 1957.a saatis NL orbiidile esimese tehiskaaslase. Vastuseks sellele moodustas USA tehnouuringute keskuse ARPA (Advanced Research Project Agency), mille ülesandeks oli kindlustada USA liidripositsioon teaduse ja tehnika (eriti sõjatööstuse) vallas. 1960ndatel hakkas ARPA intensiivselt tegelema arvutivõrkude probleemiga. 1962.a hakati uurima, kuidas USA Armee saaks hallata oma käsu ja kontrollisüsteeme peale tuumarünnakut. Eesmärk oli luua detsentraliseeritud süsteem, mis suudaks infot vahetada ka siis, kui üks
Optilised teleskoobid koguvad valgust, raadioteleskoobid raadiolaineid.Selgema pildi näiteks tähe röntgenfoto saamiseks saadetakse teleskoop atmosfäärist välja maa tehiskaaslaseks. a)Optilisi teleskoope kasutatakse selleks, et näha võimalikult nõrku, seega kaugeid tähti, planeete ja galaktikaid. b)Raadioteleskoopidega näeme, et raadiolaineid kiirgavad iseäralikud tähed, gaasipilved ja galaktikate tuumad, see vabaneb mitmesugustes plahvatustes. c)Teleskoopidega kosmoses maa tehiskaaslase orbiidil näeme kaugemale kui maapealsete läbi õhu vaatavate teleskoopidega.Veelgi olulisem on see, et kosmoseteleskoobiga saab mõõta tähtede röntgeni ja ultraviolettkiirgust, mis maa atmosfäärist üldse läbi ei tule. d)Kosmosejaamad ehk ümber maa tiirlevad uurimisjaamad ja laborid on selleks, et teadlased ja astronaudid saaksid seal viia läbi katseid, vaatlusi ja uurida kaaluta oleku mõju inimesele.
16.-27. aprill 1972. Apollo 16 meeskonda kuulusid komandör John W. Young, juhtimismooduli Casper piloot T. Kenneth Mattingly II ja kuumooduli Orion piloot Charles M. Duke. Erinevalt eelmistest Apollo lendudest laskus Apollo 16 kuumoodul mägisele alale. Young ja Duke väljusid Kuu pinnale kolm korda, veetes seal kokku 20 tundi. Kuuautoga läbisid nad 27 km, kiirusega kuni 13 km/h. Koguti kokku 94,7 kg kivimiproove. Apollo 16 jättis Kuu orbiidile väikese tehiskaaslase, mis jäi orbiidile 34 päevaks ja uuris peamiselt magnetvälju ja päikesetuult. Teel tagasi Maale käis Ken Mattingly avakosmoses. Apollo 16 pardal Kuule reisinud kuldplaatidega ultraviolett-teleskoop oli esimene seade, mis tegi astronoomilisi vaatlusi mõnel teisel taevakehal peale Maa. Teleskoop vaatles nii Maa atmosfääri kui kaugemaid udukogusid ning täheparvi. 16 2.8. Apollo 17
SLV astus NATO-sse SDV astub VLO-sse tööd alustab Eesti Televisoon -------------------------------------------------------------------------------- 1956 oktoober-november Suessi kriis oktoober- november Ungari ülestõus veebruar NLKP XX kongress: N. Hru?t?ov mõistab hukka Satlini isikukultuse -------------------------------------------------------------------------------- 1957 august NL katsetas esimest korda kontinentidevahelist raketti 4. oktoober NL lennutas kosmosesse esimese Maa tehiskaaslase Sputniku Eisenhoweri doktriin. Rooma lepingute allakirjutamine: ESTÜ kõrvale luuakse Aatomienergia ühendus (Euratom) ja Euroopa Majandusühendus (EMÜ e. ühisturg) teine samm eurointegratsioonis -------------------------------------------------------------------------------- 1958 Algasid läbirääkimised tuumarelvakatsetuste piiramise üle. Lõppes Kuuba partisani sõda Berliini II kriisi algus Rooma lepingud jõustuvad
Laeval või lennukil paikneva raadiopeilingaatori abil määratakse eri raadiomajakate signaalide päralejõudmise suunad ja nende suundade vahelised nurgad. Lähtudes raadiomajakate koordinaatidest võib nüüd kindlaks teha laeva või lennuki koordinaadid. Ülemaailmne asukoha määramise süsteem (ingl.k. Global Positioning System, lüh. GPS, eesti vaste: Globaalne Punkti Seire) põhineb uuritava punkti ja raadio- majakana toimiva Maa tehiskaaslase (sidesatelliidi) vahekauguse ülitäpsel mõõt- misel. Uuritavas punktis paiknev vastuvõtja registreerib mitmelt erinevalt satelliidilt üheaegselt lähtuvate raadiosignaalide päralejõudmises esinevaid ajalisi nihkeid. Lähtudes elektromagnetlainete levimiskiiruse teadaolevast väärtusest, arvutatakse levimisaegade põhjal vahekaugused ja seejärel ka uuritava punkti koordinaadid. Telefoniside klassikalises variandis levib helisageduslik elektromagnetlaine (madal-
USA nõusolekuta välispoliitikat jõupositsioonilt harrastada · Ülemaailmse tähtsusega positsioonid, mis kunagi kuulusid Suurbritanniale ja Prantsusmaale, olid nüüd USA ja NSV Liidu valduses. Euroopa ajastu oli lõpule jõudnud Berliini kriis 1958-1961 (vt õpik lk 135-137, dokumendid) · Lääne neutraalne positsioon Ungari ülestõusu ajal andis Hrustsovi valitsusele julgust. Enesekindlus tõusis veelgi seoses Maa esimese tehiskaaslase Maa-lähedasele orbiidile saatmisega 1957. a. See põhjustas USA-s paanikalaine, kuna edestas sõnumi, et NSV Liit suudab peagi valmistada rakette, mis võivad rünnata Ameerikat · Järgmisi aastaid iseloomustabki Nõukogude paduoptimism. Hrustsov kuulutas, et sotsialism saab kapitalismist lõplikult võitu ja ennustas Nõukogude Liidule juba 20 aasta pärast kõrgemat elatustaset kui USA-s · Nõukogude enesekindlus oli ka uue Berliini kriisi põhjus
FORTRAN jaoks. 1955 Bridgeman valmistab kõrge rõhu all süsinikust tehisteemante. 1955 Segre ja Chamberlain tekitavad anti-prootoni. 1956 Lee ja Yang aravavad, et beetalagunemise ajal ei pruugi paarsus jääv olla. 1956 Chien-Shiung Wu avastab, et koobalti isotoobi Co-60 beetalagunemisel rikub nõrk vastikmõju paarsuse jäävust. 1957 Nõukogude Liit saadab üles sputniku, Maa esimese tehiskaaslase. 1957 Charles Townes räägib laseri ehitamisest. 1957 Bardeen, Cooper ja Schrieffer loovad ülijuhtivusteooria. 1958 James van Allen avastab, et Maad ümbritsevad kiirgusvööndid. 1958 Rudolf Mössbauer näitab, et on võimalik tekitada "tagasilöögita" gammakiiri. 1960 Juri Gagarin lendab esimese inimesena kosmosesse. 1961 Robert Burns Woodward sünteesib klorofülli. 1961 Gell-Mann ja Ne'eman avastavad elementaarosakeste
27.30 Miks päikese kõrgus keskpäeval aasta jooksul muutub? 27.31 Miks ei ole tähekaardil märgitud planeetide asukohti? 28.14 Milliseid järgmistest nähtustest võib vaadelda Kuul: a) meteoorid, b) komeedid, c) varjutused, d) virmalised, e) vikerkaar 28.15 Millist nähtust näeb Kuul viibiv astronaut siis, kui Maal on kuuvarjutus? Päikesevarjutust 28.17 Täna on täiskuu. Kas homme võib esineda päikesevarjutus? Ei või 28.33 Millised joonisel 28.3 kujutatud tehiskaaslase orbiidid ei ole võimalikud? 29.2 Millised järgmistest nähtustest on seotud otseselt Päikese aktiivsusega: a) öö ja päeva vaheldumine b) virmalised; c) ionisatsioon kõrgemates sfäärides d) tõusud ja mõõnad e) magnettormid? 29.8. Tähed on erineva värvusega: Siirius on valge, Betelgeuse punane ja Kapella kollane. a) võrdle nende tähtede pinnatemperatuure. Kõige kuumema pinnaga on Siirius, kõige jahedamaga Betelgeuse
o H stabiliseeris olukorra, püsis võimul Algas üldine liberaliseerimine (sulaperiood) – Stalini surmale järgnenud aeg, mil paljastati stalinismi kuriteod ja lõdvendati nõukogude režimi survet (1956-64) o Lubati avaldada vahepeal keelatud autoreid, ilusid kadunud nimesid, aktiveerus kogu ühiskond o Elujärg läks paremaks o 1957 – NL saatis kosmosesse Maa kunstliku tehiskaaslase (sputnik), näidates nii oma teadus-tehnilist suutlikkust o Suhted paranesid Jugoslaaviaga, aga halvenesid Hiinaga, Kuuba kriis -> peaaegu III MS o Probleemid põllumajanduses, ikalduse tõttu tuli vilja sisse osta, kasvatama maisi o H oli esimene NLi juht, kes külastas USA-t -> tema maailmapilt avardus, kuid tahtis endiselt sotsialismi o Uudismaade ülesharimine Kazakhstanis (saak oli, aga seda ei saanud transportida ega ära koristada ->
Palju on Internetis arvuteid? 1996.a. algul oli püsivalt Internetti ühendatud üle 8 miljoni arvuti. Nendest umbes 100.000 olid Interneti avalikud serverid, mis sisaldavad avalikult levitatavat informatsiooni. Interneti kasutajaid oli siis ca' 34 miljonit. 2001.a. algul oli ainuüksi 300 miljonit Interneti kasutajat, kes omasid selle võimaluse oma kodus. Pooled nendest elasid Põhja Ameerikas, s.o. Kanadas ja USA-s. Natuke ajalugu. 1957.a. saatis NSVL välja esimese maa tehiskaaslase. Sellele vastukaaluks moodustas USA valitsus tehnouuringute keskuse ARPA (Advanced Reseach Project Agency), mille eesmärk oli kindlustada USA liidripositsioon tehnika ja teaduse valdkonnas maailmas. ARPA töötas intensiivselt arvutivõrkude loomise kallal ning 1969.a. lõpuks ühendati 4 USA erinevates osades paiknevat superarvutit tolle aja mõistes kiirete sidekanalite kaudu. Seda arvutite ühendust hakati kutsuma ARPANET - iks. Iseärasuseks oli veel see, et selles ARPANET -is
Laeval või lennukil paikneva raadiopeilingaatori abil määratakse eri raadiomajakate signaalide pärale- jõudmise suunad ja nende suundade vahelised nurgad. Lähtudes raadiomajakate koor- dinaatidest võib nüüd kindlaks teha laeva või lennuki koordinaadid. Ülemaailmne asukoha määramise süsteem (ingl.k. Global Positioning System, lüh. GPS, eesti vaste: Globaalne Punkti Seire) põhineb uuritava punkti ja raadiomajakana toimiva Maa tehiskaaslase (sidesatelliidi) vahekauguse ülitäpsel mõõtmisel. Uuritavas punktis paiknev vastuvõtja registreerib mitmelt erinevalt satelliidilt üheaegselt lähtuvate raadiosignaalide päralejõudmises esinevaid ajalisi nihkeid. Lähtudes elektromag- netlainete levimiskiiruse teadaolevast väärtusest, arvutatakse levimisaegade põhjal vahekaugused ja seejärel ka uuritava punkti koordinaadid. Telefoniside klassikalises variandis levib helisageduslik elektromagnetlaine (madal-
Et tuletada valemit esimese kosmilise kiiruse arvutamiseks, lähtume ülaltoodud joonisest. r Proovikeha massiga m asub taevakeha masskeskmest kaugusel r. Tema liikumiskiirus on v . Märkus. Ka selles alapunktis oletame, et taevakeha mass on proovikeha omast väga palju suurem, näit. Maa mass 6 ⋅ 10 kilogrammi võrreldes tehiskaaslase massiga, mis jääb suurusjärku mõni tonn. Siis on see kiirendus, mille taevakeha saab proovikeha gravitatsioonijõu mõjul, samuti tähtsusetult väike ja me võime teha kaks lihtsustavat eeldust: 1) taevakeha võib lugeda paigalseisvaks, 2) proovikeha tiirleb ümber taevakeha masskeskme. Tegelikkuses tiirlevad nii taevakeha kui proovikeha mõlemad ümber oma ühise masskeskme, kuid kui ≫ , siis taevakeha masskese langeb süsteemi proovikeha pluss taevakeha ühise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
