Arterid ehk tuiksooned Arterid on veresooned, mille ülesandeks on hapnikurikka vere kandmine südamest kudedesse. Jämedaim arter aort ehk tuiksoon saab alguse südame vasakust vatsakesest. Viimase kokkutõmbel paisatakse aorti keskmiselt 50 60 cm³ kopsudes hapnikuga küllastatud verd. Aordi ülaosast (nn aordikaarest) lähtub kolm suurt peasse ja kätesse suunduvat arterit ning kaks südant verega varustavat pärgarterit, alaosast (rinna- ja kõhuaort) aga rindkeret ja alakeha verega varustavad arterid. Aordi seintes paiknevad erilised närvirakud baroretseptorid osalevad vererõhu regulatsioonis, andes infot piklikajju. Pea ja aju verevarustuse tagavad kummalgi küljel kulgevad unearterid. Kummagi rangluuarteri üks haru viib koljuõõnde, teine (õlavarrearter) aga vastavasse ülajäsemesse. Jalgadesse jõuab veri reiearterite ja sääreluuarterite kaudu. Arterite seinad on paksud ja elastsed, neis on paks lihaskiht. See on vajalik, kuna iga süd...
16. Mis on kastepunkt? Temp. Milleni õhk peab jahtuma, et veeaur muutuks küllastunud auruks. 17.Millise seadeldisega mõõdetakse õhuniiskust? Hügomeetriga. 18. Mis on molekulaarsed..? Molekulide vastastikmõjujõud. 19.Kuidas selgitada molekulaarsete jõudude teket?..? Jõud, mis hoiavad aine koguse koos, tingitud vastastik mõjust 10 -12. 20.Pindpinevus jõudude teke? Tekib vedeliku pinnakihis teatava pinge tõttu. 21.Mis on kapillaar? Peenike toru. Vedeliku samba lahtise pinna kõverdunud kuju.
-Mis paneb vere soontes liikuma- Võtame kõigepelat vererõhu. -Vererõhk ja selle mõõtmine- Vererõhk on rõhk,mida veri avaldub veresoonte seintele. Veresooned avaldavad südame väljapumbatavale verele takistust, mistõttu avaldatakse veresoonte seintele rõhku, mida nimetatakse vererõhuks. See on kõrgeim suurtes arterites, madalaim aga õõnesveenides (allpool atmosfääri rõhku). Süstoli momendil on rõhk arterites kõrgem kui diastoli ajal. Kõrgeimat rõhku nimetatakse süstoolseks ehk maksimaalseks, madalaimat diastoolseks ehk minimaalseks. Vererõhu mõõtmine toimub manomeetriga ühendatud spetsiaalse manseti abil õlavarre arteri kinnipigistamisel verevoolu seiskumiseni. Viimast tähistab kuulatlemisel heli katkemine (see tekib vere voolamisel läbi kokkusurutud arteri). Seejärel mansetti lõdvendatakse ja fikseeritakse manomeetril moment, mil heli taastub (manomeeter näitab süstoolset vererõhku)....
II Veresooned Veresoon on torujas elund,mida mööda veri voolab. Arter Veresoon,mis kannab verd südamest eemale.Neil on tugevad seinad. Arterid jagunevad peenemateks arudeks ja neid nim- arterioolideks. Arterite ja arterioolide seintes on silelihased ja enamik kannab neist laiali hapniku rikast verd. Aort arter,mille kaudu veri südamest välja voolab. See on suurim arter kehas. Täiskasvanul on kõige laiemas kohas 2.5 cm. Kapillaar (e. juussoon) kõige peenem veresoon, kapillaarid saavad arterioolidest hapniku rikast verd ning kannavad seda kõikide rakkudeni. Nende seinad koosnevad ühest rakukihist ning võimaldavad lahustunud ainetel kergesti liikuda. Veen veresoon,mis kannab verd südame suunas. Õhemad seinad kui arteritel neis voolab hapniku vaene veri ,mis annab veenidele sinise värvuse.Vererõhk on madal. Vererõhk on rohk,mida veri avaldab veresoonte seintele
veresoon – torujas elund, mida mööda veri liigub/ringleb. arter – veresooned, mis viivad verd südamest kudedesse. veen – juhib verd kudedest südamesse. kapillaar – ühendavad arterid veenidega. arteriaalne veri – hapnikurikas veri. venoosne veri – hapnikuvaene veri. suur vereringe – algab südame vasakust vatsakesest. väike vereringe – veri vabaneb CO2-st ja rikastub hapnikuga. Algab paremast vatsakesest. suletud vereringe – veri voolab koguaeg veresoontes avatud vereringe – veri ei ringle mitte mööda veresooni, vaid vähemalt osaliselt vabalt kehaõõnes, kus see seguneb teiste kehavedelikega
SÜDA 4-osaline, ümberitseb südamepaun (täidetud vedelikuga), lihaseline vahesei lahutab 2'ks, kummaski pooles on koda ja vatsake KODA hõlmaline vaheklapp VATSAKE VATSAKE poolkuuklapp VERESOONED ARTERID: suured veresooned, elastsed seinad süda koed vererõhk kõige kõrgem, vere liikumiskiirus suur VEENID: keskmised, pehmed seinad koed süda vererõhk kõige madalam, liikumiskiirus aeglasem kui arterites KAPILLAARID: peened, õhukesed seinad elundite ja kudede vahele liikumiskiirus väga aeglane, toimub gaasivahetus & toit- ning jääkainete vahetus VERERINGE: kindlustab pideva ainevahetuse kannab laiali toitained ja eemaldab jääkaineid aitab ühtlustada kehatemp., seob tervikuks kõik organismiosad. Vereinge jaguneb suureks(kehavereringe) ja väikeseks(kopsuvereringe) KEHAVERERINGE: vasak vatsake vs parem koda KOPSUVERERINGE: parem vatsake vs vasak koda VERI on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. 5-6 liitrit. koosneb vereplasmast ja s...
nende massi-laengu suhtest ning rakendatavast pingest. Suurema laenguga ja väiksema läbimõõduga osakesed liiguvad kiiremini kui suurema läbimõõdu ja/või väiksema laenguga osakesed. Aparatuur Koosneb pingeallikast, kahest taustelektrolüüdi anumast, millest ühes on anood ja teises katood, kapillaarist, detectorist ja andmete töötlemise seadest. Kapillaarid, mis kasutatakse, on sulatatud kvartsist, 25-75 μm sisediameetriga, mis on kaetud 20-30 μm paksuse polüimiidkihiga. Kapillaar on täidetud taustelektrolüüdiga ning selle mõlemad otsad asuvad taustelektrolüüdi anumates. Proov sisestatakse hüdrostaatiliselt st rõhu abil või elektrokineetiliselt st pinge rakendamisel, asendades anoodi poolse taustelektrolüüdi anuma proovi viaaliga. Lahutamist mõjutavad ioonide elektroforeetiline liikuvus (kui kiirelt ioon puhvri ja elektrovälja teatud tugevuse juures liigub), elektroosmootse voo kiirus ja tsoonide laienemine
- EOF ehk elektroosmootne liikuvus (electroosmotic flow), mis on tingitud kapillaari seina pinnalaengust, defineeritakse valemiga: ϵϚ - ν eo = E 4 πη - - KE erimenetlused – capillary zone electrophoresis, kasutatakse näiteks valkude ja peptiidide lahutamiseks ning võte töötab isegi juhul, kui erinevus lahutatavate ainete vahel seisneb vaid ühes aminohappes. Kapillaar geelelektroforees, geel surub alla EOF-i ning kasutatakse DNA lahutamiseks, kuna lahutamine toimub paremini kui mistahes teisel meetodil. Kasutatakse polüakrüülamiidgeeliga täidetud kapillaare. - Aparatuur - peamisteks osadeks on proov, alg- ja sihtpunkt viaalid/nõud, kapillaar, elektroodid, kõrgpingeallikas, detektor: - Sisestamise eriviisid - elektrokineetiline (analüüdilahus viiakse madalama juhtivusega lahusesse (madalam soola kontsentratsioon),
võimet teha tööd Seotud vesi mullas jaguneb kaheks: keemiliselt seotud vesi, - mullas savi min ja huumuse koostises füüsikaliselt seotud vesi, - molekulaarjõududega kinni hoitav mullaosakeste poolt maksimaalne hügroskoopsus- suurim vee hulk mida kuiv muld suudab kinni hoida Närbumisniiskus- mulla veesisaldus mille juures taimed enam vett ei omasta kilevesi, - mulla osakeste ümber olev nõrgalt seotud veekiht vaba vesi, - kapillaar ja gravitatsiooniline vesi gravitatsioonivesi- hoitakse kinni gravitatsiooni jõududega kapillaarvesi- hoitakse kinni kapillaarjõududega toetuv kapillaarvesi- kapillaarvesi mis tõuseb põhjaveest üles rippuv kapillaarvesi,- kapillaarvesi mis ripub ülevalt alla (sademed) sorptsiooniliselt seotud vesi- raske lõimisega mullas kus kapillaarid on nii väiksed, et mahub ainult seotud vesi pendulaarvesi,- liivas ja kruusas kus kapillaar puudub, hoitakse vett kinni osakeste kokkupuute kohtades
ja öeldakse, et tegemist on märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad, siis on tegemist mittemärgamisega ja sellisel juhul võtavad vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kerakuju. Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru, mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torust kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Sellist nähtust nim. kapillaarsuseks. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peeneb on kapillaar. Mittemärgamise korral kapillaarsus takistab vedeliku tungimist kapillaari.
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 22 OT: Õhu sisehõõrdetegur Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu sisehõõrdeteguri määramine. Kapillaar, vedelikmanomeeter, gaasholder, ajamõõtja, pump gaasholderi täitmiseks Joonis Töö teoreetilised alused Sisehõõrde olemus on gaasides ja vedelikes erinev. Kuid küllalt suure gaasi tiheduse korral, kui molekulide vaba tee pikkus on väike võrreldes toru raadiusega, milles gaas voolab, võib gaasi voolamist vaadelda sarnaselt vedeliku voolamisega ja kasutada hüdrodünaamika valemeid ning meetodeid.
Koostasid: Pamela Puidak ja Kadri Ratas 11A. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Suhkruhaigetel on veresuhkru tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on üle 10 mg/dl siis hakkab suuremal osal suhkruhaigetest suhkur erituma uriiniga. Janu. Sage urineerimine. Kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuv suhkruhaigus tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Nende inimeste kõhunääre on kahjustatud ega erita enam insuliini. Teist tüüpi ehk insuliinsõltumatu diabeet on põhiliselt vanemaealiste ...
molekulid ja tahke aine molekulid tõmbuvad tugevamini kui vedeliku molekulid omavahel. Näiteks vesi märgab klaasi. Mittemärgamise korral hoiab vedelik tahke keha pinnast võimalikult eemale. Selle põhjuseks on asjaolu, et vedeliku molekulide omavaheline külgetõmme on tugevam kui tahke aine ja vedeliku molekulide vaheline külgetõmme. Näiteks elavhõbe ei märga klaasi. Märgamise ja mittemärgamisega on tihedalt seotud kapillaarsus. Kapillaar ükskõik mis materjalist ja suvalise kujuga peen toru. Kui kapillaari seinad märgavad vedelikku, siis pindpinevusjõudude tõttu kerkib vedelik eda kõrgemale, mida peenem on kapillaar märgamise korral. Kui vedelik ei märga kapillaari seinu, siis langeb vedeliku tase kapillaaris madalamale kui suures anumas. Kapillaaruse tõttu tungib vedelik (põhilik vesi) poorsetesse kohevatesse ainetesse. 4. Tahked ained
kus sees on kapillaari esimene ots, kõrgemale nivoole võrreldes puhvri anumaga, kus on kapillaari teine ots. Rõhkude vahe tõttu voolab osa proovist kapillaari. Et mitte põhjustada tsooni laienemist on proovi sisestamise aeg lühike, kuni 10 sekundit. Elektrokineetiline meetod- proov sisestatakse elektroosmoositeel, proovi anumale rakendatakse 5-10 sekundit kõrgepinget. Ei sobi väiksema liikuvusega molekulide jaoks. Detektorid: UV-detektor- kapillaar asetatakse läbi detektori raku nii, et polüamiidist puhastatud osa satuks UV-kiirguse ja fotoelemendi vahele. Tänu erinevate ainete erinevale neelduvusele on võimalik neid detekteerida. Fluoresentsdetektor- detekteeritakse aineid, mis fluoretseeruvad. Kui aine ei fluoretseeru lisatakse talle fluoretseeruvat märgist. Massispektromeetriline detekor- mõõdetakse analüüsitava aine massi- laengu suhet. 6
vedellik ei märga tahket keha, kui vedeliku ja tahkise vahelised tõmbejõud on suuremad kui vedeliku vahelised tõmbejõud. Pindpidevuse teguri vähendamine lisandite kasutamine, temp tõstmine. Märgava vedeliku kapillaarsus kapillaarides tõuseb vedlik kõrgemale kui vedeliku pind ning mida peenem on kapillaa, seda kõrgem on vedeliku samba kõrgus, nõgus. Mitte märgava vedeliku kapillaarsus kapillaarides langeb vedlik madalamale, kui vedeliku pind ning mida peenem on kapillaar, seda rohkem vedelik langeb, kumer. Amorfne aine puudub kindel sulamistemp, osakesed paiknevad korrapäratult, puudub kristallstruktuur, halvem soojus ja el juhtivus, väheselt voolav, isotroopia, pigi. Tahkis kindel sulamistemp, osakesed paiknevad korrapäraselt, kristallstruktuuri olemasolu, hea soojus ja el juht, ei voola, anisotroopia, jää. Isotroopia omadus, mis seisneb selles, et aine füüsikalised omadused ei sõltu suunast. Anisotroopia omadus, mis seisneb selles, et aine
Vasakusse kotta o Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks Suur vereringe: o Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt ära viia jääkained. o Veri liigub südamest mööda veresooni üle keha laiali (elunditesse ja kudedesse) ning sealt uuesti südamesse. o Selles vereringes muutub arteriaalne Veri venoosseks vereks Kas on raske? Kontrollime! o Mis on arter? o Mis on veen? o Mis on kapillaar? o Millised on inimese kaks vereringet? o Mis on aort? Tublid!!! Aitäh!!! Ilusat päeva jätku!!!
· Fibroblastid on ebakorrapärase kujuga rakud omades lühikesi ja jämedaid jätkeid. Tuum on piklik; avarad GER tsisternid ja hästiarenenud Golgi kompleks · Fibrotsüüdid on küpsed `saledad' rakud käävja või lamestunud kujuga. Organellid on vähearenenud, jätked pikad ja peened. Koheva sidekoe rakud ja kiud histiotsüüt Elastsed kiud (makrofaag) rasvarakk kapillaar peritsüüt neutrofiil plasmarakk fibro- blast Kolla- geensed
Retensiooniruumala – mobiilse faasi ruumala, mis on vajalik ½ aine koguse elueerimiseks (väljaviimiseks) kolonnist; CS ( ) V R =V M + V =V M + K V S CM S Cs – konts statsionaarses faasis; Cm – mobiilses faasis Vr – retensiooniruumala; Vm – mobiilse faasi ruumala; Vs – stats.faasi ruumala K – koefitsient. Aine tsooni laiust määravad faktorid kapillaar ja pakitud kolonnides Pakitud kolonnides - molekulide erinevad teepikkused, kuna kolonni täidise mõõtmed pole ühtlased, difusioon e tsooni laienemine. Massivahetus mobiilse ja stats.faasi vahel; difusioon mobiilsest statsionaarsesse st täidise pooridesse; difusioon statsionaarsest tagasi mobiilsesse. Kapillaarkolonnis - mobiilse faasi kiiruse paraboolne jaotus eluendi laminaarsel voolamisel. Kandilisem.
Vereringeelundkond süda, veri, veresooned (veenid, arterid, kapilaarid), ül. pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb ...
Füüsika mõisted · Ideaalne gaas - lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. · Reaalne gaas - laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. · Ülekandenähtus - difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. · Difusioon - aine või energia ülekandumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda · Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel. · Sisehõõre - nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. · Aerodünaamika - aeromehaanika haru, mis uurib gaaside ...
Tallinna Pirita Majandusgümnaasium Diabeet ehk suhkrutõbi ehk diabetes mellitus Mis on diabeet (Diabetes mellitus)? Diabeet (Diabetes mellitus) ehk suhkruhaigus on raskekujuline päriliku eelsoodumusega energiaainevahetushäire, mille puhul insuliini ei moodustu või moodustub liiga vähe. Diabeedile on iseloomulik kõrgenenud tasemel püsiv vere glükoosisisaldus ja häired süsivesikute-, rasvade- ja valguainevahetuses. Oluline on geneetiliste faktorite roll. Kui üks vanemaist põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%; kui mõlemad vanemad, siis 70%. Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks. Normaalne veresuhkru tase on 3,5 - 5...
Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad, sis on tegemist mittemärgamisega. Joonised: 1)täielik mittemärgamine: 2)osaline mittemärgamine: 3)osaline märgamine: 4)täielik märgamine: Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru(kapillaar), mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas, seda nim. kapillaarsuseks. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peenem on kapillaar. Vedelikutaseme kõrgust saab arvutada: h= 2 / g r (- vedeliku pindpinevustegur, - tihedus, g- raskuskiirendus, r- kapillaari raadius.) Tahked ained Tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süsteem säilib üle terve ainekoguse, on tegemist monokristalliga. Kui aine koosneb paljudest liitunud monokristallidest, on tegemist polükristalliga. Tahkiste tüübid: Tahkise tüüp Vastastikmõju põhjus Ioonkristall(NaCl, MgO, LiF jne
Füüsika 1.Kineetilise ja potentsiaalse energia vahekord erinevate aine olekute vahel. Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. See on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. 2. Ülekandenähtused: difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Difusioon - seisneb ühe aine molekuli...
laiust kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustada gaasipõleti kalasaba otsikuga. Klaasi sulamine algab, kui leek värvub kollaseks. Kapillaari üks ots kinni sulatada. Kapillaari täitmiseks koputada kapillaari kinni sulatamata otsa uhmris hästi purustatud naatriumtiosulfaadis. Seejärel tuleb kapilaaris olev naatriumtiosulfaat põrutada kapillaari põhja, lastes seda 30cm pikkuses klaastoru 6 korda kukkuda (vajadusel rohkem). Kapillaar kinnitada termomeetri külge (lahtine ots üleval) ning asetada keeduklaasi nii, et vesi ei ulatus kõrgemale poolest kapillaarist, kuna vesi ei tohiks olla kõrgemal poolest kapillaarist (vesi EI TOHI pääseda kapillaari sisse). Keeduklaasi kuumutada ja märkida temperatuur, mil on märgata aine kristallide sulamist. Korduskatset teise kapillaariga alustada 10oC madalamalt, kui aine keemistemperatuur oli. Võrrelda Na2S2O3 · 5H2O tegeliku sulamistemperatuuriga (t= 48oC)
12) keerata pommi kaanes olevasse avasse kruvi, millega tõsta pomm kalorimeetrisse. Jälgida, et juhtmed ei takistaks segisti liikumist. Eemaldada pommi tõstmise kruvi. 13) Täita kalorimeeter destileeritud veega. 14) Ühendada pommi süüte- ja kütteahelad kalorimeetri anumal olevate klemmidega 15) lülitada toitepistik võrku ning vajutada nuppudele ,,CET" ja ,,MESALKI" 16) Sulgeda kalorimeetri anum kaanega 17) Täita metastaatilise termomeetri kapillaar elavõhedaga selliselt et vee algtemperatuuril kalorimeetris 25+-0,2 oC elavhõbedasammas ulatus skaalajaotuseni 1,2 18) Kinnitada Metastaatiline termomeetere oma pesasse. 19) Kontrollida vibraatori tööd. 20) Reguleerida kesta vee temperatuuriks 27,5 oC 21) Lülitada sisse kalorimeetrilise anuma kütteelement. 22) Pärast seda, kui vee temperatuur anumas hakkab ühtlaselt muutuma, tehakse
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
Veresooned ja vereringe Ursula Potivar 9.A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri. Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel. Iga kokkutõmbega paiskab süda artereisse suure rõhu all verd. Et süda pumpab verd arteritesse suure survega, liigub veri seal kiiremini, kui veenides. Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tu...
KONTROLLTÖÖ II Mõisted: koda, kamber, kuhu veri siseneb vatsake, vatsakese kaudu väljub veri südamest südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsüüt, e. vereliistakud osal...
aine molekulide (või aatomite) ja vedeliku molekulide vastastikune tõmbejõud on suurem, kui vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud. Nii „sikutavadki“ tahke aine Mittemärgamiseks nimetatakse nähtust, mis seisneb selles, et väike kogus vedelikku paikneb tahke keha pinnal kerakujuliselt. Nähtus esineb juhul, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad kui vedeliku molekulide ja tahke aine aineosakeste vahel mõjuvad tõmbejõud. 21. Mis on kapillaar? Mida nimetatakse vedeliku meniskiks? V: peenike toru, vedeliku samba lahtise pinna kõverdunud kuju. Vedeliku meniski on vedeliku pind. 22. . Miks on taimede kasvamise seisukohalt kasulik mullapinnast kobestada/äestada? V: Maapinnas lahustunud toitainete rikas vesi on neid märgav – nii jõuavadki tänu kapillaarsusele toitained taimede juurtest, kus need imenduvad kuni ladvani välja.
Praktikum II 1 TÖÖ 5: AINE SULAMIS- JA KEEMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: NAATRIUMTIOSULFAADI SULAMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE Töö eesmärk: Leida katse läbi naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuur Töövahendid: Kaks klaas kapilaari, gaasipõleti, uhmer, naatriumtiosulfaat, termomeeter, keeduklaas, pliit Töö käik: Gaasipõleti kohal soojendati kaks klaastoru ja tõmmati kaks 50mm pikkust ja 1 kuni 2 mm pikkust kapillaari. Kapilaari ots suleti ja kapillaar täideti paari millimeetri naatriumtiosulfaadiga. Kapilaar kinnitati termomeetri külge ja asetati koos termomeetriga veega täidetud keeduklaasi, nii et vesi ei pääseks kapilaari sisse. Keeduklaasi soojendati pliidil, kuni oli märgata aine sulamist. Sulamistemperatuur pandi kirja ja korrati katset – see kord alustati vee temperatuuriga, mis oli 10 kraadi jahedam kui mõõdetud sulamistemperatuur. Katse andmed: 1) Esimese katse sulamistemperatuur: 47 kraadi
VERERINGEELUNDKOND SÜDA PANEB VERE LIIKUMA KODA- Südame osa, milles koguneb südamesse voolav veri. VATSAKE- Südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu. SÜDAMEKLAPID- Sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas. VERERINGEELUNDKOND- Elundkond mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike ainetega ning kannab jääkained erituselunditesse. Südame arterid varustavad rakke hapniku ja toitainetega. Vereringeelundkonna moodustavad süda, veresooned ja veri. Süda on lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise. Süda on umber rusika suurune. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südames on lihaseline vahesein, mis jaotab südame kaheks pooleks: vasakuks ja paremaks Kummaski pooles on süda ja vatsake, seega on süda neljaosaline Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri vaata joonist õpikust ...
elunditest südame suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab a. südamest elundite suunas b. elunditest südame suunas 3. Selgitage mõisted: Kollateraal lisa ehk kõrvalveresooned, mida kaudu veri voolaks, kui peaveresoon on vigastatud või umbes. Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri voolab ühest veresoonest teise. Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mida näeb vaid mikroskoobis ja neis veri voolab kõige aeglasemalt. 4. Nimetage erinevused arteri ja veeni seina ehituses * Arteri sein on paksem. * Arteri seintes on palju rohkem elastseid kiude ning lihaskiude. * Veenide seinad on nõrgemad. 5. Süda lad. k. .Cor Südame asukoht on rindkereõõnes kopsude vahekohal keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 temast asu keha mediaantasapinnast vasakul. 6
Lihas koosneb lihaskoerakkudest, mille ehituses on lihasvalgud - müosiin ja aktiin lihaskiud lihaskiudude kimp Aktiin ja müosiin on müofilamentide koostises, mis moodustavad müofibrille. http://www.artwiredmedia.com/elements/muscle.jpg tuumad kapillaar lihaskiud müofibrill mitokonder Aktiin ja müosiin on müofilamentide koostises, mis moodustavad müofibrille. Skeleti- e. vöötlihasrakk on kuni 50 cm pikk ja 100 mikromeetri paksune. Üks lihaskiud vastab ühele rakule. Harjuta ülesandeid: http://bio.edu.ee/models/models/model_noframes.php?c ode=lihas&name=Lihasraku+kokkutõmbumine&lang=et
transporditakse esimese taldriku liikuva faasi sisu teise taldrikusse ja esimese taldriku liikuva faasi ruumi täidab puhas liikuv faas. Teise sammu teises faasis tekib uus tasakaal. Kolmanda sammu esimeses faasis transporditakse teise taldriku liikuvas faasis sisalduvad komponendid kolmanda taldriku liikuvasse faasi ja esimese taldriku liikuva faasi vastav sisus transporditakse teise taldriku liikuva faasi ruumi. Esimese taldriku täidab puhas liikuv faas.tekib tasakaal. Kapillaar kolonn- statsionaarne faas on kolonni siseseinal. Sorbendiga kolonn- kolonn on täidetud sorvendiga. Tsooni laiuse faktorid- molekulide erinevad teepikkused kolonnis; tsooni difusioon mobiilses faasis; mobiilse faasi paraboolne jaotus (kapillaarkolonn)/massivahetus liikuvas faasis (pakitud kolonn); massivahetus mobiilse ja statsionaarse faasi vahel 12. Mida iseloomustavad kromatograafilise kolonni efektiivsus ja selektiivsus ja retensiooniaeg. Efektiivsus-
mõjul, kuid palju nõrgemini kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külge- tõmbejõule. Kileveest on vaid osa taimede poolt raskesti omastatav. Vaba vesi. Vaba vee hulka kuulub kapillaarjõudude mõjul mullas liikuv kapillaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi. Kapillaarvee liikumine toimub mullakapillaarides, mis kujutab endast korrapäratut ebaühtlase läbimõõduga pooride süsteemi. Mida peenem on kapillaar, seda suurem on kapillaarvee tõus ja vastupidi. Kapillaarvesi pendulaarne vesi on omane jämeda mehaanilise koostisega muldadele, kus ühtset kapillaarset süsteemi moodustavad poorid puuduvad. Väheliikuv ja taimedele raskesti omastatav. Sorbtsiooniliselt suletud kapillaarvesi on omane raske lõimisega muldadele. Kapillaari mõned osad on nii peenikesed, et vesi ei suuda peenemaid osi läbida. Praktiliselt liikumatu kapillaarvesi ja taimedele raskesti omastatav.
Mulla muld. Kõrge põhjavee puhul mulla maksimaalne molekulaarne veemahutavus 8. rullimine hingamine = süsi-happegaasi eraldumine. Et soojenemine on tunduvalt Wmm sisaldab endas kogu seotud vett ja 9. multsimine normaalselt toimuks peab mullast väljuma aeglasem. osa kapillaar liikumatut vett. Vajalik, et leida C02. Mulla õhuhapniku sisaldus peaks Muldade hapendustaandusreziimi taimede poolt mullast raskesti kätte saadav Mullalahus olema vähemalt 10%. all mõistetakse mulla õhu, vee ja
KOPSUVÄHK SÜMPTOMID Pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköhad, korduvad kopsupõletikud, seletamatu kaalulangus, söögiisu puudumine Kopsuvähi riskitegurid suitsetamine Suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki on 10 kuni 25 korda suurem kui mittesuitsetajal Kuni 90 % kopsuvähijuhtudest on põhjustatud suitsetamisest I RAVIVIIS Kirurgiline raviseisneb kasvaja kopsust eemaldamises Lõigatakse ära osa kopsust, kus kasvaja paikneb Kui vähihaige kopsude seisund ei võimalda terve kopsu osa eemaldamist, siis lõigatakse ära kasvaja ning väike osa tervet kude kasvaja ümbert Kopsuvähi kirurgiline ravi on tõhus,kui haigus on piirdunud ainult kopsukoega, mis tähendab, et kasvaja ei tohi olla levinud kopsukoest väljapoole II RAVIVIIS Kiiritusravi kasutatakse kiirgust, mis kahjustab kasvajarakkude elutegevust ja vähendab seeläbi kasvaja mõõtmeid. Põhineb sellel, et kasvaja on kii...
Rakud, koed, nahk Nimeta pildil olevad rakud ja nende ülesanded. 1. Neuroni rakukeha. Edastada impulssi 3. kapillaar ühekihiline lameepiteelkude 4. akson närvirakk Gliiarakkude ül - isolaator ja toestus Nimeta pildil olevaid gliiarakke ja nende ülesandeid. 2. Oligodendrotsüüt- moodustavad müoliin katte. 5. astrotsüüt- vahendab toitaineid, valikuliselt laseb läbi. 6. Ependüümirakud- vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit, toodab liikvorit
PUITMATERJALID Puit kui toormaterjal on naturaalsetest ainetest kolmandal kohal maailmas süsi ja nafta järel. Maakera pindalast on metsaga kaetud 32%, millest 33% moodustavad okaspuumetsad ning 67% lehtpuumetsad. Maailmas on üle 25 000 erineva puuliigi. Eestis on 42% maismaa üldpindalast metsa. 70% okaspuumetsad. Tähtsamad liigid Eestis: mänd 47%; kask 28%;kuusk 20%; haab 2%. PUIDU ÜLDOMADUSED POSITIIVSED • Väike tihedus – materjal on kerge, ehitamine võimalik tõstetehnikat kasutamata • Küllalt suur tugevus • Väike soojusjuhtivus • Kerge töödeldavus • Head dekoratiivomadused – sobib paljudesse kohtadesse • Taastuv loodusvara Mõnede materjalide tootmiseks vajalik energia (kWh/kg): EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikal...
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau PUIDU TULEKAITSE Referaat Juhendaja: Andres Kapp Väimela 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. IMMUTAMISMEETODITE LIIGITUS 4 2.1. Puidu ettevalmistamine immutamiseks 4 2.2. Immutamine vannides puidu eelneva kuumutamisega 5 2.3. Kapillaarimmutus 5 2.4. Difusioonimmutus 6 2.5. Surveimmutus vannis 6 3. TULEKAITSEVAHENDID JA NÄITED 7 3.1. Holz Prof 7 3.2. MP FR 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1. SISSEJUHATUS Üheks puidu, kui konstruktsioonmater...
9. Millised on metalltoodete mittepurustava kontrolli (MPK) meetodite ülesanded? Defektide avastamine toodete pinnal või nende sisemuses Materjalide keemilise koostise ja struktuuri määramine Füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste mõõtmine Tehnoloogiliste protsesside pidev kontroll 10. Loetlege materjalide mittepurustava kontrolli meetodid? Kirjeldage neid. kõvaduse määramise, radiograafia, ultraheli, magnet, kapillaar, elektrilised 11. Millistel eesmärkidel viiakse läbi materjalide mittepurustavat kontrolli? Defektide avastamine toodete pinnal või nende sisemuses Materjalide keemilise koostise ja struktuuri määramine Füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste mõõtmine Tehnoloogiliste protsesside pidev kontroll 12. Milles seisneb metallide kõvaduse mõõtmine? Kõvadust määratakse otsaku toime järgi materjali pinnasse 13
1. Mis on mõõtmine? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X Mõõtmistulemuseks on suhtarv, mis näitab, mitu korda üks suurus on teisest suurem. Mõõtmise võrrand: A= M Kus: X-füüsikaline suurus, M-mõõtühik, A-mõõtarv. Mõõtmistulemus esitatakse kujul: X=A*M. Antud võrrand on mõõtmise põhivõrrand. 2. Mida nim. otseseks mõõtmiseks? Kaudseks mõõtmiseks? Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suurused,...
Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad , siis on tegemist mittemärgamisega. Sel juhul võtavad väikesed vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kera kuju. Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru (kapillaar), mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Sellist nähtust nimetatakse kapillaarsuseks. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peenem on kapillaar. Mittemärgamise korral aga kapillaarsus takistab vedeliku tungimist kapillaari. 9 Vedelikutasemete kõrguste vahet kapillaaris ja anumas saab arvutada valemist h = 2/gr, kus on vedeliku pindpinevustegur, vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja r kapillaari raadius. Valem kehtib nii märgamise kui mittemärgamise korral. 4.3.3. Tahked ained
osarõhu languse tagajärjel kudedes. organismi tervislikust ja aktiveerimine ja trombiini 70 kg mehe keha vedelikuruumid Kasutatakse kapillaaridele Androgeenid, türoksiin ja funktsionaalsest seisundist. moodustumine. · Trombiin on Vereplasma 3 l, Koevedelik 11 l kohandatud tsentrifuugi. Kapillaar kasvuhormoon suurendavad Keskmiselt leidub 1 l veres vereplasma ensüüm, mis muudab Rakuvedelik 28 l märgistatakse viiliga ja murtakse erütropoetiini mõju. inimesel 4000-10 000, seal 15 000- vereplasmas lahustunud valgu
liikumine. Efekti põhjuseks on vedeliku ja tahkise pinnal olevad molekul-molekul vahelised sidemed ehk van der Waalsi vastasmõju. Nähtuse ilmnemise eelduseks on, et kapillaari või poori kõverusraadius on võrreldav vedelikupinna kõverusraadiusega, sest siis kompenseeruvad kohesiooni tõttu tekkinud vedeliku pindpinevusjõud ning vedeliku ja tahkise osakeste vahel mõjuv adhesioonjõud. Tulemuseks on vedeliku vaba liikumine mööda poori või kapillaar 5.Millised on hoonetes esinevad õhuga seotud niiskuseprobleemidja kuidas nendega toime tulla? -Hoone sisekliimas esineb kahte tüüpi niiskuseprobleeme: liiga niiske: liiga kuiv. -Liiga kuiv keskkond Kuivatab hingamisteid. Tekitab riidematerjalidel elektrostaatilist laengut. Vanandab materjale. Deformeerib materjale. Seda on võimalik leevendada õhuniisutaja abil. -2. Liiga niiske keskkond Hallitus Korrosioon Siseviimistlusmaterjalide
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ppeaines: EHITUSMATERJALID I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 12 Juhendaja: lektor Sirle Knnapas Tallinn 2008 SISUKORD. 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine.................................. 3 1.1. Puidu niiskussisaldusest........................................................................................................3 1.2. Kuivatite klassifikatsioon..................................................................................................... 4 1.3. Projekteerimisest...................................................................................................................4 1.4. Kokkuvõtteks........................................................................................................................5 2. Savitellise toormaterjal, tootmine, omadused ja kasutamine.........6 2.1. Too...
1. füüsikaliseltseotud vesi a. hügroskoopsus vesi maksimaalne hügroskoopsus Wmh . pF imamisjõud (veesamba kõrgus kümnendlogaritmina) =5,0. Maksimaalse hügroskoopsuse alusel määratakse närbumispunkti niiskus Wnärb selline niiskus, mille puhul taim enam mullast vett kätte ei saa. Wnärb = 1,5·Wmh maksimaalne molekulaarne veemahutavus Wmm sisaldab endas kogu seotud vett ja osa kapillaar liikumatut vett. Vajalik, et leida taimede poolt mullast raskesti kätte saadav vee hulk = Wmm-Wnärb Väliveemahutavus Wv või Wväli Taimede keskmiselt omastatav veevaru = Wväli-Wmm Kapillaarne veemahutavus = Wkap see ei ole püsiv näitaja ja esineb vaid kapillaar vööndis. Täielik ehk maksimaalne veemahutavus Wmax kui kõik mullapoorid on täidetud veega. Aktiiv veemahutavus ehk omastatava vee diapasoon Wakt = O U D 0...75
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................17 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................................21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus.................................................................................................... 22...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
