ainet (saadust, produkti). Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi. Reaktsioonivõrrand Keemilist reaktsiooni kirjeldatakse reaktsiooni võrrandiga, mis näitab protsessis osalevaid lähteaineid ja lõpp-produkte. Vastavalt aine jäävuse seadusele saab võrrandi pooled võrdsustada, nii et mõlemal poolel on iga elemendi aatomeid võrdne arv. Keemiline reaktsioon Elektronidega pommitamine katoodluminestsents Ehk tahketekehade helendamine. Ergastusenergia saadakse elektronide pommitamisel tahke kehaga Rakendamine Teleri-, arvuti- jpt ekraanide helendamisel. Katoodluminestsents Veel pilte KEEMILINE REAKTSIOON FOTOLUMINESTSENTS Luminestsents looduses Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Luminestsents http://et.wikipedia.org/wiki/Fotoluminestsents http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiline_reaktsioon
millisele energiatasemele ta siirdub. Footoni kiirgamine - animatsioon Luminestsents külm helendus ld k tähendab lumen valgus Mittesoojusliku tekkemehhanismiga kiirgusi nimetatakse üldnimega luminestsents. Luminestsentsi tekkimiseks on tarvis mingi spetsiifilisem, mittesoojuslik energia juhtimine ainesse. Selleks on mitmeid võimalusi: valgusega kiiritamine fotoluminestsents elektrivool elektroluminestsents elektronidega pommitamine (katoodkiirega kiiritamine) katoodluminestsents keemiline reaktsioon kemoluminestsents Luminestsentskiirgust võib nimetada «külmaks» kiirguseks, sest reeglina on ta hästi jälgitav eelkõige madalatel temperatuuridel. Järelhelendus: luminestsents jääb lühikeseks kuid lõplikuks ajavahemikuks kestma ka peale ergastava protsessi peatamist. luminofoorlambid ja valgusdioodid on märksa suurema valgusviljakusega kui hõõglambid. Luminofoor Luminestseerivaid aineid kutsutakse luminofoorideks (kr k phoros kandja)
6. Sõnasta valguse murdumisseadus, valem, tähised valemis? 7. Mida nim. läätseks? Läätse liigid. 8. Kumerlääts: kiirte käik, fookus, fookuskaugus. 9. Nõguslääts: kiirte käik, ebafookus, fookuskaugus. 10. Läätse valem, läätse optiline tugevus. 11. Mis on dispersioon? 12. Mida nim. spektriks? Spektrite liigid: pidev spekter, joonspekter. Nende omadused ja saamine. 13. Kiirguse liigid. (kiirguse tekkimise põhjus. Soojuskiirgus, kemoluminestsents, katoodluminestsents, elektroluminestsents, fotoluminestsents mõiste, ergastusenergia saamisviis, rakendusnäited.) 14. Mis on fluorestsents ja fosforetstsents? 1. Valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vastasmõjus teiste kehadega. Seadus: langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. 2. Joonis vihikus. 3. Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise muutub. 4
kasvab üles minnes. Valguskiirgus · Ergastama- aatomile energiat juurde andma · Ergastatud aatom- aatom, millele on energiat juurde antud · Kiirguse liik sõltub ergastavast energiast · Soojuskiirgus e infrapunane kiirgus- soojusenergia-iga keha, mille temperatuur on kõrgem keskkonna omast; päikesekiirgus, leek · Elektroluminestsents e gaaslahendusega helendumine- elektrienergia- välk, virmalised, reklaamtuled · Katoodluminestsents(tahkede kehade helendumine)- elektronide energia- televiisorite kineskoobid · Kemoluminestsents- keemiline energia- jaaniussid, süvaveekalad · Fotoluminestsents- valgusenergia- helendavad värvid, päevavalguslambid · Ultraviolettkiirgus- soojusenergia- päike, UV-lambid(avaldab bioloogilist mõju, kahjustab silmi ja nahka, hävitab baktereid, annab D-vitamiini) · Röntgenkiirgus-elektronide vastastikmõju energia- röntgenaparaat, tähed(ei peegeldu ega murdu)
valgusvihud. Mattklaas on fokaaltasandis tekkiva spektri vaatlemiseks. Spektromeeter-kui spektrit ei fotografeerita, vaid registreeritakse mõnel muul viisil. 17. Kiirguste liigid, tekkimistingimused (ergastusenergiad) ja nende rakendused? Soojuskiirgus-hõõglamp,lõke. Ergastusenergia saadakse soojusliikumise tagajärjel. Kemoluminestsents-jaaniussike. Ergastusenergia keemilise protsessi tagajärjel. Katoodluminestsents-teleri kineskoop.Ergastusenergia-tahkele kehale langevad elektronid. Elektroluminestsents-reklaamvalgus. Ergastusenergia-elektroni ja aatomi kokkupõrkel. Fotoluminestsents-päevavalguslamp.Ergastusenergia-valguse langemisel tahkele kehale luminofooridele. 18. Millal ja kelle poolt avastati röntgenikiirgus, röntgenikiirguse põhiomadused? Avastati 1895.a. Saksa füüsiku Wilhem Röntgeni poolt.
Aatomid kiirgavad valgust, kui nad lähevad suurema energia olekust madalama energiaga olekusse. 12. Isel. Külmhelenduse liike. Mittesoojuslikud valgusallikad on nim. Ka külmhelendus/ luminestsents. Need valgusallikad on külmad. · Elektroluminestsents- gaasides elektronid põrkuvad gaasiaatomitega mitteelastselt ja ergastavad sellega gaasi aatomeid ( gaas hakkab helendama ). Reklaamtorud, virmalised · Katoodluminestsents tahkete ainete helendumine · Kemoluminestsents aatomite ergastamine toimub keemilistel reaktsioonidel vabaneva energia arvelt. ( jaaniuss, süvamere kala ) · Fotoluminestsents Aatomite ergastamine valguse toimel. Tagasi saadakse suurema lainepikkusega valgus. ( liiklusmärgid, öölambid ) 13. · Pidevspekter ( kõik spektri värvid ) Annavad kõrge temperatuuril kuumutatud tahked ained, vedelikud ja tihedad gaasid. 14.
ergastamine toimub teiste energialiikide, mitte soojuse arvel. Kuna luminestsentskiirguse tekkimiseks pole vajalik kõrge temperatuur, siis on luminestsentsi nimetatud ka "külmaks valguseks". Luminestsentsi korral on aatomil mitmeid võimalusi ergastumiseks. Luminestsentsi liigitamine ergastamisviiside järgi on toodud tabelis. Tabel 4.2. Luminestsentsi liigid Luminestsentsi liik Ergastamisenergia allikas Fotoluminestsents Ultravalgus Katoodluminestsents Kiirete elektronide juga Radioluminestsents Radioaktiivne kiirgus Elektroluminestsents Elektriväli Kemoluminestsents Keemiline reaktsioon Bioluminestsents Biokeemiline reaktsioon Erinevalt soojuskiirgusest ei lõpe luminestsents kohe pärast ergastamise lõppu, vaid kestab veel mingi aja, kuigi järjest nõrgenedes. Öeldakse, et luminestsentsi korral esineb järelhelendus
Kuna luminestsentskiirguse tekkimiseks pole vajalik kõrge temperatuur, siis on luminestsentsi nimetatud ka "külmaks valguseks". Luminestsentsi korral on aatomil mitmeid võimalusi ergastumiseks. Luminestsentsi liigitamine ergastamisviiside järgi on toodud tabelis. Luminestsentsi liigid Luminestsentsi liik Ergastamisenergia allikas Fotoluminestsents Ultravalgus Katoodluminestsents Kiirete elektronide juga Radioluminestsents Radioaktiivne kiirgus Elektroluminestsents Elektriväli Kemoluminestsents Keemiline reaktsioon Bioluminestsents Biokeemiline reaktsioon Erinevalt soojuskiirgusest ei lõpe luminestsents kohe pärast ergastamise lõppu, vaid kestab veel mingi aja, kuigi järjest nõrgenedes. Öeldakse, et luminestsentsi
· elektronide läbitungimine ainest; · elektronide peegeldumine aine pinnakihtidelt. Mitteelastsete mõjude tulemuseks on: Tuntav osa kokkupõrkel kaotatud energiast läheb aine soojendamiseks, vaid väike osa eraldub uute nähtustena: · Sekundaarsed elektronid, · Auger' elektronid, · Neeldunud elektronid, · Karakteristlik ja pidev röntgenkiirgus, · Elektronmagnetkiirgus nähtavas piirkonnas, · Elektron-auk paarid, · Katoodluminestsents, · Võrevõnked (foononid), · Elektronlained (plasmonid). 11. Kui sügaval aines tekivad Auger' elektronid? Auger' elektronid tekivad terves ergastusruumi ulatuses. 12. Kui sügaval aines tekivad sekundaarsed elektronid? Sekundaarsed elektronid tekivad kogu aine ulatuses. 13. Kui sügavalt ainest tuleb sekundaarelektronide signaal? Nad kannavad informatsiooni ainult pinnalähedases kihis. ?? 14. Kui sügavalt ainest väljuvad Auger' elektronid?
Luminestsentsi korral toimub kiirgus ikka elektronide üleminekutel suurema energiaga olekust madalama energiaga olekusse. Oluline erinevus soojuskiirgusest seisneb elektronile energia andmise viisis ehk ergastamises. Selle järgi eristatakse näiteks järgmisi luminestsentsi liike: · fotoluminestsents (ergastatakse valguse, põhiliselt ultravalguse abil); · radioluminestsents (ergastatakse teiste kiirguste abil); · katoodluminestsents (ergastatakse kiirete elektronide abil) · kemoluminestsents (ergastatakse keemiliste reaktsioonide käigus vabaneva energia abil); · bioluminestsents (ergastatakse biokeemiliste reaktsioonide käigus vabaneva energia abil); · elektroluminestsets (ergastatakse elektrivälja abil) Luminestsentsile on iseloomulik see, et kiirgus kestab ka pärast ergastamise lõppu (esineb järelhelendus). Aeg, mille jooksul kiirgus veel kestab oleneb kiirgajast ja
annaabi.ee 
