Facebook Like

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini. (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
I Muinasaeg
 
Mõisted:
- esiaeg e muinasaeg – ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses
- arheoloogiline kultuur – ühelaadsete leidudega muististe rühm
 
1.1 Kiviaeg
-inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi
 
Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 – 3300 a eKr:
-esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr – kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad , elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust , arvatavasti päritolult europiidid
 
Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 – 1500 a eKr:
-u 3300 a eKr saabusid soome-ugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid-kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini töödeldud tulekivist, oskus valmistada savinõusid; laibamatused, surnu maeti sinna, kus ta oli elanud, koos hauapanustega
-u 2500 a eKr tuli lõuna poolt venekirveste kultuur, mida seostatakse balti hõimudega (indoeurooplased); kõige suurem oskus oli kivi puurimine, lihvimine ja nöörkeraamika; tegelesid karjakasvatuse ja algelise maaharimisega
-kahe kultuuri – soome-ugri ja balti – vaheliseks piiriks muutus Daugava jõgi
 
1.2 Metalliaeg
Varajane metalliaeg:
- pronksiaeg : u 1500 – 600 a eKr, varajane rauaaeg : 6. sajand – 1. sajand eKr
-pronks ei tõrjunud kivi kõrvale; pronksesemed olid sisse veetud Uuralitest ja hiljem Skandinaaviast; järjest olulisemaks hakkasid muutuma meresidemed
-varasele metalliajale on iseloomulik, et tekkisid kindlustatud asulad; tuntuimad on Asva (Saaremaal), Iru, Ridala
-elatusalad: küttimine, põlluharimine ja karjakasvatus (võrdse tähtsusega), matmiskommetes toimus muutus: ilmusid maapealsed kivikirstkalmed (tähtis Jõelähtme leiukoht)
-pronksiaja lõpul, rauaaja keskel toimus otsustav üleminek põlluharimisele Põhja-Eestis ja Saaremaal, sest seal on õhukesed mullad ; muinaspõlde nimetatakse keldipõldudeks, need olid väiksesed ja ruudukujulised; põlluharimise vanim vorm on kõplapõllundus, üleminek alepõllundusele sai toimuda alles rauaajal
-esimesed raudesemed olid sisseveetud, siis õpiti neid ümbertöötlema, siis rauda saama soomaagist
 
Rooma rauaaeg (1. – 4. sajand pKr):
-tõusu periood, rahvaarv kasvas ja praktiliselt kogu Eesti ala asustati (rahavarv: 20 000 – 30 000), kujunesid Eesti asustuse põhikultuurid; hõimupiirkonnad: Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti külades; kujunes uus kalmetüüp – tarandkalme, põletusmatused
-Tacitus “ Germaania ” 98. a pKr – “ aestid
 
Keskmine rauaaeg (5. –  8. sajand):
-esimene rahvasterändamise (alustasid hunnid ida poolt) aeg, see oli rahutu aeg täis sõdu, olude muutumist rahutuks näitab peiteleidude rohkus ; hakati rajama linnuseid: mägilinnus (Otepääl), neemiklinnus (Rõuge), Kalevipoja rangi tüüpi linnus, ringvall-linnus (Saaremaal Valjala ja Varbola ), hakksid kujunema kihelkonnad; uus kalmetüüp Kagu-Eestis – kääpad
-suhted naabritega : u 600. a oli kuningas Ingvari retk Eestisse ja 1030. a käis Eestit rüüstamas Jaroslav Tark, vallutas 1030 a Tartu ja pani sellele nimeks Jurjev, kuid juba 1060. a lõid sossolid ( saarlased ) ta sealt minema; eestlasi mainiti Vana-Vene (Vana-Vene kroonikad e letopissid) ja Skandinaavia allikates , Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882. a sai Vana-Vene riik alguse), seepärast jõudsid eestlased kroonikatesse
 
Noorem rauaaeg e eestlased muinasaja lõpul:
-selle perioodi kohta saab andmeid kirjalikest allikatest ja neist tähtsamad on: Henriku Liivimaa kroonika e Läti Henriku kroonika ja Taani hindamise raamat; nende järgi saab taastada asustuse ja oletatava rahvaarvu (u 150 000) lähtudes adramaade arvust ( adramaamuistne maakasutusühik, tähistas põldu, mille saab üles harida ühe adra e rakendiga)
-põhiline elatusala – põlluharimine – ( oder , al 11. sajandist ka talinisu ) võeti kasutusele rauast adraterad, tuli kasutusele kolmeväljasüsteem (põld oli jaotatud kolmeks: suvivili, talivili ja kesa ), loomakasvatus (sead, lehmad) ei olnud nii oluline, edasi tulid küttimine ja kalapüük (selle osa oli vähenenud), tekkis metsmesindus , oma osa oli käsitööl ( omaette käsitööalaks oli eraldunud sepatöö), ehteid tehti põhiliselt hõbedast ja pronksist ; kaupmeeste kihti ei olnud kujunenud, kõik vabad mehed kauplesid, Eesti jäi muinasaja ühe olulise kaubatee juurde, so “tee varjaagide juurest kreeklasteni”; toimus vahenduskaubandus , hakkasid kujunema varalinnalised asulad kauplemiskohtadel ja eraomand just põllumaa suhtes, karjamaa ja heinamaa olid ühiskasutuses
- haldusjaotus – kõige tähtsam haldusjaotusüksus oli kihelkond (45), need hakkasid koonduma maakondadesse; kolm peamist külatüüpi: sumbküla (Põhja-, Lääne-Eesti), ridaküla ( Peipsi ääres), hajaküla (Lõuna-Eesti); külad moodustasid kihelkonna; iga üksuse eesotsas olid vastavad valitavad vanemad, kes valiti rahvakoosolekutel(Raidküla); kaks kõige suuremat maakonda olid Sakala ja Ugandi; maakonnal oli oma ühine malev ja suuremad linnused
-eestlastel polnud kujunenud riiki, kuid oli toimunud teatav ühiskondlik kihistumine ja oli alanud väiksemate struktuuriüksuste koondumine suuremateks moodustiteks
-suhted naabritega: lõunas elasid enam-vähem samal arengutasmel hõimud, tehti vastastikuseid rüüsteretki (kõige ohtlikumad leedukad); läänes olid kujunenud riigid (1187. a põletasid eestlased Sigduna), idas – Vene riik oli lagunenud vürstiriikideks, neist suurim oli Novgorod
 
1.3 Usund
Eestlaste muinasusund:
-muinasusundist saab teada: Henriku Liivimaa kroonikast, rahvaluulest , arheoloogia vahendusel
-usundis võib eristada kahte kihistust – vanem peegeldab küttide-kalastajate maailmanägemist (see on sarnane idapoolsete sugulasrahvastega), see on usk looduse hingestatusesse e animism ; teine kujunes üleminekuga põllumajandusele, tekkisid maaharimise ja põlluviljakusega seotud uskumused, tähtsaks saab päike ja päikesekultus, tekkis geomeetriline ornament, oli palju germaani ja indoeuroopa laene , ilmusid kivikirstkalmed, surnu põletamine, kultuskivid; austati esivanemaid ja nende hingi (hinged rändasid), haldjaid ja jumalaid (Hendriku kroonikas on juttu Tharapitast, kes oli saarlaste jumal (skandinaavia Thor), setudel oli oma jumal Pekko – viljakusjumal ; Tõnn – Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas)
-üks muinasusu põhimõistetest oli vägi e elujõud, eri kehaosadel ja inimestel oli erineval määral väge
- ohverdamine ja ennustamine : tavaliselt ohverdati jumalatele hiies, allikatesse (hõbedat), pühadele kividele; ennustamist viis läbi spetsiaalne ennustaja, esines ka rituaalset kannibalismi
 
Eeldused ristiusu levikuks:
-enne Saksa-Taani vallutust oli eestlastel kokkupuuteid nii ida kui ka läänega
-Bremeni Adana kroonikast on teada, et Bremeni piiskop määras 1070 . a munk Hiltiunuse Läänemeremaade piiskopiks
-1167. a pühitseti Eestimaa piiskopiks Fulco
-keele kristlik sõnavara näitab, et esimesed kokkupuuted ristiusuga pidid olema idapoolsed ja vallutuseelsed ( rist , papp , raamat jm)
 
1.4 Muistne vabadusvõitlus (1208 – 1227)
Muistse vabadusvõitluse esimene periood (1208 – 1212):
-sakslaste tung itta 12. sajandil –  Drang nach Osten
            -esialgu ületasid sakslased Elbe ja jõudsid välja Läänemere lõunarannikule
            -alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143 . a Lüübeki linn
-Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed , kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal
-kaupmeeste vahendusel tuli 1184 . a paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina (Üksküla) jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama, 1186 . a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks, tal oli abiline Teoderich
            -algul üritati jätta muljet, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine
-Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus, viimast pakuti liivlastele ka kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma; mõned liivlased lasid end ristida , ka Toreida (Lätis) vanem Kaupo , kellest kujunes sakslaste usin abiline
-peagi said liivlastele sakslaste tõelised plaanid selgeks ja ristitud pesid end Väina jões puhtaks
-pärast Meinhardi surma nimetati piiskopiks ( 1196 . a) Berthold , kel tekkisid tülid liivlastega ja ta läks Saksamaale tagasi
-Berthold kogus kokku sõjaväe ja tuli 1198. a Liivimaale tagasi, ta langes esimestes lahingutes, kuigi sakslased võitsid
-järgmine piiskop Albert rajas 1201. a Riia linna (ta oli Bremeni toomhärra), temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht
            - Riiast sai piiskopi eluase ja ühtlasi kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt
-kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale , mille järgi hakati edaspidi Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks
-1202. a rajas Albert erilise vaimuliku rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad, mille liikmeteks olid elukutselised sõjamehed; neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega, seepärast hakati ordut kutsuma Mõõgavendade orduks; ordu juhiks oli ordumeister
-1208. a algas võitlus Eestimaa pärast, esimesena rünnati Ugandit, eestlased tegid vasturünnaku, selleks ajaks olid läti ja liivi hõimud ristitud
- 1210 . a toimus järjekordne vasturünnak, Võnnu piiramine – Ümera ( Koiva lisajõgi) lahing (võit, mis andis jõudu edaspidiseks)
-Võnnu linnusest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte
- 1211 . a kevad-talvel oli Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt, mis ei õnnestunud, kuid nad said vanemate ja ülikute pojad pantvangi; järgnesid eestlaste vasturünnakud
            -sakslased kasutasid siin esimest korda Eestimaal kiviheitemasinat
            -piiramine lõppes läbirääkimistega, vanemad sõlmisid piirajatega rahu
-1211. a suveks valmis eestlastel suurem tõsine sõjaplaan, mille eesmärgiks oli Toreida linnuse vallutamine ja Riia ründamine; kui linnust piirati, jõudis Riiast kohale suur sakslaste abivägi ja linnusest tormasid välja ammukütid – eestlased jäid kahe ründaja vahele ja olid sunnitud taganema, paluma rahu ja nõustuma ristimisega; öösel aga põgenesid laevadele, kuid jõgepidi neil põgeneda ei lastud , põgenesid maismaad mööda; eestlaste kaotused olid suured ja vastasleer tundis end nüüd kindlamalt
-lisaks sõjakannatustele oli puhkenud katk, mis põhiliselt möllas latgalite ja liivlaste alal ning Sakalas ja Ugandis; mõlemad pooled vajasid hingetõmbeaega
-1212. a sõlmiti Toreida vaherahu – eestlaste ja sakslaste vaheline kolmeaastane vaherahu, 1215 . a kevadeni, lõppes sõja esimene periood
-eestlasi sundis rahuläbirääkimistele ka pinevad suhted venelastega
-1210. a oli Otepää linnuse piiramine (Novgorodi vürst Mstislav Uljas (Udaloi) ja Pihkva vürst Vladimir), millest eestlased ostsid end vabaks
-1212. a oli eestlastele kuuluva Varbola piiramine Mstislav Uljase poolt, eestlased ostsid end vabaks ja venelased pöördusid tagasi, aga vahepeal oli toimunud Pihkva rüüstamine Lembitu salga poolt, eestlased põgenesid saagi ja vangidega
-Pihkva oli teatud määral isegi sakslaste liitlane , kuna vürst Vladimiri tütar oli abiellunud piiskop Alberti vennaga, kroonika järgi osalesid sakslaste sõjakäigul Soontaganasse (1210-1211) ka Pihkva venelased
 
Sõja teine periood (1215 – 1221):
-esimene retk eestlaste vastu tehti juba enne vaherahu lõppu Ridalasse (1215. a); ise väitsid nad, et kuna rahuleping oli sõlmitud vaid Ugandi ja Sakalaga, siis see teisi ei puuduta ; rüüsteretk kestis kolm päeva
-teine rünnak järgnes sama aasta kevadel Sakalas – Leole (Lõhavere) linnuse piiramine; Leole süüdati ja vallutati , Lembitu ja teised vanemad võeti vangi, kuid lasti poegade vastu vabaks ja sakslased pöördusid tagasi
-eestlased hakkasid otsustavalt tegutsema ja koostati laiaulatuslik vastupealetungi kava, mille eesmärgiks oli siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine, so kolme maleva manööver (1215. a aprilli lõpp või mai algus): saarlased pidid Riia ümber piirama, läänlased Toreida, sakalased ja ugandlased pidid samal ajal latgaleid rüüstama, et nad ei saaks appi minna; kogu aktsioon ebaõnnestus, sest osalenud jõududest jäi väheseks
-juunis 1219 oli merelahing Uues sadamas
-1215. a suvel võtsid rüüsteretkedest laostatud Ugandi ja Sakala ristiusu vastu ja sakslased asusid Otepääle
            -Ugandi ja Sakala ristimine polnud täielik, sest preestrid ei julgenud pikemaks ajaks kohale jääda
-Ugandi ristimine tekitas suurt pahameelt Pihkvas ja vürst Vladimir tegi 1216. a sügisel rüüsteretke Ugandisse, seejärel asusid ugalased koos sakslastega kindlustama Otepää linnust; 1217 . a kolmekuningapäeval (6. jaanuar) tehti ühine sõjaretk Venemaale
-nüüd hakkasid Pihkva ja Novgorod tunnetama sakslastest lähtuvat hädaohtu ja otsustati koos eestlastega neile vastu hakata; liidusuhted sõlmiti kõigepealt saarlastega (saarlased olid juba 1216. a Polotski vürstiriigiga Riia vastu ühisaktsiooni planeerinud); järgnes 1217. a Otepää piiramine venelaste, saarlaste, sakalaste ja harjulaste ühisväe poolt (kokku 20 tuhat meest), piiramine kestis 17 päeva ja tehtud rahu põhjal sunniti sakslased lahkuma nii Otepäält kui ka kogu Eestist, so sakslaste suurim lüüasaamine senises ristisõjas
-eestlased pidasid tähtsaks liidu säilitamist venelastega ja viimased lubasidki taas appi tulla, eestlased ise hakkasid samuti vägesid koondama, peaorganisaatoriks sai Lembitu; sakslased olid teinud viimasel ajal palju rüüste- ja röövretki ja seepärast tuli eestlasi kõikjalt; Eesti vägi (6 000 meest) kogunes Paala (Navesti) jõe äärde ootama Vene abiväge
-kuuldes eestlaste plaanidest, püüdsid vastased (Albert juhtis) kiirustada, et ennetada venelaste saabumist ja 3 000 valitud sõjameest jõudis peagi Sakalasse; 21. septembril (Madisepäeval) 1217. a kohtusid väed Viljandi lähedal – so Madisepäeva lahing; eestlased sunniti taanduma, langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad, lahingus sai surmavalt haavata ka Kaupo
-ellujäänud Sakala vanemad sõlmisid rahu ja andsid pantvange; Madisepäeva lahing oli eestlastele raskeks kaotuseks, kuid ei tähendanud veel vastupanu raugemist
-peale neid lahinguid olid ka sakslased nii nõrgestatud, et piiskop Albert pöördus abipalvega Taani poole
            - 1218 . a suvel kohtus Albert Taani kuninga Valdemar II-ga
-teisel perioodil toimus lahinguid ka juba Lääne-Eestis
-1219. a suvel saabus Taani kuningas Valdemar II Tallinnasse ja asus linnusesse (suur taanlaste laevastik saabus sadamasse)
            -kaasas oli tähtsaid riigi- ja kirikutegelasi
-asusid eestlastele kuulunud linnustesse ilma, et neid oleks selles takistatud, kohalikud vanemad ja saadikud avaldasid väliselt isegi sõbralikkust taanlaste vastu
-tegelikult kogusid eestlased samal ajal vägesid ja kolme päeva pärast  (15. juuni õhtul) toimus suur lahing, taanlased võitsid ja said sealt oma riigilipu Danebrogi
-pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinnasse tugeva kivilinnuse
-algas võiduristimine Riia ja Taani vahel, mis näitas selgelt, et ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele
-1220. a oli rootslaste (eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega) katse hõivata Lihula , kuhu loodi oma tugipunkt; rootslased liikusid Läänemaal ringi, ristisid rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid, kuningas pöördus Rootsi tagasi; 8. augusti varahommikul piiras suur saarlaste malev linnuse ümber ja ägeda võitluse käigus pandi see põlema, linnus langes eestlaste kätte, rootslased tapeti; eestlaste jaoks oli Rootsi kuningaväe puruks löömine väga tähtis võit, mis äratas uusi lootusi ja andis usku oma jõusse, rootslaste eliitvägi purustati ja kogu vallutuskatse oli sellega nurjunud
 
Vabadusvõitluse kolmas periood ( 1222 – 1227):
-rootslaste purustamine Lihula all innustas eestlasi edasisteks võitlusteks ja 1221. a üritati Tallinna vallutamist, aga piiramine lõpetati
-1222. a jõudsid taanlased (eeotsas Valdemar II-ga) Saaremaale ja asusid kivilinnust ehitama, saarlased vallutasid selle ja lammutasid maha
-1222. a algas saarlaste eestvedamisel üle-eestiline ülestõus, mis levis kiiresti üle kogu maa, kõik linnused (peale Tallinna) vabastati, ristiusk pesti maha, võetud vangid vahetati välja varem sakslaste kätte jäänud pantvangide vastu, linnused ehitati tugevamaks, ehitati kiviheitemasinaid ja õpetati üksteisele sakslastelt saagiks saadud ambude käsitsemist
            -eestlased asusid ühendusse Pihkva ja Novgorodiga ja venelased saatsid abivägesid
                        -Vladimir, Suzdali suurvürst saatis oma venna Jaroslavi Eestisse
-Tartus käis vürst Vjatško, kellele oli Novgorodis lubatud valitsusvõim Tartus ja teistes maakondades, mida ta suudab vallutada
- 1223 . a kevadel tegid eestlased ühe suurema rüüsteretke Ümera piirkonda ja sinna ruttas sakslaste tugev vägi, millel õnnestus parajasti Ümera jõge ületavaid eestlasi ootamatult rünnata ja teises Ümera lahingus saavutasid võidu sakslased
-1223. a algas sakslaste vastupealetung , kui kõik linnused peale Tartu vallutati tagasi
-1224. a langes peale pikka piiramist Tartu ja sellega oli mandri-Eesti lõplikult vallutatud, vabana püsis esialgu vaid Saaremaa
-1227. a oli külm talv ja Pärnust suunduti Muhu linnuse vastu; nähes nii suurt väge, pakkusid muhulased rahu ja lubasid end ristida, aga suurem osa sakslasi sellega ei nõustunud ja asuti linnust piirama, toimus suur lahing ja alles kuuendal päeval õnnestus ülekaalukatel jõududel tungida linnusesse, kus korraldati metsikud tapatalgud
-viimane linnus, mis Saaremaal langes ja mis võttis ristiusu vastu ilma lahinguta, oli Valjala
-eestlaste muistne vabadusvõitlus oli lõpule jõudnud ja sellega sai otsa ka muinasaeg e muistne iseseisvusaeg
 
Eestlaste lüüasaamise põhjused:
-eestlastel polnud riiki ega kordineeritud juhtimist, organisatsiooni, sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad, see halvas ühist vastupanu
-nõrgaks küljeks oli ka koostöö puudumine lähemate naaberrahvaste – latgalite, liivlaste ja leedulastega; tõsiseks vastaseks vabadusvõitluse algperioodil olid ka venelased
-eestlaste ühistegevus, sõjaväe korraldus ja relvastus oli orienteeritud üksikute sõjakäikude jaoks, see ei osutunud tõhusaks plaanipärase vallutuse vastu
-sõjaline ülekaal oli vastaste poolel
-vallutajad olid head diplomaadid: alistasid liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval, osates ära kasutada ja õhutada nende omavahelisi vastuolusid
-ristisõdijate taga oli rooma -katoliku kirik – Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud
-paavsti poolt lubatud patukustutus ja lootus kiiresti rikastuda meelitas siia pidevalt uusi ristisõdijaid
-eestlased olid eelkõige põlluharijad
            -lisaks sakslastele tuli võidelda ka taanlaste ja rootslastega
-rüütlid olid ennekõike sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega
            -nad said kasutada tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust
            -võisid täiendada väge pidevalt uute meestega
-tehniline tase oli erinev, kuid võitluse käigus täiendasid eestlased end kiiresti, ent pikaajaline sõda kurnas majanduslikult kõike väljapannud rahvast ja lõpuks tuli eestlastel puudus just elavjõust
 
II Keskaeg
e Vana-Liivimaa aeg
e orduaeg
e feodaalse killustatuse aeg
 
2.1 Vana-Liivimaa
Võõrvõimude omavahelised suhted:
-juba vallutussõja lõpp-perioodil läksid nende omavahelised suhted pinevaks
-järjest tugevamaks sai Mõõgavendade ordu (loodud 1202. a); et laiendada oma võimu, taotles ordu paavstilt kokkulepet, mille põhjal Riia piiskop määrataks orduvendade hulgast, pingete lahendamiseks saatis paavst siia oma legaadi Modena Wilhelmi (saabus 1225. a) ja ta esitas plaani luua vaheriik e kirikuriik, mis pidi hõlmama Virumaa, Järvamaa ja Läänemaa, omavalitsuse kohtuvõim oleks kuulunud eestlastele, kelle eesotsas oleks olnud paavsti esindaja ja kes oleks allunud otse paavstile; see ei meeldinud ei taanlastele ega sakslastele
-1227. a vallutasid sakslased Tallinna ja jagasid omavahel nii taanlaste valdused kui ka kirikuriigid
-paavst saatis tüli lahendamiseks uue saadiku – Alna Balduin (käis siin kaks korda), kes 1233. a võttis enda valdusesse Tallinna linnuse, toimus lahing mõõgavendade ja paavsti pooldajate vahel, Balduin sunniti lahkuma
- 1236 . a läks orduvägi semgalite vastu, Saule lahing purustas nad täielikult – ordu lõpp, Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga (Liivi ordu oli selle haru siin)
-peale ordu lüüasaamist saabus jälle Modena Wilhelm, kelle vahendamisel sõlmiti Liivi ordu ja Taani kuninga vahel Stensby leping (1238), millega jagati Eesti alad omavahel ära ja sõlmiti liit edasiseks idaagressiooniks
 
Suhted naabritega:
-1240. a vallutati Ivborka, Pihkvast löödi tagasi
-1242. a toimus Jäälahing, kus ristisõdijad löödi Aleksander Nevski poolt puruks, see lahing põlistas kahe usutunnistuse (katoliku ja õigeusk) vahelise piiri
- 1267 . a alistati kurelased, 1290. a semgalid ja nüüd suunati jõupingutused leedukate vastu, sest see oli takistuseks maismaateel siinsetest valdustest Preisimaale, kus asus ordu peakorter
-13. sajandil ühendas Mindaugas suure osa leedukate maast ja lõi Leedu riigi
-1260. a toimus ordu-Leedu lahing e Durbe lahing, kus ordu sai lüüa ja leedukad asusid pealetungile, 1263. a tungisid kuni Läänemereni ja põletasid maha Vana-Pärnu (piiskopilinn)
-1270. a läksid leedukad Saaremaale ja jälle sai ordu lüüa ja ordumeister surma
 
Kodusõjad:
- 1297 . a oli esimene Vana-Liivimaa kodusõda: ordu vs piiskopid
            -ordu tahtis, et piiskop valitaks orduvendade hulgast
-1304. a oli teine sõda, ordu eestvõttel sõlmiti konföderatsioon: ordu ja vasallid  vs Riia piiskop
-1316. a sundis ordu Riia piiskopi endaga liitu astuma ; lepingu paavst tühistas, aga vastasseis jäi püsima
 
Liivimaa haldusjaotus (Stensby lepingu järgselt):
-ühtset riiki ei kujunenud, siinsed feodaalriigikesed olid vormiliselt läänid, mille eesotsas oli maahärra, kuid sisuliselt sõltumatud
-Põhja-Eesti (Harju-Viru) oli Taani kuninga lään
-Saare-Lääne piiskopkond, ordu alad, Tartu (Lõuna-Eesti) kuulusid vormiliselt Saksa-Rooma keisrile
-Harju-Viru maahärra ja hertsog oli Taani kuningas, Tallinnas asus tema asehaldur , kelle kõrval oli kohalikest vasallidest maanõukogu
-Tallinnas oli ka piiskop, kes omas ainult kiriklikku võimu ja allus Lundi peapiiskopile
-Tartu piiskopkonna piiskopile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim, sai lääniks Saksa-Rooma keisrilt, kiriklikult allus Riia piiskopile; keskus Tartu
-Saare-Lääne piiskopkonnas kuulus nii kõrgem ilmalik kui ka kiriklik võim piiskopile, volitused olid saadud Saksa-Rooma keisrilt; rändas oma residentsiga ringi, keskuseks alguses Lihula, siis Vana-Pärnu, siis Haapsalu ja lõpuks pärast Jüriöö ülestõusu Kuressaare
-ordu valdused e orduriik loodi 1237 . a; Liivimaal oli tähtsaim ordumeister, kes allus Preisimaal olevale kõrgmeistrile, kiriklikult pidi alluma Riia piiskopile; ordu keskused: alguses Riias, siis Võnnus; orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks
-ordurüütleid oli kolm kategooriat: rüütel-, pool- ja preestervennad
 
Talurahva õiguslik olukord:
-eestlaste maavaldus jäi põhiosas püsima; kuigi maid hakati läänistama juba vallutuse käigus, ei asunud vasallid maale elama, vaid piirdusid perioodilise maksude kogumisega
-eestlaste alistumine toimus lepingutega, eestlastele pandi kohustused, kuid jäid püsima ka õigused
-kohtumõistmine toimus kohaliku tavaõiguse alusel, kuid läks feodaalide kätte ja et feodaal teaks tavaõigust, olid loodud õigusleidjate e hirsnikude institutsioon
-eri Eesti piirkondades olid õiguslikud tingimused erinevad ja saarlased olid pikka aega üsna sõltumatud ja seal toimusid pidevalt mässud:
-1236. a, peale Saule lahingut oli saarlaste mäss, alistati alles 1241. a
-1255. a jälle saarlaste mäss, alistati jälle lepinguga, kus saarlastele säilitati nende poliitilised õigused
-1260. a, peale Durbe lahingut saarlaste mäss, leping sõlmiti 1261. a
-talurahva koormised :
-kümnis – 1/10 viljast feodaalile
- hinnus – kindlaks määratud suurusega maks feodaalile
-kümnise kümnis – preestri ülalpidamiseks kehtestatud maks
-töökoormistest: linnuste ja teede ehitamine, hiljem, kui hakati rajama mõisaid, tuli juurde teotöö
-talupojad jäid isiklikult vabaks ja seda isiklikku vabadust hakati tasapisi piirama võlgnevuse kaudu
 
Aadelkonna kujunemine:
-selle kohta on allikaks Taani hindamisraamat, mis koostati 1241. a; seal on kirjas Põhja-Eesti külad, kirjas ainult kolm mõisa, 115 vasalli nimed, kellest ligi 10% eesti päritolu; kõige vähem oli vasalle ordualal, kõige rohkem läänistamisi toimus Harju-Virus
-vasalli elamuks hakati 14. sajandil rajama tornlinnuseid
-keskmine mõis oli viieadramaaline ja enne 1343. a oli Harju-Virus 23 mõisa
-sel perioodil oli Eestis üheksa linna: Tallinn (linnaõigused sai 1248 . a, 4 000 elanikku, 1260. a algas linnamüüri ehitamine), Rakvere, Narva, Tartu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Viljandi ja Paide
 
2.2 Jüriöö ülestõus (1343 – 1345)
Ülestõusu põhjused:
-1315. a oli Eestis ikaldus ja näljahäda
-läänistamine oli Harju-Virus arenenud kõike kaugemale – kõige kõrgem maksukoormus
-Taani kuningas oli hädas probleemidega omal maal ja plaanitses siinsete alade müüki
-Põhja-Eesti aladest oli endiselt huvitatud ordu, ordumeister oli Burchard von Dreileber
 
-põhiallikas Jüriöö ülestõusu kohta on “Liivimaa noorem riimkroonika”
 
Ülestõusu iseloom:
-seda tuleb vaadelda muistse vabadusvõitluse jätkuna, mitte talurahvasõjana, sest:
- siinne maarahvas oli säilitanud suurel määral oma vallutuseelsed omandisuhted ja õiguskorra, nad ei olnud pärisorjad
-ülestõus oli suunatud usu vastu
-ta oli organiseeritud – ülestõusnud valisid omale neli kuningat, hakati oma meeste seast rüütleid lööma, saatkond saadeti Turu foogti juurde ja pakuti end temale vasallideks, eestlased ehitasid omale linnuseid ja kindlustusid (Varbola ja Loone )
 
Ülestõusu käik:
a) mandril : algas ööl vastu 24. aprilli suure lõkkega
-süüdati põlema kirikuid ja mõisaid Harjumaal
-Padise kloostri põletamine
-suunduti Tallinna ja teine vägi Haapsalu alla
-ordu oli samal ajal Pihkvas
-4. mail jõudis ordumeister Paidesse, tapeti eesti kuningad
-ordu Tallinnas – Sõjamäe lahing
-pärast Sõjamäe lahingut läks ordu Haapsalu alla
-lõplikult suruti ülestõus maha oktoobris , kui siia saabus Saksa ordu abivägi
b) Saaremaal:
-24. juulil (jaagupipäev) vallutati Pöide linnus ja kindlustuti Karjas, kuhu ehitati oma linnus
-1345. a suruti lepinguga saarlaste ülestõus maha
 
Ülestõusu tulemused:
-alles nüüd jõuti lõpule Eesti ala vallutamisega ja algas pärisorjusliku korra kujunemine
-1346. a müüs Taani kuningas Harju-Viru Saksa ordule ja Saksa ordumeister andis selle ( 1347 ) valitseda Liivi ordumeistrile
 
2.3 Vana-Liivimaa poliitiline areng Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani
Ordu mõjuvõimu laienemine:
-põhitendents ordu tegevuses oli püüd piiskopkondi inkorporeerida, st et kõik piiskopid määrataks orduvendade seast
-iseloomulik: rõivastustülid
-tõsisem orduvastane opositsioon kujunes 14. sajandi teisel poolel Tartus,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #1 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #2 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #3 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #4 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #5 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #6 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #7 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #8 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #9 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #10 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #11 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #12 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #13 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #14 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #15 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #16 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #17 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #18 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #19 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #20 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #21 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #22 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #23 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #24 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #25 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #26 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #27 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #28 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #29 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #30 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #31 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #32 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #33 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #34 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #35 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #36 Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini #37
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hannaka Õppematerjali autor

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
24
doc
Eesti ajalugu
72
docx
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
83
doc
Eesti ajalugu
18
doc
Eesti ajalugu
56
doc
Eesti ajalugu
40
docx
Eesti ajalugu I kokkuvõte
14
doc
10 klassi ajaloo eksam



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun