Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"latgalid" - 175 õppematerjali

latgalid ehk lätlaste esivanemad olid vahepeal sõjakate eestlastega lausa hädas.
thumbnail
24
ppt

Eesti ajalugu, Keskaeg : Liivimaa ristisõda

Maksud ei olnud eriti koormavad 2. Nad olid olnud varemgi Polotski vürsti maksualused 3. Vastutasuks võisid liivlased arvestada mõjuka liitlasega naaberrahvaste kallaletungide korral 4. Riia linna rajanemine ja sellega elavnenud kaubandus tõi majanduslikku kasu kõigile Latgalite alistumine · 1208 aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid · Nad ei osutanud relvastatnud vastupanu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. · Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjakäikudes. · Edasi suunati pealöök põhja ! Eestlaste vastu! Eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1208 aastaks jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale. · Esialgu tabasid peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda....

Ajalugu
128 allalaadimist
thumbnail
3
doc

MUINASAEG

Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale ­ Maarjamaa - 1202 vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" ­ elukutselised sõjamehed ­ Mõõgavendade ordu ­ juhiks ordumeister. Orduvennad = rüütelevennad (sõdimine), preestervennad (vaimulikud talitlused). - Tugeva sõjalise jõu abil alistati osad liivlased ja latgalid Sissetung Eestisse - 1208 algas võitlus Eestimaa pärast (sakslased, taanalsed olid ka varem teinud sõjaretki) - sihipärase vallutuse I ohver ­ Ugandi (Otepää linnus põletati maha) - sakslasi toetasid latgalid - rüüstamine, külade põletamine, tapmine - ugalased + sakalased tegid vasturetke latgalite maale Võnnu piiramine - 1210 eestlaste vasturetk ­ suur ühendmalev piiras Võnnu linnus (ordu tugipunkt), üritati põlema pista, ehitati piiramistorn, linnust...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ajaloo I kursuse arvestus

Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD  Eestlased  Latgalid  Liivlased  Rooma katolikukirik- sai mõjuala juurde(põhja poole). Rajati katoliku kirikuid (igasse kihelkonda) 1  Saksa ordu- valitseti linnustesüsteemi abil. P-Eestis (Taani aladel) rajati ka mõisaid. 1238 läks Stansby lepinguga P-Eesti Taanile. 1346 (pärast Jüriööd) müüd Taani valdused Saksa ordule.  Venelased – 1242 Jäälahing Peipsil Novgorodi Aleksander Nevski – Liivi...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Muutused Eesti ühiskonnas esiaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga

Muutused Eesti ühiskonnas esiaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga Essee Eestimaa on olnud aegade vältel üks mitme isandaga maa. Tema pinnalt on läbi käinud sakslased, rootslased, taanlased, liivlased, latgalid ning palju muid rahvaid. Esiajast saadik on toimunud siin palju muutusi, mis on viinud meie ühiskonda edasi nii tervikuna kui ka üksikute lülidena. Kogu see muutus ja kohanemine on taganud meile pääsu keskaega. 12. sajandil hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma ning tänu usulistele erimeelsustele ja piiskop Meinhardi ülesandele Liivimaa ristiusustada, algas ristisõda. Eestlaste...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muistne Vabadusvõitlus

Seejärel hakati kogunema Lõhavere (Leole) linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Kolme maleva manööver. Pärast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased otsustavalt tegutsema. Koostati laiaulatuslik vastupealetungi kava, mille lõppeesmärgiks sai siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine. Ugandi ja Sakala alistuvad. 1215. aasta suvel tegid sakslased ja eriti latgalid mitmeid laastavaid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati seni, kui eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad või hävitatakse nad täielikult. Ugalaste olukord oli muutunud lootusetuks. Abi polnud kusagilt saada, arvestada tuli ka venelaste poolt lähtuva ohuga. Seepärast läkitati saadikud Riiga rahu paluma. Seal esitati ugalastele taas vana nõudmine ­ tagastada kunagi saksa kaupmeestelt ära võetud varad. Läbirääkimistel nõustuti lõpuks ristimisega....

Ajalugu
304 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Igal maakonnal eraldi traditsioonid, side oli nõrk. Tänu sellele oli lihtsam võõrvõimudel oma eesmärki saavutada, eestlased alistati ja maakonnad vallutati ühekaupa. Suhted naabritega olid samuti kehvad. Kui oleks läbisaamine olnud hea, siis oleks saanud moodustada ühtse liidu ja sakslaste vastu võidelda. Latgalid tahtsid kättemaksu ja liivlaste Kaupo tahtis eestlaste alade arvelt suurendada oma valdusi. Appi otsustati kutsuda venelased, venelased käitusid aga kahepalgeliselt ning alistati Baltimaad. Mis sellest, et Eesti kaotas laienesid Eestile Lääne kultuurimõju, õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur. Kõik see, mis puudutas Lääne tsivilisatsiooni, jõudis edaspidi saksakeelse ülemkihi vahendusel ka Eestisse. Läänest toodi siia õiguslik kord ja sotsiaalsed suhted,...

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed ning põhinesid kaubavahetusele. Naabriteks olid: lõunas liivlase ja latgalid , idas venelased, põhjas soomlased ja karjalased, läänes rootslased ja taanlased. Kaubanduse peamiseks vormiks...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muistne vabadusvõitlus

· Baltimaade vallutamise etteotsa asus Bremeni peapiiskop Albert, 12. Saj II poolel sattus Eesti Rootsi ja Taani huvisfääri. · Eesmärk oli tungida Venemaale. · Ettevalmistused Eestisse sissetungiks : vallutatav maa pidi pühendatama Neitsi Maarjale -> Maarjamaa, 1201 Albert rajas Riia linna, 1202 asutas Alberti abiline Teoderich Mõõgavendade ordu (1236 see hävitati), suudeti alistada ja koostööpartneriteks saada liivlased ja latgalid . · Vabadusvõitluse algus : 1. Rünnati Ugandit. 1210 Ümera lahingus olid eestlased edukad. Võit sisendas usku oma võimetesse, julgustas võitlust jätkama, aitas kaasa erimaakondade vaheliste sidemete tihenemisele (Albert nägi et eestlaste vastu on vaja jõudu koguda) · 1212 Toreida vaherahu (eesti-saksa) 3 aastaks · Kõige tähtsamaks allikaks on Läti Hendriku kroonika (ladina keeles, ta ise ei olnud...

Ajalugu
201 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Liivimaa

1201-Albert alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist,kuhu viis piiskopkonna keskuse, asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu.Ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. 1208-võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid ,kes relvastatud vastupanu ei osutanud,lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu.Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eestile tehtavates sõjakäikudes,Järgnevalt vallutatiPolotskile alluvad Vene väikevürstkonnad Jersika ja Koknese,Edasi suunati pealöö eestlaste vastu.jõudsid ristisõdijate retked eestimaa pinnale,tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. 1210-eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing. 1211- Viljandi piiramine...

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Keskaja olustik

10 Kokkuvõte Keskaja mõiste kehtib siiski Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa maade kohta. Lääne-Rooma keisririigi langus ei mõjutanud aga kuigivõrd Põhja-Euroopa maid. Siin hakkasid keskajale omased tunnused tekkima alles meie ajaarvamise alguses ja kujunesid suuremal-vähemal määral välja alles 13. sajandiks, mil Läänemere idakalda rahvad (eestlased, liivlased, latgalid jt) ristiti võõraste vallutajate poolt. Seepärast on Eesti keskaja kestus hoopis teine: 1227 ­ Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla - algus 1558 ­ Liivi sõja algus. Sõda ise tõi hävingu Liivi orduriigile - lõpp Euroopast kaugemal ­ Hiinas, Indias, Ameerikas jm ei ole euroopaliku keskaja mõistel erilist tähendust. Elu kaugetes maades kulges...

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

Ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Kolme maleva manööver- Pärast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased tegutsema. Koostati vastupealetungi kava, mille lõppeesmärk oli saksa koloonia täielik hävitamine.Kavandatud ühisaktsioon ei toonud loodetud tulemusi, sest osalenud jõude jäi väheks. Toimus 1215. a ( liivlased, latgalid , eestlased ­ sakslaste vastu) Turaida vaherahu - Aastal 1211 toimunud suurele Viljandi linnuse piiramisele vastasid eestlased omapoolse rünnakuga. 1212. aastal toimus eesti hõimude ühine suuroperatsioon - Toreida piiramine. Väga verine lahing, kus osales eestlasi kõigist maakondadest. Kuna see suur lahing ja sellele eelnenud kümned rüüsteretked ning sõja käigus levima hakkanud katk olid maad kõvasti kurnanud, sõlmisid...

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus

Käis ka Eestis ( 1191 -päiksevarjutuse ajal) Suri 1196.a. BERTHOLD-1198 a. Piiskop. Polnud rahumeelne, saabus koos ristisõdijatega. Esimeses konfliktis liivlastega tapeti. ALBERT- 1199. Saabus koos 500 ristisõdijaga. Pani aluse Riia linnale (1201). Hakati ehitama Toomkirikut. Laskis kõik vallutatud alad pühendadad Neitsi Maarjale ( Maarjamaa). Ristimata liivlaste mäss- AKO üritas vastu hakata, kuid vastuhakk ei õnnestunud. Aastaks 1208 olid kõik latgalid ja liivlased ristitud. 1208-1227 Eesti muistne vabadusvõitlus. 1210- ÜMERA LAHING.(Eestlaste võit) 1210 korraldasid idaslaavlased Ugandisse retke. 1211 jõuti ristimiseni Viljandi linnuses ( Kuuendal päeval andis linnus alla- veepuudus, haavatud, toidupuudus) 1212-1215 TURAIDA VAHERAHU 1217- Ugandi mehed palusid abi sakslastelt, venelaste vastu. Retk Venemaale. 21. September 1217- MADISEPÄEVA LAHING (Lembitu- 6000 meest, eestlased kaotasid).Toimus Viljandi lähistel. 1218...

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

aastal, kui sakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid pidid alluma sakslastele ning võtma vastu ristiusu. Sellest hetkest algas eestlastel periood, mida kirjanduses on nimetatud 700- aastaseks orjapõlveks ning mille mõju on siiani tunda. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse? Eestlastel puudus ühtne riik ja sõjaväe juhtimine. Seni polnud eestlased näinud...

Ajalugu
199 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Muinasaeg eestis

Eestlasteni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Ootamata ära kõiki appiruttavaid jõude, asusid võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama. Ümera lahing Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid järgmisel päeval selle lisajõe Ümera äärde varitsema. Jälitajad arvasid , et ,,paganad" põgenesid ülepeakaela. Sakslaste väesalk liikus ees, liivlased ja latgalid nende kannul. Ümera-äärses metsas tungisid peitunud eestlased vaenlasele kallale. Rünnak kulges edukalt. Langesid mitmed orduvennad, kaotusi kandsid ka liivlased ja latgalid. Sakslased püüdsid 7 esialgu koonduda ordulipu ümber, aga kui abiväed põgenesid, olid nemadki sunnitud tagasi tõmbuma. Ümera lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Kuigi lahingus osalenud...

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Eestlaste ajalugu(pronksiajast muinasajani)

Tingitud sellest, et ühiskondlikke suhteid kajastavaid andmeid on säilinud vähe. 5. Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Tooge oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. Kuna eestlastel oli üsna muljetavaldav ja suur sõjaline varustus, siis teatud olukordades võis see olla võimalik. Näiteks oli eestlastel tihti konflikte latgalitega, kuid peamisteks kannatajateks jäid alati latgalid . Ning eestlaste organiseeritus oli piisavalt kõrge, et lüüa tagasi lähemate naabrite vallutuskatsed. Malev ­ maakonnast moodustatud väeüksus Adramaa ­ põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga Kääpad ­ kuhjatud liiv, mille all või sees toimus põletusmatus...

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaeg- Liivimaa ristisõda

aastal. Osad Liivlased võideti enda poole, koos Liivlaste vanema Kaupoga. Liivlaste jaoks polnud ristiusustamine eriti probleem, sest majandusliku kahju see ei toonud(juba varemalt olid osa liivlastest Plotski vürsti maksualused). Naaberrahvaste kallaletungi korral võidi arvestada mõjuka liitlasega ning riia linna rajamine ning elav kaubandus tõotas tuua kõikidele majanduslikku kasu . 1208. võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid .Relvastatud vastupanu nad ei osutanud. Muistne vabadusvõitlus 1208 aastal jõudisid ristisõdijad eestimaa pinnale. 1210. eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing andis eestlastele palju eneseusku. Vastastikku tehti palju sõjaretki ,aga edu ei toonud need kummalegi osapoolele. Kurnatuse ja katku tõttu sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. alustati uue hooga võitlust.Sakslased ja liitlased latgalid tegid rüüsteretki Ugandisse ja Sakalasse...

Ajalugu
262 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muistse vabadusvõitluse kaotus -ajalooline paratamatus või juhus?

Samuti said nad oma sõjaväge täiendada uute meestega, mis eestlastel polnud aga võimali, kuna eestlasi oli vähe ja sündimus madal. Sakslaste arv oli suurem ja nad said tuua sõjamehi juurde alistatud aladelt, kuid eestlastel polnud sõjamehi kuskilt võtta. Kuna vallutajad olid head diplomaadid, siis kasutasid nad head taktikat. Nad alistasid liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ning kasutasid ära nende omavahelisi vastuolusid ja süvendasid isegi seda. Vallutajatel õnnestus osa eestlasi ,,ära rääkida" et nad ennast ristida laseks ja sellega süvendati veelgi rohkem eestlaste ebaühtsust, mis teatavasti ei tulnud väikesele rahvale kasuks. Oluliseks põhjuseks võib pidada ka seda, et eestlastel polnud veel oma riik välja kujunenud ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. Ja seegi nõrgestas ühist vastupanu...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muistne Vabadusvõitlus

Asuti rüüstama ümbruskonna külasid, mis kestis kolm päeva. Neljandal päeval pöörduti Liivimaale tagasi Sama aasta kevadel ilmus sakslaste ja nende liitlaste vägi Sakalasse, piirati umber Leole linnus. Kolmandal päeval õnnestus linnus põlema süüdata. Eestlased olid sunnitud alla andma 1215. aasta suvel tegid sakslased ja latgalid mitmeid laastavid rüüsteretki Ugandisse. Abi polnud kusagilt loota- läkitati saadikud Riiga rahu paluma. Läbirääkimistel nõustuti lõpuks ristimisega. Ka Sakalased, keda hirmutas Ugandi saatus ,sõlmisid rahu 1217. aasta veebruaris piirasid venelased, saarlased, harjulased ja ristitud sakslased Otepääd. Piiramine kestis 17 päeva, algasid läbirääkimised. Tehtud rahu põhjal pidid sakslased Eestist lahkuma Madisepäeval, 21. septembril 1217...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Vabadusvõitlus

Nimelt oli Mõõgavendade ordu asunud Võnnus endale suurt kivilinnust ehitama. Eestlased aga piirasid orduvennad ümber ja tahtsid linnust koos ümbritsevate kokkutassitud puudega põlema panna. Kuuldes aga, et sakslased Riiast ja liivlaste vanem Kaupo koos liivlaste ja latgalitega on ordule appi tulemas, eestlased põgenesid. Nad liikusid üle Koiva jõe ja jäid Ümera äärde varitsema. Kaupo ja liivlased asusid neid jälitama. Liivlased ja latgalid tahtsid kohe eestlastele järele joosta, kuid Kaupo oli teist meelt. Tema manitses küll ettevaatusele ja soovitas oodata kuni veel vägesid lisaks kohale jõuab, kuid tema nõu ei võetud kuulda. Nii sakslased, liivlased kui latgalid liikusidki siis Ümera äärde välja, teadmata seal ootavast ohust. Eestlaste rünnak seevastu oli edukas. Nii Kaupo poeg kui väimees said selles lahingus surma. 1210./1211. a. talvel saadeti sõjakutse liivlaste ja latgalite maale ning Väina ja Koiva...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muistne Vabadusvõitlus

1202 asutati Mõõgavendade ordu loodi hästi distsiplineeritud ja võitlus- (Kristuse sõjateenistuse võimeline organisatsioon, mille ainsaks vennad) eesmärgiks oli kohalike rahvaste alistamine 1207 allutati ja ristiti liivlased ja sakslased said endale liitlased võitluseks latgalid eestlaste ja leedulaste vastu EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227: · Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - Toimusid ristisõdijate ja alistatud liivlaste ja latgalite ning eestlaste vastastikused rüüsteretked. - Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased. · Muistse vabadusvõitluse II periood 1215-1220:...

Ajalugu
77 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun