Varauusaeg Eestis (3)

Varauusaeg Eestis
Liivi sõda 1558-1583
Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak
* riigikeste omavahelised suhted
* naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu
Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond , Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond . Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel.
Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole- Leedul , Taanil ja Rootsil – sõda ülemvõimu pärast.
Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased.
1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn . Suvel langes Tartu Vene vägedele.
1559 - orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler.
Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile.
2.8. 1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi.
Sügisel talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal, eestlaste toetus Rootsi võimule. Piirama Koluvere linnust, kuid nad hävitati.
Palutakse abi Rootsilt, 1561-Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvanne. Rootsi väed Tallinna, tugipunkt.
Poole nõudis ordu alistumist. 28.11.1561- Vilniuse leping, ordu ja Riia ppk täielikult Sigismund II Augusti valitsemise all. Liivimaa aadli privileegid : usuvabadus, õigus täita riigiameteid, kohalik õiguskord ja avardas lääniõigust.
Liivi sõda rahvusvaheline heitlus. Ordu ja ppk, Pärnu, Paide, Karksi, Helme linnus – Poolale; Tallinn ja lähiümbrus – Rootsi; Narvast Viljandini ja Tartu pk - Vene; Saare-Lääne – Taani.
1560. Vene kõrvale, teised edasi. Rootsi võim Saare-Lääne pk ja Taanile Saaremaa.
1560ndad- Taani, Rootsi (edukas), Poola – kaubandushuvid
1570 Vene sekkub, pakub Saaremaa asevalitsejale hertsog Magnusele Liivimaa kuninga kohta, Põltsamaa temale.
Suvel Tallinna esimene piiramine Magnuse ja Vene vägedega, edutu ja katk.
1572. Ivan Julm vägesid juhatama, suurem osa Mandri-Eestist vallutati, jõudsid Saaremaale.
1577 - Tallinna teine piiramine, kahju ei tekitatud, hävitati ainult Pirita klooster . Ebaedu tegi lõpu Liivimaa kuningriigile, Magnus Poola teenistusse.
1576 - Stefan Batory (Poola kunn ) 1578 pealetung venelaste vastu.
1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu , vallutatud linnused Poolale.
1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused.
1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused.
Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele.
Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa.
Laastav sõda: katk, nälg, rahvaarv 120 000- 140 000 (enne poole suurem), Saaremaal pari olukord, Järvamaa tühi
Ivo Schenkenberg- juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka, „Liivimaa Hannibal“
Balthasar Russow- kirjutas Liivimaa provintsi kroonika, kust saab lugeda Liivi sõja kohta
Jätkusõjad
Sigismund III- Poola (1587) ja Rootsi (1592) troonil, riikide omavahelised pinged . Karl IX haaras Rootsis võimu ja 1604 asus troonile.
1600. kuulutas Poole Eestimaa oma valduseks, paljud nägid temas Liivimaa ühtsuse taastajat.
1617. Stolbovo rahu Vene ja Rootsi vahel, Rootsile Ingerimaa.
1625. rootslastele Tartu
1629. Altmargi rahu- kogu Eesti mandriala ja Põhja-Läti ning Riia Rootsile.
1645. Brömsebro rahu Taanilt Saaremaa Rootsile.
1656. venelased vallutavad Tartu, teisi linnu ei jõua, rootslased poolakate vastu sõtta.
1660. Rootsi ja Poola Oliwa vaherahu, Rootsi õigus Liivimaale.
1661. Kärdes Vene ja Rootsi, Vene väed lahkusid. Rootsi võimu tipul .
Põhjasõda 1700- 1721
Mis oli Rootsi (Karl XII) vastane liit?
Poola (August II Tugev); Taani ( Frederik IV); Venemaa (Peeter I). Eesmärk tagasi vallutada alad Rootsilt.
Mis rolli etendas Liivimaa aadlik Johamm Reinhold Patkul sõja puhkemisel?
Kuulus vastasleeri, sõlmis Liivimaa rüütelkonna nimel August II alistumislepingu, liitlaste edu korral Liivimaast Poola vasallsõltuvuses hertsogriik.
Ei meeldinud Rootsi reduktsioon .
Kuidas alustasid liitlased sõja tegevust ja milliste tulemustega sõja esimene aasta nende jaoks lõppes?
1700. Saksa vägede tormijooks Riiale > Riia piiramine > Poola langeb
Taani ründab Rootsit Põhja-Saksamaal > Taani sõjast välja.
Venelaste väesalgad Narva all > piiramine edutu.
Rootsi võidab kõik.
Millise valearvestuse tegi 1701 Karl XII ja mis tagajärgedeni see viis?
Hindas rootslaste jõu üle, arvas et Venemaa ei suuda taastuda . Venemaal sõjaväes ümberkorraldused. 1704. Vene vallutab Tartu ja Narva.
1708. küüditati Tartu, Valga ja Narva kodanikud Venemaale.
Miks võib 1709.a pidada Eesti jaoks otsustavaks ?
Kuna venelased võitsid Poltaava lahingu ning nende sõjaõnn.
Mida tõi Eestile 1710?
Pärast Riia kapituleerumist alistusid Pärnu ja Tallinn, otsene sõjategevus lõppes.
Kuidas puudutas Uusikaupunki rahu Eestit?
1721. kirjutati alla ning sellega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga.
Rootslased tegid katseid tagasi vallutada, kuid ei õnnestunud.
Võrrelge Liivi sõja ja Põhjasõja tagajärgi Eestile
Liivi sõda
Põhjasõda
Eestis kolme riigi valdused (R, T, P-L)
Kogu Eesti Vene võimu all
Talupoegade olukord paranes (vakuraamatud kasutusele, haridus - rahvakoolid , kaebuste esitamine)
Talupojad muutuvad taas pärisorjadeks
Euroopas suur segaduste aeg
Venemaa Läänemere ääres
jätkuvad sõjad naaberriikide vahel
rahu aeg ~200 aastat
Rahvaarv vähenes, sõjad, katk (viimane kord 1710)
Eesti võõrvõimu all
Kohalik aadli võim (säilis) endiselt suur
Eesti ala valitsemine
Rootsi aeg 17.saj
Vene aeg 18.saj
Halduskorraldus
Läänemaa, Harjumaa , Järvamaa, Virumaa – Eesti kubermang
Lõuna-Eesti (Pärnu ja Taru mk), Põhja-Läti (Riia ja Võnnu mk) – Liivimaa kubermang, keskus Riia
Saaremaa vormiliselt Liivimaa, kuid eriõigused: oma asehaldur , rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem erinev.
kuni 1783 sama, aga siis asehaldus kuni 1796 (Katariina II)
Eestimaa km – Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Paldiski mk ja Saaremaa
Liivimaa km – Pärnu-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaa, Läti alad (Volmari ja Valga mk)
Narva on Peterburi km ja Setumaa Pihkva km.
Kindralkuberneri (keskvõimu esindaja) positsiooni ülesanded
Kuninga poolt määratud, Tallinnas ja Riias, enamjaolt sakslased , vähesed rootslased
* kamandada sõjaväge
* nimetasid ja kontrollisid riigiametnike
* jälgisid raha laekumist ja kulutamist
* kommunikatsioon
* teede ja sildade korrashoid
* avalik kord
* pidi arvestama kohaliku aadelkonna huvidega
Enamus ül samad, va asehalduskorra ajal, mil keskvõim on huvitatud kuberneri võimu tugevdamisest
George Browne- asehaldur
* koolisundus
Kohtukorraldus
* Kohtureform püsib 200 aastat
* Maakonna tasand: meeskohtud- Eestimaal ja Saaremaal, maakohtud - Liivimaal (talupoegade ja mitteaadlike kohtuasjad)
* Kubermangu tasand: ülemmaakohus- E, õuekohus- L (rasked kuritööd + aadlike asjad)
* Kohalik tasand (avalik kord, väiksemad ülesastumised, mõisnikud kohtunikeks): adrakohus- E ja sillakohus - L
Rüütelkondade positsioon ja ülesanded
Aadlike piirkondlik org. (esimesed 13. saj)
* palju võimu
* E, L, S rüütelkond
* koondasid siinseid aadlike, kaitsesid nende õigusi
* lahendasid kohalikke küsimusi
* esindusorganiks Maapäev e. landtag (iga 3 aasta tagant)
* Maapäeva vaheaegadel ametis 12 maanõunikud (elu aeg ametis)
* igapäevaseid asju ajas pealik / maamarssal (L)
* võim suur, kuberner peab arvestama
* 1730ndatel hakati koostama erilisi aadlike nimekirju- AADLIMATRIKKLEID; eesmärk kaitsta kohalikke aadlikke uustulnukate eest
* asehalduskorra ajal piirati õigusi
Balti aadli läbisaamine võimudega
* soovis privileege, keskvõim andis esialgu
* Karl XI reformipoliitika: reduktsioon
* reduktsioon äge, L vastu
* Patkuli vastutegevus
* 1694 L maanõunike kolleegiumi laialisaatmine
* huvitatud Balti aadli toetusest
* restitutsioon
* senised seadused ja maksud
* luteri usk ja saksa keel
* tollipiir
* kujuneb Balti erikord (aadlikel piiramatu võim kohalike elanike ja küsimuste üle)
Asehalduskorra ajal
* üritatakse kaotada aadli privileege ja ühtlustada Venemaa arengut
* siinsete aadlike mõisad pärisvaldusteks
Reformid ja uuendused
haldus-, kohtureform, reduktsioon, haridusolude parandamine
asehaldusaeg 1783-1796
Mis on positiivset , negatiivset Balti erikorra juures?
POSITIIVNE
NEGATIIVNE
* siinse maa kultuuri ja omapära säilitamine (talupoja kultuur), E, L jääb Lääne- Euroopa kultuuriruumi, Balti- Saksakultuur omapärane
* tugevad kaubandussidemed Lääne- Euroopaga säilisid (Saksamaa, tollipiir)
* tagasi kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega
* reformide katselava (pärisorjuse kaotamine)
* Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse
* senised seadused ja maksukord
* aadlimatriklid (kuid samas piirasid arengut)
* restitutsioon- balti aadel sai tagasi maad ja õigused talupoegade elu üle otsustada, kohut mõista ja koormised
* maarahva allasurumine, õiguste piiramine
1739. Roseni deklaratsioon - talupoeg on pärisori ja selleks jääb, vakuraamat kaotati ja koormised 6 päeva
Järeldus: hoidis ära venestamise, ühtlustamise Vene km, õigeusustamise
Mõis ja talu
Mõisatüübid ja lühike iseloomustus
Era- e. rüütlimõisad – kõige rohkem, kuulusid baltisakslastele
Riigi- e. kroonumõisad – riik rentis mõisad riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud
Kirikumõisad e. pastoraadid – väiksemad, andsid elatist kirikuõpetajale
„mõisaköis las lohiseb “ – ükskõiksus, viiliti mõisatööst ja varastati mõisa tagant
„mõni mõis“ – eestlaste ükskõiksus mõisate vastu
„mäng mõisa peale“ -
Põhilised põllukultuurid ja koduloomad, - linnud
Mõisate majapidamisel tähtis viljaeksport, viljakultuurideks talirukis, oder , kaer ja nisu.
Viinapõletamine, kuna viina hind oli kõrgem kui vilja, siis umbes kolmandi saagist läks viinakateldesse. Sellega kaasnes ka hoogne metsaraie. Viinapõletamise õigus ainult mõisnikul.
„Liivimaal sajab hõbedavihma“ – viinapõletamisel saadav sissetulek; peamiselt turustati Venemaale.
Talupõldudel kasvatati teraviljale lisaks ka hernest , naerist ja lina.
Koduloomadest kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Lindudest peeti kanu ja hanesid. Veo- ja künniloomaks oli härg, andis sõnnikut ja ka liha toiduks. Talus ka üks hobune. Lehm lihaloomana.
Talupoegade maksukoorem ja kontroll maksude üle
Mõisale koormised seisnesid teotöös mõisapõllul, arvestust peeti vakuraamatutes. Koormiste suurus sõltus tööjõulise talupere suurusest . Tööjõu kasutamise eest maksis mõis riigile makse, arvestati adramaade järgi.
Adramaarevisjon- pandi kirja töövõimelised talupojad. Revisjoniraamatud- ajalooallikad, näha asutuse püsivust.
1783- pearahamaks, see suurendas maksude üldsummat. Hakati korraldama hingeloendusi, et panna kirja maksukohustuslik elanikkond.
Varandusliku kihistumist polnud.
Rootsi aeg kuni reduktsioonini
Rootsi aeg pärast reduktsiooni
Vene aeg 18.saj I poolel
Vene aeg 18.saj II poolel
kohus-
tused
teorent (jalarent, rakmerent, abitegu ); kümnis, naturaalrent, raharent ; mõisavoor (vilja vedamine sadamatesse)
samad kohustused; kohustused tuli viia kooskõla talu majandusliku kandevõimega
maksuvabastused esialgu, talu tuli uuesti üles ehitada; koormised samad
1783- pearahamaks; nekrutikohustus- 25.a pikk, verekümnis
isiklik vaba-
dus
pärisori (E+L seadus); sunnismaisus
1680. Karl XI vabastas riigimõisate talupojad, kuid pärisorjus ei kadunud; vakuraamat
1739- Roseni deklaratsioon, kinnitatakse pärisorjus ja sunnismaisus
pärisori
õigu-sed
tööd teha; kohtureform
NB! mõisnik teeb järeleandmisi
kaebamisõigus
talupoegade elu läks paremaks
kaebamisõigus kaotatakse, talupoeg teist talupoega võis
peamine vastupanu pagemine, kes oli õigeusku astunud neid välja ei antud
1765- talurahva positiivsed määrused, kaitseseadused (Browne) sisu:
* tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale
* piiritleti teokoormisi
* õigus kaevata mõisniku peale
* mõisa koormised kindlad, mõisnik muuta ei või
* karistamine 30 vitsa-, kepihoopi
Keskaeg
Rootsi aeg
Vene aeg
* isiklik vabadus 13.-14.saj
* koormised, pärisorjad hiljem 15.saj
* talupoegade kihistumine
* I korda sekkub keskvõim talupoegade olukorra parandamisse (Karl XI)
* reduktsioon
* vakuraamat
* kaebeõigus
* koormised kõige ulatuslikumad
* pearahamaks
* verekümnis
Polnud peremehed omal maal; maksukohustus; mõisnikud peavad talupoegade üle kohut; pärast sõdasid maksuvabastused
1784 . pearaharahutused , kuna pearahamaksu kehtestamine tekitas suuri segadusi. Talupojad ei saanud enam aru kas mõis maksab nende eest või nad ise peavad maksma.
Juulis 1784 kähmlused talupoegade ja Vene soldatite vahel – Räpina puuaiasõda; sõdurite vastu ei saadud.
Linnad, kaubandus ja tööndus
Mis linnad said 16. saj linnaõiguse?
Millal?
Kes andis linnaõiguse?
Kuressaare ( Arensburg )
1563
hertsog Magnus
Valga (Walk)
1584
Stefan Batory
Mis linn 16. saj II poolel hääbus? Miks? Miks ei peetud otstarbekaks seda taastada?
Vana- Pärnu kaotas 1599. linnaõiguse, kuna Liivi sõjas purustati täielikult, põletati maha.
Mis linnad kaotasid 17.saj linnaõiguse? Miks?
Viljandi, Paide, Rakvere, Valga, kuna sõjas purustati ning jäid tühjaks.
Mis asulad said Vene võimude poolt 18. saj II poolel linnaõiguse?
Paldiski ja Võru, seoses asehalduskorraga.
Narva õitseaeg Rootsi ajal, 1944. lasti õhku.
Vene ajal arenevad linnad kiiremini.
Linnade omavalitsus jäi püsima, kuid riigivõim kärpis õigusi.
Mis olid 17.-18.saj tähtsamad väljaveokaubad ja sisseveokaubad ?
Välja: peamiselt teravili, Venemaalt pärit lina ja kanep ning laevaehituskraam: mastipuit, plangud, lauad, tõrv ja tökat. Kaup läks Madalmaadesse, natuke ka Saksamaale ning Rootsit ja Soomet varustati viljaga.
Sisse: Hispaania ja Prantsuse sool, metall (raud ja vask), soolaheeringas, tubakas , vein, klaas, paber ning koloniaalkaup (vürtsid, suhkur, kohv, tee)
Riik kontrollis väliskaubandust, sai sellest sissetulekut. Merekaubandus oli küll tulus , kuid riskantne, kuna laevaõnnetused.
Sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte, kehtestati kaupmeeste ülemapiir. Vene kaupmehed olid linnas keelatud, nad kauplesid maal ja eeslinnades. Nii mõisad kui ka talupojad viisid kaupa linna müügiks.
Mida tähendas sõbrakaubandus?
Igal talupojal oli linnas kindel kaupmees , kellega ta äri ajas.
Kauplemiskohtadeks maalaadad, Suurim iga aastane laat Tartus saksa laat, mis toimus kolm nädalat pärast kolmekuningapäeva ning seal oli kaupmehi ka kaugematest maadest .
Vahetuskaubandus Soomega silgud vilja vastu.
Kagu- Eesti talupojad said lisasissetuleku salaviinapõletamisest, nende tegemisi toetas ka mõisnik.
Loetlege muutusi, mis toimusid töönduses 17., eriti aga 18.saj.
Tsunft
Manufaktuur
* käsitööliste ühing
* üks inimene teeb asja valmis
* käsitöönduslik ettevõte
* toodetakse rohkem, tööjaotus – liinitöö
* esimene Glashütte – klaasimanufaktuur Hiiumaal, Rootsi ajal 1660ndatel, rajati Delagardide suguvõsa poolt
* Narvas vase- ja saeveski
* Tallinnas paberimanufaktuur
* 1736. Räpina paberivabrik
* 1760ndatel Põltsamaal klaasi valmistamine, peeglite ja portselani tootmine
Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal
Vastureformatsioon Poola ajal
Mida nimetati vastureformatsiooniks?
Katoliku kiriku võimu taastamine, oluline roll jesuiitidel, kes allusid paavstile. Jesuiitide toomist Liivimaale korraldas paavsti saadik Antonio Possevino.
Missugused oli vastureformatsiooni edusammud Tartus?
Jesuiitide tegevus Eestis piirdus ainult Tartuga, kus tegutses korraga kuni 9 preestrit. 1583. asutatijesuiitide gümnaasium ja selle kõrvale ka tõlkide seminar , kus valmistati ette preestrikutseks sobivaid kanditaate kohalike hulgast.
Miks katkes vastureformatsioon Eestis?
1625. vallutasid rootslased Tartu, mis lõpetas jesuiitide tegevuse ja ka kogu katoliku ajastu Eestis.
Preestrid valiti haridustaseme järgi, roll ka välimusel. Räägiti kohalikus keeles. Ordu rajas Ignatius Loyola , hispaanlane, aadel.
Luteri kirik Rootsi ajal
Mis rolli etendasid luterluse juurutamisel….
… Joachim Jhering? luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitaja, andis välja esimese eestikeelse aabitsa , töötas välja range kirikukaristus süsteemi, ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõtlikumaks muuta.
… Hermann Samson? luterliku fundamentalismi esindaja, 1626. avaldas juhendi, kuidas nõida ära tunda
Miks jäi Rootsi ajal luteri usk siiski eestlaste jaoks võõraks?
Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrandumine polnud lihtne.
Mis usku oli eestlane 18.saj?
Muinasusku (maausku), muinasusu kombed, ebausu ilmingud, nõiad, maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja laulatusest, armulaual ei käidud, luteri usk jäi kaugeks, vastureformatsioon ebaõnnestus.
1642. Pühajõe mäss, talupojad hävitasid mõisa vesiveski .
Rahvaharidus
Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Iga pärisorjast talupoeg pidi oskama piiblit lugeda.
Millega on läinud Eesti kultuurilukku järgmised aastad?
1632- avatakse Tartu Ülikool
1637- esimene eesti keele grammatika, koostas Heinrich Stahl
1684 - Tartu lähedale Piiskopimõisasse rajati õpetajate seminar, asutati Fischeri initsiatiivil, praktilist tööd korraldas Forselius . Kolme kuuga suutis lugemise selgeks õpetada, lisaks usuõpetusele ja kirikulaulule õpiti rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist.
1686- Forselius käis kuninga jutul Ignatsi Jaagu ja Pakri Hanso Jürriga, teadmistega jäädi rahule
ilmub ka lõuna-eestikeelne Uus- Testament , mille tõlkisid Andres Virginius ja tema poeg Adrian.
1693- ilmus ladinakeelne eesti keele grammatika, Johann Hornungi koostatud.
1710- 1699. viidi ülikool ka Pärnusse, kuid 1710 vallutasid venelased Pärnu.
Millega on läinud Eesti kultuurilukku järgmised isikud?
B. G. Forselius- korraldas õpetajate seminaris praktilist tööd, õpetas kasvandike.
Heinrich Stahl- Tallinna toomkiriku õpetaja, koostas esimese eesti keele grammatika, mis passeerus saksa keelel
Johan Hornung- ladinakeelne eesti keele grammatika, vana kirjaviis , kasutusel 19. saj keskpaigani.
Johan Skytte- tegi tööd ülikooli asutamiseks
Miks oli vaja Liivimaale ülikoole rajada? Kuidas oli õppetöö korraldatud Tartu Ülikoolis?
Et Rootsiga paremas ühenduses olla.
Sarnaselt teiste Euroopa ülikoolidega. Neli teaduskonda: usu--, õigus-, arst- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Õpilasi sadakond, kümmekond professorit.
1687- rajati igasse kihelkonda talurahvakool, ametisse koolmeister
Kes oli Käsu Hans?
Eesti luuletaja ja kooliõpetaja, ta oli Puhjas köster. Käsu Hansu nutulaul 1714.
Vaimuelu Vene aja alguses
18.saj levinud usuliste voolude võrdlused
pietism
hernhuutlus
ratsionalism
kelle hulgas levis?
kirikuõpetajad
rahvas
tähtsamad põhimõtted, sh suhtumine ühiskondliku korda
* vastu luteri kiriku süvendavale konservatismile
* usuelu elavdada religiooni sügavama sisemise tunnetamise suunas
* aitasid üle saada sõja-järgsest madalseisust
* luteri usu lähendamine rahvale
* usuvagadus, alandlikkus ja kõlblus, sotsiaalne võrdsus ning vendlus
* eraldi kogudus , ehitati ka palvemaju
* hävitati vana
* isehakanud prohvetid
* aitas kaasa ristiusustamise lõpuleviimisele
* kirjutamisoskuse omandamine
* koorilaul, puhkpillimuusika
* jutlused õpetlikud
* kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones pärisorjust
* agraarprojektid
* nakkushaiguste kaitsepookimine
Millega on Eesti kultuurilukku läinud…
… A. W. Hupel? Põltsamaa pastor, „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“, „Põhjamaa kirjutisi“, osales raamatute levitamises ja lugemisseltside moodustamises. Koos Peter Wildega andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus 1766.
… J. G. Herder ? saksa suurim valgustaja, töötas Riia toomkoolis, Eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel.
… A. von Kotzebue ? kirjanik, asutas 1787. Tallinna esimese teatritrupi Eestis, mängiti tema kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse Euroopas
… A. T. Helle? 1739. tervikpiibel põhjaeesti keeles
… F. G. Arvelius ? talurahvale mõeldud juturaamatud, mugandatud saksa keelest, „Üht kaunist jutu ja õpetuse raamatut“
… F. W. Willmann? Karja kirikuõpetaja, rahvajutud.
Kellele kehtestati koolikohustus ja mida koolis õpiti? Kuidas olid koolipidamisega seotud ülesanded jaotatud kiriku ja mõisa vahel?
17239. kehtestati koolikorralduskava, koolikohustus 7-12 aastastele lastele, kellel polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada.
Nõue: Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine
Taluperedes nähti koolikohustust täiendava koormisena.
1765. uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse.