50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
118 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merku15
Õppematerjali autor
· Liivimaa jagati kolmeks. 2. Rootsi-Poola jätkusõda (1600-1629) a. Suguvõsatülid Karl IX kukutas Sigismund III · Sigimund III Rootsi kuninga ja Poola päritolu kuninganna poeg, kes valiti Poola kuningaks (1587) ja varsti pärast Rootsi kuninga surma, läks ka Rootsi kuningatroon talle. · Katoliikluse soosimine Rootsis, mida kasutas kuninga onu hertsog Karl ettekäändena vandenõuks, haarates endale kuningatrooni (1604). b. Sõja käik: · Sõditi peamiselt Eestis, kus jooksid kokku Poola-Rootsi piirid. · 1621 alustas uus Rootsi kuningas Gustav II Adolf üldpealetungi Liivimaa vallutamiseks 1625 vallutati Tartu viimase suurema linnana. · 1629 Altmargi vaherahu, millega Poola loovutas Liivimaa Rootsile. 3.Sõjad 17. sajandi keskpaiku a.Brömsebro rahu 1645: · Taani sai Rootsi vastasena mitmetes sõdades lüüa. · Rahulepinguga läks Saaremaa Rootsile. b.Sõjad Poola, Rootsi ja Venemaa vahel: · Pärnu vallutamine poolakatel ebaõnnestus.
Liivi sõda: 1. 1563 Kuressaare (hertsog Magnuselt saadi linnaõigused) 2. 1584 Valga (Stefan Batorylt saadi linnaõigused) 3. 1559 kaotas Vana-Pärnu linnaõigused (purustati Liivi sõjas) Pärast Liivi sõda ja Põhjasõda - paljude linnade allakäik (nt. Viljandi, Paide, Rakvere, Valga) 17. saj kaotasid mitmed linnad õigused: Viljandi, Paide, Rakvere, Valga Linnade seisund ebamäärane asehalduskorra kehestamiseni 1783 (maakonnakeskused said linnaõiguse > Paldiski, Võru). Eestis 12 linna, püsis Vene aja lõpuni. Asehalduskord > uued linnad: Võru, Paldiski. Suurim linn: Tallinn, Rootsi ajal Narva esiletõus. Keskaegne kaubandusvõrgustik kaotas tähtsuse. Välismaa kaupmehed (kohalikel aadlikel ülemerekaubandus väga piiratud) tõusid tähtsusesse (Põhja-Saksamaa, Inglismaa). Aadlikel ülemerekaubandus keelatud. Rootsi ajal - Narva esiletõus kaubanduslinnana. Vene ajal - säilis Balti kubermangude tollipiir. Väliskaubandus:
Elati rehielamutes. Talumaade suurust arvestati adramaades. Toitu valmistati: nisust, odrast, rukkist, kaerast, hernest, oast ja naerist (kartul alles 18. saj). Kuna ühiskonna kihistumine algas rauaajal, siis polnud enam võrdsust talupoegade seas. Suuremaid rehielamuid nimetati mõisateks. Eesti oli jagunenud 8 muinasmaakonnaks (Läänemaa, Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala); tehti omavahel koostööd; muinasaja lõpul oli Eestis kokku ca 45 kihelkonda. 2. Eesti allutamine võõrvõimule: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestöus Liivimaa ristisõda e. MVV e. Baltimaade ristisõda e. Kirde-Euroopa ristisõda (1208-1227) Põhjused: Baltikum viimasena paganlik ning eelnev rahumeelne misjonitöö ebaõnnestud; paavst lubas ristiusuga pattudest vabaks saada; Eesti ei olnud ühtne- lihtne rünnata, sõda toetasid saksa kaupmehed, Taani ning Rootsi kuningakoda
- seisusliku ühiskonna ajastul edasijõudnud eestlased saksastusid kuni 19.saj II pooleni ja nn ,,kadakasakslaste" fenomen kuni omariikluse ajastuni - Eesti piirkonnale oli tüüpiline, et sakslased ja eestlased mõjutasid teineteist ja olid teineteisest sõltuvused, aga nad ei integreerunud 19.saj kokku ühiseks moodsaks rahvuseks (kõrvuti jäid eksisteerima baltisaksa ja eesti reaalsused ja identiteedid) KOKKUVÕTE EESTI UUSAJA PERIOODIDEST: I Eesti varauusaeg (u 1500-1800) Liivi sõjast pärisorjuse kaotamiseni/asehalduskorra kehtestamiseni II Eesti uusaeg: 19.saj III Eesti uusim aeg 20.saj - ... 1. Saja-aastane sõja periood (1558-1662) 2. Rootsi aeg (1561-1710/1721) 3. Vene aeg (1710/1721-1917/1918) EESTI UUSAEG II Vana-Liivimaa lõpp ja varauusaja kontekst: reformatsioon (alates 1520ndatest), Liivi sõda (1558-1583) ja saja-aastane mitmete sõdade periood Ajastu kirjandus 16.saj: - Balthasar Russow. Liivimaa kroonika. Eesti k 1967 ja 1993
Kuni 1570.aastani jäid venelased sõjategevusest kõrvale. 1570.a toimus esimene Tallinna piiramine ja 1577.a toimus Tallinna teine piiramine. Esimene oli edukas, teine edutu. 1578.aastal alustas Poola uus kuningas Stefan Batory pealetungi venelaste vastu. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski rahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1581.a vallutas Rootsi kõik tähtsamad linnused Põhja- Eestis. 1583.a Pljussa vaherahu(R&V), kus Rootsi sai kõik Põhja-Eesti valdused + Ingerimaa. Pärast seda jätkus Poola Rootsi sõda. Baltisaksa valgustajate tegevus 18.sajandil 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada, aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale
Tulemused: · Eesti alad jäävad ligi 200. aastaks Vene võimu alla. · Rootsi kaotab oma suurriigi staatuse. · Venemaa saab väljapääsu Läänemerele. " Aken Euroopasse" · Eestile on sõda ja katk mõjunud laastavalt ning Tartu on hävinud = " Vana hea Rootsi aeg". Sõjalärmrahutused Sõja ajal maamiilitsa üksuses olnud talumehed, kes sõja pukedes hakkasid vastu, kuna neil oli halb varustus ja puudus väljaõpe. Poola aeg · Lõuna Eestis · 28. november 1561 ( Riia peapiiskopkonna ja Ordu alad Poolale) kuni 1629 ( Altmargi vaherahu) Alistumisleping · Sigismund 2 Augusti privileegid : ( Kinnitati samal päeval alistumislepinguga): Privileegidega said aadlid õigused: - Usuvabadus - Ainuõigus kohalikele riigiametitele - Endine õiguskord - Avardas lääniõigust Vastureformatsioon Ühiskondlik protsess, mille käigus katoliku kirik püüab taastada
rüütelkonna, kuid tema mõju oli väiksem. Riik teostas reduktsiooni (võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi). Riigimaid haldas asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, mis omakorda jagunesid vakusteks. · Talupoegade olukord Olid vakusekohtud, kuhu kuulusid ka maarahva esindajad. Talupoegade õigused oli suuremad kui mandril. Rootsi aeg 1561 algas PõhjaEestis Rootsi võim. 1583 Pljussa vaherahu, millega tunnistas Venemaa Rootsi võimu Eestis. 1629 Altmargi vaherahu, millega läks mandri Eesti Rootsile 1645 Brömsebro rahu Saaremaa Rootsile ·Halduskorraldus PõhjaEestis oli neli maakonda? Eestimaa kubermang, LõunaEesti 2 maakonda? Liivimaa kubermang, Saaremaa. Kõrgemaks valitsusametnikuks oli kindralkuberner. ·Rüütelkonnad Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa rüütelkond. Kaitsesid aadlike õigusi riigivõimude eest. Koos käidi maapäevadel. Vahepeal ajasid rüütelkonna asju maanõunikud
· Lääne-Eestis suri u. 3/4 elanikkonnast · mõned kohad olid täiesti inimtühjad · Põhjasõjaga kaasnes katk(1710-1711) · Tallinnas surid kõik arstid ja peaaegu kõik kirikuõpetajad · suurim demograafiline tagasilöök siinse maa ajaloos rahvaarvu taastumise tegurid · 18.sajandil kasvas rahvaarv poole miljonini · 1710-1711 aasta katk jäi viimaseks siin alal · kestev rahuaeg · sisseränne oli väiksem kui peale Liivisõda · Eestis paiknesid sõjaväeosad ning siia toodi paljud vene ohvitserid EESTI ALA VALITSEMINE Rootsi ajal 18.saj. · Eesti alad jäid jagatuks kahe kubermangu vahel · Eesti kubermang - Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa · Liivimaa kubermang - Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alad(Tartu ja Pärnu) · Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, kuid kehtisid paljud eriõigused(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid