MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põl...
Motett Mis on Motett? Mitmehäälne Prantsusmaa 1218 saj. Organum Mitmehäälsus Rütm Erinevad sõnad Ei olnud kahe häälne Kir ik 1213 saj. 15 saj. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lugu http://www.youtube.com/watch?v=oxAkTQZCsc Kasutatud allikad Et.wikipedia.org Ak.rapina.ee www.annaabi.ee www.youtube.com
maavaldused pärilike läänidena. See nõrgendas kuningavõimu ning vallandas pärast tema surma poegadevahelise võimuvõitluse. Enne esimest abielu oli Valdemar kihlatud Saksimaa hertsogi tütre Baieri Rixaga. Aastal 1205 abiellus Valdemar Võitja Böömimaa kuninga Pemysl Otakar I ning Meißeni Adelheidi tütre Margrethe Dragomiriga (Dagmariga, arvatavasti 1189 24. mai 1212), kellest sai rahva lemmik. Sellest abielust oli Valdemar II-l poeg Valdemar (sündis 1209), kes krooniti 1218 Schleswigis kaaskuningaks, kuid hukkus 1231 jahilkäigu ajal Refsnæsis. Teine poeg sündis 1212 surnuna. Kuninganna suri 1212 ja maeti Ringstedi. Surivoodil olevat ta rahvalauluna edasi kandunud pärimuse järgi püüdnud Valdemari veenda, et too abielluks Liden Kirsteniga, mitte Berengariaga (Bengerdiga). Ta olevat ennustanud Berengaria poegade võitlust trooni pärast, mis toob Taanile häda. Rahvapärimus mäletab Dagmarit malbe ja vaga ideaalnaisena.
Jeruusalemma ja Püha Maad moslemitelt. Kristlased olid aru saanud, et Püha Maad otse tagasi vallutada ei saanud. Otsustati, et selleks, et Jeruusalemma tagasi vallutada, tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid- selleks oli Ajiubiidide dünastia Egiptuses. Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria kuningas Leopold VI ja Ungari kuningas Andreas II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi krahv. Esialgu rünnati Damietta linna Egiptuses. Oldi liidus Seldzukkidega Anatooliast, kes ründasid samaaegselt Ajiubiite Süürias. Nii ei pidanud ristisõdijad võitlema kahel rindel. Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Edasi tungisid ristisõdijad lõunasse, Cairo suunas, juulis 1221. Esialgu tundus sõjakäik olevat
Rostock Rostock Fläche:181,44 km² Rostock ist eine norddeutsche Hansestadt an der Ostsee.Die kreisfreie Stadt erhielt im Jahr 1218 das Lübische Stadtrecht. Rostock hat heute etwa 203.000 Einwohner. Kulturell wie wirtschaftlich gilt es als die wichtigste Stadt im Land. Die Stadt ist eines der vier Oberzentren des Landes. Wirtschaftlich dominiert neben Schiffbau und Schifffahrt, dem Tourismus und Servicesektor deutlich die Universität als größter Arbeitgeber der Stadt. Lage Rostock liegt ziemlich genau in der nördlichen Mitte Mecklenburg-Vorpommerns
seal keldi hõimu parisiide asula, 1. sajandil eKr vallutasid selle roomlased. 987 sai linn Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn. Marseille on linn Lõuna-Prantsusmaal, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna ja Bouches-du-Rhône departemangu keskus. Marseille on elanike arvult Prantsusmaa teine linn ja suuruselt kolmas linnastu. Linna asutasid umbes 7. sajandil eKr kreeklased, kes nimetasid linna (Massalia). 49 eKr vallutasid linna roomlased. 1218. aastal Marseille iseseisvus, kuni 1481 a. prantslased linna vallutasid. Marseille' ülikool asutati 1409. 3) Riigi rahvastiku tihedus. Prantsusmaa rahvastiku tihedus 110 in/ km2 . Linne, mille elanikuarv on üle 100 000 on Prantsusmaal 9. Maailma riikide loendis rahvastiku tiheduse kaardi järgi võib järeldada, et Prantsusmaa on maailmas keskmise tihedusega asustatud. 4) Linnarahva ja maarahva osatähtsus.
otse tagasi vallutada ei saanud. Otsustati, et selleks, et Jeruusalemma tagasi vallutada, tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid- selleks oli Ajiubiidide dünastia Egiptuses. 11/28/15 3 Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria kuningas Leopold VI ja Ungari kuningas Andreas II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi krahv. Esialgu rünnati Damietta linna Egiptuses. Oldi liidus Seldžukkidega Anatooliast, kes ründasid samaaegselt Ajiubiite Süürias. Nii ei pidanud ristisõdijad võitlema kahel rindel. 11/28/15 4 Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Edasi
RISTISÕJAD I ristisõda (1096-1099) Põhjendus ja võimalused. Kui seldžukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095 kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama. Sõjakäik: Kõigepealt asusid 1096. aasta varakevadel kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale maale. Seldžukid piirasid retkel olijad ümber pärast seda kui nad olid ületanud Bosporose väina ning hävitasid viimased peaaegu täielikult. 1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi (toimus rünnak ilma Heirich IV ja Philippe I osaluseta, sest viimased olid kirikuvande all) – 5000 rüütlit koos 30 tuhande jalamehega. Võitlusvõime ei olnud meestel ühtne ja teel Jeruusalemma tegeldi rüüstamisega. Siiski jõuti kohale ja pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm (15. juuli 1099). Järgnesid tohutud tapatalgud. Ristisõdijate riigid I ristisõja tulemusena ja Jeruusalemma la...
Rooplaat kinnitatakse puitpinnale piki plaati asuva traadi lähedalt naelaga (min. 90 mm), lüües naela läbi rooplaadi ja osaliselt puitalusesse nii, et naelapea ja rooplaadi vahele jääb 12,5 cm vahe. Seejärel lüüakse poolviltu naelapea pihta, nii et naelapea ots jääb traadi peale. Samuti võib kruviga kinnitada, aga seejuures on vaja seibe või metallist ,,perfolinti", et kruvipea traadi kõrvalt rooplaadi sisse ei tungiks. Ühe rooplaadi kinnitamiseks kulub 1218 naela või kruvi. Kiviseinale kinnitatakse kas lööktüüblitega (vajalik seib) või pannakse alguses kivipinnale laudkarkass traadijooksu kohtadele ja kinnitatakse kruvi või naelaga. Roomatti ja pajuvitstest matti on kõige hõlpsam paigaldada klambrite abil, elektrilise klambripüstoliga. Võib kinnitada ka väikeste naeltega. Kinnitatakse traadiga punutud kohtadest. Pildid Click to edit Master text styles Second level
Järvamaa ajalugu Järva maakond asub Põhja-Eestis. Teated maakonna kohta pärinevad juba eelajaloolisest ajast. Hõlmas valdava osa praegusest maakonnast ning selle naaberalasid (Harju, Lääne-Viru ja Rapla maakonnast). 13. sajandi alguses oli Järvamaal rohkesti põlispõlde ja suhteliselt tihe asustus (2000 adramaad). Maakond koosnes kolmest muinaskihelkonnast, nimeliselt on teada Lõpekund. Järvamaa alistus 1218. a. Riia piiskopile, langes 1220. a. taanlaste, 1227. a. Mõõgavendade Ordu ja 1238. a. Stensby lepinguga selle järglase Liivimaa Ordu võimu alla. 1265. a. ehitati Järvamaa ja muistse Alempoisi maakonna piirialale Paide ordulinnus. Mõisamajandus arenes Järvamaal (haldusüksusena oli see orduvõimu ajal Järva foogtkond) aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja vabatalupoegade arv suurem kui mujal Eestis. Ambla, Järva-Jaani ja Peetri kirikukihelkonnad asutati 13
MONTESSORI PEDAGOOGIKA Maria Montessori (18701952) Ta oli psühhiaater, arst, õpetaja ning uute humanitaarsete ideede eest võitleja Juhtis nõrgamõistluslike laste kooli aastatel 18991901 1906. aastal täitus Maria ammune unistus avati esimene Montessori Lastemaja Eestis on Montessori põhimõtetest lähtuvad lasteaiad nt Kalevipoeg ja Sinilill Montessori põhimõtted "Last ei saa kasvatada, lapsel tuleb lasta kasvada" Täiskasvanu valmistab ette ümbruse Pedagoog on nähtamatu abiline, kes peab olema vajadusel abiks, aga ei tõmba lapse tähelepanu endale Pedagoogika alustoeks on kord Laps vajab arenguks vabadust ning spontaansust Tunnid peavad olema kolmeosalised Täiskasvanu peab laskma lapsel töösse süveneda, mitte teda pidevalt kiitma ja keelama PÕHILINE EESMÄRK ON STIMULEERIDA LAPSE ENESEKASVATUST, ISEÕPPIMIST, ENESEARENDAMIST! Montessori õppevahendid 1. Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid (avamine, sul...
Otepää alla ja asusid koos saarlaste, harjulaste ja ristitud sakalastega linnust piirama Sakslased tunnistasid kaotust ja lubasid lahkuda kogu Eestist Madisepäeva lahing Peaorganisaatoriks Lembitu Lahingus osales eestlasi üle kogu Eesti kokku umbes 6000 meest Venelased lubasid abiväge saata, kuid need jäid tulemata Sakslaste poolel sõdisid ka liivlased ja latgalid Lahingus langesid Lembitu ja Kaupo 1219- 1220.aasta 1218.a sõlmis piiskop Albert liidu Valdemar II Võitjaga 1219.a saabusid taanlased Tallinna alla ja alistasid eestlased 1219-1220.a toimus nn võiduristimine 1220.a vallutasid rootslased Lihula, kuid eestlased vallutasid Lihula tagasi 1222-1224.aasta 1222.a saabusid Saaremaale taanlaste väed ja alustasid kivilinnuse ehitamist Saarlased kihutasid taanlased välja ja asusid kogu Eestit vabastama 1223.aasta algas edukalt, kuid lõppes kurvalt 1224
KESKAEG: LIIVIMAA RISTISÕDA *12 saj. rajati Lübeck-oli tähtsaim saksa linn. *Misjonär- ristiusu levitaja. *Meinhard, Berthold, Theoderich, Albert- saksa piiskopid, kes levitasid risttiusku. *Albert- tema ajal, 1201, algas Riia ehit., on seotud Eesti ristiusustamisega. 1202- mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu, sinna koondusid põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna. *1220-roots...
EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS PERIOOD ja PÕHISISU VÕITLUSE TÄHTSAMAD TÄHTSAMAD JÄRELDUSED ALAPERIOOD OSAPOOLED SÜNDMUSED(aeg,koht) ISIKUD I 1208 -1215 *Vaenlastel puudud vastastikused Ugandi ja Sakala 1208 Otepää ja Sakala rüüstamine süstemaatiline 1.1. 1208-1210 rüüsteretked 1210 vasturünnak Võnnusse Võnnu Berthold eestlaste alistamise Liivlased, latgalid, plaan Mõõgavendade ordu 1210 Ümera lahing *Ümera võidul ...
Oxfordi ülikool (University of Oxford), mis asub Oxfordis Inglismaal, on vanim ülikool inglisekeelses maailmas. Mõned allikad viitavad kooli olemasolule juba 12. sajandi alguses. Sajandi lõpuks oli ülikool selgelt välja kujunenud. 13. sajandi I poolel saavutas kogu Euroopas tunnustuse matemaatika ja loodusteaduste alal. Teine kuulus Inglismaa haridus- ja teaduskeskus on Cambridge'i ülikool, mis tegutseb alates 1209. aastast. Ka Hispaanias asutati mitu kõrgkooli, neist esimesena 1218. aastal Salamanca ülikool. Meile lähim ja ka meie kultuurilugu mõjutanud on, Põhja-Euroopa vanim, Rootsis asuv Uppsala ülikool, mis asutatud aastal 1477. Edaspidi sai lääne- ja Kesk-Euroopas avatud ülikoolidele eeskujuks Pariisi ülikool, kus olid kõige selgemalt välja kujunenud need jooned, mida peame tänapäevalgi ülikoolidele ainuomasteks. Kuna Pariisi ülikoolis oli 4 teaduskonda, siis jäi see arv pikka aega määravaks ka mujal
hülgama ja maha põletama saarlaste pidevate rünnakute tõttu. Taani esimene üritus oli täielik läbikukkumine seega nad hoidsid mitu aastat Eesti aasjadest eemal. Andreas Sunesen Taani vägede saabumine Tallinna 1219.a alguses üllatusretk leedulaste poolt Kesk-ja Lääne-Eestisse. Rüüsteretked merejää piirkonnas, külm tekitas ristisõdalastele hulga kahjustusi Taanlaste sekkumine Liivimaa sõtta oli otsustatud 1218.a Rävalased ja harjulased organiseerisid kiiresti suure sõjaväe ning ründasid taanlasi ootamatult viiesti erinevast suunast. Lahing algas eestlastele edukalt kuid Rügeni slaavlaste eestvõttel alustati peagi vastupealetungi. Sellest innustusid ka taanlased ja sakslased ning eestlaste malev aeti põgenema. Sellest said Valdemari väed uut jõudu ja lahing võidetigi. Lahingus langes Liivimaa ristisõja üks tähtsamaid
"NÄLJAMÄNGUD" Suzanne Collins Hanna-Marii Kaljas Sisukokkuvõte PõhjaAmeerika varemeil asub riik nimega Panem, mille 12 ülivaese ringkonna üle valitseb särav ja luksuses kümblev Kapitoolium. Aastakümneid tagasi toimunud ülestõusu meenutamiseks ja karistuseks selle eest peavad kord aastas kõik ringkonnad endi seast välja valima ühe poisi ja ühe tüdruku, vahemikus 1218 eluaastat, et need lapsed saata televisiooni otse eetris ülekantavatele Näljamängudele Kapitooliumis ülipopulaarsele verisele draamale. Mäng käib elu ja surma peale. Ellu saab jääda vaid üks kahekümne neljast. Peategelane Katniss on sunnitud osalema võistlustel vabatahtlikuna, et päästa oma õde Primrose. Nii tulebki Katnissil hakkama saada ülikarmides oludes, võidelda surmani tapahimuliste konkurentidega, üritada jääda seejuures inimlikuks, ning püüda võitjaks tulla
Piiramine kestis 17 päeva, algasid läbirääkimised. Tehtud rahu põhjal pidid sakslased Eestist lahkuma Madisepäeval, 21. septembril 1217. aastal kohtusid eestlaste ning sakslaste- liivlaste-latgalite väed Viljandi lähistel , puhkes vihane lahing. Eestlased olid sunnitud taanduma. Pärast lahingut asusid vaenuväed Lembitu külasse ja rüüstasid kolm päeva ümbruskonda. Ellujäänud Sakala vanemad sõlmisid uuesti rahu ja andsid pantvange. 1218. aasta suvel kohtus Piiskop Albert Taani kuninga Valdemar -ga , kellelt palus abi. 1219. aasta suvel saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse, asuti eestlastele kuulunud linnusesse. 15. juuni õhtul tungisid eestlased viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Ootamatult ründas eestlasi lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus, võidu saavutasid taanlased 1219 1220 Toimus võiduristimine. See näitas selgelt, et ristiusu levitamine
Kokku tuli tervelt 6000 meest. Plaan oli minna Riiga. Mõõgavendade ordu ja sakslaste juhid nägid ohtu ning marssisid eestlastele ootamatult kiirelt 3000- mehelise väega vastu. Vaenuväed kohtusid 21. septembril 1217. aastal Viljandist põhja pool. Eestlased pidid olude sunnil põgenema ning neid jälitati ja aeti taga mööda metsi ja soid, kus neid langenult leiti peaaegu tuhat. Langenute seas oli ka Lembit. Vaenlaste tähtsaimaks langenuks oli liivlaste vanem Kaupo. 1218. aastal sõlmis piiskop Albert kokkuleppe Taani kuninga Valdemar II- ga ning kutsus teda appi. 1219. aastal maabuski taanlaste vägi tulevase Tallinna, toonase Lindanise all. Vanemad lasid end ristida, kuid kogusid seejärel mehi ning ründasid taanlasi kolme päeva pärast. Lahingu lahendas taanlaste kasuks Rügeni saare slaavlaste vürst Vitslav oma väesalgaga. 1220. aastal üritas olukorda segada end ka Rootsi. Rootsi vägi maabus Läänemaal ning hõivas Lihula. Peale kuninga lahkumist
1)miks essineb eriarvamusi vanimate ülikoolide asutamisaastate kohta.Sest on loodud erinevaid allikaid, kus kõik andmed ei klapi. 2)Milliste tunnuste olemasolu korral loeti haridusasutust ülikooliks.?Paavst pidi kinnitama ülikooli tegevust asutamiskirjaga.õppejõududeks olid magister doktorid Keskaja ülikoolid sarnasused Tänapäeva ülikool Ehitati ühe õppeaine Eesmärgiks inimeste Need on mitme õppeaine õppimiseks, Ladina harimine kõrgemale õppimiseks keeles, oli vähe ülikoole ja tasemele. On mõeldud.Toimub igas riigis palju erinevaid tasulised.Ülikoole juhtis riigi keeles, Ladina keel rahvusi.Alguses maksid siis ja ka praegu rektor võimalik õpilased ise palka valida.Nüüdisaegsetes õpetajatele. ülikool...
1.Mõisted: katapult- ühe kangiga väändejõul põhinev heitemasin amb- vibupüss, millega saab laste ammunooli seanina- konksader Toreida vaherahu- 1212.a. alguses sõlmitud vaherahu Liivimaa ristisõja ajal Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite vahel muinaseestlastega kolmeks aastaks, et Sakala maakond jääb piiskopi ja sakslaste võimu alla ning see ristiusustatakse. Viimane tingimus reaalselt ei täitunud. Võidu Ristimise lahing ehk Merelahing Uues sadamas- 1215.a. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada. Ümera lahing- september 1210.a. eestlased saavutasid võidu, mis andis jõudu edasipidiseks Madisepäeva lahing- 21.sept.1217.a. Sakalas. Eestlased tungisid sakslastele kallale, eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutasid Põhja-Eesti, sakslased pöördusid abipalvega Taani kuninga poole, nad vallutasid Tallinna, ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine ning Rootsi kuninga...
linnuse lähedal koos latgalite ja liivlastega. 21. sept 1217 Madisepäeva lahing ( u 11 km Viljandist sakslased ründasid eestlaste malevat, taplus vahelduva eduga, siis murti Eesti rinde keskosast läbi, nad taandusid soodesse ja metsadesse, langes u 1400 eestlast, vastaspoolelt sai haavata liivlaste vanem Kaupo, ka Lembitu langes selles lahingus. Sakslased rüüstasid 3 päeva külasid, Lembitu pea raiuti maha ja viidi Riiga, ta vennaga sõlmiti rahu, tasuks olid pantvangid. 1218 Vene väed Eestisse. · 1219 taanlaste tugipunkti rajamine Tallinnasse. Kevadel tuli Voldemar II Lindanise linnuse juurde, eestlased jätsid linnuse maha ja taanlased asusid sinna (see ehitati ümber). Rävalaste ja harjulaste saadikud tulid kuninga juurde ja vanemad lasid ennast ristida, 3 päeva pärast eestlased ründasid. Punane lipp valge ristiga langes taevast, andis taanlastele jõudu ja nad võitsid ( tegelikult päästis nad Rügeni saare vürst
kogunevad gaasvedelik, vedelikvedelik, või vedeliktahke aine piirpinnale ja orienteeruvad seal nii, et polaarne (hüdrofiilne) ots on pööratud polaarse keskkonna (vee) poole. Sel teel võivad pindaktiivsed ained mustusosakesi pinnalt lahti kangutada. Detergente jagatakse anioon ja katioonaktiivseteks ning mitteioonaktiivseteks detergentideks. Kuna pindaktiivsus ja adsorptsioonivõime kasvavad süsivesinikahela pikenedes, on mõjusamad sellised pindaktiivsed ained, mille molekulis on 1218 C aatomit. Edasisel süsinikahela pikenemisel lahustuvus väheneb. Mitmete ainete, näiteks karboksüülhapete, amiinide, alkoholide puhul piirab pindaktiivsuse mõjule pääsemist aine vähene lahustuvus vees. Üks vanemaid ja tuntuimad detergente on seep. Kuid seebil, kui pesemisvahendil on ka mõningaid puudusi. Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi ja magneesiumisoolad: 2RCOONa + Ca(HCO3)2 (RCOO)2Ca + 2NaHCO3
1. Auto sõitis Tallinnast Tartusse, vahemaa oli 200 km. Esimesel 100 km-l oli kiirus 50 km/h, siis aga 100 km/h . Missugune oli keskmine kiirus? Teel oldud aeg t=100/50+100/100=2+1=3h. Keskmine kiirus v=200/3=66.6km/h. Kiirus ei keskmistu mitte läbitud teepikkuse, vaid teel oldud aja kaudu. 2. Paadiga tuli mööda jõge ära käia naaberkülas, mis asetses 5 km allavoolu. Sõudja suutis paadi kiiruse hoida 5km/h vee suhtes, voolu kiirus oli 3 km/h. Kui kaua aega oli sõudja teel? Sinna sõitis kiirusega 5+3=8km/h, aeg 5/8=0.625h. Tagasi sõitis kiirusega 5-3=2km/h, aega 5/2=2.5h. Kokku oli teel 3.125h=3h 7min 30s. Lisaküsimus: kui kaua oleks sõudja teel olnud kui voolu kiirus oleks olnud 5 km/h? (Ei saabugi tagasi). 3. Kui kõrge on torn, kui sellelt kukkuv kivi langeb 3s? Valem: s=at2/2=9.8*32/2=44.1m. Kiirendusega liikudes läbitud teepikkus suureneb aja ruuduga võrdeliselt. 4. Tütarlapselt korvi saanud noormees hüppas 300 m kõrguse pilvelõhkuja ...
· Lembitu ja teised vanemad vangistati, kuid vabastati peale ristumist · Ristisõdijad said suuri abivägesid · Eestlased lootsid abijõude saada Novgorodist ja Pihkvast (abiväge ei tulnud) · 21. september on madisepäev 1217 a. · Madisepäeval, 21 september 1217 said eestlased rängalt lüüa. Langes Lembitu ja vastaspoolel Kaupo · Oma tagala kindlustusega sõlmis piiskop Albert Taani kuningas Valdemar II liidu 1218 a. · Taanlased ehitasid toompeale tugeva linnuse, oli tugev tugipunkt eestis · Legend Taani linn Tallinn Lõppjärk 1222 1227 · Eestlased tahtsid uuendada liitu venelastega · Abi ei saabunud · Kogu Mandri Eesti vallutatu ristisõdijate poolt · Kõige kauem pidas vastu Saaremaa. Vallutati tormijooksuga üle mere jää Muhumaale · Lõppes pikk periood eesti rahva ajaloos muistne iseseisvuse aeg
· Viies ristisõda aastatel 12171221 oli kristlaste järjekordne katse vallutada Jeruusalemm ja Püha Maa moslemitelt tagasi. Kristlased olid aru saanud, et Püha Maad otse tagasi vallutada ei saa. Otsustati, et selleks tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid: Ajiubiidide dünastia Egiptuses. Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria hertsog Leopold VI ja Ungari kuningas András II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis Hollandi krahv Willem I. Esialgu rünnati Damietta linna Egiptuses. Oldi liidus Seldzukkidega Anatooliast, kes ründasid samal ajal Ajiubiide Süürias. Nii ei pidanud ristisõdijad võitlema kahel rindel. Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Seejärel tungisid ristisõdijad 1221. aasta juulis edasi lõunasse Kairo suunas. Edela-Euroopa ja Lähis-Ida ca 1210
käigus täielikult laastati. Oma panuse andsid ka venelased (Otepää 1215). Tulemuseks oli sunniviisiline ristimise vastuvõtmine Ugandis ja Sakalas (1215) ning pisut hiljem (1216) Soontaganal (Läänemaal). 4. TAANLASTE SISSETUNG, REVALA, HARJUMAA NING VIRUMAA Ränk kaotus Otepää all ning ülinapilt saadud võit Madisepäeva lahingus oli sissetungijate leeri kõvasti heidutanud. Kuigi rüüsteretki eestlaste vastu jätkati ja suur osa neist sunniti 1218. aasta kevadeks näiliselt alistuma, jätkusid rahutused ning vastuhakud tegelikult endisel hool. Väinale tungisid saarlased ja Võnnu mõõgavendade linnust piirasid venelastega liitunud harjulased. Kuna eestlastest paganate võitmine käis isegi sakslaste, latgalite ja liivlaste ühendatud vägedele ilmselgelt üle jõu, palus Riia piiskop Albert 1218. aastal abi Taani kuningalt Valdemar II-lt. Taani kuningas, kelle laevastikule kuulus tollel hetkel ülemvõim kogu Läänemerel, oli
Liivimaa ristisõda Taust · 12.saj lõpp 13.saj algus paavstivõimu kõrghetk. · 11.-13.saj katoliikliku Euroopa laienemine (Skandinaavia, Pürenee ps tagasivõitmine moslemitelt) · I ristisõda 1095, et vabastada Püha maa. Ristiusustamine · Saksa kaupmeeste ja Põhja-Euroopa kristlike valitsejate huvides (paganate rüüsteretked). · 1186 pühitseti Üksküla piiskopiks Meinhard. Üritas liivlasi ristiusustada, lasi Ükskülla kiriku ja kivikindluse ehitada. Abiliseks oli Theoderich, kes saadeti misjonitööga eestlaste juurde. Kumbki polnud edukas · II piiskop Berthold langes 1198 lahingus liivlaste vastu. · 1199 pühitseti III piiskop Albert. Innocentius III bulla suurema ristisõja korraldamiseks, Albert kogus ristisõdijate väe. · Albert rajas 1201 tugipunktiks Riia linna. · 1202 asustati ristisõja toetamiseks vaimulik rüütliorku ...
Seal hukkus ka Meelis. Kõik linnuses olnud varad rööviti, inimesed tapeti ja hooned põletati maani maha. Peale seda algas pime orjuseaeg, mil rahvas pidi oma töövaevast isandaid toitma. Lindanise lahing Taani kuningas Voldemar II oli esimese katse Eestimaal alasid vallutada teinud 1206. aastal, mil ta proovis ebaõnnestunult kanda kinnitada Saaremaal. Sõjaväega Eestimaale tungimise plaan kerkis taas päevakorda 1218. aastal, kui kuningaga kohtusid Riia Piiskop Albert, Eestimaa piiskop Theoderich ja Zemgale piiskop Lippe Bernhard. Riiast lähtunud ristisõda oli Eestimaal põrkunud eestlaste ja neid toetama asunud Vene vürstide tugevale vastupanule, mistõttu pidasid piiskopid vajalikuks leida endale uusi liitlasi. Nii palutigi kuningat astuda eestlaste ja venelaste vastu sõtta, lubades vastutasuks Eestimaa ja võib-olla ka Liivimaa tema võimu alla anda. Valdemar lubaski järgmisel aastal Eestimaale minna
w 1371 201 1371 377 0 w 1355 121 1355 89 0 w 1355 89 955 89 0 152 987 137 1083 137 0 2 0.0 w 987 153 891 153 0 w 987 121 955 121 0 w 955 89 939 89 0 w 955 121 939 121 0 w 939 89 939 121 0 w 939 121 939 409 0 152 1003 409 1083 409 0 2 0.0 w 1003 425 859 425 0 w 1003 393 971 393 0 w 971 393 971 409 0 w 971 409 939 409 0 150 1003 553 1083 553 0 2 0.0 w 1003 569 955 569 0 w 955 569 955 585 0 w 955 585 939 585 0 w 939 409 939 441 0 I 939 441 939 537 0 0.5 w 939 537 1003 537 0 x 1062 51 1218 57 0 24 j�rjestik 11, +1 193 400 256 432 256 0 0.0 193 400 400 416 400 0 0.0 193 400 544 432 544 0 0.0 w 400 144 384 144 0 w 384 144 384 288 0 w 384 288 400 288 0 w 384 288 384 432 0 w 384 432 400 432 0 w 384 432 384 576 0 w 384 576 400 576 0 w 384 576 384 672 0 R 384 688 384 736 1 2 100.0 2.5 2.5 0.0 0.5 150 208 400 208 320 0 2 5.0 150 224 208 224 128 0 2 5.0 w 496 608 512 608 0 w 208 320 208 256 0 w 208 256 208 208 0 w 496 464 512 464 0 w 512 464 512 368 0 w 496 320 512 320 0
ESTRID JA AMIIDID Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid Karboksüülhappe funktsionaalrühmas, karboksüülrühmas, asub karbonüülrühka kõrval hüdroksüülrühm. RCOOH Hüdroksüülrühm on elektronegatiivne rühm. Asendades hüdroksüülrühma teiste elektronegatiivsete aatomite või rühmadega, on võimalik konstrueerida uusi molekule. RCOCl karbüksüülhappe kloriid (halogeniid) RCOOR ester RCONH amiid Selliseid ühendeid, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm, nimetatakse karboksüülhappe funktsionaalderivaatideks. Karboksüülhappe derivaatidest on tähtsaimaid estrid ja amiidid. Estrite nimetused moodustatakse sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetustega: CH CH COOK kaaliumpropanaat CHCH COOCH met üülpropanaat CHCCHOH COCH prop üületanaat ehk propüülatsetaat Estrid on vedelad või tahked ained, paljudel neist on meeldiv lõhn. Osal estritest on narkootiline toime, kuigi nad iseenes...
· õpetada tohtis ainult teaduskraadiga inimene · õppejõud valisid endale juhi dekaan · õppejõud ja õpilased olid oma privileegidega vaimulikega võrdsel positsioonil VANIMAD EUROOPA ÜLIKOOLID · Bologna 1119 (privileegid 1158) · Pariisi ülikool privileegid 1200 · Oxford privileegid 1214 · Cambridge 1209 · Salamanca (Hispaanias) - 1218 · katoliku kiriku suurimaks teoloogiks peeti kõrgskolastika meistrit Aquino Thomast · Euroopas trükikunsti leiutaja Johann Gutenberg jõudis leiutamiseni 1446, kui ilmus tema trükituna Piibel (esimene trükitud raamat Euroopas)
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel Püha maa külastamine. Kolmas ristisõda oli läbi kukkunud. Neljas ristisõda 1202- 1204- kristliku Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli vallutamise järel loodi Ladina keisririik. Viies ristisõda 1228- 1229- kristlaste järjekordne katse tagasi vallutada Jeruusalemma ja Püha Maad moslemitelt. Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria kuningas Leopold VI ja Ungari kuningas Andreas II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami- friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi krahv. Kuues ristisõda 1248- 1254- ristisõda juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II, kes oma abielu kaudu pretendeeris ka Jeruusalemma kuningaks. Seitsmes ristisõda 1270- eestvedaja paavst Innocentius IV ja Prantsuse kuningas Louis IX Püha. Sõja sihiks Egiptus. Ettevõtmine nurjus. Tulemused: Vallandus juutide tagakiusamine, Paavsti kriitika tugevnes, vihkamine
- Madisepäeval 1217 21.sept Viljandi lähedal - Eestlased metsa varjus3 osana - Liivlased sunniti taganema, sakslased murdsid läbi eestlaste maleva keskosa eestlased sunnit taanduma. Sakslased läksid latgalitele appi- püüti vägesid ümber korraldada suured kaotused eestlastele (langes Lembitu jt vanemad) - Põgenevaid eestlasi jälitati ja tapeti - Kaupo sai surmalt haavata - Sõlmiti rahu - Piiskop Albert palus 1218 Tanni kuningas Valdemar II abi Taanlased vallutavad Põhja-Eesti - 1219 suur taanlaste vägi Tallinna sadamasse (retke juhtis kuningas ise), asuti eestlaste linnusess - eestlased kogusid vägesid. tungiti 5 küljest taanlaste laagri kallale algul edukas rünnak Theoderich tapeti, vastane löödi taganema, ootamatult ründas eestlasi lääneslaavi vürsti üksus taanlased koondusid ja saavutasid võidu (Taani riigilipp Danebrog)
Tallinna 32. Keskkool Tsingis-khaan uurimustöö Autor: Airon Fingling Juhendaja: Heiki Haljasorg 2011 Sisukord: lk Sissejuhatus 3 Tsingis-khaani algus aastad 3 2-8 Tsingis-khaani vallutus retked 3 Tsingis-khaani surm 4 Tsingis-khaani mauseloleom 4 Tsingis-khaani matusekoha legendid ...
Eri tugevusega maavärinad 1990 - 1999 toimunud maavärinad 2000 - 2004 toimunud maavärinad Maavärinad 2000 - 2004 Võimsus 2000 2001 2002 2003 2004 magnituudides 8.0 to 9.9 1 1 0 1 0 7.0 to 7.9 14 15 13 14 7 6.0 to 6.9 158 126 130 140 93 5.0 to 5.9 1345 1243 1218 1203 865 4.0 to 4.9 8045 8084 8584 8462 7257 3.0 to 3.9 4784 6151 7005 7624 5098 2.0 to 2.9 3758 4162 6419 7727 5022 1.0 to 1.9 1026 944 1137 2506 1330 0.1 to 0.9 5 1 10 134 103 nõrgemad 3120 2938 2937 3608 3284
Holland (1,33). · Kasvatamine Eestis Eestis on odrakasvatuse kohta vanimad andmed Asva linnusasulast esimese aastatuhande algusest eKr. 2010. aastal toodeti Eestis 297 300 tonni otra, mis vähenes eelmise aastaga võrreldes 12,6%. Odratoodang moodustas teraviljatoodangust 39,7%. Otra edestas 338 500 tonniga nisu ning järgnesid 61 300 tonniga kaer ja 29 500 tonniga rukis. Odrapõldude kogupindala oli 1218 km² ja keskmine saagikus oli 248,6 kg/ha. Viimastel aastatel on odrakasvatamine järk-järgult vähenenud, 1991. aastal oli odrapõldude kogupindala 28,48 km². Suviodra kasvatamine Eestis 1980- 2010 1980 1982 1984 1986 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 Külvi
Kaljukuppel Kaljukuppel (Masjid Qubbat As-Sakhrah) on islami pühapaik ja peamine maamärk Haram al- Sharifi mäel Jeruusalemmas. See valmis aastal 691 ning on seega vanim alles olev islami ehitis maailmas. Asukoht, konstruktsioon ja mõõtmed Kaljukuppel asub muistse inimeste poolt ehitatud platvormi, mida juudid kutsuvad Templimäeks ja moslemid Haram al-Sharifiks (Ülim Pühamu), visuaalses keskpunktis. Platvorm, mida laiendati suurel määral Herod Suure valitsusajal, on olnud asukohaks Teisele templile, mis hävitati Jeruusalemma piiramisel roomlaste poolt aastal 70. Aastal 637 vallutas Jeruusalemma islami sissetungi käigus Bütsantsi impeeriumi Rashiduni Kalifaadi armee. Kaljukuppel püstitati vahemikus 685 kuni 691. Juhtivate arhitektidena on mainitud Yazid Ibn Salam Jeruusalemmast ja Raja Ibn Haywah Beit She'anist. Ummayyadi kaliif Abd al-Malik ibn Marwan, kes algatas hoone ehitamise, lootis, et se...
Seda võlasummat tõotabki noor parun koos 5 %-ga selles 1. mail 1846. aastal Tartus allkirjastatud kirjas järgnevalt iga aasta esimesel mail tagasi maksma asuda. 1869. aastal on Mooste mõisa alla kuulunud Karuküla, Kauksi, Külajärve, Hirmuküla, Suurmetsa, Viiraküla, Säkna ja Mooste külad, kokku 73 talukohaga. Tollane keskmine talu oli väärt ligikaudu 15-20 taalrit. Mooste mõisa talude koguväärtuseks hinnati 1869. aastal 1218 taalrit ja 48 21/112 krossi. Omavahelised suhted olid üpriski totrad sel ajal. Näiteks 27. novembril 1872. aastal oli Mooste mõisavalitsus kohalikus vallakohtus kaevanud, et kubjas Jaan Tuberg ,,omma ammetid mitte ei täida, ööd kodust ärra ollevad, teomehhed töle ajamatta jätvad nink päiwa warjopiagas maggawad kos tedda ütski ülles ei leia kui tedda tarwis om". Selle kaebe tõttu palus mõisavalitsus, et kohus kubjast karistaks ja kui ta
Järsu mäeseljaku kaitsevõime parandamiseks kaevati kaks sügavat kraavi- Läheduses vooljvast ojast sai joogivett. On andmeid kindluse ehitustööde alustamisest 1265. aastal. Et Helme maalinn ja ordulinnus asusid Eesti lõunapiiri läheduses, oli neil strateegiline tähtsus. Helme lossi müüride all ja ümbruses on lahinguid löönud sakslased, liivlased, lätlased, leedulased, venelased, poolakad ja rootslased. Suuremaid kokkupõrkeid ja lahinguid on olnud viis. Esimel korral 1218. aasta sügissuvel toimus Puide küla lähedal lahing Vene vägede ja Saksa rüütlite vahel. Sakslatse poolel oli ka liivlasi ja lätlasi. Puide lahing mis kestis terve päeva , lõppes sakaslaste põgenemisega. Selles lahingus olevat langenud eesti vanema Lembitu tapja lätlane Veko. 1329. aasta septembris oli arvatavasti Helme kiriku juures suur lahing orduväe ja leedulaste vahel. Leedulased kaotanud lahingus 500 meest. Järgmine teade on1501. Aasta novembrist
Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia ...
piiramisretk, mille käigus piirati Muhu linnust, mis andis alla ning liiguti seejärel edasi Valjala linnust piirama, ka seal anti alla. Ehitusretked Tähendab tegelikult seda, et ristisõdijad üritasid vastase territooriumile ehitada ühte kindlustatud punkti, mis oleks baasiks, et ümbritsevaid piirkondi alistama hakata. Vana-Liivimaalt võib selliseid näiteid tuua ridamisi. Eesti alal on kõige paremini Hendriku poolt kirja pandud kolm Taani kuninga katset: 1206. Saaremaal, 1218. Saaremaal, 1219. Tallinn. Saaremaa katsed ei õnnestunud, Tallinna oma aga õnnestus. Kui luuakse uus oma linnus, siis selle asukoht on enamasti küllaltki hästi valitud, paljudel juhtudel on olemas ka seos merega, et oleks taganemistee. Saaremaal pole Taani kuninga ehitatud linnuste asukoha kohta midagi teada, on pakutud erinevaid võimalusi, kuid konkreetseid andmeid ei ole. Lahingretked Eestlased üritasid välilahinguid üldiselt vältida. Põhjuseks võis olla see, et nad ei
13.saj algul oli selliseid universiteete Bolognas juba 4. 13.saj moodustasid doktorid omaette kolleegiumi. 12.saj tekkis Pariisi ülikool, mille õppejõudude ja üliõpilaste eriseisundi fikseeris kuninga privileegikiri 1200.a. Ülikooli juhtis kantsler. Kantsler oli kõrgem kui rektor. 12.saj Oxfordi ülikooli algus. Tuntud kui matemaatika ja loodusteaduste alal. Cambridge ülikool Inglismal tegutseb al 1209 aastast. Hispaanias asutati esimesena 1218 Salamanca ülikool.Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast. Pärast seda võis valida usu,arsti ja õigusteaduskonna vahel. Ametijuht oli dekaan. Meie kultuurilugu mõjutas Uppsala ülikool. 8.Käsitöö ja kaubanduse areng kõrg-ja hiliskeskajal Käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunfitedesse. Põhiüliesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle
Esimene suurem välilahing 1210. aastal Ümera jõel lõppes eestlaste võiduga. Sõda aga muudkui laienes ja muutus eestlaste jaoks harjumatult pikaks; vaenlasi voolas aina juurde ning eestlastel polnud abi kuskilt loota. 1211. piirasid ühendväed juba Riiat, pärast 3-aastast vaherahu 1212-1215. aastatel algasid uued rüüsteretked. 1217. aastal suures Madisepäeva lahingus said eestlased rängalt lüüa ning langes ka nende vanem Lembitu. Olukord oli lootusetu. 1218. aastal sõlmis piiskop Albert liidu Taani kuningaga, kes 1219. aastal suure laevastikuga Tallinna alla saabus ning ümberkaudseid alasid ristima hakkas. Lahing lahingu järel jäid eestlased võõrvallutajatele alla. 1224. aastal langes Tartu ning 1227. aastal vallutati viimane eestlaste linnus Saaremaal ning eestlased suruti tervikuna võõrvõimu alla. Lõppes oluline periood eesti rahva ajaloos muistse iseseisvuse aeg. Eestlaste sõjavarustus muistses vabadusvõitluses
13.saj algul oli selliseid universiteete Bolognas juba 4. 13.saj moodustasid doktorid omaette kolleegiumi. 12.saj tekkis Pariisi ülikool, mille õppejõudude ja üliõpilaste eriseisundi fikseeris kuninga privileegikiri 1200.a. Ülikooli juhtis kantsler. Kantsler oli kõrgem kui rektor. 12.saj Oxfordi ülikooli algus. Tuntud kui matemaatika ja loodusteaduste alal. Cambridge ülikool Inglismal tegutseb al 1209 aastast. Hispaanias asutati esimesena 1218 Salamanca ülikool.Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast. Pärast seda võis valida usu,arsti ja õigusteaduskonna vahel. Ametijuht oli dekaan. Meie kultuurilugu mõjutas Uppsala ülikool. 8.Käsitöö ja kaubanduse areng kõrg-ja hiliskeskajal – Käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunfitedesse. Põhiüliesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
tekkis uut tüüpi laev: koge 15. Teadus ja ülikoolid triivium: grammatika, retoorika, dialektika kvadriirium: muusika, astronoomia, aritmeetika, geomeetria teadmised põhinesid antiikkultuuril, loodusteadused oli kiriku põlu all protoülikool Itaalias Salernos 10.saj 1119 Bologna ülikool privileegid 1158 Oxford, Cambridge, Pariis, Salamanca doktorid üliõpilaste palgatud õpetajad, õppejõud 1214 1209 1200 1218 organisatsioonid universiteedid, kes juhtisid koolielu rektor ametlik ülikooli juht Kunstide teaduskond harudeks kolleegium õpetajatest koosneb eksamineerimiskogu usu, arsti, õigusteaduskond kantsler Pariisi ülikooli juht dekaan õpetajate eesträäkija, juht
w 992 192 992 56 0 w 992 56 1040 56 0 w 800 568 984 568 0 w 984 568 984 512 0 w 984 512 1016 512 0 w 1016 512 1016 504 0 w 1016 504 1040 504 0 w 984 512 984 368 0 w 984 368 1040 368 0 w 984 368 984 224 0 w 984 224 1040 224 0 w 984 224 984 88 0 w 984 88 1040 88 0 w 800 600 976 600 0 w 976 600 976 552 0 w 976 552 1040 552 0 w 1040 552 1040 536 0 w 976 552 976 400 0 w 976 400 1040 400 0 w 976 400 976 256 0 w 976 256 1040 256 0 w 976 256 976 120 0 w 976 120 1040 120 0 x 1208 30 1233 36 0 24 y0 x 1218 164 1243 170 0 24 y1 x 1219 317 1244 323 0 24 y2 x 1221 457 1246 463 0 24 y3 L 160 40 56 40 0 0 false 5.0 0.0 L 136 24 56 24 0 0 false 5.0 0.0 L 248 56 56 56 0 0 false 5.0 0.0 L 328 72 56 72 0 0 false 5.0 0.0 L 128 96 56 96 0 0 false 5.0 0.0 L 208 112 56 112 0 0 false 5.0 0.0 L 288 128 56 128 0 0 false 5.0 0.0 L 376 144 56 144 0 1 false 5.0 0.0 x 24 35 46 40 0 20 a0 x 27 54 49 59 0 20 a1 x 25 66 47 71 0 20 a2 x 23 81 45 86 0 20 a3 x 23 105 45 110 0 20 b0 x 23 119 45 124 0 20 b1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
