Eesti alal olid maahärradeks Liivimaa ordumeister ning Tartu ja Saare-Lääne piiskop. Põhja-Eesti valitsejaks oli Taani kuningas. - linnaõigus sh teada, kuidas linnad jagunesid linnaõiguse järgi- linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Jagunesid Lübecki linnaõigus, Riia linnaõigus ja Saare-Lääne linnaõigus. - hansalinnad- ehk kaubanduslinnad. Tähtsad hansalinnad olid nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Hansa Liit- oli hansalinnade ühenduseks. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan – hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansa Liidu keskus asus Lübeckis. 2. Töö kaardiga: vt ülesanded konspektis + kaardid lk 59, 63, 85.
Kiiresti linnastuvas Flandrias oli Liivimaa teravili nõutud kaup. Rukist vahetati soola vastu vahekorras: üks mõõt rukist = kaks mõõtu soola. Tallinna kaupmehed müüsid soola nii linna- kui maarahvale, aga ka üle mere Lõuna-Soome ja Lääne-Rootsi. Hansa Liidu tähtsaimateks transpordivahenditeks olid koged. HANSA LIIDU KAUPMEHED KASUTASID LAIALDASELT KOGET, MILLE PÄRAST SEDA SAGELI NIMETATAKSE HANSA KOGEKS. KOGE KUJUTIS OLI KA PALJUDE HANSALINNADE VAPPIDEL JA PITSATITEL. Koged olid suured kaubalaevad, mis liikusid ühe purje abil. Ühele laevale paigutati mitme kaupmehe kaubad, sest nii oht kaup kaotada väiksem. Kuna keskajal aga suuri tehaseid ja manufaktuure ei olnud, veeti peamiselt tooraineid, mida siis inimesed kohapeal ise töötlesid.Hansa kaubalaevade - kogede teekond Lübeckist Tallinna ehk Revalisse kestis soodsa tuulega nädala, vastutuule puhul kaks nädalat.
Miks on Singapuri globaliseerumisindeks kõrge? · Inglise keel on riigikeeleks · Tähelepanu pööratakse tehnoloogia arengule · Palju rahvusvaheliste ettevõtete peakortereid · Suurt tähelepanu pööratakse teadusuuringutele ja kõrghariduse omandamisele Miks Eesti globaliseerumisindeks on madal? · Tähelepanu teadusele ja kõrgharidusele(tõsta kvaliteeti) · Riik peaks looma veelgi soodsama ettevõtluskeskkonna(seaduste ja maksude kaudu) · Infrastruktuuri arendamine DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPID Etapp Sündimu Suremu Loomulik Vanuselin Eluiga Näited s s iive e kosseis riikidest Traditsiooniline Suur(40%) Suur(40%) 0(või väike) lühike Lühike(42) Tsaad, Kon...
nn raelinn, mis hõlmas Raekoja platsi ja Niguliste kiriku ümbruse, ning nn gildilinn, mis hõlmas Oleviste kiriku ja Dominiiklaste kloostri ümbruse. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine, seega kujunes välja üsnagi heakorrastatud kivilinn. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks. Kuna Lääne-Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid sel perioodil eranditult läbi Tallinna, kujunes linnast üks tolle aja Põhja-Euroopa suurim ja võimsam linn. Just see andis keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga.
sajandil - suures osas ka õnnestus. Hansa Liidu võimu näitas suurte hansakontorite olemasolu: läänes Brügges ja Londonis, põhjas Bergenis ja idas Novgorodis. Veel oli väiksemaid kontoreid ka Pihkvas, Kaunases, Kopenhaagenis, Oslos ja Veneetsias. Hansa peamine kaubatee algas Novgorodis ja läbis selliseid linnu nagu Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg ja Brügge, jõudes lõpuks välja Londonisse. Hansa Liidul oli oma võimuorgan - hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Novgorodist viidi Tallinna ja Tartu kaudu läände eelkõige karusnahku, mida hinnati kõrgelt, sest talvel kütitud Põhjala karusloomade nahad olid eriti kvaliteetsed. Samuti toodi Novgorodist vaha ja mett, lina, kanepit ja loomanahku. Tallinnas ja Tartus kehtis otsekauplemise keeld. See tähendas, et mujalt tulnud Hansa kaupmehed ei tohtinud müüa oma kaupu vahetult Vene kaupmeestele (ja vastupidi), vaid vahetalitajaks pidi olema kohalik kaubahärra, kes selle pealt
1) Eesti kui mereriik Merekultuur – merendusega seotud teadmiste, oskuste ja kogemuste kogum. Meri on ühtaegu nii toit, töö, kui ka meelelahutus. Mereveondusega saab Eestis tegeleda aastaläbi. Tallinn on ajalooliselt olnud tähtis kaubasadam ning merelinn, millele annab tunnistust nt tsaariaegne Patarei merekindlus või allveelaevade baasid nt Hara lahes.Tallinna gooti arhitektuuri mõjutasid Gotlandi saare ning hansalinnade arhitektuur. 2) Meri arhitektuuris 19. sajandil hakkasid eestlased ise laevu ehitama ja maailmameredel sõitma. Meremeeste külad olid uuenduslikuma eluviisiga ja linnalikud.Eesti saari iseloomustavad mitmed kalurikülad, tuuleveskid. Tänapäeval on Eestis 24 suuremat sadamat ning sadu väikesadamaid.Tegutsevaid majakaid on Eestis 41. 3) Meri arhitektuuris: Patarei merekindlus Esialgselt rajatud merekindlusesks vene tsaar Nikolai II käsul 1840. aastal
Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuriliselt rikkas ja arenenud infrastruktuuriga keskkonnas. Juba 14. sajandil seadsid siinmail ennast sisse hansakaupmehed ja Viljandi arvati Euroopa hansalinnade hulka. LOODUS Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal, S- kujulise Viljandi-Raudna ürgoru kõrgel pervel. Viljandi org on avatud edelatuultele, mis kannavad edasi Raudna oru soiste lammide kasemetsa õietolmu. Viljandi asub Riia lahe Pärnu jõgikonna ja Võrtsjärve-Peipsi vesikonna veelahkmest lääne pool. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal.
juhtimiseks "raehärrad" ja "bürgermeistrid". 19. Millised linnad kuuluvad Eestis Hansa Liitu? Eesti kaasaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi. 20. Mis on kaasaegse hansaliikumise eesmärgid? Kaasaegse hansaliikumise eemärgiks on: a. taaselustada piiriületava hansamõtte ja ajaloolise kogemuse alusel Euroopa linnade mõte ja vaim b. toetada hansalinnade iseteadlikkust ja arendada koostööd nende linnade vahel eesmärgiga anda panus Euroopa kultuurilisele, sotsiaalsele ja riiklikule ühinemisele ning selle kaudu tugevdada linnade eneseteadvust c. propageerida hansalinnade ühiseid jooni, edastada informatsiooni d. tugevdada majandus- ja kaubanduskontakte e. korraldada teadmiste ja kultuurivahetust f. arendada turismi 21. Mitu linna oli keskajal Eestis?
*Manufaktuuride(ettevõtete, tööstuste)teke. *paransedi tee ja posti olud, > Rootsi riik korraldas teedevõrku. *Levisid valgustusideed, mille järgi oli haridusel suur tähtsus(TartuÜlikool, talurahval koolid)>Forselius, Skytte. *Algas eesti keelse trükisõna laiem levik *Oluline maj. Jõukuse allikaks oli teraviljakas. Negatiivne: *Luterluse juurutamine Tõi kaasa nõia protsessid *Seadustati pärisorjus *puudus tõhus kontroll, balti saksa aadli tegevuse üle *endiste Hansalinnade, kogu sisekaub. Langus. *Rootsiaja lõpul toimunud näljahäda tõttu vähenes elanikkond.iga 5.suri Rootsi võimu kindlustamine 1582-Jam Zapolski rahu(L-Eesti Poolale) 1583-Djussa rahu(P-jaL-Eesti Rootsile) 1629-Altmargi rahu(Kogu mandri Eesti Rootsile) 1645-Bromsebö(Saaremaa Rootsile->Sõltmiti Rootsi-Taani sõdade järel) *Eesti ala hakkas jagunema Eestimaa ja Liivimaa kubermangudeks. 1632 ja 1639Anti välja määrused millega talupeog ei tohtinud mõisa piiridest lahkuda.
kaupade eest. Kaubateed kontsentreerusid ainult mõnda suuremasse linna ja Lübeck muutus peamiseks kaubasadamaks Läänemerel. 13. sajandil Saksa Rahva Püha-Rooma riigi keisri keskvõim nõrgenes, jättes järele võimuvaakumi, kus linnad hakkasid moodustama liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas. Lübeck oli selle arengutendentsi esireas. Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi: 1. Kaupmeeste Hansa kuni u. 1350. aastani 2. Hansalinnade arengu kõrgpunkt 14.-15. sajandil 3. Langus 15.-17. sajand Ülekaalus oli merekaubandus. Tähtsaim kaubatee kulges liinil Novgorod-Tallin-Vibsy- Lübeck-Hamburg-Brugge-London. Idast veeti läände karusnahka, vaha, mett, vilja, lina, kanepit, puitu ja loomanahku. Läänest veeti itta kalevit, soola, heeringat, vürtse, veini ja metalle. Eesti linnadest kuulusid alates 14.sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi
aastal ja lõpuks 1453. aastat mil Ida-Rooma riik lagunes. Eestis loetakse Keskaja alguseks tavaliselt siia jõudnud Põhjala ristisõdu. Keskaja jooksul toimus terves Euroopas palju muutusi, kuid mitte igalpool ühtemoodi. Millised olid Eesti ja Lääne-Euroopas toimunud muutuste sarnasused ja erinevused? Üks suurim sarnasus Eesti ja Lääne-Euroopa vahel keskajal oli kuulumine Hansa Liitu. Hansa Liit oli 12. 17. sajandil tegutsenud Hansalinnade vaheline kaubanduslik ja poliitiline liit. Kuigi Hansa Liidu eesmärgid olid peamiselt kaubandusmajanduslikud, kuid lisaks sellele kaitses liit enda liikmeid ka poliitiliselt, näiteks aadli võimupüüdluste või muude konkurentide vastu. Eri aegadel on liitu kuulunud 160 linna, üheaegselt umbes sadakond. Oma hiilgeajal kontrollis liit enamikku Põhjamere ja Läänemere vahelisest kaubandusest. Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu alates 14
Suure tähtsuse omandas hansakaubandus. Kaugkaubandusega tegelemine oli üsna keeruline ettevõtmine ning vajas paljude kaupmeeste ühist tegutsemist. Saksa kaupmehed oli tuntud nii Inglismaal, Madalmaades kui ka Norras. Ometi jäi neile Läänemeri kuni 1159. aastani suletuks, mil taasrajati Lübecki linn. Lübeck jäi kuni keskaja lõpuni Läänemere tähtsaimaks kaubanduskeskuseks. XVI sajandil kujunes sellest kaupmeeste organisatsioonist välja hansalinnade liit ehk Hansa Liit. Hansalased olid valmis oma kaubandushuvide eest isegi sõdu pidama. Mõjukate hansalinnade hulka kuulusid ka Riia, Tallinn ja Tartu (Kõiv, Raudkivi 1996: 80-81). Käsitöö eraldumine põllumajandusest oli keskaja ühiskonna arengu üks olulisi saavutusi. Linna käsitöölised koondusid erialade järgi ametitesse ehk tsunfidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa. Rangelt jälgiti, et tsunfti koondunud käsitööliste kõrval ei tegutseks
KAUBANDUS KESKAJAL Tallinn, vana nimega Reval, kujunes 14. sajandiks üheks olulisemaks vahesadamaks Euroopa ja Venemaa vahelisel hansa kaubateel. Hansalinn Tallinna õitsenguaeg oli 15. sajand, mil linn ehitati tänu kaubandusest saadud tulule suurel määral ümber. 15. sajandist pärinevad ka enamik tänaseni säilinud ehitusmälestisi: keskaegsed kaupmehemajad, kirikud, gildihooned ning raekoda. Tallinna vanalinn on kauneim monument kunagise hansalinna võimule ja vaimule. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad peagi jõukaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Juba enne olid Aasia kaubad jõudnud läbi araablaste vahenduse Euroopasse, kuid muidugi tunduvalt kallimana. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik, vallutades endale ka ümbritsevaid valdusi. Enamus kaubateede...
Riia õigus kehtis Eesti linnadest Tartus, Uus-Pärnus, Viljandis, Haapsalus ja Paides. 5. Millised muutused toimusid Euroopa kaubanduses keskajal? Euroopa kaubandus laienes keskajal märgatavalt. 13.saj hakkas muutuma kaubavahetuse iseloom. Kaubanduses tuli luksuskaupade kõrvale ka nn massikaupu, nagu sool, vili, kala. 6. Milleks loodi Hansa Liit? Paremaks kauplemiseks moodustasid kaupmehed omavahel mitmesuguseid seltse ja ühinguid. Hansalinnade kaupmeeste haare oli lai, ulatudes Novgordist Portugalini. 7. Millistel meredel toimus kaubavahetus? Läänemerel, Põhjamerel, Vahemerel. 8. Millised oskused olid kaupmehele vajalikud? Kaubandusega tegelemine nõudis head ettevalmistust ja haridust. Kaupmehe peamine voorus oli tarkus ja oskused. Edukas kaupmees pidi tundma võõraid olusid ja kauplemistavasid ning valdama võõrkeeli. Ka pidid nad oskama arvutada ning orienteeruma erinevates vääringutes
Gooti kunst Gooti kunsti (12-16. saj.) nimetus on antud hiljem, kuskil 16-18. saj., Uusaja alguses. Gootika jaguneb Varagootikaks (12. saj II pool 13. saj algus), Kõrggootikaks (13-14. saj.) ning Hilisgootikaks (15-16. saj.). Tol ajal oli feodalismi õitseaeg ning rüütlikultuuri kõrgperiood. Käsitöölised jagunesid tsunftidesse, kaubandus elavnes, tekkis tööjaotus. Suureneb maksukoormus, mis põhjustab ülestõuse ja talurahva sõdu. Gooti stiil tekkis Prantsusmaal aastal 1944 St. Denis' kloosterkiriku valmimisega. Uudse arhitektuuriga loodeti ligi meelitada palverändureid, oli kuningavõimu sümboliks (sinna maeti kuningaid). Arhitektuuris domineeris veel sakraalne ehitus, kuid linnaelu elavnemise tõttu kasvas ka ilmalike ehitiste osatähtsus. Arhitektuurisüsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gooti stiili peamised tunnused on teravkaar, roidvõlvid, peenemad piilarid ja sa...
Riigivõim hakkas nüüdsest linnadele ettekirjutisi tegema ning neid üldriiklikele huvidele allutama. Traditsioonilised linnaõiguseid jäid alles vaid Tallinnale. Kaubanduse kõrval tegelesid linnaelanikud siiani käsitööga, kuid käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks said manufaktuurid, mis tolle aja mõistes olid suurettevõtted. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks sai Narva. Narva osatähtsus aina kasvas ning endiste hansalinnade olukord halvenes. Rootsi aeg arendas mitmeti Eesti kultuuri. Sel ajal pandi alus Eesti haridus süsteemile ning samuti eesti kirjakeele arendamisele. Talurahva harimise eesmärgil asutas Bengt Gottfried Forselius Piiskopimõisa seminari. Seal õpetas ta eesti soost koolmeistreid, kes edaspidi hakkasid talurahvast õpetama. 1632. aastal asutati Tartu ülikool, mille eestvedajaks oli Gustav II Adolf. 1637. aastal
rahvastikus. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Rootsis ja Norras loetakse linnaks üle 200 inimesega asulat, Jaapanis on piir 50 000, Malaisias 10 000 inimest. Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet asula tüübi määramisel. Nt loetakse linnaliseks asulat, kus valdav osa elanikest töötab tööstuses või teeninduses. 12.sajandil kujunesid kaks suurt kaubanduslinnade võrku: · Hansalinnade ühendus (Hamburg, Lübeck, paljud Eesti linnad) · vahemereäärsed linnad (Pisa, Veneetsia) Tööstusühiskonnas kasvasid asulad torimiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakenda,osega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejäägi ja väljarände. Eeslinnastumise - linlased hakkasid elukohana eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. Vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse.
Barokkmuusika Saksamaal · Konservatiivsus polüfoonia jätkuvus. · 30-aastane sõda (1618-1648), häving, kapseldumine. · Hansalinnade (Hamburg, Lübeck) tõus, tihe läbikäimine Itaaliaga. · Lübecki Maarja kirik; maailma esimene kontserdisari (Abendmusik). · Protestantlik kirikumuusika, seotud protestantliku koraaliga. Heliloojad · Michael Praetorius · Heinrich Schütz · Dieterich Buxtehude Georg Philipp Telemann JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Elust: · Muusikud Bach'id tegutsesid 17. sajandil peamiselt Kesk-Saksamaal. Muusikalist haridust ja pillide valdamist
Hermen Rode Niguliste kiriku altar (teos) Niguliste kiriku peaaltar ehk nn Rode altar on Tallinnas Niguliste kirikus asuv kahe tiivaline kappaltar. Kappaltar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altareid kogu Euroopas. Retaabel telliti 1478. aastal tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojast, Tallinnasse jõudis see 1481. aastal. Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja piiblitegelast ning mõõtmetelt kuulub see 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka. Laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. Aastatel 20132016 on käimas mahukas uurimis- ja konserveerimisprojekt, mis keskendub Niguliste peaaltari restaureerimisele. Ulatuslikud
kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks ning kontrollida Põhjamere ja Läänemere vahelisest kaubandusest. Hansa Liidul oli ka kultuuriline mõjuvõim-liit aitas kaasa kaunite kunstide arengule nagu arhitektuur ja maalikunst, käsitööoskuste levikule, mõjutas kirjakeelte arengut ja loodi Rostock'i ülikool. Tänu Hansa Liidule on Eesti kultuuripärand mitmekesisem ning eriti tugevaid mõjutusi sai arhitektuur. Veel tänapäevalgi leiab endiste hansalinnade vanalinnades sarnaseid säilinud elemente. 5. Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Liivimaad, Eestimaad ja Kuramaad asustanud sakslased Baltikumis. Eesti ajaloos mängivad nad suurt rolli alates 12.-13. sajandist kui Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu vallutasid ning ristiusustasid praegused Eesti ja Läti alad. Lisaks on nad suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades
Malev- Vana- Liivimaa-Eesti ja Läti ala ühisnimetuses keskajaö Ordumeister-ordu kõrgeim ametnik Kapiitel-orduametnike kogu,kus lahendati tähtsamaid küsimusi Taani hindamise raamat-XIII sajandist pärit; varasema ajaloo oluline allikas Liivi ordu-Saksa ordu Liivimaa haru;neil oli sidemeid üle kogu Euroopa Stensby leping-1238.aastal sõlmitud leping, siis oli ordu sunnitud uuesti Põhja-Eestist Taani kasuks loobuma Linnadepäev-kohalike hansalinnade võimuorgan Maapäev-Vana.Liivimaa seisuste esindusorgan Hansalinn-Liivimaa kaubalinnad (riia,Tallinn,Tartu,Uus-Pärnu ja Viljandi); hansa ühised huvid pidid neile olema seaduseks Raad-linnavalitsus 1186- Hamburgi Breemeni piiskop pühitses Meinhardi siinseks piiskopiks 1196- liivlaste ristiusustamise etteotsa sai Berthold 1198- Berthold tõi liivimaale esimesed ristisõdijad 1200- 1201-Riia linna asutamine 1202- loodi mõõgavendade ordu. 1206-1207- liivlaste allutamine viidi lõpule
Hansa Liit suutis saavutada kontrolli kogu Läänemere üle. Nimelt toimus kaupade vedamine läbi mereteede ning seepärast moodustusidki suured Hansalinnad, mis olid tähtsad kaubanduses, just jõgede ja merede lähedusse. Kuna keskajal aga suuri tehaseid ja manufaktuure ei olnud, veeti peamiselt tooraineid, mida siis inimesed kohapeal ise töötlesid. Hansa Liidul oli oma võimuorgan - hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansapäeva tähistatakse ka tänapäeval Eesti hansalinnades, kuid selle algne eesmärk- läbirääkimised on muutunud rohkem laadaks ning lõbutegevusteks. Hansa Liidu olulisim kaubandustee oli Novgorod – Tallinn – Lübeck – Hamburg – Brugge – London. Tallinn oli üpris oluline sõlmpunkt kauba vedamisel idast läände mistõttu liikusid Tallinna kaudu läände karusnahad, vaha, mesi ja veidi hõbedat. Venemaale veeti
egiptuses, indias ja hiinas, hiljem vahemere ümbruses, kagu-aasias ning ameerikas. Linnade tekkeks oli vaja põllumajandustoodangu piisavalt ülejääki, sest linnaelanikud ei suutnud ennast täielikult toiduainetega varustada, vaid ostsid toitu ümberkaudsetest küladest. Agaarajastu linnad olid väiksed , mõne tuhande elanikuga, rikka ja arenenud põllumajandusega. Kujunesid 2 suurt kaubanduslinnade võrku: Hansalinnade ühendus(Brugge, Hamburg, Lübeck jt. sh. paljud Eesti linnad) ja vahemereäärsed linnad(Genova, Pisa, Veneetsia jt.) Linnastumine Tööstusühiskonnas: tööstusühiskonnas kasvasid asulad tormiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis. Megalopolis ehk hiidlinn. Kogu maailma hiidlinnad on omavahel seotud tihedate ärisidemetega. Need seovad hiidlinnastud globaalseks võrguks.
Keskaja Kaubandus Linnade kujunedes Euroopas naturaalmajandus taandus ning üha enam hakkas edenema kaubandus. Käsitöölised müüsid linnades oma tooteid. Ümbruskonna talupojad tulid aga linna turule, et müüa põllumajandussaadusi ja osta vajalikke tarbeesemeid. Kaubandussidemed tekkisid ka kaugemate piirkondadega. Kaubitsemine andis suurt tulu ja nii võis kiiresti rikastuda, kuid samal ajal oli see tegevus ka ohtlik - teedel varistsesid röövlid, merel ähvardasid kaubalaevu piraadid ja tormid. Seega võisid paljud kaupmehed jääda ilma nii varandusest kui ka elust. Kaupmees pidi olema julge ja ettevõtlik. Kaubandus Vahemerel Lääne-Euroopale oli kõige tähtsamaks kauplemine Idamaadega. Kaubatee sinna kulges mööda Vahemerd. Araabiamaadest tulid täislastis laevad Itaaliasse, sealt edasi viidi kaup mööda maismaad üöe Alpide Lääne- Euroopasse. Erilise õitsengu saavutasid tänu Vahemerel peetavale kaubavahendusele...
Need kes tegelesid tsunftivälise käsitööga nimetati tsunftijänesteks, kelle vastu käis pidev võitlus. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi, mida nimetati tavaliselt Väikegildiks. Mõnel maal ei olnud omaette käsitööliste ja kaupmeeste gilde, vaid teatud kaupade tootjad ja nendega kauplejad moodustasid ühise gildi. Keskaegsed merekaupmehed moodustasid Hansa liidu. Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine. Hansalinnade hulgas olid ka Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Kogu Hansa idakaubandus kulges läbi kahe Liivimaa sadama- Tallinna ja Riia. 1 Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid,kolmandal aga panipaigad ja ladu. Mööblit oli tubades vähe,selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Kui võrrelda keskaegset linna külaga,siis oli vahe tohutult suur
Asjade tootmine Maksis linnale makse Sotsiaalabi Kaitses Ühiskonna organiseerimine 20. Tähtsamad keskaegsed kaubateed. Liivimaa ja hansakaubandus. Lääne-Euroopast idamaadesse mööda vahemerd Lääne-Euroopast venemaale mööda läänemerd Hansalinnad olid Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu Hansalinna keskuseks oli Lüberck Hansalinnade peamiseks tuluallikaks oli vahekaubandus 21. Keskaja kultuuritüübid: Talurahvakultuur- suuliselt edastatud, säilis rahvaluules, oli konservatiivne, väga usklikud. aadli- ja linnakultuur- peened kombed, südamedaami austamine, rõhutas kangelaslikkust. Rikkuse armastus, selle nimel töötamine, palju pidusid, kriitiline suhtumine aadlikkesse. 22. Selgita:
a. rajatud Lübeck. Tähtsad olid ka sellised hansalinnad nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Pärast Liivi- ja Eestimaa ristiusustamist läks kogu Läänemere kaubandus Hansa Liidu kontrolli alla. Hansakaupmeeste peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, kus oli võimalik hankida mitmeid Euroopas vajalikke ja hinnatud tooraineid nagu näiteks vaha, lina, kanepit, mett, hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansa Liidu tähtsaimateks transpordivahenditeks olid koged, mis olid suured kaubalaevad ja liikusid edasi ühe purje abil. Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu. Üldiselt olid keskaja linna elanikud väga tublid ja suured hakkajad, kuna keskajal ei olnud veel kauplusi, kus müüakse erinevaid valmis toite ja nad pidid kõik ise endale hankima ning erinevaid köögivilju ja juurvilju kasvatama. See nõudis veel omakorda põlluharimist ja
elanikuga, rikka ja arenenud põllumajandusega Hiinas ja Indias aga isegi mõnekümne tuhande elanikuga. Suurteks linnadeks kujunesid vaid üksikute riikide pealinnad või suurematel kaubateedel väga soodsas kohas asuvad kaubalinnad. 1.saj. oli suurim linn Rooma, kus elas üle 1 miljoni elaniku. Siiski elas agraarajastul linnades vaid 12% rahvastikust, harva veidi rohkem. 12.saj.keskpaigast puhkesid Euroopas õitsele kaubandus ja käsitöö. Kujunesid kaks suurt kaubanduslinnade võrku: Hansalinnade ühendus(Brugge, Hamburg, Lübeck jt.,sh..paljud Eesti linnad) ja Vahemereäärsed linnad (Genova, Pisa, Veneetsai jt.). Et feodaalvõimu alt vabaneda , kehtesti paljudes linnades oma linnaõigused (Riia õigus, Lübecki õigus). Linnastumine tööstusühiskonnas Tööstusühiskonnas kasvasid asulad tormiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejäägi ja väljarände (tõukefaktor).
Hansa Liit • Linnad moodustasid maapiirkondadest ja feodaalsüsteemist mingil määral eraldi seisva võrgustiku, omaette maailma • - Põhja-Saksamaa ja Läänemere maade linnadest kujuneski selgelt organiseeritud võrgustik, Hansa Liit, mida võib vaadelda kui omapärast „linnade riiki“ • - Hansa Liidul puudus pealinn, tähtsamateks keskusteks olid Lüübek, Hamburg, Danzig, Brügge, Visby, Riia jt • - Hansalinnade peamiseks tuluallikaks oli Venemaa ja Euroopa vahelise kaubanduse vahendamine Hansa Liit 1400. a Когг – основной тип судна Ганзейского Союза
maalilises oru osas. Rein on ka tähtis transporditee tööstuslikust põhjapiirkonnast kuni Alpideni lõunas. Populaarseimad linnad Berliin on vaatamisväärne linn ja Saksamaa süda. Berliini stoiline kuid massiivne stiil kajastub suurejoonelistes hoonetekompleksides, muuseumides, teatrites, restoranides ja ööklubides. Hamburg on Saksamaa suuruselt teine linn. Hamburg kuulub vana sadamalinnana Hansalinnade hulka ja on alati olnud uhke oma iseseisvuse üle. Linna peamisteks vaatamisväärtusteks on Püha Michaeli barokk-kirik, raekoda, vana hansakvartal ja Alster, Euroopa suurim linna piirides asuv merelaht. Muuseumidest on enam külastust väärivad kohalik kunstigalerii (Kunsthalle), ajaloomuuseum ja dekoratiivkunstide muuseum. Linnas on samuti mitmeid teatreid (Hamburgi Riiklik Ooper, Saksa Teater jpt). Linna südames asub park Planten und Blumen
ELU KESKAJA LINNAS Suuremate ristteede ja sadamate juures asunud külad hakkasid järk-järgult muutuma käsitööliste asulateks. Ümberkaudsete külade talupojad tõid sinna toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised müüa isevalmistatud tooteid ja ostsid tööks vajalikke materjale. Sinna tulid sageli ka sissesõitnud välisriikide kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus. Varakeskajal mõjus Lääne-Rooma keisririigi häving hävitavalt ka linnadele, kuna sel ajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Linnad säilisid, kuid nende mõju Lääne-Euroopa barbarirahvastele oli tühine. Toimus linnade pidev rüüstamine rahvasterände käigus, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli linnade peamiseks sissetulekuks. Naturaalmajandus ei ...
Ühe linna tsunftid moodustasid gildi, mida nim. väikegildiks. Kaupmeeste ühendus suurgild. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid Mustpeade gild. KAUBALINNADE LIIDUD: Kaubandus oli koondunud 2te suurde piirkonda: 1.Vahemeri (Euroopa ning Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline ühendustee), 2.Lääne-ja Põhjameri, kuhu kuulusid saksa kaupmehed. 1160.a moodustasid kaupmeeste koondise-Hansa. Hiljem kujunes sellest kaubalinnade liit. Eestist olid hansalinnade hulgas Tallinn,Tartu,Pärnu,Viljandi. Siiski olid Vahemere kaubalinnad mõjukamad. KÕRG-KESKAJA KULTUUR: TEADUS:Keda huvitas haridus ja teadus, pidi astuma kiriku teenistusse, sest vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. 11- 13saj tekkisid ülikoolid.Pole kindlalt teada, milline vanim ülikool, aga mainitakse Salerno ülikooli Itaalias(arstide kool). Vanimaks tunnistatud Bologna ülikool(1119). Trükikunsti leiutamine(1445 või 1446). 1456 trükiti Piibel(1.trükitud raamat Euroopas).
kaupmeeste omavahelise kokkuhoidmise vajadusele. Hiljem kujunes kaupmeeste koondisest samuti Hansa nime kandev liit, kaubalinnade liit. 1220. aastatel tõusis Läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn. 14.-16.sajadini ühendas Hansa Liit ligikaudu 170 linna. Hansa hiilgeajal 14.sajandi 2-l poolel kuulus sinna enamik Novgorodi-Kölni- Londoni joonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu. Tänapäeva Eesti aladelt olid hansalinnade hulgas Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Pärast Novgorodi hansakontori sulgemist 15. Sajandi lõpul sõltus Hansa idakaubandus Liivimaa linnade vahendusest ja tõi viimastele poolesajandilise kaubandusliku õitsengu. Kogu Hansa idakaubandus kulges läbi kahe Liivimaa sadama- Tallinna ja Riia. 14.-16. Sajandi Tallinn ja Tartu kujutasid endast olulisi kaubanduslikke tuiksooni, keskaja mastaapides igati arvestatavaid suurlinnu. Liit Lääne ühiskonnaga oli
Mõõgavendade Ordu- Oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202-1237. Riia asutamine- Asutas Albert aastal 1202. Lübecki õigus- Oli keskaegne õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas. Tallinna linnaõigus- Tallinnas kehtivad reeglid ja normid, mis tekkis 1248 Lübecki linnaõiguse alusel. Maapäev- Oli maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal. Linnadepäev- Oli kohalike hansalinnade võimuorgan. Läänimees- Keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal. Vasall- Keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal. Rüütelkond- Eestimaa seisuslik omavalitsus. Jüriöö ülestõus- Eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl 23. 04. 1343. Tsitertslased- Benediktlaste ordust välja kasvanud katoliku ordu. Dominiikid- Olid religioosse ordu katoliku kirikus. Franktsisklased- Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku vaimuliku ordu liikmed.
Hansa Liit eksisteeris 13. sajandi lõpust kuni 17. sajandi lõpuni. Hansa Liit rajati kaupmeeste kaitseks. Ühel kaubalaeval oli merel ohtlik liikuda alati võis keegi merel sinu kaubalaeva rünnata ja sinu kauba ära röövida (mereröövlid). Kui kaupmehed ühendasid aga oma jõu ja rahakoti: kabalaevad saadeti merele mitmekesi ja neile palgati sõjameestest saatjad, oli kaubalaeva teekond tunduvalt turvalisem. 13. Mis asjad olid hansapäevad? Mida seal tehti? Hansapäevad olid hansalinnade juhtide nõupidamised, mis kutsuti kokku mõnes hansalinnas. Seal arutati kaubandusküsimusi, meresõidu ja kaubateede vabadust, mereröövlite vastu võitlemise võimalusi, sõjaliste liitude sõlmimist, sõja kuulutamist ja rahu sõlmimist, diplomaatilisi suhteid teiste riikidega jne. 15. Nimeta keskaja kaupmehele vajalikke oskusi: · Pidi tundma võõraid olusid ja kauplemistavasid (välismaal) · Pidi valdama võõrkeeli
RAHVASTIKU PAIKNEMISE ISELOOMUSTAMISEKS? Kujutusviisist sõltub, millise ettekujutuse me rahvastiku paikenemisest ühes või teises piirkonnas saame. Punktkaart rahvastiku tihedus. Ruutkaart kujutatav ala on jagatud ruutudeks. Pindalakaart nähtuste väärtust kujutatakse pindalaliselt. MIS JÕGEDE ORGUDES TEKKISID ESIMESED LINNAD? Mesopotaamia, egiptuse, india ja hiina suuremate jõgede ümbruses. NIMETAGE LINNU, MIS KUULUSID HANSALINNADE LIITU. Brugge, Hamburg, Veeenezia, Pisa, Lübeck, Tallinn, Geenova. MIKS TEKKISID LINNASTUD? Tööstuse kiire areng MIKS ON MÕNED LINNAD KASVANUD MEGALINNADEKS? Linnadesse kolivad noored, kes loodavad seal tööd leida ja paremat sissetulekut. Linnad kasvavad ja ühinevad lähedalasuvatega. MILLE POOLEST ERINEB LINNASTUMINE ARENENUD JA VÄHEM ARENENUD RIIKIDES? Kõige kiiremini toimub linnastumine vähem arenenud riikides. Seal kasvab rahvaarv ka loomuliku iibe tõttu.
liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas. Lüübek oli selle arengutendentsi esireas. 1356. aastal oli linn vrustajaks esimesele ,,Hansapäevale", mis tuli kokku selleks, et arutada kaubandussanktsioonide kehtestamist Flandriale. Delegaadid, kes esindasid oma linnu, otsustasid need sanktsioonid kehtestada, mille tulemuseks oli see, et 1360. aastal pidi Flandria jällegi tagasi andma kik hansalinnade privileegid, mida ta varem oli endale vtnud. EUROOPA LIIT Euroopa Liitu kuuluvad demokraatlikud Euroopa riigid, kes on võtnud endale kohustuse teha koostööd rahu ja õitsengu tagamiseks. Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik, samas on see midagi enamat kui rahvusvaheline koostööorganisatsioon. EL on ainulaadne. Selle liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid, millele on delegeeritud mõned liikmesriikide
Ajalugu 1. MIS ON AJALUGU Ajalugu jutustab meile inimkonna minevikust. Teadlased, kes uurivad ajalugu on ajaloolased. Ajaloolaste teadmiste aluseks on ajalooallikad. Ajalooallikateks nimetatakse mälestisi, mis annavad võimaluse ajalugu uurida. Ajalooallikad jagunevad kirjalikeks ajalooallikateks, esemelisteks ajalooallikateks ja suulisteks ajalooallikateks. Kirjalikke, näiteks dokumente või raamatuid hoitakse arhiivides. Esemelised, näiteks kujud või mündid säilivad muuseumides. Suulised, näiteks laul või rahvajutt käivad suuliselt põlvest põlve ning on tihtipeale talletatud ka helikassettide peale. Mõisted: ajaloolane teadlane, kes tegeleb mineviku uurimisega arhiiv asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente muuseum asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid arheoloogia teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu 2. AJAARVAMINE Aega jaotatakse neljaks suureks ajajärguks: vanaa...
hilisem viitas välismaal tegutsenud kaupmeeste omavahelise kokkuhoidmise vajadusele Hiljem koosnes sellest Hansa nime kandev kaubalinnade liit 1220 tõusis läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn 14.-16. saj ühendas Hansa liit u. 170 linna Hansa hiilgeajal 14. saj II poolel kuulus sinna enamik Novgorodi-Kölni- Londoni joonele jäävad sadamad ja kaubalinnu Tänapäeva Eesti aladelt olid hansalinnade hulgas Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Peale 15. saj lõppu kui Novgorodi hansakontor sulgeti kulges Hansa idakaubandus läbi kahe liivimaa sadama Tallinn Riia Liit Lääne ühiskonnaga oli keskajal reaalsus ning selle mõjud on siinses elukorralduses ja kultuuris tuntavad tänini Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine Olulist rolli mängis ka uut tüüpi laev, koge, mis suutis vedada kala, soola,
kui ka vene mõjutusi. Vallutajad elasid tavaliselt linnades ja mõiates. Linnaelanikud on kaasa toonud oma päritolumaa kultuuri, nende segunemisel omavahel ja eesti kultuuriga on tekkinud esialgu hansalinnades- Tallinnas, Tartus, Pärnus, hiljem ka teistes linnades eripärane, nii-öelda linna toidukultuur. Tänapäeval kannavad seda edasi peamiselt linnarestoranid, kus pakutakse nii Vene, Saksa, Prantsuse kui ka teistest klassikalistest köökidest pärit roogi, hansalinnade kaupmeeste kaugsetest maadest pärit vürtsidega maitsestatud kui ka traditsioonilisi Eesti toite nüüdisaeses võtmes. Mõisaköögis kombineerusid kaugsetest maadest pärit mõisomanike rahvusköökidest pärit toidud kohalike toiduainetega ning toiduvalmistajate oskustega. Mõisates on erilise au sees on olnud rikkalikud mitmekäigulised mitmekäigulised eined ja ulukilihatoidud. Maarahva toidulaud
hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks. Tallinn kuulus hansalinnade liitu ning tal oli mõjuvõimas rolli Läänemere ääres. Majanduslik hiilgus tõi kaasa vajaduse linna kindlustamiseks, samas avanes võimalus aktiivseks arhitektuuri- ja kunstiväärtuste loomiseks. Vaatamisväärsused Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Raekoja plats Raekoja platsi on sajandite jooksul kasutatud turu- ja laadaplatsi ning
Miks olid linnad ka põliselanike jaoks keskajal atraktiivsed? Tõesta. Kuna linn pakkus külaelanikele võimaluse muuta oma sotsiaalset staatust (ettevõtlusvabadus ja sellega seotud õigus astuda organisatsioonide liikmeks), teenida elatist kaubanduse ja käsitööga. Linnaõhk teeb vabaks. KAUBANDUS. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubandus tegevusega. Eriti soodne oli olukord selles osas hansalinnadel: Tallinn,Tartu , Pärnu ja Viljandi . Otsi hansalinnade kaart.Viita allikale. VB: https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Liivimaa#/media/File:Medieval_Livonia_1260.svg 5 Otsi koge pilt. Viita allikale. http://www.histrodamus.ee/upload/files/keskaeg/Hansa_map.png Eesti kõige olulisemateks väljaveoartikliteks olid teravili, härja- ja lehmanahk, tahke rasv ning hülgerasv ja sisseveoartikliteks Vene lina, karusnahka, vaha, soola, vürtse, metalli jms. Selle
kätte. Veneetsia ja Firenze elanikkond tõusis 14. Sajandiks 100, 000-ni. 2) Lääne- ja Põhjamere kaubanduspiirkond. Põhja- Euroopa peamised kaubateed kulgesid Põhjamerel ja Läänemerel. Peamiseks kaubavahendajaks sai Põhja-Saksamaa kaubalinnade huvide kaitseks loodud Hansa Liit. Siin piirkonnas mängisid olulist rolli ka uued riigid Taani, Rootsi, Norra. Liidu kõrgaeg oli 14. sajandil. Liidu tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks oli hansalinnade esindajate kokkutulekut Lübeckis – hansapäevad. Selle otsused olid kõigile liidu liikmetele kohustuslikud. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne. Hansakaupmehed toimetasid Venemaalt ja Skandinaaviast Lääne-Euroopasse – karusnahku, mett, vaha, rauda ja Liivimaalt vilja. Lääne- Euroopast veeti Venemaale – luksuskaupu, tekstiilitooteid, soola. Koge- spetsiaalne kaubaveoks kohandatud laevatüüp
Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskused. Siia toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi õige kaugelt: peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 2030 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna. Siin la...
Tallink. Eminre rentis 1994. aastal reisilaeva Vana Tallinn, mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 19901992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil TallinnStockholm. Uus kaubamärk Hansatee[muuda | muuda lähteteksti] 19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin TallinnTravemünde, millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti TallinkHansaway, et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetas enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. 1. mail 1996 muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui
· Hansa Liit vahendas kultuure, nii olid nt Prantsusmaal levinud Põhjamaade mõjud ja kultuur. · Ka majandus sõltus Hansa Liidust väga(nt Novgorodi näide) c) Mis kaupu transporditi Hansa kogedega? Nimetage 3 kaubaartiklit kala, sool, teravili, vaha, karusnahk, vask, raud. d) Millist tähtsust omasid hansakaubanduses Eesti linnad? Selgitage mõne lausega. Eesti aladelt olid olid hansalinnade hulgas Tallin, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Eesti linnad olid olulised kaubanduslikud tuiksooned, mis ühendasid omavahel Hansa Liidu linnu ja tõid raha ka Eesti linnadele. Pärast Novgorodi hansakontori sulgemist 15.sajandi lõpul sõltus Hansa idakaubandus Liivimaa linnade vahendusest ja tõi viimastele poolesajandilise kaubanduslikku õitsengu. 25) Vahemere kaubandus a) Mis piirkonna linnad domineerisid Vahemere-kaubanduses?
suunas. Põhja-Saksa linnad aga rikastusid Hansaliidu liikmetena. Kui Hohenstaufenite dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks 25 aastaks interregnum ehk võimuta aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, aadlikud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel jagelesid, oli linnadel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu Hansalinnade liidu. Lõpuks siiski leidus mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama Rudolf I ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa keisrid Habsburgide, Wittelsbachi või Luxemburgi soost. 1517. aastal kirjutas munk Martin Luther oma 95 teesi. Eraldiseisev luteri kirik sai tunnustust: paljudes saksa vürstiriikides sai see 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused
Keskajal oli Ojamaa tähtis kaubanduskeskus ning Visby oli 13. sajandil tähtsaimaks hansalinnaks Läänemerel. Hansa liit - HL oli eelkõige majanduslik liit, mis hõlmas linnu Lääne-Mere ääres, Saksamaal ning Madalmaades. HL kujunes algselt kaupmeeste ühendusena, võõrsil olevate ja üksteist kaitsvate kaupmeeste ühendus. Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi: Kaupmeeste Hansa kuni u 1350. aastani Hansalinnade arengu kõrgpunkt 14.-15. sajandil Langus 15.-17. sajand Kaupmeeste hansa kui kaupmeeste ühendus ning linnade hansa kui linnade majanduslik ja poliitiline ühendus, kus on võimul hansa kaupmehed. Hansa Liitu võib vaadelda kui teatud liiki koalitsiooni, mis esindas kaupmeeste ja kaubalinnade huve ja mis astus tegevusse siis, kui mingit konkreetset valdkonda tuli kaitsta. 15-16 sajandil kasutati sümboolset arvu 72, kui 72 linna ühendus. Tegelikult oli neid rohkem. Eri
Keskajal oli Ojamaa tähtis kaubanduskeskus ning Visby oli 13. sajandil tähtsaimaks hansalinnaks Läänemerel. Hansa liit - HL oli eelkõige majanduslik liit, mis hõlmas linnu Lääne-Mere ääres, Saksamaal ning Madalmaades. HL kujunes algselt kaupmeeste ühendusena, võõrsil olevate ja üksteist kaitsvate kaupmeeste ühendus. Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi: · Kaupmeeste Hansa kuni u 1350. aastani · Hansalinnade arengu kõrgpunkt 14.-15. sajandil · Langus 15.-17. sajand Kaupmeeste hansa kui kaupmeeste ühendus ning linnade hansa kui linnade majanduslik ja poliitiline ühendus, kus on võimul hansa kaupmehed. Hansa Liitu võib vaadelda kui teatud liiki koalitsiooni, mis esindas kaupmeeste ja kaubalinnade huve ja mis astus tegevusse siis, kui mingit konkreetset valdkonda tuli kaitsta. 15-16 sajandil kasutati sümboolset arvu 72, kui 72 linna ühendus. Tegelikult oli neid rohkem. Eri
kumavat valget hoonet.Bassastadir Alftanesi neemel on riigipea residentsiks.Keskajast saati on see olnud koduks Islandi mõjuvõimsaimastele ja tähtsaimatele isikutele.Üheks asukaks oli Snorri Sturlusson, Edda autor. Hafnarfördur, Reykjaviki naaber lõunast, ei ole uppunud pealinna äärelinnadesse ja on suutnud säilitada oma iseseisvuse.Kesklinn asub kauni loodusliku sadama kõrval, mis tegi sellest ahvatleva paiga kaupmeestele Põhja- Saksamaalt Hansalinnade kaubanduse aegadel.Sadama ääres asub nüüd Sjominjasafn Islands, Islandi Meremuuseum.Kohe selle kõrval asub Byggdasafn Hafnarfjardar, Linnamuuseum, kus hoiustatakse kultuurilisi ja ajaloolisi järeletehtud esemeid.Need 2 hoonet ja romantiline A.Hanseni Restoran moodustavad 19.sajandi majadest efektse koosmõju.Hafnarnorg on artistiline ja kuluturiline keskus, mida tihti kasutatakse näitusteks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
