asula territooriumile. isegi sisse, matused on enamasti eemal, kalmistud on üksikute selili väljasirutatud asendis, matustega. vahel ookriga kaetud, kaasa pandi varandust. METALLIAEG EESTIS PRONKSIAEG EELROOMA ROOMA KESKMINE VIIKINGIAEG RAUAAEG RAUAAEG RAUAAEG AEG u. 1800-1100a. eKr. 500 ema-50maa u.50-450 pKr. u. 450-800a. U 800-1050a. ASUSTUS/ Paepealsetel või Ridala,mustla,asva, Läänemere ääres, Asustus ulatus Läänemere
VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG. Pronksiaja algus. 1800 eKr. Kui mitmel pool mujal algas pronksi kasutusele tulekuga majanduse ja ühiskondlike suhete kiirenemine, siis Eestis selle ajastu esimene pool mingit murrangut kaasa ei toonud, kuna siin ei leidu vaske ja inglistina ning pronksesemed olid liiga kallid, et neid mujalt arvukamalt hankida. Hangiti ainult kõige vajalikumaid tööriistu-eelkõige kirveid. Suurem osa teistest esemetest valmistati endiselt kivist, luust, sarvest ja puust. Vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. Kindlustatud asulad. Pronksiaja keskel piirati meil asulaid paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Eesti rannikuvööndist teatakse juba 4-5 sellist asulat. Neist tuntum asub Saaremaal, Asva asula. Selle järgi nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus. Esmajoones kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid, mõnevõrra vähem sigu...
Umbes 2500 aasta paiku e.Kr. jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nad kasutasid venepaadi kujulisi sõjakirveid, need olid lihvitud ja keskele oli puuritud auk. Nende savinõud olid kaunistatud nööri kujulise mustriga. Surnuid matsid nad külili ehk magava lapse asendis, asulast väljaspoole, veekogude äärde. Hauda kaasa pandud esemed olid valmistatud koduloomade luudest. Nende sõnavarasse kuulusid sõnad nagu härg, oinas, hein, hernes, seeme ja vagu. Pronksiaeg / Metalliaeg. Umbes 3,5 tuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed import pronks esemed (odaots,sirp). Pronks esemed olid kallid ja muretseti eelkõige kirveid. Paralleelselt kasutati endiselt kivist ja luust esemeid. Pronksiajal hakati oma asulaid kindlustama, kas paekivimüüriga või palkseinaga. Kõige tuntum on Asva asula saarel. Asulates kaitsti peamiselt pronksesemeidja loomakarja. Pronksiajal tegeleti põlluharimisega ja karjakasvatusega, seda näitavad leitud koduloomade luud
lähedal kõrgemal künkal/haudadesse kaasapandud loomaludest esemed///kasvatati kitsi,lambaid,veiseid,sigu/tunti algeliselt kultuurtaimi, võiks seostada maaviljeluse algusega Eestis... (aeg, elanike päritolu, tegevusalad, matmisviis) balti hõimud...hilisemate leedulaste, lätlaste ja preislaste eelkäiad.(rahulikkus, metsa-ja loodusarmastus jne.)...kammkeraamika kultuuri järglased ja läänemeresoome keelte alustala loojad. Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg §3 Missugused uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega? Vanimad pronksist esemed, mis on Eesti aladelt leitud...Muhust leitud odaots/Võrtsjärve lähedalt Kivisaarest saadud sirp. Pronksi kättesaadavus...Eesti aladel puudus ja suuri hüppeid majanduses ja ühiskondlikes suhetes koheselt ei toimunud.Mujalt hankimiseks olid need aga jällegi kallid///esikohal oli tööriistadest kirves(pronksist/tugevam)...muud
vadjalased, hämelased, seelid, kurelased), lahingud (ümera, madisepäeva, ugandi,tartu,saaremaa, tallinna all), linnad (Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus- Pärnu, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu) 2) Kiviaeg > 11 000a. Tagasi 2000 a eKr. Asulad Pulliasula 9000a tagasi, Lammasmäe 7000a tagasi. Tegevusalad: küttimine, korilus, kalapüük. Matriarhaat. Tööriistad: kivikirves, ahing, harpuun, õng, oda) Metalliaeg > 4000a tagasi. Patriarhaat. Tegevused: +karjakasvatamine, põlluharimine. Asulad: avaasulad, kindlustatud asulad. 3) Vabadussõja põhjused: ristiusu levitamine, saada maad, saada kauplemisvõimalusi. Keskused: Riia, Gotland e. Ojamaa. Tähtsamad lahingud: Ugandi-1208 , Madisepäeva- 1217 , Ümera 1210 ^, Tartu-1224 , Saaremaa-1227 , Tallinna all-1219 ) Isikud: Piiskop Albert ristisõdijate juht + mõni lahing. Lembitu Sakala vanem, 1217. langes. Kaupo liivlaste juht, 1217 langes
(inimesed), numismaatika (mündid), botaanika ja etnograafia (vanad asjad). Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2000 a. eKr Asukohad: · Pulli asula Pärnu jõe ääres. 9000 a. eKr · Lammasmäe asula Kunda lähedal. 7000 a. eKr Tegevusalad: · küttimine (oda, kivikirves, tulekivi) · kalastamine (harpuun, õng, ahing) · korilus matrianhaat on emajärgne sugukond Metalliaeg vask, pronks, raud 2 a. tuhat eKr 1 a. tuhat eKr Tegevusalad (uued): karjakasvatus (lammas, kitsed, veised), käsitöö, põlluharimine (ader, vikat)(nisu, oder), kaubandus. Kalmete liigid: · kiviristkalmed · laevkalmed Asulate liigid: · kindlustatud asulad (Asva) · avaasulad patriarhaat on isajärgne sugukond tuudid nii nimetati eestlaseid vene kroonikates (9.saj) Jaroslav Tark 11.saj vallutas Tartu piirkonna (Jurjev)
Referaat Muinasaeg Sisukord 1. Inimkonna ajaloo algus.........................................................................................................................................3 2. Muistsed kütid ja korilased...................................................................................................................................3 3. Varajased põlluharijad ja karjakasvatajad.............................................................................................................3 4. Kujuneb klassiühiskond .......................................................................................................................................4 5. Muinasaeg Eestis...................................................................................................................................................4 ...
Muinasaeg-kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Kiviaeg- korilus,kalastamine,jaht(hülgeküttimine);kivist,puust,luust tööriistad nürid suht halvad;mateti asula territooriumile,vara kaasa,asustus veekogude ääres, maaomandiga tekkis varanduslik ebavõrdsus.jaguneb: Vana paleoliitikum,Keskmine mesoliitikum(kundakultuur), noorem neoliitikum(narvakultuur) kammkeraamika, nöörkeraamika. Metalliaeg- asulad: rannikupiirkonnad(karjad,põlispõllundus), sisemaa(jaht,alepõllundus);kivikirved,pronksist relvad jms,kõrgem kvaliteet;mateti kivikirstkalmetesse; ebavõrdsus maaomandiga. pronksiaeg- rannikul,kindlustatud asulates,kivikirstkalme(maapeal), rauaaeg-elamud sisemaal,karjakasvatus,põletusmatused,kvaliteetsed aga kallid tööriistad,tekkis käsitöö(metallehted),kaubandus naabermaadega(vili,nahk).kammkeraamika-arenenud oskused
METALLIAEG EESTIS PRONKSIAEG EELROOMA ROOMA RAUAAEG KESKMINE VIIKINGIAEG RAUAAEG RAUAAEG AEG 1800 e.Kr 500e.Kr- 50e.Kr 50- 450 450 800 800 1050 500e.Kr ASUSTUS/ Asvas, Saaremal, Üksiktaluline Põhja eesti ja ühtlasi Kerkisid linnused Sama mis rauaajal ASULAD Ridala, Kaali, Põha- asustus ka eesti külade Eesti lähedal(mägi ja rannikuvöödis(Iru neemiklinnused, ja Narva) ...
Surnuid austati matustega, nad maeti asula territooriumile, kaasa pandi ka hauapanusid N: nuga, kõõvits, või ehe. Nöörkeraamika kultuur ehk Venekirveste kultuur 2500a ekr. Elanikud Indoeurooplased lõunast. Tegeleti loomakasvatusega(kitsed, sead, vaised) ja algas ka maaviljelus. Inimesi maeti kägaras asendis või külili. Balti hõimud Indoeurooplastele järgnesid balti hõimud, kes on tänepäeva lätlaste, leedukata ja preislaste eelkäijad. 4. Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg §3 Missugused uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega? Vanimad pronksist esemed, mis on Eesti aladelt leitud. Vanimad esemed on Muhust leitud odaots ja Võrtsjärve äärest saadud sirp. pronksi kättesaadavus Pronksi puudus Eesti aladel, seega kaubeldi lõunapoolsete hõimudega, et seda saada. See pani alguse kaubandusele. Tihti sulatati ka esemeid ümber. Asva kultuur (aeg, elanike tegevusalad) 9. 6 sajand ekr
Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerkeraamika kultuur-4000eKr võeti kasutusele savinõud, kaunistatud ornamentidega. Kammipiide laadsete joonte järgi hakati kutsuma kammerkeraamikaks. Asulad endiselt jõgede,järvede ääres. Ka mere ääres,saartel
V: Kiviaeg, Pronksiaeg ja Raua aeg 2. Mesoliitikum Eesti alal. Vanim asulapaik. Tegevusalad. Tööriistad. V: Pulli asula on Eesti vanim. Tegevusalal püüti kala ja kütiti. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! V: Kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Esemed olid paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus? V: Metalliaeg tõi kaasa metall esemeid. KÜS 5-8 5. Pronksiaja kultuur Eestis. V: Hakati valmistsama pronksist relvi ja esemeid. Tekkisid esimesed kindlustatud asulad ja varunduslik ebavõrdsus. 6. Nimetage ajalooallikaid, mis iseloomustavad muinasaega Eestis! V: Piiskop Hendriku kroonika. 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud?
20. Mis oli vahenduskaubandus ja kelle vahel see muistses Eestis toimus? Mis seda soodustas? Vahenduskaubandus kaupa ei ostetud enda tarbeks, vaid edasi müümiseks. Nt Ida ja Lääneriikide vahel. Mõisted: · nõid inimene, kes oskas loitsida, haigusi ravida, omas erilist väge · ,,hingede aeg" surnud hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Neile kaeti laud. · varajane metalliaeg - · kääpad nende alla ja sees peeti põletusmatuseid, liivast kuhjatud · venekirved hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved · adramaa pinnamõõtühik, suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi · malev põhiline väeüksus, maakondadest moodustatud. Koosnes ratsa- ja jalameestest. · hing inimese isikupära kandja ja oluline keha elushoidmiseks. Magamise ajal lahkus ajutiselt kehast, surma puhul jäädavalt.
c) Ajalooline aeg (kirjalikud ajalooallikad) 4. Mis eristab keskmist- ja nooremat kiviaega Eestis. Esimesed pronksist esemed jõudsid Eesti alale II at.kp.eKr. Vanimad rauast tööriistad pärinevad varasest rauaajast 6.sajandist eKr. Kuna esialgu rauast esemeid oli väga vähe ja nende kasutamine ei toonud endaga kaasa suuremaid muutuseid tollaste inimeste elulaadis, siis on neid kahte perioodi ka sageli nimetatud ühise nimetajaga varane metalliaeg. 5. Millega tegelesid kiviaja inimesed (naised, mehed, lapsed) Naised tegelesid korlisusega, keraamika valmistamisega, käsitöö ja kodune majapidamine. Mehed tegelesid küttimisega, tööriistade valmistamisega, kala püüdmisega. 6. Pronksi- ja rauaja perioodide lühiiseloomustus Pronksiaegadest oli vanem pronksiaeg ja noorem pronksiaeg. Sellel ajal tehti asju pronksist, aga enamus asjad olid rauast, kuna pronks oli kallis ja raskesti kattesaadav
Põlluharijate eluviis muutus paiksemaks kuna läheduses olid ju põllud. Kuidas kujutati ette jumalaid? Enamasti kujutati neid ette inimestesarnastena, ent palju võimsamatena. Arvati, et õnnetused tabavad inimesi siis, kui jumalad on nende peale pahaks saanud. Metallide kasutamine u 5000 eKr õpiti Lähis Idas metalli kasutama. Algas metalliaeg, mis kestab tänaseni. Esimene metall oli vask pehme metall, kulub kiiremini kui kivi. Vasele lisati juurde tina pronks, see oli kõvem ja vastupidavam. Ajastut, mil tähtsaim metall on pronks nim pronksiajaks. U 1100.a eKr tuli kasutusele raud tööriistad ja relvad, nimetatakse rauaajaks. Raud oli veelgi vastupidavam
Samuti on mõleas kutuurist teda matmiskombed. Tegeleti kalastus, küttimise ja korilusega. Nõud olid kaunistatud. Tööriistade materjalid kivi, puu, luu. E: Kammkeraamika asulad olid põhiliselt veekogude ääres, kuid nöörkeraamika asulad olid roumaadel(nad tegelesid ka karjakasvatusega). Kammkeraamika elanikud matsid surnud koju, aga nöörkeraamika viis nad oma asulast eemale. Nöörkeraamika kirved olid üleni ihvitud ja neis oli auk (sai pulga otsa panna). Metalliaeg Eestis 1) Pronksiaeg (2. aastatuhande keskpaik eKr) - Pronks oli 1.metall, mida Eestis tunda õpiti. Iseloomulik: I. kindlustatud asulad (tekkisid tõenäoliselt, sest olid tekkinud vara), tuntuim Saaremaal Asva asula. Tegevusalad: I. maaviljelus (alepõllundus, põhiline kõblas; kasvatati nisu, otra, hirrsi, uba, lina), II. karjakasvatus (veised, lambad, kitsed), lisaks kütiti ja kalastati, III. kaubavahetus (skandinaaviaga pronks vilja vastu) Tööriistad: I
Australopiteekus Lõuna inimahv, elas 5-2 milj. a tagasi. Asuala oli Aafrika ning oskuseks oli see, et nad suutsid ronida puu otsa Homo habilis Osav inimene, 2,5 milj-2 mil a. tagasi, asualaks oli Aafrika ning oskuseks olid kivist tööriistade valmistamine ja nende kasutamine. Homo erectus Püstine inimene, elas umbes 2 milj. a. tagasi. Asualadeks olid Aafrika, Euroopa ning Aasia. Nad oskasid valmistada tööriistu ning kasutasid tuld. Homo sapiens neanderthalensis Neandertallane, 250 000- 30 000, elasid tänapäeva Euroopas, Vahemere ääres, ning ka nüüdisaegse Iraani läheduses. Nende arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemeni. Homo sapiens sapiens Nüüdisinimene, arenesid välja 200 000 a. tagasi. Paleoliitikum Mesoliitikum Neoliitikum Vanem kiviaeg Keskmine kiviaeg Noorem kiviaeg Eluviis rändav rän...
Nende poolt kasutatud paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri sedasi. Iseloomulikud olid nöörijäljendiga savinõud ja omapärased matmiskombed. Hauda asetati surnud külili ja tugevasti kägarasse, kalmistud paiknesid asulatest eemal. Kaasa pandud esemed olid valmistatud kodulooma luudest, seega tegelesid nad juba algelise loomakasvatusega kasvatades kitsi,lambaid,veiseid ja sigu. Maaviljeluse algus Eestis. 3. Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg Pronksiaeg – 2. Aastatuhande keskpaik kuni 5. Sajand Asulaid hakati piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga.Kõige tuntuma, Asva kindlustatud asula järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Asulate kindlustamise fakt näitab,et siinsed elanikud omasid teatud väärtusi,mis äratas võõrastes saagihimu (nt. Loomakarjad ja pronks ) .Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus
Soomeugrilaste algkodu-keeleteaduse andmeil paiknes soomeugrilaste algkodu kusagil KAama,selle lisajõgede ja Uurali mägede vahel. Venekirveste kultuuriks- Balti hõimud-leedulaste,lätlaste ja preislaste eelkäijad. 3 Asva kultuur- kõige tuntuma,Asva kindlustatud aslua järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri asva kultuuriks. Maaviljelus-karjakasvatuse kõrvalalaks oli maaviljelus,millele viitavad viljaterade jäljed savinõudel. Varane metalliaeg- ühuselt pronksiaega ja varast rauaaega Kivikirstkalme-eriline maapealne kalmeehitus Laevkalmed-kivid olid paigutatud laevakujuliselt Väikeselohulised kultusekivid-levisid kivikirstkalmetega üheaegselt eestis ühed mõistatuslikumad muistised Tindimurru-Eesti ühed vanimad rauasulatusega seotud leiud avastati Tindimurrus P hja-Tartumaal,kus toodeti rauda juba umbes 2000 aastat tagasi. Aletamine-täna metallkirvestele levis aletamine,mets raiuti maha ja puud jäeti mõneks ajaks
orgudega jõed. X aastatuhande keskpaiku eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi. Ühendus ookeaniga langetas Läänemere pinda umbakudu 25 m võrra. Eesti pindala suurenes. 2.Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks? Vastus. Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades umbes 9000 eKr kuni 13. sajandini. 3.Millisteks perioodideks jagatakse muinasaeg( nii kivi- kui ka metalliaeg) ? Vastus. Kiviaeg vanem kiviaeg ehk paleoliitikum - keskmine e mesoliitikum( 9000- u 5000 a eKr) EESTI - noorem kiviaeg e. neoliitikum ( u 5000- u 1800 eKr) Pronksiaeg - vanem pronksiaeg(u 1800 a eKr- u 1100 eKr) - noorem pronksiaeg( u 1100- 500 eKr) Rauaaeg vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg ( u 500 a Ekr u 50 pKr) Rooma rauaaeg ( u 50-450 pKr)
Periodiseering 1. Muinasaeg : (lõpuks peetakse muistse vabadusvõitluse lõpliku kaotust) 1) Kiviaeg (10-4 a.t eKr), mesoliitikum 2) Neoliitikum (kesmine Kivia)( 4lõpp 2 a.t) 3) Metalliaeg: 1) pronkisaeg, kestis 1000 a, 2.-1- a-t, 2) Rauaeg 1 at 13 saj eKr : a) varane RA (Eelrooma rauaaeg) 1 at II pool eKr b) vanem RA (Rooma keisririik) 1 at I pool pKr c) keskmine RA (5-8 sajand) d) noorem RA (9-13) 2. Keskaeg (13 16 saj) (Liivi sõda) (17.saj) 3
Mõningates paremini uuritud piirkondades võib noorema pronksiaja sees eristada omakorda kahte alaetappi, mille piiriks on u aasta 800 eKr. Nooremasse järku (800500 eKr.) kuulub nimelt enamik meie kindlustatud asulate leiumaterjalist koos pronksivalamisjäänustega, sel ajal rajati ilmselt suurem osa meie kivikirstkalmeid, tutvuti ka rauaga jne. Varasematel aegadel ja kohati ka praegu on arheoloogilises kirjanduses kasutatud ka mõistet "varane metalliaeg". See periood hõlmab kogu pronksiaega ja eelrooma rauaaega, mil metalle kasutati veel suhteliselt vähe. Viimasel ajal on vähemalt Eestis hakatud loobuma selle perioodi eraldi väljatoomisest ning kasutatakse eraldi pronksi- ja eelrooma rauaaja nimetust. Rauaaeg (1.-13. sajand) Eestlased tutvusid uue metalli, rauaga juba 6. sajandil e.Kr. Rauast tehtud tööriistad olid pronksist tööriistadega võrreldes hoopis tugevamad ja teravamad. Vanimad
Eesti haldusjaotus muinasajal ja tänapäeval Ühised jooned: Maa on jaotatud siiski erinevateks maakondadeks, mõned üksikud nimed on jäänud samaks, suurim üksus: maakond, väikseim: küla Erinevad jooned: Maakondi on juurde tulnud, maakondade nimed on muutunud, saared on saanud kumbki oma maakonna, maakondade piirid on muutnud, tänapäeval oma riik, koos riigipiiriga, ei ole tänapäeval linnuseid. Kas metalliaeg oli parem, kui kiviaeg? Jah, sest 1) uued materjalid, millest sai valmistada otstarbekamaid tööriistu (kirved, vikat, sirp) 2) uued elatusharud, küttimise kõrvale tekkis karjapidamine ja koriluse kõrval põllumajandus, lisaks kösitöö ja kauplemine 3) tekkisid perekonnad 4) varanduslik ebavõrdsus, inimestel tekkis vara, mida tuli ka kaitsta. Mõisted Adramaa maa, mida künti ühe adraga (8-10 hektarit). Kolmeväljasüsteem Talivili, suvivili, kesa.
Milline oli elu Eestis varasemal eelrooma rauaajal, seda ei teatud enne 1930. aastaid, sest vastava perioodi olemasolu veel ei teadvustatud. Tõuke selle perioodi uurimisele andis varaste tarandkalmete ja maakasutussüsteemide avastamine. Kuna mitmed muistiseliigid ühendavad oma kasutusajaga pronksiaega ja eelrooma rauaaega, siis on nii Eestis kui ka mujal Läänemere idaranniku maades neid perioode tihti kokku võetud ühise ajastu varane metalliaeg alla. Sisuliseks põhjuseks on esitatud argument, et metalli leidus tollal veel vähe ning suuremalt jaolt jätkus kiviriistade valmistamine ja kasutamine. Varase metalliaja mõiste loomise ajal (1950ndad) tunti pronksi- ja eelrooma rauaaja muistiseid ja leide tõesti veel tagasihoidlikult, kuid nüüdseks on see pilt tundmatuseni muutunud. Nii Constantin Grewingki kui hiljem ka Richard Hausmanni arvates elati Eesti alal kiviaja tingimustes kuni rooma rauaaja alguseni, kuigi üksikuid
· Esimesed pronksist esemed jõudsid Eesti alale II at.kp.eKr. Vanimad rauast tööriistad pärinevad varasest rauaajast 6.sajandist eKr. Kuna esialgu rauast esemeid oli väga vähe ja nende kasutamine ei toonud endaga kaasa Peep Reimer 4 suuremaid muutuseid tollaste inimeste elulaadis, siis on neid kahte perioodi ka sageli nimetatud ühise nimetajaga varane metalliaeg. Elatus- ja Matusekombed Muud perioodile tegevusalad (kuhu ja kuidas iseloomulikud maeti) tunnused Pronksiaeg (II at.kp.eKr.- 6.saj.eKr.) Varane rauaaeg (6.saj.eKr.- 1.saj.pKr.) Vanem e. rooma rauaaeg (1- 5.saj.pKr.) Keskmine rauaaeg (5-8.saj.) Noorem rauaaeg (9-13.saj.algus) MÕISTED:
- Kõrgem kunstitase (Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed, savinõude kaunistamine täketega) - Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid) b) Venekirveste kultuuris võrreldes kammkeraamika kultuuriga? - Tööriistade valmistamisoskus paranes (silmaaukudega paremini lihvitud kirved) - Tegeldi algelise loomakasvatusega - Hakati tegelema algelise maaviljelusega 1.3. METALLIAEG EESTIS · PRONKSIAEG (II at keskpaik e.Kr. V saj. e.Kr.) Asva kultuur sai alguse u II at keskpaiku eKr. Kõige tuntum asula sellest kultuurist on Asva kindlustatud asula Saaremaal mille see arheoloogiline kultuur ka nime sai. Siinsetel elanikel oli vira tööga kogutud juba teatud väärtusi (loomakarjad, pronks jm), mis võõrastes saagihimu võisid tekitada. Seepärast hakatigi rajama kindlustatud asulaid. Selleks piirati asula paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga
Omapärased matmiskombed: maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili,tugevasti kägartatud asendis, põlved vastu rindu surutud ja sageli üks käsi pea all.Nad tundsid juba mõningaid kultuuritaimi ja tegelesid algelise loomakasvatusega.Indoeurooplased.Hakkasid kujunema Balti hõimud- hilisemate leedulaste,lätlaste ja preislaste eelkäijad.Laensõnad (härg, oinas, hein, hernes, seeme, vagu, kirves) 3.Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg Pronksiaja algus - 3500 a tagasi jõudsid Eestisse esimesed metallesemed - vanimad pronksriistad odaots ja sirp - - pronksesemed kallid, muretseti vaid kõige vajalikumaid tööriistu (kirveid) - arenesid kivi, luu ja sarve töötlemisoskused - polnud murrangut majanduse ja ühiskondlike suhete arengus nagu mujal Kindlustatud asulad - hakati asulaid piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga
Preanimism. 2. hävitamine põletusmatus kõige tavalisem viis. Tekkimise kohta mitmeid teooriaid. Kindlad andmed põletamise kohta pärinevad neoliitikumi hilisemast perioodist, see eelab kindlaid inimese mõtlemise viise. Peab olema juba olemas inimese mõtlemises hing. Naumann, 1922. Tuli teeb surnu lõplikult surnuks. Nii saadakse lahti surnutest. Peab olema tekkinud ettekujutust siirhingest, et hing siirdub kuhugi, ettekujutus kuhu ja kuidas ta siirdub. Hilineoliitikum, vatane metalliaeg. Teispoolsus, taeva arusaamise olemasolu. Ettekujuts taevajumalast tekib. Taevajumal võtab surnud enda juurde. Taevase olendi kultus tekib põlluharimise arenemisega. 3.säilitamine- mumifitseerimine (balsameerimine) kõige klassikalisem viis Egiptusest. Teine tähtsaim piirkond Peruu. Lisaks Assoori ja Kanaari saartel elanud hõimudel, Polüneesia Siirdumine teise ilma Ümbersünd India, Orfikud, gnostikud Olematus -ateism Igavene füüsiline edasielamine Teadusmetodoloogia 1
EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL......
of IAH Sustainable Solutions Conference, Melbourne, February 1998. Kenilworth, International Association of Hydrologists, 1998. Environment Agency, Wallingford, United Kingdom. Unpublished information, 1998. L. Rodrigues and A. Pacheco; Groundwater contamination from cemeteries cases of study, Portugal, 2003 R. Kalle; Kalmistujäätmete käitlemine Põlva maakonna näitel, magistritöö keskkonnakaitse erialal, 2005 V. Lang; Baltimaade metalliaeg, 2003 Suulised teated Vestlus Kristin Matusebüroo juhatuse liikme Sven-Erik Nielseniga 20
põhjuse asemel toimub ka tagasiside. Kunstlikust niisutusest tuleb küll toodangu ülejääk, see aga võib omakorda mõjutada niisutamist. Kõik protsessid on vastastikuses mõjutamises. Karl Butzer: tsivilisatsioone võib käsitleda kui ökosüsteeme, mis tekivad vastusena ökoloogilistele võimalustele. Arvamusi tsivilisatsioonide tekke kohta veel palju, ükski ei ole lõplikku kinnitust leidnud. Metalliaeg Maakide kasutamine algas paleoliitikumis maak kui värvaine koopamaalingute tegemiseks. Vanim metall ilmselt vask, suhteliselt samal ajal ka kuld. Vaske looduses üsna paljudes kohtades. Esimesi metalle õpiti kasutama Lähis-Idas 9 at eKr. Märgati, et maapinnalt leitud rohelise kihiga kaetud aine ei purune kiviga lüües. Rohelise kihi all punakas värv sobiv materjal ehete valmistamiseks. U 7200 eKr Väike-Aasiast vasest taotud ehteid. U 6500
Eestis Saarte asustuse kujunemine: mandrilt Saaremaale 5800 e.kr, edasi Hiiumaale 5700 e.kr, edasi Ruhnu saar 5300 e.kr 4900-4200(4000) e.kr varaneoliitikum- narva tüüpi keraamika- kivikirved, hammasripatsid, võrgukivid, luust naasklid(viiger, hallhüljes, siil) 4200(4000)-3200(3000) e.kr keskneoliitikum- kammkeraamika- pärnus, narvas, saaremaal;luud(hüljes, pringel, põder) 3200(3000)-1800 e.kr- hilisneoliitikum- põhjaeesti, saaremaa, võrtsjärve ümbrus-nöörkeraamika Eesti metalliaeg 1800-1100 e.kr Vanem pronsiaeg 1100-500 e.kr noorem pronksiaeg- kindlustatud asula, kivikirstkalmed 500 e.kr-50 ad eelrooma rauaaeg-põllud 50-450 ad rooma rauaaeg-rooma vaskmündid,tarandkalme,sõled 450-800 ad-keskmine rauaaeg-rinnanõelad 800-1050 ad-viikingi aeg- ruunikivi 1050-1227ad- hilisrauaaeg-lõhavere linnus, vooru linnus,kaeva linnus,valjala linnus,varbola linnus Taimeökoloogia1 ja 2 Niiduökoloogia Nagu iga teise objekti ökoloogia puhul on
kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini töödeldud tulekivist, oskus valmistada savinõusid; laibamatused, surnu maeti sinna, kus ta oli elanud, koos hauapanustega u 2500 a eKr tuli lõuna poolt venekirveste kultuur, mida seostatakse balti hõimudega (indoeurooplased); kõige suurem oskus oli kivi puurimine, lihvimine ja nöörkeraamika; tegelesid karjakasvatuse ja algelise maaharimisega kahe kultuuri soomeugri ja balti vaheliseks piiriks muutus Daugava jõgi 1.2 Metalliaeg Varajane metalliaeg: pronksiaeg: u 1500 600 a eKr, varajane rauaaeg: 6. sajand 1. sajand eKr pronks ei tõrjunud kivi kõrvale; pronksesemed olid sisse veetud Uuralitest ja hiljem Skandinaaviast; järjest olulisemaks hakkasid muutuma meresidemed varasele metalliajale on iseloomulik, et tekkisid kindlustatud asulad; tuntuimad on Asva (Saaremaal), Iru, Ridala elatusalad: küttimine, põlluharimine ja karjakasvatus (võrdse tähtsusega), matmiskommetes toimus
Nemad kasutasid paadi kujulisi hästi lihvitud auguga kirveid. Selle kultuuriga tulid ka uued savinõud ja matmiskombed. Surnud pandi kägardatud asendis hauda, üks käis pea all. Kalmistud olid asulatest eemal. Inimestega oli kaasa pandud kodulooma luudest tehtud esemed ehk tegeleti algelise loomakasvatusega. Samuti tunti taimi ehk venekirveste kultuuriga võib seostada maaviljeluse algust Eestis. Uued hõimud olid ka kindlasti europiidse rassi esindajad. PT 3. Varajane metalliaeg ja rooma rauaaeg Eestisse jõudsid esimesed metallesemed 3,5 tuhat aastat tagasi. Eestile ei toonud metall mingisugust murrangut kaasa, siin puudusid kivimid. Kivist ja luust jäljendati pronksesemeid. Pronksiaja keskel hakati asulaid piirama kaitseseintega. Asva kindlustatud asula järgi hakati kõike nimetama Asva kultuuriks. Pronksiaja peamiseks elatusalaks kujunes karjakasvatus, kõrvalalaks oli maaviljelus. Kuna metalli hakkas rohkem sisse tulema, viitab see kaubavahetuse suurenemisele
Lõuna-Leedus levis Neemeni kultuur, millele oli iseloomulikud veekogude kaldail paiknevad küttijate ja kalastajate asulakohad, tulekiviesemed. Põhja-Leedus oli Kunda kultuur, mille omapäraks oli sarv- ja luuesemete rohke kasutamine. Neoliitikumis (4. a.tuh eKr) tulid kammkeraamika hõimud. 3. a. tuh II poolel eKr levisid nöörkeraamika ehk venekirveste kultuuri hõimud, keda peetakse indoeurooplasteks - Etendasid määravat osa balti hõimude kujunemisloos. Kujunesid baldid. Varajane metalliaeg (pronksiaeg 18.-16. saj eKr ja varajane rauaaeg 5. saj eKr) - Toimus üleminek viljelevale majandusele. Tekkis ülikute kiht ja muutusid inimeste vahelised suhted. Suurenes mehe roll ja kujunes patriarhaalne suurpere. Tekkisid uut tüüpi kindlustatud asulad ja hooned. Aeste'id (Tacitus 98 pKr). Vanem rauaeg (1.-4. saj) ja kesmist rauaaega (5.-8. saj) peetakse suureks Läänemere äärsete hõimude tõusuajaks. Tihenesid suhted naaberaladega. Roomlasi huvitas merevaik ja karusnahad
Kalmistud ise paiknesid asulatest eemal, mõne veekogu lähedal või kõrgemal künkal. o Nad tegelesid juba algelisema loomakasvatusega- lambad, kitsed, veised ja sead. o Mõningatel andmetel tundisid nad juba möningaid kultuurtaimi, seega võib venekirveskultuuri seostada maaviljeluse algusega Eestis. o Venekirves kultuuri läheteala paiknes Dnepri ja Reini vahel, tegemist oli indoeurooplastega. VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG o Kolm ja pool tuhat aastat tagasi jõudsid eestisse esimesed metallesemed. o Vanimate pronksriistadena tuntakse präegu Muhust leitud odaotsa ja Kivissaarest leitud sirpi. o Kui mujal algas kiire areng siis eestis seda ei juhtunud- siinses looduses lihtsalt puudusid pronksiks vajalik vask ja inglistina.
(kammkeraamika inimesed mongoliidsesse). Lõunapoolsematest neist said lätlaste ja leedulaste esivanemad. Eesti aladel on nad andnud oma panuse meie genofondi - tõenäoliselt oleme neilt pärinud oma välimuse. 3 VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG Vanimad pronksesemed Eesti territooriumil on leitud Muhu saarelt ja Võrtsjärve äärest, nende vanuseks on umbes 3500 aastat. Siiski ei toonud pronksiaeg algul olulisi muudatusi elanikke ellu ja mitu sajandit jätkus kiviajaga võrreldav elukorraldus. Peamised pronksriistad olid kirved ja noad, neid muretseti naabritega kaupu vahetades. Tuntavad muudatused leidsid aset ca 900-700a eKr. Siis hakati Eesti aladel
Umbes 1500 eKr üleminek kiviajalt metalli aega. Pronksiaeg, see järel varane rauaeg. Pronksiaeg 1500-500 ekr.Kr-00.Pronksiaja muudatus, pronksist valmistatud esemed, puudusid vajalikud eeldused seega ei valmistatud kohapeal. Siisse toodav kaup, ehted, tööriistad ja relvad aga vähe, haruldased. Kõnelesid staatuse sümbolist.Varane rauaaeg raudesemeid ei valmistatud kohapeal vaid toodi kaugemalt.Väga piiratud levik, väiksemad esemed. Varane metalliaeg esimesed kindlustatud asulad, rahutu periood. Tagasihoidlikud . Taheti leida looduslikult kindlam koht esialgu,üksikutel juhtudel veelgi täiendavalt kindlustatud muldvalli või kraaviga.Kindlustatud asula Kivutkalnsi paiknes Väina jõe saarel, välja kaevamisel avastati pronski sulatamise tiiglid.. Töödeldi metalli, hakkas vaikselt arenema. Muutus karjakasvatus ja põlluharimine olulisemaks , viljelusmajandus tõrjus eemale manastusmajanduse(korilus, küütimine).Oluline loomakasvatus,
annaabi.ee 
