Rahvakultuuri kaotused aastatel 1940 1955 Ümberkorraldused · Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse · 1941.a Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused · Mobiliseeriti NSVL armeesse (1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, kuhu koondati suurem osa Venemaale sattunud heliloojatest / muusikutest /nt:/G.Ernesaks, E.Kapp jt) · Kodumaale jääjad. Saksa okupatsiooni ajal püüti jätkata elavat kultuurielu. Jätkus laulupäevade traditsioon. · Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Minejate seas olid /nt:/ Eduard Tubin, pianist Peeter-Paul Lüding, lauljatar Meliza Korjus, kontrabassivirtuoos Ludvig Juht. Siinsed sündmused · 9.märts Estonia maja pommitamine · 1950.a I Nõukogude laulupidu (pidanuks olema XIII laulupidu). Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogulikud laulud. · Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused. ·...
Omane oli seltsiliikumine, kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi (näiteks Tallinna Muuseumiühing). 1784. aastal rajas August Friedrich Kotzebue esimese asjaarmastajate teatri Tallinnas. Lisaks näidenditele esitati ka laulumänge ja ballette. 1804. aastal asustati Tallinnas proffessionaalne teatritrupp. 1860. aastal toimus esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus. Baltisakslaste seas oli laialt levinud kodune musitseerimine. 18. sajandi teisel poolel tekkis tõsisem huvi Eesti rahvakultuuri vastu, levinud oli eesti keelsete laulude esitamine saksa viisiga. Viiul hakkas torupilli välja tõrjuma. Johann August Hagen (1786 1877) pani aluse Eesti laulukoorile, avaldas eesti keelseid muusikaõpikuid, laulukogumikke ja koraaliraamatuid. (7) 14 Kasutatud kirjandus 1. Talve.I (2004) ,,Eesti Kultuurilugu" Tartu: ,,Ilmamaa" 2. http://www.estonica
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816 Referaat Autor: Andra Pant NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat puudutab Eesti rahvakultuuri arengut aastatel 1700 1816. Referaat puudutab Eesti ajaloos kahte etappi milleks on Rootsi aeg ja Vene aja esimene sajand. Referaadis puudutan Eesti kirjatrüki arengut, sealhulgas piibli tõlkimist emakeelde, talupoja kalendrid ja juturaamatud. Lisaks püstitan eesmärgi saada teada rohkem talurahva haridusest, Tartu ülikooli taasavamisest, rahvakunstist, talumajandusest ja maakäsitööst. Samuti on oluline rääkida eestlaste pärisorjusest vabastamisest selle ajastu lõpus. 2
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ OSAKOND ELIKO ROOMET NT-13 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 Referaat Juhendaja: Margus Abel TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. NÕUKOGUDE ARGIKULTUURIST ÜLDISELT................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT-11 Maarika Tungal EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1200-1500 Referaat Tallinn 2010 SISUKORD 1 ÜLEVAADE............................................................................................................................................................3 2 KESKAJA ARHITEKTUUR..........................................................................................................................4 3 KUJUTAV KUNST KESKAJAL...........................................
Kas Eesti riik sai 1939-1940 ise oma saatuse üle otsustada? Eesti riigi saatus otsustati 1939-1940. Kuivõrd sai Eesti riik ja rahvas oma saatuse üle otsustada? Toimusid ülemnõukogu valimised. Eesti rahvale ei antud valida ning teistmoodi kandidaate ülemnõukogu valimistele ei lubatud. Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit. Vaikiv ajastu algas 1934. aasta riigipöördega, mille peamised korraldajad olid riigivanem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner. Päts oli koondanud võimu oma kätte. Näiteks tema otsustas, et tuua baasid Eesti sisse.(valis ennast ise ka presidendiks) Eesti ei oleks saanud kuidagi oma saatuse üle otsustada, sest NL ja Saksamaa olid sõlminud MRP. Nad jaotasid Euroopa mõjusfäärideks. Selle tulemusena jäid Eesti alad nõukogude mõjuvõimu alla. NL viis 1939. aastal baasid sisse, mis kaitsesid läänerannikul ning mis tõttu Eesti oli juba seespoolt haavatav.(...
ka kultuuride erinevusest. Enamasti on erinevused määratletavad keele kaudu. Reeglina kultuurid tekivad, siis arenevad ja ka kaovad. Mõned kultuurid on kestnud vaid sajandi ja teised jällegi aastatuhandeid. Varasematel aegadel on kultuure jagatud ,,madalamateks" ja ,,kõrgemateks". Tänapäeval aga püütakse hoiduda selliset ,,rassismile" viitavatest värtushinnangutest ning lähtutakse võrdsuse printsiibist. Veel eristatakse kõrgkultuuri, massikultuuri ja rahvakultuuri. Kõrgkultuur on enamasti ikkagi elukutseliste looming, mis eeldab neilt ka erilisi teadmisi ja rohkem pingutust. Kõrgkultuur on rohkem väärtustatud ja saab majanduslikku tuge. Massikultuur on jällegi laiatarbekaup mida luuakse kommertslikel alustel ja mida tehes püütakse vastu tulla enamuse maitsele ja ootustele. Rahvakultuur tähendab aga erinevate ühiskonnakihtide koos osalemist loomingus, kas siis eneseteostuse või meelelahutuse eesmärgil, kus ei ole
Valdkonna institutsioonid ja rahastamine Pikemad teemad: 1. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali ülesandeid. Kultuurkapitali ülesanded on toetada kunstide ja spordi edendamist, loomingulisi ühendusi, kultuuri ja spordi teadusuuringuid. Soodustada kunstide, rahvakultuuri ning keahakultuuri ja spordi arengut. Toetada silmapaistnud kunsti- ja sporditegelasi. Toetada andekate kunstnike ja sportlaste arengut ja võimaldada nende enesetäiendust. Toetada kunsti- ja sporditegelaste mälestuse jäädvustamist. Toetada tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. 2. Kirjeldage Kultuurkapitalilt toetuse taotlemise protsessi. Tuleks välja mõelda MIKS, KELLELE ja MIDA teha. Lähtuvalt sellest oleneb, millisest
laadi – mentalités ei ole kadudeta teistesse keeltesse tõlgitav Mis on rahvakultuur? • Nimetamise probleem erinevates keeltes: ingl. k.: popular culture, folk culture, pr. k.: culture populaire, culture folklorique; saksa k.: Volkskultur. Sünonüümsete mõistete suur rohkus. • Nimetus “rahvakultuur” sündis 18. sajandi Saksamaal (Volkskultur) ja kandis herderlikku ideed sellest, et kultuuri kandjaks on rahvas. Rahvakultuuri uurimine sündis 19. sajandil, ent piirdus peamiselt etnograafiliste kirjelduste ja rahvaluule ning ainelise kultuuri uurimisega. • “Rahvakultuur” on niisiis eeskätt relatsiooniline mõiste, s.t. selle sisu saab piiritleda suhtes tema vastandpoolusega. Laias laastus saab selle all mõista niisiis lihtrahva kultuuri, “vaikiva enamuse” kultuuri, ajaloolises plaanis sellist kultuuri, mis on olnud eeskätt suuline ja jätnud
Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve Eesti kultuurikapital Hasartmängumaksu Nõukogu Eesti Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapital Lugemisaasta (2010) Päevakajalist: Raamatumess Eesti Raamatu päev Riik ja teater Vahendid: Kultuuriministeeriumi arengukava Programm ,,Teater maale" Päevakajalist: Toetus kaalukamale loometööle Riik ja muusika Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve Eesti kultuurikapital Hasartmängumaksu Nõukogu Rahvakultuuri sihtkapital Kultuuriministeeriumi allaasutused Toetusprogramm ,,Muusikafestivalid ja konkursid", alaprogramm ,,Noor muusik". Riik ja Filmikunst Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve Eesti kultuurikapital Hasartmängumaksu Nõukogu Eesti Filmi Sihtasutus Projekt ,,Kino tuleb tagasi" Pärimuskultuur Pärimuskultuur Kultuuripärandiks ehk pärandkultuuriks nimetatakse rahva eelnevate
Kunsti areng tuskoolis või saksamaal düsseldorfis. Kunsti areng määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum).
☼ minevik ei luba ennustada tulevikku: kui on olemas skeem, mis seletab ära mineviku, siis peaks see kehtima ka tuleviku kohta, mis ei ole aga loogiliselt võimalik ☼ morfoloogiline – ebaveenev ☼ minevik ei ole terviklikult hoomatav (=tajutav) ☼ kultuuri/tsivilisatsiooni piirid pole selged, mistõttu on nende eristamine, piiritlemine ja nimetamine reeglina tinglik (piiritlustöö – tinglik ja meelevaldne) 10.03 Mentaliteediajalugu ja rahvakultuuri ajalugu mentaliteedi ajalugu: sündis 1950. aastatel 19. saj lõpp sotsioloogia: “Kollektiivsed ettekujutused” – parem mõista väärtushinnanguid prantsuse antropoloogias 20. saj alguses mõiste “mentaliteet” - loogika eelsed, lääne kultuur - loogiline mõtteviis ajalooliselt uurida nähtust mentaliteet – Bloch & Febvre lähtekohad: ☼ sarnane tänapäeva kultuuriajaloole ☼ mentaliteedi on raske mõõta ☼ mentaliteetide muutus ajas ☼ mentaliteet on alati kollektiivne
neljast väiksemast maakonnast. Maakonnad jagunesid omakorda kihelkondadeks. Kihelkond oli Eesti ühiskonnas keskne organisatoorne üksus ja arvatavasti ka teatud geograafiliselt piiratud ala külakondade vabatahtlik liit. Ühiskond oli sel ajal patriarhaalne, hääleõigus oli vaid taluperemeestel üksi. Kui arvestada sellega, et taluperemehi oli kogu rahvastikust vaid umbes kuni 12%, siis võib öelda, et Muinas- Eesti ühiskonnas valitses siiski suhteline võrdsus. Muinas-Eesti rahvakultuuri kaheks põhiteguriks olid selleaegne ühiskond ja majandus, mis põhines maaviljelusel koos sellega seotud karjanduse ja teiste tööaladega. Eriti oluliseks sektoriks oli rahvakultuuri juures rahvausund, milleta rahvaluule mõistmine ei ole võimalik. Eesti vana rahvausku on iseloomustatud kui animismi, looduse hingestamist. Olulisel kohal oli ka esivanemate kultus. Rahvausund andis justkui juhatust, kuidas toimida inimelu tähtsamate
1) 18. saj Saksamaa herderlik idee sellest, et kultuuri kandja on rahvas. 2) hiljem 1960ndatel tuli kasutusele vastandina rahvakultuur vs kõrgkultuur. "Rahvakultuur" on niisiis eeskätt relatsiooniline mõiste, s.t. selle sisu saab piiritleda suhtes tema vastandpoolusega. Laias laastus saab selle all mõista niisiis lihtrahva kultuuri, "vaikiva enamuse" kultuuri, ajaloolises plaanis sellist kultuuri, mis on olnud eeskätt suuline ja jätnud seega vähe kirjalikke tunnistusi. Aga mis on rahvakultuuri ajalugu? Lähtekoht: oma ajalugu on samuti ühiskonna nn. vaikival enamusel, nendel, kes ei jäta endast üldiselt maha kirjalikke jälgi. 1. Nn. eliidikultuuri ei ole võimalik mõista lahutatuna rahvakultuurist, sest need mõjutavad teineteist pidevalt, on omavahel nii dialoogilises kui ka konfliktses vahekorras. 2. Rahvakultuuri ajalugu võimaldab käibele tuua palju uusi allikaid, mis seni oli ära põlatud kui ebaolulised (rahvalik kirjasõna ja pildimaterjal,
RAHASTAMINE „Lihtne“ taotlusvorm „Kastikesed“ Taotleja andmed Projekti eesmärk Projekti sisuline kokkuvõte Kavandatud tegevused ja tulemused Projekti eelarve Allkirjad Lisad Taotleda? Kultuurkapital http://www.kulka.ee/?mid=46 Kirjanduse sihtkapital -kirjandust ja kirjanduskultuuri edendavate ühingute ja asutuste ettevõtmisi -kirjarahva mälestuse jäädvustamist Audiovisuaalse kunsti sihtkapital - audiovisuaalse kunstiga seotud avalike ürituste ja festivalide korraldamist Helikunsti sihtkapital -projektipõhiste muusikaürituste korraldamist eraõiguslike ja riiklike korraldajate poolt; -Rahvakultuuri sihtkapital -Näitekunsti sihtkapital -Maakondlikud ekspertgrupid Kas Sa kultuurkapitali tead? Taotleda? Audiovisuaalse kunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=437 Helikunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=58 Näitekunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=59 Rahvakultuuri sihtkapital http://www.kulka.ee/?page=60 Kehakultuur...
Noorsootöö NT13 Marie Käige EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700 Eesti rahvakultuur Prof Margus Abel Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti on aastatuhandeid olnud väikene maaala mitmete vastasleeride vahel: võimutsev ida ja lääs, kristlus ja paganlus. Sellest mõjutatuna on Eestis väga erinäoline rahvakultuur, milles võib selgelt ära tunda ka teiste maade mõjutusi. Rahvakultuuri eripärad erinevad ka piirkonniti. Eelkõige kerkivad esile Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eesti vahelised erinevused, mille sündi ja arengut on mõjutanud juba loodusolud. Üldjoontes on Eesti madal maa, kuid majandusliku tegevuse seisukohast jaguneb ta selgelt kaheks: Madal- ja Kõrg-Eestiks (Estonica, 2010) Kõrg-Eesti moodustavad kesk-ja idaosa kõrgemad alad, mis on viljakama maa tõttu olnud tihedamalt asustatud. Madal-Eesti moodustab Lääne-Eesti ja saared. Nende vahele jääb
kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult (Andrus Johani, Nikolai Kummits, Kaarel Liimand). Kolmandasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive, näiteks külamaastikud, rannarahva elust (Eerik Haamer, Juhan Nõmmik, Johannes Võerahansu). Ants Laikmaa (1866-1942) Eesti üks rahvuslikule kunstielule alusepanijaid, suurte ja ambitsioonikate plaanidega, kes nägi eesti kultuuri aluspõhja kohaliku rahvakultuuri ja moodsa Euroopa kultuuri põimumises. Õppis Düsseldorfis, Münchenis ja Viinis. Kodumaal rajas oma joonistus- ja maalimiskursused. Ta tahtis kodumaist kunsti edendada ja kunsti kättesaadavamaks muuta. Maalis palju portreid, samuti maastikke, õlimaaliga kõrvuti töötas pastellidega. Ants Laikmaa enda projekteeritud maja pidi sümboliseerima moodsa kultuuri ja rahvakultuuri sünteesi.
Lühike ja lööv ettekanne. Traditsioonilised toidud. 5 retsepti ( 4 vanaaegset, 1 tänapäevane ) TEEMA : IDA-EESTI JA SETOMAA Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri iseloomulikud piirkonnad – Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ning Lääne-Eesti ja saared. Lääne- Eestile ja saartele olid iseloomulikud Skandinaavia mõjutused. Lõuna-Eestis (eriti Mulgimaal)
ERIKA PÕLENDIK Markus Ohtla Rahvatantsuõpetaja Erika Põlendik, oli 2008. aastal Elsa Rikandi nimelise kultuuripreemia laureaat. Ta on töötanud rahvatantsuõpetajana 35 aastat. Ta õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis rakendusmatemaatikat ja lõpetas ka sel erialal kuid otsustas siiski rahvatantsu õpetamise kasuks. Tantsijad iseloomustavad Erika Põlendiku kui ausat, otsekohest ja nõudlikku inimest. Tema tantsurühmad on ikka kõrgema kategooria saavutanud ja tantsupidudel osalenud Rahvatants on ka rühmatöö, kus tähtis on igaüks isiklikult, aga tulemus sünnib koostöös – ka seda õpetab Erik Ta ütles ka ,et ‘’Tunnustus on meeldiv ja näitab, et ka rahvakultuuri vallas tegutsejaid märgatakse.“.
3/1939. Väikerahvalik tunnetus eesti ühiskondlikus mõttes. Ajalooline ajakiri Kuldna, V 1991. Eesti ajalugu. Programm TPÜ üliõpilastele. Tallinn Smith A.D. National Identity Vahtre, L 1993 Eesti kultuuri ajalugu. Lühiülevaade. Tallinn. Uurimistöö meetod 1. Kvantitatiivne ja osaliselt kvalitatiivne. 2. Küsitlust läbi ei viinud, kuid autor toetus kirjanduse uurimisele ja erinevate teemakohaste andmete läbitöötamisele. Tulemused Rahvakultuuri peamised funktsioonid. Uurimistöö tulemused Autor on nõus, et ärkamisajal aset leidnud sündmuste ja rahvuslikuliikumise eestvedajate koosmõju teataval määral soodustas rahvuskultuuri arengut. Kokkuvõtejäreldused Rahvuskultuuri hoogustumine Eestis. Rahvuskultuuri eestvedajad. Nende ponnistuste tulemus. Ärkamisaja ajaline mõju. Tänan tähelepanu eest!
11 Kultuur Eestis Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri iseloomulikud piirkonnad Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ning Lääne-Eesti ja saared. Lääne-Eestile ja saartele olid iseloomulikud Skandinaavia mõjutused
Inimeste õigused ja vabadused Inimese õigused on õigused, mille kinni pidamiseks on vajalikud tingimusi, riik peab tagama ( valitsus). Inimestel on õigus nõuda nende austamist. Inimõigused on kirja pandud ÜRO deklaratsiooni. Teiste õigus liikide puhul kehtib olukord, kus riik nõuab ja kodanikud alluvad. Inimõigusi rühmitakse järgmiselt: 1. Isikuõigused e. Põhiõigused a) õigus elu le b) õigus vabadusele c) õigus võrdsusele d) isiku puudumatusele e) õigus eraelule ja perekonna elule f) õigus kodule ja omandi puutumatusele g) õigus inikliku kohtlemisele h) õigus seaduse kaitsele ( pöörduda kohtusse) i) õigus vaimsele ühte kuuluvus tundele 2. Poliitilised õigused a) õigus valida, hääletda ja olla valitud. b) õigus väljentada oma seisukohti (vabadus) c) õigus pöörduda riigiasutustesse d) õigus usu ja mõte vabadusele e) õigus kuu...
Metsloomad Linnud - Eesti on lindude rändel üks olulisi peatumispaiku Lossid Saun - Meie jaoks tavaline pesemine tähendab enamike turistide jaoks tõeliselt emotsionaalset elamust. Kummitused ja legendid - Rikas ja pikk ajalugu ning Eesti rahva folkloorilembus on meid tondipüüdjate jaoks oluliseks sihtmärgiks muutnud. Rootsi, Saksa ja Vene ajalugu - muutnud meid endid, meie maastikke ja arhitektuuri, täiendanud rahvakultuuri. Viies aastaaeg - Kevadised üleujutused Soomaa rahvuspargis väärivad nii eestlaste kui väliskülaliste tähelepanu, kus veel võiks sead ujuda ning paadiga metsas käia? Väikesed vahemaad - Eesti väiksus teeb ühest punktist teise liikumise odavaks Kaido Höövelson (maadlejanimi Jaapanis Baruto Kaito ) (sündis 5. novembril 1984 Väike-Maarjas) on eesti sumomaadleja. Ta on esimene eestlasest
Joigamine Saami rahvamuusika iseloomulik traditsioon on joigude laulmine ehk joigamine. Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, samuti markeeritakse joigudes tihti meeleolu ja aimatakse järgi loodus- või kunsthelisid. Tänapäeval on lisaks traditsioonilisele saateta joigamisele levinud ka muusikalise saatega uued joiud või vanade töötlused, mis kuuluvad popmuusika eri žanritesse. Traditsioonid Saamid on tegelenud kalapüügiga nii merelt kui siseveekogudest, karusloomade jahtimine ja lammaste karjatamisega, ent enim tuntud on põhjapõtrade kasvatamine ja karjatamine. Vaid umbes 10 protsenti saame tegeleb traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse ,et hoida side rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud. Viimastel aastakümnetel on levinud saamide kultuuri üle maailma. Saamid e...
kõigest hoolimata hoogsalt, esialgu tegutseti kodudes ja koolimajades. 1946. aastaks oli moodustatud näitering, rahvatantsuring, laulukoor, solistide kollektiiv ja väike orkester.Tolleaegne kultuurimaja põhimäärus nägi ette esmase ülesandena poliitilise propaganda ja ideoloogilise töö, rahvalooming ja kunstilise isetegevuse arendamine kuulus viimaste ülesannete hulka. Ettekirjutustele, pidevale kontrollile ning ruumide remondi-probleemidele vaatamata suudeti ära teha suur töö rahvakultuuri arendamisel. Eesti Vabariigi algus-aastad olid keerulised nii majanduslikult kui kultuuriliselt, kuid tegevus kultuurimajas jätkus. Populaarseks kujunesid noorte rockikontserdid nii kultuurimajas, kus tegutses Nõmme Rockiklubi kui ka üle tee kinosaali ,,Võit" klubis ,,326". 1995-ndaks aastaks jõuti selleni, et vahendid kultuurimaja kapitaalremondiks olid eraldatud ja otsustati luua uus asutus - Nõmme Kultuurikeskus, mille
" 1996.a oli festival juba neli päeva pikk, ning see toimus nii öösel kui päeval ehk 96 tundi järjest. 1996.a oli juba 102 erinevat esinejat 8st erinevast Euroopa riigist 19. Viljandi pärimusmuusika festivali, mis toimus 2011.a külastas üle 20000 inimese Alates 1999.a on festival pühendatud kellelegi või millelegi Näiteks 1999.a pühendati festival August Pulsti 110 sünnipäevale August Pulst oli maalikunstnik ja pärimusmuusika koguja ning rahvakultuuri populariseerija 2017 aasta festival See saab olema juubeliaasta festivalile sest 25 aastat on täis saamas esimesest festivalist Näiteks selle aasta festival kannab pealkirja ,,Uut ja vana" Ehk sel aastal püütakse inimestele pakkuda midagi vana ja tuttavlikku aga ka uut ja huvitavat Muud huvitavat Kui 2012 tehti publiku rekord siis samal ajal jälgiti festivali netist nii Soomes, Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Belgias kui ka Kanadas
Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaalne kõrgkultuur Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises Eesti raadio saatemaht, Eesti televisioon, ajakirjandusväljaanded Maakultuuri hääbumine Elujärje paranemine Suurenes linlik eluviis Väikestemaakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemine Rahvakultuuri hääbumine Kiriku koht ühiskonnas Usuvabadus Kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati Ateistliku propagandaga ja ilmalikud tavad Ilmalikud matused ja abiellumised said juurde pidulikkust Kirik Eesti NSV-s jäi kirik ainsaks avalikuks organisatsiooniks, mida ei suudetud täies ulatuses muuta Kirik täitis omapärast vaimse opositsiooni rolli Haridusolud Ühtluskooli süsteem Ideoloogilise surve alla sattusid humanitaaralad ja nende õpetajad
9, 1999, lk. 70-91. Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on rahvalaulud, rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse loomulikule kirjeldusele, on jätkuvalt aktuaalne, rajanedes n-ö. äratundmisele (aluseks ettekujutus millestki). Folkloristika kujunemise eel ja ajal (18.-19.sajandil) vajati rahvaluule (folkloori) mõistet nii Euroopa kui ka Ameerika kultuuriuurimises suulise rahvakultuuri kirjeldamiseks. Tänapäeval (sihipäraselt alates 1960. aastatist, kuid hajusalt 1920-30ndaist) kõneldakse ka rahvaluule kirjalikest vormidest (kettkirjad, salmialbumid, kirjalikud teemajutustused jms).20. sajandi lõpust alates on põhjust kõnelda ka interneti teel levivast folkloorist. Need rahvaluule kirjeldamisviisid seostub rahvaluule leviku tehnikatega. Nii nagu muutuvad tehnilised võimalused, nii muutuvad ka rahvaluule ja selle kirjeldamisviis. Teadusharu iseseisvumisel Eestis (19
Terje vaher 10. B Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, õpetaja, folklorist, vaimulik ning ühiskonnategelane. Jakob Hurt rõhutas Eesti päritolu, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Sündis Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal. Isa: Jaan Hurt Ema: Marie Kurvits Õed- vennad: Otto, Ann, Eva Alustas õpinguid isa ning vanaisa käe all. Peale seda Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool. Tartus õppis ta kreiskoolis ning gümnaasiumis Tartu Ülikoolis (18591864) õppis ta usuteadust ja järgmisel aastal sai ta teoloogiakandidaadi kraadi 1886 aastal sai Jakob Helsingis keeleteaduses doktorikraadi. Jakob Hurt on olnud ka mitmes kohas õpetaja: 1868-1872 oli ta õpetaja nii Tartus kui ka Kuressaares. 1881-1884 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja ning Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja.. Hurt on olnud ka Otepää koguduse õpetaja(1872), Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja, kaardiväe diviisi pastor...
kiirusta! Nukuetendus, lavastusmäng.. Kõik meeled tegevusse! KÕIK MEELED TEGEVUSSE Hämaruses valgus ja heliefektid Looduselementide lisamine(tuli, vesi, õhk, mets) Jutustaja häälekasutus, välimus, miimika Häälega mängimine Maskeering Ehmatused, imestused Mida suurem on esitaja näitlejameisterlikkus, mida ilmekamalt, lihtsamalt ja lastepärasemalt ta esineb, seda jäägitumalt laps muinasjutule kaasa elab. MUINASJUTUKOOL Rahvakultuuri Arendus ja Koolituskeskus Looja Piret Päär Muinasjuttudes juhtub nii mõndagi, aga elus võib olla nõndagi, et seal juhtub veel palju enamgi sellest sünnibki uus muinasjutt. Eesmärgid: meelitada inimesi taas lugusid jutustama.
valdkondade esindajaid ühendavaid organisatsioone. e) Algus eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elundide spetsialistide ettevalmistamine, kellest andekamad said riiklikke stipendiumeid või saadeti välismaal ennast täiendama. f) Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vena kkultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. g)Aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, seltse ja koore. h) Kehtestati Eesti vähemus rahvustele kultuur autonoomia, mille algusel moodustati juudi ja saksa kultuuri nõukogu, kes tegelased omakeelse koolihariduse ja kultuuri edendamisega. i) K. Pätsi diktatuuri kehtestamise järel suurenes riiklik kontroll erinevate kultuuri valdkondade üle ja piirati loomevabadust. Osad kultuuritegelased läksid majanduslikel põhjustel kaasa
Kas Eesti iseseisvumine oli juhus või asjade hea kokkulangemine? Eestimaa iseseisvumine oli 24. veebruaril 1918. aastal. Sellele aitas kaasa segadus, mis aina süvenes Venemaal. Igal eestlasel oli soov saada vabaks, kuid paljud suurriigid tahtsid meie riiki omale saada, võtame näiteks Nõukogude Venemaa, Rootsi ja Saksamaa. Kõik see tekitas suure küsimuse, kas Eesti iseseisvumine oli pigem juhus või asjade loomulik käik. Eesti iseseisvumisele aitas kõige rohkem kaasa I maailmasõja puhkemine ja Vene riigis oleva segaduse süvenemine. Sõjavägi ja rahvas oli väsinud sõjast ja Venemaal valitses kaos. See andis Eestile suure eelise. Samal ajal eestlaste majanduslik elu paranes järjepidevalt. Meil oli olemas poliitilised kogemused, näiteks 1905 aasta revolutsioon. Vabaks saamise jooksul oli palju sündmusi. 1917 aastal andis Vene Ajutine Valitsus Eestile autonoomia ja eestlastega asustatud alad ühendati üheks kubermanguks. Selle juhiks sai ee...
ILMAR LAABAN STEFANI KASK 12.A PMG KIRJANDUS Kes? Ilmar Laaban (11.detsember 1921 - 29. november 2000) oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. Ilmar Laaban sai 1997 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia raamatu "Marsyase nahk" eest Ilmar Laaban sai 2000. aastal sihtasutuse Eesti Rahvakultuuri Fond tänuauhinna. Elu ja looming Ilmar Laaban sündis Tallinnas Käis Tallinna Reaalkoolis Enne selle lõpetamist õppis Tallinna Konservatooriumis klaverit. Varasemad luuletused ilmusid 1936-38 õpilasajakirjas Realist. Tartu ülikoolis ta õppis ühe aasta vältel roomaani keeli. Järgmisel sügisel tuli Laaban tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Mais 1943 pages Laaban Rootsi
Mis muutus rahvuskultuuri arengus pärast 1905 aastat Eesti kultuur on Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud teistelt kultuuridelt. Mõningad rahvakultuuri nt usundiliste nähtuste juured ulatuvad aastatuhandete taha. Kujunesid rahavkultuuri iseloomulikud piirkonnad- Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ning Lääne-Eesti ja saared. Lääne-Eestile ja saartele olid iseloomulikud Skandinaavia mõjutused. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. Eestis taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-,kiriku- ja maareformi
Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi, kuid on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Enamasti õpitakse teiste maade kultuurist või siis võetakse nendelt kultuuri elemente kasutusse. Ulatuslikud kultuurimõjud võivad tekitada teistesse kultuuridesse sissesulandumist ja oma kultuuri kaotamist. Kultuuri vallas võidakse eristada kõrgkultuuri, massikultuuri ja rahvakultuuri. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud ning saab tavaliselt majanduslikku tuge. Massikultuur tegeleb enamasti meelelahutusega. Rahvakultuur tähendab aga laiadel ühiskonnakihtidel osalemist ilma, et taotletaks majanduslikku kasu. Kultuuri üks oluline osa on arhitektuur ehk ehituskunst. Arenenud Euroopa riikides tunnustatakse arhitektuuri kui üht kultuuri ja elukeskkonna osa. Arhitektuur on üks
Nõukogude režiimi nõuded olid laiemad: - loobuda tuli kõigest, mis oli "kodanlik" -ei tohi meenutada hea sõnaga iseseisvusaega või vihjata soovile seda taastada - üldine kohustus elada vales - repressioonioht - vanemad ja õpetajad pidid valetama lastele Eesti Kultuurikapital Et loomevabadus püsiks, asutati 1925. aasta Kultuurikapital, mis on valitsusest sõltumatu. Nende tegevuse eesmärk kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine. Üldreegel on, et mida ebademokraatlikum on võim, seda rohkem tuleb riigilt kunstnikele tellimusi. Loomeinimesed Leidus kunstnikke, kes südametunnistuse piinadeta astusid võimu teenistusse. Mõned valisid vaikimise, kuigi vaikimine polnud lihtne, sest repressiivorganid tõlgendasid seda nõukoguvaenulikkusena. Valmis arvukalt otseselt valelikke propagandistlike teoseid. -romaanid -filmid -näidendeid
Pastoosne reljeefne, paksu värviga maalimisviis. Paspartuu pilti raamiv kartong. Perspektiiv (ladina keeles läbi vaatama, vaatlema) kujutise projitseerimine pinnale ühest, nn silmapunktist lähtuvate mõtteliste kiirtega Primaarvärvid esimese astme ehk põhivärvid: kollane, punane, sinine Rahvusromantism 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses levinud kõiki kunstiliike hõlmav kunstisuund, milles väärtustati rahvakultuuri. Realism kunstimeetod, mis püüdleb tõetruu kujutamise poole, ilma idealiseerimata ja steriliseerimata. Sekundaarvärvid teise astme ehk seguvärvid: oranz, violetne ja roheline. Skits vt. eskiis Stiil ühelaadseid vormielemente kasutav ning kindlapiirilisest terviknägemusest lähtuv kujutamisviis. Steriliseerimine vormi üldistamine, detailidest loobunud kujutusviis või mingi stiili nõuete kunstikavatsuslik rakendamine Struktuur süsteemielementide korrastatud kogum
Sellest võivad tulla erinevad probleemid, et välismaalased ei oska riigikeelt. Eesti riigis on tehtud näiteks venelastele eraldi koolid ja isegi kõrgharidust hakatakse venekeeles andma. Kas see ka õige on? Ei. Kindlasti mitte. Miks me peaks hakkama tegema ümberkorraldusi sellepärast, et neil oleks mugavam. Nii ei hakkagi keegi riigikeele õppimise vastu huvi tundma. Rahvuse ja kultuuri säilimise seisukohalt on keel väga tähtis. Keel on rahvakultuuri kandja. Keel liidab meid rahvuseks. Oma emakeelt tuleb säilitada ja edasi kanda nii kaua ja nii puhtana, kui võimalik.
traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). 1870. aastatel lülitus rahvuslikku liikumisse uusi tegelasi, kellest väljapaistvamad olid Carl Robert Jakobson, Juhan Kurrik ja mitmed teised. Hakati koguma rahvaluulet ning ainelist vanavara, mille kogude vahendusel saame tänapäevalgi pilku heita 18.19. sajandi talupojakultuurile. 19. sajandi lõpul toimus samas traditsionaalse külaühiskonna ning rahvakultuuri märkimisväärne muutumine, rahvarõivad taandusid kasutusest, rehielamutest asuti korstna, laudpõranda ja suurte akendega elumajadesse. Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, muinasühiskonda idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste
Kuigi need olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu propagandat oli meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. Nii saadi ka ühendust läänemaailmaga ja see soodustas lääneliku eluviisi juurdumist eelkõige Tallinnas. Toimus linnastumine , inimesed kolisid maalt linna ja hakkasid ostma raadioid, telereid, ja magnetofone. Hakati käima rohkem kinos , teatrites ja näitustel. Maaelanikkonna linnastumine viis rahvakultuuri ahenemisele ja hääbumisele. Haridussüsteemis tehti samuti meeletult uuendusi , likvideeriti vana ja võeti kasutuseke ühtluskooli süsteem. Vallandati paljud õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud ja tembeldati rahvavaenalasteks. Esialgu kehtis Eesti NSV-s 7-klassiline ja hiljem 8-klassiline kooliharidus. 1970. aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele. See kahandas oluliselt keskhariduse väärtust, ning oli moraalselt laostav nii õpilastele kui ka õpetajatele.
teiste mõjualusena. Ta ütleb: Tema luules vilksatavad kord Semperi, kord Suitsu, kord isegi, kui mitte häbelik olla, nende ridade kirjutaja tuttavad mõtted. Suits ütleb:“Sütiste kasutab eesti keele võimalusi meisterlikult ning tal on sügav püüd eneseharimisele.Tema teadmised on laiad, ta on andekas ka kriitika alal. Juhan Sütiste on Eesti luule suur lootus.“ Tsitaate „Lugemiskultuur on iga rahvakultuuri ja üldkultuuri alus.“ „Võtke meilt ära pühad rõõmud, rumalused ja kired ja kinnisideed - siis oleme hoolsad kui kumalased ent surnud kui seisvad veed.“ Lisa Sütiste sportlasena Sütiste oli tollasel tipptasemel odaviskaja. Tema isiklik rekord oli 59.07. 1927, saadeti Rooma, osa võtma Rooma üliõpilasolümpiamängudest. Sütiste võitis odaviske, kuid autasustamisel
kirjutada üksnes sotsialistlikust realismist. 1950a. keskpaigas algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine, milles hakkas olulist rolli mängima uus põlvkond haritlasi. Uue põlvkonna lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel. Uut kultuurielu ilmestasid vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued väärtushinnangud ja ideaalid. KULTUURITARBIMINE JA MASSITEAVE: Sõda ja sellele järgnevad aastad olid rängaks löögis kõrgkultuurile. Seevastu rahvakultuuri tasemel jätkasid eestlased ka sel perioodil kultuurielu korraldamist, selle ilmekamaks väljendiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahva- ja seltsimajas käimist ning näitemängude ja laulukooride traditsiooni. Mida aeg edasi seda rohkem kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus. Suurenes Eesti Raadio saatemaht [Vikerraadio, Stereoraadio, Eesti Televisioon]. Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal
oleks konkurentsivõimeline nii sise- kui välisturul. 4) Loome kohaliku taastuva energiaressursi (biomass, raps jt teraviljad) kasutamiseks kompleksprogrammi. 5) Toetame erametsandust ja sellega seotud organisatsioone ning muudame ka tulumaksuseadust. LOOV RAHVAS (kultuur) SOTSIAALDEMOKRAATLIK KULTUURIPOLIITIKA: on loovuse demokraatlik toetamine, kultuuritöötajate panuse õiglane hindamine, kultuuripärandi hoidmine ja kättesaadavuse suurendamine, tippkultuuri ja rahvakultuuri käsitamine ühe terviku eri tahkudena. Me taotleme huvihariduse riikliku rahastamist ning kultuuriürituste piletihinna käibemaksu langetamist. Peame kultuuridevahelist suhtlust eluliselt vajalikuks nii Eesti siseselt kui piiriüleselt. Asutame Eesti kultuuriesindusi maailma tähtsamates keskustes, aitame maailma kunstisaavutustel jõuda Eestisse. ASTUME LOOVA RAHVA TOETUSEKS 5 SAMMU: 1) Suurendame kohati kultuuritöötajate palku.
ohtu ning eriti Liivimaal püüti tema tegevust ka takistada. Vene riigivõim keelas vennastekoguduse ajutiselt juba 1743. aastal, salaja kestis see aga edukalt edasi ning mängis kuni umbes 1850. aastani siinses rahvahariduses, rahvakeelses kirjanduses ja muusikaelus suurt rolli. 5) MUUSIKAELU 18.saj, 19 saj. algus. Vene võim. · Juba 18. sajandi lõpus hakkas kõrgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tõsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi tärkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, näiteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis näited eesti rahvalauludest koos noodinäidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tõlkes avaldas. · 19
Ptk 22-24a (Kommunistlikud riigid, NSV Liit, Eesti NS, Eesti NSV kultuur). Ülesanded Arutlusteemad: 1. Kuidas mõjutas NSV Liidu majandus Eesti NSV majandust? Nagu NSV Liidus nii oli ka Eesti NSVs plaanimajandus. algas tööstuse jõuline arendamine, suurettevõtete loomine linnastumine võõrtööliste sissevool maal talude kaotamine kolhooside moodustumine (sundkollektiviseerimine) sovhoosid, väikesed individuaalmajapidamised Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Riiki, mida valitses kommunistlik partei, ent seda majanduse taset polnud saavutatud, nimetati sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. 2. Mida positiivset ja negatiivset oli nõukogude Eesti kultuuris ja hariduses? 1944 väliseestikultuur, kodueestikultuur 1960. aastatel uus põlvkond, vabamad olud 1970. aastatel pessimism, range kontroll, venestamine enim kannatas kõrgkultuur linnastumine rahvakultuuri säilitamine (laulupeod) Eesti Vabariigi kultuur...
Johann Georg Eisen von Schwarzenberg töötas välja konkreetseid projekte põllu- majanduse edendamiseks. Talurahvast puudutas kõige rohkem pietismiga seotud vennaskoguduste ehk hernhuutlaste liikumine, sest selle raames olid kõik võrdsed, rahvuse ja seisuse peale vaatamata. 1739.a algas üldine usuline ärkamine-talupojad rajasid ise kogudusi ja ehitasid palvemaju. Vennastekoguduse käigus läks palju kaduma rahvakultuuri, kuid liikumine andis eestlastele virgutava tõuke, tekitas elavat mõttevahetust. 1743.a keelati keisrinna Elisabeti käsul vennaskondade liikumise. Katariina II ajal keeld kaotati. BAROKK JA KLASSITSISM Vene võimu kehtestamisega hakkas siin ulatuma toretsevam ja lopsakam barokk. Itaalia arhitekt Niccolo Michetti projekteeris Kadrioru lossi, mille juurde kuulus ka barokkarhitektuuri puhul vältimatu uhke aed. 18
poliitiliste nõudmisteni: vene keel teiseks riigikeeleks. · Väiksemate rahvaste esindajad (moldaavlased, tserkessid) pidasid aga oma keele ja kultuuri säilitamisel oluliseks sidemeid kodumaa ning seal elavate sugulastega. · Pärimuskultuuri tuleb lastele tutvustada juba varases eas. Tuleb õpetada praktilisi oskusi (folkloor, rahvatants ja muusika), rääkida kultuurist ja luua lastele kultuurne keskkond. · Ühiskond peaks rohkem väärtustama rahvakultuuri (rahaline, moraalne toetus riigi poolt), tuleks korraldada rahvuskultuuride festivale ja pidustusi. Tähtsaks aspektiks vähemusrahvustega heade sidemete hoidmisel on tolerants. Vähemusrahvuste organisatsioonid · Eesti Ukrainlaste Kongress · Eestimaa Rahvuste Ühendus · Eesti Vanausuliste Kultuurikeskus · Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsioon · Ida-Virumaa Integratsioonikeskus · MTÜ Eesti Aserbaidzaani Kultuurikeskus Ajdan
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Kultuur Riigi toetus Inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõju Kasvas välja moodne euroopalik kultuur Professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid Rahvakultuuri rikastumine ja kaasajastumine Tihe rahvamajade võrk, seltsid, ühingud, ringid, näitemängud, muusikapäevad Haridus Eestikeelne õppekava Uued õppekavad Moodsad koolimajad Kuueklassiline koolikohustus Eestikeelsed kooliõpikud Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikum Teadus Peamised teaduskeskused: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool Erilist tähelepanu pöörati eesti keele, kirjanduse, ajaloo ja geograafia edendamisele Eesti tuntuimad teadlased
Ühel hetkel jõudsime selleni, et laulupeo tähendus on sügavam, kui seda suudetakse- tahetakse tajuda tihedalt ühte põimunud muusika- ja kodanikukoolitus, rahvakultuuri säilitav ja taastootev, eestimaist olemist, kodanikuks olemist ja mõtlemist loov. Keegi tõi siis selle kujundi Ilmapuu, mis seob minevikku, olevikku ja tulevikku. See sobib väga hästi. Sest vaata kultuuri säilimiseks, nagu teoreetikud ütlevad, on tarvis kolme põlve koostööd. Lapsed ja vastsündinud on need, kes omandavad jõudu ja mõistmist vanadest lugudest, mis kannavad põhiväärtusi, lugudest, mida vanavanemad neile jutustavad. Keskealised rabelevad samal ajal leiba teenida. "Laulu- ja tantsupidu on üht väikest rahvast ühendav pidu, mille puhul tekib elanikel justkui sisetunde vajadus peol osalemiseks või peost osasaamiseks. See on perede, suguvõsa, ühe väikese rahva kokku saamise koht," võttis Eesti kultuuriminister Urmas Paet laulu- ja tantsupeo olemuse kokku ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
