Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"varbola" - 116 õppematerjali

varbola

Kasutaja: varbola

Faile: 0
thumbnail
10
doc

Eesti muinaslinnus Varbola

Referaat Eesti muinaslinnus Varbola Koostaja : Artur Lipartov TP08 Juhendaja : Piie Kessel Sisukord: 1. Lühiajalugu 2. Varbola Vahvad Vennad 3. Kiviheitemasin 4. Piiramistorn 5. Kass ja oinas 6. Katapult 7. Ilmavõistlused kiviheitmises 8. Kasutatud kirjandus Lühiajalugu Varbola maalinn oli Baltimaade võimsaim muinaslinnus, mis kandis 13. sajandi vanavene kroonikais ka nime "Varblase nokk". Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid Izjaslav 1060...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Küsimused filmi „ Malev“ kohta.

Küsimused filmi „ Malev“ kohta. 1. Kes oli Innocentius III? -Rooma paavst 2. Kes oli Riia (Liivimaa) piiskop? -Albert von Buxhoeveden 3. Kes oli Lehola vanem ( vanemate vanem)? -Lembitu 4.Mis on esimese öö õigus? -On õigus enne mehele minemist külastada Lembitut. (Süütuse kaotamine Lehola vanemale) 5. Kes oli Varbola külavanem keda tunti ka Harju loogilisena? -Varbola Manivalde 6. Mis olid kärajad ? -Kärajad on kõikide maakondade vanemate koosolek 7. Mida tähendas malev? -Malev on muinas- eestlaste sõjaväe koondusüksus 8. Millise lahingu eestlased haledalt kaotasid? -Madisepäeva lahingus (sügiskuu 1217) 9.Millise linnuse juures toimus teine lahing? -Vägeva linnuse 10. Millise valiku andis Manivalde(Maniwalde) lahingu kaotanud sakslastele? -Kas surm või jõudeelu NIMI...

Film
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti ajalugu

muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...

Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muinasaeg eestis

13. Mis on linnus? Selle otstarve. Kuidas ja kuhu ehitati? 11-12 saj. tekkisid võimsad linnused. Neid ehitati mullast ja puust, osalt ka kivimüüri peale puust varjendid. Eestlaste linnuseid oli raske vallutada. Tolle aegne linn tähendas linnust või kindlust. Nt. Saaremaa ja Läänemaa maalinnad; mägilinnused Otepääl ja Lõhaveres. Suurim maalinn asub Harjumaal ­ Varbola jaanilinn. 14. Eesti majanduslik ja poliitiline arengutase muinasaja lõpuks. Poliitiline: Eesti oli jaotatud maakondadeks, see oli pooliseseisev poliitiline üksus. Suuremad maakonnad olid Saaremaa, Virumaa, Sakala, Ugandi, siis väiksemad: Revala ja Harjumaa. Kõige väiksemad ­ Alempois, Mõhu, Nurmekund, Soopoolitse, Jogentaga ja Vaiga. Maakondi juhtisid kihelkonna vanemad. Eestlastel ei olnud eriti arenenud ühtse rahva tunnet....

Ajalugu
227 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muistne Vabadusvõitlus

Saarlased asusid kohe organiseerima vastulööki. Koondati mehi kõigist küladest ja kihelkondadest, appi kutsuti läänemaalasi. Lõpuks olid taanlased sunnitud vastu võtma piirajate ettepanekud. Linnus anti üle saarlastele, enamikku taanlastest lubati lahkuda, aga osa jäeti pantvangideks. Saarlased lõhkusid linnuse maha. Eestlaste üldine pealtung. Võidust julgustatuna seadsid saarlased eesmärgiks kihutada vaenlased välja kogu Eestist. Kõigepealt vabastati Varbola linnus, kus tapeti mõned taanlased ja nende preestrid. Pühapäeval, 29. jaanuaril aastal 1223, tungisid sakalased jumalateenistuse ajal Viljandi linnuses sakslastele kallale. Viljandi vanemad saatsid võiduteate Otepääle ja Taru, kutsudes kõiki eestlasi talitama nende eeskujul. Peagi olid Otepää ja Tartu vabad. Vaenlase vastu astuti välja üle Eesti. Kiire ja otsustava tegutsemisega õnnestus tagasi oma valdusesse saada kogu maa...

Ajalugu
304 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

a Saaremaal, kui taanlased eesotsas kuningas Valdemar II seal maabusid ja asusid ehitama kivilinnust. Peale esialgsete müüride valmimist lahkus suurem osa taanlastest ning saarlased asusid vastvalminud kindlust koheselt piirama. Enne veel käisid saarlaste esindajad Varbola linnuses, kus asus üks taanlaste kingitud kiviheitemasin. Tutvunud selle konstruktsiooniga, ehitasid saarlased endile 17 samasugust ning nende abil taanlaste linnus ka vallutati. Seejärel saatsid saarlased teate oma võidust üle kogu maa ja saatsid mitmele poole saadikuid, kes õpetasid kiviheitemasinaid ehitama....

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

Samas ei paiknenud linnused inimeste ja vara kiire pakkutoimetamise vajaduste tõttu asulatest liiga kaugel. Enamik eestlaste linnuseid paiknes looduslikul seljakul või künkal ning kandis nime linnamägi. Madalale kühmule või tasasele maale ehitati tavaliselt ringvall-linnuseid, kuid näiteks Varbola ja Pada ringvall-linnused on rajatud ümbruskonna kõige kõrgemale kohale. Neid leidus enamasti tasastel läänesaartel ja Lääne-Eestis, kus neid nimetati maalinnadeks. Pilet nr.11 Luterlik kirik Rootsi ajal ja Vene ajal Rootsi ajal: Rootsi oli jäik luterlik maa. 17. saj. hakkab eesti kuuluma luterlike riikide hulka. Selle mõju Eestile on kahesuunaline: luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, kuid Eesti...

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Muinasaja konspekt

22.Toreida vaherahu, suhted venelastega 1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. Eestlasi sundisid rahuvahel'birääkimsitele pinevad vahekorrad venelastega. 1212. Aastal tulid venelased suure väega Eestisse. Kuna sakslasi Järvamaal eest ei leitud, siis liiguti Harjumaale ja hakati piirama Varbola linnust. Seega olid vabadusvõitluse esimesel perioodil eestlaste ja venelase suhted üsnagi teravad. Venemaa tõttu oli Pihkva isegi teatud määral sakslaste liitlane. 23.Võitlused 1215-1217 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks...

Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Vana- Liivimaa

· Mai lõpul tungis 5000 meheline Pihkva vägi Lõuna-Eestisse kuni Otepääni (eestlased olid neil abi palunud), ordu koondas oma väed Lõuna-Eestisse. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit: · 24. juulil puhkes ülestõus Saaremaal, asuti piirama Pöide ordulinnust. Peale 8 päeva piiramist linnus alistus. · Samal ajal jätkus aga ülestõus ka Harjus, kus eestlased olid Vallutanud Varbola ja Loone linnused. Oktoobri lõpul saabunud Saksa ordu abivägedega õnnestus need vallutada. · 1344. aasta veebruaris tungisid ordu väed Saaremaale, kasutades ära külmunud merejääd. Rünnati kindlustatud linnust Karjas, mis suurte kaotustega vallutati, saarlaste kuningas Vesse poodi. Soojad ilmad aga sundisid ordu lahkuma. · 1345. aasta alguses koondas Liivi ordu väed Saaremaale, peatuti 8 päeva Karjas, ümbruskond rüüstati...

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Arheoloogia - konspekt

Arheoloogilised allikad jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves, odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid. Kultuurikihi paksus sõltub: 1. inimese paigaloleku ajast 2. inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m) 3. hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud ­ asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud as...

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti ajalugu 11.klass

Hakati rajama linnuseid, kõige rohkem asus linnuseid L-Eestis, sest seal tuli kõige rohkem vaenlasi. Mägilinnus ­ (Otepää) Looduslike küngaste otse ehitati linnused müüridega. Neemiklinnus ­ Looduslike poolsaartele ehitati, kolmest küljest kaitses jõgi, neljandale küljele rajati vallikäär.(Keava) Ringvalllinnus e. maalinnus ­ (Varbola) rajati kunstlikult kõrgem koht, linnusele tehti ümber muldvallid ja palkseinad. Varbola linnus oli arvatavasti kõige uhkem, suurem ja kaitstum linnus muinaseestis. Kalevipojasäng ­ (Alatskivi) Pikad lootsikud, linnuses sees elasid ülikud, ohu korral said varju tavakodanikud. Viidi kaasa loomad, toit ja muu vajalik. Rauaajal oli ka viikingiajastu 9. ­ 10. saj. 1187 arvatavasti saarlased ja eestlased hävitasid Rootsis Sigtuna linna. 10. ­ 13. saj. Eesti oli jagatud maakondadeks ja kihelkondadeks. Eesti aladel oli 8 suurt maakonda. Ja nende vahel veel 4 väikemaakonda e...

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit: ­ 24. juulil 1343. aastal puhkes ülestõus Saaremaal ­ Asuti piirama sakslaste peamist tugipunkti ­ Pöide linnust, mis 8 päeva pärast ka vallutati ning seal olnud sakslased kividega surnuks loobiti ­ Sakslaste jõud olid otsakorral ning abi paluti Saksa ordu kõrgmeistrilt ­ Oktoobri lõpus (1343) saabuski abivägi, kes novembris vallutas Varbola ja Loone linnused, kus olid end kindlustatud harjulased ­ Kuna talv oli võrdlemisi pehme, õnnestus ordu vägedel alles 1344. aasta veebruaris üle jää Saaremaale tungida ­ Asuti piirama linnust Karjas, mis ka vallutati ning seal olnud saarlaste kuningas Vesse poodi kõvasti kinniseotud küünarnukke pidi ülesse ­ Ilmade soojenemine sundis ordu väed aga lahkuma ja Saaremaa oli jälle vaba ­ 1345...

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Geoloogia !

Lubjakivist tehakse killustikku. SILURI Siluri ladestu koosneb peamiselt karbonaatsetest kivimitest -lubjakividest, dolomiitidest ja merglitest. Ladestu kogupaksus on suurim Saaremaal Sõrve säärel, ulatudes Ohesaare puuraugus 436 meetrini. Pikima kasutamisajalooga on ehituskivi. Veel praegu võib Varbola maalinna vallis näha samanimelise kihistu lubjakivi Lubjakivi on kasutatud juba vähemalt 13. sajandist alates. Nii on sellest kivist ehitatud Paide ja Haapsalu vanad rajatised, sealhulgas Haapsalu piiskopilinnus, aga ka paljud maaehitised. Tuntuimad paemurrud asetsevad Tallinnas (Väo), Haapsalu lähedal (Ungru ja Pusku), Märjamaa ümbruses (Orgita) ning Paides (Mündi). DEVONI LADESTU Devoni ladestu on Eesti aluspõhja noorimaks osaks. Devoni kihid levivad peamiselt Lõuna-Eestis...

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Pärandkoosluste eksamiks

Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja ­karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...

Pärandkooslused
148 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Liivimaa, Jüriöö ülestõus

Abi paluti turu foogtilt, kes oli rootsi kuninga soome asehaldur. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised. Ordumeister oli Burchard von Dreileben. Läbirääkimised toimusid 1343a 4 mai. Kohal oli ka kroonik Bartholomäus Hoeneke. Aga tema kirjutised on moonutatud ordu tegude õigustamiseks. Kanavere lahing. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit.(24.juuli). Asuti piirama Pöide ordulinnust. Sakslased kutsusid abiväge. Eestlased kindlustasid ennast Varbola ja Loones linnustes. Kolm aastat hiljem ründasid nad saaremaad(kuna enne polnud korralikku jääd).ja ründasid linnust Karjas. Pealik Vesse poodi üles. Maarahvas XIV-XVI saj Peale ülestõusu arvestati talupoegade õigustega palju vähem. Haagi-ehk adrakohtunikud. Pagenud talupoegade otsimiseks ja tagasitoomiseks palgatud inimesed. Üksjalgade kiht ­ adratalupoegade lased kes koju ei mahtunud ja ise talu rajasid. Vabatalupoeg ­ ei pidanud teotööd tegema, vaid maksis koormisi rahas...

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

#Ugandi ja Sakala alistuvad (1215) #Võit Sakslaste üle Otepää all. Võit saavutati koos vanelastega #Madisepäeva lahing (21. sept. 1217). Langes Lembitu. Suri Kaupo. #Taanlased vallutavad Põhja-Eesti (1219) #Lihula all purustatakse Rootslased (1220) 3) #Taanlased maabuvad Saaremaal, kuid saarlased sunnivad nad lahkuma (1222) #Eestlaste üldine pealetung (1223). Vabastatakse Varbola linnus, Viljandi, Otepää, Tartu. Kogu maa, välja arvatud Tallinn, saadakse oma valdusse. #8000 sakslast jõuavad Viljandi alla (1223). Linnust otseselt vallutada ei suudeta, kuid eestlased on sunnitud alistuma ja uuesti ristiusu vastu võtma. #Koostöö venelastega. 1223 aasta lõpul saabub Tartusse vürst Vjatko 200 mehega. Sakslased vallutavad Tartu. #Lõppvaatus Saaremaal (Jaanuar, 1227). Muhu ja Valjala linnuse vallutamine....

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Vabadusvõitlus

Eestlaste jaoks oli võit moraalselt väga tähtis; nimelt suurendas see nende eneseusku. III etapp 1222-1227 Eestlastel ei õnnestunud taanlastelt Tallinnat vallutada. Viimastel omakorda ei õnnestunud kanda kinnitada Saaremaal, kus kohalikud neist üle olid. Saarlaste edu andis jaksu kogu Eestimaale. Nende eestvedamisel korraldati suur linnuste tagasivallutamine; saadi tagasi Varbola , Viljandi, Otepää ja Tartu linnused. Olles Eestimaa peaaegu vabastanud, korraldati rüüsteretk Ümera- äärsetele, kuid tagasiteel ründasid ootamatult sakslased: eestlased said raske kaotuse osaliseks. Eestlaste liitlased, venelased, kellel olid ka omad huvid mängus, jäid võib- olla meelega hiljaks. Koos üritati siiski vallutada Tallinna, mis luhtus. Tartus ja Ugalas haaras ülemvõimu vürst Vjatsko. Eestlased talusid seda, kuna vajasid abi sakslaste vastu...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Territoriaalne korraldus ja ühiskondlikud suhted

Rahva põhimass pidi laskma end ristida ning täitma kristlikke usukombeid, millele lisandusid ka mõningad esialgu võrdlemisi mõõdukad maksud. Ebameeldivam oli kohustus osaleda uute isandate poolt korraldatud sõjakäikudel ning kirikute ja linnuste ehitamisel. Talupojad olid isiklikult vabad nagu varemgi. Võimalik, et suures osas säilis ka endine halduskorraldus ning isegi sõjaline organisatsioon, millele võiks osutada mõnede muinaslinnuste, nagu näiteks Varbola ja Lohu Harjumaal ning Pada ja Purtse Virumaal, kasutusel püsimine võib-olla isegi kuni Jüriöö ülestõusuni. Muistsed uskumused ja vahekorrad kirikuga Muinaseestlaste usundist tervikliku pildi saamist raskendab allikate nappus. Suures osas näib muistne rahvausund olevat põhinenud mitmesugustel animistlikel kujutelmadel, kus inimeste ja nii elus kui ka surnud looduse vahel puudus kindel piir. Ajal, mil peamiseks...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti keskaeg

1599.a. livkideerisid Poola võimud Vana-Pärnu, mille hooned olid sõjas hävinud), Uus-Pärnu e. Pärnu ­ rajati ordulinnuse juurde ­ 1265 sai linnaõiguse). Nii tekkis keskajal Eesti alal 9 linna. Varasematest linnalistest keskustest ei kujunenud linnadeks Otepää. Lihula, Varbola , kuigi Otepää ja lihula linnuste juurde tekkisid alevid. Uute keskustena kerkisid alevid Põltsamaa, Koluvere, Kuressaare, Laiuse, Kirumpää, Helme jt. linnuste juurde (keskajal oli eestis kokku 14 alevit). Linna oluliseks tunnuseks oli eriline õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel. Eesti linnade õiguslik korraldus kujunes välja varem naabermail tekkinud linnade eeskujul. Nii kehtestati Tallinnas, Rakveres, Narvas ­ Lüübeki õigus...

Ajalugu
149 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Omavahelise ühistegevuse puudumise tagajärjeks oli see, et Eesti maakonnad alistati ühekaupa. Eestlastel tuli võidelda paljude erinevate vaenlastega. Aastal 1208 ründasid Eestit sakslased. Rünnaku käigus rüüstati Otepää linnust ja Ugandi maakond ristiusustati. 1210 a. piirasid venelased Otepää linnust, mille lõpptulemusena eestlased maksid 400 marka hõbedat ja venelased lahkusid. Nii tehti ka 1212 aastal Varbola linnuse piiramisel. Aastal 1219 vallutasid taanlased Põhja-Eesti. Eestlased kogusid sel ajal salaja vägesid ja 15.juuni õhtul tungisid nad viiest küljest taanlastele kallale. Rünnak oli eestlastele alguses edukas, kuid ootamatult ründas neid Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus, mis algselt paiknes eemal. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. 1220 aastal võideti Rootsi...

Ajalugu
82 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun