ihunuhtluse ja häbipostiga • Pühajõe mäss • Nõiaprotsessid- veeproov, rauaproov, karistuseks tuleriidal põletamine, mõõgaga surmamine, peksmine häbipostis. Süüdistused Eesti nõiaprotsessidel. ➔ Vaimuelu eestikeelne kirjasõna: • 1637.a – Tallinna toomkiriku õpetaja H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika, mis oli kohandatud saksa keele reeglitega. • Piiblikonverentsid • 1686.a- anti välja lõunaeestikeelne Uus(Wastne) Testament, autorid isa ja poeg Virgiiniused. • 1693.a J. Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid, mida tuntakse nn vana kirjaviisi nime all. ➔ Vaimuelu- haridus • 1629.a sai Liivimaa kindralkuberneriks Johan Skytte. • 1630.a asutati Tartus gümnaasium(J. Skytte) • 1632.a asutati Tartu Ülikool( Academia Gustaviana) J.Skytte Tööleht Ülikool:
Ajaloo kordamisküsimuste vastused 1)Liivi sõda: Toimus aastatel 1558-1583, sõjas võtsid osa Taani, Venemaa, Poola-Leedu ja Rootsi. Sõda alustas Venemaa, kõik riigid soovisid enda mõjuvõimu ja territooriumi suurendada. Venemaa soovis sadamaid, P-L, aga territooriume ja Venemaa vastast liitu. Tulemused: Venemaa ei saanud alasid, Rootsi sai Põhja-Eesti ja Hiiumaa, Taani Saaremaa, Poola-Leedu aga Läti ja L-Eesti. 2) Kuberner- oli Rootsi kuninga esindaja Eestis Maapäev- nüüdsest oli ainult aadli omavalitsusorgan Eestimaa hertsogkond- moodustasid alad, mis pärast Liivi sõda läksid rootsi kätte. Foogtid- Haldusüksused Eestimaa hertsogkonnas, mida juhtis foogt Rootsi ala halduskorraldus: Kubermangud- maakonnad Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Presidentkond: Lõuna-Eesti ja Läti alad olid jaotatud kolmeks haldusüksuseks e. presidentkondadeks, mis ...
köstreid. Paar aastat hiljem ilmus Forseliuse aabits. Aasta hiljem 1687 otsustas Liivimaa Maapäev, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud ehitama kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. J. Skytte algatusel loodi Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumid 1630. aastal. Paar aastat hiljem aga muudeti Skytte palvel Tartu gümnaasium Tartu ülikoolik. Suured muudatused toimusid ka eesti keele arengus. 1637. aastal koostas H. Stahl esimese eesti keele grammatika. 16861687 toimusid piiblikonverentsid, kus püüti ühtlustada eesti kirjaviisi. Selle vaidluse tulemusel avaldas J. Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Kirjasõna arengule aitas kaasa ka Forseliuse aabits ja Virginiuste välja antud lõunaeestikeelne Uus Testament. Rootsi aega loetakse ka eesti ajakirjanduse alguseks. 1675. aastal ilmus Eesti esimene ajaleht, paraku ei olnud see eestikeelne, vaid saksakeelne. Rootsi ajal jõudis Eesti aladele barokkistiil, mis toi uuendusi kunsti ja tänavapilti.
Liivimaa rüütelkond nõustus rajama igasse kihelkonda kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes.Paar aastat hiljem J. Skytte algatusel loodi Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumid 1630. aastal. Paar aastat hiljem aga muudeti Skytte palvel Tartu gümnaasium Tartu ülikoolik. Suured muudatused toimusid ka eesti keele arengus. 1637. aastal koostas H. Stahl esimese eesti keele grammatika. 1686-1687 toimusid piiblikonverentsid, kus püüti ühtlustada eesti kirjaviisi. Selle vaidluse tulemusel avaldas J. Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Kirjasõna arengule aitas kaasa ka Forseliuse aabitsa ilmumine 1685 a. Hakati tegema ettevalmistusi Piibli tõlkimiseks. 1686. aastal Andreas Virginius ja tema poeg andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Piibli tõlkimine oli oluline kultuurisündmus kirjakeele seisukohalt. Tänu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema
Reduktsioon - mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. 1680. aastal võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse võõrandatud mõisate riigile tagasivõtmiseks kogu riigis. Mõisate reduktsiooni põhjuseks oli riigimaade kinkimine aadelkonnale, kes aga ei pidanud tasuma riigimakse, mistõttu olid vähenenud kuningriigi sissetulekud ning riigikassa oli pidevates finantsraskustes. Vakuraamat - talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel. Piiblikonverentsid - nõupidamised, mis Johann Fischer kutsus kokku Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks. Põhiline oli tõlke õigekirjutuse kindlaksmääramine. Vastne Testament - Uus Testament Tartu murdes. See on kirjutatud pärast Vana Testamenti, moodustab koos Vana Testamendiga kristlaste pühakirja Piibli, olles selle teiseks osaks. Academia Gustaviana – Tartu Ülikool, mis asustati aastal 1631. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti –ja filosoofiateaduskond.
Rootsi ajal: Luteri kirik – reorganiseeriti luteri kiriku struktuur, parandati kiriku materiaalset taset, Parandati kirikuõpetajate haridustaset, nõiaprotsessid, talupoegade kaasamine (vöörmünder). Talurahvaharidus – probleemid (vähe koole maal, vähe õpikuid, õpetajatel kehv haridus), 1684-88 Forseliuse seminar (õpetajate õpetamine), hakkas kujunema talurahva koolide võrk. 1637 1.eesti keele grammatika koostamine (Stahl), 1686-67 nn piiblikonverentsid (keel), 1693 uus eesti keele grammatika (Hornung), 1686 Uus Testament 8. Põhjasõda. Millal? Miks? Tähtsamad osapooled (4). Tulemused. 1700-1721. Põhjused: 1699.a kujunes Rootsi vastane liit. Taheti tagasi saada alasid, mis olid Rootsi poolt ära võetud, vaen, pärimus, mõjuvõim. Kes: Rootsi, Taani, Venemaa ja Poola. Tulemused: Uuskaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivima Vene riigiga. Rootsi kaotas suurriigi staatuse
Manufaktuurid Tallinnas paberimanufaktuur ja Narvas vase- ja saeveski Kultuur Luterluse tugevdamine, muinasusundi Pietism Ratsionalism tagakiusamine Hernhuutlus Eiseni tegevus August Wilhelm Hupeli esimene piiblikonverentsid eestikeelne ajakiri ,,Lühhike Stahli ja Hornungi gr. 1739 Anton Thor Helle Piibel Öppetus" Virginiuste ,,Wastne Testament" Kotzebue esimene teatritrupp Rahvahariduses tagasilöök Tallinnas
J.Jhering- piiskop, kes tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisele ülesehitamisele. Andis välja esimese eestikeelse aabitsa ja töötas välja range kirikukaristuste süsteemi. J.Fischer-Liivima kindralsuperintendent, Liivimaa keskne kirikutegelane. Osales kiriklike rahvakoolide asutamises, organiseeris Piibli tõlkimist eesti ja läti keelde. 14.Kuidas ja kelle eestvedamisel püüti arendada eesti kirjakeelt? Millised vastavasisulised väljaanded ilmusid? Mis on piiblikonverentsid? Miks neid korraldati? (lk 117 118) 1637 esimese eesti keele grammatika koostamine (Tallinna Toomkiriku vaimulik Heinrich Stahl), mis jäi aastakümneteks eesti keele kirjutamise aluseks. Stahl avaldas oma käsiraamatutes eesti keeles usuõpetuse raudvara. Piiblikonverentsid- nõupidamised, mis Liivimaa kindralsuperintendant Johann Fischer kutsus kokku Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks. 15.Kes etendas Rootsi ajal Liivimaa kubermangus juhtivat rolli hariduselu korraldamisel
○ 1631 asutas gümnaasiumi juures trükikoja - algas raamatute trükkimine Eestis. ○ 1631 rajas Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumi. ● Tartu ülikool asutati 15.10.1632 (algselt Academia Gustaviana). ○ Koosnes neljast teaduskonnast. ○ Oli mõeldud ka talupoegadele. ○ Õppetöö ladina keeles. ○ Õpe toimus kahes osas (üldharidus 6a, eriala 3a) Kirjandus 17. sajandil ● Piiblikonverentsid - arutati, kas oleks võimalik tõlkida eesti keelde. ● 1637 - esimene eesti keele grammatika (saksa keele reeglite põhjal). ● 1686 - Virginiuste “Uus testament”. Esimene täiesti eestikeelne testament. ● 1693 - Hornungi eesti keele grammatika. Vana kirjakeele algus 19. sajandini.
· 1694.a ilmastik ebasoodne · Varane külm, mõnel pool ei saadud vajalikku seemneviljagi · Ikaldus oli suur · Talupojad surid Näljahäda · 1697.a kevadel leiti lume alt laibad · Samal ajal kui talupojad surid, veeti välja vilja Rootsi ja Soome · 70 000 75 000 nälga surnute arv Eest kirjasõna · Piibli tõlkimine, eeldus kirjalikule normeerimine · 1637. a Heinrich Stahl,Tallinnas Toompeal õpetaja, I eesti keele grammatika · 1686. a piiblikonverentsid Liepa mõsias Võnnus · 1687. a Pilistveres, ei jõutud üksmeelsusele · 1693. a Johan Hornung avaldas ladina keelse eesti keele grammatika · Vana kirjaviis kehtis XIX sajandi keskpaigani Heinrich Stahl Eesti kirjasõna · Andreas Virginius ja tema poeg Andrian tõlkisid ja toimetasid 1686. a lõunaeestikeelse Uus (Vastne) Testament · Kirikulaulude tõlkija Martin Gilläus, "Ma tulen taevast ülevalt'' · Eestikeelne luule · 16311710
Eeskujuks saksa keel Eeskujuks rahva kõnekeel e foneetiline keel Eesti keel peab lähenema saksakeelele (metz, Eesti keel peab jääma eesti keeleks, mistõttu tuleks palck, lesck) tähestikust välja jätta c, f, x, y, lühend ch k, v w 4. Nn. piiblikonverentside kokkukutsumise põhjus ja tulemus. Erinevate arusaamade tõttu kutsuti 1686 -1687 kokku nn piiblikonverentsid, et jõuda selgusele, kumba kirjaviisi kasutada piibli tõlkimisel. Lisaks sellele oli vaja piibli keelele leida vastsed eesti keelest, sageli tuli luua uued sõnad. Seda sisuliselt oli tegemist keelekonverentsidega, kuid üksmeelele ei jõutud - piibel jäigi tõlkimata. Omamoodi raskendas olukorda veel ka asjaolu, et Eestis eksisteeris kaks kirjakeelt - Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti. 5. Millega läksid kultuuri ajalukku .. J
· Enamik ohvreid olid rahvaarstid; · Veeproov kahtlusalusel seoti käed-jalad kinni ning lasti nööri otsas vette usuti, et süütu inimese puhul vajub ta vette, aga nõiana jääb ta pinnale; · Rakendati ka rauaproovi; · Karistuseks tuleriidal põletamine, mõõgaga surmamine, peksmine häbipostis. 4) eestikeelne tükisõna: millal, millised teosed H.Stahl, Vastne Testament, J.Hornung; piiblikonverentsid · 1637. aastal Tallinna toomkirikuõpetaja H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika, mis oli kohandatud saksa keele reeglitega; · Piiblikonverentsid põhjalik arutelu, kas tõlkida piibel tartu või tallinna murde järgi; oli vaja välja mõelda ka uusi sõnu; · 1686. aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus ehk Vastne Testament, autoriteks isa ja poeg Virginiused. · 1693. aastal J
1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus, võimukorraldus Lepingud: Pljussa - 1583.a Vene ja Rootsi vahel, lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Vene vahel Liivi sõjas. Altmargi - 1629.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas 1600.a alanud Poola-Rootsi sõja. Brömsebro - 1645.a Taani ja Rootsi vahel, lõppes sõda ülemvõimu pärast Läänemere maades. Oliwa - 1660.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas Teise Põhjasõja ja 1657.a alanud Rootsi sõja. Rahvastikuprotsessid: Ulatuslik sisemigratsioon, rännati tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Enne Liivi sõda (1558.a) 300 000 elanikku, Liivi sõda (1629.a) 120 000 elanikku. Hakkas tõusma tänu sõjast taastumisele ning rahuajale (1695.a) ja suutis tõusta kuni 400 000 elanikuni. Suur näljahäda ja uus sõda (1698.a), rahvaarv kukkus 170 000-le. Näljahäda tekkis, kuna ilm polnud soodne ja palju vilja veeti välja. Halduskorraldus: Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa. 1...
· Päts ja Tõnisson 12. Eestikeelse trükisõna areng läbi sajandite (raamatud, ajalehed, ajakirjad) (15. saj · eestikeelsed märkmed kloostri käsikirjade servadel) 16. saj · eestikeelse tekstina palvete ja usutunnistuse tõlked · 1525 luterlik käsiraamat hävinenud · 1535 Wanradt-Koelli katekismus Wittenbergis 17. saj · esimesed trükikojad rajati Tartu ja Tallinna · kirjakeele areng sai toimuda tänu püüetele tõlkida Piiblit o piiblikonverentsid · 1684 Forseliuse aabits · kokku 45 raamatut o Stahl, Gutsleff, Hornung o vendade Virginiuste Wastse Testamendi tõlge lõunaeestikeelde · reisikirjad ja kroonikad 18. sajand · 1739. a ilmus piibel eestikeelsena Jüri pastori Anton Thor Helle tõlkes · A.T. Helle eesti keele grammatika ja sõnaraamat · Tallinnas hakkas ilmuma eestikeelne teadaolev kalender Eesti-MaRahva kalender · Hakkasid ilmuma kalendrisabad, mis sisaldasid:
12. Eestikeelse trükisõna areng läbi sajandite (raamatud, ajalehed, ajakirjad) (15. saj eestikeelsed märkmed kloostri käsikirjade servadel) 16. saj eestikeelse tekstina palvete ja usutunnistuse tõlked 1525 – luterlik käsiraamat hävinenud 1535 – Wanradt-Koelli katekismus Wittenbergis 17. saj esimesed trükikojad rajati Tartu ja Tallinna kirjakeele areng sai toimuda tänu püüetele tõlkida Piiblit o piiblikonverentsid 1684 – Forseliuse aabits kokku 45 raamatut o Stahl, Gutsleff, Hornung o vendade Virginiuste Wastse Testamendi tõlge lõunaeestikeelde reisikirjad ja kroonikad 18. sajand 1739. a ilmus piibel eestikeelsena Jüri pastori Anton Thor Helle tõlkes A.T. Helle eesti keele grammatika ja sõnaraamat Tallinnas hakkas ilmuma eestikeelne teadaolev kalender Eesti-MaRahva kalender
AJALOO SUULINEARVESTUS Pilet nr.1 1.Eesti ajaloo periodiseerimine *9000 eKr.-esimesed Eesti elanikud. 11000 aastat tagasi on elanud siin esimesed inimesed. *5-11 saj. EKr-keskaja algus. *13.saj- ristiusulaste sissetulek Eestis-samal ajal kõrgkeskaeg Euroopas. *16.saj I pool-uusaeg algav Liivisõjaga, peale Liivisõda läksid eesti alad jagamisele: Põhja-Eesti Rootsi Lääne-Eesti Taani Lõina-Eesti Poola *1816-pärisorjuse kaotamine eestis, algas uusimaeg. *24.veebruar 1918-Eestis algab lähisajalugu, EVB väljakuulutamisega. 2.Tartu Ülikooli asutamine *1630 Johan Skytte eestvõttel loodi tartus Akadeemiline gümnaasium *1631 avati gümnaasium Tallinas ja Riias *1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule *15.oktoober 1632 Taru Ülikooli-Academia Gustaviana-avamine *Ülikoolis oli 4 teaduskonda- õpinguid alustati kas teoloogia, arsti või õigusteaduskonnas. *Õppetöö ladina keel...
Majandusreglement(...), Vakuraamatud (sinna läks kirja, kes kui palju koormisi maksis), fikseeritud koormised talu võimekuse järgi, õigus kohtusse pöörduda kui mõisnik reglemendist kinni ei pidanud. Siia Forseliuse jms kohta (e-õppepäeva ül.) :) Vaimuelu (eestikeelne kirjasõna jms). ● Puudus ühtne eesti kirjakeel ● (1637.a) H.Staht koostas 1. eesti keele grammetika saksa keele reeglite alusel ● Piiblikonverentsid (targad mehed tulid kokku ja arutasid keelereegleid) ● 1686. a anti välja lõunaeestikeelne Uus (Wastne) Testament, autorid isa ja poeg Virginius ● 1693. a J.Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, pani kirja põhja-eesti õigekirja reeglid (vana kirjaviis) Vaimuelu (haridus). ● (1629. a) Kindralkuberneriks J.Skytte ● 1630. a asutati Tartusse 1. gümnaasium ● 1632. a asutati Tartu Ülikool
Periodiseering 1. Muinasaeg : (lõpuks peetakse muistse vabadusvõitluse lõpliku kaotust) 1) Kiviaeg (10-4 a.t eKr), mesoliitikum 2) Neoliitikum (kesmine Kivia)( 4lõpp 2 a.t) 3) Metalliaeg: 1) pronkisaeg, kestis 1000 a, 2.-1- a-t, 2) Rauaeg 1 at 13 saj eKr : a) varane RA (Eelrooma rauaaeg) 1 at II pool eKr b) vanem RA (Rooma keisririik) 1 at I pool pKr c) keskmine RA (5-8 sajand) d) noorem RA (9-13) 2. Keskaeg (13 16 saj) (Liivi sõda) (17.saj) 3. Vara Uusaeg sõdade ajajärk, alates Liivi sõda Rootsi-Poola sõdade lõpp 4. Rootsiaeg 17 saj 5. Veneaeg 18-20 sajand Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur kütid ja korilased...
häbipostiga - Pühajärve mäss 3) nõiaprotsessid Eestis vereproov, rauaproov, karituseks tuleriidal põletamine, mõõgaga surmamine, peksmine häbipostis. Süüdistused: Inimese haigeks või vigaseks nõidumine Libahundina kahjustamine Vargus või varga avastamine Süütamine 4) eestikeelne trükisõna: millal, millised teosed H.Stahl, Vastne Testament, J.Hornung; piiblikonverentsid: Esimene eesti keele grammatika H.Stahl 1637, Tallinna toomkiriku õpetaja, oli kohandatud saksa keele reeglitega. 1686 anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, autoriks isa ja poeg Virginiused. 1693 J.Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid, mida tuntakse nn vana kirjaviisi nime all. 5) Tartu Ülikooli asutamine eesmärgid, kes, millal, kuidas, millised teaduskonnad, õppekeel, õppevormid Gustav II Adolf, J.Skytte:
Forselius võttis esimesena kasutusele häälimisõpetuse, s.t. silpide kaupa lugema õpetamise. Teiseks uuenduseks oli seni kahekordselt kirjutatud tähtede kirjutamine ühekordselt. Kolmas ettepanek oli võtta kirjakeele aluseks talurahva kõnekeel, mitte eesti keelt purssivate sakslaste sõnavara. 1680 Suure mõisate reduktsiooni algus Baltikumis - taasriigistati valdav osa mõisu. 16841688 Tartu lähedal tegutses esimene eesti koolmeistrite kool, nn. Forseliuse seminar. 1686-1687 Piiblikonverentsid Võnnus ja Pilistveres. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem lugema õppida. 1686 Ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits, mida hakati kohe kritiseerima, kuid vaatamata sellele oli uuenduste mõju tohutu ja aabitsast ilmus mitu kordustrükki. 1687 Algas laialdane talurahvakoolide asutamine. 16901710 Tartu ülikooli teine tegevusjärk (Academia Gustavo-Carolina, 1699 1710 Pärnus).
KORDUSKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Uurali soome-ugri läänemeresoome keeled. Kujunes 13.16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel 2. Eesti keele sotsioperioodid. 1) Kuni 13. sajandini 2) 13.16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Gram...
kasutusele häälimisõpetuse, s.t. silpide kaupa lugema õpetamise. Teiseks uuenduseks oli seni kahekordselt kirjutatud tähtede kirjutamine ühekordselt. Kolmas ettepanek oli võtta kirjakeele aluseks talurahva kõnekeel, mitte eesti keelt purssivate sakslaste sõnavara. · 1680 Suure mõisate reduktsiooni algus Baltikumis - taasriigistati valdav osa mõisu. · 16841688 Tartu lähedal tegutses esimene eesti koolmeistrite kool, nn. Forseliuse seminar. · 1686-1687 Piiblikonverentsid Võnnus ja Pilistveres. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem lugema õppida. · 1686 Ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits, mida hakati kohe kritiseerima, kuid vaatamata sellele oli uuenduste mõju tohutu ja aabitsast ilmus mitu kordustrükki. · 1687 Algas laialdane talurahvakoolide asutamine. · 16901710 Tartu ülikooli teine tegevusjärk (Academia Gustavo-Carolina, 16991710 Pärnus).
· Koostas 1686 esimese eestikeelse aabitsa · Kasutas õpetamisel uut metoodikat · Üks luges ette, teised jägisid · 2 tuntumat õpilast Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri · Hukkus 1688 · 1687 Liivimaa koolide loomise kava · Igasse kihelkonda rajada talurahvakool Vaimuelu kirjasõna: · 1637 Heinrich Stahli eesti keele grammatika · Kohalikust keelest kaugele jääv · Peamiselt eesti keele kohandamine saksa keelega · 1686, 1687 Piiblikonverentsid · Eesmärgiks jõuda kirjaviisis kokkuleppee · Tulemuseks 1693 ilmunud Johan Hornungi eesti keele grammatika · Kuni 19 sajandini kehtinud kirjareeglid · 1686 Lõunamurdes Uus Testament · Tõlkijateks isa-poeg Virginius · Laiema kirjandusliku tegevuse algus · Stahli ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Eesti- ja Liivimaal" · 4-osaline paralleelselt eesti ja saksa keeles · 1675 kohaliku ajakirjanduse algus
1656-1661 Vene-Rootsi sõda, mis lõppes Kärde rahuga 1671 Juriidiliselt fikseeritakse pärisorjus ja sunnismaisus Liivimaal (keskvõim kinnitab Class Totti politseikorralduse) 1675 ajakirjanduse algus Eestis; Tallinnas hakkas ilmuma nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Suure reduktsiooni algus Baltikumis (Karl XI võtab maa mõisnikelt tagasi) 1684 Tartus Piiskopimõisas alustab B. G. Forseliuse juhtimisel tegevust rahvakooliõpetajate seminar 1686;1687 piiblikonverentsid Võnnus ja Pilistveres 1693 Johan Hornung avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika ja pani kirja põhjaeesti kirjakeele reeglid, mida tuntakse vana kirjaviisi alla ja mis kehtis XIX sajandi keskpaigani 1694 Rootsi võimud piiravad Liivimaa aadli omavalitsust; maanõunike kolleegium saadetakse laiali 1695-1697 Suur näljahäda; peaaegu iga viies inimene Eestis sureb nälga -------------------------------------------------------------------------------- Põhjasõda (1700-1721) 1700 12
· 5 käänet, eesti käänamine ei sobi, uuendus: rektiiv omapärane kääne, mis on aluseks teiste käänete moodustamisel. Heinrich Göseken 1660 põhjaeesti grammatika: · Sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vastet, 17.saj suurim sõnavarakogu), grammatika. Kullamaa murre. · Ortograafiaettepanek: kasutada kaht vokaali, kui vokaal on pikk. (ise ei kasuta) Kirjaviisi reeglistamine: · Eestis esimene keelealane diskussioon, 17.saj lõpus piiblikonverentsid · Uuendusmeelsed (Forselius, Hornung) nõudsid ortograafia reeglistamist ja vastavust rahvakeelele · Vana kirjaviis, kasutati 18.saj-19.saj · 1715 Uus Testament Forseliuse-Hornungi ortograafias. Forseliuse-Hornunfi ortograafiaettepanekud: · Võõrapärased tähed välja (c,f,q,x,y,z) · ä,ö, ü lisatakse omaette tähtedena · h märgib h-häälikut · Häälikupikkuste märkimine:
õpetamise. Teine uuendus oli seni kahekordselt kirjutatud tähtede kirjutamine ühekordselt. Kolmas ettepanek oli võtta kirjakeele aluseks talurahva kõnekeel, mitte eesti keelt purssivate sakslaste sõnavara. 1680 suure mõisate reduktsiooni algus Baltikumis taasriigistati valdav osa mõisaid. 16841688 Tartu lähedal tegutses esimene eesti koolmeistrite kool, nn Forseliuse seminar. 13 16861687 piiblikonverentsid Võnnus ja Pilistveres. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem õppida lugema. 1686 ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits, mida hakati kohe kritiseerima, kuid vaatamata sellele oli uuenduste mõju tohutu ja aabitsast ilmus mitu kordustrükki. 1687 algas laialdane talurahvakoolide asutamine. 16901710 Tartu ülikooli teine tegevusjärk (Academia Gustavo-Carolina, 1699 1710 Pärnus).
Eesti inimasustus on natuke rohkem kui 10 000 aastat, sest siin oli jääaeg, mis umbes 13-11 000 aastat tagasi siit lahkus. U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et...
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivima...
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
eesti keelt oskavatele kirikuõpetajatele. Eestikeelse kirjasõna arengut pidurdas vaidlus, kas kasutada põhja- või lõuna-eesti keelt. Usulise sisuga raamatuid ilmus mõlemas variandis. Eesti keele grammatika koostasid sakslased, tuntuim neist oli 1637.a Heinrich Stal. 1525- eesti, liivi ja lätikeelne kirikulaulude kogumik 1535- esimene eestikeelne raamat. 1637- Heinrich Stahl: esimene eestikeele grammatika. 1683- nn piiblikonverentsid, kus vaieldi eesti keele grammatika üle. 1)kirjutatakse nii kui kirj. 2)kirjutatakse nii nagu ei räägita 18. PÕHJASÕDA 1700 1721 · Peamised põhjused: Rootsi riik oli oma võimsuse tipul. Samas oli näha nõrgenemise märke näljahäda, noor kuningas (KARL XII). Poola ja Taani ei leppinud Rootsi ülemvõimuga Läänemerel. Venemaal ei olnud ikka veel väljapääsu Läänemerele. 1699a
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite vastuseisu tõttu kõrvale; ka väide, et foneetiline kirjaviis on rahvakeelele lähedasem, ei leidnud toetamist, kuna Stahli kirjaviisi toetavate pastorite meelest hääldasid talupojad eesti keelt valesti ja lohakalt aastatel 1686 ja 1687 korraldati Liepa mõisas Võnnu lähedal ja Pilistveres nn piiblikonverentsid, kus tegeldi keeleküsimusega; vastandusid Stahli ja Forseliuse vaated ja kirjaviisid (Forseliuse aabits 1686) ja üksmeelele ei jõutud; sisuliselt olid need meie esimesed keelekonverentsid 1693. a avaldas Johan Hornung selle vaidluse alusel uue ladinakeelse eesti keele grammatika, kus ta üritas kahte kirjaviisi ühendada laenates kirja põhjaeesti õigekirja reeglid, sellega kehtestati nn vana kirjaviis, mis kehis kuni 19. sajandi keskpaigani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
