· Nimeta vähemalt 3 juhtumit, kui sveitsi maamehed olid foogti käsilaste nõudmistele vastu astunud ja millised olid vastuhaku tagajärjed? Esimesena toon näiteks juhtumi, kus Tell külastas oma isa, aga ta ei kummardanud kübarat, mis oli kohustuslik kõikidele sveitslastele. Karistuseks, et ta seda ei teinud, pidi Wilhelm oma laskma maha õuna, mis seisis tema poja pea peal. Wilhelm Telli plaan oli aga maha lasta foogt kui ta peaks oma poega tabama. Foogt sai aga sellest plaanist teada ning võttis Wilhelmi endiga kaasa ja pani ta vangi. Teiseks toimus juhtum, kus Baumgarten tappis linnusefoogti ning ratsanikud jälitasid Baumgarteni ja mehe ainuke võimalus oli saada üle järve. Keegi kalurimeestest polnud seda nõus aga tegema, sest järv oli ohtlik ja torm oli just hakkamas. Wilhelm Tell oli ainuke, kes oli nõus vaese Baumgarteni üle järve viima.
Berta tormab sündmuspaika ja küsib kupjalt:"Kas ta jäi ellu?". Kubjas vastab eitavalt. Mis needustega rajatud jääb neetuks. Neljas pilt Walter Fürsti kodu. Melchtal (Foogt Landenbergi poolt tagaotsitav, kuna lõi tolle sulast) tahab Walter Fürstilt uudiseid oma isa kohta. Koputatakse uksele. Melchtal läheb peitu. Sisse astub Stauffacher. Ta räägib Fürstile loo mis juhtus Sarnenis (Heinrich Haldeni poega, Melchtali otsiti sulase löömis eest. Foogt käskis isal poja välja anda. Isa ei teadnud kus too on. Karstuseks lasi foogt Haldenil silmad välja torgata) Selle jutu peale tuli Melchtal peidust välja ning täitus kättemaksu tahtega. Need kolm meest sõlmisid kokkuleppe kõik kolm lähevad kolmele eri maale, Stauffacher Schwyzi, Fürst Uri ja Melchtal Underwaldeni. Sealt tulevad nad tagasi 10 mehega ja kohtuvad öösel Rütlis. TEINE VAATUS Esimene pilt Attinghausen kutsub Rudenzi, et koos sulastega ühiselt hommikujooki juua
Wilhelm Tell Esimene vaatus Esimeses pildis arutavad kalur, karjane ja kütt omavahel, et vihm on saabumas, ilm kisub tormiks. Nende juurde saabub Baumgarten, kes oli tapnud linnusefoogti ja keda aeti taga. Ta palub, et teda viidaks üle järve, kuid kalur keeldub seda tegemast, sest saabumas on äge torm. Saabub Wilhelm Tell, kes ei karda tormi ning võtab paadi ja asub teele koos Baumgarteniga. See tegevuste käik on teose ,,Wilhelm Tell" sissejuhatuseks. Teises pildis tahab foogt Stauffacheri maja ilmselt hävitada, sest talle ei meeldinud, et talupoeg ehitab maja just nagu mõni pärishärra. Foogt kandis Stauffacheri peale viha, sest Schwyz ei kavatsegi alistuda Austriale vaid hoiab riigi poole. Foogt on kade, sest tema ei saagi olla vaba inimene vabal maal. Gertrud, Stauffacheri naine, soovitab mehel omavahel nõu pidada, kuidas rõhumise alt vabaks saada, sest ühel järvepoolel on Gessler ning teisel Landenberger
Saaremaale. Haapsalu piiramine ja sakslaste hävitamine Ordu väed olid parasjagu sõjaretkel venelaste juures, seetõttu hakati otsima sakslaste poolt võimalust aega viita. Sakslased esitavad kutse tulla saatkonnaga Paidesse läbirääkimistele. Paide läbirääkimised Paide läbirääkimistele (4. mai 1343) kogunesid kõik suuremad orduhärrad, ,,Viljandi komtuur Gosvin von Herike, Riia komtuur Dirk von Rambou, vend Wilken von Ilsede, Järva foogt vend Herman von Nesen, vend Andres von Steinberg ja veel palju suuri härrasid ordus ning ka Tallinna piiskop Olaus." Eestlastel olid kohal neli kuningat ühes kolme sulasega. Ordumeister lasi eesti väepealikud vangistada, tekkis võitlus, mille käigus hukkusid kõik eesti saadikud. Edasised võitlused Eestlaste juhtide hukkumine oli veidi aega saladus ordu kasutas seda aega pealetungiks ja eestlaste väe hävitamiseks.
nüüd on asjad muutunud. Kolme maakonna lihtrahvas aina kurdab ja kurdab, et valitsus ei lase elada. Meie riigis on väga oluline foogti arvamus ja nendega suhtlus. Kui pole foogti luba, ei tohi midagi ka teha. Mõned maahärrad olid nõus rääkima oma viimastest kokku puudetest võimudega. Maahärra Stauffacher Schwyzist oli nõus tegema otsa lahti. ,,Hiljuti ma istusin oma kodus õuel ja tundsin lihtsalt elust rõõmu. Ühel hetkel ratsutas mu õuele foogt Küssnachtist. Kui ta peatus, oli tal imestunud nägu ees. Muidugi, et tõusin otsekohe püsti ja läksin alandlikult talle vastu. Ta päris mult kelle maja see on ja muidugi meeldinud see, et olen endale maja ehitanud ja lubas sellele lõpu teha. Ma väga pabistan oma maja pärast, kuid minu kogemus pole nii jube." Kui olime ära kuulnud härra Stauffacheri loo tekkis meil küsimus. Kas foogt on teise nimega valitseja
järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile."Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordu alasid, sest piiskoplik Läänemaa oli tavakohaselt nagu kõik piiskoplikud alad ka ordu maakaitse all. Peale selle osa valdusi Läänemaal kuulus otseseltki ordule. Ordumeister ise aga viibis sel ajal sõjas venelaste vastu ja oli parajasti Irboskat piiramas.Renneri kroonika kirjutab sündmustest nii: ,,Meister saatis kohe ühe orduvenna, kes keelt oskas, eestlaste juurde ja laskis
peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile." Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordu alasid, sest piiskoplik Läänemaa oli tavakohaselt nagu kõik piiskoplikud alad ka ordu maakaitse all. Peale selle osa valdusi Läänemaal kuulus otseseltki ordule. Ordumeister ise aga viibis sel ajal sõjas venelaste vastu ja oli parajasti Irboskat piiramas. Renneri kroonika kirjutab sündmustest nii: ,,Meister saatis kohe ühe
Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees ordus oli maamarssal, kes oli orduvägede sõjaliseks juhiks ja ordumeistri puudumisel tema kohusetäitjaks. Maamarssal resideeris esialgu Võnnus, 14. sajandil Aizkraukles ning 14. sajandi lõpust Siguldas. Ordumeistril aitasid ordut hiljemalt 15. sajandi keskpaigast juhtida 5 6 käsknikust koosnev sisemine ehk kitsam nõukogu. Kõige olulisemateks käsknikeks olid maamarssal, Viljandi, Tallinna, Aluliina ja Kuldga komtuurid ningJärva foogt. Mõnikord kuulusid siseringi ka teised käsknikud, kõige tihemini Dünaburgi või Pärnu komtuur. Suurde ehk välimisse ordunõukokku kuulusid sisuliselt kõik ordukäsknikud, välja arvatud Kursi komtuur, kelle positsiooni on loetud Liivimaa käsknike seas kõige tähtsusetumaks. Kui sisemine nõukogu tegeles ordu igapäevase juhtimise ja oluliste otsuste kinnitamisega, siis välimine nõukogu kutsuti kokku ordut kui tervikut puudutavate probleemide lahendamiseks või suurte kriiside korral.
Rängast ikkest kannatanud talupojad nägid ordu alla kuulumises helgemat tulevikku. Küsimus seisnes ainult selles, millistel tingimustel maa ordu alla läheb. Vähemalt eestlaste suhtes pidi seda asja osaliselt otsustama Paide läbirääkimine ordu ja eestlaste vahel. Paide läbirääkimised Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad, ,,Viljandi komtuur Gosvin von Herike, Riia komtuur Dirk von Rambou, vend Wilken von Ilsede, Järva foogt vend Herman von Nesen, vend Andres von Steinberg ja veel palju suuri härrasid ordus ning ka Tallinna piiskop Olaus." Eestlastegi poolt ei olnud saadikute auväärsus väiksem kui orduvendade esindusel. Kohal olid neli kuningat ühes kolme sulasega. Aga juba algusest peale võtsid läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme: ,,Niisiis küsis meister neljalt kuningalt, miks nad ometi on sakslasi, noori ja vanu, nii hirmsasti tapnud ja surnuks löönud. Selle
maad. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriitsid. Saksa keeles tähistab nõukogu sõna Rat, millest on tulnud ka eestikeelne linnanõukogu nimetus raad. Keskaja linna iseloomustab omavalitsus. Tal on nii palju võimu, et suudab end maahärra kõrval maksma panna, tegutseda temast teinekord isegi sõltumata. Linnas oli maahärra ametnikuna, eelkõige kohtunikuna foogt. Kui linnad saavad kätte omavalitsus õiguse, enamasti järkjärgult, siis hakkab maahärra algul foogtiks nimetama kedagi linnakodanikest, seejärel valib või nimetab linn ise foogti, seejärel saavutab linn iseseisvuse finantsiliselt ja lõpuks omandab õiguse kehtestada ise linnades õiguskorda. Linnade poliitiline tähendus kasvas koos nende jõukuse ja majanduse arenguga ning nende erihuvid põrkusid nii mõnigi kord maahärrade huvidega, tekkisid konfliktid.
Olen Sigrid ning olen jaatajate esimene kõneleja. Meie teemaks on siis Baumgarten on kurjategija. Sooviksin lühidalt defineerida sõna kurjategija: Kurjategija- kuriteo ehk süüteo, pahanduse, pahateo toime pannud isik. Tavaliselt järgneb krimaalkaristus. Niisiis, meie esimene argument on: Baumgarten on mõrvar. Näide: Baumgarten tahtis kaitsta enda kui ka naise au, ning lõi linnusefoogti surnuks. Näite seletus: Linnusefoogt tuli Baumgarteni majja ning tahtis, et talle sauna kõetaks. Foogt aga hakkas ilmaasjata tüli norima ning Baumgarten lõi foogti lihtsalt kirvega maha järelikult on ta mõrvar ehk kurjategija. Meie teine argument väidab et: Ta põgenes oma kuriteo eest. Näide: Ta jooksis järve juurde, et keegi saaks ta ütle jõe viia ning siis edasi põgeneda. Näite seletus: Ta palus kalameest end üle viia aga ta ei nõustunud kuna järvel oli kõva torm. Lõpuks Willhem Tell viis ta üle jõe. Ta põgenes linnafoogti ratsameeste eest
NT! giid, bensiin, diivan; tähed f, s, z, z NT! fookus, fänn, sokolaad, zooloog, looz; pearõhk kaugemal kui esisilbil NT! paralleelne, vanill, grammatika, semester, suflee; pikad täishäälikud kaugemal kui esisilbis NT! akadeemia, galerii, idee, marinaad; häälik o kaugemal kui esisilbis NT! auto, logo, meson, stereo, neutron, traktor; eesti keeles tavatud häälikuühendid NT! bluff, sfäär, pasha, standard, foogt, strateegia, asbest, hüatsint, müokard, trahhea. NB! Võõrsõna ei ole tsitaatsõna (eestikeelses tekstis kasutatav võõrkeelest võetud sõna, mida kirjutatakse ja hääldatakse vastava keele kombe kohaselt, eestikeelses tekstis esinedes on need kursiivis). Võõrsõnu kirjutatakse häälduspäraselt, st lähtekeele hääldusreeglid on lihtsustunud, ja neis ei esine võõrtähti c, q, w, x, y.
kuni 5. põlveni. Läänid muutusid vasallide võõrandamatuks omandiks. 14. sajandil läksid ka varem maaisandale kuulunud õigused vasallidele üle (nt kohtuvõim talupoegade üle). 5. Kanna kaardile keskaegsed linnad. Millised linnaõigused neis linnades kasutusel olid. Tallinn, Rakvere, Narva Lübecki linnaõigus Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu Riia linnaõigus 6. Raad ja selle ülesanded. (mõisted: raehärra, bürgermeister, foogt, sündik) Raehärra rae liige; pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linnapiires kinnisvara, kuuluma kaupmeeste hulka Bürgermeister linnavanem, rae eesotsas seisev valitsev isik Foogt piirkonna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik Sündik linnajurist, tundis hästi seadusi, oli rae liige 7. Kaupmeeste ja käsitööliste organisatsioonid, nende tegevus ja roll (mõisted tsunft, olderman, gild, skraa)
1238 Stensby lepin Taani sai ordult tagasi Harju- ja Virumaa ning järva jäi ordule 23. aprill 1343 jüriöö ülestõus 14. mai 1343 Sõjamäe lahing, kus sai surma u. 3000 eestlast Stift piirkond, kus piiskop valitses maahärrana diötsees piiskoppide vaimulik võimkond vasall läänimees, maahärra käest saanud isik, keda seob maahärraga truudusvanne vakus läänistatud või läänistamata maaüksus, millelt korjati maksu. maavaba vabatalupoeg mõis mõisa külast eemal asuv suurem omaette talu kabel külakatoliikluse keskus Hansa liit kaubalinnade liit. Sinna kuulusid Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Foogt oma haldusüksuse käsknik komtuur oma haldusüksuse käsknik Danzigi kongress toimus 1397 a. . Tülid Vana Liivimaa maahärrade vahel. Osa võtsid ka Saksa ordu kõrgemad aukandjad. Riia peapiiskopkonna inkorporeerimine ; Harju Viru vasallid said Junginengi armukirja ; Piiskopkonnad aga vabanesid kohustustet alluda ordule sõja ...
.. Saarlaste võitlused Jaagupipäeval alustasid ka saarlased oma ülestõusu, nagu see Harjus oli toimunud jüripäeval. Saarlased aga ei teinud harjulaste plaani kohaselt ja tul id 8 päeva enne õiget tähtpäeva kokku. Kroonikud on kirjutanud saarlaste mässust järgmist: ,,Püha Jaagupi päeva õhtul selsamal aastal 1343 uputati preestrid merre ja mindi selsamal päeval Pöide linnuse ette, kus nad asusid 8 päeva, sest nad teadsid, et see loss ei võinud abi saada. Et nüüd foogt ei suutnud linnust hoida, asus ta omadega nõu pidama, et rahu otsida ja linnust ära anda. See meeldis neile kõigile, nad saatsid saadikud seepärast talupoegade juurde ja lasksid neile öelda, et nad tahavad rahuga alla anda. Selle üle olid talupojad. rõõmsad .Aadlikud tohtisid igaüks ühe hobuse ja mõõga ühes võtta.. Talupojad aga ei pidanud oma lubadust, vaid loopisid kividega nad kõik surnuks. Seal langes foogt 5 orduvennaga ühes palju muu perega." ..
Allikad: · Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem Riimikroonika XIV sajandist · Johannes Renneri kroonika XVI sajandist · Saksa ordu materjalid Põhjused · Arvatavasti taheti õiguslikku olukorda parandada. Algus · 23. aprill 1343 Harjumaal Haapsalu piiramine 4. mai 1343 kohtub Liivimaa ordu meister Paides nelja eestlaste juhiga 14. mail purustas ordu vägi eestlaste sõjalaagri Lasnamäel Sõjamäel. 18.-19. mail jõudsid kohale Turu ja Viiburi foogt. Ordu lisajõud Preisimaalt taastasid oktoobris 1343 Harumaal korra. Jüriöö ülestõus Saaremaal 1343 juulis hakkas sõjategevus Saaremaal. 1344 talvel kui meri jääs läks ordu Saaremaale mässu maha suruma. Saarlaste juhi Wesse tapmine. Lõplik Saaremaa vallutamine 1345 Saarlased viivad relvad Lihula linnusesse ja annavad pantvange. Pöidesse MAASILINN (saksa keeles Soneburg lepitus/heastamislinnus) Mõju :
-Eestis. Taanid kuningas otustas oma maad P-Eestis maha müüa. Müügist oleks ta saanud raha ja elada muretut elu. 4)Jüriöö ülestõusu eellugu: huvitatud pooled(kellel millised huvid olid) Algas 23.apr. 1343a. Hästi valitud algus ja põhjalikult ette valmistatud. Edu taheti saavutada ootamatusega. Ülestõusnute algedu oli suur. Mõisnikud peitusid Paide ja Tallinna müüride taha peitu. Pärats esimets rünnakut valiti 4 kuningat. Turu foogt pidi tulema leavastikuga 18.mai. Talinna alla. 4mail tapeti eestlaste esindajad. Ordu väed suunasid oma väed Läänemaale ülestõusnute vastu. Huvitatud oli 3 osapoolt: 1)Harju- Viru vasallid 2)Liiviordu 3)Maa põlisrahvas. Igal ühel neist olid omad huvid:1) kartsid kaotada oam seinised õigused 2)Liivi Ordu pidas end P-Eesti tegelikuks omanikuks. Nad olid nõus neid alasid ostma. 5)Jüriöö ülestõusu tähtsamad sündmused ja tulemus Saarlaste vanem Vesse tapeti
• 2005: "Pidusöök" – teener (Rakvere teater) • 2005: "Siiralt valetades" – Gobbel (Rakvere teater) • 2006: "Gupi" – Paša (Rakvere teater) • 2007: "Proffet" – osaline (Albu suvelavastus) • 2008: "Nii on meil moes" – Billy Croker (muusikal Linnahallis) • 2009: "Pea vahetus" – Mees 1 (NO99) Televisioon ja film • 2004: Buratino tegutseb jälle – Murka (ETV) • 2005: film "Malev" – Jūrmala foogt Hippolyt • 2006: lühifilm "Tulnukas" – Valdis • 2006: film Meeletu – maakler • 2007: lühifilm "Oma Maapäev" – Viktor Kingissepp (ETV) • 2008: animafilm "Välk" – koer Välk (Walt Disney animastuudio joonisfilm) • 2008: telesaade Eesti otsib superstaari üks saatejuhtidest (TV 3) • 2008: film "Mina olin siin" – Aivo 2008: seriaal "Tuulepealne maa" – Indrek Kallaste 2008 – 2013: seriaal "Tujurikkuja"- Stsenarist ja üks osatäitjatest
maharaiutud pead postide otsa. 11.mail toimusid Kimmole ja Kanavere lahingud, võitlused eestlaste tõkestusvägede ja Tallinnale appi tulnud orduväe vahel. Talupoegade vägi piiras Harjumaal Tallinna ning Läänemaal piiskopi residentsi Haapsalut. Nagu varem räägitud jäid Soome abiväed Tallinna hiljaks ja eestlased said 14. mail Sõjamäe lahingus orduvägedelt hävitava kaotuse. 18. mail saabus Viiburi foogt Tallina, aga kuuldes eestlaste kaotused pöördus ta tagasi soome. 26. mal algas Pihkva väe sissetung Tartu piiskopkonda. 24. juulil algas ülestõus Saaremaal, kus lõõdi maha sakslased ja uputati preestrid merre, seejärel piirati 8 päeva Pöide linnust ja viskasid alistunud sakslased, nende hulgas ka foogti, kividega surnuks. Harjumaal surus Liivi ordu Saksa ordu abiga ülestõusu maha 1343. aasta lõpus aga ülestõus ei olnud veel läbi. 1344
Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees Ordus oli maamarssal, kes resideeris alul Võnnus, siis Siguldas. Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks, kuid ajapikku see vahe kadus. Liivi Ordu alal oli 15 komtuurkonda, neist 5 Eestis: Viljandi, Pärnu, Lihula, Kursi ja Tallinna. Foogtkonnad Eesti alal olid Paide, Toolse, Narva, Vasknarva, Põltsamaa, Karksi, Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. Liivi Ordus eristati kolme seisust: · rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku. · poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid kingsepad jm. · preestervennad, kes toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi. Vasalle Liivi ordu aladel ei olnud
Suveteater) 2005: "Pidusöök" treener (Rakvere teater) 2005: "Siiralt valetades" Gobbel (Rakvere teater) 2006: "Gupi" Pasa (Rakvere teater) 2007: "Proffet" osaline (Ablu suvelavastus) 2008: "Nii on meil moes" - Billy Croker (muusikal Linnahallis) 2009: "Pea vahetus" Mees 1 (NO99) 2009: "Küüni täitmise lood ja laulud" Lui (Saueaugu Teatrutalu) Televisioon ja film 2005: film "Malev" Jürmala foogt Hippolyt 2006: lühifilm "Tulnukas" Valdis 2007: lühifilm "Oma Maapäev" - Viktor Kingissepp (ETV) 2008: animafilm "Välk" koer Välk (Walt Disney Animastuudio joonisfilm) 2008: telesaade Eesti otsib superstaari üks saatejuhtidest (TV 3) 2008: film "Mina olin siin" Aivo 2008: seriaal "Tuulepealne maa" Indrek Kallaste(ETV) 2009: seriaal "Kättemaksukontor" Gerth Maango (TV 3) 2010: telesaade "Eesti Laul
Kuivõrd kiiresti kogu Harjumaad haaranud ülestõus täpselt toimus, on jäänud ebaselgeks, kuid tõenäoliselt haarasid eestlased maa enda kätte paari päevaga. Kui kogu maa oli nende käes, saadeti Soome, Turu foogti juurde saadikud, kes pakkusid Harjumaad Rootsi kuninga võimu alla ning palusid selleks maale saata abivägesid. Oluline on ka see, et samal ajal toimus Taani ja Rootsi vahel sõda, seega ei olnud rootslastel vaja sõjakäiku Eestimaale hakata eraldi põhjendama. Turu foogt lubaski 19. maiks oma vägedega Tallinna alla jõuda. Samal ajal teavitati aga ülestõusu puhkemisest ka ordu maameistrit Burchard von Dreilebenit, kes oli arvatavasti Pihkvamaa piirialadel. Dreileben asus kiiresti tegutsema: ta saatis eestlaste juurde enda saadiku, pakkudes välja läbirääkimised Paide linnuses ja asus ka ise kiiresti sinnapoole teele. Läbirääkimised Paides ja eestlaste saadikute tapmine 4. mail 1343 jõudsid nii ordumeister kui ka eestlaste saadikud Paidesse
Peateos "Wilhelm Tell" Shveitsi talupoegade mäss Austria ülemvôimu vastu. Tegelased:Wilhelm Tell ,mägikütt.Gessler, riigifoogt. Stauffacher, talupoegade juht. Heinrich Holden, talupoeg. Malschtal, tema poeg. Auttingausen, vabahärra. Rudens, tema kasupoeg. Berta, aadlipreili, Rudensi pruut. Sisu: Baumgarteni naine on äranaerdud, tema naiselik väärikus on toodud ohvriks lossifoogt Gesslerile. B. astub naise kaitseks välja, kartes karistust, pôgeneb. Jôuab mägijärve äärde ja palub Tellil end üle viia. Keegi teine ei julge seda teha. Tell ei seganud end kunagi vabadusvôitlusse, kuid ta oli alati mehine ja abivalmis.Vabadusvôitluse juht Stauffacher kutsub Telli salajastele koosolekutele, kus arutatakse mässu Austria ülemvôimu vastu, kuid Tell keeldub alati.. Gessler tahab mägikütte alandada ja paneb oma kübara vaia otsa ning laseb talupoegadel seda kummardada. Piilujad kannavad foogtile ette, kes ei kummarda. Wilhelm Tell möödub kübarast k...
suurendada. Venemaa soovis sadamaid, P-L, aga territooriume ja Venemaa vastast liitu. Tulemused: Venemaa ei saanud alasid, Rootsi sai Põhja-Eesti ja Hiiumaa, Taani Saaremaa, Poola-Leedu aga Läti ja L-Eesti. 2) Kuberner- oli Rootsi kuninga esindaja Eestis Maapäev- nüüdsest oli ainult aadli omavalitsusorgan Eestimaa hertsogkond- moodustasid alad, mis pärast Liivi sõda läksid rootsi kätte. Foogtid- Haldusüksused Eestimaa hertsogkonnas, mida juhtis foogt Rootsi ala halduskorraldus: Kubermangud- maakonnad Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Presidentkond: Lõuna-Eesti ja Läti alad olid jaotatud kolmeks haldusüksuseks e. presidentkondadeks, mis hiljem kannavad nime vojevoodkonnad. Staaroskonnad- riigimaadele moodustatud halduspiirkonnad Riigimõisad e. folvarkid : jaotusid staaroskonnad
ulatuv müüridega piiratud eelkaitse, püssirohutorn, neli bastioni ja muldvallid Paide Jüriöö ülestõusu ajal Eestlased saatsid ülestõusu ajal Paidesse oma neli kuningat ordumeistriga nõu pidama, kuid nood taheti seal vangistada. Kui eestlased enda eest välja astusid,raiuti nad tükkideks. Paide Liivi sõja ajal 1558. aastal piirasid Paidet vene väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt Bernd von Smerten. 1560. aastal piirasid vene väed taas paidet, kuid taaskord ebaõnnestusid 1571. aastal piirasid linna taas venelased, kuid ei suutnud seda vallutada. 1573. aastal vallutasid Moskva väed Ivan IV enese juhtimisel Paide 1581. aastal vallutasid Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ning Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel Paide tagasi. Kasutatud kirjandus Mait Kõiv, Priit Raudkivi `'Keskaeg'' 2004 aasta, lk 114- 121
AJALUGU- KESKAEG(pt. 8-12) 1. Eesti ala valitsemine ja pärast Jüriööd Jüriöö ülestõus -> talupoegade põgenemine (Venemaale, Soome, Rootsi) -> kokkulepped mõisnike vahel Talupojad said koormiseid juurde, teotöö, kümnise maks (110-> 14 mõisnikele), raha rent, teotöö. Mõisinike kontrolli kasv -> feodaal maale elama -> mõisate ehitamine Eliidi häving Karistused -> Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Saaremaa 2. Jüriöö ülestõus ja selle tagajärjed Taani müüs oma valdused ära. Kui ennem oli maaisandaid neli siis nüüd kolm- saare- lääne piiskop, tartu piiskop, liivi-ordu meister) 3. Linnade teke ja valitsemine Keskaegsed linnad- Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Tallinn, Rakvere, Narva, Paide Olid mõisad, kaubateed ja kaubateede ristumiskohta tulid sulased, kes ootasid kaupmehi, et kaupa müüa. Kuna kaupmeestel oli ka asju vaja, kes ehitasid sinna maj...
*Riia peapiiskop - vaimuliku poole tähtsaim võimukandija Vana-Liivimaal. (allusid Tartu psk, Saare-Lääne psk ja Kuramaa psk Lätis) *Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega lepingud, mis fikseerisid kaotajate kohustused ja õigused. *Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid otsuse kuulutasid välja maarahva esindajad e õigusleidjad. *Saaremaa alistati alles 1241 ordumeistri poolt. valitsemine jäi kohalikele vanematele, aastas korra käis saarel foogt, kelle eesistumisel peeti kohut. 1255 sõlmitud lepinguga säilitasid nad poliitilised õigused, võttes kohustuse ordut toetada. *1260. Durbe lahingus kaotas Liivi ordu, see julgustas baltikumi rahvaid, ka saarlasi. 1261 rüüstati saaremaad ordu ja liitlaste poolt. *eesti alal kaks omaette maailma - vallutajad ja allutatud rahvas. Eeslasi ei lubatud linnustesse. *Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. kes ristiusku vastu võeti, kuulutati isiklikult vabadeks
PÕHJAEESTI ROOTSI KOOSSEISUS v Erinevalt Poola alast oli PõhjaEestis aadli mõjuvõim tunduvalt suurem. v Kuigi esialgu oli enamus maast riigi valduses, sundis rahahäda peagi kuningavõimu oma territooriume aadlikele läänistama ning 1620. aastaks oli juba 4/5 maast mõisnike käes. v Kõrgeimaks võimuks oli kuningat esindav kuberner. v Maa oli jagatud seitsmeks linnuselääniks. v Riigimõisates valitses foogt, kes oli ühtlasi talurahva kohtunik ja maksukoguja. v Peamiseks maksuks oli algul kümnis, hiljem viljamaks. PÕHJAEESTI ROOTSI KOOSSEISUS v Eramõisates juhtis kogu elu mõisnik. v Nagu Poola aladel, oli ka PõhjaEestis talupoja elu eramaadel raskem kui riigimaadel. v Aadli omavalitsust nimetati rüütelkonnaks. v Kord aastas käis koos Maapäev, mis arutas kõige tähtsamaid küsimusi. v
maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. Linnuse valmides lahkus kuningas jättes sinna kaitsemeeskonna. Saarlased otsustasid seda ära kasutada ja asuti organiseerima vastulööki. Õpiti ehitama ka kiviheitemasinaid. Linnus piirati sisse ja vallutati. Sõnum saavutatud edust saadeti kõikjale üle Eesti. Vabastati Varbola linnus. 1223.a. jaanuaris tungisid eestlased Viljandi linnuses kallale sakslastele. Tapeti orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt. Läti Hendriku sõnul kiskusid eestlased Järva foogtil Hebbel südame välja. Vastuhaku käigus vabastati ka Otepää ja Tartu. Kiire ja otsustava tegutsemise käigus õnnestus tagasi oma valdusesse saada kogu maa v.a. Tallinn. Peagi alustasid vaenuväed uuesti retki Lõuna-Eestisse, millele eestlased vastasid omapoolsete sõjakäikudega. 1223.a. suvel piirasid sakslased Viljandi linnust. Eestlased olid sunnitud lõpuks alistuma ja laskma end ristida. Eestlased said aru, et oma jõududest ei
Liivi sõja järgsest Liivimaa kubermangust) ristisõdijate poolt vallutatud Eesti ja Läti alasid, 17. saj.- 1917. aastani tähistati selle mõistega Lõuna-Eestit ja Lätit (va. Kuramaa hertsogkond). diötsees - piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. stift - piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. komtuurkond - haldusüksus Liivi orduriigis, mida juhtis komtuur. foogtkond - haldusüksus Liivi orduriigis, mida juhtis foogt. komtuur - komtuurkonna juht foogt - foogtkonna juht kirikukümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule. hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest. sakraalarhitektuur - kirikuarhitektuur adratalupoeg - talupoegade kiht 14-16. saj., kelle maa suurust arvestati adramaades. üksjalad - talupoegade kiht, kelle kohustuseks oli teha mõisale tegu 1 jalapäev nädalas. Selle kihi moo-dustasid enamalt jaolt adratalunike nooremad pojad, kes asutasid talu kuhugi ääremaale.
1. Mida nim vana-liivimaaks 2. Millised feodaal riigid moodustati Vana-liivimaaks 3. Millised on eestlaste õigused ja kohustused 4. Millised võõrvõimude omavahelised ja naabridega suhted 5. Keskaegsed linnad ja nende õiguslik korraldus eestis 6. Maapäev 7. Jüriöö ülestõus, põhi käik, tulemus 8. Selgita mis alad,linnaõigus,põgenemiste, sündmustik, linna foogt, gild, tsuft, sleraa 9. Mida tähendas välj:Linna õhk teeb vabaks 10. Milline mõju ristiusul eestlastele 11. Mis on reformatsioon, miks sai alguse vastas kat. Kirik 12. Iseloomusta karoliku hariduse elu,kooli tüübid ja õpelt mida? 13. Millist mõju avaldus reform. Eesti kultuuri ja haridusele 14. Rusowi kroonika ajalooline tähtsus 15. Lühisõja puhkemise põhj. Ja mis sõja ajandiks 16. Liivisõja tulemus, rahu lepingud 17. Kes olid?:M.Lutheri;G.Kettlei;Hertsogmagnus;B.Russow,S.Batory, P
ühendus, missa katoliku kiriku jumalateenistus, pildirüüste ususümbolite hävitamine kirikus, gild kaupmeeste või tsunftide ühendus, üksjalg talupoeg, kelle koormised olid adratalupojast väiksemad, pidid tööd tegema üks jalapäev, maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine valgas ja volmaris, bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus, hansa liit Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, linna foogt maahärra esindaja linna rae juures, vabatalupoeg keskaja lõpul ilmunud talupojad, kes olid end koormistest raha eest lahti ostnud, maavabatalupoeg talupoeg, kellele kuulus talu alana lääniõiguse alusel, raad linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, skraa tsunfti põhikiri, mis on rae poolt kinnitatud, seek hooldekande asutus, varjupaik, sündik linnajurist, mittesakslane mõiste maarahva kohta keskajal, läänistama maa kasutamisks
piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: 1)Liivi ordu 2)Saare-Lääne piiskopkond 3)Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. 2. Mõisted: komtuur komtuurkonna juht, foogt foogtkonna juht, hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest., kümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule., konvendihoone - Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. See hoonetüüp kujunes välja Teutooni ja Liivi ordu aladel 13.14. sajandil. 3. Modena Wilhelm ja tema vaheriik oli itaalia diplomaat ja vaimulik
Haapsalu, Paide, Viljandi 14. Sajandil tekkisid Narva ja Rakvere Hansa Liitu kuulusid: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi Hansa Liit oli kaubalinnade liit. Jüriöö Jüriöö ülestõus 1343-1345 Eestlased valmistusid ülestõusuks põhjalikult ja suutsid hoida saladust. Ülestõus algas 23. Aprill 1343, harjumaal, mis peagi vabastati võõrvõimust. Kõik mõisad pannakse põlema. Eestlased said aru, et kohalikust jõust ei piisa, palusid abi. Foogt lubas abi. Eestlased piirasid Haapsalut. 1343 Eesti 4 kuningat koos kolme sõja sulasega kohtusid Paides liivioodumeistri ja teiste tähtsate. Eesti kuningad tapeti. Juhtide kaotus vähendas eestlaste võitlus võimet. Lahingutes Kanavere küla lähedal ja sõjamäe kõrgendikul said eestlased lüüa. Tallinna alla tulnud Rootsi väed taandusid nähes, et nende abist pole enam kasu. 24 juuli 1343 puhkes saaremaal ülestõus. Liiviordud said abivägesid Saksamaalt. Kõigepealt alistati harjumaa
Võõrsõnad Nõrk sulghäälik sõna alguses (giid, bensiin, diivan) Võõrhäälikud/võõrsõnatähed: f, s, z, z (fookus, sokolaad, zooloog, looz) Pearõhk esisilbist kaugemal (paralleelne, vanill, grammatika, semester) Pikk täishäälik esisilbist kaugemal (akadeemia, galerii, idee, marinaad) Häälik O esisilbist kaugemal (auto, logo, stereo, neutron, traktor) (Tavatud häälikuühendid (trahhea, standard, foogt, müokard, asbest)) Sõnaliigid Käändsõnad Nimisõna e. substantiiv- asjad, elusolendid jm nähtused. Omadussõna e. adjektiiv- nimisõna/asja omaduse märkimine. Arvsõna e. numeral- asjade hulk. Asesõna e. pronoomen- teiste käändsõnade sõnaline asendaja, saab tähenduse kontekstis. Pöördsõnad Tegusõna e. verb- väljendab tegvust, tavaliselt öeldis.
allutatud. 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased lõid aga taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati ülestõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Lindanise (Taanilinn). 1223. aasta 29. jaanuaril saanud innustunud ülestõusust, tungisid Lõuna-Eestis sakalalased Viljandi linnuses sakslastele kallale ning tapsid orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt Mauritiuse. Järgnevalt võtsid sakalased kinni ka Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse ja tapeti. Siiski ei jätkunud sõda eestlaste jaoks edukalt. Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut orduvägede vastu - II Ümera lahingut ja ka 1223. aasta Tarbatu linnuse piiramine lõppes sakslaste võiduga. Peale mida jaotati Lõuna-Eesti ordu ja piiskopkonna vahel Ugandi ja Sakala jäi Ordu valdusesse. Vaiga aga jagati piiskopkonna ja ordu vahel
Taani võim Eestis algas 1219.a. Taani kuningas teostas oma võimu harilikult esindaja kaudu ja muid küsimusi otsustas kaastöölistega. Kuninga asetäitjaks Eestis oli vaimulik, kes määrati kuninga poolt ja ta pidi olema ka Tallinna peapiiskop. Kuningapealik asendas kuningat Eestis ja võis iseseisvalt otsustada kõiki küsimusi. Tal oli õigus norme anda, valitseda j akohut mõista. Õigus oli võtta elanikelt makse. Kuninga pealikul olid abilisteks linna foogt ja teised kaastöölised. 13.saj keskel oli ka kuninganõukogu, mille liikmeid nimetati kuninga nõunikeks, hiljem maanõunikeks, veel hiljem maaisadeks Tähtis asutus oli ka vassalide kogu, kuhu kuulusid kõik, kes olid vasalliseisuses. Otsustavamaks organiks oli vasallide päev, hiljem meespäev ja maapäev. Kokku tuldi vajaduse korral ja otsustati esilekerkinud küsimusi, makse, kindlustuste ehitamist, sõja ja rahu küsimusi, valiti maanõunikke, vasallikohtunikke, võeti
-1535- ilmus esimene eesti keelne luterlik katekismus Mõisted -Maahärra e. Maaisand- peale Vabasussõde jagati Eesti ala võitjate vahel ära. Võitjad jagasid oma alad veel osadeks ja nende osade etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad. - Ordumeister- ordu eesotsas olev inimene kes oli peaaegu sõltumatu võimuga.(ordu juht) - komtuurkond- orduala väiksem haldusüksus, mida juhtis komtuur - foogtkond orduala väiksem haldusüksus. Mida juhtis foogt - hinnus- kindlaks määratud suurusega naturaalmaks mida pidid talupojad oma mõisnikele Maksma - kümnis- 1/10 saagist pidi talupoeg mõisnikele andma. - Stensby leping (1238 a.) leping mille alusel vallutajad Eesti ala ära jagasid. - maapäev- nelja seisuse koosviibimised, kus otsustati välispoliitilisi küsimusi, määrati kindlaks maksud, püüti lahendada omavahelisi tülisi, arutati talupoegade probleemide üle jne. - kodukariõigus- mõisnike õigus oma talupoegi karistada.
asehaldur, Saaremaa rüütelkond, foogtid, aadlil rohkem aadli esindus, reduktsioon maad, aadli omavalitsus, Eestimaa rüütelkond, maapäev Kohtupidamine Talupoegade üle vakusekohus Mõisnik mõistab kohut Foogt mõistab kohut, talupoja üle, riigimaadel haagikohtunik staarostid maakonnas Talupojad Suured õigused, head Sunnimaised, rõhuti Maksud, teotöö elutingimused, mõisakoorimsed, maksude ühtlustamine teokohustus
Ajalugu. 1) Lnemaa anti Riia piiskopile, mis pani aluse Saare-Lne piiskopkonnale. lejnud hivatud alad vttis ordu endale. 2) a)Balduni katse paavsti lemvim taastada. Mis ei nnestund. Leedulased koos semgalitega nad Saue lahingus hvitasid. b)Ta oli roomast saadetud esindaja, kes pidi paavsi levimu taastama, aga lahkus ilma midagi muutmata. Modena Wilheim tuli Baltimaile korda looma. c) Mille jrgi sai Taani ordult tagasi Harju- ja Virumaa ( neist moodustati nn. Eestimaa hertsogkond, mille hertsogiks oli Taani Kuningas). Jrva ji ordule mndusega, et sinna htki kindlusti ei ehitata. 3) a) Saarlasid jtkasid vastupanu mitukmmend aastat. Need lppes iga kord mitte tingimusteta allaandmise, vaid lepinguga. 1236.nda aasta vastuhaku jrel oli saaremaa mitu aastat jlle vaba, sest uus alistumisleping slmiti alles 1241.ndal aastal. Saarlased ristiti ja nustusid maksu maksma. b) Jlahingus vitis Vene ved, Aleksander Nevski juhtimisel. Nevski ...
tulle. Kahjuks jäi abivägi liiga hiljaks ja Tallinna piiranud eestlassed said lüüa. See toimus 14. mail. Eestlased oleksid saanud ka rootslastelt abi, kuna Rootsi ja Taani olid sõjajalal. Pikapeale olid nad suutnud omavahel rahu sõlmida. Rootsist enam eestlased abi ei saanud. Võib olla pidid eestlased ka mujalt abiväge saama, kuid kui see ka nii oli, siis see abivägi ei tulnud. See on jäänud täpsustamatuks. Viiburi foogt tuli eestlastele appi 18. mail, kuid pöördus tagasi, pealeseda, kui sai teada, et eestlased oli juba kaotanud. Tartu piiskopkonda tungiti sisse. Seda tegi Pihkva vägi ja see toimus 26. mail. Saaremal hakkas ülestõus 24. juulil. Sellega piirati sisse Pöide linnus ning see ka alistati. 1344. aasta veebruaris hukati Saaremaa vanem Vesse. Orduvägi oli tunginud Saaremaale. Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas oluliselt ja järsult eesti rahva olukorda
Kuivõrd kiiresti kogu Harjumaad haaranud ülestõus täpselt toimus, on jäänud ebaselgeks, kuid tõenäoliselt haarasid eestlased maa enda kätte paari päevaga. Kui kogu maa oli nende käes, saadeti Soome, Turu foogti juurde saadikud, kes pakkusid Harjumaad Rootsi kuninga võimu alla ning palusid selleks maale saata abivägesid. Oluline on ka see, et samal ajal toimus Taani ja Rootsi vahel sõda, seega ei olnud rootslastel vaja sõjakäiku Eestimaale hakata eraldi põhjendama. Turu foogt lubaski 19. maiks oma vägedega Tallinna alla jõuda. (Vahtre, 2005) Samal ajal teavitati aga ülestõusu puhkemisest ka ordu maameistrit Burchard von Dreilebenit, kes oli arvatavasti Pihkvamaa piirialadel. Dreileben asus kiiresti tegutsema: ta saatis eestlaste juurde enda saadiku, pakkudes välja läbirääkimised Paide linnuses ja asus ka ise kiiresti sinnapoole teele. (Vahtre, 2005) 2. Jüriöö ülestõus saaremaal 1343.aasta juulis algas ülestõus ka Saaremaal
poega kunagi armastanud ega pole olnud talle truu. Lõpuks lahkub armuke, Luise ei tunnista et oli sunnitud kirja kirjutama, presidendi poeg mürgitab Luise ja enda. President saab karistuse, käsilane reedab saladused. Näidatakse kõrgklassi moraalitust. ,,Wilhelm Tell" Sveits 13.saj peategelane osav vibukütt Wilhelm. Kujutab Sveitsi talupoegade, ülikute mässu dünastia vastu. Tell pole algul sõjakas, ega taha mässata, kuid kui foogt sunnib teda surmaähvardusel sihtima õuna tema poja peal, otsustab Tell foogtile kätte maksta ja tapab ta hiljem. Lõppeb vabanenud ülikute ja talupoegade vabaduse ülistamisega. Schiller püüdis kutsuda ka saksalasi üksmeelsusele. Ühtsuses peitub jõud.
Kirjelda talurahva õigusliku seisundi halvenemist? Esialgu oli talupoegade seisund üsna hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust maakasutusele. Jüriöö ülestõusu tagajärjel hakkas talurahva laialdane karistamine. Talupoegade õigustega arvestasid feodaalid nüüd tunduvalt vähem kui enne ülestõusu. Talupoegadel tuli leppida mitmete koomistega. Tähtsaim oli viljakümnis, mis on protsentuaalne andam või hinnus, mis oli kindla suurusega andam. Teoorjus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227...
2. Kirjelda Poola võimu ala. Maa oli jaotatud presidentkondadeks. Konstitutsioonid asehaldur. Maapäev! kohaliku aadli esindus. Mõisnik mõistab kohut talupoja üle, riigimaadel staarostid. Poolale kuulusid Tartu, Viljandi ja Pärnu linnad. Usuks oli Katoliiklus. Gümnaasium oli, tõlkide seminar. 3. Kirjelda Rootsi võimu ala. 4 maakonda. Eestimaa hertsogkond, Tallinna kuberner.Eestimaa rüütelkond. Foogt mõistab kohut. Maksud, teotöö-maksude ühtlustamine. Endiselt sunnitöölised. Rootsi võimu alla kuulusid Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu ja Koluvere. Usk oli luterlus. Kuningas Karl IX lubas talupojad kooli saata, aga need jäid pelgalt sõnadeks. 4. Kirjelda Taani võimu ala. Tekkisid ametikohad. Riigi alasid haldas haldur. Saaremaa rüütelkond aadli esindus. Redutsioon mõisnikelt maa tagasivõtmine. Talurahva üle mõistis kohut vakusekohus
suudetud. Maikuu teisel poolel, kui Harjumaal oli ülestõus esialgu maha surutud, saabusid ka Läänemaale orduväed ning surusid eestlaste vastuhaku maha. 1343. aasta jaagupipäeva eel puhkes Saaremaal ülestõus. Saarel löödi maha sakslased ning vallutati nende tugipunktid, kaasa arvatud Pöide linnus. Viimane alistus küll alles pärast 8-päevast piiramist, kui saarlased lubasid sakslastel vabalt linnusest lahkuda. Ent saarlased murdsid peagi oma lubadust ja kõik sakslased, sealhulgas ka foogt, loobiti kividega surnuks. 1343 aasta augustiks oli Saaremaa võõrvõimust vaba. Nelja kuninga mõrvamine Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad ning ka Tallinna piiskop Olaus. Eestlaste poolt ei olnud saadikute auväärsus väiksem kui orduvendade esindusel. Kohal olid neli kuningat ühes kolme sulasega. Aga juba algusest peale võtsid läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme.
Armuke läheb riigist minema. Lõppeb traagiliselt. Presidendi poed mürgitab Luise ja enda ning surevad. Lõpuks president saab karistatud, kuna tema käsilane reedab ta saladused. Näitas kõrgklassi vääritus ja autust. ,,Wilhelm Tell" ajalooline värssdraama. Tegevus toimub Sveitsis 13. Sajandil ja peategelane on osav vibukütt Wilhelm Tell. Kujutatakse Sveitsi talupoegade ja ülikute mässu Austria võimu vastu. Tell ei ole algul sõjakas, ega taha mässata, kuid kui foogt sunnib teda surmaähvardusel sihtima õuna, mis on pandud tema poja pähe. Lask õnnestub, kuid Tell otsustab kätte maksta ja tapab hiljem foogti vibuga. Lõppeb ülikute ja talupoegade vabaduse ülistamisega. Selle näidendi kaudu püüdis Schiller ka sakslasi kutsuda üles üksmeelsusele. Sõnum: ühtsuses peitub jõud. 3. Pairon päritolu, zanrid, loomingust üldisemalt, 2 teosest lähemalt. Soti aadlisuguvõsast pärineb, sündis Londonis, kuid lapsepõlve veetis Sotimaal mägedes.
Polnud nii suuri kohustusi,talud suuremad,hooned paremini ehitatud.1563 anti Kuressaarele linnaõigus.Põhja- Eesti:kuulus Rootsile.Põhja-Eesti-Eestimaa hertsogkond.Juhtis kuberner.Rootsi kuningas kinnitas kohe kõik õigused peale vallutusi.Kuningale kuulus rohkem maad kui kohalikule aadelkonnale. Kuberner oli sõjapealikuks. Kogus makse.Hertsogkond jagati 7 linnuselääniks:Tallinn,Paide, Rakvere,Narva,Haapsalu,Koluvere,Lihula.Linnuseläänid jag.riigimõisateks.Eesotsas foogt. Foogti ül:kirja panna maksud,kohtu mõistmine.Rüütelkond-moodustasid kohalikud aadlid. Maapäev- kohalikud aadlikud koos.Jag.maakondadeks:Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa- kreis.Rootsistamine.Rootsi kuningas nõudis sama kaitset nagu aadlikel. Sõjad:Rootsi ja Poola vastuolud jätkuvad.Kui Poola kuningaks sai Sigismund III, läks asi tõsiseks.Ta hakkab peale suruma katoliiklust.Hertsog Karl haarab võimu.Teatab et Sigismund pole enam kuningas
Polnud nii suuri kohustusi,talud suuremad,hooned paremini ehitatud.1563 anti Kuressaarele linnaõigus.Põhja- Eesti:kuulus Rootsile.Põhja-Eesti-Eestimaa hertsogkond.Juhtis kuberner.Rootsi kuningas kinnitas kohe kõik õigused peale vallutusi.Kuningale kuulus rohkem maad kui kohalikule aadelkonnale. Kuberner oli sõjapealikuks. Kogus makse.Hertsogkond jagati 7 linnuselääniks:Tallinn,Paide, Rakvere,Narva,Haapsalu,Koluvere,Lihula.Linnuseläänid jag.riigimõisateks.Eesotsas foogt. Foogti ül:kirja panna maksud,kohtu mõistmine.Rüütelkond-moodustasid kohalikud aadlid. Maapäev- kohalikud aadlikud koos.Jag.maakondadeks:Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa- kreis.Rootsistamine.Rootsi kuningas nõudis sama kaitset nagu aadlikel. Sõjad:Rootsi ja Poola vastuolud jätkuvad.Kui Poola kuningaks sai Sigismund III, läks asi tõsiseks.Ta hakkab peale suruma katoliiklust.Hertsog Karl haarab võimu.Teatab et Sigismund pole enam kuningas
1.Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused. * Igal linnal omad seadused * Igal linnal õigus ehitada linnamüür (Tallinnal 2,35 km, 27 torni) * Tohtis vermida münte (mündikoda - mündimeister) Eeldused: * veekogude lähedus (meri, jõgi, järv, jne) * muud looduslikud tegurid (mäed, künkad jms) * kaubandusteede ristumiskohad 2. Raad oli linna omavalitsus. Sinna kuulusid linna kõige rikkamad ja mõjukamad suurkaupmeh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
