Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Ajalgu 2 Halduskord 2 Bermuda lipp 2-3 Rahvastik 3 Majandus 3 Loodus 3-4 Bermuda kolmnurk 4 Kokkuvõte 4 Kasutatud kirjandus 5 Sissejuhatus Bermuda on Atlandi ookeani loodeosa saarestik, Suurbritannia valdus
Asehalduskord hakkas kehtima Katariina ajal 1783. aastal, ta oli Venemaa keisririigi valitseja Peeter naine, kes võttis võimu ka valitsemisel ning tõi kaasa muudatusi. Katariina lõi kubermanguseadused, mis hakkasid kehtima Venemaa piirkonnaaladel, millele oli kehtestatud Balti erikord. See oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Katariina soov oli tihedamini liita piirialad Venemaaga ja terviklikkuse tagamine. Kehtima hakkasid seadused, mis Venemaalgi. Halduskord muutis maakondade ja valdade piire ning loodi uued maakonna linnad, Paldiski ja Võru. Kubermangud jagunesid nüüd maakondadeks, provintsid kaotati, Narva liideti Peterburi kubermanguga ja maakonnakeskused said linnaõiguse. Aadlikest said omavahel kõik võrdsed aadlikud, mõisad jäid neile alles aga privileege kärbiti. Asehalduskord kehtis 1796. aastani. Mõlemad korrad tõid endaga kaasa muudatusi, aga asehalduskord rohkem, kuna nii muudeti
· 20. augustil 1991 rahvaliikumise survel läks Eesti poliitilistel jõududel korda kokku leppida koostööks ning NSV Liidu lõpliku lagunemise tingimustes taastada Eesti iseseisvus · 1994. a Vene sõjaväe väljaviimine tähendas päriselt okupatsiooni lõppu. Faktid Saksamaa okupatsiooni kohta 1941-1944 · 1941Juulis-augustis Saksa väed hõivasid Eesti mandriosa · Eestiaegne halduskord taastati, aga Eesti riik mitte · Eestlased võtsid ometi aktiivselt osa NSVL vastasest võitlusest : 1941. aasta suvel metsavendadena, hiljem julgestusorganisatsioonis Omakaitse ning Saksa sõjaväes · 1943 ja1944 Eesti Omavalitsuse korraldatud mobilisatsioon · Natside ja nende käsilaste poolt tapeti 61000 eraisikut ja 64 000 NSV sõjavangi
Euroopaga, mis tagas teiste Venemaa kubermangudega kiirema arengu. Asehalduskord (1783-1796) • Katariina II (valitses aastail 1762-1796) • Taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ja tihedamat liitmist Vene impeeriumiga. • Venemaa sisekubermangudes 1775. aastal kehtestatud uus halduskorraldus laiendati 1783. a ka Baltikumile. • Uus halduskord taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga, arvestamata ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid. Asehalduskord (1783-1796) • Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetati ühine asevalitseja (asehaldur). • Muutus Eestimaa ja Liivimaa administratiivne jaotus (nt lisandus Paldiski maakond). • Oluliselt piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. • Maksukorralduse põhjalik muutmine (pearahamaks)
võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga. Baltikumis seati sisse asehalduskord, kuna taheti kindlustada Vene võimu Baltikumis. Selle iseloomulikud tunnused olid: muutus Eesti administratiivne jaotus, piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust, mõisnikud said võrdsed õigused, kõikidele anti võrdne kodanikuõigus, võeti kasut. Pearahamaks, korraldati hingeloendusi. Seoses Balti asehalguskorraldusega piirati omavalitsusstruktuuri ning uusi halduskord taotle impeeriumi piirimaade ühtesulat. Venemaaga, arvestamata ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid.Omavalitsusorganid olid rohkem riigivõimu kontrolli all kui varem ning kõik see võis luua pingeid riigivõimu ja balti aadli vahel.
"Miks väärib kommunism hukkamõistu" Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Uue valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu etteotsa sai Lenin. Endine majandus-, rahandus- ja halduskord ning armee tuli likvideerida. Hakati looma uut sõjaväge Punarmeed. 1919. aastal Moskvas loodud Kommunistlik Internatsionaal (komitern) kuulutas oma II kongressil 1920. aastal välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmsele nõukogude vabariigi loomisele. Õnneks ei läinud nende plaan läbi. Kui Ülemaailmne revolutsioon oleks õnnestunud, oleks igal pool kehtestatud diktatuur, mis omakorda oleks tähendanud seda, et kõik teised
kihtidest. 3) Uus maksukorraldus. Pearahamaksu, mis Venemaal oli käibel juba Peeter I aegadest, laiendati nüüd ka Eesti-ja Liivimaale. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. 4) Omandireform Asehalduskorra kehtestamine tõi kaasa hulga tolle aja mõistes demokraatlikke elemente, tublisti piirati senist keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. Samas taotles uus halduskord kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga, arvestamata vähimalgi määral ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid. Kas Katariina II ümberkorraldused võib pidada pigem positiivseks või negatiivseks? Põhjenda oma arvamus. Katariina II ümberkorraldused võib pidada pigem positiivseks, sest igal maakonnal oli oma valitseja ja need kes ei olnud rüütelkondades sai samasugusi õigusi nagu need kes olid rüütelkondades.
sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. VALGUSTUSAEG JA REFORMID 18. sajandi lõpuks oli valgustusaeg loonud kriitilise õhkkonna, mis viitas vajadusele olemasolevad institutsioonid ümber korraldada. Päevakorda kerkisid reformid seoses niisuguste probleemidega nagu religioosne sallivus, liberaalne majandus, ühtlustatud seadused ja ratsionaalne halduskord, humaanne karistussüsteem ja tsensuuri lõpetamine. Kui varasemate valitsejate meelest oli pärilusõigusest ja jumala tahtest küllalt, et võimulolekut õigustada, siis võimukandjate uus põlvkond otsis endale õigustust oma alamate heaolu parandamises. Mõttetera, et monarh on "riigi esimene teener" võtsid omaks paljud valitsejad nagu Friedrich Suur Preisimaal, Katariina II Venemaal, Carlos III Hispaanias ja Joseph II Austrias. Ehkki nimetatud
laulupidude traditsiooni algus Rahvamuuseum Pärisorjuse piiramine 1802/1804 talupojal on õigus vallasvarale, koormise fikseerimine, kodukariõiguse piiramine, vallakohtute loomine 1816/1819 talurahvas vabastati pärisorjusest Talupoegade pärisorjuse kaotamine toob kaasa mõtte hakata mõtlema on rahva tulevikule. VENESTUSAEG Venestamise põhjused: 1) vajadus kaasajastada iganenud halduskord 2) rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures 3) Vene riigi julgeolekuhuvid 1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Politsei ja kohus allutati täielikult keskvõimule ja sakslaste asemele pandi seal ametisse vene ametnikud. Ametliku keelena võis asjaajamises kasutada ainult vene keelt
aastatel. ▪ Põhjasõda- 1700-1721, Läänemerel Rootsi, Venemaa, Taani ja Saksimaa vahel aset leidnud sõjaline periood. ▪ Reduksioon- riigistamine, oma maa/riigi tagasivõtmine. ▪ Restitutsioon- maa/riigi tagasi andmine endisele omanikule. ▪ Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. ▪ Balti erikord- Eesti-, Liivi-, Saare-, ja Kuramaal baltisaksla aadli omavalitsussüsteem. ▪ Asehalduskord- 1783 a. baltikumile laiendatud uus halduskord. ▪ Pearahamaks- asehalduskorraga kehtestatud maks, mida pidid maksma mõisnikud iga talupoja eest. ▪ Hingeloendus- Katariina II poolt korraldatud isikute loendus. ▪ Rüütlimõis- eramõisad, kuulusid enamasti baltisaksa mõisnikele. ▪ Pastoraat- Kirikumõisad, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. ▪ Suitsutuba- Eestlaste elamu, palkidest hoone, väike, köeti ilma korstnata kerisahjuga.
Esimesed reformikatsed 1760 oli pärisorjuslik mõisamajandus end ammendanud. Mõisate tulud polnud vastavuses väljaminekutega. Talupojad muutusid tõusvate koormuste tõttu rahutuks. Tugevnev Vene riik soovis kaotada Balti erikorda. Saabus valgusajastu ja moodi läksid orjusevastased ideed. Hakati propageerima pärisorjuse piiramist talupoegade laskmist raharendile ja mõisate majandamist motiveeritud palgasulaste abil. Asehalduskord Katariina II kehtestatud Venemaa uus halduskord laienes Baltikumile 1783. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud ühendati Riia asehalduskonnaks. Paldiski sai linnaõigused ja ajutiselt loodi Paldiski maakond. Asutati Viljandi ja Lõuna-Tartu ehk Võru maakond. Siia laiendati Venemaa aadliomavalitsuse ja linnaseadused. Kaotati maanõunike kolleegiumid. Linnades asendati raed majaomanike poolt valitud linnaduumadega. Kehtestati Venemaa maksusüsteem. Pearahamaksu nõuti kõikidelt meestelt. Talupoegade arvates tähendas pearahamaks mõisasundusest
hävinenud. Eestlasi oli u 120 000-140 000. Kui Eesti rahvas taastus kiiresti Juba 1800.a lõpuks oli eestlasi pool miljonit. Enamik eestlasi elas maal, vähem linnas. Linnas elasi philiselt Venelased(Tallinnas). Vene asustus oli suur Peipsi rannikul. Rootslased elasid rohkem väike saartel ja Hiiumaal. 18.saj rännas siia palju sakslastest käsitöölisi ja kaupmehi. Linnades paiknesid ja Vene sõjaväed. Balti erikord · Vene ajal säilis samasugune halduskord nagu Rootsi ajal. Peetr1 aga polnud kindel, et Rootsi omale neid valdusi tagasi ei taha. Seepärast alustas ta restitutsiooni.(mõisate tagasi andmine aadlikele)Uusikaupungi lepinguga sätestati Balti erikoraa alused: Baldi aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse kehtima jäid seninsed seadused ja maksukorraldus püsima jäi luteri usk püsis saksa keelne asja ajamine tollimaks · 1730-40
sõjaväeteenistuses Rüütelkondade mõju kasvas: nende käes lid kohalik omavalitsus, kohus ja politsei ning osaliselt kontroll kooli ja kiriku üle Rüütelkondade liikmeskonna piiritlesid aadlimatriklid mis valmisid Liivimaal 1747 a. , Eestimaal 1756 a, Saaremaal 1741 aastal. 18.saj. I poole Eesti- ja Liivimaad iseloomustab õiguslik segadus Venemaaga liitumine tähendas reduktsioonieelse erikorra ja privileegide taastumist ning kehtivate õigussuhete konserveerimist Rootsi aegne halduskord jäi Vene-aegse aluseks Vene võim ei tegelenud 18 saj. I poolel talurahva olukorraga ega kontrollinud Rootsi-aegsete seaduste täpset rakendamist Balti provintside omavalitsuskorraldus ei taganud talupoegadele õiguskaitset Esialgu üritasid talupojad kasutada varasemaid ,seaduslikke teid, päärdudes kaebustega mõisnike peale Peterburi võimude poole Riigivõim tugines aga rüütelkondade seisukohavõttudele Ajalookirjanduses on omistatud suur tähtsust nn. Roseni deklaratsioonile(1739a.).
VENESTUSAEG ärkamisaja ja 20saj alguse vahel Põhjused: · vajadus kaasajastada iganenud vene halduskord · rahvusluse tõus · vene riigi julgeoleku huvid Koolireform (kõige tähtsam). Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile ja alates 1887.a tuli talurahvakoolides alates kolmandast klassist lapsi õpetada vene keeles, peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Seejuures ei tohtinud lapsed emakeelt kõneleda isegi mitte omavahel ega vahetunnis. Keelu vastu eksijaid karistati ja
aastal õhku. Üks sõja tagajärgi oli ka Tartu Ülikooli tegevuse lakkamine. Ehkki ülikooli taastamine oli Eestimaa rüütelkonna kapitulatsiooni üks tingimusi, kulus terve sajand, enne kui Aleksander I Tartusse 1802. aastal taas ülikooli rajas. Mis muutused toimusid Eestis Vene aja saabumisega? Venemaaga liitumine tähendas reduktsioonieelse erikorra ja privileegide taastamist ning kehtivate õigussuhete konserveerimist, Rootsi-aegne halduskord jäi Vene-aegse aluseks. Vene võim ei tegelnud 18. sajandi I poolel talurahva olukorraga ega kontrollinud Rootsi-aegsete seaduste täpset rakendamist. Balti provintside omavalitsuskorraldus ei taganud talupoegadele õiguskaitset. Esialgu üritasid talupojad kasutada varasemaid, seaduslikke teid, pöördudes kaebustega mõisnike peale tsaarivõimude poole. Riigivõim tugines aga rüütelkondade seisukohavõttudele. Ajalookirjanduses on omistatud suurt tähtsust nn Roseni deklaratsioonile (1739)
läks kooli heaks. 3. Eesti Kirjameeste Selts (1872-1893) Tartus-arendas eesti keelt ja kirjandust, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist. EKS-i otsusel mindi 1872.aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele. 4. Seltsid- esimesed eesti põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus, Viljandis ja Võrus. Suur selts oli veel kaubalaevaselts ,,Linda" Tallinnas. VENESTUSAEG Venestamise põhjused: 1) vajadus kaasajastada iganenud halduskord 2) rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste juures 3) Vene riigi julgeolekuhuvid Vene hiidriik oli sisemiselt ebakindel. Majanduslik kasv, moderniseerimine ja militariseerimine nõudis kindlat õiguslikku korda ja administratiivset ühtsust, juhtimise ja valitsemise tõhusamaks muutmist. Pr revol sündinud rahvusriigi idee leidis poolehoidjaid ka Venemaal. Normaalne rahvusriik eeldab etniliselt enam-vähem ühtlast elanikkonda, vene
maanõunike kolleegiumid saadeti taas laiali. 9. Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned. + - · Eesti ja Liivimaa said võrdsed õigused · Pearahamaks tuli Baltikumi · Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile · Mõisnike... majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. · Laiendati inimeste õigusi ja vabadusi, nt. · Uus halduskord taotles kõigi impeeriumi Madalamast kihist inimesed said kaasa piirimaade ühtesulatamist Venemaaga, rääkida linna valitsemises arvestamata vähimalgi määral ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid. · Aadlike võim vähenes · Uued omavalitsusorganid allutati riigi väga rangele kontrollile
· 1708 küüditati kõik tartlased Venemaale ja linn õhati. f. Kogu Eesti minek Venemaa kätte: · 1709 sõja otsustav Poltaava lahing Ukrainas, kus rootslased said hävitavalt lüüa. · 1710 alistasid venelased Riia, Pärnu ja Tallinna. 1710 läks kogu Eesti Venemaa kätte. g. Sõja lõpp: · 1721 Uusikaupunki rahu, millega Venemaa sai endale Rootsilt Ingerimaa, Eesti ja Liivimaa. Eesti valitsemine varauusajal (17.-18. saj) 1. Uus halduskord Rootsi ajal: a. Kaks kubermangu: · Eestimaa kubermang (P.-Eesti) · Liivimaa kubermang (L.-Eesti ja P.-Läti ning eriseisundiga Saaremaa) b. Kindralkuberner Rootsi kuninga määratud kõrgeim valitsusametnik (Tallinnas ja Riias) c. Rüütelkonnad aadlike seisuslikud omavalitsusorganid (Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal): · Maapäev Rüütelkonnaliikmete kokkutulek 3 aasta tagant. · 12 maanõunikku Maapäeval eluks ajaks valitud rüütelkonna igapäevaseid asju
Selle järgi läks osa kohaliku elanikkonna makse asehalduri ja tema ametnike ülalpidamiseks, kes osa laekumistest palgana endale jättis. Selle asemel asutati aadli, linna-ja külakogukonna seast valitud nõukogud, kelle ülesandeks jäi kohtupidamine ja maksukogumine. Niisuguse korra juures pidi olema vähem kuritarvitusi, kuid tegelikkuses oli seda muidugi raske jälgida. Ametnikud vastutasid otse tsaari ees. Piirialadel kohandati samuti uus halduskord. Kohaliku valitsuse eesotsa sai seal vojevood, tsaari määratud sõjaväeametnik. 1556. aasta ukaasiga määrati kindlaks kõigi maaomanike sõjaväekohustus. Lisaks isiklikule teenistusele pidid nad andma tsaarile iga 410 aakri maa kohta ühe täisvarustuses ratsamehe. See pidi jaotama väeteenistuse koorma ühtlasemalt ja suurendas paljude bojaaride teenistuskohustusi. Ivan Julm- sõda ja kaubandus 1550
Suhtumuslik kooskõlastamine tähendab inimeste erisuguste ideede, lähenemisviiside ja ettepanekute alusel ühisseisukoha kujundamist. 23. Koordineerimisvormid 1)juhenduslik koordineerimine (tegevusviiside vahel kooskõla saavutatakse ametlike alluvusvahekordade ja juhendmaterjalide abil. Suunatud e direktiivne 1.juhi poolt kõik töötavad juhi alluvuses; 2.kooskõlastava (dispetser, juhiabi) ei ole juhi seisundis; 3.ühisarutelu (nõukogu, komisjon, nõupidamine); 4.halduskord abil sisult lihtsad, korduva iseloomuga, omavahel seotud); 2)vabatahtlik koordineerimine kooskõla ja tasakaalu saavutamine mitteametlike seoste ja suhete kaudu. 24. Koordineerimisvõtted- vabatahtlik kooskõlastamine tähendab tegevuste ja toimingute vahel kooskõla ning tasakaalu saavutamist miteametlike seoste ja suhete kaudu.Juhenlik kooskõlastamine tähendab tegvuste ja toimingute vahel kooskõla ja tasakaalu saavutamist ametlike alluvsvahekordade ning juhendmaterjalide abil
Algas Valgustusajastu: I Hariduse tähtsus suurenes II Räägiti palju orjusevastastest ideedest III Eesti talurahva õigusetus peeti mujal maailmas ebanormaalseks IV Talupoegade töö mõisa heaks taheti asetada raharendiga V Mõis pidi palkama töötegijateks palgasulaseis *1726- tuli venemaal paleepöörde abil keisrinna katariina II *Katariina oli rahvuselt sakslanna, laiendas impeeriumi piire, surus maha rahvarahutusi, reformis põhjalikult riiki. *1775- hakkas venemaal kehtima uus halduskord *Eesti ja liivimaa kubermangud ühendati riia asehaldurkonnaks *Vene sõjalaevastuku baas sai linnaõigused *Tekkisid uued maakonnad: Võrumaa, Viljandimaa, ja Lõuna-Tartumaa *Balti kubermangudele laienesid venemaa aadli omavalitsuste ja linnade seadused *Uued seadused piirasid siinse linnaeliidi privileege *Balti provintsidele laienes vene maksusüsteem *Tähtsamaks riigimaksuks oli pearahamaks(juurde maksid ainult mehed) *Talupojad lootsid rootslaste tagasitulekule
lähenemisviiside ja ettepanekute alusel ühisseisukoha kujundamist. 25. Koordineerimisvormid Koordineerimisvormid jagunevad järgmiselt: 1)juhenduslik koordineerimine (tegevusviiside vahel kooskõla saavutatakse ametlike alluvusvahekordade ja juhendmaterjalide abil. Suunatud e direktiivne 1.juhi poolt kõik töötavad juhi alluvuses; 2.kooskõlastava (dispetser, juhiabi) ei ole juhi seisundis; 3.ühisarutelu (nõukogu, komisjon, nõupidamine); 4.halduskord abil sisult lihtsad, korduva iseloomuga, omavahel seotud); 2)vabatahtlik koordineerimine kooskõla ja tasakaalu saavutamine mitteametlike seoste ja suhete kaudu. 26. Koordineerimisvõtted Koordineerimisvõtted- vabatahtlik kooskõlastamine tähendab tegevuste ja toimingute vahel kooskõla ning tasakaalu saavutamist miteametlike seoste ja suhete kaudu.Juhenlik kooskõlastamine tähendab tegvuste ja toimingute vahel kooskõla ja
Uued kreisid olid Võru ja Paldiski. Võru rajati tühja koha peale, Paldiski sai õigused. Kadus ära Uus-Pärnu. 1784. aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused ja kuni Vene aja lõpuni oli Eestis 12 linna. Tallinn, Tartu, Haapsalu, Narva, Viljandi, Paide, Rakvere, Pärnu, Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru. Narva linn koos ümbruskonnaga - Peterburi kubermangu all, Setumaa - Pihkva kubermangu all. Pärast Katariina surma halduskord likvideeriti, linnasi ei muudetud. Kreisid jaotati kihelkondadeks, tegutsesid kihelkonna kohtud. Kihelkonnad jagunesid mõisa valdusteks ja edasi küladeks. 1917a.- Eesti sai I korda ühtseks territooriumiks nim. EESTIMAA RAHVUSKUBERMANGUKS: pealinn Tallinn; Vabadussõjas tuli juurde (Tartu rahulepe): 1.Narva tagused; 2. Petserimaa; 3. Valga poolitati. 17. Eesti haldusjaotus 1918- Peale vabadussõda 1918 nov oli Eestis maakondi 9:Saare, Harju, Lääne Viru, Viljandi, Tartu, Viru, Järva
24. Koordineermisvõtted 1. Juhenduslik koordineerimine- tegevuste ja toimimisviiside kooskõla ja tasakaalu saavutamine ametlike alluvusvahekordade ja juhendmaterjalide kaudu. Koordineerimine toimub: 1)juhi poolt- ühe juhi alluvuses, eelised: hea ülevaade koordineerimiskohtadest, loomulikkus, praktilisus, asjatundlikkus; 2) kooskõlastaja- juhi abi, dispetser; 3) arutelu; 4) 14 halduskord. Juhenduslikul kooskõlastamisel öeldakse üksikisikule või rühmale või kirjutatakse neile ette, mida nad peavad terviku huvides tegema, millal ning kuidas tegutsema. 2. Vabatahtlik koordineerimine- mitteametlike seoste ja suhete kaudu ilma välistõuget ootamata tegevuste ja toimingute vahel kooskõla ning tasakaalu saavutamine. Eelis: lihtsustab ja kiirendab otsustamist ja abistamist. Eesmärk: ellu kutsuda erinevad kooskõlastamisseosed
Poola-Leedu ühisväge juhtis siiski Wladislaw II. Grünwaldi lahingus langesid ka Ordu juhid, sealhulgas kõrgmeister. 1425 aastal kaotas Lääne Preisi alad ja Ida-Preisi alad jäid Poola vasalliks. 1525 olid sunnitud muutma ilmalikuks Hertsogi´riigiks ja andma selle Poola koosseisu. Toruni rahus loobuas saksa Ordu ka pretensioonidest Zemaitiale. Uuendati ka Poola-Leedu unioonilepingut. Poolas ja Leedus valitseb ühine Gediminide dünastia ja Leedu halduskord kujundatakse Poola malli järgi, suurvürsti tiitel saab pärilikuks. Vytautas hakkas muutma Zemaitidest talupoegi sunnismaiseks, et tugevdada aadlit ja seejärel tugevdada oma võimu. Küll aga ei läinud see libedalt, sest zemaidi astusid nende muutuste vastu ja tegid ülestõuse. 1422 a Mielno rahuga määrati kindlaks 500 aastaks Leedu läänepiir, millest mõned lõigud püsivad siiani. Suhetes Poolaga üritas Vytautas Leedut ikka valitseda iseseisvalt
koostööle keskvõimuga. · 1767. aasta suvel kutsus Katariina II Moskvasse üle kogu riigi valitud esindajad, et arutada enda kavandatud uut seadustekogu. · Kuigi seda toetas vene aadel, jäi seadustekogu siiski vastu võtmata. · Sellegipoolest ei loobunud Katariina II oma plaanidest Baltikumi tihedamaks liitmisest Venemaaga. 1783. Aastal kehtestati Baltikumis uus halduskord(asehalduskord): Eestimaa kubermangu neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa(Võrumaa). Narva linn koos ümbruskonnaga jäi Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu. Osa praegustest lõunapiiri äärde jäävatest Eesti aladest asusid Volmari ja Valga maakonna all. 1783
Pandi paika Karjala piir. Novgorod loovutas Karjala maakitsikuse lääne osa ,,Vibur." Soome side Rootsiga on suur. Soome on osa Rootsi riigist. 13. Soome keskajal. Soome keskaja alguseks võib lugeda soome territooriumi vallutamist Rootsi riigi poolt ja selle kaasamist Euroopa kristlikku kultuuriruumi. Keskajal oli Soome jaotatud Rootsi võimu all olevateks nn Vanaks Soomeks ja Novgorodi Vabariigi ja hiljem Vene tsaaririigi koosseisu kuuluvaks Viiburi piirkonnaks. Vana-Soome halduskord ei olnud püsiv, vaid muutus vastavalt olukorrale. Rootsi kuningaperes kasutati Soomet, selle liikmele hertsogkonnaks andmiseks. Esialgne volitus Soome esialgse haldusvormi loomiseks anti kirikule. Varasemast olemas paganlikud kihelkonnad. Need saavadki esialgse haldusjaotuse aluseks. 13. sajandi keskel hakkab kiriku poolt juhitud administratsioon tasapisi ilmalike meeste kätte minema. Kirik annab maksud üle kuningale ja riigile. Soome selle aja keskusteksTuru, Viiburi, Hämeenlinna
·Vabatahtlik kooskõlastamine tegevuste ja toimingute vahel saavutatakse kooskõla mitteametlike seoste ja suhete kaudu ·Koostöö-inimeste ühine tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks ·Juhendlik kooskõlastamine tegevuste ja toimingute vahel kooskõla saavutamine ametlike alluvusvahekordade ja juhendmaterjalide vahel Kooskõlastamisel rakendatavad võtted ·Juhi kasutamine ·Eriline kooskõlastaja ehk spetsiaalne koordinaator ·Ühisarutelu ·Halduskord ehk administratiivne süsteem Rivi ja staabi kooskõlastamine ·Rivi ja staabi kooskõlastamine on toimingute ja tegevuste kogum, mille abil seostatakse nende eripärased eesmärgid, arusaamad, seisukohad ja tegevused ·Ülesanne:1. Miks rivi ja staabi vahel tekivad vastuolud? (vastuolude põhjused) 2. Millised on kooskõla suurendamise võimalused? TEEMA 11: Personalijuhtimine Personalijuhtimise funktsioonid: -töötajate valik -töötajate treenimine
valida esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest, kodanikuõigused said kõik majaomanikud sõltumata rahvusest ja tegevusalast muudatused maksekorralduses Baltimaadele laiendati ühtne pearahamaks selleks hakati läbi viima perioodilisi hingeloendusi, et võtta arvele maksualune elanikkond asehalduskorra kehtestamine sisaldas terve rea demokraatlike elemente, piirates tublisti senist keskajast pärit omavalitsusstruktuuri; samas taotles uus halduskord kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga, arvestamata vähimalgi määral ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid 1796. a kui Katariina II suri, lõpetati asehalduskord, et vältida pingete teravnemist riigivõimu ja balti aadli vahel, taastati põhijoontes varasem valitsemisviis 1797. a Eestile laiendati nekrutikohustus 1782. a tollireform kaotati tollipiir Venemaaga VeneRootsi sõda (17881790):
Raskused võivad tekkida kooskõlastajale antud õiguste osas. Ühisarutelu: Raskustest ülesaamiseks tulevad asjaosalised kokku ning püüavad ühiselt leida sobiva lahenduse. See võib toimuda mõnes püsivailmelises nõukogus, komitees või rakkerühmas ja ka üheks korraks kokku kutsustud nõupidamisel. Eeltingimuseks on osalejate hea suhtlemisoskus. Ohuks on nõupidamistega liialdamine, mis kisub inimesi liiga sageli eemale põhitööst. Halduskord ehk administratiivne süsteem: See on ametlike menetluste kogum, mis peab tagama omavahel seotud tööde ja toimingute iseenesest toimuva kooskõlastamise. Lahendustelt mitmekesine ametlik kooskõlastamisvõte, kuhu kuuluvad eeskirjad, juhendid, plaanid, käskkirjad, korraldused, protseduurireeglid, kirjalikud meeldetuletused jms ning mis näevad ette tegevuse sooritamise tingimused, nõuded, mahu, järjekorra, koha, aja, osalejad ning muud kooskõlastamise
Kohalikud avalikud teenused ja avalike teenuste delegeerimine on võrdselt mõjutatud EL õiguse poolt. EL normide ja kohtupraktika poolt püstitatud nõuded arenevad avalike teenuste konkurentsile avanemise suunas. Munitsipaalfinantsõigust mõjutab EL õigus samuti. 1988. a EL direktiiv kapitalide vaba ringlemise printsiibi rakendamise kohta on avanud KOV üksustele uued laenuvõimalused liidu teiste liikmesriikide rahaturgudel. 2. Poliitiline kord ja halduskord EL õigus kirjutab ette territoriaalse avaliku teenistuse avamise EL teiste liikmesriikide kodanikele. EÜ asutamislepingu art 39 normid töötajate vaba liikumise kohta on rakendatavad ka KOV üksustes. Oma riigi kodanikele võidakse reserveerida üksnes sellised ametikohad, mis on iseloomulikud KOV üksuse spetsiifilisele tegevusele sel määral, kui neile on pandud avaliku võimu teostamine ja vastutus üldhuvide tagamise eest
annaabi.ee 
